Innovatsiooniprojekti ideekavand1
AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE
Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.
Innovatsiooniprojekti nimi
Ideekavand nr 3
Ruumiline planeerimine 2.0: Kiirelt kitsendustest ehituseni
Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond
☐ Riigi kriisikindluse suurendamine
☒ Majanduse kasvule kaasa aitamine
☒ Riigi tõhus juhtimine
Innovatsiooniprojekti esitajad
(tulevased RK partnerid) (asutus/asutused)2
Juhtiv partner: Maa- ja Ruumiamet (MaRu)
Partnerid:
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT)
• Kliimaministeerium (KLIM)
Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik
(nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon)
Kontaktisik:
Moonika Schmidt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]; 51936022
Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes)
27 kuud
Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest.
Innovatsiooniprojekti kogumaksumus
(sh käibemaks, kui on abikõlblik)
Kogumaksumus: 1 028 000 eurot
MaRu: 187 000 eurot
MKM: 28 000 eurot
KeMIT: 769 000 eurot
KLIM: 44 000 eurot
Käibemaks
Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner)
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Kliimaministeerium
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde)
1. Probleemikirjeldus (max 2 lk)
Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab.
• Selgitage, miks on probleem aktuaalne.
• Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu).Kirjeldage probleemi tausta. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel? Tooge välja relevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel.
Maa-alade kasutamist ja ehitamist puudutavad kitsendused on killustatud eri seadustesse, andmekogudesse ja kaardirakendustesse, mistõttu puudub kasutajatel lihtne ja koondatud ülevaade kehtivatest tingimustest ning nende koosmõjust konkreetse tegevuse või asukoha hindamisel.
Maa-alade kasutamisele ja ehitamisele seatakse erinevate avalike huvide (nt taristu toimivus, loodusväärtuste säilimine, inimese elu ja tervise kaitse) ning teatud juhtudel ka erahuvide (nt servituudid) kaitseks tingimusi ja piiranguid ehk kitsendusi. Teadaolevalt võidakse isiku võimalusi maa-ala kasutamiseks ja ehitamiseks kitsendada või suunata vähemalt järgmistes valdkondades:
1. Looduskaitse (nt erineva kaitsekategooriaga territooriumid, üksikobjektid);
2. Maavarad (nt maavara kasutatavuse tagamine);
3. Ehitusgeoloogia (nt teadaolev ehitusgeoloogiline alusinfo);
4. Veekaitse (nt veekogude piiranguvööndid, põhjavee kaitse);
5. Mulla kaitse (nt väärtuslikud põllumajandusmaad);
6. Kultuuripärand (nt kindlal alal paiknevad väärtused; üksikobjektid; miljööalad);
7. Mets (nt metsa majandamise tingimused);
8. Üldplaneeringutega seatud ehitus- ja maakasutustingimused, detailplaneeringuga konkreetses asukohas loodud ruumilahendus;
9. Ehitusseadustiku ehitamise menetlusreeglistik ning seaduse alusel antud ehitusõigusega seotud haldusaktid;
10. Tehnorajatiste ja -võrkude toimimiseks seatud kaitsetingimused ning liitumisnõuded (nt kaugküttepiirkond);
11. Planeeringute või lubade andmise käigus seatud keskkonna- ja seiretingimused;
12. Kiirguskaitse, kemikaalioht (nt radoon, ohtlike ettevõtete paiknemine ja nende ohualad);
13. Riigikaitseliste maa-alade ja ehitiste toimepidevus;
14. Eraõiguslikud kokkulepped maaomanike vahel (nt juurdepääsuservituudid).
Kitsendused maa-ala kasutamisele seatakse nii üld- kui üksikaktidega. Suur osa kitsendusi on avaldatud Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduses, mis kuvab paljude kitsenduste puhul maa-alasid, kus konkreetne kitsendus on seatud ning viidet vastavale aktile. Kitsenduste andmestik ega ükski muu olemasolev kaardirakendus ei aita samas otseselt vastata küsimustele nagu „Mida tohin siin maakasutusega seotud kitsendusi arvestades teha?“, „Kas saan antud asukohas teha sellist tegevust?“ või „Kus saan Eestis teha sellist tegevust ning millised menetlused pean selleks läbima?“.
