Taotlus

TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA JA

HINDAMISSÜSTEEMI UURING

Tehniline kirjeldus

1. SISSEJUHATUS

Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja

olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese terviseseisundit

ja inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.1 2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform,

mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustumine ning

süsteemi rahaline jätkusuutlikkus, kuid laiemas plaanis ka ühiskondlike hoiakute muutmine

vähenenud töövõimega inimeste osas ning tervisepiirangutega inimestele parema ligipääsu

tagamine tööturule. Reformi tulemusel viidi töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist

(edaspidi SKA) töötukassasse ning võeti kasutusele uus töövõime hindamise metoodika. Uue

metoodika kohaselt keskendutakse varasema töövõimetuse hindamise asemel töövõime

hindamisele. Uuest metoodikast lähtuvalt koostati ka töövõime hindamise taotlus ning kujundati

ümber kogu hindamise protsess alates taotluse esitamisest kuni otsuse kättesaamiseni. Võrreldes

püsiva töövõimetuse hindamisega, siis töövõime hindamisel on fookus tegutsemise ja osalemise

piirangute hindamisel, mitte diagnoosil ning hinnangu andmiseks kasutatakse 3-astmelist

gradatsiooni (töövõimeline, osaline töövõime ja puuduv töövõime) varasema töövõimekaotuse

protsendi asemel. Vähenenud töövõime annab õiguse taotleda töövõimetoetust ning töövõimet

toetavaid teenuseid.

Töövõimereformi ja töövõime hindamise metoodika rakendamisest on möödas rohkem kui 10

aastat. Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti, millele reformi kavandamisel ei

osatud tähelepanu pöörata. Töövõime hindamise protsess on olnud tähelepanu all mitmest

vaatenurgast – taotlejate jaoks on see sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav. Puudub selgus,

kuivõrd arvestatakse taotluses esitatud subjektiivseid kirjeldusi võrreldes tervise infosüsteemis

(TIS) olevate andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust. Töövõime hindamise otsused

ise on sihtgrupi sõnul üldsõnalised, juriidilise keelekasutusega ja mitte piisavalt personaalsed,

mistõttu ei aita need taotlejal mõista, kuidas otsuseni jõuti või millistele teenustele ja toetustele ta

selle alusel kvalifitseerub. Samuti ei kajastu ekspertarsti soovitused ametlikes otsustes, kuigi need

võivad olla olulised inimese tööelus osalemisel või sinna naasmisel ja edasiste teenuste

planeerimisel. Praktikas ilmneb ka vähene taotlejate omavastutus tervisekäitumises – soovitusi ei

järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib seisundit halvendada.2 Töövõime hindamise metoodika

ja protsessi taustainfo on kirjeldatud Lisas.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab

erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele. Töövõime hindamise protsessi

efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel võiks olla oluline roll ka tehisintellektil (edaspidi TI),

ent senini puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime hindamise

1 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise süsteem

| Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti

rakendusuuringute keskus Centar. (2022). Lk 28

protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad. Sellest tulenevalt on

Tellija ootus, et olemasolev töövõime hindamise protsess ja metoodika vaadatakse kriitiliselt üle ning

tehakse ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks, sealhulgas

automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaalist. Uuringu tegijatelt ei oodata konkreetsete

tehniliste lahenduste väljatöötamist, vaid TI võimaluste kaardistamist.

2. PROBLEEMIKIRJELDUS

Töövõime hindamine on alates reformi algusest kuni käesolevani sellega seotud sihtgruppides

pidevalt teemaks olnud – probleemidena on esile toodud taotlemise protsessi pikkust ja keerukust,

otsuste mõistmise raskusi, rahulolematust töövõime ulatuse või kehtivusajaga. Algselt oli inimestel

keeruline mõista, et töövõime hindamise aluseks ei ole enam inimese meditsiiniline diagnoos, vaid

sellest põhjustatud tegutsemis- ja osaluspiirangud. Ehk inimesel võib olla haigus, kuid kui haigus

on ravi või abivahenditega kompenseeritud, siis tema töövõime ei pruugi olla vähenenud. Samuti

põhjustas segadust asjaolu, et kahel samasuguse diagnoosiga inimesel võib tulenevalt neil esinevate

piirangute esinemisest töövõime ulatus olla erinev. Muutuste mõistmiseks on Eesti töötukassa

teinud aktiivset teavitustööd ning tundub, et inimeste arusaamine on paranenud.

Uuringu Tellija hinnangul toimib töövõime hindamine üldkokkuvõttes Eestis hästi. Oleme

paljudele riikidele eeskujuks kiire menetlemisprotsessiga, paljuski tänu sellele, et meil on

hindamisel võimalik kasutada TIS-is olemasolevaid terviseandmeid, samuti toimub kogu

menetlusprotsess praktiliselt paberivabalt. Siiski on kogu protsessis, sh nii taotleja kui ka

ekspertarsti ja töötukassa vaates probleemkohti, mis vajaksid lahendust.

Centar uuring3 on toonud välja, et kuigi töövõime hindamise süsteemi on uuendatud ja parendatud,

on töövõime hindamist taotlenud inimestel endiselt probleeme hindamise keerukuse ja otsuste

põhjendatusega. Intervjuudes osalenud inimeste ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonide

sõnul on taotluse vorm inimeste jaoks keeruline ja raskesti mõistetav ning hindamise süsteem

läbipaistmatu ja tulemused on taotlejale mõistetamatud.

Järgnevalt kirjeldatud probleemid tuginevad süsteemi rakendamise käigus saadud kogemusele ning

tagasisidele, mida töötukassa on kogunud. Tehnilises kirjelduses viidatud taotlejate probleeme

töövõime hindamise protsessi osas on osati uuritud ka eelpool nimetatud Centari uuringus.

2.1 TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKAST TULENEVATE

PROBLEEMIDE KIRJELDUS

2.1.1 Töövõime hindamise taotlusvorm

Taotlusvorm on mahukas - Töövõime hindamise taotlus4 (paberkandjal või PDF formaadis) on

mahukas, kokku kuni 66 lehekülge. Kui inimesel esineb mõni töövõimet välistav seisund, ei ole tal

vajadust täita täismahus kogu taotlust. Kui aga välistavat seisundit ei esine, tuleb täita kogu taotlus.

Taotleja saab kirjeldada oma kehalist ja vaimset võimekust 7 valdkonnas, kusjuures igas valdkonnas

on 3-4 võtmetegevust, mille juures 2-3 küsimust käsitletavate tegevuste kohta. Kui taotleja märgib,

et tal esineb piiranguid konkreetses tegevuses, tuleb tal

3 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti

rakendusuuringute keskus Centar. (2022) 4 Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamise taotlus. Töövõime hindamine | Töötukassa

järgnevate küsimuste juures kõigepealt määrata piirangute esinemise sagedus ja ulatus ehk kui

raskeks piiranguks ta ise seda hindab. Valitud vastust tuleb täpsustada kirjeldades, millistes

tegevustes ja kuidas, kui tihti vms piirangud esinevad. Iga valdkonna lõpus on veel täiendav avatud

vastusega küsimus, kuhu taotleja saab kirjutada muudest piirangutest antud valdkonnas, kui eespool

ei ole olnud võimalik neid kirjeldada. Inimestel on mure, et nad taotlusele midagi valesti ei kirjutaks

või midagi kirjutamata ei jätaks. Samuti on taotlejad arvamust avaldanud, et hirmutab ainuüksi

taotluse pikkus.

Taotlusvormist on keeruline aru saada - töötukassa juhtumikorraldajatele tehtud tagasiside

küsitlustest on selgunud, et taotlejate jaoks on olnud probleemiks näiteks küsimuste keerukus, kuid

ka vastusevariantide homogeensuse puudumine ehk et vastusevariantide loetelu ei ole ühtne läbi

taotluse, leidub näiteks ajalise (taotlusvormi küsimus nr 6.2.1.) aspekti või läbitud distantsi

(taotlusvormi küsimus nr 1.1.1.) täpsustamist vajavate erinevate vastustega variante. Kuigi

taotlusel on iga valdkonna ja võtmetegevuse juures lühidalt kirjeldatud, mida täpsemalt mõeldakse,

siis osade taotlejate jaoks võivad küsimused olla siiski liiga keerulised.

Vabatekstiväljad tekitavad taotlejates valearusaama - Vabatekstiväljad, kus inimene saab enese

piiranguid kirjeldada, võivad tekitada tunnet, et sinna võib lisada ka hetkekaebusi, millega pole veel

jõutud arstile pöörduda. Piirangute hindamisel aga on vajalik, et kirjeldatud kaebused leiaksid ka

terviseandmetes kinnitust. Seega võib inimestes tekitada valeootust ja arusaamatust see, kui nad on

põhjalikult kirjeldanud oma piiranguid, kuid otsust kätte saades on ekspertarst märkinud, et

piirangud ei leidnud kinnitust.

Taotleja enesehinnangu arvesse võtmine ekspertiisi tegemisel - uuringu Tellijal puudub täpne

arusaam sellest, kui palju arvestavad ekspertarstid töövõime hindamise ekspertiisi tegemisel

inimese enesehinnangut (sh kui palju annab see hindamisele juurde lisandväärtust) või tuginevad

ekspertarstid piirangute hindamisel peamiselt siiski TIS-is olevatele terviseandmetele. Kuna taotlus

on mahukas nii küsimuste kui ka vabavastuste osas ning sellest tulenevalt peavad ka ekspertarstid

väga palju infot töötlema, siis on tõstatunud küsimus, kas tänase mahu ja detailsusega taotluse

täitmine on ekspertarstile hinnangu andmisel vajalik või jõuaks arst samale tulemusele ka taotlusel

olevate vähemate andmetega, tuginedes eelkõige TIS-is olevatele terviseandmetele.

Korduvhindamistel terviseinfo kordamise vajadus - Kui inimese töövõime hindamise otsuse

kehtivusaeg saab läbi või tema terviseseisund on hindamise vahelisel perioodil muutunud, on tal

võimalik esitada uuesti töövõime hindamise taotlus. Kuna tegemist on faktiliselt uue hindamisega,

tuleb täita taotlus uuesti algusest lõpuni, st ükski väli ei ole eeltäidetud eelmise hindamise infoga.

See mõjutab ka muutumatu seisundiga inimeste hindamist. Seni eeltäidetud taotlusvormi võimalust

pole veel kaalutud, kuid küsimusi on selle kohta esitatud. 2024. aastal esitati 31 572 korduvtaotlust.

2.1.2 Töövõime hindamise otsuse ning eksperthinnangu vorm ja sisu

Taotlejatel on keeruline aru saada töövõime hindamise otsustest - taotlejatelt ja neid

esindavatelt organisatsioonidelt on tulnud tagasisidet, et inimestel on keeruline aru saada

töövõime hindamise otsustest. Täna puudub uuringu Tellijal teadmine, kas see puudutab otsuste

vormi ja sõnastust või hindamise sisulist poolt ehk seda, kuidas on arst oma hinnanguni jõudnud ja

seda põhjendanud. Otsusel nimetatud valdkondade piirangud ja nende põhjendused võivad

taotlejale tunduda liialt lakoonilised ja mittepersonaalsed, kuna need on kirja pandud juriidilises

keeles, ei selgita otsuse tagamaid ega anna tagasisidet. Seda toodi välja ka Centari uuringus.

Taotlejad ei kasuta võimalust tutvuda oma eksperthinnanguga TIS-is või e-töötukassas -

töövõime hindamise otsus on haldusakt ning on seetõttu kindla vormi ja sisuga, sh sisaldades

erinevaid juriidilisi selgitusi ja viiteid. Selleks, et otsus ei oleks väga mahukas, tuuakse otsusel välja

vaid piirangute kokkuvõte ja lühiselgitus. Taotlejatel on võimalik oma töövõime hindamise otsuse

aluseks olevat eksperdiarvamust lugeda nii e-töötukassas kui ka patsiendiportaalis. Uuringu Tellijal

puudub aga teadmine, kas taotlejad seda võimalust kasutavad ning kas sealne informatsioon on neile

arusaadav või mitte.

2.1.3 Töövõime hindamise ekspertarsti kaalutlusõiguse kasutamine töövõime ulatuse

määramisel

Töövõime ulatuse kaalutlemisel esineb lai tõlgendusruum - taotleja terviseseisund (RHK) ja

funktsioneerimisvõime (RFK) tuuakse ekspertiisi koostamise protsessis välja võimalikult

objektiivselt terviseandmete, taotluse ja vajadusel ka visiidipõhisel hindamisel saadud lisainfo

alusel. Juhul kui ekspertiisi tulemusel on tegutsemispiirangute skoor vähemalt 4 punkti, hinnatakse

taotleja töövõime vähenenuks. Vähenenud töövõime korral ehk alates skoorist 4 tekib ekspertarstil

kaalutlusõigus hinnata taotleja töövõime kas osaliseks või puuduvaks ehk töövõime vähenemise

ulatus ei ole seotud konkreetsepunktisummaga. See annab töövõime hindamise ekspertotsustele

juurde arstlikku individuaalset lähenemist ja täiendavat süvenemist taotleja tervise ja

tegutsemisvõime ning töövõime küsimustesse. Teisalt on tänastes määruses ja juhendites sätestatud

kaalutluskriteeriumid üsna üldised ning ei ole ekspertarsti jaoks selgete seostega, mis võib kaasa

tuua teatud juhtudel hinnangute ebaühtluse.

Töötamise või tervisekäitumise arvestamine töövõime hindamisel on ebaühtlane - mõned

ekspertarstid arvestavad osalise või puuduva töövõime kaalutlemisel inimese töötamise koormust

töövõime hindamise ajahetkel kui isiku sooritusvõimet (eriti, kui on eelnevalt määratud vähenenud

töövõime, aga inimene töötab edasi täiskoormusel), mõned mitte. Sama on ka taotleja

tervisekäitumise või ravijärgnevusega. Näiteks mõned ekspertarstid võtavad hindamisel arvesse,

kas ja kuidas on inimene oma ravi järginud. Kuna töötamise või tervisekäitumise arvestamine

hindamisel ei ole konkreetselt paika pandud, lähenevad ekspertarstid sellele teemale erinevalt.

Töötukassa on koostanud lähenemiste ühtlustamiseks töövõime hindamise metoodilisi

lisamaterjale, kus seisundipõhiselt antakse erinevaid soovitusi ka kaalutluskriteeriumide

rakendamiseks eksperdiarvamuse tegemiseks, ning antakse soovitusi sh töötamise temaatika

arvestamiseks.

2.1.4 Töövõime hindamise otsuste kehtivusajad

Töövõime hindamise otsused on liiga lühiajalised - töötukassa andmetel on keskmine töövõime

hindamise otsuse pikkus osalise töövõime puhul ca 2,6 aastat ja puuduva töövõime korral ca 3,1

aastat ning 68% tänastest osalise/puuduva töövõime otsustest on määratud pikaks perioodiks (5

aastat või kuni vanaduspensionieani). Töötukassa on korrastanud eksperdiarvamuse andmise juhise

kaudu perioodide määramise põhimõtteid ning viinud läbi vastavasisulisi koolitusi ekspertarstidele,

kuid see pole kaasa toonud olulist muutust perioodide osas 6 kuud - 2 aastat. Ka Centari uuringus

toodi välja, et inimesed ei ole rahul sellega, et töövõime hindamise otsused on kohati liiga

lühiajalised ning kliendil tuleb alustada arstide juures käimist varsti pärast otsuse kättesaamist, mis

on koormav nii inimesele, töötukassale, kui ka tervishoiusüsteemile. Lühiajalised otsused on

õigustatud näiteks juhul, kui inimesel esinev tervisepiirang on alles tekkinud või inimene on näiteks

operatsiooni järjekorras.

Vähemuutuvate seisunditega taotlejate töövõime hindamise otsuse kehtivusajad - ka püsivate

tervisepiirangutega vähemuutuva terviseseisundiga5 inimesed peavad olema käinud 6 kuud enne

uue taotluse esitamist arstil ning peavad taotlust esitama vähemalt iga 5 aasta tagant. Töövõime

hindamise käigus hinnatakse inimese tegutsemisvõimet ja ka püsiva haigusega inimesel võib see

aja jooksul või tänu ravile/abivahenditele paraneda, kuid küsimus on, milline on mõistlik töövõime

hindamiste periood sellistes olukordades. Arvestada tuleb, et sagedased korduvhindamised on kõigi

osapoolte (taotleja, raviarst, menetleja, ekspertarst) ressursse kulutavad ja inimestele stressi

tekitavad.

Töövõime hinnangu kehtivusaegade määramisel ja nende põhjendamisel esineb ebaselgust -

töövõimetoetuse seadus (TVTS) võimaldab tänasel hetkel töövõime hindamise otsust määrata kuni

vanaduspensionieani vaid välistava seisundi korral. Osalise või puuduva töövõime korral on

võimalik teha otsus järgnevateks perioodideks – 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 4 aastat ning 5

aastat. Praktikas esineb ebaselgust kehtivusaegade määramisel ja nende põhjendamisel, nt 3 vs 4

aastat, 4 vs 5 aastat.

2.1.5 Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud töövõime languse tuvastamise seos töövõime

hindamisega

Töövõime ulatuse vähenemise hindamine toimub dubleerivalt nii töötukassas kui ka SKA- s -

inimene, kes on saanud kannatada tööõnnetuses või kellel on diagnoositud kutsehaigus, saab taotleda

kahjuhüvitist kas tööandjalt või SKA-lt (juhul kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud6).

Kahjuhüvitise suuruse arvutamiseks tuvastab SKA ekspertarst tööõnnetuse või kutsehaigusega

seotud töövõime kaotuse ulatuse protsentides, seda tehes toetub ta töövõime hindamise

eksperthinnangule. Tegemist on sisult dubleerivate tegevustega, kuna SKA ekspertarst hindab

5 Vähemuutuv terviseseisund töövõime hindamise kontekstis tähendab seisundit, mis on püsiv ega parane oluliselt ravi või

teiste sekkumistega. See on olukord, kus inimese töövõime on pikaajaliselt või alaliselt piiratud tervislikel põhjustel.

Näiteks raskete nägemisfunktsiooni häiretega inimesed (sh pimedad), jäsemete amputatsioonidega taotlejad, seljaaju

traumadega (läbilõikesündroomiga) inimesed, kes liiguvad ainult ratastoolide abil, hulgitüsistustega 1.tüüpi diabeedi

haiged, mõned närvihaigused (nagu sclerosis multiplex, ALS), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

hingamispuudulikkusega jne. 6 Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud tingimustele

samade andmete pinnalt, mis on olnud aluseks töötukassa töövõime hindamisele. Avaliku teenistuse

seaduse (ATS) §491 alusel tuvastab SKA töövõime languse ja teenistusülesannete käigus juhtunud

õnnetujuhtumi vahelise põhjusliku seose, et ametiasutus saaks määrata inimesele ATS-is ettenähtud

hüvitised. Vanaduspensioniealiste isikute puhul, kes soovivad SKA-st kahjuhüvitist taotleda,

töötukassa töövõimet ei hinda ja seetõttu on ainukeseks hindajaks SKA ekspertarst. Eeltoodust

nähtub, et süsteem on killustunud ning sarnase iseloomuga töövõime ulatuse vähenemise

tuvastamist teostab kaks asutust, mis ei ole otstarbekas ressursside kasutamine ning muudab

protsessi inimese vaates keeruliseks.

2.2 TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESSIST TULENEVATE PROBLEEMIDE KIRJELDUS

2.2.1 Töövõime hindamise protsessi mahukus ja keerukus

Töövõime hindamise taotlus on väga detailne ning selle esitamine ja menetlemine on aja- ja

ressursimahukas - Taotlus töövõime hindamiseks on mahukas dokument, mille täitmine nõuab

aega ja tuge nii taotlejalt kui ka töötukassalt. LISA-s on kirjeldatud töövõime hindamise protsessi

täpsemalt. Töötukassa andmetel esitatakse aastas ca 47 000 töövõime hindamise taotlust. Ca pooled

taotlused võetakse vastu juhtumikorraldaja abil intervjueerimise või telefoni teel esitatuna. Ühe

taotluse vastuvõtt võtab aega ca 60 min. Menetleja võtab vastu e-töötukassas ja pabervormidel

esitatud taotlused ning vajadusel võtab taotlejaga ühendust, et täpsustada ebaselgeid vastuseid ning

selgitada taotluse esitamisega seotud puuduseid ja nende kõrvaldamise asjaolusid. Seega võtab

puhtalt taotluse esitamine ja menetlemine väga palju inim- ja ajaressurssi. Kuivõrd suur osa

vajalikust meditsiinilisest infost on kättesaadav TIS-i kaudu, on tekkinud küsimus, kas tänane

mahukas ja detailirohke taotlus, kus inimene annab hinnangu oma piirangutele, on ekspertarsti

hinnangu andmiseks metoodiliselt tingimata vajalik või oleks võimalik jõuda samaväärse

tulemuseni ka taotlusel esitatava väiksema infomahuga (vt pt. 2.1.1) ja seetõttu ka väiksema

ajakuluga. Kokku kulub hinnanguliselt ühe taotluse esitamisest otsuseni jõudmiseks ca 2,5 tundi

(sh ekspertiisi koostamise aeg).

Ekspertiiside koostamine on ressursi- ja ajamahukas - Ekspertiise koostavad kokku ligi 110 arsti,

kes samal ajal töötavad oma erialal praktiseeriva arstina tervishoiusüsteemis. Keskmine ajakulu ühe

ekspertiisi koostamise peale on 60 minutit, mis on ressursimahukas. Ekspertarstide erialane

kvalifikatsioon on kõrgelt väärtustatud nii tervishoiusüsteemis kui töövõime hindamise protsessis,

seega peab ekspertarstide töö olema korraldatud võimalikult ressursisäästvalt ning olema

rakendatud kõige optimaalsemal moel.

Menetlusprotsessi rahaline kulu on suur - töötukassa hangib töövõime eksperdiarvamuse

koostamise teenust avatud turult riigihanke teel. Töövõime hindamise eksperthinnangutele kulub

töötukassal ühes aastas ca 3,3 miljonit eurot.

2.2.2 Töövõime hindamise taotluste esitamise põhjused

Esimest korda töövõime hindamise taotlust esitavatest taotlejatest suur osa saab töövõimelise

otsuse - töötukassa andmetel esitatakse aastas ca 11 000 uut taotlust (taotlejad, kellel ei ole varem

töövõimet hinnatud). Umbes 40% esmakordsetest taotlejatest saavad otsuse, et nende töövõime ei

ole vähenenud. Hetkel kehtiva TVTS-i alusel on inimestel võimalus esitada töövõime hindamise

taotlust igal ajahetkel ja nii mitu korda, kui soovivad. Samas, iga taotluse menetlemine ja hindamine

on kulu töötukassale. Uuringu Tellijal puudub teadmine, mis põhjustel esitavad TVH taotlusi

inimesed, kellel töövõime tegelikult vähenenud ei ole.

Inimesed esitavad ajutise ehk paraneva terviseseisundi perioodil töövõime hindamise taotlusi

- Tihtipeale on inimestel ja ka raviarstidel vale arusaam sellest, millal tuleks töövõime hindamise

taotlus esitada ning pere- või eriarstid soovitavad esitada taotlus kohe peale uue diagnoosi saamist.

Töötukassa andmetel on esmastest taotlejatest, kes saavad otsuse, et nende töövõime ei ole

vähenenud, ca 11% ajutiste tervisepiirangutega.

Töövõime hindamise protsessi sisenemisel ei ole seatud lisatingimusi - Hetkel kehtiv TVTS ja

töövõime hindamise metoodika ei sea nö sisenemistingimusi töövõime hindamise süsteemi, st

inimene võib taotlust esitada igal aja hetkel kui talle endale tundub, et tema tervislik seisund mõjutab

tema töövõimet. Inimene võibki ennast haigena tunda ja tunda, et see piirab ka tema töötamist, aga

inimene ise ei oska hinnata, kas see on pikaajaline ja püsiv seisund, millega peaks töövõime

hindamisele pöörduma või ei. Teisalt, selline võimalus kulutab asjatult kõikide osapoolte ressurssi

ning tekib küsimus, kas töövõime hindamise süsteemi sisenemist oleks vaja täpsemalt reguleerida7.

