Strateegiliste uuringute programm

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sisend

Strateegilisse uuringute programmi 1.juuni 2026

Sisukord

1. Tegevus 1: Uurimissuunad ja teemad ................................................................................ 2

Uurimissuund 1: KONKURENTSIVÕIMELINE MAJANDUS ................................................ 2

Uurimissuund 2: HEAOLU JA TÖÖ ............................................................................................ 5

Uurimissuund 3: TULEVIKUKINDEL RUUM JA MAAKASUTUS ........................................ 8

Uurimissuund 4: STRATEEGIA JA TULEVIKUSEIRE ........................................................... 8

2. Eelarve prognoos Strateegiliste uuringute programmi tegevuste lõikes ............................. 10

3. Strateegilise uuringute programmi teemade üldpõhimõtted ja rahastaja ootused .............. 11

4. Soovitused teadusnõustamise jm koostöövormi osas ......................................................... 12

1. Tegevus 1: Uurimissuunad ja teemad

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitab Strateegiliste uuringute programmi tegevus 1

alla 2026. aasta taotlusvooru neli strateegilist uurimissuunda:

(1) Konkurentsivõimeline majandus

(2) Heaolu ja töö

(3) Tulevikukindel ruum ja maakasutus

(4) Strateegia ja tulevikuseire

Iga uurimissuuna all on esitatud teemad koos probleemipüstituste ja uurimisküsimustega.

Uurimissuund 1: KONKURENTSIVÕIMELINE MAJANDUS

Teema 1: Majanduse konkurentsivõime kasvumudelid ja uued majanduspoliitika valikud

Eesti majandus baseerub valdavalt ekspordil. Geopoliitilised olud ning tarne- ja väärtusahelad on aga

muutunud, mistõttu Eesti konkurentsivõime kasvatamise võimalused vajavad ümbermõtestamist.

Uurimisküsimused:

- Millised on Eesti majanduse konkurentsivõime võimalikud kasvumudelid ja valikud

konkurentsivõime kasvatamiseks? Millised on parimad mõõdikud, hindamaks erinevate

majandussektorite käekäiku pikas perspektiivis?

- Kuidas on muutunud globaalsed tarne- ja väärtusahelad ümber kujundamas Eesti

ettevõtete konkurentsivõime eeldusi ning millised poliitikavalikud aitaksid Eestil

positsioneerida end uutes ahelates kõrgema lisandväärtusega rollidesse? Mis on riigi

põhiroll varustuskindluse riskide vähendamisel?

- Kuidas saab riik läbi väliskaubanduse arendamise suurendada Eesti majanduse

konkurentsivõimet? Kuidas ehitada Eestis globaalseid ettevõtteid? Kuidas laieneda

välisturgudele?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 2: Eesti turismi tulevikukindlad kasvumudelid: nõudlus, lisandväärtus ja eristumine

väliskeskkonna turbulentsuses

Eesti turismi areng toimub üha ebastabiilsemas ja mitmetahulisemas väliskeskkonnas, mida

kujundavad geopoliitilised pinged, majandustsüklid, kliimamuutused, muutuvad

transpordiühendused, tööjõu kättesaadavus ning digitehnoloogiate ja tehisintellekti kiire areng.

Samal ajal muutuvad ka rahvusvahelised reisikäitumise mustrid ja ootused turismikogemusele. Eesti

turismi konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamine eeldab paremat arusaama sellest, millised

kasvumudelid, sihtturud, külastajasegmendid ja väärtusloome viisid võimaldavad eristuda,

suurendada aastaringsust ja tugevdada piirkondlikku mõju. Keskne väljakutse on liikuda

tagasivaatavalt analüüsilt ettevaatavale, andmepõhisele ja prognoosivale juhtimisele ning hinnata,

milline roll võiks olla integreeritud andme- ja digitaristul uute lahenduste (nt reaalajalähedane

andmekasutus ja modelleerimine) rakendamisel.

