| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 1-9/1982-1 |
| Registreeritud | 03.06.2026 |
| Sünkroonitud | 04.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-9 Ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 1-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, H. P., I. O. |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, H. P., I. O. |
| Vastutaja | Külliki Tafel-Viia (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sisend
Strateegilisse uuringute programmi 1.juuni 2026
Sisukord
1. Tegevus 1: Uurimissuunad ja teemad ................................................................................ 2
Uurimissuund 1: KONKURENTSIVÕIMELINE MAJANDUS ................................................ 2
Uurimissuund 2: HEAOLU JA TÖÖ ............................................................................................ 5
Uurimissuund 3: TULEVIKUKINDEL RUUM JA MAAKASUTUS ........................................ 8
Uurimissuund 4: STRATEEGIA JA TULEVIKUSEIRE ........................................................... 8
2. Eelarve prognoos Strateegiliste uuringute programmi tegevuste lõikes ............................. 10
3. Strateegilise uuringute programmi teemade üldpõhimõtted ja rahastaja ootused .............. 11
4. Soovitused teadusnõustamise jm koostöövormi osas ......................................................... 12
1. Tegevus 1: Uurimissuunad ja teemad
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitab Strateegiliste uuringute programmi tegevus 1
alla 2026. aasta taotlusvooru neli strateegilist uurimissuunda:
(1) Konkurentsivõimeline majandus
(2) Heaolu ja töö
(3) Tulevikukindel ruum ja maakasutus
(4) Strateegia ja tulevikuseire
Iga uurimissuuna all on esitatud teemad koos probleemipüstituste ja uurimisküsimustega.
Uurimissuund 1: KONKURENTSIVÕIMELINE MAJANDUS
Teema 1: Majanduse konkurentsivõime kasvumudelid ja uued majanduspoliitika valikud
Eesti majandus baseerub valdavalt ekspordil. Geopoliitilised olud ning tarne- ja väärtusahelad on aga
muutunud, mistõttu Eesti konkurentsivõime kasvatamise võimalused vajavad ümbermõtestamist.
Uurimisküsimused:
- Millised on Eesti majanduse konkurentsivõime võimalikud kasvumudelid ja valikud
konkurentsivõime kasvatamiseks? Millised on parimad mõõdikud, hindamaks erinevate
majandussektorite käekäiku pikas perspektiivis?
- Kuidas on muutunud globaalsed tarne- ja väärtusahelad ümber kujundamas Eesti
ettevõtete konkurentsivõime eeldusi ning millised poliitikavalikud aitaksid Eestil
positsioneerida end uutes ahelates kõrgema lisandväärtusega rollidesse? Mis on riigi
põhiroll varustuskindluse riskide vähendamisel?
- Kuidas saab riik läbi väliskaubanduse arendamise suurendada Eesti majanduse
konkurentsivõimet? Kuidas ehitada Eestis globaalseid ettevõtteid? Kuidas laieneda
välisturgudele?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 2: Eesti turismi tulevikukindlad kasvumudelid: nõudlus, lisandväärtus ja eristumine
väliskeskkonna turbulentsuses
Eesti turismi areng toimub üha ebastabiilsemas ja mitmetahulisemas väliskeskkonnas, mida
kujundavad geopoliitilised pinged, majandustsüklid, kliimamuutused, muutuvad
transpordiühendused, tööjõu kättesaadavus ning digitehnoloogiate ja tehisintellekti kiire areng.
Samal ajal muutuvad ka rahvusvahelised reisikäitumise mustrid ja ootused turismikogemusele. Eesti
turismi konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamine eeldab paremat arusaama sellest, millised
kasvumudelid, sihtturud, külastajasegmendid ja väärtusloome viisid võimaldavad eristuda,
suurendada aastaringsust ja tugevdada piirkondlikku mõju. Keskne väljakutse on liikuda
tagasivaatavalt analüüsilt ettevaatavale, andmepõhisele ja prognoosivale juhtimisele ning hinnata,
milline roll võiks olla integreeritud andme- ja digitaristul uute lahenduste (nt reaalajalähedane
andmekasutus ja modelleerimine) rakendamisel.