See tähendab, et kasutajatel puudub hõlbus ligipääs maa-ala kasutamist ja ehitamist piiravatele tingimustele tervikuna, tingimusi tuleb otsida eri veebilehtedelt ja dokumentidest. Tingimused võivad puudutada sama maakasutuse ja ehitamise aspekti, ent olla seostamata, kuna eri õigusaktide alusel seatud ehitus- ja maakasutustingimused ei ole koosvõimelised ega seatud ühtsete klassifikaatorite alusel. Näiteks reguleerib lubatud katusekallet järgmises näites nii üldplaneering kui ka rahvuspargi kaitse-eeskiri. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri3: „Hoonetel on lubatud ainult kahepoolse viilkatuse ehitamine“. Kuusalu valla üldplaneeringu eelnõu4: „Järgida olemasolevate hoonete kõrgusi, mahte, katuse kaldeid, ehitusmaterjale, värvilahendusi ja väljakujunenud ehitusjoont. Mitte kavandada lamekatusega hooneid.“. Tingimused ei ole teineteisega vastuolus, ent on seostamata, kuigi reguleerivad sisuliselt sama küsimust.
Konkreetses asukohas kehtivate eri valdkondade õigusaktidega seatud ruumikasutusreeglite välja selgitamine on hetkel pigem eraldi uurimus, mitte mõne hiireklikiga saadav vastus. Kavandatava tegevuse sobivuse kontrollimiseks peavad kõik osapooled, alustades arendajast ja lõpetades kohalike kogukondadega, koguma andmeid erinevatest portaalidest, andmekogudest, seadustest-määrustest ning dokumentidest. Ka automaatkontrollide ja -päringute rakendamise võimalused on täna piiratud, kuna klassifitseerimata tekstiliste andmete suhtes ei ole üheselt mõistetavaid automaatkontrolle võimalik luua ning tänased tehisaru rakendused ei anna sellise andmestiku alusel usaldusväärseid tulemusi. Mõnele ettevõtlustegevusele sobivaima asukoha leidmine kehtivaid ehitamise ja maakasutuse kitsendusi arvestades on täna ressursi- ja ajamahukas tegevus, mida sageli pakutakse eraldiseisva teenusena.
Arendusi ettevalmistavates protsessides sisalduvad otsustusmomendid, mil osapooled kaalutlevad lahenduse sobivust. Pikas ja paljusid osapooli hõlmavas protsessis võib selliseid momente olla palju. Olukorras, kus osapooltel on keeruline üheselt mõista, millist tegevust täpselt kavandatud on või miks tegevust kavandatakse just antud asukohta, esineb sageli nii-öelda igaks juhuks vastuseisu. Paljud ruumikasutust suunavad otsustusprotsessid (nt planeeringute koostamine, teatud juhtudel projekteerimistingimused, looduskaitseliste väärtuste kaitsetingimuste seadmine jne) viiakse läbi avalike haldusmenetlustena. Seda reguleerivad planeerimisseaduses, ehitusseadustikus, looduskaitseseaduses ning muudes seotud õigusaktides sisalduvad avalikkuse teavitamise ning mõjutatud isikute kaasamise etapid, mille eesmärk on tagada, et tulevaste ruumilahenduste üle otsustamine on läbipaistev ja kaasav. Konkreetse arenduse võimalikkuse kaalutlemisel puhul tähendab tänane ebaproportsionaalselt ressursimahukas ettevalmistus, et potentsiaalsel investoril ei pruugi ametlikesse kaasamisetappidesse jõudes enam olla huvi tagasiside alusel lahendust muuta.