2.2.3 Visiidipõhiste hindamiste läbiviimine eesmärgiga koguda taotleja kohta täiendavat

tegutsemisvõime alast infot

Visiidipõhiseid hindamisi tehakse vähe - Töövõime hindamise protsessis on väga oluline koht

kvaliteetsetel terviseandmetel, mis tulevad tervishoiusüsteemist. Kuigi terviseandmete kvaliteet on

tervishoiupoliitika osa, siis mõjutab see paljuski ka töövõime hindamise protsessi. Kui

terviseandmed ei ole piisavad või taotlusel väljatoodud piirangud ja TIS-is olevad terviseandmed

on vastuolulised, on ekspertarstil võimalik teha taotleja raviarstidele täiendavaid päringuid või viia

läbi visiidipõhine hindamine, et objektiviseerida taotleja piiranguid. Visiidipõhine hindamine aitab

saada taotleja tegutsemisvõime kohta objektiivseid andmeid, kuid see hindamise viis pole praktikas

soovitud määral rakendust leidnud. Metoodika väljatöötajad nägid ette suuremat visiidipõhiste

hindamiste mahtu – 20%, kuid praktikas on see protsent olnud 1-2%.

Visiidipõhine hindamise protsess on aja- ja ressursimahukas - dokumendipõhine hindamine on

nii töötukassa, tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kui ka ekspertarsti jaoks lihtsam ja kiirem, nii

ajalises kui ka rahalises mõttes. Probleemidena on TTO-d ja ekspertarstid välja toonud

7 Osades riikides peab inimene enne arstilt kinnituse saama, et tegemist on pikaajalise terviseprobleemiga, mis võib

mõjutada tema töövõimet (Soome, Norra, Holland, Saksamaa, UK). Osades riikides peab inimene ennem teatud

perioodi haiguslehel viibima, kui saab liikuda töövõime(tuse) süsteemi (Holland, Taani, Rootsi).

taotleja visiidile kutsumise ja selle kinnitamisele kuluva aja (kui taotlejaga ei ole võimalik mingil

põhjusel kontakteeruda), taotlejale ja spetsialistile ühise sobiva aja leidmise ning ekspertiisi

koostamise kestuse pikenemise. Probleemiks võib olla ka spetsiifiliste funktsionaalse

tegutsemisvõime testide sisu ja arvuliste väärtuste puudulik tundmine ekspertarsti poolt, mille tõttu

on ekspertarstil keeruline integreerida funktsionaalse tegutsemisvõime testide tulemusi töövõime

hindamise ekspertiisi konteksti.

2.2.4 Töövõime hindamise ekspertarstide omavaheline koostöö

Ekspertarsti erialane taust võib mõjutada ekspertiiside tulemust - Töövõime hindamise

ekspertarstina saab töötada vähemalt 2-aastase staažiga praktiseeriv arst, kes on täiendavalt läbinud

ekspertarsti täiendkoolituse. See, milline ekspertarst millise taotleja töövõimet hindab, ei sõltu arsti

diplomijärgse spetsialiseerumise käigus omandatud arstlikust erialast. Selline hindamissüsteem on

põhjustanud mõnikord arusaamatust taotlejate seas (näiteks on inimesed olnud segaduses, miks

nende depressioonist tingitud töövõime hindamise taotlust on hinnanud reumatoloog jms).

Ekspertarsti töö ei eelda konkreetse arstliku eriala pädevust, sest ekspertiisi käigus ei ole vaja teha

taotlejale uuringuid või analüüse, diagnoosida haigusi, määrata ravi ning jälgida selle kulgu.

Taotlejatel on enamasti ka rohkem kui rohkem kui üks ja erinevaid organsüsteeme haarav haigus,

seega arstliku eriala järgi ekspertiiside hindamine eeldaks suuremat ressursikulu. Kuigi töövõime

hindamine tugineb põhjalikule dokumentide analüüsile ja arstlikule teadmisele, on töötukassa

varasemates analüüsides siiski ilmnenud, et mõnikord võib ekspertiisi tulemus olla ebatäpsem juhul,

kui ekspertarsti eriala ei ühti taotleja terviseprobleemi iseloomuga – näiteks kui kehaliste haiguste

spetsialist hindab vaimse tervisega seotud juhtumit või vastupidi. Töötukassa on koostanud

täiendavaid erialapõhiseid juhendeid ning korraldanud täiendkoolitusi hindamispõhimõtete

ühtlustamiseks.

Ekspertarstid ei tee omavahel koostööd - töötukassa lepingupartnerist TTO meeskonda peab

kindlasti kuuluma vähemalt 2 erialase taustaga ekspertarsti – psühhiaater ning taastusarst või

töötervishoiuarst. Kuigi töötukassa on TTO-sid juhendanud, et erineva erialase taustaga

ekspertarstid võiksid omavahel keerukate juhtumite puhul konsulteerida, siis praktikas selline

eriarstliku konsulteerimise põhimõte realiseerunud ei ole.

2.2.5 Ekspertiisis antavad soovitused töötingimuste ning töövõime toetamise kohta

Ekspertiisis antavad soovitused töötingimuste kohta ei ole ühtlased - Kuigi ekspertarstidel on

võimalik töövõime hindamise käigus anda soovitusi töötingimuste kohta, siis praktikas ei ole antud

sisend ühtlane. Töövõime hindamise ekspertarstidel võib olla keeruline neid soovitusi anda, kuna

nende teadmised töötervishoiust ja tööergonoomikast ei pruugi olla piisavad. Sellest tulenevalt

võivad soovitused mõnikord olla liialt üldsõnalised või taotleja seisukohast vastuolulised, lisaks ei

ole ekspertarstil teavet taotleja omandatud eriala või hariduse kohta. Selline ekspertarsti poolt antud

sisend peaks olema abiks töötukassa konsultantidele klientide edaspidises nõustamises (hetkel

kasutavad töövõime hindamise ekspertiisi andmeid töötukassa juhtumikorraldajad ja

karjäärinõustajad), kuid teisalt on tekkinud küsimus, kas töövõime

hindamise ekspertarstid taotleja olemasoleva töökoha tingimusi tundmata, tööelu ja erialase või

haridustaseme puuduliku teabe korral peaksid sisulisi soovitusi üldse andma.

Ekspertiisis antavad soovitused töövõime toetamiseks ei ole ühtlased - Töövõime hindamise

ekspertarstil on võimalus anda lisaks töötingimuste soovitustele ka soovitusi töövõime toetamiseks

– näiteks viidata vajadusele ümberõppe, töötukassa teenuste, eluviiside muutmise või

tugispetsialistide toe järele. Kuna metoodikas ei ole töövõime toetamise soovituste sisu ja ulatust

täpselt reguleeritud, on need ekspertiisides sageli üldsõnalised ning võivad sisaldada ka ravialaseid

või meditsiinilisi soovitusi, mille rakendamisel ekspertarstil võimalus ja roll puudub. See võib

tekitada taotlejates segadust või ekslikke ootusi, näiteks et nad peavad pöörduma mõne spetsialisti

vastuvõtule, kuigi sellise suunamise õigus ja võimalus on ainult ravi-ja perearstil. Inimest saab teise

arsti või tugispetsialisti vastuvõtule suunata siiski tema pere- või raviarst ning arst võib selle aluseks

võtta ka töövõime hindamise ekspertiisi (kui taotleja seda oma arstile avaldab).

Töövõime hindamise otsustel ei kajastu ekspertiisis antud soovitused - Töövõime hindamise

ekspertiisis antud soovitustel ei ole juriidilist jõudu, mistõttu ei ole need ka täna töövõime hindamise

otsusel ja nende rakendamist ei ole võimalik tagada. See piirab soovituste mõju inimese

tervisekäitumisele ja tööalastele otsustele. Lisaks võib otsuste mõju jääda piiratuks, kui inimesed

soovitusi ei järgi või ei oska nende põhjal oma tööelus vajalikke samme astuda. Ekspertarsti antud

soovituste e info on leitav vaid eksperdiarvamusest ning see, kas isik on nendest soovitustest teadlik

või mitte, sõltub sellest, kas ta on täismahus eksperdihinnanguga tutvunud või mitte. Näiteks võib

juhtuda, et tööturult eemalolev inimene, kellele on määratud osaline töövõime, ei kasuta töötukassa

pakutavaid teenuseid, mis aitaksid tööellu naasmist toetada. Samuti võib inimene, kelle töövõime

on hinnatud puuduvaks, jätkata töötamist ilma töötingimusi või koormust kohandamata, mis võib

pikemas perspektiivis tervist veelgi halvendada. Selle olukorra üheks põhjuseks võib olla see, et

töövõime hindamise otsus on keeruliselt sõnastatud, juriidilise või meditsiinilise keelekasutusega

ning ei sisalda teavet selle kohta, mida inimene peaks või võiks tervise säilitamiseks või

parandamiseks ette võtta. Lisaks ei ole töövõime hindamise otsus siduv tööandjale ega raviarstile,

mistõttu ei pruugi see otseselt mõjutada inimese tegelikku tööelu ega ravi korraldust.

Vähenenud töövõimega inimeste tervisekäitumises on omavastutust vähe - taotlejad jätkavad

tihtipeale ühest hindamisperioodist teise tervist kahjustavate eluviisidega ja tervist kahjustavatel

töökohtadel töötamisega, samas kui muutusi tehes oleks võimalik terviseseisundit parandada või

edasi mitte kahjustada. Selliselt kasvab riigi kulu nii inimese ravi osas kui ka näiteks töövõime

hindamise ja –toetuse osas, kuna inimene jätkab töövõime hindamise süsteemi ressursside

kasutamist (korduvhindamised). Samas puuduvad riigil ja töötukassal tõhusad hoovad inimese

tervisekäitumise mõjutamiseks.

Töövõime hindamise ekspertiisiga kogutud andmete kasutamine töötukassas nõustamisel ja

teenuste pakkumisel - Töövõime hindamise ekspertiis on mahukas ja sisuliselt väärtuslik

hindamisdokument, mis sisaldab detailset teavet inimese terviseseisundi, funktsioneerimisvõime ja

piirangute kohta. Selle info potentsiaal ulatub kaugemale pelgalt töövõime ulatuse vähenemise

tuvastamisest – seda võiks rohkem ära kasutada ka inimese tööellu naasmise või seal püsimise

toetamiseks. Praegu on ekspertiisi andmed kättesaadavad vaid inimesele endale ja töötukassa

konsultantidele, lisaks ka tööalase rehabilitatsiooni teenuseosutajatele ja õige pea ka kohalikele

omavalitsustele inimese abivajaduse hindamisel, kuid nende kasutusala võiks olla laiem. Näiteks võiksid

töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste vajaduse hindamise protsessid olla paremini

integreeritud, et inimene ei peaks esitama eraldi taotlust teenuste saamiseks ega läbima korduvat hindamist.

Selline lähenemine toetaks sündmusteenuse loogikat, kus ühe hindamise tulemused käivitavad automaatselt

järgmised vajalikud sammud. Lisaks aitaks see vähendada dubleerimist ja koormust nii inimese kui ka

süsteemi jaoks, suurendades töövõime hindamise protsessi väärtust ja mõju. Samuti looks see eeldused

selleks, et töövõime hindamise ekspertiisist saaks mitte ainult hinnang inimese töövõimele, vaid ka praktiline

tööriist tema tööelu teekonna kujundamisel.

Töövõime hindamise ekspertiisiga kogutud andmete kasutamine on piiratud - töötukassal

puudub õigus kohustada inimest osalema teenustel või pöörduma arsti vastuvõtule ning töövõime

hindamise ekspertiisis tuvastatud ravi- või teenusevajadus ei pruugi jõuda inimese raviarstini.

Samuti ei ole raviarstid ega töötervishoiuarstid kaasatud töövõime hindamise protsessi ega oma

ligipääsu ekspertiisi tulemustele, kuigi see info võiks toetada raviotsuseid ja töötingimuste

kohandamist. See on eriti probleemne töötavate taotlejate puhul, kelle töövõime säilitamine sõltub

tihti töökoormuse või -keskkonna kohandamisest. Kui ekspertiisis tuvastatakse töötingimuste

muutmise või töökoha vahetuse vajadus, ei pruugi see info jõuda töötervishoiuarstini, kellel on

õigus ja pädevus hinnata töö sobivust konkreetsele inimesele. Vajalikud kohandused võivad

seetõttu jääda tegemata ning inimese töövõime võib aja jooksul veelgi halveneda.

Töötervishoiuarsti roll töövõime hindamisele järgnevates tegevustes on ebaselge ning puudub

järjepidev seos töövõime hindamise ja tööelu tegeliku korralduse vahel, mis takistab ennetavat

lähenemist töövõime languse vältimiseks.

2.2.6 Tehisintellekti võimaluste kasutamine töövõime hindamisel

Töövõime hindamine toimub enamjaolt dokumendipõhiselt ja tuginedes infosüsteemis olevatele

andmetele – töövõime hindamise taotlusel olevad andmed ning tervise infosüsteemis olevad

andmed. Eelpool kirjeldatud ressursside suur kulu (p 2.2.1) on tõstatanud küsimuse, kui palju oleks

võimalik töövõime hindamise protsessi automatiseerida või TI-d selles protsessis kasutada.

Hetkel puudub teadmine, kas ja kui palju oleks võimalik automatiseerida taotluste andmete

analüüsi, nt analüüsida taotleja vabatekstivälju, tuvastades seal mustreid, piiranguid ja märksõnu,

mis viitavad töövõime langusele; taotluse osaline täitmine inimese terviseandmete põhjal, tõmmates

TIS-ist asjakohast infot ja struktureerides selle loogiliselt taotluse vormile; taotluse kontrollimine,

kas kõik vajalikud väljad on täidetud ja kas esitatud info on sisuliselt kooskõlas olemasolevate

terviseandmetega; mahukate terviseandmete töötlemine ja töövõime hindamiseks vajaliku info

leidmine. Arvestades masinõppe võimalusi, võiks näiteks TI õppida varasemate eksperthinnangute

põhjal, kuidas erinevad vastuste kombinatsioonid seostuvad kindla töövõime tasemega, ning

pakkuda ekspertarstile abistavat esmase hinnangu soovitust; aidata koostada inimestele

arusaadavaid põhjendusi töövõime hindamise otsusele, tõlkides keerulise meditsiinilise info

selgesõnaliseks kokkuvõtteks, mis aitab taotlejal mõista, kuidas otsuseni jõuti; aidata

juhtumikorraldajaid ja arste keerulistes juhtumites, näidates sarnaste juhtumite lahendeid ja

arutluskäike. Tekib ka küsimus, kas on võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme,

mis kiirendaks protsessi, st kus TI teeb esmase hinnangu ja arst kinnitab või muudab seda.

Mõned riigid on selles suunas juba tegutsemas. Soomes on uuritud erinevaid võimalusi, kuidas TI-

d kasutada inimese seisundi hindamisel rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni

(RFK) põhiselt. USA näiteks kasutab lähenemist, mille FAB meetod8 põhineb RFK-l ja spetsiaalsel

arvutiprogrammil – CAT (Conceptual capacity computer adaptive testing)9. Holland kasutab

hindamismeetodit SMBA, mis baseerub samuti RFK-l ja tarkvaralahendusel MOI10.

Antud uuringu käigus tuleb analüüsida TI rakendamise võimalusi Eesti töövõime hindamise

süsteemis, võttes arvesse teiste riikide näiteid, praktilist kogemust ja TI potentsiaali tänapäevaste

arengute kontekstis.

8 Vaimse tervise probleemidega inimese hindamiseks on WD-FAB. 9 CAT sisaldab küsimustikku, kus piiranguid mõõdetakse vastava skaalaga ja arvuti algoritm selekteerib inimese antud

vastuste ja piirangute järgi vastamiseks välja vajalikud järgmised küsimused. Instrumenti on mugav kasutada ka

korduvahindamisel, kuna see võtab arvesse ka eelmisel hindamisel antud vastuseid ja tulemusi. Instrument on

dünaamiline ning küsimusi selekteeritakse vastavalt inimese profiilile. 10 MOI tarkvara aitab hindajat, linkides inimese tervisekahjustusest tulenevad töövõime piirangud RFK koodidega. MOI

eeliseks on arstide tööaja kokkuhoid töövõime hindamisel.

3. UURINGU EESMÄRK JA UURIMISKÜSIMUSED

3.1 Uurimisülesande kirjeldus

Uuringu koostamisel tuleb analüüsida Eesti töövõime hindamise süsteemi, metoodikat ja protsessi

kõigi osapoolte vaates (taotlejad, töötukassa ning ekspertarstid) ning teha ettepanekuid protsessi ja

taotlusvormi lihtsustamiseks, kiirendamiseks ning tõhusamaks muutmiseks, säilitades samal ajal

hinnangu kvaliteedi ja usaldusväärsuse.

Eesti töövõime hindamise süsteemi uuring peab hõlmama Eesti õigusaktide, töövõime hindamise

metoodika, sh taotlusvormi analüüsi. Uuring peab käsitlema Eesti töövõime hindamise süsteemi ja

probleemkohti läbi kasutajateekonna. Aluseks tuleb võtta varasemad sellel teemal tehtud

uuringute ja analüüside tulemused ning käesoleva tehnilise kirjelduse raames välja toodud

probleemide kirjeldused.

Oluline ülesanne on esitada ettepanekud selle kohta, milliseid muudatusi oleks vaja teha töövõime

hindamise protsessides, metoodikas ja taotlusvormis, arvestades uurimistulemustega (seejuures

eelistatult sellisel viisil, mis ei eelda töövõime hindamise süsteemi tervikreformi). Samas, kui

uuringu käigus ilmneb, et süsteemi paremaks toimimiseks on vaja teha muudatusi ka

regulatsioonides või senises korralduses, oodatakse ka nende osas põhjendatud ja läbimõeldud

ettepanekuid. Kui uuringus tuuakse rahvusvahelise praktika näiteid, peavad tehtavad ettepanekud

olema Eesti olusid arvestavad ja rakendatavad.

Täiendavalt tuleb analüüsida töövõime hindamise protsessi automatiseerimise võimalusi, sh TI

rakendamise võimalusi protsessi erinevates etappides ning teha ettepanekuid, milliseid eeldusi

tuleks luua, et töövõime hindamise protsessis TI kasutusele võtta (õiguslik aspekt, terviseandmete

töötlemine, TVH taotluse vorm ja hindamiskriteeriumid jm). Pakkujalt oodatakse ka

rahvusvaheliste praktikate ja uuringute kaardistamist sel teemal.

3.2 Uuringu tulemusena tuleb vastata alljärgnevatele uurimisküsimustele:

Uurimisülesanne 1 – töövõime hindamise süsteemi probleemkohtade kaardistus ja analüüs

Uuringu teostajalt oodatakse töövõime hindamise metoodika ja protsessi probleemkohtade ning

nende olulisuse analüüsi erinevate osapoolte (taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide) vaates.

Pakkujalt oodatakse tehnilises kirjelduses toodud probleemistiku süstematiseerimist, millised

probleemid millist osapoolt puudutavad ning nende olulisuse hindamist. Lisaks selles dokumendis

käsitletud probleemistikule võib uuringu teostaja pakkuda täiendavaid, uuringu eesmärgist

lähtuvaid uurimisteemasid, mis on antud uuringu kontekstis olulised.

Järgnevad uurimisülesanded on Tellija püstitanud lähtuvalt tehnilises kirjelduses toodud

probleemikirjeldustest. Pakkuja võib uurimisküsimusi täiendada lähtuvalt uuringu eesmärgist.

Uurimisküsimuste muutmine ja täiendamine peab olema pakkumuses põhjendatud. Lõplikud

uurimisküsimused kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist.

Uurimisülesanne 2 – analüüsida töövõime hindamise taotlusvormi lihtsustamise võimalusi

(vastab probleemikirjeldusele 2.1.1)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, millised muudatused taotlusvormis ja/või täiendused

metoodikas lihtsustaks taotluste täitmist taotleja jaoks, tagades samal ajal ekspertarstile piisava ja

asjakohase sisendi hinnangu andmiseks.

1) Mida peavad taotlejad keeruliseks töövõime hindamise protsessis (sh töövõime hindamise

taotluse täitmisel)?

2) Kuidas maandada taotlejate ebakindlust taotluse täitmisel ning suurendada kindlustunnet, et

nad esitavad piisava ja asjakohase info?

3) Kuidas muuta valikvastuste sõnastus ja ülesehitus taotlejate jaoks ühtlasemaks ja

arusaadavamaks, et vähendada segadust ja tõlgendamisraskusi?

4) Millised taotleja esitatavad andmed töövõime hindamise taotlusel (sh registriandmed,

valikvastused ja küsimuste järel olevad täpsustavad vabatekstiväljad) on ekspertarsti jaoks

vajalikud asjakohase otsuse tegemiseks võttes arvesse minimaalsuse printsiipi11?

5) Kuivõrd sisulist infot annab ekspertarsti jaoks taotleja lisatud enesehinnang võrreldes TIS-

is olevate andmetega ning kui palju võtavad ekspertarstid seda arvesse eksperthinnangu

koostamisel?

6) Kui suurt lisandväärtust ekspertarstile ekspertiisi koostamiseks annavad töövõime

hindamise taotluses olevad vabatekstiküsimused valdkondade lõpus (valdkonna teemaga

seotud muud piirangud, nt 1.4)?

7) Kui suurt lisandväärtust ekspertarstile ekspertiisi koostamiseks annavad töövõime

hindamise taotluses olevad mitteskooritavad küsimused12?

8) Kas ja kuidas peaks eeltoodust tulenevalt muutma tänast TVH taotluse ülesehitust või selle

küsimusi, võttes arvesse minimaalsuse printsiipi, kuid mis võimaldaks koostada objektiivset

otsust?

9) Kas ja kuidas on võimalik lihtsustada korduvtaotluste esitamist ja hindamist kõikide

osapoolte jaoks, säilitades samal ajal otsuse metoodilise korrektsuse?

10) Kas ja kuidas on võimalik lihtsustada taotluse esitamist ja hindamist muutumatute seisundite

korral kõikide osapoolte jaoks, säilitades samal ajal otsuse metoodilise korrektsuse13?

11) Kas ja milliseid muudatusi on eeltoodust tulenevalt vaja teha töövõime hindamise

metoodikas?

11 Minimaalsuse all mõeldakse seda, et küsida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik nii taotleja kui

ekspertarsti vaates õiglase otsuse saavutamiseks. 12 Taotlusvormil on küsimused nr 8-9, mis ei ole metoodika järgi hinnatavad ja annavad vaid lisainfot taotleja piirangute,

terviseseisundi kohta. Lisaks küsitakse taotlejalt hinnangut „ Tahte“ küsimuses, mis otseselt ei skoorita aga peaks olema

hindamises üks lähtekohti. 13 Aluseks võib võtta näiteks Sotsiaalkindlustusameti metoodika muutumatu diagnoosiga lapse puude tuvastamiseks.

Uurimisülesanne 3 – analüüsida töövõime hindamise otsuse vormi ja sisu (vastab

probleemikirjeldusele 2.1.2)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise otsuste vorm ja sisu

taotlejatele selgemaks, arusaadavamaks ning paremini põhjendatuks.

1) Kas ja kuivõrd arusaadavad on TVH otsused (vorm, sisu, töövõime hinnangu muutus, otsuse

pikkus, keelekasutus) taotlejate jaoks?

2) Kui esineb raskusi TVH otsuse mõistmistel, millised konkreetsed aspektid muudavad otsuse

taotlejate jaoks raskesti mõistetavaks?

3) Kas taotlejad mõistavad, kuidas ekspertarst on jõudnud oma hinnanguni ning millised

andmed ja kaalutlused on otsuse aluseks?