Uurimisküsimused:
- Millised väliskeskkonna muutused kujundavad Eesti turismi nõudlust ja
konkurentsivõimet aastani 2035?
- Millised kasvumudelid, sihtturud, külastajasegmendid ja turismitooted võimaldavad
suurendada lisandväärtust, tootlikkust ja teenuste eksporti? Millistel tingimustel tekib
Eesti turismis rahvusvaheline eristumine ja kõrgem maksevalmidus ning kuidas toetada
aastaringset ja regionaalselt tasakaalustatud arengut?
- Millised teoreetilised ja praktilised lähenemised on rahvusvaheliselt osutunud
tulemuslikuks ning millised neist on Eesti konteksti ülekantavad?
- Milliseid andmeid, mõõdikuid ja mudeleid on vaja turismi pikaajalise potentsiaali ja
mõjude (sh majandus, keskkond, piirkondlik koormus) hindamiseks ning kuidas kasutada
prognoosivaid ja andmepõhiseid lähenemisi otsustamise toetamiseks? Milline on
integreeritud andme- ja digitaristu, sh modelleerimislahenduste potentsiaal Eesti turismi
konkurentsivõime ja väärtusloome suurendamisel ning millised eeldused määravad nende
rakendatavuse?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Aleksandr Michelson
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 3. Kapitaliturgude arendamise perspektiivid
Eesti kapitaliturg on väike ja killustunud, sõltudes suurel määral pankade vahendatud rahastusest
ning olles piiratud nii kohaliku kapitali mahu kui ka investorbaasi laiuse poolest. Samal ajal suureneb
vajadus mitmekesiste finantseerimisallikate järele, et toetada majanduse struktuurset muutust,
innovatsiooni ja ettevõtete kasvu.
Uurimisküsimused:
- Mis on väikeriigi valikud kapitaliturgude arendamisel? Mis on valikute tegemise
tingimuslikud põhimõtted ja kuidas neid teha?
- Kuhu tuleks pöörata meetmete teravik, et kõige paremini konkurentsis püsida? Mis
vahendeid kasutades saab Eesti turu muuta nii kodu- kui välismaise kapitali jaoks
atraktiivseks?
- Mis ulatuses peaks riik sekkuma regulatsioonidega ja kui palju peaks ise kapitali
pakkuma? Kuidas leida tasakaalupunkti ning mis on selleks erinevad alternatiivid?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 4. Ettevõtluskeskkonna mitmekesistamise võimalused
Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt soodne ja avatud, kuid seisab silmitsi uute väljakutsetega, mis
on seotud majanduse struktuursete muutuste, demograafiliste trendide ning tarbijate ja noorema
põlvkonna ootuste ja käitumismustritega. Ettevõtete vajadused erinevad oluliselt arengufaasi lõikes.
Keskne väljakutse on leida tasakaal sihitud poliitikameetmete, ettevõtluse toetamise ja regulatiivse
keskkonna kujundamise vahel, et suurendada Eesti atraktiivsust nii uute kui ka juba tegutsevate
ettevõtete jaoks.
Uurimisküsimused:
- Kuidas muuta Eesti ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks? Millised on põhimõttelised
valikud ja kuidas neid teha?
- Kuidas peaks meetmed erinema alustavate ja küpsete ettevõtete vahel? Kuidas tekitada
meetmete vahelist sünergiat ja kuidas luua terviklikku ökosüsteemi?
- Kuidas peab ettevõtluskeskkond muutuma, et olla kaasaegne ning pakkuda võimalusi uue
põlvkonna noortele, arvestades käitumuslikke muutusi?
- Mis on regulatiivsete piirangute majandusmõju nii kulud kui tulud? Kuidas on muutunud
turundusmudelid ja missugust mõju on need avaldanud tarbijate käitumisele ja
konkurentsile? Kuidas peaks regulatsioon muutuma seoses uute turundustrendidega? Mis
on ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete tekitatud majanduslik kahju?