Uurimisküsimused:

- Millised väliskeskkonna muutused kujundavad Eesti turismi nõudlust ja

konkurentsivõimet aastani 2035?

- Millised kasvumudelid, sihtturud, külastajasegmendid ja turismitooted võimaldavad

suurendada lisandväärtust, tootlikkust ja teenuste eksporti? Millistel tingimustel tekib

Eesti turismis rahvusvaheline eristumine ja kõrgem maksevalmidus ning kuidas toetada

aastaringset ja regionaalselt tasakaalustatud arengut?

- Millised teoreetilised ja praktilised lähenemised on rahvusvaheliselt osutunud

tulemuslikuks ning millised neist on Eesti konteksti ülekantavad?

- Milliseid andmeid, mõõdikuid ja mudeleid on vaja turismi pikaajalise potentsiaali ja

mõjude (sh majandus, keskkond, piirkondlik koormus) hindamiseks ning kuidas kasutada

prognoosivaid ja andmepõhiseid lähenemisi otsustamise toetamiseks? Milline on

integreeritud andme- ja digitaristu, sh modelleerimislahenduste potentsiaal Eesti turismi

konkurentsivõime ja väärtusloome suurendamisel ning millised eeldused määravad nende

rakendatavuse?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Aleksandr Michelson

[email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 3. Kapitaliturgude arendamise perspektiivid

Eesti kapitaliturg on väike ja killustunud, sõltudes suurel määral pankade vahendatud rahastusest

ning olles piiratud nii kohaliku kapitali mahu kui ka investorbaasi laiuse poolest. Samal ajal suureneb

vajadus mitmekesiste finantseerimisallikate järele, et toetada majanduse struktuurset muutust,

innovatsiooni ja ettevõtete kasvu.

Uurimisküsimused:

- Mis on väikeriigi valikud kapitaliturgude arendamisel? Mis on valikute tegemise

tingimuslikud põhimõtted ja kuidas neid teha?

- Kuhu tuleks pöörata meetmete teravik, et kõige paremini konkurentsis püsida? Mis

vahendeid kasutades saab Eesti turu muuta nii kodu- kui välismaise kapitali jaoks

atraktiivseks?

- Mis ulatuses peaks riik sekkuma regulatsioonidega ja kui palju peaks ise kapitali

pakkuma? Kuidas leida tasakaalupunkti ning mis on selleks erinevad alternatiivid?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 4. Ettevõtluskeskkonna mitmekesistamise võimalused

Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt soodne ja avatud, kuid seisab silmitsi uute väljakutsetega, mis

on seotud majanduse struktuursete muutuste, demograafiliste trendide ning tarbijate ja noorema

põlvkonna ootuste ja käitumismustritega. Ettevõtete vajadused erinevad oluliselt arengufaasi lõikes.

Keskne väljakutse on leida tasakaal sihitud poliitikameetmete, ettevõtluse toetamise ja regulatiivse

keskkonna kujundamise vahel, et suurendada Eesti atraktiivsust nii uute kui ka juba tegutsevate

ettevõtete jaoks.

Uurimisküsimused:

- Kuidas muuta Eesti ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks? Millised on põhimõttelised

valikud ja kuidas neid teha?

- Kuidas peaks meetmed erinema alustavate ja küpsete ettevõtete vahel? Kuidas tekitada

meetmete vahelist sünergiat ja kuidas luua terviklikku ökosüsteemi?

- Kuidas peab ettevõtluskeskkond muutuma, et olla kaasaegne ning pakkuda võimalusi uue

põlvkonna noortele, arvestades käitumuslikke muutusi?

- Mis on regulatiivsete piirangute majandusmõju nii kulud kui tulud? Kuidas on muutunud

turundusmudelid ja missugust mõju on need avaldanud tarbijate käitumisele ja

konkurentsile? Kuidas peaks regulatsioon muutuma seoses uute turundustrendidega? Mis

on ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete tekitatud majanduslik kahju?