4) Kui teadlikud on taotlejad võimalusest tutvuda eksperdiarvamusega e-töötukassas ja TIS-

is?

5) Kui paljud taotlejad kasutavad võimalust tutvuda oma eksperdiarvamusega ning

millised on nende kogemused eksperdiarvamuse sisuga tutvumisel?

a. Kuidas suunata senisest enam inimesi oma ekspertiisiga tutvuma?

6) Kui arusaadav on täismahus eksperdiarvamus taotlejate jaoks ja kas see aitab neil

paremini mõista otsuse sisu ja põhjendusi?

7) Kuidas saaks töövõime hindamise otsust ja eksperdiarvamust paremini omavahel siduda?

Millist teavet peaks TVH otsus sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt informatiivne ning

mõistetav?

8) Kuidas muuta töövõime hindamise otsuse vormi (otsuse ülesehitus) ja sisu taotlejale

selgemaks?

9) Millised kommunikatsioonivõtted või lisamaterjalid (nt selgitavad lisad, visuaalid,

juhendid) võiksid toetada otsuse paremat mõistmist?

Uurimisülesanne 4 – analüüsida töövõime hindamise ekspertarsti poolt kasutatavaid

kaalutluskriteeriume osalise või puuduva töövõime tuvastamisel (vastab

probleemikirjeldusele 2.1.3)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada töövõime hindamise

ekspertarvamuste ühtlust ja läbipaistvust, tagades samal ajal individuaalse lähenemise ning

metoodilise täpsuse.

1) Milliste olemasolevate kriteeriumide alusel hindavad ekspertarstid, kas inimesel on

osaline või puuduv töövõime?

2) Millised kaalutluskohad või tõlgendusruumid põhjustavad hinnangute varieerumist

ekspertarstide vahel?

3) Millised on ekspertarstide kogemused ja ootused seoses kehtivate

kaalutluskriteeriumide selguse ja rakendatavusega?

4) Kas ja mil määral võetakse või tuleks arvesse võtta inimese hõiveseisundit, töökoormust ja

töö iseloomu töövõime ulatuse kaalutlemisel?

5) Kas ja mil määral võetakse või tuleks arvesse võtta inimese tervisekäitumist (sh

ravijärgivust) töövõime ulatuse kaalumisel?

6) Kas ja kuidas peaks muutma olemasolevaid kaalutluskriteeriume, et suurendada

ekspertarvamuste ühtlust ja läbipaistvust?

a. Tuua näiteid, kuidas rakendavad teised riigid14 oma hindamissüsteemides skoorimist ja

kaalutluskriteeriume – millised on nende süsteemide tugevused ja ülekantavad

praktikad?

Uurimisülesanne 5 – analüüsida töövõime hindamise otsuste kehtivusaegasid (vastab

probleemikirjeldusele 2.1.4)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid töövõime hindamise otsuste kehtivusaegade

optimeerimiseks viisil, mis toetaks ressursside tõhusamat kasutamist, kuid oleks samal ajal

kooskõlas kehtiva metoodika ja hindamise sisuliste põhimõtetega.

1) Milliste kriteeriumide ja kaalutluste alusel määravad ekspertarstid töövõime hindamise

otsuse kehtivusaja pikkuse?

2) Kuidas seostub kehtivusaja määramine taotleja terviseseisundi olemuse ja haiguse kuluga

(nt püsivus, progresseerumine, ravitavus)?15

3) Kas kehtivad töövõime hindamise perioodid (6 kuud, 1–5 aastat) on sisuliselt põhjendatud

ja piisavalt paindlikud erinevate seisundite puhul?

4) Millised oleksid optimaalsed minimaalne ja maksimaalne kehtivusaeg, arvestades nii

metodoloogilist lähenemist, hindamisprotsessi ressursside kasutust kui ka taotlejate

seisundit?

5) Milliste seisundite puhul oleks põhjendatud määrata töövõime hindamise otsus pikemaks

kui 5 aastat ning kui pikaks perioodiks (sh kuni vanaduspensionieani) võttes arvesse nii

osalise kui ka puuduva töövõime juhtumeid, sh välistavaid seisundeid?

6) Millistele andmetele või kriteeriumidele tuginedes saaks ekspertarst teha pikema

kehtivusajaga otsuse?

7) Millised meetmed aitaksid vähendada mittemõistlike lühikeste perioodide määramist (6 kuud

kuni 2 aastat) (võimaldades paindlikkust perioodi pikkuse määramisel, kuid säilitades samal

ajal otsuste kvaliteedi)?

8) Tuua näiteid, millised on (töövõime hindamise) otsuste kehtivusajad teistes riikides ning

milliste põhimõtete alusel neid seal määratakse – millised on nende süsteemide tugevused

ja ülekantavad praktikad?

Uurimisülesanne 6 – analüüsida tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud töövõime languse

tuvastamise seost töövõime hindamisega (vastab probleemikirjeldusele 2.1.5)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kas ja kuidas oleks võimalik efektiivsemalt siduda

tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime languse määra tuvastamist töövõime hindamise

protsessiga, et vähendada dubleerimist, parandada menetluse selgust ja suurendada ressursside

14 Riikide valik on töövõtja otsustada, kuid toodud näited peavad olema Eestis rakendatavad.

15 Töötukassa jagab uuringu tegijatega infot, milliste peamiste piiranguid põhjustavate diagnoosidega on määratud otsuse

kehtivusajaks 6 kuud, 1 aasta ja 2 aastat.

kasutamise efektiivsust.16

1) Millised on võimalikud eelised ja puudused, kui töövõime hindamise ja kahjuhüvitise

määramise protsessid integreeritaks?

2) Millised muudatused oleksid vajalikud töövõime hindamise protsessis, metoodikas või

õigusraamistikus, et võimaldada kahe süsteemi tõhusat sidumist (sh kulud, pädevused,

ootused ekspertarstidele)?

3) Millised on ekspertarstide ja teiste osapoolte seisukohad võimaliku süsteemide

integreerimise kohta?

4) Milline arst peaks tuvastama tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime languse

määra (näiteks töövõime hindamise ekspertarst, töötukassa ekspertarst, töötervishoiuarstid

jne)?

5) Kas ja millist lisapädevust või täiendkoolitust eeldaks tööõnnetustest ja kutsehaigustest

tingitud töövõime languse ulatuse tuvastamine töövõime hindamise ekspertarstidelt?

6) Millised kulud kaasneksid töötukassale, kui töövõime hindamise raames hakataks hindama

ka tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime kaotust?

7) Milline oleks sellise muudatuse eeldatav mõju riigi tasandil – millised oleksid võimalikud

kulud ja tulud tervikuna (sh halduskoormuse vähenemine, kiirem menetlus, parem

kasutajakogemus)?

a. Kuidas oleks mõistlik sellist süsteemi rahastada?

8) Kuidas oleks võimalik hinnata tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime kaotust

vanaduspensioniealistel ja alla 16-aastastel, kes ei kuulu töötukassa töövõime hindamise

sihtrühma, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks?

Uurimisülesanne 7 – analüüsida töövõime hindamise protsessi lihtsustamise võimalusi (vastab

probleemikirjeldusele 2.2.1)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise protsess aja- ja

tööjõusäästlikumaks kõigi osapoolte jaoks, säilitades samal ajal hindamise kvaliteedi ja metoodilise

korrektsuse. Eesmärk on kaardistada ressursimahukaimad etapid, hinnata nende vajalikkust ning

pakkuda välja lahendusi, mis võimaldaksid protsessi tõhustada, sealhulgas korduvhindamiste

lihtsustamise kaudu.

1) Millised töövõime hindamise protsessi etapid on kõige ajamahukamad ja

ressursinõudlikumad erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) vaates?

2) Millised on peamised põhjused, miks need etapid on ressursimahukad?

3) Millised on töövõime hindamise protsessi peamised kulukohad ning kuidas saaks neid

optimeerida?

4) Millised muudatused aitaksid muuta töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ning aja-

ja tööjõusäästlikumaks erinevatele osapooltele (taotlejale, töötukassale, ekspertarstile)?

16 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud „Tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise

süsteemi uuring“ on hetkel käimas, kus analüüsitakse mh ka tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise

süsteemi. Tellija jagab uuringu tegijaga antud uuringu vaheraporti andmeid, mida saab uurimisülesande 6 analüüsimisel

aluseks võtta.

5) Millised võimalused on ekspertarstide töö optimeerimiseks, et vähendada nende ajakulu ühe

ekspertiisi koostamisel, säilitades samas hinnangu kvaliteedi ja usaldusväärsuse?

6) Kuidas muuta korduvhindamiste protsessi lihtsamaks ja vähem koormavaks taotlejale,

töötukassale ja ekspertarstile, tagades samal ajal metoodiliselt korrektse hindamise?

Uurimisülesanne 8 – analüüsida töövõime hindamise taotluste esitamise põhjusi (vastab

probleemikirjeldusele 2.2.2)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas terviseprobleemidega inimeste töövõime

hindamisele pöördumisi paremini suunata, et vähendada põhjendamatuid või ajutise seisundiga

seotud taotlusi, suurendades süsteemi sihipärasust ja ressursside tõhusat kasutust.

1) Millistel põhjustel hinnatakse esmakordselt töövõime hindamise taotlejatel töövõime mitte

vähenenuks?

1) Millised on esmataotlejate peamised motiivid töövõime hindamise taotluse esitamisel?

2) Millist rolli mängivad perearstid, eriarstid, lähedased ja teised nõuandjad taotluse

esitamise otsuse tegemisel?

3) Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia töövõime hindamisele pöördumiseni

enne, kui see on sisuliselt põhjendatud?

4) Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste, sh ajutise tervisepiiranguga

inimeste sisenemist töövõime hindamise süsteemi?

5) Tuua näiteid, kuidas on töövõime hindamisele sisenemise tingimused reguleeritud teistes

riikides?

Uurimisülesanne 9 – analüüsida visiidipõhiste hindamiste läbiviimist (vastab

probleemikirjeldusele 2.2.3)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu

töövõime hindamise protsessis, et parandada otsuste objektiivsust ja kvaliteeti, vähendades samal

ajal protsessi koormust ja tõstes selle tõhusust.

1) Millised on peamised põhjused, miks visiidipõhiseid hindamisi tehakse oluliselt vähem kui

metoodikas algselt ette nähtud (1–2% vs 20%)?

2) Milliste juhtumite puhul võiks kindlasti soovitada visiidipõhist hindamist läbi viia?

3) Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu?

4) Kuidas muuta visiidipõhise hindamise protsess sujuvamaks ja vähem koormavaks kõigi

osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) jaoks?

Uurimisülesanne 10 - analüüsida töövõime hindamise ekspertarstide omavahelist koostööd ja

selle mõju eksperdiarvamustele (vastab probleemikirjeldusele 2.2.4)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada töövõime hindamise

ekspertarvamuste kvaliteeti ja järjepidevust, arvestades ekspertarstide erialase tausta mõju ning

soodustades ekspertarstide vahelist koostööd juhtumite hindamisel.

1) Kuidas mõjutab ekspertarsti erialane taust töövõime hindamise ekspertiisi sisu ja

objektiivsust, eriti juhtudel, kui taotleja terviseseisund ei kuulu arsti erialase pädevuse

valdkonda?

2) Milline on erineva erialase taustaga ekspertarstide koostöö praegune praktika töövõime

hindamise protsessis?

3) Millised tegurid takistavad tervishoiuteenuse osutajate siseselt ekspertarstide vahelist

konsulteerimist (nt ajakulu, töökorraldus, vastutuse jagunemine)?

4) Millisel määral aitab ekspertarstide omavaheline koostöö suurendada ekspertiiside

objektiivsust?

5) Kuidas saaks soodustada ja süsteemselt korraldada ekspertarstide vahelist konsulteerimist

ekspertiiside koostamisel?

6) Milliseid täiendavaid toetavaid meetmeid võiks ekspertarstidele pakkuda nende erialaga

mitte seotud juhtumite hindamiseks lisaks juba olemasolevatele toetavatele võimalustele

(koolitused, juhendid, koostöövõimaluse olemasolu teiste ekspertarstidega)?

Uurimisülesanne 11 – analüüsida töövõime hindamise ekspertiisis antavate töötingimuste ning

töövõime toetamise soovituste vajalikkust ja kasutusvõimalusi (vastab probleemikirjeldusele

2.2.5)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise ekspertiisis antavad

soovitused töötingimuste ja töövõime toetamise kohta sisukamaks, rakendatavamaks ja paremini

kasutatavamaks nii taotlejate kui ka töötukassa nõustajate jaoks, sealhulgas hinnata soovituste

andmise vajalikkust, võimalikke alternatiive ja andmepõhiseid lahendusi.

1) Millised ekspertarsti antud soovitused on olulised nii töötukassa nõustajate kui ka taotlejate

enda jaoks ning kuidas need mõjutavad töökeskset nõustamist, töövahendust ja

karjäärinõustamist?

2) Milline oleks mõju nii taotlejatele kui ka töötukassa nõustajate tööle, kui soovitusi

töötingimuste ja/või töövõime toetamise kohta ei antaks?

3) Milliseid muudatusi tuleks teha, et töövõime hindamise ekspertiisis antavad töötingimuste

ja töövõime toetamise soovitused oleksid kasulikud nii taotlejatele kui ka töötukassa

nõustajatele toetamaks inimesi nende töövõime säilitamisel ja tööhõives püsimisel või ka

tööhõivesse liikumisel?

4) Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema, et need oleksid sisuliselt põhjendatud ja

rakendatavad (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed)?

5) Kuidas muuta soovituste andmine ekspertarstide jaoks sisuliselt ja tehniliselt lihtsamaks?

6) Kas ja kuidas oleks võimalik muuta soovituste andmine andmepõhiseks, nt kasutades

masinõppepõhiseid soovitusmudeleid või integreerides sobivaid klassifikaatoreid?

7) Kuidas saaks töövõime hindamise protsessi, sh ekspertiisi tulemusi ja ekspertiisis antud

soovitusi paremini integreerida töötukassa töövahenduse ning töövõimet toetavate teenuste

ja karjääriteenuste pakkumisega, et muuta teenuste saamine taotlejate jaoks lihtsamaks ja

teadlikumaks?

8) Kuidas tagada, et taotlejad oleksid teadlikud neile antud soovitustest? Kas ja millises vormis

peaks soovitused lisama töövõime hindamise otsusele, et need oleksid taotlejale arusaadavad

ja rakendatavad?

9) Kuidas aidata taotlejal paremini teadvustada vajadust muuta oma tervisekäitumist või tervist

kahjustavat töist tegevust töövõime säilitamise eesmärgil?

10) Millised võimalused on riigil mõjutada inimese tervisekäitumist töövõime hindamise

protsessi kaudu (nt koostöö arstide, tööandjate või tugiteenustega)?

11) Kellele ja kuidas võiksid töövõime hindamise ekspertiisis kogutud andmed liikuda

tervishoiusüsteemis üldisemalt, et toetada taotleja töövõime säilitamist paremini?

Uurimisülesanne 12 – analüüsida töövõime hindamise protsessi automatiseerimise võimalusi

(vastab probleemikirjeldusele 2.2.6)

Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas rakendada tehisintellekti ja automatiseeritud

lahendusi töövõime hindamise protsessis, et suurendada tõhusust, vähendada koormust ning

parandada otsuste kvaliteeti ja arusaadavust. Uuring peab keskenduma võimaluste kaardistamisele,

mitte konkreetsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele, ning andma sisendi edasisteks

analüüsideks, kus hakatakse hindama ja arendama sobivaid tehnilisi lahendusi. Uuring peab

tuginema rahvusvahelistele praktikatele, tehnoloogilistele võimalustele ja Eesti õigusraamistikule,

hinnates ka andmekaitse ja turvalisuse aspekte.

1) Millised töövõime hindamise protsessi etapid sobivad automatiseerimiseks või

tehisintellekti rakendamiseks, arvestades delikaatsete isikuandmete töötlemise piiranguid?

2) Millised tehnoloogilised lahendused (nt eeltäidetud vormid, otsustustoe süsteemid, otsuste

sõnastamine) võiksid toetada töövõime hindamise protsessi tõhusust ja kvaliteeti?

a. Kas ja kuidas saaks automatiseerida ja kiirendada terviseandmete töötlemist ja nende

seostamist taotluse andmetega?

b. Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada

mustreid ja töövõime langusele viitavaid märksõnu?

c. Kas ja kuidas oleks võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, kus TI

teeb esmase hinnangu ja ekspertarst kinnitab või korrigeerib seda?

3) Milline oleks tehisintellekti kasutuselevõtu mõju töövõime hindamise protsessi

kiirusele ja ressursikasutusele?

a. Milline oleks potentsiaalne mõju erinevatele osapooltele?

4) Millised õiguslikud, tehnilised ja eetilised eeldused peavad olema täidetud, et TI

kasutamine töövõime hindamises oleks võimalik ja turvaline ning tulemused

usaldusväärsed?

5) Millised muudatused on vajalikud, et tehisintellekti kasutamine oleks võimalik ja

turvaline ning tulemused usaldusväärsed?

6) Võimalusel tuua näiteid rahvusvahelistest praktikatest ja lahendustest, kuidas kasutatakse

tehisintellekti ja automatiseeritud lahendusi töövõime hindamises või sarnastes

protsessides ning kas need võiksid olla kohandatavad ka Eesti töövõime hindamise

süsteemi?

7) Kuidas kasutatakse tehisintellekti ja automatiseeritud lahendusi teistes riikides töövõime

hindamises või sarnastes protsessides ?

a. Millised rahvusvahelised tehnoloogilised lahendused võiksid olla kohandatavad

Eesti töövõime hindamise süsteemi?

4. UURINGU SIHTRÜHM JA METOODIKA

4.1 Uuringu sihtrühm

Uuringu peamiseks sihtrühmaks on vähenenud töövõimega inimesed ning taotlejad, kelle ekspertiisi

otsus on olnud, et töövõime ei ole vähenenud, töövõime hindamise ekspertarstid ja töötukassa

töötajad (metoodikud, ekspertarstid, menetlejad, juhtumikorraldajad).

Kaasatavateks partneriteks on eelkõige Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Töötervishoiuarstide

Selts, kuid lõpliku kaasatavate ringi kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga uuringu käigus.

Lepingu täitmisel teeb uuringu tegija koostööd Tellija koostatud juhtrühmaga, kuhu kuuluvad lisaks

Tellija esindajatele ka töötukassa esindajad, kes annavad ekspertarvamuse. Lisaks kaasatakse

juhtrühma vastavalt vajadusele teisi eksperte olenevalt küsimuste spetsiifikast.

Uuringu tegijatelt eeldatakse põhjalikku tutvumist kehtiva töövõime hindamise metoodikaga, sh

taotlusvormiga ning EUMASSi soovitustega. Lõplikud uuringu metoodikad kooskõlastab uuringu

tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist.

4.2 Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuringu meetodite

valiku suunised

Dokumendianalüüs – hõlmab kõikides probleemkäsitlustes Eesti õigusaktide, töövõime hindamise

metoodika ja taotlusvormi analüüsi. Dokumendianalüüsis võetakse aluseks ka varasemad sellel

teemal tehtud uuringud, analüüsid jms (sh käesolevas dokumendis viidatud andmeallikaid).

Rahvusvaheliste näidete kirjeldus – osadele uurimisküsimustele vastamisel tuleb tuua näiteid

teiste riikide praktikatest. Uuringu teostajalt eeldatakse 2-3 näite valimist, mis on asjakohased

vastava uurimisküsimuse sisust lähtuvalt ja pakuvad alternatiivseid lahendusi. Riikide valik

täpsustatakse uuringu käigus.

Individuaal ja/või fookusgrupi intervjuud sihtrühma ja kaasatavate partneritega – praktikas

esinevate probleemide analüüsimiseks, uurimisküsimustele vastamiseks ning võimalike lahenduste

leidmiseks viib uuringu tegija läbi intervjuud sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Uuringu tegija

kooskõlastab intervjuu kava Tellijaga töö käigus. Intervjuud peavad hõlmama vähemalt punktis 4.1

nimetatud sihtrühmasid17 ja kaasatud partnereid, sh poliitikakujundajaid.

Lahenduste väljatöötamine ja mõjuanalüüs – uuringu raames tuleb uuringu tegijal vastata

uurimisküsimustele, töötada välja alternatiivsed lahendused ning analüüsida nende rakendatavust

ja mõjusid erinevatele osapooltele, sh mõju ajalisele ja rahalisele kokkuhoiule. Uuringu koostamise

käigus tuleb analüüsida ja lahendusi pakkuda töövõime hindamise protsessi ja taotlusvormi

lihtsustamise kohta.

Töötoad/ koosloome seminarid sihtrühma ja kaasatavate partneritega – pakutavate lahenduste

17 Kaasata tuleb 5-10 praktiseerivat töövõime hindamise ekspertarsti. Hetkel praktiseerivate ekspertarstide kontakte jagab

Tellija tööde teostamise käigus.

rakendatavuse analüüsiks ja olulisuse hindamiseks viib uuringu tegija läbi töötoad vm vormis

koosloome seminarid sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Töötubade läbiviimise metoodika

pakub uuringu läbiviija, töötubade kavandi kooskõlastab uuringu läbiviija Tellijaga töö käigus.

Töötoad peavad hõlmama vähemalt punktis 4.1 nimetatud sihtrühmasid ja kaasatud partnereid, sh

töövõime hindamise ekspertarste.18

Uuringu tegija võib pakkumuses välja pakkuda ka muid metoodilisi lähenemisi kui need on

vajalikud uuringu tulemuste saavutamiseks (näiteks küsitlused, ekspertiiside analüüs,

eksperimentaalsed lahendused). Metodoloogilised valikud peavad lähtuma Pakkuja visioonist selle

kohta, kuidas Tellija püstitatud uurimis- ja arendusülesanded kõige paremini lahendada. Oma

visiooni asjakohasust tuleb taotluses põhjendada. Lõplikud metoodikad kooskõlastab uuringu tegija

Tellijaga enne uuringu läbiviimist.

18 Kaasata tuleb 5-10 praktiseerivat töövõime hindamise ekspertarsti. Hetkel praktiseerivate ekspertarstide kontakte jagab

Tellija tööde teostamise käigus.

5. OOTUSED TÖÖ TEOSTAMISELE JA VÄLJUNDILE

5.1 Töö teostamise nõuded

Uurimistöö tulemusena valmib töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring, milles

tuuakse välja kehtiva süsteemi probleemkohtade võimalikud lahendused ja nende mõjud osapooltele,

sh ettepanekud taotlusvormi muutmiseks. Lõpptulemusena koostab töövõtja raporti ja

lühikokkuvõtte. Raport koostatakse eesti keeles, lühikokkuvõte nii eesti kui ka inglise keeles.

Mõlemad dokumendid peavad olema keeleliselt toimetatud. Uuringus tehtavad ettepanekud kehtiva

süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad

olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud.

Juhul kui Pakkuja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada andmeid, mille töötlemiseks on

vajalik teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (AKI), siis koostab taotluse AKI-

le Pakkuja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le Tellija. Lisaks võib olla vajalik

eetikakomitee menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde aja- ja tegevuskavas arvestada nimetatud

lubade taotlemisele ja menetlusele kuluva ajaga. Kõik andmete saamisega seotud kulud tasub

Pakkuja. Seejuures tuleb edukal Pakkujal arvestada, et avaldamata sh konfidentsiaalsete andmete

kasutamiseks on vaja sõlmida vastavad andmekasutuslepingud.

Uuringu tegijal tuleb Tellijale anda üle uuringu koostamise käigus kogutud andmed (näiteks

kohtumiste protokollid).