- Mis on riigi võimalused, et hoida üleval noorte ettevõtlikkust? Mis on need kitsaskohad,
mis takistavad noorte ettevõtlikkust?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Uurimissuund 2: HEAOLU JA TÖÖ
Teema 1. Karjäärinõustamise roll tööjõupuuduse leevendamisel kõrge tööjõuvajadusega
majandussektorites
Probleem, et haridus/oskused ja tööjõuvajadused ei ole kooskõlas, on jätkuv ja märkimisväärne osa
inimesi ei tööta oma kvalifikatsioonile vastaval ametikohal ega liigu valdkondadesse, kus on kvalifitseeritud
tööjõupuudus. Samuti on väljakutse erivajadustega noorte karjääriteekondade planeerimine selliselt, et
oleks arvestatud neile sobilike erialavalikute ning töötamise võimalustega. Samal ajal kujunevad
haridus- ja karjäärivalikud hajusalt ja ei arvesta alati piisavalt inimese vajaduste ja tööturu
nõudlusega. Karjäärinõustamine omab potentsiaali mõjutada inimeste õppimis- ja karjäärivaliku
otsuseid ning toetada suure tööjõuvajadusega sektoreid luues mõtestatud karjääriteekonna nii
haridusest tööturule üleminekul kui karjäärimuutuste tegemisel.
Uurimisküsimused:
- Kuidas mõjutab karjäärinõustamine elukaare ulatuses (koolis ja tööturuteenustes)
inimeste haridus- ja töövalikuid ning liikumist tööturul? Millised on sihtrühmapõhised
vajadused karjäärinõustamisel (nt noored, erivajadusega noored, täiskasvanud
karjääripöörajad jne)?
- Millised karjäärinõustamise lähenemised (nt tööturuinfo struktureerimine, suunavad
soovitused, kogemusõpe) mõjutavad inimeste karjäärivalikuid? Kuidas tasakaalustada
kliendikeskne nõustamine ja tööturuvajadustest lähtuv suunamine? Millised lähenemised
on millisele sihtrühmale sobivaimad?
- Millised on võimalused kujundada sidus karjäärinõustamise mudel, mis toetab elukaare
põhiseid üleminekuid (nt siirdumine koolist tööle, töökoha vahetused jne).
Projektiperioodi eeldatav pikkus2–3 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Kirsti Melesk; [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 2. Sisserännanute tööjõuturule integreerimise alternatiivid
Geopoliitilised pinged suurendavad rändesurvet lähematel aastatel olulisel määral ning Eesti tööturg
saab olema sellest mõjutatud.
Uurimisküsimused:
- Millised on sisserännanute pikaajalised trajektoorid tööturul ja milliseid võimalikke
tulevikuteid senised mustrid näitavad?
- Millised on strateegilised valikud sisserännanute tööjõuturule sisenemisel ja
integreerimisel, mis looks suurimat sotsiaal-majanduslikku lisandväärtust?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Kirsti Melesk; [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 3. Tööohutuskäitumise ja ennetuskultuuri kujunemine ettevõtetes
Ettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse alane käitumine varieerub märkimisväärselt – osa tööandjaid
panustab ennetustegevustesse süsteemselt ja strateegiliselt, samas kui teised piirduvad pigem
formaalse nõuete täitmisega või reageerivad alles pärast probleemide ilmnemist. Puudub süsteemne
teadmine, millised mehhanismid ja stiimulid kujundavad ettevõtete tööohutusalast käitumist ning mis
toetaks riskiennetuskultuuri kujunemist.
Uurimisküsimused:
- Millised organisatsioonilised, käitumuslikud ja kultuurilised tegurid nagu
juhtimispraktikad, riskitaju ja organisatsioonikultuur mõjutavad ettevõtete tegelikku
töötervishoiu ja tööohutuse alast käitumist ning kujundavad ettevõtete
riskiennetuspraktikaid? Kuidas need praktikad erinevad majandussektoriti ning milliseid
mustreid ja ettevõtete klastreid on võimalik tuvastada?