Sisulist kaasamist võib takistada ka info esitamine eeskätt ekspertidele arusaadavate tööriistade kaudu, näiteks 2D-joonised ning tehnilist infot sisaldavad seletuskirjad. See eeldab sisuliselt kaasa rääkida soovijalt suurt pingutust ning võib põhjustada vastuseisu ning pidurdustaktikate kasutamist. Põhjendamatu vastuseisu vähendamiseks on lisaks ruumiandmete koosvõimele vaja luua lihtsalt kasutatavad visualiseerimistööriistad.
2. Projekti eesmärk
Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata.
1. Kirjeldage, kuidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta.
Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on andmepõhiste ja automatiseeritud tööriistade abil ühtlustada ja kiirendada arendusi ettevalmistavaid maakasutusotsuseid ja planeeringuid, tagades tegevuste prognoositavus ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis.
Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus:
1. Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed);
2. Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis- ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning keskkonnamõju hindamise andmetega;
3. Kiirelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslikud kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu.
Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsusi, luues seeläbi eeldused halduskoormuse vähendamiseks, ruumimuutuste läbipaistvuse ja aktsepteeritavuse suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil.
Käesolev taotlus käsitleb kolmest ülal-loetletust projektist kolmandat: “Kiirelt kitsendustest ehituseni”
Eesmärk
Katsetatud on tänapäevaseid planeeringu- ja ehitusmenetlusi tõhustavaid tööriistu arendustegevuse teostatavuse hindamiseks ning kavandatavast kiire ülevaate saamiseks. Tööriistad tuginevad koosvõimelistele ruumiga seotud kitsenduste andmetele. Leitud on tõestatult toimivad lahendused maakasutuse ja ehitamisega seotud kitsenduste kasutajakeskseks esitlemiseks, samuti kommunikatsiooni- ja otsustustööriistad, mis abistavad ehituse ja maakasutusega seotud otsuste langetamist, põhjendamist ja lahenduste mõistmist. Selle tulemusena saadakse arusaam ehitamise ja maa kasutamisega seotud võimalustest kasutaja poolt viivitusteta ning välditakse vähese perspektiivitusega haldusmenetluste läbiviimist.
Tulemid
Projekti tulemusena on välja töötatud ja valideeritud parimad praktikad ja otsustustööriistade prototüübid, mis annavad kõigile kaasatud osapooltele selge arusaama asukohaga seotud võimalustest, piirangutest ja reeglitest. Nii kiirendatakse ehitamist ja maakasutust suunavate otsuste protsesse.
Tulemust katsetakse eeldatavasti tehnoloogilise valmiduse tasemetel TRL 3/4, mis tähendab, et välja töötatud lahendused on kontseptuaalselt tõendatud ja prototüübitud. Sellel tasemel on võimalik näidata, et erinevate andmestike koosvõime toimib kontseptuaalses raamistikus, kuid koosvõimet ei ole testitud tegelikus rakendamise keskkonnas ning lahendust ei ole töövoogudesse integreeritud.
Testitakse XGis 3D rakenduse liidestamist AI-põhise 3D mudeli genereerimise teenusega, et saada tagasisidet, kas taoliste teenuste tekke toetamine erasektori poolt planeerimise ja ehitamise andmestikule oleks vajalik, kuna pakub kasutajale võimalust hõlpsalt visualiseerida kõikidele osapooltele planeeritavaid ruumiobjekte ilma, et selleks tuleks kasutada kulukaid spetsiaalseid teenuseid.
Planeeritavad mõõdikud
1. Arendust suunavate kitsenduste välja selgitamiseks kuluv aeg väheneb 50% (tasuvusanalüüsi käigus hinnatakse algtaset).
2. Vähemalt 75% juhtudest (st piloodi käigus testitud planeeringu/ehitusõiguse/maatoimingu taotlustest) tuvastatakse puudused eelkontrolli etapis.
3. Vähemalt 75% visualiseerimistööriistade piloteerijatest raporteerivad lõppkasutajate (eelkõige ruumivaldkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuvate isikute) kavandatud tegevusest arusaama paranemist.
Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus.
Projektis „Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“ tellitakse ruumiotsuste optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel hangitakse paralleelses planeeringute innovatsiooniprojektis, kuid on rakendatav kolme paralleelse projekti üleselt.Olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata.