Tellija soovib uuringu tulemitena saada:

1. uuringu ettevalmistavat kaardistust koos kavandatava instrumentaariumiga ehk intervjuude

kavadega;

2. vastused uurimisküsimustele ja lahendusettepanekud (uuringu tegijal on kokkuleppel Tellijaga

õigus muuta kuni 20% ulatuses uurimisküsimusi);

3. lõplikul kujul metoodika kirjeldus, uuringu lähte- vahe- ning võrdlev lõpparuanne;

4. uuringu tulemuste lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles;

5. uuringu peamisi tulemusi (sh ettepanekuid) koondavaid esitluste slaide eesti ja inglise keeles;

6. töövõtja peab pärast tööde vastuvõtmist tegema ettekande ja tutvustama uuringu tulemusi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud koosolekul ning täiendavalt kuni kahel

seminaril, mis lepitakse kokku Tellijaga.

7. Enne lõpparuande lõpliku versiooni üleandmist peab Töövõtja lisama ETISesse andmeid

uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad),

lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga;

andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe

kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks.

5.2 Uuringu teostamise ajakava

Pakkuja peab esitama detailse aja- ja tegevuskava koos vastutajate ja kaasatavate osapooltega,

sealhulgas oluliste koosolekute ajad ja teemad Tellijaga. Töövõtja ja Tellija vahel toimuvad

kohtumised, mille käigus annab töövõtja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud

vahetulemustest, Tellija kooskõlastab töövõtja tööde vahetulemused ning esitab vajadusel

täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt järgmisi etappe, kuid lõplik detailne ajakava

jäetakse uuringurühma pakkuda. Juhul kui Pakkuja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada

andmeid, mille töötlemiseks on vajalik teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt

(AKI) või eetikakomiteelt, peab pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskavas arvestama ka

menetlustele kuluva ajaga.

I etapp – kaardistatakse hetkeolukord ja probleemistik, sh vajadusel viiakse läbi esmased intervjuud

hetkeolukorra ja probleemide hindamiseks. (Vajadusel) AKI ja eetikakomitee lubade taotlemine.

Enne lähtearuande esitamist toimub vähemalt üks kohtumine uuringu tegija ja juhtrühma vahel.

Esimese etapi lõpus esitab uuringu tegija lähtearuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde

ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine.

Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub I etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine ning

esimene väljamakse 10% projekti eelarvest.

1. Avakoosolek toimub 2 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist, kus töövõtja tutvustab uuringu

teostajaid ning Tellija omapoolset juhtrühma, avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides.

Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel

veebi vahendusel. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning töövõtja

tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat.

2. Lähtearuanne peab valmima 10 nädalat peale lepingu sõlmimist ja sisaldab probleemistiku

analüüsi, tööde täpsustatud ajakava ja tähtaegasid ning täpsustatud metoodika üksikasjalikku

kirjeldust, sh valimi moodustamise põhimõtteid ja lõplikke intervjuukavasid. Sellele järgneb

vahekoosolek, kus töövõtja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud

küsimusi.

II etapp – toimub andmekogumine (sh individuaal ja/või rühmaintervjuud kõikide sihtrühmade

esindajatega ja kaasatud partneritega, sh poliitikakujundajatega; teiste riikide näited), mille põhjal

vastatakse püstitatud uurimisküsimustele ja kogutakse sisendit lahenduste ettevalmistamiseks.

Vähemalt üks rühmaintervjuu peab toimuma ekspertarstidega (5-10 ekspertarsti), et koguda

sisendit ekspertarsti kogemust ja kompetentsi eeldavate uurimisprobleemide lahendamiseks.

Töötatakse välja esmased lahendused. Enne II vahearuande esitamist toimub vähemalt üks

kohtumine uuringu tegija ja juhtrühma vahel. Teise etapi lõpus esitab uuringu tegija II vahearuande

Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel

paranduste/täienduste tegemine. Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub II etapi tööde

üleandmine-vastuvõtmine. Pärast teise vahearuande vastuvõtmist toimub teine väljamakse 40%

projekti eelarvest.

3. Teise vahearuande esitamine toimub hiljemalt 25 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Sellele

järgneb vahekoosolek, kus töövõtja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse

tekkinud probleeme.

III etapp –kogutud andmete põhjal esitatakse lõplikud vastused uurimisküsimustele, uuringu

järeldused ja soovitused, sh ettepanekud taotlusvormi muutmiseks. Toimuvad töötoad sihtrühma ja

kaasatud partneritega (vähemalt 3), sh töövõime hindamise ekspertarstidega (5-10 ekspertarsti), kus

valideeritakse uuringus esitatud lahendusettepanekuid. Ekspertarstidega toimuvas töötoas hinnatakse

lisaks ka seda, kas tehtud ettepanekud taotlusvormi muutmiseks on rakendatavad ning annaksid

samaväärse tulemuse tänasega võrreldes. Analüüsitakse esitatud lahenduste rakendatavust ja

võimalikke mõjusid. Enne lõpparuande esitamist toimub vähemalt üks kohtumine uuringu tegija ja

juhtrühma vahel.

III etapi lõpus esitab uuringu tegija lõpparuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde

ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Lisaks tutvustab

uuringu tegija Tellijale ja vajadusel sihtrühmale uuringu tulemusi kuni kolmel kohtumisel. Kolmas

etapp lõppeb uuringu üleandmise-vastuvõtmisega.

4. Valideerimisseminarid/töötoad (kokku vähemalt 3) toimuvad enne lõpparuande esitamist.

Seminaril tutvustab töövõtja lahendusettepanekuid, sh ettepanekuid taotlusvormi muutmiseks

ning koostöös hinnatakse pakutud lahenduste sobivust, põhjendatust ja piisavust.

5. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 36. nädalal pärast lepingu sõlmimist ning

lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 38. nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Vahekoosolekul tutvustab töövõtja Tellijale uuringu lõpparuannet. Töövõtja esitatud

lõpparuande kavand on korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud. Tellija esitab vajadusel

omapoolsed märkused ja ettepanekud lõpparuandele ning otsustab selle heakskiitmise.

Lõpparuandesse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub 39. nädalal, mille järgselt on

Tellijal võimalik veel aruannet kommenteerida. Töövõtja saab lõpparuannet täiendada veel

41.nädalal.

6. Lõplikult valmis lõpparuande (Töövõtja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud

parandused ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 42. nädalal pärast lepingu

sõlmimist ning lõpparuande vastuvõtmine mitte hiljem kui 44. nädalal. Töövõtja esitab

uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja

lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf) ja

mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast lõpparuande vastuvõtmist toimub kolmas

väljamakse 40% projekti eelarvest.

7. Lõpparuande tutvustamine toimub 2 kuu jooksul pärast Tellija poolt lõpparuande

vastuvõtmist: uuringu tulemuste presenteerimine kuni kolmel korral. Pärast uuringu tulemuste

presenteerimist toimub viimane väljamakse 10% projekti eelarvest.

Töövõtja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest. Töövõtja

esitab koosolekute materjalid Tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku

toimumist. Tellijal ja uuringu teostaja esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate

koosolekute kokkukutsumiseks. Ajakava koostamisel tuleb töövõtjal arvestada sellega, et Tellijal

on iga aruande läbivaatamiseks 2 nädalat.

Töövõtja võib ajakavva lisada täiendavaid arutelusid uuringu juhtrühmaga uuringu kriitilistel

hetkedel, kui on vaja teha valikuid. Töövõtja lisab tegevuskavas iga tegevuse juurde, mis rolli täitev

uurimisrühma liige/liikmed millise tegevuse eest vastutab/vastutavad. Töövõtja võib oma visioonist

lähtudes pakkumuses ajakava muuta – k.a juhtrühma kaasamist planeerida – eeldusel, et lõpparuande

üleandmine toimub hiljemalt 44.nädalal pärast lepingu sõlmimist.

LISA 1 – TAUSTAINFO

TÖÖVÕIME HINDAMISE REGULATSIOON

Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord on

kehtestatud 19.11.2014 vastu võetud Töövõimetoetuse seadusega (TVTS).19

Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu on kehtestatud tervise- ja tööministri

määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määruse lisana on kinnitatud

võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel.20

Töövõime hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi (edaspidi ka TIS) andmete loetelu ja päringute

perioodid on kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrusega nr 15

„Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja

maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“.21

TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA

Töövõime hindamise metoodika on välja töötatud kooskõlas Euroopa Meditsiini- ja

Sotsiaalkindlustuse Ühenduse (EUMASS) soovitustega ja tugineb Rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile (RFK)22. Metoodika koostas Eesti Töötervishoiuarstide

Selts 2013. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Metoodika koostamisel konsulteeriti

EUMASSi, Hollandi, Rootsi, Soome ja Läti ekspertidega ning analüüsiti lisaks Suurbritannia,

Islandi, Austraalia töövõime hindamise põhimõtteid ja hindamisinstrumente. Metoodikat piloteeriti

2014.aastal ning piloteerimise tulemuste analüüs valmis 2015.aastal.23

Aastal 2016 toimunud töövõimereformiga viidi hindamine Sotsiaalkindlustusametist töötukassasse

ning kasutusele võeti uus, EUMASS-i soovitustel ja RFK-l põhinev metoodika.

RFK klassifikatsioonil põhinev EUMASS-i core set24 sisaldab 20 tegevust, mis on pakett tavaliseks

tööeluks vajalikest kõige elementaarsematest tegevustest. Core set-i valikud on rahvusvahelise

konsensusena kokku lepitud ning ka mitmetes uuringutes valideeritud, kuid selle kasutamine

töövõime (või puude) hindamisel võib varieeruda erinevates riikides vastavalt iga riigi oma

hindamismetoodikale ning seadusandlusele. Eestis on näiteks kaks erinevat hindamist

tervisepiirangutega inimestele – töövõime hindamine ja puude tuvastamine. Rahvusvaheliselt on

töövõime hindamine sageli võrdsustatud puude tuvastamisega (disability või invalidity assessment)

19 Töövõimetoetuse seadus–Riigi Teataja. Riigikogu. 20 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu–Riigi Teataja. Tervise- ja tööministri määrus nr 39 21 Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid–Riigi Teataja. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

määrus nt 15. 22 World Health Organization. (2001). International classification of functioning, disability and health : ICF. World Health

Organization. https://iris.who.int/handle/10665/42407 23 Töövõime hindamise metoodika piloteerimise tulemuste analüüs. Sotsiaalministeerium 2015. 24 Brage S, Donceel P, Falez F: Development of ICF core set for disability evaluation in social security. Disabil.Rehabil

2008, 30:1392-1396.

või hinnatakse üldse inimese terviseseisundit või tegevusvõimet.

RFK on Maailma Terviseorganisatsiooni arendatud ja 2001. aastal vastu võetud

terviseklassifikatsioon, mille eesmärk on anda ühtne standardkeel ja -raamistik tervise ning

tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. Seda kasutatakse sageli koos rahvusvahelise haiguste

klassifikatsiooniga (RHK-10)25. RHK-10 järgi saab kodeerida haiguste diagnoosi, samas RFK

alusel saab anda lisainfo organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja

osaluse ning neid mõjutavate keskkonnategurite kohta. RHK-10 kasutamine koos RFK-ga annab

laiema ja terviklikuma pildi inimese terviseseisundist ja tegutsemisvõimest.

RFK kategooriatel põhineva EUMASS-i core set-ile tuginedes tuvastatakse töövõime hindamisel

inimese tegutsemisvõimet 7 eri valdkonnas – 4 kehalise võimekuse26 ja 3 vaimse võimekuse

valdkonnas27. Lisaks on kõik 7 valdkonda jagatud võtmetegevusteks ehk tegevusteks, mis

iseloomustavad seda valdkonda28.

Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile.

Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt

kuue (6) kuu jooksul. Töövõimet hinnatakse koosmõjus raviga ning abivahenditega, mida taotleja

igapäevaselt kasutab. Juhul, kui inimesel esineb töövõimet välistav seisund, hinnatakse töövõimet

ainult diagnoosi või haigusseisundi alusel ning tegutsemisvõimet ning - tegutsemise ja osaluse

piiranguid täiendavalt ei hinnata.

Töövõime hindamise tulemusena annab ekspertarst eksperdiarvamuse isiku tegutsemise ja osaluse

piirangutest kehalise ning vaimse võimekuse valdkondades. Taotleja terviseseisund (RHK) ja

funktsioneerimisvõime (RFK) tuuakse ekspertiisi koostamise protsessis välja võimalikult

objektiivselt terviseandmete, taotluse ja vajadusel ka visiidipõhisel hindamisel saadud lisainfo

alusel. Töövõime hindamisel kasutatavate küsimuste punktiväärtuste (0, 1, 2, 3 ja 4) aluseks on RFK

määratlus tegutsemise ja osalemise piirangu raskusastmele. Vastavalt taotleja antud hinnangule

määratakse tegutsemise ja osalemise piirangute ning võtmetegevuste raskusastmed samuti

numbriliselt. Sarnaselt RFK-le on töövõime hindamisel kasutusel tegutsemispiirangute

raskusastmete skaala 0 kuni 4, kus 0 tähendab, et piirangut pole ja 4 tähendab, et esineb täielik

piirang. RFK-s kasutatakse kerge piirangu tähistamiseks tegutsemisvõime langust 5-24 % ulatuses,

mõõduka piirangu tähistamiseks tegutsemisvõime langust 25-49 %, ja raske piirangu tähistamiseks

tegutsemisvõime langust 50-95%.

Taotleja poolt taotluse täitmisel valitav piirangu raskusaste ei ole otseses seoses RFK tegutsemise

ja osalemise piirangu raskusastmega ning erinevates võtmetegevustes on piirangute raskusastmed

erinevad nii hulgas (3 raskusastme valik vs 4 raskusastme valik) kui sisus (variandid kerge

mõõdukas, raske täielik vs saan liikuda, 50 m või 200 meetrit).

25 World Health Organization. (2004). ICD-10 : international statistical classification of diseases and related health

problems : tenth revision, 2nd ed. World Health Organization. https://iris.who.int/handle/10665/42980 26 Liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus 27 Õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, suhtlemine 28 Näiteks liikumise valdkonnas on võtmetegevusteks liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine ning seismine ja

istumine. Iga võtmetegevus hõlmab konkreetseid RFK kategooriaid. Näiteks valdkonna „Liikumine“ võtmetegevus

„Seismine ja istumine“ hõlmab RFK kategooriaid d420 „Enda ühest kohast teise nihutamine“, d415 „Keha põhiasendi

säilitamine“ ja d410 „Keha põhiasendi muutmine“.

Võtmetegevuste punktide väärtus ja töövõime ulatuse hindamisel saadav punktide summa ei ole

otseses seoses. Suurim piirangute raskusaste määrab võtmetegevuse raskusastme ning punktide

summa ehk skoor määrab töövõime ulatuse. Töövõime hindamise tulemusena määratakse taotlejale

üks järgnevatest töövõime ulatustest: isiku töövõime ei ole vähenenud või isikul on vähenenud

töövõime (kas osaline või puuduv töövõime). Taotleja hinnatakse töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete punktiväärtustes summa eri valdkondades kokku on kolm või

väiksem kui kolm. Alates skoorist 4 on taotlejal tuvastatud vähenenud töövõime ja ekspertarstil

tekib kaalutlusõigus hinnata taotleja töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Kaalutluskriteeriumid

võetakse arvesse töövõime ulatuse määramisel alles pärast seda, kui kõigi võtmetegevuste skoorid

on objektiivselt hinnates ning RHK ja RFK klassifikatsioonide abil välja tuues selgunud ning

ekspertiisi tulemusel on talitlusliku võimekuse skoor vähemalt 4 punkti ehk taotlejal on tuvastatud

vähenenud töövõime.

Vähenenud töövõime korral määrab ekspertarst kehtivusaja koos asjakohaste põhjenduste ja

töövõime prognoosiga. Lisaks annab ekspertarst vajadusel soovitusi ka abivahendite, töökoha

kohandamise, sobilike töötingimuste ning töövõimet toetavate teenuste kohta.

Töövõime hindamise metoodika alusel ei hinnata inimese konkreetse ametikohaga seotud

piiranguid või igapäevategevusi, kuid võtmetegevuste sisu on ülekantav sarnastele, sh tööalastele

tegevustele. Hinnang inimese töövõimele ei ole seotud tema konkreetse töökoha või töökogemusega.

Töötukassa eestvedamisel ning koostöös erinevate tervishoiutöötajatega on täpsustatud metoodika

rakendussätteid arvestades puude- ja haigusspetsiifiliste ühenduste ettepanekuid ja töövõime

hindamise metoodika praktikasse rakendamisel selgunud tähelepanekuid.29 Lisaks on töötukassa

ekspertarstid rakendanud kvaliteedi jälgimise põhimõtteid konkreetsete terviseseisundite

hindamiste korral ning lähtuvalt sellest koostanud töövõimet hindavatele ekspertarstidele erinevaid

juhendmaterjale, näiteks lisaks töövõime hindamise eksperdiarvamuseandmise juhendile erinevaid

haigusspetsiifilisi juhiseid (vaimse tervise häiretega isikute töövõime hindamine, välistava seisundi

käsitlus onkoloogilise ravi korral, migreenikäsitlus töövõime hindamisel jne).

29 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Praxis 2019

TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESS

Töövõime hindamine algab töövõime hindamise taotluse esitamisega. Seda on võimalik esitada e-

töötukassas, telefoni või posti teel või koos töötukassa juhtumikorraldaja abiga töötukassa

esinduses. 2024. aasta töötukassa andmetel esitati ligi pool (48%) töövõime hindamise

taotlustest e-töötukassa iseteeninduskeskkonnas, millele järgnesid juhtumikorraldaja abil taotluse

esitamine intervjuu teel töötukassa esinduses (37%) ja telefoni teel (9%). Paberil taotluseid esitati

2024. aastal 4% ning e-posti teel 2%. Töövõime hindamise taotluste menetlemine toimub

töötukassa infosüsteemis TETRIS. Infosüsteemis REDIS toimub taotleja töövõime hindamine ja

eksperdiarvamuse koostamine.

Enne töövõime hindamisele tulemist peab inimene olema kuue (6) kuu jooksul käinud oma

perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

Kui taotlus on töötukassale esitatud, kontrollib töötukassa töövõime hindamise spetsialist (edaspidi

menetleja) taotluse tingimustele vastamist ning kontrollib seda, kas kõik arstid, kelle juures taotleja

on taotluse andmete kohaselt käinud, on vastuvõttude andmed tervise infosüsteemi lisanud. Kui

taotlusel esineb puudusi, määrab menetleja taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või kui tervise

infosüsteemis ei ole kõiki vajalikke sissekandeid, siis taotleb menetleja arstilt puuduolevate

andmete lisamist tervise infosüsteemi või töötukassale (töötukassa menetleja näeb vaid seda, millise

arsti vastuvõtul ja millal isik on käinud, menetleja ei näe epikriiside sisu ega taotleja terviseandmeid).

Vajadusel saab taotleja oma terviseandmeid ka paberil ise esitada, selline praktika on eriti levinud

rahvusvaheliste taotluste menetlemisel.

Uuringu Tellija hinnangul on suureks muutuseks ja uue süsteemi väärtuseks võrreldes eelneva

püsiva töövõimetuse hindamisega see, et töövõimet hindavad tervishoiusüsteemis oma

sertifitseeritud erialal praktiseerivad arstid, kes on täiendavalt läbinud ka töövõime hindamise

ekspertarstide täiendkoolituse. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate baaskoolitus viiakse

läbi koostöös Tartu Ülikooliga, koolituse läbimise järgselt omab arst vastavasisulist pädevust

kinnitavat tunnistust. Töötukassa partneriteks on erinevad tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi

TTO) (nt AS Arstikeskus Confido, Dorpat Tervis OÜ jt), kes leitakse hankimise teel. TTO-dele

osutavad teenust praktiseerivad arstid, kes oma igapäevatöö kõrvalt koostavad ka töövõime

hindamise ekspertiise. Eksperdiarvamuse koostamisel kaasab ekspertarst vajadusel teisi spetsialiste

nagu näiteks psühholoog, vaimse tervise õde, logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut või

füsioterapeut, samuti on ekspertarstil võimalik konsulteerida taastusarsti või töötervishoiuarstiga

ning ka psühhiaatriga.

Töövõime hindamise aluseks on inimese taotlus ning tema terviseandmed, millele lisandub

visiidipõhise hindamise puhul spetsialisti hinnang inimese tegutsemisvõime kohta. Kehtib

põhimõte, et kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi

kinnitama objektiivsed terviseandmed. Ekspertarsti ülesandeks on hinnata, kas taotlusel kirjeldatud

taotleja enesehinnang ja TIS-is olevad terviseandmed on vastavuses – nt kas on olemas diagnoos,

sissekanded ravi ja terviseseisundi raskuse, haiguse kulu ning ravi efektiivsuse kohta.

Enamjaolt kasutatakse eksperdiarvamuse andmisel taotleja eelneva viie aasta terviseandmeid, kuid

vajadusel ka vanemaid terviseandmeid. Töövõime hindamise ekspertiisid tehakse suuremal määral

dokumendipõhiselt. Vajadusel on ekspertarstil võimalik inimene ka visiidile kutsuda juhul, kui

andmed taotlusel ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised, kuid seda võimalust kasutatakse

üsna vähe. Näiteks 2024. aastal koostati 96% dokumendipõhist, 2% lihtsustatud dokumendipõhist

ja 2% visiidipõhist hindamist. Visiidipõhisel hindamisel ekspertarst või tema poolt kaasatud

spetsialist vestleb taotlejaga ja teeb vajadusel funktsioneerimisvõime teste, kuid ei diagnoosi

taotlejale uusi haigusi ega määra ravi.

Hindamise tulemused sisestab ekspertarst töötukassa infosüsteemi REDIS töövõime hindamise

ekspertiisi vormil, mis koosneb kolmest osast (üldandmed, ekspertarsti hinnang valdkondade kaupa,

töövõime hindamise kokkuvõte). Pärast eksperdiarvamuse valmimist koostab menetleja

eksperdiarvamuse andmetele tuginedes töövõime hindamise otsuse. Töövõime hindamise otsusele

märgitakse valdkonnad, kus taotlejal esineb piiranguid, piirangud tuuakse välja koos piirangute

raskusastme ja põhjendusega. Lisaks märgitakse otsusele töövõime ulatus, töövõime prognoos ning

otsuse kehtivusaeg. TVTS-i alusel saab töötukassa määrata vähenenud töövõime kestuseks 6 kuud

kuni 5 aastat ning välistavate seisundite puhul kuni vanaduspensionieani.

Juhul kui isik on esitanud ka töövõimetoetuse taotluse, koostatakse isikule töövõimetoetuse

määramise või mittemääramise otsus. Vähenenud töövõime korral on inimesel õigus taotleda

töötukassast töövõimet toetavaid teenuseid.

Juhul, kui taotleja ei ole rahul oma töövõime hindamise otsusega, on tal õigus see vaidlustada. Vaie

tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal taotleja otsuse kätte sai. 2024. aastal vaidlustati

3108 töövõime hindamise otsust.

Kogu töövõime hindamise ja toetuse määramise protsess võib aega võtta kuni 40 tööpäeva, kui

taotlusel ei esine puudusi. TVTS-i alusel on töötukassal aega töövõime hindamise otsuse tegemiseks

30 tööpäeva nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates, kuid keskmine

menetlusaeg on 15 tööpäeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada.

Töötukassa teeb töövõimetoetuse määramise otsuse kuni 10 tööpäeva jooksul töövõime hindamise

otsuse tegemise päevast arvates.

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI?

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

MIS UURING SEE ON?Uuringus vaadatakse, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika toimib ning kuivõrd see vastab taotlejate, Eesti Töötukassa ja ekspertarstide vajadustele. Uuringu tulemuste põhjal tehakse ettepanekud töövõime hindamise süsteemi arendamiseks.

MIKS JUST MINA?Uuringus intervjueerime töövõime hindamist taotlenud inimesi, Eesti Töötukassa esindajaid, ekspertarste, poliitikakujundajaid ning teisi töövõime hindamise süsteemiga seotud osapooli. Intervjuudega selgitame välja, millised töövõime hindamise protsessi osad toimivad hästi ja mida saaks parandada, et protsess oleks arusaadavam ja sujuvam.