- Millised juhtimislikud jm tegurid mõjutavad tööandjaid panustama ennetusse
süsteemselt? Mis on põhjusteks, kui tegutsetakse üksnes formaalselt või reageerivalt?
- Milliseid sekkumisi, sh järelevalvet peaks riik arendama, et võimaldada ettevõtetel
töötervishoiu ja tööohutuse riske juhtida ilma, et tekiks liigset halduskoormust ning mis
looks ettevõtetele sisulist väärtust?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2–3 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Seili Suder; [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 4. Töösuhte olemuslik muutmine ja tööelu tuleviku trajektoorid
Töösuhete piirid on viimastel aastatel märkimisväärselt hägustunud, kuna töö tegemise vormid on
muutunud mitmekesisemaks – lisaks traditsioonilisele töölepingule on levinud ka võlaõiguslikud
lepingud, ettevõtte kaudu töötamine, renditöö, alltöövõtt, platvormitöö ning erinevad paindlikud
töövormid, sh hübriid- ja kaugtöö. Need muutused mõjutavad oluliselt klassikalisi arusaamu
alluvussuhtest, tööaja kontrollist, autonoomiast, vastutusest, tööohutusest ja sotsiaalsest kaitsest.
Samal ajal kujundavad tööelu arengut ka nooremate põlvkondade ootused, mis väärtustavad
paindlikkust, tähenduslikkust, vaimset tervist ning töö ja eraelu tasakaalu. See tekitab küsimuse, kas
olemasolev tööõiguslik raamistik ja institutsioonid on piisavalt kohanemisvõimelised, et toetada
muutuvat tööelu ning tagada samal ajal töötajate kaitse ja ettevõtluse paindlikkus.
Uurimisküsimused:
- Millised fundamentaalsed nihked (sh alluvuses, autonoomias, vastutuses, tööohutuses,
sotsiaalses kaitses jm) on aset leidnud töösuhtes tulenevalt erinevate töövormide levikust
ning millised muutused on enim toimunud just Eestis?
- Millised riskid ja võimalused kaasnevad töövormide mitmekesistumise ja uute levikuga
erinevatele osapooltele?
- Millised on võimalikud tööelu tulevikutrajektoorid Eestis, sh millised töövormid ja
töökorraldusmudelid hakkavad domineerima?
- Kas ja millises ulatuses on tänane tööõiguslik raamistik nende muutustega kohanemiseks
piisav ning milliseid muutusi tuleks kavandada, et muutustega kaasas käia?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Seili Suder; [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 5: Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamine
Lõhed naiste ja meeste (sh eriti noorte meeste) hoiakutes soolise võrdsuse osas on suurenemas.
Vähemusrühmade (sh LGBTIQ-inimesed, rassistatud grupid, erivajadustega inimesed) ja neisse
kuuluvate inimeste diskrimineerimine ja ebavõrdsus ning nende vastu suunatud vaen ei võimalda
neil ühiskonnas turvaliselt, kaasatult, ligipääsetavalt ja võimestatult tegutseda ja pärsivad nende
võimalusi ka tööturul.
Uurimisküsimused:
- Kuidas vähendada lõhesid naiste ja meeste hoiakutes soolise võrdsuse osas? Millised
tegurid kujundavad näiteks hariduses või töömaailmas soolise võrdsuse alaseid hoiakuid
ning kuidas ennetada või vähendada misogüünia, soostereotüüpide ja ebavõrdse
kohtlemise mõju hoiakutele ja käitumisele?
- Millised on Eestis meie ühiskondlikku (sh ajaloolist) konteksti arvestades seksismi,
rassismi, vanussurve, suutlikkussurve, nendega seotud tunnustel ja rahvusel, usulistel
veendumustel ning seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhineva ebavõrdsuse
ja/või vaenu, sh misogüünia, ühised juurpõhjused? Kuidas nende ühiste juurpõhjustega
tõhusalt tegeleda?
