Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ​ ja selle toimimiseks vajaliku taristu ​

riigi eriplaneering

Monika Korolkov

Maa- ja ruumipoliitika osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siim Iimre

Teadus- ja arendustegevuse juht

Elering

Marju Kaivapalu-Kaasik

Vesiniku taristu planeeringute projektijuht Elering

Riigi eriplaneeringu eesmärk ja maksumus • Riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk on kavandada Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti osa ja selle

toimimiseks vajalik taristu.

• REPi tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Põhjamaade-Balti vesinikutaristu ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.

• REP-iga kavandatakse vesinikutaristu sh vesiniku ülekandetorustik, kraanisõlmed (8-20 km tagant) jaotus- ja mõõtejaamad (kuni 2) ning kompressorjaamad (kuni 2). Torustik projekteeritakse maa-alusena vähemalt 1 m sügavusele (sügavus maapinnast toru peale).

• Rajatav vesinikutaristu on strateegiline võimalus Eestile osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja majanduslikku positsiooni. Vesinikutaristu rajamine toetab kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist ning loob pinnase uute madala heitmega tööstuste tekkeks, edendades seeläbi Eesti majandusarengut.

• Planeeringu eeldatav maksumus asukoha eelvaliku etapis on 1,5 mln eurot. Planeeringu koostamist rahastab Elering AS (50% ulatuses Euroopa Liit).

• Planeering algatati 23.03.2026 www.riigiteataja.ee/akt/324032026001

Projekti taust • Sept. 2022 käivitasid 6 gaasi süsteemihaldurit, Soome Gasgrid Finland, Eesti

Elering, Läti Conexus Baltic Grid, Leedu Amber Grid, Poola GAZ-SYSTEM ja Saksamaa ONTRAS projekti nimetusega ”Põhjamaade-Balti vesinikukoridor” (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor).

• 28.11.2023 Euroopa Komisjon lisas vesinikukoridori projekt prioriteetsete energiataristu projektide nimekirja (PCI list).

• 01.06.2025 Vesinikukoridori projektipartnerid allkirjastasid Euroopa 50% kaasrahastamise lepingu teostatavusuuringute läbiviimiseks.

• 01.12.2025 Elering AS esitas taotluse Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.

• 25.02.2026 Toimus vesinikumajanduse infopäev: "Milliseid võimalusi avab vesinik Eesti majanduses?„

• Planeeringuala suurus u 6432 km2

• Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue vald;

• Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa vald;

• Lääne maakonnas Lääne- Nigula vald;

• Järva maakonnas Türi vald;

• Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde vald ja Pärnu linn;

• Viljandi maakonnas Põhja- Sakala, Mulgi ja Viljandi vald;

• Valga maakonnas Tõrva vald.

Planeeringuala

• Planeeringualas on u 99 634 katastrit

• Õuealadega on planeeringualast kaetud 134,7 km2

(kokku u 16 212 õueala ehk 2,1 %)

• Erinevate looduskaitseliste piirangutega on planeeringualast hõlmatud ca 18% (1 158 km2)

Riigihankega hangitav meeskond

Linnustiku ekspertarvamuse koostamise meeskond Linnustiku juhtekspert Rändlindude ekspert Maismaalinnustiku ekspert Loomastiku ekspertarvamuse koostamise meeskond Käsitiivaliste ekspert Loomastiku juhtekspert Kahepaiksete ekspert Roomajate ekspert Taimestiku ekspertarvamuse koostamise meeskond Taimestiku ekspert Maastike sidususe ekspert Natura ekspertarvamuse koostaja Natura 2000 ekspert Geoloogia ekspertarvamuse koostaja Geoloogia ekspert Riskianalüüsi koostaja Riskijuhtimise/ohutuse spetsialist

Riigi eriplaneeringu, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamise meeskond: Töögrupi juht Planeerija Geoinformaatika spetsialist KSH juhtekspert Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialist Majanduslike mõjude hindamise spetsialist Planeerimis- ja keskkonnaõiguse ekspert Graafilise disaini tegija Assistent Kommunikatsioonispetsialist Asukoha eelvaliku etapi eskiisprojekti koostamise lähteülesande koostamise meeskonda kuulub vähemalt: Vesinikutaristu projekteerija Kompressorjaama projekteerija Vesiniku tehniline ekspert Arheoloogia eksperthinnangu koostaja Arheoloogia eksperthinnangu koostaja

Riigihankega hangitavad uuringud/ tööd (1) 1. Sotsiaalmajanduslik analüüs

Hinnata vesinikukoridori ja sellega seotud taristu võimalikke mõjusid sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule, arvestades planeeringu eesmärke ja mõjuala.

2. Arheoloogiline eksperthinnang Tuvastada planeeringualal paiknevad kultuuriväärtused ja hinnata nende säilimise tagamise võimalusi vesinikukoridori kavandamisel ja elluviimisel.

3. Loomastiku ekspertarvamus Hinnata vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamisega kaasnevaid mõjusid loomastikule ning anda sisend asukohaalternatiivide võrdlemiseks

4. Linnustiku ekspertarvamus Selgitada planeeringualal esinevate linnuliikide ja nende elupaikade seisund ning hinnata vesinikukoridori ja taristu rajamisega kaasnevaid mõjusid linnustikule.

5. Käsitiivalised Hinnata vesinikukoridori ja sellega seotud taristu võimalikku mõju käsitiivalistele ning toetada trassi- ja asukohaalternatiivide võrdlemist.