KUIDAS JA MILLAL INTERVJUU TOIMUB?

Intervjuu toimub kas veebis (Microsoft Teamsi kaudu) või telefoni teel Teile sobival ajal.

KAS ANDMED SALVESTATAKSE?

Teie nõusolekul salvestame intervjuu. Salvestustele pääsevad ligi vaid Centari uurimisrühma liikmed. Salvestust säilitatakse analüüsi koostamise tarbeks kuni uuringu lõpuni, eeldatavalt 2027. aasta I kvartalini. Seejärel kustutatakse kõik intervjuude salvestused.

MIKS ANDMED SALVESTATAKSE?

Andmete salvestamine on vajalik uuringus kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab hiljem seda veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite.

KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA?

Ei, uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema. Ka pärast nõusoleku andmist on Teil õigus oma nõusolek tagasi võtta. Sel juhul Teie andmeid uuringusse ei kaasata ja need kustutatakse koheselt.

KAS MA VÕIN UURINGUS OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST INTERVJUUD?

Jah. Pärast intervjuud saate osalemisest loobuda kuni intervjueeritavate kontaktandmete kustutamiseni, mis toimub hiljemalt [kuupäev]. Kui loobute enne seda, kustutame Teie kontaktandmed ja intervjuu salvestise ning Teie intervjuud uuringus ei kasutata. Pärast kontaktandmete kustutamist ei ole meil enam võimalik Teie intervjuu salvestist Teiega seostada, mistõttu ei saa seda enam uuringuandmetest eraldi eemaldada.

KAS MA SAAN NÄHA UURINGU TULEMUSI?

Jah, uuringu tulemustega saab tutvuda Centari koduleheküljel: https://centar.ee/ Tulemused avalikustatakse uuringu lõppedes, eeldatavalt 2027. aasta I kvartalis.

KES ON UURINGU TELLIJA?Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

KES TEEB UURINGUT?Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

KES VASTUTAB MINU ANDMETE TÖÖTLEMISE EEST?

Uuringu vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Töötukassa töötleb andmeid ja edastab uuringu tegemiseks vajalikud andmed Eesti Rakendusuuringute Keskusele Centar, kes töötleb andmeid uuringu tellija ülesandel. Täpsem info uuringu eesmärgi, korralduse ja andmetöötluse kohta on leitav siit: [link].

KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, KUI MUL ON UURINGU KOHTA KÜSIMUSI VÕI SOOVIN NÕUSOLEKU TAGASI VÕTTA?

Uuringu projektijuhiga: Kati Kadarik-Trei (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ) [email protected] või Teiega intervjuu teinud uurimisrühma liikmega.

KUIDAS MINU ANDMEID KAITSTAKSE?

Uuringuga seotud asutuste andmekaitsetingimused leiate siit: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar andmekaitsetingimused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused

MIS ALUSEL MINU ANDMEID TÖÖDELDAKSE?

Uuring on poliitikakujundamise uuring, mille tegemiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel. Täpsem info on AKI taotluses ja otsuses: [link]

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuu

E-KIRJA KUTSE

Teemarida: Kutse osaleda töövõime hindamise uuringu intervjuul

Tere

Kutsume Teid osalema intervjuus ja jagama omatöövõime hindamise kogemust. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töövõime hindamise uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele ning mida saaks teha selleks, et protsess oleks arusaadavam ja sujuvam.

Teie kontaktandmed saime Andmekaitse Inspektsiooni loal Eesti Töötukassalt.

Intervjuul soovime rääkida Teie kogemustest töövõime hindamisel alates taotluse esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ja see toimub kas veebis (Microsoft Teamsi kaudu) või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele.

Intervjuul osalemine on vabatahtlik. Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse, salvestist kasutatakse analüüsi koostamiseks. Uuringu tulemused esitame üldistatud kujul ning Teie nime ega muid Teid tuvastada võimaldavaid andmeid uuringuraportis ei avaldata.

Täpsemat infot uuringu korralduse ja andmete kasutamise kohta leiate uuringus osaleja infolehelt: [LINK UURINGU INFOLEHELE CENTARI VEEBILEHEL]

Intervjuul osalemise eest anname tänutäheks 20-eurose Partner e-kinkekaardi.

Palume Teilt hiljemalt …. vastata järgmistele küsimustele:

 Kas olete nõus intervjuus osalema ja jagama oma töövõime hindamise kogemusi?

 Kui olete nõus, siis millised intervjuu ajad oleksid Teile ….. kuus kõige sobivamad?

 Kas eelistate intervjuu anda veebi teel (Microsoft Teams) või telefoni teel? Kui Teil on küsimusi uuringu või intervjuu kohta, võtke meiega julgelt ühendust!

Heade soovidega Anu Rentel Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR

Rävala 11-8, 10143 Tallinn tel 55606221 koduleht https://centar.ee/

INTERVJUU KAVA

UURINGU TAUST JA NÕUSOLEKUD

Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime

hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele. Uuringu tulemuste põhjal

tehakse ettepanekuid töövõime hindamise süsteemi arendamiseks.

Tänasel intervjuul soovin Teiega rääkida Teie kogemusest töövõime hindamise protsessis – alates taotluse

esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu eesmärk on paremini mõista, millised protsessi

osad toimivad hästi ning mida saaks parandada, et protsess oleks taotlejate jaoks arusaadavam ja sujuvam.

Teie nõusolekul salvestame intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks.

Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Kõik Teie vastused on täielikult konfidentsiaalsed.

Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda.

Teie kontaktandmed kustutame siis, kui kõik uuringu intervjuud on tehtud, s.o. [kuupäev]. Teil on õigus oma

nõusolek uuringus osalemiseks ja intervjuu salvestamiseks tagasi võtta kuni kontaktandmete kustutamiseni. Kui

võtate nõusoleku tagasi enne seda, kustutame Teie intervjuu salvestise ning seda ei kasutata edasises analüüsis.

Kõik intervjuude salvestised kustutame uuringu lõppedes.

Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma

arvamust julgelt ja ausalt.

1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

2. Kas Te olete nõus intervjuud andma?

3. Kas te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu?

TAUST

1. Palun rääkige natuke endast, kui vana Te olete, kus piirkonnas elate ja mis on Teie praegune

põhitegevus (kas töötate, otsite tööd, olete kodune)?

2. Milline on Teie üldine hariduslik ja töötamise taust? Millistes ametites ja valdkondades olete töötanud?

3. Mitu korda Te olete taotlenud töövõime hindamist ja mis aastal Te viimati taotlesite?

KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS

Mis aastal taotlesite esimest korda töövõime hindamist?

4. Milline oli töövõime hindamise tulemus viimati?

KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS

Milline oli hindamise tulemus esimest korda töövõime hindamisel?

5. Kas Te olete vaidlustanud või kaalunud töövõime hindamise otsuse vaidlustamist?

TAOTLEMISE VAJADUSE TEKE ja TAOTLUSE ESITAMISE OTSUS

Seda plokki küsida esimese töövõime hindamise taotluse kohta.

Palun kirjeldage, kuidas Te jõudsite esimest korda töövõime hindamise taotluse esitamise otsuseni:

6. Milline oli Teie olukord ning mis oli taotluse esitamise peamine põhjus või ajend?

7. Milline info taotlemise kohta Teil oli ja millist infot või nõu ja kellelt Te enne taotluse esitamist saite?

 Kas keegi soovitas taotlus esitada (perearst, eriarst, lähedane, töötukassa, tööandja vms)?

 Milline info oleks aidanud Teil otsustada, kas taotluse esitamine on Teie olukorras põhjendatud?

TAOTLUSE TÄITMISE KOGEMUS

Korduvtaotlejatelt küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta ja lõpus küsida eraldi võrdlust esimese korraga.

Palun rääkige, kuidas Teil (viimati) töövõime hindamise taotluse täitmine kulges.

8. Kuidas Te taotluse täitsite ja millist abi seejuures kasutasite?

 KUI TÄITIS KOOS TÖÖVÕIME HINDAMISE SPETSIALISTIGA: Kuidas spetsialist Teid taotluse täitmisel

abistas? Kas ta abistas Teid telefoni või videokõne teel või käisite Töötukassas kohapeal? Kas spetsialist

täitis taotluse või ta juhendas Teid, kuidas taotlust täita?

9. Kui kaua Teil taotluse täitmine aega võttis?

10. Mis läks taotluse täitmisel kergelt ja mis tekitas raskusi või ebakindlust?

 KUI TÄITIS VÄHEMALT OSALISELT ISE: Kui lihtne või keeruline oli Teil töötukassa

iseteeninduskeskkonnas taotlust täita? Kui oli keeruline, siis mis oli iseteeninduskeskkonna kasutamises

keerulist?

 Kas taotluse täitmisel esines tehnilisi probleeme? Kui jah, siis milliseid?

11. Kuidas Te hindate taotluses esitatud küsimuste, vastuste ja selgituste sõnastust, kas oli küsimusi, mis

tekitasid segadust?

 Kas taotluses oli mõisteid, mis ei olnud Teie jaoks arusaadavad? Kui oli, siis mis ei olnud arusaadav?

12. Kuidas Te tunnete, kas taotluse täitmisel saite kirjeldada kõik Teie töövõimet mõjutavad olulised

asjaolud, kas mõni küsimus oli puudu või ülearune?

 Kas vabatekstiväljad, kuhu saite oma sõnadega vastata, olid Teie jaoks abiks või oli see pigem

lisakoormus?

 Kas tundsite, et Teil tuli taotluses sama infot mitmes kohas korrata? Kui jah, siis millist infot ja millistes

kohtades?

 Kas Teile jäi tunne, et esitasite piisavalt infot, et Teie olukorda mõistetaks õigesti? Mida Te oleksite

tahtnud lisada, mida ei küsitud?

13. Mida tagantjärele vaadates näete, et oleksite saanud ise teha teisiti, et taotluse täitmine oleks olnud

lihtsam?

14. Mida Te arvate, et oleks vaja teha üldiselt, et teistel inimestel, kes töövõime hindamist taotlema

hakkavad, oleks lihtsam?

 Mis oleks Teid taotluse täitmisel aidanud: näited; lisaselgitused; videojuhendid; nõustaja tugi; eeltäidetud

väljad vms?

 Kas Teid aitaks, kui taotlus annaks täitmise ajal automaatseid selgitusi või märku, kui mõni vastus vajab

täpsustamist?

KUI ON KORDUVALT TAOTLENUD

15. Kuidas Te kirjeldaksite oma esimest töövõime hindamise taotlemise kogemust? Kas see oli Teie jaoks

keerulisem kui viimane taotlemine?

 Palun selgitage, mis oli keerulisem?

16. Mida Te tegite viimasel töövõime hindamise taotlemisel teisiti kui esimesel taotlemisel?

17. Mis teeks korduva töövõime hindamise taotlemise Teie olukorras lihtsamaks? Mis võiks olla korduval

taotlemisel teisiti?

 Kas Teie arvates võiks korduvtaotlemine teatud juhtudel olla praegusest lihtsam, näiteks siis, kui inimese terviseseisund ei ole muutunud? Kuidas oleks sellistel juhtudel kõige mõistlikum protsessi lihtsustada? Kuidas saaks kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha, kas inimese seisund on muutunud või ei ole?

 Kuidas Te suhtuksite sellesse, kui korduvtaotluses oleks osa andmeid eelmise taotluse põhjal eeltäidetud?

HINDAMISPROTSESS

Küsida viimase taotluse kohta

18. Palun rääkige, kuidas Teie töövõime hindamise protsess pärast taotluse esitamist Teie jaoks edasi

läks.

 Kas Teil tuli pärast taotluse esitamist midagi täpsustada või täiendavalt mingeid andmeid esitada? Kas

kõik laabus või tekkis mingeid probleeme?

 Kas Teil oli visiidipõhine hindamine või dokumentide põhine hindamine?

 Kas Teie jaoks oli arusaadav, mis pärast taotluse esitamist saab? Kui ei, siis mis ei olnud arusaadav?

19. Kui palju aega kulus taotluse esitamisest kuni töövõime hindamise otsuse saamiseni?

 Kas see oli Teie hinnangul mõistlik aeg või liiga pikk aeg?

20. Kas pärast taotluse esitamist või hindamisprotsessi ajal oli Teil suhtlust Töötukassaga? Kellega ja mis

asjus Te suhtlesite?

 Kuidas Te hindate Töötukassast saadud abi ja tuge töövõime hindamise protsessis?

OTSUSE ARUSAADAVUS JA PÕHJENDUSTE MÕISTMINE

Seda plokki küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta. Korduvtaotlejalt küsida lõpus eraldi võrdlust esimese

korraga.

21. Kuidas, millise kanali kaudu, Teile töövõime hindamise tulemusest teada anti ning millised

dokumendid sellega kaasnesid?

 Intervjueerijale: kindlasti edastati otsus. Kui inimene ise ei ütle, siis kontrollida, kas eksperdiarvamus

edastati või anti teada, kust seda vaadata saab. Küsida, kas oli veel mingeid dokumente

 Kas Te teadsite, et eksperdiarvamusega on võimalik tutvuda e-töötukassas või tervisportaalis? KUI

TEADIS: Kust Te saite teada, et Teil on võimalik eksperdiarvamusega tutvuda? Kas Te tutvusite

eksperdiarvamusega? KUI EI TUTVUNUD: Mis põhjustel Te ei tutvunud sellega? KUI TUTVUS: Kas

eksperdiarvamust oli lihtne leida? Kas eksperdiarvamus oli Teie jaoks arusaadav, kas see aitas Teil otsust

paremini mõista?

22. Kas Teie töövõime hindamise tulemus oli Teie jaoks piisavalt põhjendatud, saite Te aru, miks selline

otsus tehti?

23. Kui Te mõtlete töövõime hindamise otsuse detailidele, siis kas Teile oli selge või tekitas segadust:

o kes otsuse tegi?

o kuidas otsus oli sõnastatud?

o kui pikaks ajaks otsus määrati?

o mida see otsus Teie jaoks tähendab? Mida see otsus Teile kaasa toob?

24. Mis võiks töövõime hindamise otsuses teisiti olla, et see oleks Teie või ka teiste taotlejate jaoks

arusaadavam?

KUI ON KORDUVTAOTLEJA:

25. Kuidas erines Teie viimane töövõime hindamise otsus esimesest otsusest? Kas viimane otsus oli Teie

jaoks arusaadavam või tekitas see rohkem segadust? Mille poolest?

KUI ON VAIDLUSTANUD VÕI KAALUNUD VAIDLUSTAMIST (ükskõik milline töövõimehindamise otsus)

26. Mis põhjusel vaidlustasite või kaalusite vaidlustamist? Kui vaidlustasite, siis kuidas see protsess Teie

jaoks sujus?

SOOVITUSED, JÄRELTEGEVUSED JA MÕJU INIMESELE

Küsida hindamise kohta, mille käigus soovitusi anti. Kui töövõime ei olnud vähenenud ja soovitusi ei antud, küsida

lühemalt, kas inimene oleks mingit selgitust või soovitust vajanud

27. Kas ja milliseid soovitusi Teile anti töövõime hindamise käigus töötamiseks, raviks või igapäevaeluks?

28. Kuidas Te neid soovitusi hindate — kas need olid Teie jaoks arusaadavad ja kasulikud? Millest oli kasu

ja millest mitte?

 Kui hästi on Teil olnud võimalik neid soovitusi järgida? Palun kirjeldage, mida Te olete nende soovituste

põhjal teinud. KUI EI OLE VÕI AINULT OSALISELT: Mis on seda takistanud (tervislik seisund, rahalised

võimalused, teenuste kättesaadavus, tööandja valmisolek, vähene info vms)?

 Kas töövõime hindamise tulemus või sellega kaasnenud soovitused on mõjutanud Teie edasisi valikuid,

näiteks töötamise, töö otsimise, õppimise, igapäevaelu korraldamise või tervise hoidmisega seoses?

Kuidas on see Teie valikuid muutnud?

29. Milline info töövõime hindamise tulemusest või soovitustest on jõudnud Teie perearsti, raviarsti või

töötervishoiuarstini? Kas Teie arvates võiks see info nendeni paremini jõuda?

30. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate

oluliseks?

Suur tänu Teile intervjuu eest!

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Töötukassa esindajate intervjuukava

INTERVJUU SISSEJUHATUS

Tänasel intervjuul räägime Teiega kui töötukassa esindajaga töövõime hindamise protsessist: milliste

hindamise etappidega Te kokku puutute, kus tekib probleeme, millised on koostöökohad ekspertarstide ja

teiste osapooltega ning kuidas võiks protsessi parandada.

Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame intervjuu teksti uuringuraporti kirjutamiseks ja hiljem me

kustutame salvestised. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse

me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemkohtadele,

seisukohtadele ja võimalikele lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja asutuse kaudu.

Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad kaudselt tuvastada

intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need.

S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma

S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu?

TAUST

1. Milline on Teie ametikoht töötukassas ja roll töövõime hindamise protsessis? 2. Kui kaua olete töövõime hindamise valdkonnaga kokku puutunud? 3. Palun kirjeldage lühidalt, milliste töövõime hindamise etappidega Teie oma töös kokku

puutute?

 Mida Te täpsemalt töövõime hindamise protsessis teete?

 Milliste teiste osapooltega Te töövõime hindamise protsessis enim suhtlete (taotlejad, töövõime hindamise spetsialistid, menetlejad, metoodikud, ekspertarstid, tervishoiutöötajad, teised asutused)?

PROTSESSI OSAD

4. Kuidas Te hindate töövõime hindamise protsessi tervikuna? Mis toimib hästi ja kus on probleeme?

o Millised etapid toimuvad hästi? o Millised etapid on Teie hinnangul kõige ajamahukamad või ressursinõudlikumad? Miks? o Kus näete praegu dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut halduskoormust?

o Millised protsessi osi oleks kõige olulisem lihtsustada või parandada?

5. Kuidas hindate praegust rollijaotust taotleja, töötukassa, ekspertarsti, raviarsti ja teiste

osapoolte vahel?

o Kas rollijaotus on taotlejale arusaadav?

o Kas osapoolte rollid ja vastutus on Teie hinnangul selged ja toimivad?

o Millistes kohtades võiks rollijaotust muuta või selgemaks teha?

TAOTLUSVORM JA TAOTLUSE KVALITEET

6. Milliseid vigu, puudusi või ebaselgusi esineb töövõime hindamise taotlustes kõige sagedamini?

o Millised taotlusvormi osad või küsimused tekitavad taotlejatele Teie kogemuse põhjal kõige rohkem raskusi?

o Milliste küsimuste puhul vajavad taotlejad kõige sagedamini selgitamist või töötukassa töötaja abi?

o Kas taotlusvormis on Teie hinnangul küsimusi, mille sõnastus, vastusevariandid või ülesehitus võiks olla taotlejate jaoks arusaadavam ja ühtlasem? Palun tooge näiteid.

o Kas taotluses on kohti, kus sageli taotlejad esitavad liiga vähe, liiga palju või mitte asjakohast infot? Millistes kohtades see kõige rohkem välja paistab?

7. Milliseid taotluse osi või andmekogumise lahendusi tuleks lihtsustada või teisiti koguda ja milliseid ei tohiks muuta?

o Kas taotluses on andmeid või küsimusi, mis dubleerivad teisi allikaid või mille lisandväärtus on väike?

o Milliseid andmeid või taotluse osi ei tohiks lihtsustamise käigus kaotada, sest need on otsuse kvaliteedi või menetluse sujuvuse jaoks olulised?

8. Kuidas saaks taotleja ebakindlust taotluse täitmisel vähendada ja suurendada kindlustunnet, et ta esitab piisava ja asjakohase info?

o Millised abivahendid või juhised aitavad/aitaksid taotlejaid kõige rohkem: näiteks lisaselgitused, videojuhendid, nõustaja tugi, eeltäidetud väljad, kontrollküsimused või midagi muud?

o Kui inimene täidab taotlust töötukassa töötaja abiga, siis millist tuge praegu pakutakse selle käigus ja kas ning kuidas seda võiks parandada?

o Millist tuge vajavad inimesed, kes täidavad taotluse iseteeninduskeskkonnas?

KORDUVTAOTLUSED JA MUUTUMATUD VÕI VÄHE MUUTUVAD

SEISUNDID

9. Kuidas praegune korduvtaotlemise süsteem Teie hinnangul toimib, millistes olukordades on see taotlejale, töötukassale või ekspertarstile lihtsam ja millistes raskem kui esmataotlemine?

o Mis teeb korduvtaotlused lihtsamaks/raskemaks? o Millistes olukordades on korduvtaotlemine ebamõistlikult koormav?

10. Kas ja kuidas oleks võimalik korduvtaotlusi, muutumatu või vähe muutuva terviseseisundiga inimeste taotlemist ja selle menetlemist lihtsustada?

o Kuidas oleks võimalik usaldusväärselt tuvastada, et seisund ei ole muutunud ja täismahus hindamist ei ole vaja?

o Milliste seisundite või olukordade puhul võiks kaaluda lihtsustatud menetlust või pikemat otsuse kehtivusaega?

o Millised andmed võiks olla eeltäidetud? 11. Millised riskid kaasneksid korduvtaotluste või muutumatute seisundite lihtsama

hindamisega ja kuidas neid maandada?

OTSUS JA EKSPERDIARVAMUS

12. Millist tagasisidet olete saanud töövõime hindamise otsuste arusaadavuse ja parendamise võimaluste kohta?

o Millised otsuse osad on taotlejatele kõige raskemini mõistetavad? o Kas taotlejatele on arusaadav, milliste andmete ja kaalutluste põhjal otsus tehti? Kui ei,

siis mis jääb ebaselgeks? o Millist infot peaks otsus kindlasti sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt informatiivne,

aga mitte liiga pikk või keeruline? 13. Milline on ja peaks olema eksperdiarvamuse koht inimesele otsuse selgitamisel?

o Kas ja kuidas peaks töövõime hindamise otsuses paremini selgitama seost eksperdiarvamuse ja otsuse vahel?

o Kas täismahus eksperdiarvamus muudab töövõime hindamise otsuse taotleja jaoks selgemaks või võib suurendab segadust?

o Kui teadlikud on taotlejad võimalusest tutvuda eksperdiarvamusega e-töötukassas või terviseportaalis? Kuidas seda teadlikkust suurendada?

14. Millised kommunikatsioonivõtted või lisamaterjalid aitaksid otsust paremini mõista? o Näiteks lühikokkuvõte, selgitav lisa, visuaal, juhend, korduma kippuvad küsimused või

midagi muud?

KOOSTÖÖ EKSPERTARSTIDEGA JA HINDAMISE KVALITEET

15. Millistes olukordades on vaja Töötukassa töötajate ja ekspertarstide vahelist infovahetust ja koostööd?

o Millised taotluse või tõendite puudused tekitavad ekspertarsti töö jaoks kõige rohkem lisapäringuid või viivitusi?

16. Kas praegune koostöö, metoodika ja tagasiside korraldus aitab tagada otsuste ühtlust ja kvaliteeti? Mis toimib hästi ja mis vajaks muutmist?

o Kas töötukassa töötajatel on piisavalt infot ekspertarsti otsustusloogika ja metoodika kohta, et taotlejale protsessi või otsust selgitada?

o Kas Teie hinnangul on töövõime hindamise kaalutluskriteeriumid piisavalt selged ja ühtsed? Kus võib tekkida arusaamatusi?

o Kas ja kuidas peaks muutma metoodikat, juhendeid või tagasisidet, et otsused oleksid ühtlasemad ja paremini põhjendatud?

OTSUSTE KEHTIVUSAEG

17. Milliseid küsimusi või probleeme tekitab töövõime hindamise otsuse kehtivusaeg taotlejate jaoks või töötukassa töökorralduses?

o Kas praegused kehtivusajad on Teie hinnangul piisavalt paindlikud erinevate seisundite puhul?

o Kas Teie töös on tulnud ette juhtumeid, kus otsuse kehtivusaeg tundub ebamõistlikult lühike või pikk? Palun tooge näiteid.