3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk)
Kirjeldage võimalikke lahendusi ning tegevusi, millega projekti eesmärk saavutatakse.
1. Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda).
2. Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi, mida antud katseprojekti raames plaanitakse teha.
3. Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate.
Projekti “Kiirelt kitsendustest ehituseni” koosneb laias laastus kahest lahendussuunast, mis ühiselt aitavad muuta maakasutuse ja ehitamisega seotud otsustusprotsessid oluliselt selgemaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Need on: koosvõimelised andmed ja lahenduste visualiseerimine. Paralleelselt toimuvad projektis osapoolte kaasamistegevused, et tagada võimalikult laiapindselt kasutajate vajadusi katvad lahendused ning planeeringu- ja ehitusmenetluse protsesside täisdigitaalsel üleminekul uute protsesside omaksvõtt erinevate kasutajagruppide poolt. . .
1. Koosvõimelised andmed
Selleks, et saavutada projektile seatud eesmärk ning töötada välja toimivad kommunikatsiooni- ja otsustustööriistad maakasutuse ja ehitamisega seotud otsuste langetamisel, on vaja testida, kas kõik kitsendusi sisaldavad ruumiandmed on võimalik teha koosvõimeliseks.
Esimene projekt „Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“ keskendub planeeringute andmetele. Teises projektis „Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused” on fookus planeeringute, ehituse, maakatastri ning keskkonnamõju hindamise andmetel. Käesolevas projektis on eesmärk testida, kas ja kuivõrd on võimalik luua andmete koosvõimet teiste valdkondade andmetega, sh eraõiguslikud kokkulepped maaomanike vahel, muinsuskaitselised, looduskaitselised, ehitusgeoloogilised, maapõueressursside jm arenduste realiseeritavust otseselt mõjutavad andmed.
Käesoleva taotlusega paralleelselt testitakse innoprojektis planeerimis-, katastri ja ehitusvaldkonna andmete koosvõime lahendusi, mis toetab kogu maakasutuse kitsendusi arvestavate eelotsustussüsteemide testimist.
Planeeritavad koosvõime testimise tegevused:
• Kohalike omavalitsuste ja erasektoriga nende olulisimate vajaduste ja kasutusjuhtude välja selgitamine, praktikate ja protsesside ühtlustusvõimaluste analüüsid, arutelud ja koosloome.
• Liivakastis koosvõimemudeli prototüüpide loomine kasutusjuhtude põhjal välja valitud valdkondade andmete ühendamiseks.
• Koosvõimelisi ruumiandmeid kasutava maakasutuse automaatkontrolli tööriista prototüüpimine ja katsetamine menetlusprotsessides (testandmetele või genereeritud andmetele tuginedes, projekti käigus loodavate TRL3/4 mock-up prototüüpide täpsuses). Kasutuse mõju mõõtmine valitud koosvõimelisi ruumiandmeid kasutavates ruumiotsuste pilootides ja tulemuste põhjal prioriteetsete arenduste kaardistamine.
2. Ruumiloome lahenduste visualiseerimine
Töötatakse välja ja katsetatakse prototüüpe, mille eesmärk on kasutajatele anda selge visuaalne ülevaade ehitustegevuse ja planeeringutega kaasnevatest muudatustes kaardi 2D ja 3D vaates. Prototüüpimine võimaldab ka tuvastada, millised lahendused võiks keskse lahendusena luua avalik sektor ning kuidas tagada erasektori lahenduste integreerimine.
Planeeritavad lahenduste visualiseerimise tegevused:
• Kasutajatele alternatiivsete lahenduste genereerimise võimaluste laiendamine, nii manuaalselt kui ka automaatselt. Kasutajal – kes võib olla nt arendaja, KOV-i töötaja või kohalik elanik – tekib võimalus luua erinevaid lahendusversioone uute või muudetavate ehitiste ja avaliku ruumi kohta (nt tuulepark, tänavaruumi arendused).