- Mis on riigi võimalused, et hoida üleval noorte ettevõtlikkust? Mis on need kitsaskohad,

mis takistavad noorte ettevõtlikkust?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Uurimissuund 2: HEAOLU JA TÖÖ

Teema 1. Karjäärinõustamise roll tööjõupuuduse leevendamisel kõrge tööjõuvajadusega

majandussektorites

Probleem, et haridus/oskused ja tööjõuvajadused ei ole kooskõlas, on jätkuv ja märkimisväärne osa

inimesi ei tööta oma kvalifikatsioonile vastaval ametikohal ega liigu valdkondadesse, kus on kvalifitseeritud

tööjõupuudus. Samuti on väljakutse erivajadustega noorte karjääriteekondade planeerimine selliselt, et

oleks arvestatud neile sobilike erialavalikute ning töötamise võimalustega. Samal ajal kujunevad

haridus- ja karjäärivalikud hajusalt ja ei arvesta alati piisavalt inimese vajaduste ja tööturu

nõudlusega. Karjäärinõustamine omab potentsiaali mõjutada inimeste õppimis- ja karjäärivaliku

otsuseid ning toetada suure tööjõuvajadusega sektoreid luues mõtestatud karjääriteekonna nii

haridusest tööturule üleminekul kui karjäärimuutuste tegemisel.

Uurimisküsimused:

- Kuidas mõjutab karjäärinõustamine elukaare ulatuses (koolis ja tööturuteenustes)

inimeste haridus- ja töövalikuid ning liikumist tööturul? Millised on sihtrühmapõhised

vajadused karjäärinõustamisel (nt noored, erivajadusega noored, täiskasvanud

karjääripöörajad jne)?

- Millised karjäärinõustamise lähenemised (nt tööturuinfo struktureerimine, suunavad

soovitused, kogemusõpe) mõjutavad inimeste karjäärivalikuid? Kuidas tasakaalustada

kliendikeskne nõustamine ja tööturuvajadustest lähtuv suunamine? Millised lähenemised

on millisele sihtrühmale sobivaimad?

- Millised on võimalused kujundada sidus karjäärinõustamise mudel, mis toetab elukaare

põhiseid üleminekuid (nt siirdumine koolist tööle, töökoha vahetused jne).

Projektiperioodi eeldatav pikkus2–3 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Kirsti Melesk; [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 2. Sisserännanute tööjõuturule integreerimise alternatiivid

Geopoliitilised pinged suurendavad rändesurvet lähematel aastatel olulisel määral ning Eesti tööturg

saab olema sellest mõjutatud.

Uurimisküsimused:

- Millised on sisserännanute pikaajalised trajektoorid tööturul ja milliseid võimalikke

tulevikuteid senised mustrid näitavad?

- Millised on strateegilised valikud sisserännanute tööjõuturule sisenemisel ja

integreerimisel, mis looks suurimat sotsiaal-majanduslikku lisandväärtust?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Kirsti Melesk; [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 3. Tööohutuskäitumise ja ennetuskultuuri kujunemine ettevõtetes

Ettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse alane käitumine varieerub märkimisväärselt – osa tööandjaid

panustab ennetustegevustesse süsteemselt ja strateegiliselt, samas kui teised piirduvad pigem

formaalse nõuete täitmisega või reageerivad alles pärast probleemide ilmnemist. Puudub süsteemne

teadmine, millised mehhanismid ja stiimulid kujundavad ettevõtete tööohutusalast käitumist ning mis

toetaks riskiennetuskultuuri kujunemist.

Uurimisküsimused:

- Millised organisatsioonilised, käitumuslikud ja kultuurilised tegurid nagu

juhtimispraktikad, riskitaju ja organisatsioonikultuur mõjutavad ettevõtete tegelikku

töötervishoiu ja tööohutuse alast käitumist ning kujundavad ettevõtete

riskiennetuspraktikaid? Kuidas need praktikad erinevad majandussektoriti ning milliseid

mustreid ja ettevõtete klastreid on võimalik tuvastada?