18. Milliseid muudatusi oleks vaja otsuste kehtivusaegades ja milline oleks muudatuste mõju? o Millised meetmed aitaksid vähendada põhjendamatult lühikeste perioodide määramist,

säilitades samal ajal otsuste kvaliteedi? o Millist mõju avaldaksid pikemad töövõime hindamise kehtivusajad töötukassa

töökoormusele, taotleja kogemusele ja süsteemi usaldusväärsusele?

TÖÖVÕIME JA TÖÖVÕIMETUSE HINDAMISE SÜSTEEMIDE SIDUMINE

KÜSIDA METOODIKUTELT, JUHTIDELT

19. Mida Te arvate võimalusest siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse tuvastamise ja kahjuhüvitise määramise protsessiga?

o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised taotlejale, töötukassale, sotsiaalkindlustusametile ja riigile tervikuna?

o Millised oleksid peamised riskid või puudused? o Milliseid muudatusi eeldaks selline lahendus töötukassa tööprotsessis, pädevustes, IT-

lahendustes, õigusraamistikus või rahastamises? o Millised kulud või töökoormuse muutused võiksid töötukassale kaasneda, kui töövõime

hindamise raames hakataks hindama ka tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotust?

o Milline arst või ekspert peaks sellist töövõime kaotust tuvastama? Kas ja millist lisapädevust see eeldaks?

o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks?

SÜSTEEMI SISENEMINE JA TAOTLEMISE PÕHJUSED

20. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisele inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine ei ole sisuliselt põhjendatud? Millistes olukordades seda esineb?

o Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia selleni, et inimene esitab taotluse enne, kui see on sisuliselt põhjendatud?

o Millistel põhjustel hinnatakse esmataotlejatel töövõime mitte vähenenuks? 21. Kuidas suunata inimesi enne taotluse esitamist sobivama info või teenuse juurde ja

vähendada põhjendamatuid või ajutise seisundiga seotud taotlusi? o Millist rolli mängivad perearstid, eriarstid, lähedased, tööandjad või töötukassa nõustajad

taotluse esitamise otsuse kujunemisel?o Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste või ajutise tervisepiiranguga inimeste

sisenemist töövõime hindamise süsteemi?

VISIIDIPÕHISED HINDAMISED

22. Mis põhjustel tehakse visiidipõhiseid hindamisi praegu vähe ja millistes juhtumites võiks need olla vajalikud või kasulikud?

o Millised takistused piiravad visiidipõhiste hindamiste kasutamist: ajakulu, nende korraldus, info liikumine, kulud, teenuse kättesaadavus, taotleja valmisolek või midagi muud?

23. Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu seal, kus see võiks põhjendatud olla?

SOOVITUSED, TÖÖTINGIMUSED JA TÖÖTUKASSA TEENUSED

24. Kuidas kasutatakse töövõime hindamise ekspertiisis antud töötingimuste ja töövõime toetamise soovitusi töötukassa nõustamises, töövahenduses, karjääriteenustes või töövõimet toetavate teenuste pakkumisel?

o Millised soovitused on töötukassa töötajate jaoks kõige kasulikumad? Millised on liiga üldised või raskesti kasutatavad?

o Millist mõju avaldaks taotlejale ja töötukassa töökorraldusele see, kui töötingimuste kohandamise või töövõime toetamise soovitusi enam ei antaks?

o Kas taotlejad on Teie kogemuse põhjal teadlikud neile antud soovitustest? Kuidas seda teadlikkust parandada?

o Millist tuge või infot vajab taotleja töövõime hindamise protsessis, et mõista oma tervisekäitumise ja töötingimuste mõju töövõime säilimisele ning vajadusel teha muutusi?

25. Kuidas saaks töövõime hindamise tulemusi ja soovitusi paremini siduda töötukassa teiste teenuste, töövahenduse ja karjääriteenustega, nii et inimese teekond oleks lihtsam ja teadlikum?

o Milliseid muudatusi oleks soovituste sisus või vormis vaja, et need oleksid kasulikumad nii taotlejatele kui nõustajatele?

o Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed)?

o Kas soovitused peaksid olema töövõime hindamise otsuses nähtavamalt välja toodud? Millises vormis?

26. Kas töövõime hindamise käigus tekkiv info peaks liikuma tervishoiusüsteemi või teistele osapooltele? Kellele, millisel kujul ja mis eesmärgil?

AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT

27. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete automatiseerimise või tehisintellekti

kasutamise potentsiaali ning millises vormis?

o Millised lahendused võiksid töötukassa tööd kõige rohkem toetada: taotluse eeltäitmine,

automaatsed kontrollid, terviseandmete struktureerimine, vastuolude tuvastamine,

juhtumite keerukuse hindamine, otsuse teksti koostamise tugi, soovituste mudelid

või midagi muud?

o Kas ja kuidas saaks automatiseerida või kiirendada terviseandmete töötlemist ning

nende seostamist taotluse andmetega?

o Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada mustreid,

puudujääke või töövõime langusele viitavaid märksõnu?

o Kas poolautomaatne ekspertiisisüsteem, kus tehisintellekt teeb esmase hinnangu ning

arst kinnitab või korrigeerib seda, oleks Teie hinnangul realistlik? Millistel tingimustel?

28. Millised oleksid automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamise tingimused, mõjud ning

riskid?

o Milline võiks olla automatiseerimise mõju menetlusajale, asutuste/spetsialistide

töökoormusele, otsuste ühtlusele ja taotleja kogemusele?

o Millised õiguslikud, eetilised, tehnilised või andmekaitsega seotud eeldused peavad olema

täidetud, et sellised lahendused oleksid turvalised ja usaldusväärsed?

o Millised riskid võivad kaasneda automatiseerimise või tehisintellekti kasutamisega

töövõime hindamises? Kuidas neid riske maandada?

o Kas olemasolevad infosüsteemid toetaksid selliseid automatiseerimise ja tehisintellekti

kasutamise lahendusi või eeldaks see suuremaid arendusi?

o Milline peab olema inimese roll ja vastutus ka siis, kui osa protsessist automatiseeritakse?

KOKKUVÕTE JA LÕPUKÜSIMUSED

29. Kui peaksite nimetama kolm kõige olulisemat muudatust, mis teeksid töövõime hindamise

protsessi paremaks, siis mis need oleksid?

30. Milliseid muudatusi oleks realistlik teha lühiajalises vaates ja millised vajavad pikemat

ettevalmistust?

31. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida

peate oluliseks?

Suur tänu Teile intervjuu eest!

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Ekspertarstide intervjuukava

SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD

Tänasel intervjuul räägime Teiega kui töövõime hindamise ekspertarstiga töövõime hindamise protsessist: kuidas

kasutate hindamismetoodikat, taotlusel esitatud infot ja terviseandmetes olevat infot eksperdiarvamuse

koostamisel, mis tekitab segadust ja viivitusi ning millised muudatused võiksid protsessi parandada, säilitades

samas hindamise sisulise täpsuse ja usaldusväärsuse.

Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame salvestist analüüsi tegemisel ja uuringuraporti valmides kustutame

salvestised. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportis ei avalda me Teie nime,

kuid võime kasutada tsitaate intervjuudest. Ekspertarstide seisukohti esitame üldistatult või ametikoha tasandil,

näiteks „ekspertarst“. Täielikku anonüümsust ei pruugi see siiski tagada, sest eriala ja käsitletav teema võivad

mõnel juhul inimest kaudselt tuvastada.

S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

S2. Kas Te olete nõus intervjuus osalema?

S3. Kas te olete nõus intervjuu salvestamisega?

INTERVJUEERITAVA TAUST

1. Palun kirjeldage lühidalt oma erialast tausta ja kokkupuudet töövõime hindamisega

 Milline on Teie erialane taust?

 Kui kaua olete tegelenud töövõime hindamisega?

 Kui suure osa Teie tööst moodustab töövõime hindamise ekspertiiside koostamine?

 Kas Te olete teinud visiidipõhiseid töövõime hindamisi?

EKSPERTIISI TÖÖPROTSESS JA KASUTATAVAD ANDMED

2. Palun kirjeldage, kuidas Te tavaliselt ekspertiisi teete: millistest andmetest alustate, millist infot

kasutate ja kuidas jõuate põhijäreldusteni?

 Milline roll on taotlusvormil, TIS-i andmetel, varasematel ekspertiisidel, lisapäringutel ja vajadusel

visiidipõhisel hindamisel?

 Milline etapp on kõige keerukam ja ajamahukam?

 Millal ja kui sageli tekib vajadus täiendavate päringute järele taotlejalt, töötukassalt, raviarstilt või

muult spetsialistilt?

 Mis tagasisaatmise/lisapäringutega kaasneb ja kuidas saaks seda vältida?

3. Millised epikriiside andmed on Teie jaoks hästi kasutatavad, milliste andmetega on probleeme?

 Kas andmete puudulikkus tekib sagedamini taotlusel, TIS-i epikriisides või nende omavahelises

vastuolus?

 Kui sageli on olukord, kus arstivisiit on toimunud, kuid epikriis ei kirjelda töövõime hindamiseks vajalikke

piiranguid?

 Millist infot vajaksite epikriisidest või taotlusest rohkem, et ekspertiis oleks täpsem ja vähem

ajamahukas?

TAOTLUSVORM

4. Millised taotlusel esitatavad taotleja andmed on Teie hinnangul eksperdiarvamuse koostamisel

vältimatult vajalikud ja millise info kogumist võiks vähendada või teisiti korraldada?

 Arvestada minimaalsuse põhimõtet: küsida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik õiglase ja

metoodiliselt korrektse otsuse tegemiseks.

 Registriandmed, valikvastused, vabatekstiväljad, mitteskooritavad küsimused, „Tahte“ küsimus.

 Millised väljad annavad vähe lisaväärtust või tekitavad taotlejale põhjendamatut koormust?

Taotlusvormil on küsimused nr 8-9, mis ei ole metoodika järgi hinnatavad ja annavad vaid lisainfot

taotleja piirangute, terviseseisundi kohta. Lisaks küsitakse taotlejalt hinnangut „Tahte“ küsimuses, mis

otseselt ei skoorita aga peaks olema hindamises üks lähtekohti

5. Kuidas kasutate taotleja enesehinnangut võrreldes TIS-is olevate terviseandmetega?

 Millal annab enesehinnang ekspertiisile olulist lisaväärtust?

 Millal on enesehinnang TIS-i andmetega vastuolus ja kuidas Te sellisel juhul hindate?

 Kuidas otsustate, kas taotleja kirjeldatud piirangud leiavad terviseandmetes kinnitust?

6. Millised taotlusvormi osad tekitavad Teie kogemuse põhjal taotlejates kõige rohkem segadust või

ebakindlust ning kuidas võiks neid muuta?

 Valikvastuste sõnastus ja ühtlus, vabatekstiväljade juhised?

 Välistavate seisundite kirjeldus? Kui sageli puutute kokku olukordadega, kus taotleja on välistava

seisundi valesti märkinud? Mis on Teie tähelepanekul levinumad eksitused (nt pahaloomulise kasvaja

"parima toetava ravi" sõnastus)? Kuidas peaks taotluses välistavate seisundite loogikat selgitama, et

taotlejad saaksid sellest paremini aru?

 6 kuu reegli mõistmine, ajutise piirangu ja pikaajalise piirangu mõistmine?

 Millised näited, juhised, automaatsed kontrollid või eeltäidetud väljad võiksid aidata?

7. Kuidas võiks muuta korduvtaotluste ja muutumatu või vähe muutuva seisundiga inimeste taotluste

käsitlemist, et vähendada koormust, kuid säilitada otsuse metoodiline korrektsus?

 Millised andmed võiksid korduvtaotlusel olla eeltäidetud?

 Millal oleks lihtsustatud korduvtaotlus põhjendatud ja millal mitte?

 Kuidas usaldusväärselt hinnata, kas inimese seisund on muutunud?

HINDAMISLOOGIKA, KAALUTLUSKRITEERIUMID JA

SKOORIMINE

8. Milliste asjaolude või kriteeriumide alusel jõuate kõige sagedamini järelduseni, et inimese töövõime

ei ole vähenenud?

 Kui kasutate hindamisel "ajutise" piirangu loogikat (piirang olemas, kuid tõenäoliselt möödub 6 kuu

jooksul) ja saate järelduseks töövõimeline – kui sageli see tuleb ette ja milliste seisundite puhul?

 Kui tihti tuleb ette, et Te ei nõustu taotleja enesehinnanguga ja hindate teise punktiskooriga? Kas saate

üldistada, millised on juhud, kus selline skooride erinevus on sagedasem?

9. Kui metoodika järgi on inimesel tuvastatud vähenenud töövõime, siis kuidas Te praktikas otsustate,

kas töövõime on osaline või puuduv?

 Milline roll on skooril ja millal tekib arsti kaalutlusruum?

 Kuidas arvestate eri valdkondade piirangute koosmõju?

 Kuidas arvestate haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust?

 Kuidas arvestate haiguskriitikat, haigusteadlikkust ja ravisoostumust?

 Kuidas hindate piirangute mõju igapäevategevustele ja töötamisvõimele?

 Millistes olukordades on piir osalise ja puuduva töövõime vahel kõige keerulisem?

10. Kui hästi metoodikas ette antud kaalutluskriteeriumid Teid hindamisel toetavad?

 Millistes kohtades on piisav selgus, millistes jätavad kriteeriumid liiga palju tõlgendusruumi?

 Millised kaalutluskohad võivad põhjustada ekspertarstide vahel erinevaid tulemusi?

 Milliseid täpsustusi, juhendeid või näiteid oleks vaja, et suurendada eksperdiarvamuste ühtlust ja

läbipaistvust?

11. Kas ja kuidas võtate töövõime ulatuse kaalumisel arvesse inimese töötamist, töökoormust, töö

iseloomu, tervisekäitumist või ravijärgimust? Kas nende asjaolude arvestamine peaks olema

metoodikas selgemalt reguleeritud?

 Millal on need asjaolud töövõime hindamise seisukohast sisuliselt asjakohased?

 Millal võivad need asjaolud viia ebaühtlase või ebaõiglase hindamiseni?

 Milliseid reegleid või juhiseid oleks selles osas vaja?

OTSUSE KEHTIVUSAEG

12. Milliste kriteeriumide ja kaalutluste alusel määrate töövõime hindamise otsuse kehtivusaja pikkuse?

Milliseid probleeme Teil kehtivusaegade määramisega ette tuleb?

 Kuidas seostub kehtivusaja määramine taotleja terviseseisundi olemuse ja haiguse kuluga (nt püsivus,

progresseerumine, ravitavus)?

13. Kuidas sobib Teie praktika järgi praegune kehtivusaegade regulatsioon ja milliseid muutusi see

vajaks?

 Perioodid on: 6 kuud, 1-5 aastat, vanaduspensionieani, täisealiseks saamiseni. Kas kehtivad töövõime

hindamise perioodid (6 kuud, 1–5 aastat) on sisuliselt põhjendatud ja piisavalt paindlikud erinevate

seisundite puhul?

 Millised oleksid Teie hinnangul optimaalsed minimaalne ja maksimaalne kehtivusaeg, arvestades nii

metodoloogilist lähenemist, hindamisprotsessi ressursside kasutust kui ka taotlejate seisundit?

 Milliste seisundite puhul oleks põhjendatud määrata töövõime hindamise otsus pikemaks kui 5 aastat

ning kui pikaks perioodiks (sh kuni vanaduspensionieani), võttes arvesse nii osalise kui ka puuduva

töövõime juhtumeid, sh välistavaid seisundeid?

 Millistele andmetele või kriteeriumidele tuginedes saaks ekspertarst teha pikema kehtivusajaga otsuse?

 Kas lühemad perioodid, näiteks 6 kuud kuni 2 aastat, on Teie hinnangul mõnel juhul mittemõistlikud? Kui

jah, siis millised meetmed aitaksid vähendada põhjendamatult lühikeste perioodide määramist, säilitades

samas paindlikkuse ja otsuste kvaliteedi?

OTSUSE, EKSPERDIARVAMUSE JA SOOVITUSTE

ARUSAADAVUS TAOTLEJALE

14. Kuidas Teile tundub, kui arusaadavad on taotlejale TVH otsus ja eksperdiarvamus? Milliseid

probleeme taotlejatel on nende mõistmisel?

 Millised konkreetsed aspektid muudavad otsuse Teie hinnangul raskesti mõistetavaks? (otsuse vorm,

juriidiline sõnastus, meditsiiniline keel, põhjenduste lühidus, otsuse ja eksperdiarvamuse omavaheline

seos)

 Kuidas muuta töövõime hindamise otsuse vormi (otsuse ülesehitus) ja sisu taotlejale selgemaks? Kas

sellele peaks veel lisama lihtsas keeles lisa?

 Kui arusaadav on täismahus eksperdiarvamus taotlejate jaoks ja kas see aitab neil paremini mõista

otsuse sisu ja põhjendusi?

15. Kas ja kuidas peaks töövõime hindamise otsust ja eksperdiarvamust paremini omavahel siduma, et

taotleja saaks otsusest paremini aru, kuid otsus ei oleks samas liiga mahukas?

 Millist teavet (põhjendused, näited, viited) peaks TVH otsus sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt

informatiivne ning mõistetav?

VISIIDIPÕHISED HINDAMISED

16. Millistel juhtudel otsustate, et dokumendipõhisest hindamisest ja täiendavatest päringutest ei piisa

ja vaja on visiidipõhist hindamist?

 Mis on otsustamise alus: vastuolu taotluse ja TIS-i vahel, puudulik terviseinfo, funktsionaalse võimekuse

hindamise vajadus, keeruline või mitmetahuline juhtum?

 Kes praktikas otsustab visiidipõhise hindamise või spetsialisti kaasamise ning kuidas see protsess käib?

 Millal suunate pigem füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi vms juurde ning millal osalete ise

visiidipõhisel hindamisel?

 Kui sageli Teil on ette tulnud, et suunate menetluse visiidipõhisele hindamisele?

17. Miks tehakse visiidipõhiseid hindamisi Teie hinnangul praegu vähe ja mida oleks vaja muuta, et neid

kasutataks rohkem või paremini?

 Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks visiidipõhiseid hindamisi tehakse oluliselt vähem kui

metoodikas algselt kavandati (1–2% vs 20%)?

 Milliste juhtumite puhul tuleks Teie hinnangul kindlasti visiidipõhist hindamist kasutada?

 Kas visiidipõhiste hindamiste osakaalu suurendamine oleks vajalik (võrreldes praegusega)? Millised

meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu?

 Kuidas muuta visiidipõhise hindamise protsess sujuvamaks ja vähem koormavaks kõigi osapoolte

(taotleja, töötukassa, ekspertarst) jaoks?

KOOSTÖÖ, ERIALANE TUGI JA EKSPERTIISI ÜHTLUS

18. Kuidas mõjutab ekspertarsti erialane taust töövõime hindamise ekspertiisi koostamist ja millist tuge

vajab arst juhtumites, mis ei kuulu tema põhieriala alla?

 Milliseid täiendavaid toetavaid meetmeid võiks ekspertarstidele pakkuda nende erialaga mitte seotud

juhtumite hindamiseks lisaks juba olemasolevatele võimalustele (koolitused, juhendid, koostöövõimalus

teiste ekspertarstidega)?

19. Milline on erineva erialase taustaga ekspertarstide või teiste spetsialistidega konsulteerimise praktika

töövõime hindamise protsessis ja kuidas seda paremini korraldada?

 Millised tegurid takistavad ekspertarstide vahelist konsulteerimist (nt ajakulu, töökorraldus, vastutuse

jagunemine, rahastamine)?

 Kui esineb konsulteerimist ja koostööd, siis kas ja kuidas see aitab suurendada ekspertiiside

objektiivsust?

 Kuidas saaks soodustada ja süsteemselt korraldada ekspertarstide vahelist konsulteerimist ekspertiiside

koostamisel?

PROTSESSI LIHTSUSTAMINE JA EKSPERTARSTI TÖÖ

OPTIMEERIMINE

20. Millised töövõime hindamise protsessi osad on Teie hinnangul ekspertarsti jaoks kõige

ajamahukamad, ressursinõudlikumad või ebavajalikult koormavad?

 Millised on peamised põhjused, miks need etapid on ressursimahukad?

 Millised tegevused võtavad ekspertiisi koostamisel kõige rohkem aega ja miks? Milliseid neist oleks

võimalik vähendada või paremini toetada, ilma et ekspertiisi kvaliteet kannataks?

 Millised muudatused aitaksid muuta töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ning aja- ja

tööjõusäästlikumaks erinevatele osapooltele?

 Kuidas muuta korduvhindamiste protsessi lihtsamaks ja vähem koormavaks taotlejale, töötukassale ja

ekspertarstile, tagades samal ajal metoodiliselt korrektse hindamise?

21. Millised juhtumid jõuavad Teie hinnangul töövõime hindamisse liiga vara või olukorras, kus töövõime

vähenemist ei ole võimalik tuvastada?

 Millistel põhjustel hinnatakse esmakordselt töövõime hindamise taotlejatel töövõime mitte

vähenenuks?

 Millised väärarusaamad või infolüngad võivad Teie tähelepanekul viia töövõime hindamisele

pöördumiseni enne, kui see on sisuliselt põhjendatud?

 Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste, sh ajutise tervisepiiranguga inimeste sisenemist

töövõime hindamise süsteemi?

TÖÖÕNNETUSEST JA KUTSEHAIGUSEST TINGITUD

TÖÖVÕIME LANGUS

22. Mida Te arvate võimalusest siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud

töövõime kaotuse tuvastamise ja kahjuhüvitise määramise protsessiga?

 Millised oleksid sellise sidumise eelised ja riskid ekspertarsti, taotleja ja süsteemi jaoks?

 Kas see eeldaks teistsugust pädevust, lisakoolitust, andmeid?

 Milline arst või spetsialist peaks Teie hinnangul tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud töövõime

langust hindama?

EKSPERTIISIS ANTAVAD SOOVITUSED

23. Milline roll peaks Teie hinnangul olema ekspertiisis antavatel töötingimuste ja töövõime toetamise

soovitustel?

 Millised soovitused on sisuliselt vajalikud ja kellele (inimene, töötukassa nõustaja, arst)?

 Millal ja millised soovitused on kasulikud ja millal liiga üldised, raskesti rakendatavad?

 Mis juhtuks, kui töötingimuste või töövõime toetamise soovitusi ei antaks?

 Milliseid muudatusi tuleks teha, et töövõime hindamise ekspertiisis antavad töötingimuste ja töövõime

toetamise soovitused oleksid kasulikud nii taotlejatele kui ka töötukassa nõustajatele toetamaks inimesi

nende töövõime säilitamisel ja tööhõives püsimisel või sinna liikumisel?

24. Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema, et need oleksid sisuliselt põhjendatud ja

rakendatavad (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed) ning

kuidas saaks ekspertarstile soovituste andmist lihtsamaks teha?

 Kui kasutajasõbralikud on töötingimuste soovitusteks b- ja d-koodid? Kas kasutate neid? Mis põhjustel

kasutate vabateksti? Mida võiks koodide süsteemis muuta, et see oleks praktiliselt rakendatav?

 Kuidas muuta soovituste andmine ekspertarstide jaoks sisuliselt ja tehniliselt lihtsamaks?

 Kas ja kuidas oleks võimalik muuta soovituste andmine andmepõhiseks, nt kasutades

masinõppepõhiseid soovitusmudeleid või integreerides sobivaid klassifikaatoreid?

25. Kuidas võiks ekspertiisis sisalduv info ja soovitused paremini jõuda nende osapoolteni, kes saavad

inimese töövõimet toetada?

 Kuidas tagada, et taotlejad oleksid teadlikud neile antud soovitustest? Kas ja millises vormis peaks

soovitused lisama töövõime hindamise otsusele, et need oleksid taotlejale arusaadavad ja

rakendatavad?