- Millised on igapäevaselt vajalike objektide ja/või teenuste ligipääsmatusest tulenevad
mõjud Eesti majanduse konkurentsivõimele, tootlikkusele ja Eesti julgeolekule? Milline
on erinevate objektide ja/või teenuste ligipääsetavuse edendamise ühiskondlik kasu ja
majanduslik potentsiaal?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2–3 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Pirjo Turk, [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Uurimissuund 3: TULEVIKUKINDEL RUUM JA MAAKASUTUS
Teema 1: Ruumi koos- ja ristkasutuse alternatiivsed arenguvõimalused
Eesti maakasutus ei ole arenenud kestlikult, asustusmuster on hajus, põhjustab ebamõistlikku
maahõivet ning muudab kulukaks avalike ja kaubanduslike teenuste pakkumise. Konkurents maa
kasutamisvõimalustele, kasvab, samas puuduvad ühtsed alused maakasutuspoliitika kujundamiseks
ning ühtlasi on suur surve täiendava maa hõivamiseks maaomandist sõltumata. Puudu on käsitlustest,
mis läheneksid maa kooskasutusele integreeritult, arvestades maakasutuse tihendamisel nii
sotsiaalseid, arhitektuurseid kui majanduslikke tegureid.
Uurimisküsimused:
- Millised on ruumi koos- ja ristkasutuse arendamise alternatiivsed arenguteed Eesti
maaressurssi tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks?
- Millised on nende arenguteede mõjud ettevõtlusele ja majandusarengule ning
regionaalarengule?
- Millised globaalsed trendid suurendavad või vähendavad Eestis maakasutuse arendamise
võimalusi?
Projektiperioodi eeldatav pikkus3 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Tuulikki Sillajõe, [email protected];
Ivari Rannama, [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Teema 2: Mitmetasandilise valitsemise mudelid ruumilise arengu suunamisel
Eesti regionaalpoliitika arendamise kontekstis vajavad ruumis lahendamist ühiskonna kriitilised
arenguvajadused nagu kliimamuutuste pidurdamine ja nendega kohanemine, rohe- ja tehnoloogiline
üleminek, laiapindne julgeolek, tööstuse tugevdamine. Nende muutuste teadlik juhtimine ja
elluviimine eeldab oskusi ja võimet läbi viia aina keerukamaid muutuste juhtimise protsesse riigi ja
kohaliku tasandi koostöös. Sealjuures tuleb silmas pidada, et Eestis on jätkuvalt omavalitsusi, kus
haldusvõimekus on piiratud ning arendustegevus tagasihoidlik. Esineb olukordi, kus aastas ei
kehtestata ühtki planeeringut ning planeerimispädevuse hoidmine on seetõttu keeruline. Kõigi
oluliste muutuste kontekstis ei ole riigi ja kohaliku tasandi panused muutuste elluviimises täpselt
defineeritud. Eelnev probleemistik vajab lahendamist üleriigilise planeeringu elluviimiseks.
Uurimisküsimused:
- Kuidas parimal viisil toetada maakasutuse kestlikku arengut ja tõhusaid ruumiotsuseid
kohalikes omavalitsustes, arvestades kogukondade hoiakuid, kohalikke poliitilisi
otsustusprotsesse ning riigiasutuste rolli ruumiotsustes?
- Millised pädevused on vajalikud tuleviku arenguvajaduste katmiseks, kuidas on võimalik
nende tagamine läbi erinevate valitsemistasandite, arvestades samaaegselt nii
lähimuspõhimõtet kui ka tõhusa haldust?
- Kuidas tagada samaaegselt kiire reageerimine muutuvatele olude ja pikaajalised
ruumikasutuse kokkulepped erinevatel valitsemistasanditel?