- Millised juhtimislikud jm tegurid mõjutavad tööandjaid panustama ennetusse

süsteemselt? Mis on põhjusteks, kui tegutsetakse üksnes formaalselt või reageerivalt?

- Milliseid sekkumisi, sh järelevalvet peaks riik arendama, et võimaldada ettevõtetel

töötervishoiu ja tööohutuse riske juhtida ilma, et tekiks liigset halduskoormust ning mis

looks ettevõtetele sisulist väärtust?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2–3 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Seili Suder; [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 4. Töösuhte olemuslik muutmine ja tööelu tuleviku trajektoorid

Töösuhete piirid on viimastel aastatel märkimisväärselt hägustunud, kuna töö tegemise vormid on

muutunud mitmekesisemaks – lisaks traditsioonilisele töölepingule on levinud ka võlaõiguslikud

lepingud, ettevõtte kaudu töötamine, renditöö, alltöövõtt, platvormitöö ning erinevad paindlikud

töövormid, sh hübriid- ja kaugtöö. Need muutused mõjutavad oluliselt klassikalisi arusaamu

alluvussuhtest, tööaja kontrollist, autonoomiast, vastutusest, tööohutusest ja sotsiaalsest kaitsest.

Samal ajal kujundavad tööelu arengut ka nooremate põlvkondade ootused, mis väärtustavad

paindlikkust, tähenduslikkust, vaimset tervist ning töö ja eraelu tasakaalu. See tekitab küsimuse, kas

olemasolev tööõiguslik raamistik ja institutsioonid on piisavalt kohanemisvõimelised, et toetada

muutuvat tööelu ning tagada samal ajal töötajate kaitse ja ettevõtluse paindlikkus.

Uurimisküsimused:

- Millised fundamentaalsed nihked (sh alluvuses, autonoomias, vastutuses, tööohutuses,

sotsiaalses kaitses jm) on aset leidnud töösuhtes tulenevalt erinevate töövormide levikust

ning millised muutused on enim toimunud just Eestis?

- Millised riskid ja võimalused kaasnevad töövormide mitmekesistumise ja uute levikuga

erinevatele osapooltele?

- Millised on võimalikud tööelu tulevikutrajektoorid Eestis, sh millised töövormid ja

töökorraldusmudelid hakkavad domineerima?

- Kas ja millises ulatuses on tänane tööõiguslik raamistik nende muutustega kohanemiseks

piisav ning milliseid muutusi tuleks kavandada, et muutustega kaasas käia?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Seili Suder; [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 5: Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamine

Lõhed naiste ja meeste (sh eriti noorte meeste) hoiakutes soolise võrdsuse osas on suurenemas.

Vähemusrühmade (sh LGBTIQ-inimesed, rassistatud grupid, erivajadustega inimesed) ja neisse

kuuluvate inimeste diskrimineerimine ja ebavõrdsus ning nende vastu suunatud vaen ei võimalda

neil ühiskonnas turvaliselt, kaasatult, ligipääsetavalt ja võimestatult tegutseda ja pärsivad nende

võimalusi ka tööturul.

Uurimisküsimused:

- Kuidas vähendada lõhesid naiste ja meeste hoiakutes soolise võrdsuse osas? Millised

tegurid kujundavad näiteks hariduses või töömaailmas soolise võrdsuse alaseid hoiakuid

ning kuidas ennetada või vähendada misogüünia, soostereotüüpide ja ebavõrdse

kohtlemise mõju hoiakutele ja käitumisele?

- Millised on Eestis meie ühiskondlikku (sh ajaloolist) konteksti arvestades seksismi,

rassismi, vanussurve, suutlikkussurve, nendega seotud tunnustel ja rahvusel, usulistel

veendumustel ning seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhineva ebavõrdsuse

ja/või vaenu, sh misogüünia, ühised juurpõhjused? Kuidas nende ühiste juurpõhjustega

tõhusalt tegeleda?