• Planeeringute ja automaatkontrolli tulemuste visualiseerimine 3Ds. Praegu kaasamisetappides avalikustatavad tehnilist laadi joonised ning napid illustratsioonid on mitte-erialainimestele raskesti loetavad ning jätavad seetõttu palju ruumi spekulatsioonidele sellest, mida tegelikult kavandatakse. Piirangute ja lahendusvariantide kolmemõõtmelisel kuvamisel saab teha info kavandatavate muutuste kohta kasutajale paremini arusaadavaks. Kasutaja saab näha lahendust kontekstis ja hinnata selle mõju (nt kasplaanitud elektrituulikud paistavad tema koduni.
• Asukohapõhine teavitusfunktsioon kodanikele huvipakkuva piirkonna arengu jälgimiseks
• Planeeringute tagasisidestamisele ja kommenteerimisele digilahenduse välja töötamine ning prototüüpimine (TRL3/4). Kasutaja (kodani, kooskõlastaja jne) saab anda planeeringu kohta oma arvamuse või jagada lisainfot, millel võib olla lahendusele suur mõju.
4. Projekti uuenduslikkus
Tuua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms?
1. Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis.
2. Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist?
Muudatus loob eeldused arenduste ruumiliste teostatavuse eelhindamise protsessi radikaalseks lihtsustamiseks. Arenduse ja koostatava lahenduse ruumilise teostatavuse eelkontroll toimub tulevikus koosvõimeliste ruumiandmete alusel automatiseeritud tänapäevaseid otsustusroboteid rakendavate tehnoloogiate abil. Nii huvitatud isikul kui ka tegevuse teostatavust hindaval ametnikul on arenduse teostatavuse hindamisel võimalik tänase digitaalsetest dokumentidest info otsimise ja võrdlemise asemel teha teostatavuse eelhinnang ruumis avalduvatele kitsendustele tuginedes. Tulemused on võimalik saada koheselt, misjärel saab keskenduda konkreetsest tegevusest tulenevate asjaolude kokku leppimisele konkreetsete haldusmenetluste käigus.
Meile teadaolevalt pole maailmas ruumiotsuste menetlemise keskkonda, millega oleks integreeritud generatiivseid visualiseerimistööriistad või kasutajate tagasiside kogumine.
Katsetamise eesmärk on tuvastada, kas ja millisel moel on võimalik tagada piisav erinevate valdkondade ruumiandmete koosvõime, et automaatsed analüüsitööriistad suudaksid anda vajaliku täpsusega soovitused, teha kavandatava osapooltele lihtsalt mõistetavaks ja seeläbi halduskoormust vähendada. Samuti tuleb katsetada, millised töövahendid (otsustusrobotid) tuleb kasutusele võtta, et oodatav kasu oleks võimalik saavutada.
Katsetused viiakse läbi viia selliselt, et tagatud on nii sobivaimate tehnoloogilise viiside leidmine prototüüpide loomise kaudu kui ka nende rakendatavus tegelikes arendusprotsessides (katsetuste täiemahulise kasutuselevõtu järgselt). Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (-menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös.
5. Projekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed
Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist, ning kavanda maandamismeetmed.
Valdkondadeülese lahenduse sobivuse ja küpsusastme ebakindlus
Katsetatavat lahendust on osaliselt valdkonniti rakendatud, ent ei ole teadaolevalt varasemalt katsetatud valdkondade ülese lahendusena. Seetõttu puudub kindlus selle osas, millised on sobivaimad lahendused ning võimalike lahenduste loomisel rakendatakse avaliku sektori innovatsioonis soovitatavat põhimõtet portfolio of, not singular solutions5. Kasutajatele näidatakse pigem väiksema küpsusastmega, ent enamat kui üht võimalikku lahendust.
Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates
Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id, ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. Moodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm.
Lisaks aitab projekti käigus loodav sekkumiste tasuvuse hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada.
Ajakavast maha jäämine
Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid katsetada, võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk osapooli kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduse osas, mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse paljud tegevused läbi paralleelselt.
Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine
Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsialiste, et tagada isikute asendamine. Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada.