 Kuidas aidata taotlejal paremini teadvustada vajadust muuta oma tervisekäitumist või tervist

kahjustavat töist tegevust töövõime säilitamise eesmärgil?

 Kellele ja kuidas võiksid töövõime hindamise ekspertiisis kogutud andmed liikuda tervishoiusüsteemis

üldisemalt, et toetada taotleja töövõime säilitamist paremini?

AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT

26. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige realistlikumat automatiseerimise või

tehisintellekti kasutamise potentsiaali?

 Millised tehnoloogilised lahendused (nt eeltäidetud vormid, otsustustoe süsteemid, otsuste

sõnastamine) võiksid toetada töövõime hindamise protsessi tõhusust ja kvaliteeti?

 Kui suur on TI väärtus tõendite otsimisel/struktureerimisel/esiletõstmisel? Kui suur on TI väärtus esmase

hinnangu tegemisel? Kus oleks Teie hinnangul TI suurim väärtus?

 Kas TI võiks aidata ka taotlejale otsuse selgitamisel (meditsiinikeele lihtsustamine)?

 Kas kasutate praegu tööd toetavaid andmebaase (haiguste kohta üldinfo saamiseks nt Synbase,

Dynamed vms)? Milliseid lahendusi vajaksite juurde?

 Kas ja kuidas saaks automatiseerida ja kiirendada terviseandmete töötlemist ja nende seostamist

taotluse andmetega?

 Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada mustreid ja töövõime

langusele viitavaid märksõnu?

 Kas ja kuidas oleks võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, kus tehisintellekt teeb

esmase hinnangu ja ekspertarst kinnitab või korrigeerib seda?

27. Millised eeldused ja tingimused peaksid olema täidetud, et tehisintellekti või automatiseerimist saaks

praktikas edukalt rakendada?

 Kiiruse või kulusääst - Milline oleks tehisintellekti kasutuselevõtu mõju töövõime hindamise protsessi

kiirusele ja ressursikasutusele? Milline oleks potentsiaalne mõju erinevatele osapooltele?

 Millised õiguslikud, tehnilised ja eetilised eeldused peavad olema täidetud, et TI kasutamine töövõime

hindamises oleks võimalik ja turvaline ning tulemused usaldusväärsed?

28. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate

oluliseks?

Suur tänu Teile intervjuu eest!

Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Poliitikakujundajate intervjuukava

SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD

Tänasel intervjuul räägime Teiega kui poliitikat kujundava ministeeriumi esindajaga töövõime hindamise

süsteemi eesmärkidest, probleemidest ja nende lahendamise võimalustest.

Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame intervjuu teksti uuringuraporti kirjutamiseks ja hiljem me

kustutame salvestised. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse

me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemkohtadele,

seisukohtadele ja võimalikele lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja/või asutuse kaudu.

Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad kaudselt tuvastada

intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need.

S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma

S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu?

TAUST

1. Milline on Teie kokkupuude töövõime hindamise valdkonnaga ja millises rollis Teie selle

teemaga tegelete?

SÜSTEEMI EESMÄRGID JA PEAMISED PROBLEEMKOHAD

2. Mis peaks Teie hinnangul olema praeguse töövõime hindamise süsteemi peamine eesmärk praegu ja tulevikus?

o Kas põhirõhk peaks olema töövõime ulatuse tuvastamisel, töövõimetoetuse õiguse kindlakstegemisel, tööelus püsimise toetamisel, teenustesse suunamisel või nende eesmärkide kombinatsioonil?

o Milliseid tulemusi peaks töövõime hindamise süsteem riigi, inimese ja tööturu vaatest saavutama?

o Kas oodatavates tulemustes/eesmärkides on vastuolusid või on need üksteist toetavad? o Kus näete suurimat vastuolu süsteemi eesmärkide ja tegeliku toimimise vahel?

3. Millised on Teie hinnangul praeguse süsteemi kõige olulisemad probleemkohad?

o Millised on kõige olulisemad probleemid taotleja, töötukassa, ekspertarsti,

tervishoiusüsteemi ja poliitikakujundaja vaatest?

o Millised probleemid on seotud metoodika ja otsuse kvaliteediga ning millised on pigem

korralduslikud, õiguslikud või tehnilised probleemid?

4. Milliseid lahendusi Te neile probleemidele näete lühemas ja pikemas perspektiivis?

TAOTLUSVORM, HINDAMISMETOODIKA JA OTSUS

5. Kas praegune taotlusvorm on Teie hinnangul inimese jaoks arusaadav ja samas piisav

töövõime hindamiseks vajaliku info kogumiseks? Kas ja milliseid lihtsustamise võimalusi

näete?

o Milliseid andmeid või küsimusi võiks vähendada?

o Millist infot ei tohiks lihtsustamise käigus kaotada?

o Kuidas tuleks siin rakendada andmete minimaalsuse põhimõtet?

6. Kas taotlusvormi või korduvtaotluste lihtsustamine eeldaks Teie hinnangul

hindamismetoodika muutmist?

o Kas korduvtaotluste või muutumatute seisundite puhul oleks põhjendatud lihtsustatud

menetlus? Millistel tingimustel?

7. Kas töövõime hindamise otsuse praegust ülesehitust või sisu oleks vaja muuta, et otsus

oleks inimese jaoks selgem ja informatiivsem? Kui jah, siis millist teavet peaks otsus

kindlasti sisaldama?

o Kas töövõime hindamise otsuses peaks olema selgemini välja toodud, kuidas

eksperdiarvamusest jõuti lõpliku otsuseni? Kuidas seda võiks teha?

o Kuidas saaks riik toetada seda, et inimesed mõistaksid töövõime hindamise otsuse sisu,

põhjendusi ja tagajärgi paremini?

KAALUTLUSKRITEERIUMID JA OTSUSTE KEHTIVUSAEG

8. Kas praegused töövõime hindamise kaalutluskriteeriumid osalise ja puuduva töövõime

eristamisel on Teie hinnangul praeguses regulatsioonis, metoodikas ja juhendites piisavalt

selged ja põhjendatud?

o Kas näete vajadust kaalutluskriteeriumide täpsustamiseks või standardiseerimiseks?

Miks?

o Millisel määral peaks süsteem võimaldama paindlikult arvestada inimese seisundi

püsivuse, muutumise või progresseerumisega?

9. Kas praegused otsuste kehtivusajad on Teie hinnangul piisavalt põhjendatud ja paindlikud?

o Kas oleks põhjendatud võimaldada teatud seisundite puhul pikema kehtivusajaga

otsuseid? Millistel põhimõtetel?

o Milliste seisundite puhul näete kõige rohkem vajadust teistsuguse kehtivusaja järele?

o Milline oleks pikemate või paindlikumate kehtivusaegade mõju taotleja koormusele,

töötukassa töökoormusele, ekspertarstide töömahule ja süsteemi usaldusväärsusele?

PROTSESSI LIHTSUSTAMINE, SÜSTEEMI SISENEMINE

10. Milliseid töövõime hindamise protsessi osi võiks Teie hinnangul lihtsustada ja milliseid ei

tohiks muuta?

o Kus näete praegu kõige suuremat dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut

halduskoormust?

o Milline peaks olema tasakaal otsuste kvaliteedi ja menetluse kiiruse vahel? Kuidas saaks

seda Teie arvates saavutada?

o Milliseid lihtsustusi ei tohiks Teie hinnangul teha, isegi kui need vähendaksid koormust?

o Millised piirid peaksid kehtima andmete kogumisel ja kasutamisel, et süsteem oleks

korraga tõhus ja õiguspärane?

11. Kas praegune rollijaotus süsteemis on Teie hinnangul põhjendatud? Kui ei, siis milline see

rollijaotus võiks olla?

 Milline peaks olema töötukassa, ekspertarstide, tervishoiusüsteemi, töötervishoiu,

Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumide roll?

 Kas mõni ülesanne võiks liikuda teise asutuse või spetsialisti vastutusse?

12. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisele inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine

ei ole veel sisuliselt põhjendatud? Kui jah, siis kuidas saaks süsteem neid inimesi varem

või sobivamalt suunata?

 Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia liiga varase või põhjendamatu

taotlemiseni?

 Kuidas saaks inimesi enne taotluse esitamist sobivama info, nõustamise, ravi või teenuse

juurde suunata?

 Milline roll võiks selles olla perearstidel, eriarstidel, töötukassa nõustajatel, tööandjatel või

avalikul kommunikatsioonil?

SÜSTEEMIDE SIDUMINE JA TEENUSTE LÕIMUMINE

13. Kuidas peaks töövõime hindamise süsteem olema seotud teiste töötukassa teenuste,

töövahenduse ja karjääriteenustega?

o Kuidas tagada, et süsteemide sidumine lihtsustaks inimese teekonda ja ei muudaks

asjaajamist keerukamaks?

14. Milline töövõime hindamise käigus tekkiv info peaks liikuma tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi

ning millistel tingimustel?

o Kas töövõime hindamise tulemused peaksid olema nähtavad perearstidele ja

töötervishoiuarstidele?

o Kui jah, siis millist infot neil vaja oleks ja mis eesmärgil?

o Kas praegused tarkvaralahendused ja infovahetuse viisid toetavad sellist koostööd või

vajaksid need muutmist?

15. Mida Te arvate sellest, et siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega

seotud töövõimekaotuse ulatuse tuvastamise ja kahjuhüvitamise protsessiga?

o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised ja riskid? Milliseid muudatusi eeldaks

see rollijaotuses, õigusraamistikus või rahastamises?

o Milline arst või ekspert peaks tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime langust

hindama ning millist lisapädevust see eeldaks?

o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise

sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise

taotlemiseks?

AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT

16. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige enam automatiseerimise või

tehisintellekti kasutamise potentsiaali?

o Näiteks võib mõelda andmete eeltäitmisele, eksperdi otsustustoele, terviseandmete

struktureerimisele või otsuse teksti lihtsustamisele. Millised neist oleksid Teie hinnangul

realistlikud, millised oleksid probleemsed?

17. Milliseid õiguslikke, eetilisi või tehnilisi piiranguid tuleks automatiseerimise ja tehisintellekti

kasutuselevõtul arvestada?

o Kas praegune õigusraamistik võimaldab selliseid lahendusi või eeldaks see muudatusi?

o Millised andmekaitse nõuded oleksid kõige olulisemad?

o Kas olemasolevad infosüsteemid toetaksid selliseid lahendusi või eeldaks see suuremaid

arendusi?

o Milline peab olema inimese roll ja vastutus ka siis, kui osa protsessist automatiseeritakse?

18. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida

peate oluliseks?

Suur tänu Teile intervjuu eest!

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

Meie 03.06.2026 nr 11-1/1980-1

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus

Esitame taotluse isikuandmete töötlemiseks poliitikakujundamise uuringus „Töövõime

hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Seili Suder

osakonnajuhataja

Lisad: 1. Teadusuuringu taotluse vorm

2. Lisa 1. Tehniline kirjeldus

3. Lisa 2. Uuringus osaleja infoleht

4. Lisa 3. Töövõime hindamist taotlenud inimeste nõusoleku küsimise kiri ja intervjuu

kava.

5. Lisa 4. Töötukassa intervjuu kava.

6. Lisa 5. Ekspertarsti intervjuu kava.

7. Lisa 6. Poliitikakujundaja intervjuu kava.

Kirsti Melesk

[email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, aga

vastavalt IKS § 6 lg 51

otsustab AKI ise, kas

pöördub eetikakomiteesse

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

MKM

andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

TK andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

Centari

andmekaitsespetsialisti

kontakt

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, lisatud

intervjuukavad, sh

nõusoleku küsimine

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1

15001 Tallinn Harju maakond

Kontakt: Kirsti Melesk

[email protected], +372 5443 0834

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rataskaevu 2-6, 10123 Tallinn

Kontakt: Kati Kadarik-Trei, e-post:

[email protected], tel. 51963868

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Töötukassa

Registrikood: 74000085

Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontakt: Monika Aasa

[email protected], 614 8632

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Uuring on poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidav uuring IKS § 6 lg 5 tähenduses;

eriliigiliste isikuandmete töötlemise korral

kohaldub IKS § 6 lg 5¹. Osa uuringust toimub

isiku nõusoleku alusel.

Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6

kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine

teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid.

Uuringu tellija ja vastutav töötleja on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Uuringu eesmärk on saada tõenduspõhist

sisendit töövõime hindamise metoodika ja

hindamissüsteemi arendamiseks, sh töövõime

hindamise protsessi, taotlusvormi, otsuste

arusaadavuse, hindamispraktika, töövõimet

toetavate soovituste ning automatiseerimise ja

tehisintellekti kasutamise võimaluste

hindamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

pädevus uuringu tellimiseks ja

poliitikakujundamiseks tuleneb Vabariigi

Valitsuse seaduse § 63 lõikest 1 ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärusest. Ministeeriumi valitsemisalasse

kuulub muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-,

tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine. Uuringu tulemusi

kasutatakse nimetatud valdkonna poliitika,

korralduse ja võimalike õiguslike või

metoodiliste muudatuste kavandamisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 304428),

mille tulemuste põhjal volitas Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(töövõtjana) uuringut läbi viima 6. aprillil 2026

sõlmitud lepinguga nr 8-2/64-1 (vt taotluse lisa

1)

Uuringu läbiviimiseks on vaja kasutada Eesti

Töötukassa andmeid kahel eesmärgil:

1. töövõime hindamist (edaspidi TVH)

taotlenud isikute kontakt- ja

taustandmed selleks, et moodustada

uuringu eesmärgile vastav

intervjueeritavate valim ning kutsuda

isikuid intervjuus osalema. Intervjuus

osalemine toimub isiku teadlikul

nõusolekul ja vabatahtlikult.

2. täidetud TVH protsessi dokumentide

analüüs, et hinnata seoseid dokumentide

vahel ja automatiseerimise ning

tehisintellekti kasutamise võimalusi

protsessi käigus.

Uuringus esineb eriliigiliste isikuandmete

töötlemist, kuivõrd töövõime hindamise

dokumentatsioon ja hindamisprotsess

puudutavad terviseseisundit ja

tegevuspiiranguid. Kuna tegemist on IKS § 6

lõike 5 alusel tehtava poliitikakujundamise

uuringuga, kohaldub IKS § 6 lõikes 5¹

sätestatud erisus, mille kohaselt ei kohaldata

sellisele uuringule IKS § 6 lõikes 4 sätestatud

valdkondliku eetikakomitee kontrolli

kohustust. Uuringu kooskõlastamiseks

esitatakse taotlus Andmekaitse Inspektsioonile,

kes kontrollib IKS § 6 tingimuste täitmist.

Isikuandmete töötlemine isikut tuvastaval kujul

on piiratud üksnes nende tegevustega, mille

puhul uuringu eesmärki ei ole võimalik

saavutada anonüümsete andmetega või mille

puhul anonüümsete andmete kasutamine

muudaks eesmärgi saavutamise ebamõistlikult

raskeks. Isikuandmeid töödeldakse

minimaalses vajalikus mahus, tulemused

avaldatakse üksnes üldistatud kujul ning

uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes

individuaalseid otsuseid ega muudeta nende

õiguste ega kohustuste mahtu.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja

olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese

terviseseisundit, inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning tervisepiirangutest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.4 2016.

aastal käivitus Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja

töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustumine ning süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse

tagamine. Laiemas plaanis taotleti ühiskondlike hoiakute muutumist vähenenud töövõimega

inimestesse ning nende paremat ligipääsu tööturule. Reformi nurgakiviks oli varasema

töövõimetuse hindamise asendamine inimese säilinud töövõime ja tegutsemisvõime piirangute

hindamisega. Reformi käigus viidi töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist Eesti

Töötukassasse, kuna fookus nihkus säilinud töövõime toetamisele, mis on Töötukassa

tegevusalas. Töövõime hindamine viidi uuele alusele ja selleks töötati välja ning võeti kasutusele

uus metoodika.

Töövõime hindamise metoodika kasutuselevõtust on praeguseks möödas rohkem kui 10 aastat.

Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti metoodika rakendamisel. Näiteks on välja

4 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise

süsteem | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

toodud, et taotlejatele on töövõime hindamine sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav.

Puudub selgus, kuivõrd arvestatakse hindamise otsuse tegemisel taotluses esitatud subjektiivseid

kirjeldusi võrreldes tervise infosüsteemi andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust.

Töövõime hindamise otsustele on ette heidetud üldsõnalisust, juriidilist keelekasutust ja

personaalsuse puudumist, mistõttu on taotlejal keeruline mõista, kuidas otsuseni jõuti või

millistele teenustele ja toetustele ta selle alusel kvalifitseerub. Ametlikes otsustes ei kajastu

ekspertarsti soovitused, kuigi neis võib olla olulist infot inimese tööelus osalemiseks ja edasiste

teenuste planeerimiseks. Praktikas ilmneb taotlejate vähest omavastutust tervisekäitumises –

soovitusi ei järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib terviseseisundit halvendada.5

Töövõime hindamine on oluline, paljusid inimesi puudutav sotsiaalkaitse ja tööturu meede. 2025.

aastal taotles töövõime hindamist 44 176 inimest ja kokku oli aasta lõpu seisuga 91 421 inimest,

kellel oli tuvastatud vähenenud töövõime. Vähenenud töövõime annab võimaluse saada

töövõimetoetust, mille väljamaksed olid 2025. aastal kokku 493 miljonit eurot.6

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab

erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele ja kuidas seda oleks võimalik

parandada. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut tuleb kaaluda muuhulgas, kuidas saaks

töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel kasutada

tehisintellekti (edaspidi TI). Praegu puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime

hindamise protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad.

Uuringu käigus vaadatakse kriitiliselt üle töövõime hindamise protsess ja metoodika ning tehakse

ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks, arvestades

automatiseerimise ja TI rakendamise võimalusi.

Uuringu metoodika koosneb järgmistest andmete kogumise ja analüüsimise etappidest:

1. Dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust töövõime hindamise süsteemi ja

kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad. Dokumendianalüüsi raames

analüüsitakse ka valimisse sattunud isikute TVH dokumente (TVH taotlusvorm,

TVH eksperdiarvamus, TVH otsus, vaide olemasolul vaide otsus). Dokumendianalüüs

annab ülevaate töövõime hindamise aluseks olevate andmete koosseisust ja iseloomust

ning võimaluse analüüsida, kas, millises protsessi osas ja mis tingimustel saab

töövõime hindamise protsessis kasutada tehisintellekti.

2. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle

probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest, sh rakendusasutuse

(Eesti Töötukassa) töötajad, ekspertarstid, poliitikakujundajad (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist).

3. Intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega (sh nii inimesed, kellel ei

tuvastatud töövõime vähenemist kui inimesed, kellel tuvastati osaline või puuduv

töövõime), et kaardistada taotleja kasutajateekonda ja siduda probleemid konkreetsete

etappidega taotlusprotsessis ning sõnastada parandused, mis lihtsustavad ja

parendavad kasutajakogemust.

4. Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.

Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks,

mis puudutab uuringu kahte osa:

1. TVH-d taotlenud inimeste valimi moodustamine intervjuude läbiviimiseks,

5 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti Rakendusuuringute

Keskus Centar. (2022). Lk 28 6 Töötukassa, statistika ja uuringud, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamise taotlused ja otsused.

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TVH/Taotlusedotsused

https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TT/Mramisedkestus

kontaktide päring Töötukassast ja intervjuukutsete saatmine.

2. TVH-d taotlenud inimeste valimi koostamine dokumendianalüüsi jaoks ja

dokumentide pseudonümiseerimine.

Muid uuringu meetodeid ja allikaid, sh isikute nõusolekul andmete kogumist, kirjeldame

taotluses üldiselt. Taotluse vormile on lisatud TVH taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide

andmete kogumise instrumendid:

 uuringu infoleht lisas 2,

 nõusolekupõhiste intervjuude esialgsed kavad koos nõusoleku küsimustega

o TVH taotlenud inimeste intervjuu kava lisas 3,

o Töötukassa töötajate intervjuu kava lisas 4,

o Ekspertarstide intervjuu kava lisas 5,

o Poliitikakujundajate intervjuu kava lisas 6

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta toimub

minimaalses võimalikus mahus ja on vajalik ainult uuringu ettevalmistavas etapis, töövõime

hindamist taotlenud inimeste valimi moodustamiseks, intervjuukutsete saatmiseks ning TVH

dokumentide valimi moodustamiseks ja pseudonümiseerimiseks. Nendele etappidele järgnev

analüüs toimub kas isiku nõusolekul (intervjuud) või isikuid otseselt mitte tuvastada võimaldaval

pseudonüümiseeritud kujul (TVH dokumendid).

1. Intervjuukutsete saatmine töövõime hindamist taotlenud inimestele.

TVH-d taotlenud inimeste intervjueerimine on vajalik, et hinnata taotlejate kogemusi

taotluse täitmisel, eksperdiarvamuse ja otsuse mõistmisel ning neis esitatud soovituste

kasutamisel. Ilma taotlejate kogemuseta pole võimalik hinnata, millised protsessi osad

toimivad praegusel kujul hästi, millised on koormavad või segadust tekitavad ja vajavad

parandamist.

Intervjuudes osalejate leidmiseks on vaja kasutada töötukassa TVH-d taotlenud inimeste

kontaktandmeid. Alternatiivsed värbamise meetodid nagu sotsiaalmeedia kaudu

värbamine, lumepallimeetod või osalejate leidmine esindusorganisatsioonide kaudu pole

võimalik, kuna TVH taotlemise protsessi on vaja analüüsida spetsiifilistelt kitsamate

sihtrühmade vaates (nt inimesed, kelle TVH tulemusena ei tuvastatud töövõime

vähenemist või inimesed, kes vaidlustasid TVH tulemuse). Selliste spetsiifiliste kitsaste

sihtrühmade leidmine alternatiivsete värbamismeetoditega, ei ole mõistliku kulu ja ajaga

võimalik.

Isikustatud kontaktandmeid kasutatakse üksnes intervjuukutsete saatmiseks, et küsida

inimese nõusolekut intervjuu andmiseks. Intervjuus osalemine ja selle salvestamine on

vabatahtlik ning toimub ainult inimese teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Mõlemat

nõusolekut küsitakse intervjuude alguses suuliselt (vt taotluse lisad 3, 4, 5 ja 6).

Nõusoleku tagasivõtmise tingimusi tutvustatakse uuringu infolehel (vt taotluse lisa 2) ja

intervjuude alguses. Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult ning tsitaate

kasutatakse selliselt, et intervjueeritav ei oleks tuvastatav.

2. Täidetud TVH dokumentide analüüs.

Uuringus analüüsitakse täidetud TVH dokumentide sisu ja seoseid. Dokumentide

päringuks koostatakse taotlejate valim. Välja võetakse valimisse sattunud taotlejate TVH

dokumendid: taotlus, eksperdihinnang, otsus, vaide olemasolul selle otsus.

TVH täidetud dokumentide analüüs on vajalik, et analüüsida taotluses esitatud info

seoseid eksperdiarvamuse ja otsusega. Dokumentide analüüsimine on vajalik protsessi

lihtsustamise, automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaali hindamiseks, et mõista

milliseid taotluse ja hindamise osi saab kaaluda automatiseerimiseks või TI

rakendamiseks. TVH täidetud dokumentide analüüsimise alternatiivina kaalutud

metoodikana sünteetilised või statistiliselt agregeeritud andmed ei ole piisav alternatiiv

tegelikele hindamise dokumentidele, kuna need ei suuda säilitada juhtumite sisulist ja

tekstilist mitmekesisust ega võimalda hinnata konkreetsetel juhtumitel taotleja esitatud

info, terviseandmete, ekspertarsti kaalutluste ja lõplike otsuste omavahelisi seoseid.

Seetõttu on täidetud TVH dokumentide analüüs uuringu eesmärgi saavutamiseks

möödapääsmatu.