Projektiperioodi eeldatav pikkus3 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Tuulikki Sillajõe, [email protected];
Ivari Rannama, [email protected];
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
Uurimissuund 4: STRATEEGIA JA TULEVIKUSEIRE
Teema 1: Strateegiline juhtimine polükriiside ajastul
Pidevad muutused ja kriisid muudavad pikaajalise ja strateegilise vaate hoidmise keeruliseks, kuid
samal ajal organisatsiooni tulevikukindluse seisukohalt üha olulisemaks. Nii avalikus kui ka
erasektoris tõuseb esile vajadus paremini mõista ja juhtida ebakindlust, kohaneda kiiresti muutuvate
oludega ning teha otsuseid piiratud info tingimustes. MKMi kui majanduse ja innovatsiooni
eestvedaja jaoks on keskne väljakutse, kuidas muutusi paremini ette näha ja juhtida ning kuidas
kujundada poliitikakujundust ja juhtimispraktikaid viisil, mis arvestab pidevalt muutuva
keskkonnaga. See eeldab uute lähenemiste rakendamist strateegilises juhtimises, sealhulgas
tulevikuseiret, riskide hindamist, paindlikumate juhtimisprotsesside ja teadmuspõhise otsustamise
tugevdamist.
Majanduse konkurentsivõime seisukohalt on strateegiline juhtimine ja tulevikuseire vajalikud
selleks, et riik ja ettevõtted suudaksid kiiremini märgata muutusi majanduskeskkonnas, tehnoloogias,
tarneahelates, tööjõuturul ja julgeolekuolukorras ning kohandada oma otsuseid enne, kui riskid
realiseeruvad või võimalused mööduvad. Polükriiside ajastul ei piisa üksnes reageerimisest –
konkurentsivõime sõltub üha enam võimest teha teadlikke valikuid ebakindluse tingimustes, suunata
ressursse suurema mõjuga tegevustesse ning kujundada poliitikameetmeid, mis toetavad ettevõtete
tootlikkust, innovatsiooni, ekspordivõimet ja vastupanuvõimet. Tugevam tulevikuseire ja
strateegiline juhtimine aitavad MKMil paremini seostada pikaajalisi majanduseesmärke igapäevase
poliitikakujunduse ja juhtimisotsustega, vältida killustatust ning luua eeldused selleks, et Eesti
majandus oleks muutuvates oludes paindlikum, teadmuspõhisem ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelisem.
Uurimisküsimused:
- Mida tähendab tulevikukindel organisatsioon polükriiside ajastul avalikus ja erasektoris?
- Kuidas mõtestada ja (ümber) kujundada strateegilist juhtimist pidevalt muutuva
keskkonna tingimustes?
- Milline roll on tulevikuseirel organisatsiooni strateegia elluviimisel ning
juhtimisprotsessides?
- Kuidas juhtida pidevaid muutusi nii, et säiliks pikaajaline ja teadmuspõhine vaade?
- Kuidas saab strateegiline juhtimine ja tulevikuseire toetada majanduse
konkurentsivõimet, ettevõtete kohanemisvõimet ja innovatsiooni?
- Kas ja milliseid muudatusi peab tegema valitsemisala juhtimisel (nt strateegiate
ühtlustamine ülalt alla)? Millised on piirangud ja võimalused?
Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat
Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas
Kontaktisik(ud) Joonas Pärenson,
Külliki Tafel-Viia, [email protected]
2. Eelarve prognoos Strateegiliste uuringute programmi
tegevuste lõikes
Tegevus 1:
MKMi vooru planeeritav kogumaht kõikide teemade peale kokku on 1 000 000 euri aastas (MKM
võimendab oma kvoodi osa omavahenditega sobivate projektide olemasolul).
Tegevus 2:
Planeeritav maht tegevus 2 osas on 100 000 eur aastas, mis on planeeritud kiire
teaduskonsultatsiooni tellimiseks erinevatel teemadel (teemad täpsustuvad 2026. a lõpus / 2027. a
algul)
Tegevus 3 osas tegevusi ja eelarvet MKM ei planeeri.
3. Strateegilise uuringute programmi teemade üldpõhimõtted ja
rahastaja ootused
Teemade all esitatud uurimisküsimused on indikatiivsed: ühes taotluses ei pea kajastama kõiki
küsimusi ning taotleja võib pakkuda juurde täiendavaid küsimusi, mis on olulised teema all
kirjeldatud probleemi käsitlemiseks.