Eelarvest ei piisa
Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks.
Teiste valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet
Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis.
Hanked ebaõnnestuvad
Hanked on plaanis läbi viia koostöös KeMIT-iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus.
Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks
Kolmel omavahel seotud projektil on programmijuhid MaRus ja MKMis, kes hoiavad tugevalt asutusteülest ja projektideülest tervikvaadet. Programmijuhte toetavad konkreetse projekti ja/või teema fookusega projektijuhid kõigist partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega. Vajaduse korral on kõigil partneritel võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks.
Üks kolmest projektist ei saa toetust
Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas kui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki. Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra.
Mõni KOV arendab paralleelselt sarnast lahendust, mis võib viia dubleerivate funktsionaalsuste või lahendusteni
Planeerimistegevus on suuresti kohaliku omavalitsuse vastutusala, mistõttu on ootuspärane, et KOV-id soovivad oma spetsiifikast lähtuvalt enda majasiseste protsesside tõhustamiseks uusi lahendusi kasutusele võtta. Sarnase lahenduse vastu on huvi tundnud Pärnu ning teame, et Tallinna linn taotleb Innofondist rahastust projektile „Infomudeli-põhiste detailplaneeringute visualiseerimise, kaasamise ja automaatkontrolli tööriist.“
Juba see, et kaks omavalitsust on iseseisvalt jõudnud samale vajadusele, kinnitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid üleriigilise probleemi ja lahendusvajadusega. See toetab selgelt vajadust ühtse ja riiklikult koordineeritud lahenduse järele.
Leiame, et Tallinna algatus on väärtuslik ning pakub võimalusi uute lahenduste katsetamiseks Eesti suurimas omavalitsuses ning oleme taotluse faasis teinud ka koostööd. Siiski, lähenemiste ja lahenduste ebaühtlus KOV-iti on tänase planeerimissüsteemi probleemide üks juurpõhjuseid. Selle pärast vajab see ühtlustamist ja tõhustamist üle Eesti.
Maa- ja Ruumiamet omab kompetentsi, mis võimaldab toetada Tallinna arendust nii, et need sobituksid ja täiendaksid käesoleva projektiga käsitletavat riiklikku süsteemi, mis on ka oluline eeldus Tallinna lahenduse toimimisele. Kahe projekti katsetuste sarnased fookused võimaldavad viia läbi rohkem erinevaid katsetusi mille tulemusi omavahel jagades jõutakse kiiremini toimivate lahendusteni.
6. Projekti ajakava
Koostage realistlik ajakava, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele.
• Ajakava koostamisel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud, vajalike lubade saamine projekti jooksul vms).
• Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada?
• Jagage tegevused loogilisteks etappideks, arvestage tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust või paralleelsust.
• Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS
Tegevused
Tegevuse algus
(mitmes kuu)
Tegevuse lõpp
(mitmes kuu)
Kestus kokku
(mitu kuud)
I etapp
Projekti ettevalmistus, sh värbamine ja hanked
1
8
7
Väliste andmete koosvõime prototüüpimine ja katsetamine
5
14
9
Visualiseerimistööriistade prototüüpimine ja katsetamine
10
14
4
Avaliku sektori kaasamise tegevused ehitus- ja planeeringute protsessi tõhustamise disaini, sh prioriteetsete kasutusjuhtude analüüs
4
14
10
Koosvõimelisi andmeid kasutava planeeringute menetlusprotsessi prototüüpimine ja katsetamine
11
16
6
II etapp
Visualiseerimistööriistade prototüüpimine ja katsetamine, etapp 2
14
20
6
Erasektori kaasamise tegevused ehitus- ja planeeringute protsessi tõhustamise disaini
14
24
10
Kontekstipõhised otsingud planeeringute andmestikust
18
23
5
Kokkuvõtted ja aruandlus
25
27
3
KOKKU
27 kuud
Ajakavas toodud tegevustega paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajatega, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise, katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil.
7. Projekti eelarve
Koostage realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust.
• Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.
• Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused.
• Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega.
Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks.
Tegevused
Partner 1 kulud
Partner 2 kulud
Partner 3 kulud
Partner 4 kulud
Kulud kokku
MaRu
KeMIT
MKM
KLIM
Tehnilised analüüsid & tehniliste lahenduste välja töötamine
39 000
0
0
0
39 000
Prototüüpimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine)
0
220 000
0
0
220 000
Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine)
0
135 000
0
0
135 000
Projektimeeskonna personalikulu
148 000
414 000
28 000
44 000
634 000
KOKKU
187 000
769 000
28 000
44 000
1 028 000
Projekti eelarve koosneb nelja partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi:
1. Tehniliste analüüside kategoorias viib Maru läbi kaks kasutajate uuringut, mis on aluseks kõigi kolme projekti tulemite kasutajakesksele välja töötamisele. Esmalt viiakse läbi analüüs planeeringute menetlusprotsessi ühtlustamiseks ja paindlikkuse tagamiseks KOVide vaatest. Seejärel viiakse läbi analüüs maakasutustoimingute protsessi tõhustamiseks erasektori vaatest.
2. Suurimad kulugrupid on prototüüpimine ja personalikulud, mille moodustavad peaasjalikult andmete ühilduvuse ja visualiseerimise arendustööd.
3. Taristu kulude plokis on pilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud).
4. Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis.
Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, keskastmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele.
8. Võimalikud lahenduste pakkujad
Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad.
• Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud).
Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale.
Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan, Datel, Stacc, Solita ja teised. E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt nt Tietoevry ja Wenture. GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel, CGI, KappaZeta, AlphaGIS, RuumAB, Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&Puhkim, Hendrikson DGE, Artes Terrae, TalTech, Tartu Ülikool, Ernst&Young, Velvet jt.
9. Projekti meeskond ja töökorraldus
Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate.
• Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas.
• Kirjeldage projekti juhtimise korraldust.
• Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad.
• Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata.
NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud!
Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikides projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist ja nende tegevustest. Need on:
• MaRu programmijuht
• MKM programmijuht
• Kemit projektijuht
• Kemit arendusmeeskonna juht
Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu (Confluence, Planner vmt). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulemuste saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll:
• MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli, kuna projekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust. Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest.
Keskkonnaministeeriumi IT-keskus (KeMIT) on projektis ametlik IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab arendustöid ja testimisi.
Projektide strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm, kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemise sagedus varieerub vastavalt projekti etapile, ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis.
Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaadavaks tegemise.
Allolevas tabelis on toodud välja rollide ja töö jaotus partnerite vahel ning planeeritavad meeskondade koosseisud.
Asutus
Roll
Põhitegevused
Planeeritav töökoormus
MaRu
Juhtivpartner
• Projekti üldjuhtimine;
• Pilootide (proof of concept’i) läbi viimine
• Sotsiaalne innovatsioon, kasutajate võimestamine innovatsiooni rakendamiseks
• Aruandlus RK-le ja juhtrühmale.
• Programmijuht (0,25) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega;
• Projektijuht (1,0) -koordineerib täisdigitaalsele protsessile ülemineku kaasamistegevusi ja pilootide korraldamist Maru kui ruumiandmete kompetentsikeskuse teenuste vaatest;
Kokku: 1,25 FTE
MKM
Strateegiline partner
• Tõhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine;
• Projektijuht (0,25) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine; innovatsiooniprotsessi kaudu
Kokku: 0,25 FTE
KeMIT
IT-partner
• Piloteeritavate lahenduste innovatsioonihanked;
• Piloteeritavate lahenduste integreerimine MaRu platvormidesse.
• Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis:
• Projektijuht (0,5);
• Arendustiimi juht (0,25)
• Full-stack arendaja (1,0)
• Andmearhitekt (0,5)
Kokku: 2,25 FTE
KLIM
Strateegiline partner
• Andmete visualiseerimise ja kommunikatsioonitegevuste koordineerimine
• Projektijuht – projekti juhtimine visualiseerimistööriistade osas
Kokku: 0,4 FTE
10. Projekti tulemuste elluviimine
Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust pärast katseprojekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu viia.