- Millised on igapäevaselt vajalike objektide ja/või teenuste ligipääsmatusest tulenevad

mõjud Eesti majanduse konkurentsivõimele, tootlikkusele ja Eesti julgeolekule? Milline

on erinevate objektide ja/või teenuste ligipääsetavuse edendamise ühiskondlik kasu ja

majanduslik potentsiaal?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2–3 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Pirjo Turk, [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Uurimissuund 3: TULEVIKUKINDEL RUUM JA MAAKASUTUS

Teema 1: Ruumi koos- ja ristkasutuse alternatiivsed arenguvõimalused

Eesti maakasutus ei ole arenenud kestlikult, asustusmuster on hajus, põhjustab ebamõistlikku

maahõivet ning muudab kulukaks avalike ja kaubanduslike teenuste pakkumise. Konkurents maa

kasutamisvõimalustele, kasvab, samas puuduvad ühtsed alused maakasutuspoliitika kujundamiseks

ning ühtlasi on suur surve täiendava maa hõivamiseks maaomandist sõltumata. Puudu on käsitlustest,

mis läheneksid maa kooskasutusele integreeritult, arvestades maakasutuse tihendamisel nii

sotsiaalseid, arhitektuurseid kui majanduslikke tegureid.

Uurimisküsimused:

- Millised on ruumi koos- ja ristkasutuse arendamise alternatiivsed arenguteed Eesti

maaressurssi tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks?

- Millised on nende arenguteede mõjud ettevõtlusele ja majandusarengule ning

regionaalarengule?

- Millised globaalsed trendid suurendavad või vähendavad Eestis maakasutuse arendamise

võimalusi?

Projektiperioodi eeldatav pikkus3 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Tuulikki Sillajõe, [email protected];

Ivari Rannama, [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Teema 2: Mitmetasandilise valitsemise mudelid ruumilise arengu suunamisel

Eesti regionaalpoliitika arendamise kontekstis vajavad ruumis lahendamist ühiskonna kriitilised

arenguvajadused nagu kliimamuutuste pidurdamine ja nendega kohanemine, rohe- ja tehnoloogiline

üleminek, laiapindne julgeolek, tööstuse tugevdamine. Nende muutuste teadlik juhtimine ja

elluviimine eeldab oskusi ja võimet läbi viia aina keerukamaid muutuste juhtimise protsesse riigi ja

kohaliku tasandi koostöös. Sealjuures tuleb silmas pidada, et Eestis on jätkuvalt omavalitsusi, kus

haldusvõimekus on piiratud ning arendustegevus tagasihoidlik. Esineb olukordi, kus aastas ei

kehtestata ühtki planeeringut ning planeerimispädevuse hoidmine on seetõttu keeruline. Kõigi

oluliste muutuste kontekstis ei ole riigi ja kohaliku tasandi panused muutuste elluviimises täpselt

defineeritud. Eelnev probleemistik vajab lahendamist üleriigilise planeeringu elluviimiseks.

Uurimisküsimused:

- Kuidas parimal viisil toetada maakasutuse kestlikku arengut ja tõhusaid ruumiotsuseid

kohalikes omavalitsustes, arvestades kogukondade hoiakuid, kohalikke poliitilisi

otsustusprotsesse ning riigiasutuste rolli ruumiotsustes?

- Millised pädevused on vajalikud tuleviku arenguvajaduste katmiseks, kuidas on võimalik

nende tagamine läbi erinevate valitsemistasandite, arvestades samaaegselt nii

lähimuspõhimõtet kui ka tõhusa haldust?

- Kuidas tagada samaaegselt kiire reageerimine muutuvatele olude ja pikaajalised

ruumikasutuse kokkulepped erinevatel valitsemistasanditel?