Rahastaja ei anna rangelt ette metoodilisi piire. Taotlejale jäetakse vabadus täpsustada
uurimisküsimusi, uurimismeetodeid ja allikaid (k.a teaduskirjandus, mille toel antakse ülevaade
võimalikest lahendustest) lähtuvalt taotleja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum
uurimisülesannet täita.
4. Soovitused teadusnõustamise jm koostöövormi osas
Kõikide teemade puhul soovib Rahastaja kujundada välja regulaarset koostööformaati –
teadusnõustamist – mis toetaks uuringu tulemuste rakendumist poliitikakujundamises.
Teadusnõustamise eesmärgiks on:
- saada kiiremini ja jooksvalt uuringutulemusi / uut teadmist poliitikakujundamiseks;
- kujundada teadlastes arusaama, millistest tulemustest on poliitikakujundajatel kasu ning
suurendada poliitikakujundajate võimekust mõista, kuidas teaduslikku teadmist võiks saada
igapäevatöös kasutada;
- muuta uuringu tulemused poliitikakujunduses paremini ja rohkem rakendatavaks;
- laiendada inimeste ringi, kes saab teadmistest kasu (erinevad ministeeriumi osakonnad, ka
teised ministeeriumid, asutused, ettevõtjad jne)
Esialgne nägemus soovituslikust koostööformaadist (taotleja esitab täpsustatud nägemuse):
Teadusnõustamised viiakse läbi regulaarselt vastavalt vajadusele, soovitavalt mitte harvem kui
kord kvartalis;
Teadunõustamise variantidena näeme:
(1) Teadlastelt poliitikakujundajatele: uuringuga seotud uute teadmiste tutvustamine: leiud
temaatilisest teaduskirjandusest, teistest uuringutest, trendidest jne ning nende võimalikest
rakendustest poliitikakujundamisse;
(2) Poliitikakujundajate töölaudadel olevate uuringuga seotud teemade, probleemide arutelud;
Teadusnõustamiste käigus ootame teadlastelt ka kirjalike temaatiliste lühiülevaadete esitamist.
Uurimistöö kestel toimuvad lisaks soovituslikult avalikud seminarid:
- esimene vaheseminar projekti keskpaigas, kus tutvustatakse vahetulemusi;
- lõpuseminar, mis keskendub uurimistulemuste tutvustamisele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18
50088, Tartu
Meie 03.06.2026 nr 1-9/1982-1
Strateegiliste uuringute programm
Vastavalt Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koostatavale uuele Strateegiliste uuringute
programmile (SUP) ja HTMist laekunud kirjale esitab Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium (MKM) sellesse omapoolse sisendi ja eelarve prognoosi SUPi
tegevuste 1-2 lõikes (tegevust 3 – partnerlustes osalemine – MKM ei planeeri).
Tegevus 1 on pikaajalised uurimissuunad, mis toetavad MKMi valitsemisala poliitikakujunduse
põhieesmärkide elluviimist (sisuliselt sarnane MKMi teadus-arendusvooru teemade
püstitusega, mille vooru on MKM läbi viinud kahel aastal).
Eelarvelised vahendid tulevad MKMi valdkondliku teadus-arendusvahendite kvoodist (mis
aastal 2027 on 720 116 eurot), mida MKM võimendab sobivate projektide olemasolul
täiendavate vahenditega, mis võimaldavad tegevus 1 rahastada kuni 1 000 000 euro ulatuses.
Tegevus 2 on planeeritud 100 000 eurot aastas kiire teaduskonsultatsiooni tellimise jätkamiseks.
Teemad täpsustuvad 2026. a lõpus / 2027. a alguses).
Tegevuse 1 uurimissuundade kirjeldused koos eelarve prognoosi tegevuste 1 ja 2 oas,
üldpõhimõtete ja teadusnõustamise formaadi soovituste osas on esitatud Lisas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lisa: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend Strateegilisse uuringute
programmi
Külliki Tafel-Viia +372 5885 1142