.
• Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms?
• Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega?
• Tooge välja olulisemad riskid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul. Kuidas plaanite neid riske maandada?
• Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt.
Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada, sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kui ka Kliimaministeeriumiga, tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse.
Edasine arendus ja kasutuselevõtt
Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis TRL 3/4 täpsuses, milles valideeritakse ära lahenduse võimalikkus kontseptuaalsel tasemel ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab olemasolevad teenused viia uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid.
Menetlustes kasutajat abistava tehisarumudeli lahenduse realiseerimisel tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „agentse riigi/aruaida“ visiooniga. Mudeli arendame selle lõplikul realiseerimisel riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi (või tuleviku vastava MaRu platvormi) mikroteenuseks.
Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus
Teeme prototüübid võimalikult suures ulatuses olemasolevate e-ehituse või MaRu geoportaali nõudeid arvestades. See aitab kasutajad lihtsamini testimisse kaasata (näiteks ühtne disainikeel) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena.
Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna niikuinii vaja üleval pidada, vastavad riigieelarve strateegia taotlused on esitatud eraldiseisvalt käesolevast projektist. Katsetused ja innovatsioon võimaldab teenuseid parandada ja jätkusuutlikumaks teha. Muudatused võimaldavad tõenäoliselt olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada, mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil. . Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid.
Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena asutusele tulu tuua. Sellised tasulised teenused on nn dünaamilised n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent).
Olulisemad riskid ja maandamismeetmed
Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse kasutajate kasutuselevõtuvalmisoleku suurendamiseks sektori ja valdkondadega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse.
Tulemuste skaleeritavus
Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT-iga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võtta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu. Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel, mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides.
Antud projektis katsetatava kontekstipõhise otsingu lahenduse testitulemusi saavad rakendada ka teised avaliku sektori organisatsioonid, sh bürokratt, mis on samuti võtnud selle üheks pikaajaliseks eesmärgiks. Seeläbi tekib kokkuhoid arendus ja katsetamiskuludelt, kuna nemad saavad tehtud töö aluseks võtta ja sealt edasi mina.
11. Mõju ettevõtlusele
☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris.
12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega
• Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).
• Kirjeldage teie projekti võimaliku lahenduse seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).
Digilahendused igas eluvaldkonnas
(vt teekaarti)
Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt:
1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“
Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ toimub otsene teadmussiire, kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda.
Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta, kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse.
Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõimelised andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet, milles neid kasutatakse.
2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“
Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse.
3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“
Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused
(vt teekaart)
-
Kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine
(vt teekaart)
-
Nutikad ja kestlikud energialahendused
(vt teekaart)
-
13. Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega
• Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse.
• Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse.
Eesti 2035
Projekt „Ruumiline planeerimine 2.0“ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi, luues ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid. See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse.
• Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse:
◦ “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse.
◦ „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus.
• Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda:
◦ „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse.
• Projekt panustab suunda majandus ja kliima:
◦ „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi.“ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses.
Eesti digiühiskonna arengukava 2030
Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust“. Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks.
Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030
Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist, nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega, sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist, soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu.
Euroopa andmestrateegia (2020)
Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegias sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL-is,
suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid.
INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv
Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad maa kasutamisega seotud piirangud. Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL-is) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse.
14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel
• Selgitada ning tuua välja seosed ja viited, missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.
• Kui ideekavandi esitaja on MTÜ, siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja, §2 lg2).
Maa- ja Ruumiamet
• Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine.
• Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekte.
• MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
• Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga.
• Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine.
Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus
• Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist.
Kliimaministeerium
• Ministeeriumi põhimääruses on ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine.
15. Rahastus mitmest allikast
• Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest?
• Kui jah, siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse.
-
Kinnitused
☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele.
☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult kooskõlastatud.
Allkirjastamine
• Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava(te) asutus(t)e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms) ja saata
[email protected].