Projektiperioodi eeldatav pikkus3 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Tuulikki Sillajõe, [email protected];

Ivari Rannama, [email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

Uurimissuund 4: STRATEEGIA JA TULEVIKUSEIRE

Teema 1: Strateegiline juhtimine polükriiside ajastul

Pidevad muutused ja kriisid muudavad pikaajalise ja strateegilise vaate hoidmise keeruliseks, kuid

samal ajal organisatsiooni tulevikukindluse seisukohalt üha olulisemaks. Nii avalikus kui ka

erasektoris tõuseb esile vajadus paremini mõista ja juhtida ebakindlust, kohaneda kiiresti muutuvate

oludega ning teha otsuseid piiratud info tingimustes. MKMi kui majanduse ja innovatsiooni

eestvedaja jaoks on keskne väljakutse, kuidas muutusi paremini ette näha ja juhtida ning kuidas

kujundada poliitikakujundust ja juhtimispraktikaid viisil, mis arvestab pidevalt muutuva

keskkonnaga. See eeldab uute lähenemiste rakendamist strateegilises juhtimises, sealhulgas

tulevikuseiret, riskide hindamist, paindlikumate juhtimisprotsesside ja teadmuspõhise otsustamise

tugevdamist.

Majanduse konkurentsivõime seisukohalt on strateegiline juhtimine ja tulevikuseire vajalikud

selleks, et riik ja ettevõtted suudaksid kiiremini märgata muutusi majanduskeskkonnas, tehnoloogias,

tarneahelates, tööjõuturul ja julgeolekuolukorras ning kohandada oma otsuseid enne, kui riskid

realiseeruvad või võimalused mööduvad. Polükriiside ajastul ei piisa üksnes reageerimisest –

konkurentsivõime sõltub üha enam võimest teha teadlikke valikuid ebakindluse tingimustes, suunata

ressursse suurema mõjuga tegevustesse ning kujundada poliitikameetmeid, mis toetavad ettevõtete

tootlikkust, innovatsiooni, ekspordivõimet ja vastupanuvõimet. Tugevam tulevikuseire ja

strateegiline juhtimine aitavad MKMil paremini seostada pikaajalisi majanduseesmärke igapäevase

poliitikakujunduse ja juhtimisotsustega, vältida killustatust ning luua eeldused selleks, et Eesti

majandus oleks muutuvates oludes paindlikum, teadmuspõhisem ja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelisem.

Uurimisküsimused:

- Mida tähendab tulevikukindel organisatsioon polükriiside ajastul avalikus ja erasektoris?

- Kuidas mõtestada ja (ümber) kujundada strateegilist juhtimist pidevalt muutuva

keskkonna tingimustes?

- Milline roll on tulevikuseirel organisatsiooni strateegia elluviimisel ning

juhtimisprotsessides?

- Kuidas juhtida pidevaid muutusi nii, et säiliks pikaajaline ja teadmuspõhine vaade?

- Kuidas saab strateegiline juhtimine ja tulevikuseire toetada majanduse

konkurentsivõimet, ettevõtete kohanemisvõimet ja innovatsiooni?

- Kas ja milliseid muudatusi peab tegema valitsemisala juhtimisel (nt strateegiate

ühtlustamine ülalt alla)? Millised on piirangud ja võimalused?

Projektiperioodi eeldatav pikkus2 aastat

Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas

Kontaktisik(ud) Joonas Pärenson,

[email protected];

Külliki Tafel-Viia, [email protected]

2. Eelarve prognoos Strateegiliste uuringute programmi

tegevuste lõikes

Tegevus 1:

MKMi vooru planeeritav kogumaht kõikide teemade peale kokku on 1 000 000 euri aastas (MKM

võimendab oma kvoodi osa omavahenditega sobivate projektide olemasolul).

Tegevus 2:

Planeeritav maht tegevus 2 osas on 100 000 eur aastas, mis on planeeritud kiire

teaduskonsultatsiooni tellimiseks erinevatel teemadel (teemad täpsustuvad 2026. a lõpus / 2027. a

algul)

Tegevus 3 osas tegevusi ja eelarvet MKM ei planeeri.

3. Strateegilise uuringute programmi teemade üldpõhimõtted ja

rahastaja ootused

Teemade all esitatud uurimisküsimused on indikatiivsed: ühes taotluses ei pea kajastama kõiki

küsimusi ning taotleja võib pakkuda juurde täiendavaid küsimusi, mis on olulised teema all

kirjeldatud probleemi käsitlemiseks.