Töötukassa pseudonümiseerib valimisse sattunud taotlejate TVH dokumendid,

eemaldades kõik isikut otseselt tuvastada võimaldavad väljad. Juhtumitele antakse

uuringusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks,

tagasisidestavat koodivõtit ei looda. Centarile edastatakse pseudonümiseeritud andmed.

Isikute kaudse tuvastamise võimaluse minimeerimiseks viib Centar enne analüüsi läbi

jääkriski minimeerimise (vt punkt 10.2).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Töövõime hindamise süsteem on osa selle

põhiseadusliku kaitse tagamisest, kuna selle kaudu otsustatakse inimese juurdepääs

töövõimetoetusele, töövõimega seotud teenustele ja teistele toetavatele meetmetele. Seetõttu on

avalik huvi hinnata, kas töövõime hindamise metoodika ja korraldus toimivad eesmärgipäraselt,

õiglaselt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

Uuringu lähtekoht on, et töövõime hindamise süsteemis on ilmnenud mitu olulist kitsaskohta.

Peamiste probleemidena on esile kerkinud taotlusvormi keerukus ja ebaselgus, otsuste ja

eksperdiarvamuste vähene arusaadavus ning ekspertarstide hinnangute võimalik varieeruvus.

Samuti on tähelepanu juhitud korduvhindamiste ja otsuste kehtivusaegade põhjendatusele,

menetluse ressursimahukusele, visiidipõhiste hindamiste vähesele kasutamisele, võimalikule

dubleerimisele teiste süsteemidega ning sellele, et hindamise käigus kogutud andmeid

kasutatakse inimese edasisel toetamisel piiratud määral. Need probleemid puudutavad nii

taotlejaid, ekspertarste ja töötukassat kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning riiki tervikuna.

Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine sisend töövõime hindamise süsteemi arendamiseks

Eestis. Selleks analüüsitakse töövõime hindamise protsessi taotlejate, ekspertarstide, töötukassa

töötajate ja poliitikakujundajate vaatest. Uuringus hinnatakse taotlusvormi, otsuste ja

eksperdiarvamuste arusaadavust, hindamiskriteeriumide rakendamist, hinnangute kujunemist,

otsuste kehtivusaegade ja korduvhindamiste põhjendatust ning töövõime hindamise andmete

kasutamise võimalusi.

Uuringu tulemusena töötatakse välja ettepanekud, kuidas muuta süsteemi kasutajasõbralikumaks,

metoodiliselt ühtlasemaks, halduslikult säästlikumaks ja paremini põhjendatuks. Ettepanekud

annavad sisendi võimalike regulatiivsete, metoodiliste, korralduslike ja tehniliste muudatuste

kavandamiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka sellest, et töövõime hindamise süsteem

mõjutab otseselt suure hulga inimeste sotsiaalset kaitset, toimetulekut ja tööturule pääsu või seal

püsimist. Kui süsteem on taotleja jaoks raskesti mõistetav, menetlus on ülemäära koormav või

hinnangud ei ole piisavalt ühtlased ja läbipaistvad, võib see kahjustada inimeste õiguskindlust,

usaldust avaliku võimu vastu ja toetuste sihipärast määramist. Samal ajal mõjutab ebaefektiivne

või ebaühtlane süsteem ka avalike vahendite kasutamist, halduskoormust, vaiete hulka ning

tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostoimet. Uuringu eesmärk on neid mõjusid paremini mõista ja

teha ettepanekuid, mis parandavad nii süsteemi õiguspärasust kui ka toimivust.

Lisaks toetab uuring järgmiste avalike ülesannete täitmist

 Eesti Töötukassa ülesanne hinnata ja arendada töövõime hindamise süsteemi vastavalt

töövõimetoetuse seadusele;

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus riigi infosüsteemide ja avalike e-

teenuste arendamise koordineerimisel (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus § 11 ja § 12);

 Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026, Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ja

Digiühiskonna arengukava 2035 seavad riigi e-teenuste digitaliseerimise eesmärgid.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus lähtutakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja turvalise töötlemise põhimõtetest.

Isikuandmeid töödeldakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik uurimisülesande täitmiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringu ettevalmistavas ja

andmekogumise etapis: töövõime hindamist taotlenud inimeste valimi moodustamiseks,

intervjuukutsete saatmiseks ning dokumendianalüüsis kasutatavate TVH dokumentide valimi

koostamiseks ja dokumentide pseudonümiseerimiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul.

Uuringu tulemusena ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid, ei hinnata inimeste

töövõimet, ei muudeta inimese õigusi ega kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud

kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid.

Andmesubjektide õiguste ja eraelu kaitseks rakendatakse järgmisi kaitsemeetmeid.

1. Vabatahtlik ja teadlik osalemine intervjuudes:

Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ja toimub ainult isiku teadlikul nõusolekul

(taotlusele on lisatud uuringus osaleja infoleht, vt taotluse lisa 2; nõusoleku küsimine

toimub intervjuude alguses, vt taotlusele lisatud intervjuude kavad lisades 3-6).

Intervjuukutses selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, mis on uuringu

eesmärk, kuidas andmeid kasutatakse ning osalemise vabatahtlikkust. Kui inimene ei

soovi intervjuud anda, siis temaga rohkem ei kontakteeruta.

2. Õigus loobuda intervjuust:

Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, intervjuu korraldust, andmete

töötlemise tingimusi ja vabatahtlikkust. Inimesel on võimalus loobuda intervjuust kuni

intervjuu kontaktide ja intervjuude pseudonüümimiseks kasutatud koodivõtme

kustutamiseni. Pärast seda ei ole konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik

intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi

eemaldada.

3. Salvestamiseks nõusolek:

Intervjuu salvestatakse ainult juhul, kui inimene annab selleks nõusoleku. Salvestamise

nõusolekut küsitakse intervjuu alguses (vt Lisa 3). Kui inimene salvestamiseks nõusolekut

ei anna, intervjuud ei toimu. Salvestisi hoitakse pseudokoodiga krüpteeritult ja neile on

ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel.

4. Intervjuuandmete pseudonüümimine:

Intervjuudele antakse pseudonüümsed koodid, koodivõti (mis seob inimese kontaktid ja

nime salvestisega) on uuringujuhil ja koodivõtit hoitakse salvestiste kaustast eraldi.

Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi. Intervjueerija salvestab intervjuu

pseudokoodiga ja helisalvestisi hoitakse pseudonüümse koodiga tähistatult krüpteeritud

kaustas. Analüüsis kasutatakse pseudokoodiga intervjuumaterjale.

5. Dokumendianalüüsi andmed pseudonümiseeritakse ja isikute kaudse tuvastamise

minimeerimiseks viiakse läbi jääkriski minimeerimine enne nende andmete kasutamist

analüüsis.

6. Tulemuste esitamine üldistatult:

Uuringuaruandes ei avaldata intervjueeritavate nimesid ega muid isikut tuvastada

võimaldavaid andmeid. Analüüsi väljundiks on üldistus. Uuringuraportis võidakse

kasutada vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik

töövõimehindamise taotleja pole otseselt ega kaudselt tuvastatav.

7. Ligipääsu piiramine ja turvaline säilitamine:

Uuringuandmetele pääsevad ligi ainult need uurimisrühma liikmed, kellel on vaja

ligipääsu uuringuülesannete täitmiseks. Andmeid hoitakse krüpteeritult, neid ei jagata

kõrvaliste isikutega.

8. Andmete kustutamine:

Kontaktandmed ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude läbiviimise perioodi lõppu.

Intervjuude salvestised kustutatakse pärast kvaliteedikontrolli, hiljemalt uuringu lõppedes,

dokumendianalüüsi materjalid kustutatakse uuringu lõppedes.

Meetmete tulemusena on isikuandmete töötlemine piiratud, eesmärgipärane ja proportsionaalne.

Uuring ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega eraelu puutumatust ega muuda ühegi

andmesubjekti õiguste või kohustuste mahtu. Uuringu tulemus aitab kujundada poliitikasoovitusi,

mis võib mõjutada töövõime hindamise taotlejaid ja taotlemist kaaluvaid inimesi kaudselt uue

poliitika näol tulevikus.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringus liiguvad pseudonümiseeritud andmed Eesti Töötukassalt Eesti Rakendusuuringute

Keskus Centar OÜ-le. Andmete edastamine toimub krüpteerituna uuringu vastutava isiku

isikukoodiga. Andmed võtab vastu Centari kontaktisik. Andmeid saavad töödelda üksnes Centari

uurimisrühma liikmed, kellel on uuringuülesannete täitmiseks vajalik ligipääs krüpteeritud

andmetele.

Andmete edastamiseks ja säilitamiseks kasutatakse Centari Microsoft 365 keskkonda, sh

Outlooki ja OneDrive’i, mille ligipääs on piiratud uurimisrühma liikmetega. Microsoft 365 teenus

on seadistatud kasutama Euroopa Liidu andmeresidentsust. Andmeid ei edastata kolmandatele

isikutele ega kasutata väljaspool uuringu eesmärki.

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Intervjuud salvestatakse vastavalt kokkulepitud intervjueerimise viisile: kui intervjuu toimub

veebikeskkonnas, siis kasutatakse selleks MS Teams platvormi, kui intervjuu toimub telefoni teel

või näost-näkku, siis salvestatakse intervjuu diktofoniga (Olympus Digital Voice Recorder DS-40).

Diktofonist tõstetakse intervjuu salvestis uuringu jagatud OneDrive kausta. Diktofonilt

kustutatakse salvestis kohe pärast seda. MS Teams platvormi kaudu tehtud intervjuude salvestised

ja transkriptsioonid salvestuvad Centari Microsoft 365 keskkonnas OneDrive’i, kust nad tõstetakse

Centari määratud krüpteeritud OneDrive’i asukohta ja seejärel kustutakse krüpteerimata salvestis

Teamsi kaustast.

Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks kasutatakse

organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti (GPT-5.* või uuem Azure

platvormil). Kasutatakse üksnes sellist lepingulise tehisintellekti lahendust, mille tingimused

näevad ette, et sisestatud andmeid ei kasutata alusmudelite treenimiseks ega teenuse üldiseks

arendamiseks, andmete töötlemine ja salvestamine toimub Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna piires ning teenusepakkuja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke

turvameetmeid. Tasuta või tarbijakasutuseks mõeldud veebiliideseid ei kasutata.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid

Töövõime hindamist taotleb aastas ca 47 000 inimest. Intervjueeritakse inimesi, kelle TVH otsus

on tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026. Seega intervjueeritavate kontaktide valimi

tegemiseks töödeldakse töötukassas ca 19 600 TVH taotlenud inimese andmeid. Märtsis 2026 on

töövõime hindamise otsused töövõime ulatuse järgi jagunenud järgmiselt: töövõime pole

vähenenud 21%, 50% osaline töövõime ja 27% puuduv töövõime (ülejäänud taotlused on

menetlemata jäetud).

Intervjueeritavate valim on 15 inimest, sh 5, kellel ei tuvastatud töövõime vähenemist ja 10,

kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime. Arvestades osalise ja puuduva töövõime

tuvastamise jaotust hindamisel võiks kujuneda vähenenud töövõimega inimeste jaotuseks 10

intervjueeritava seas 7 osalise töövõimega inimest ja 3 puuduva töövõimega inimest.

Kontaktide arv, mis tuleb intervjueerimiseks taotleda peab olema suurem, kui kavandatav

intervjuude arv, kuna kõik inimesed ei ole nõus intervjuud andma ja osa kontakte ei ole toimivad,

kuna inimeste kontaktid võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu taotleme 15 intervjuu läbiviimiseks

5 korda suurema arvu kontakte ehk 75 inimese andmed. TVH taotlenud inimeste kontaktandmete

valim on järgmine:

33 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks osaline töövõime,

17 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks puuduv töövõime ja

25 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks töövõime ei ole vähenenud.

Arvestades TVH taotlemise erisusi, on vaja intervjuudega katta erinevate taustatunnustega

inimeste kogemused. Seega võetakse eraldi valimid järgmistest gruppidest: inimesed, kes on

esitanud TVH taotluse iseseisvalt ja need, kes on esitanud taotluse töövõime hindamise

spetsialisti abiga, inimesed, kes on esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kes ei ole esitanud

vaideid. Sellest lähtuvalt on täpne TVH taotlenud kontaktide valim järgmine:

Hindamise Taotluse esitamise viis Vaide olemasolu Kontaktide KOKKU

tulemus arv

Töövõime ei

ole

vähenenud

Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

On esitanud vaide 2

25 Ei ole esitanud vaide 10

Iseseisvalt On esitanud vaide 2

Ei ole esitanud vaide 11

Osaline Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

On esitanud vaide 2

33 Ei ole esitanud vaide 14

Iseseisvalt On esitanud vaide 2

Ei ole esitanud vaide 15

Puuduv Töövõime hindamise

spetsialisti abiga

9

17

Iseseisvalt 8

KOKKU kontaktide arv 75

2. Täidetud TVH dokumentide analüüs Täidetud TVH dokumentide valim moodustatakse perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH

taotlustest. Kokku esitati sel perioodil 138 177 taotlust. Valimi suuruseks kavandame 0,8%

taotlustest ehk 1150 juhtumit. Eraldi valimid võtame esmaste TVH taotluste ja korduvate

taotluste kohta. Seega jagame valimi kaheks: 50% moodustavad esmased taotlused, 50%

korduvad taotlused. Mõlemas grupis võetakse eraldi valimid ka juhtumite kohta, kus taotleja on

esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kus ei ole esitatud vaiet. 2024. aasta andmetel moodustasid

vaidega juhtumid ca 7% kõikidest taotlustest.

Seega juhtumite valim on järgmine:

Esmane/korduv taotlus Vaide olemasolu Juhtumite arv Kokku

Esmane taotlus ja sellega

seotud dokumendid

Taotleja on esitanud vaide 40 575

Ilma vaideta 535

Korduv taotlus ja sellega

seotud dokumendid

Taotleja on esitanud vaide40 575

Ilma vaideta535

Kokku juhtumite arv 1150

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid: inimesed,kelle TVH otsus on

tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026.

2. Täidetud TVH dokumentide analüüs: perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH

taotlused ja nendega seotud dokumendid.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Intervjueeritavatega kontakteerumiseks ja valimi variatiivsuse tagamiseks ning täitumiseks

vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist:

Andmeühik Põhjendus

Ees- ja perenimi Kontakteerumiseks

E-posti aadress Kontakteerumiseks

Telefoninumber Kontakteerumiseks

Töövõime hindamise tulemus (osaline Valimi täituvuse jälgimiseks

töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud)

Taotluse täitmise viis (iseseisvalt/töötukassa töötaja

abiga)

Valimi täituvuse jälgimiseks

Vaide olemasolu (jah/ei) Valimi täituvuse jälgimiseks

Üldistatud peamine piirangu valdkond (kas kuulub

vaimse või füüsilise valdkonna alla)

Taustatunnus valimi variatiivsuse

tagamiseks

Täidetud TVH dokumentide analüüsiks vajalikud andmed:

Dokument Põhjendus

TVH taotlusvorm Taotleja esitatud info, valikvastuste ja vabatekstiväljade analüüsiks.

Vajalik, et hinnata taotlusvormi arusaadavust, koormust, dubleerimist,

vabatekstiväljade lisandväärtust ja lihtsustamise võimalusi.

TVH eksperdiarvamus Ekspertarsti hinnangu, kaalutluste ja metoodika rakendamise

analüüsiks. Vajalik, et hinnata, millist infot ekspertarst kasutab,

kuidas kujuneb hinnang ning kus võib esineda varieeruvust või

ebaühtlust.

TVH otsus Otsuse vormi, sisu, põhjenduste ja arusaadavuse analüüsiks. Vajalik,

et hinnata, kas otsus selgitab inimesele piisavalt töövõime hinnangu

kujunemist, kehtivusaega ja tagajärgi.

Vaide olemasolu

(jah/ei) ja vaideotsus

Vaidlustamise põhjuste ja otsuse mõistetavuse probleemide

analüüsiks. Vajalik, et mõista, millised otsuse või hindamisprotsessi

aspektid tekitavad taotlejates vaidlusi või arusaamatust

Juhtumi üldine seos

dokumentide vahel

Sama juhtumi taotluse, eksperdiarvamuse, otsuse ja vaideotsuse

omavaheliseks analüüsiks. Vajalik, et hinnata kasutajateekonda

tervikuna ning seost taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse vahel.

TVH ekspertiisi hinnangu vorm on leitav Töövõime metoodika lisas 48. Töövõime hindamise

taotlusvorm on leitav Eesti Töötukassa veebilehelt töövõime ja hindamise alt9.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktid valimi alusel - töötukassa andmekogu;

2. Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuud (taotlusele on lisatud esialgne

intervjuukava, vt taotluse lisa 3);

3. TVH protsessi täidetud dokumendid valimi alusel – töötukassa andmekogu.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, töötukassaga on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse

kokku leppimiseks ning töötukassa on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid

väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

8 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 9 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine

1. Intervjueerimiseks valimisse sattunudtöövõime hindamist taotlenud isikute andmed.

Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene pseudokood. Intervjuu salvestis, intervjuu

käigus tehtud märkmed ja muud intervjuumaterjalid tähistatakse pseudokoodiga, mitte

intervjueeritava nime või kontaktandmetega. Pseudonüümimise viib läbi uuringu läbiviija

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ.

2. Täidetud TVH dokumendid

Täidetud TVH dokumendid pseudonümiseeritakse volitatud töötlejate poolt enne sisulist

analüüsi. Pseudonümiseerimise teeb Eesti Töötukassa, seejärel viib Centar läbi jääkriski

minimeerimise. Pseudonümiseeritud TVH dokumentide sidumiseks algsete dokumentidega

tagasisidestavat koodivõtit ei looda ega säilitata. Pseudonümiseerimist selgitatakse lähemalt

punktis 10.2.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute intervjuuandmeid

järgmises koosseisus:

 uuringusisene intervjueeritava kood;

 intervjuu helisalvestis, kui intervjueeritav on salvestamiseks nõusoleku andnud;

 intervjuu transkriptsioon, kokkuvõte või uurimismärkmed;

 intervjuu läbiviimisega seotud tehnilised andmed, näiteks intervjuu toimumise viis ja aeg;

 valimi täituvuse ja analüüsi seisukohalt vajalikud taustatunnused: töövõime hindamise

tulemus, taotluse täitmise viis, vaide olemasolu, esmane või korduv taotlus ning peamine

piirangu liik.

Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute täidetud dokumente

järgmises koosseisus:

 TVH taotlusvorm

 TVH eksperdiarvmus

 TVH otsus

 Olemasolul TVH vaide otsus.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

TVH taotlenud isikute intervjuuandmete pseudonümiseerimine:

Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene kood. Intervjuude salvestised, transkriptsioonid,

kokkuvõtted ja analüüsimärkmed tähistatakse selle koodiga, mitte intervjueeritava nime või

kontaktandmetega. Koodivõti, mis võimaldab uuringusisese koodi siduda intervjueeritava

isikuga, hoitakse intervjuude salvestistest, transkriptsioonidest ja analüüsimaterjalidest eraldi.

Koodivõtit säilitab Centari uuringujuht. Ligipääs koodivõtmele on üksnes nendel uurimisrühma

liikmetel, kellel on seda vaja intervjuude korraldamiseks ja nõusolekute haldamiseks. Koodivõtit

ei jagata kõrvaliste isikutega. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi lõppu

31.12.2026.

Intervjuude helisalvestisi hoitakse piiratud ligipääsuga krüpteeritud kaustas. Intervjuude

salvestised kustutatakse pärast kvaliteedikontrolli, hiljemalt uuringu lõppedes (eeldatavalt I

kvartal 2027). Kui intervjuu toimub telefoni teel ja salvestamiseks kasutatakse diktofoni,

tõstetakse salvestis esimesel võimalusel turvalisse uuringu kausta, nimetatakse pseudokoodiga

ning kustutatakse diktofonist.

TVH dokumentide pseudonümiseerimine.

1. Esiteks eemaldab Eesti Töötukassa enne dokumentide Centarile edastamist kõik otseselt isi-

kut tuvastada võimaldavad andmeväljad ja dokumendi metaandmed, sh taotleja nimi, isiku-

kood, sünniaeg, kontaktandmed, aadress, esindaja andmed, otsuse või taotluse numbrid, all-

kirjastaja andmed, töötukassa töötaja või ekspertarsti nimi, tervishoiuteenuse osutaja nimi,

arsti nimi, asutuse nimi, täpsed kuupäevad ja kellaajad ning muud vormiväljad, mille ees-

märk on isiku või menetluse tuvastamine, mitte uuringu sisuline analüüs. Juhtumitele an-

takse uuringusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks, tagasisi-

destavat koodivõtit ei looda.

2. Seejärel viib Centar läbi jääkriski minimeerimise, et viia miinimumi isikut kaudselt tuvas-

tada võimaldav info. Jääkriski minimeerimise käigus eemaldab või üldistab Centar enne ana-

lüüsi vabatekstiväljadest ja sisust allesjäänud kaudsed identifikaatorid, sh kuupäevad, kohad,

asutused, arstide ja teiste isikute nimed, tööandjad. Eemaldamine või üldistamine tehakse nii,

et säiliks uuringu eesmärgi jaoks vajalik sisuline info töövõime hindamise protsessi, taotluse,

eksperdiarvamuse ja otsuse arusaadavuse ning automatiseerimise võimaluste kohta, kuid ei

säiliks üksikut inimest tuvastada võimaldav teave.

Vabatekstidest ja muudest sisuväljadest eemaldatakse või üldistatakse vähemalt järgmised

andmed:

1) Nimed ja rollid (sh tervishoiuteenuse osutajad, tööandjad)

2) Isikukoodid, sünnikuupäevad, vanus ja muud unikaalsed tunnused

3) Kontaktandmed ja aadressid

4) Kuupäevad, kellaajad ja täpsed ajaperioodid

5) Asutused

6) Välisriikide nimed

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

1. Intervjuude kontakteerumise andmestik ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude

toimumist (eeldatavalt 31.12.2026), helisalvestised kustutatakse pärast kvaliteedikontrolli,

hiljemalt pärast uuringu lõppu (eeldatavalt I kvartal 2027).

2. Pseudonümiseeritud täidetud TVH dokumendid kustutatakse pärast uuringu lõppu

(eeldatavalt I kvartal 2027).

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage10

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt.

Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust

laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete

10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid

nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut

andmete töötlemiseks küsida. Sellisteks uuringu osadeks

on täidetud TVH dokumentide analüüs ja isikute

kontaktandmete kasutamine intervjuudeks

kontakteerumisel. TVH dokumentide valimisse sattunud

isikuid ei teavitata individuaalselt, see tähendaks

täiendavat kontaktivõttu suure hulga inimestega olukorras,

kus uuringu läbiviijale edastatakse dokumendid

pseudonümiseeritud kujul ja uuringu tulemusi ei kasutata

ühegi isiku kohta otsuse tegemiseks.

Intervjueeritavate informeerimiseks on koostatud uuringu

infoleht (vt taotluse lisa 2) ja intervjueerimisel toimub

nõusoleku küsimine intervjuu alguses (vt taotlusele lisatud

esialgsed intervjuude kavad lisades 3-6). Juhul, kui

inimesed ei nõustu intervjuuga või intervjuu

salvestamisega, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu.

Kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel:

Uuringud ja analüüsid | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused11?

Andmekaitse tingimused on leitavad:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsetingimused on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel:

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/isikuandmete-tootlemine.

Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse töötukassa

veebilehel:

https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-

tootukassa-andmekaitsetingimused)

Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel:

https://centar.ee/andmekaitsetingimused

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:

Lisa 1: Tehniline kirjeldusLisatud

Lisa 2: Uuringus osaleja infolehtLisatud

Lisa 3: Töövõime hindamist taotlenud inimeste kutse intervjuule ja intervjuu kava, sh

nõusoleku küsimise tekst

Lisatud

Lisa 4: Töötukassa töötaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 5: Ekspertarsti intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

Lisa 6: Poliitikakujundaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud

13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.