6. Maahõive ja taimestiku ekspertarvamus Hinnata vesinikukoridori ja taristu rajamise mõjusid maahõivele, taimkattele ja rohevõrgustiku toimimisele ning anda sisend asukohaalternatiivide võrdlemiseks.

Riigihankega hangitavad uuringud/ tööd (2) 7. Natura 2000 eelhindamine ja vajadusel Natura asjakohane hindamine

Selgitada vesinikukoridori ja taristu rajamise võimalikke mõjusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ning hinnata alternatiivide teostatavust.

8. Vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu eskiisprojektid Töötada välja tehniliselt realistlikud lahendused vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning võrrelda asukohaalternatiive.

9. Müra ja vibratsiooni modelleerimine Hinnata vesinikukoridori rajamise ja käitamisega kaasnevat müra ja vibratsiooni ning nende vastavust kehtivatele nõuetele.

10. Kliimakindluse analüüs Hinnata vesinikukoridori ja taristu rajamise ning käitamise mõju kliimale ja kliimamuutustele ning kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele.

11. Geoloogiline analüüs Hinnata vesinikukoridori ja sellega seotud taristu rajamiseks sobivaid geoloogilisi tingimusi ning tuvastada võimalikud riskid ja leevendusmeetmed.

12. Riskianalüüs Tuvastada vesinikukoridori ja taristu rajamise ning käitamisega seotud ohud, hinnata nende tõenäosust ja mõju ning määrata vajalikud ohutusmeetmed.

Vesiniku tarbimine täna (2024 numbrid)

• Euroopas tarbiti 2024 aastal 7,9 Mt vesinikku (260 TWh).

• 99% täna tarbitud vesinikust toodetakse tööstuste juures fossiilkütustest (maagaasist).

• 95% tarbitavast vesinikust kulub kemikaalide tootmisele (väetised, kütused ja muud kemikaalid).

• Euroopas on täna 1636 km vesinikutorustikke.

• Suurim vesiniku tarbija Euroopas on Saksamaa. Tarbides 55 TWh aastal 2023.

Eesti huvides on Saksa-Soome vesinikutoru rajamine mööda maismaad

… sest lisaks transiiditulule loob vesinikutaristu Eestis uusi võimalusi, mida meil on võimalik realiseerida, kui soovi on: ➢ Energiajulgeolek ➢ Elektrisüsteemi varustuskindlus ➢ Täiendav majanduskasv ja uus tööstus ➢ Ekspordivõimalused elektritootjatele ➢ Heitmete vähendamine

Miks mitte importida elektrit? Suurte energiamahtude jaoks on torutransport pikema maa peale väga palju odavam. • Torustikud ja merekaablid maksavad enam-vähem sama palju. • Torustikud suudavad mitu korda rohkem energiat üle kanda.

Miks vesinikukoridori vaja on? • Vesiniku tarbimine Euroopas 260 TWh aastas,

• Saksamaa on Euroopa suurim vesiniku tarbija, prognoositakse tarbimise

kahekordistumist aastaks 2030,

• Saksa riik on otsustanud rajada 9000km siseriiklikku vesinikutorustikku

aastaks 2032,

• Aktiivselt otsitakse Euroopa sisest asendust tänasele fossiilsele

vesinikule – Soome suudab osa sellest vajadusest täita

keskkonnasõbraliku vesinikuga,

• Eestil geograafiline positsioon võimaldab meil saada kasu Soome-

Saksamaa vahelisest transiidist,

• Konkureerime siinjuures teiste projektide ja regioonidega.

Vesiniku tarbimine 2024, TWh

55 TWh

35

23

5,3

4,8

13

19

3,2

0,9

5,2

• Transiiditulu Soome ja Saksamaa vahelisest vesiniku transiidist,

• Eesti kui oluline lüli Põhjamaade ja Kesk-Euroopa energiavoogudes,

• Võimalus uuteks energia- ja tööstusinvesteeringuteks läbi kohaliku tootmise ja

tarbimise,

• Võimalus uue majandussektori arendamiseks ning kõrgema lisandväärtusega

töökohtade loomiseks,

• Mitmekesisem energiavarustus vähendab sõltuvust üksikutest tarnijatest /

kütustest / hindadest,

• Luuakse eeldused siseriikliku taristu laiendamiseks.

Mis kasu on vesinikutaristust Eestile?

Vesinikutaristu projekt viiakse ellu vaid siis, kui see on Eestile majanduslikult ja ühiskondlikult kasulik.

• Märts 2026 – otsus riigi eriplaneeringu algatamiseks. ​

• 2028 lõpp – eeldatav riigi eriplaneeringu kehtestamine​.

• 2029+ – rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine. ​

• 2030-2032 – eeldatav investeerimisotsus. ​

• 2032+ – rrojekteerimine, ehitamine​.

• 2035+ – eeldatav vesinikukoridori valmimine. ​

Plaan Eestis

Gaasitrassi ehitus (2019)​

Gaasitrass Keila lähistel (2023)

Paldiski kompressorjam (2021)​

202820272026 Q4Q3Q2Q1Q4Q3Q2Q1Q4Q3Q2Q1

REP agatamine

M ai

sm aa

Konsultatsiooni hange Trasside visandamine LS ja visandatud trasside avalikustamine ​LS ja visandatud trasside muudatused REP ja KSH I etapi aruande koostamine Avalikustamine REP ja KSH I etapi aruande täiendamine REP kehtestamine

Põhjamaade – Balti vesinikukoridori REP ajakava

Täname kuulamast!