Rahastaja ei anna rangelt ette metoodilisi piire. Taotlejale jäetakse vabadus täpsustada

uurimisküsimusi, uurimismeetodeid ja allikaid (k.a teaduskirjandus, mille toel antakse ülevaade

võimalikest lahendustest) lähtuvalt taotleja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum

uurimisülesannet täita.

4. Soovitused teadusnõustamise jm koostöövormi osas

Kõikide teemade puhul soovib Rahastaja kujundada välja regulaarset koostööformaati –

teadusnõustamist – mis toetaks uuringu tulemuste rakendumist poliitikakujundamises.

Teadusnõustamise eesmärgiks on:

- saada kiiremini ja jooksvalt uuringutulemusi / uut teadmist poliitikakujundamiseks;

- kujundada teadlastes arusaama, millistest tulemustest on poliitikakujundajatel kasu ning

suurendada poliitikakujundajate võimekust mõista, kuidas teaduslikku teadmist võiks saada

igapäevatöös kasutada;

- muuta uuringu tulemused poliitikakujunduses paremini ja rohkem rakendatavaks;

- laiendada inimeste ringi, kes saab teadmistest kasu (erinevad ministeeriumi osakonnad, ka

teised ministeeriumid, asutused, ettevõtjad jne)

Esialgne nägemus soovituslikust koostööformaadist (taotleja esitab täpsustatud nägemuse):

Teadusnõustamised viiakse läbi regulaarselt vastavalt vajadusele, soovitavalt mitte harvem kui

kord kvartalis;

Teadunõustamise variantidena näeme:

(1) Teadlastelt poliitikakujundajatele: uuringuga seotud uute teadmiste tutvustamine: leiud

temaatilisest teaduskirjandusest, teistest uuringutest, trendidest jne ning nende võimalikest

rakendustest poliitikakujundamisse;

(2) Poliitikakujundajate töölaudadel olevate uuringuga seotud teemade, probleemide arutelud;

 Teadusnõustamiste käigus ootame teadlastelt ka kirjalike temaatiliste lühiülevaadete esitamist.

Uurimistöö kestel toimuvad lisaks soovituslikult avalikud seminarid:

- esimene vaheseminar projekti keskpaigas, kus tutvustatakse vahetulemusi;

- lõpuseminar, mis keskendub uurimistulemuste tutvustamisele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Meie 03.06.2026 nr 1-9/1982-1

Strateegiliste uuringute programm

Vastavalt Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koostatavale uuele Strateegiliste uuringute

programmile (SUP) ja HTMist laekunud kirjale esitab Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium (MKM) sellesse omapoolse sisendi ja eelarve prognoosi SUPi

tegevuste 1-2 lõikes (tegevust 3 – partnerlustes osalemine – MKM ei planeeri).

Tegevus 1 on pikaajalised uurimissuunad, mis toetavad MKMi valitsemisala poliitikakujunduse

põhieesmärkide elluviimist (sisuliselt sarnane MKMi teadus-arendusvooru teemade

püstitusega, mille vooru on MKM läbi viinud kahel aastal).

Eelarvelised vahendid tulevad MKMi valdkondliku teadus-arendusvahendite kvoodist (mis

aastal 2027 on 720 116 eurot), mida MKM võimendab sobivate projektide olemasolul

täiendavate vahenditega, mis võimaldavad tegevus 1 rahastada kuni 1 000 000 euro ulatuses.

Tegevus 2 on planeeritud 100 000 eurot aastas kiire teaduskonsultatsiooni tellimise jätkamiseks.

Teemad täpsustuvad 2026. a lõpus / 2027. a alguses).

Tegevuse 1 uurimissuundade kirjeldused koos eelarve prognoosi tegevuste 1 ja 2 oas,

üldpõhimõtete ja teadusnõustamise formaadi soovituste osas on esitatud Lisas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend Strateegilisse uuringute

programmi

Külliki Tafel-Viia +372 5885 1142

[email protected]