Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

98-26/302612

Otsuse kuupäev 03.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus ESEC Estonia OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse riigihankes „Betoonist punkrid“ (viitenumber

302612) ühispakkujate ESEC Estonia OÜ ja Ruskon

Betoni Etelä OY kvalifitseerimata jätmise otsusele

riigihanke osades 1 ja 2.

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ESEC Estonia OÜ, esindaja Toomas Matt

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja

Astra Mölder

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta ESEC Estonia OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.02.2026 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava

riigihanke „Betoonist punkrid“ (viitenumber 302612) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Riigihange on jagatud kaheks osaks:

- Osa 1 - A variant - ruumilistest elementidest punkrid

2 (6)

- Osa 2 – B variant – tasapinnalistest elementidest punkrid.

Taotluste esitamise tähtpäevaks esitati 15 taotlust, sh esitasid taotluse ühispakkujad ESEC

Estonia OÜ ja Ruskon Betoni Etelä OY.

2. 29.04.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/156 jättis Hankija mh ühispakkujad ESEC Estonia OÜ ja

Ruskon Betoni Etelä OY (edaspidi ka Ühispakkuja) Riigihanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata

(käskkirja p 3.4). Kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendused edastati Ühispakkujale RHR-i

kaudu 30.04.2026.

3. 06.05.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ESEC Estonia OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele jätta Ühispakkuja

Riigihanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata.

Järgnevalt ei erista vaidlustuskomisjon Riigihankes osasid 1 ja 2.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 12.05.2026 kirjaga nr 12.2-10/98 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 15.05.2026 ja neile vastamiseks 20.05.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas Vaidlustaja kehtivad ISO sertifikaadid. Teiseks

tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ESEC Estonia OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Ühispakkuja esitas Riigihankes Hankijale lisadokumentatsiooni

kvaliteedijuhtimisüsteemide vastavuse ning järjepidevuse kohta sertifikaatide uuendamise

tõendi näol. Hankija jättis Ühispakkuja kvalifitseerimata põhjusel, et Ruskon Betoni Etelä OY

ISO9001 ja ISO14001 juhtimissüsteemide vastavus ei ole tõendatud, kuna sertifikaatide

uuendamine on käimas. Hankija on valesti järeldanud, et kvaliteedijuhtimissüsteemide

sertifikaadid on kehtetud.

Ruskon Betoni Etelä OY kvaliteedijuhtimissüsteemi osas ei ole puudusi ning sertifikaatide

uuendamise protsess kulgeb lubatud ajaraamis, mis ei muuda kvaliteedijuhtimissüsteemide

sisulist olemasolu kehtetuks. Seda tõendavad sertifitseerimisasutuse selgitused

(sertifitseerimisasutuse Bureau Veritas Certification Finland täpsustatud selgituskiri lisatud

vaidlustusele).

5.2. Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on vastuolus RHS § 101 lg-ga 3,

RHS § 101 lg-ga 4 ja RHS § 101 lg-ga 7.

5.3. 15.05.2026 esitas Vaidlustaja uuendatud sertifikaadid.

Kuivõrd sertifikaadid on täies ulatuses uuendatud, siis ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemide

järjepidevus hankemenetluse ajal sisuliselt katkenud ja Hankija ei saanud jätta Vaidlustajat

kvalifitseerimata.

6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. RHAD-is seadis Hankija kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt pidi taotlejal olema

sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9001 standardi kohaselt ning

keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 standardi kohaselt või nendega samaväärsed meetmed

(edaspidi Tingimus).

Vaidlustaja esitas taotluse koosseisus ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid, mille kehtivusaeg

3 (6)

lõppes 21.03.2026 ning sertifitseerimisasutuse Bureau Veritas Certification Finland

kinnituskirja, millest nähtus, et taassertifitseerimise menetlus on pooleli. Kuna kvalifitseerimise

kontrollimise hetkel puudusid Ühispakkujal kehtivad sertifikaadid või tõendid samaväärsete

meetmete rakendamise kohta, jättis Hankija Ühispakkuja kvalifitseerimata.

6.2. Vaidlustaja väidab, et Ühispakkuja vastas Tingimusele ning Hankija on ekslikult

järeldanud, et ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid olid kehtetud. Vaidlustaja viitab

sertifitseerimisasutuse selgitustele ja asjaolule, et käimas oli sertifikaatide uuendamise

menetlus.

RHAD-is nõuti taotlejalt kehtiva ISO 9001 standardile vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi ja

ISO 14001 standardile vastava keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu või samaväärsete

meetmete rakendamist. Nõuetele vastavus pidi olema olemas ja tõendatud kvalifikatsiooni

kontrollimise hetkel. Ühispakkuja esitatud dokumentidest nähtus, et ISO 9001 ja ISO 14001

sertifikaatide kehtivusaeg lõppes 2026. aasta märtsis.

6.3. Taotluse koosseisus esitatud sertifitseerimisasutuse Bureau Veritas Certification Finland

kinnituskirjast ei nähtu, et sõltumatu sertifitseerimisasutus oleks kinnitanud Ühispakkuja

vastavust Tingimusele (ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuetele). Vastupidi, esitatud

dokumentide kohaselt on sertifikaatide uuendamise menetlus pooleli ning uut

sertifitseerimisotsust ei olnud veel tehtud. Sertifitseerimisasutus on kinnitanud üksnes seda, et

sertifikaatide kehtivus võib tulevikus taastuda kuue kuu jooksul juhul, kui kõik vajalikud

toimingud edukalt lõpetatakse. Menetluse alustamine ega selle kestmine ei tõenda nõuetele

vastavust, vaid üksnes võimalust, et vastavus võidakse tulevikus tuvastada.

6.4. Käesoleval juhul puudus kvalifitseerimise kontrollimise hetkel sõltumatu

sertifitseerimisasutuse kehtiv kinnitus selle kohta, et Ühispakkujal oli ISO 9001 ja ISO 14001

standarditele vastav sertifitseeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem. Samuti ei

esitanud Ühispakkuja muid objektiivseid ja kontrollitavaid dokumente, millest nähtuks

samaväärsete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete olemasolu. Hankija ei saa Vaidlustajat

kvalifitseerida olukorras, kus kvalifikatsiooninõude täitmine ei ole hankemenetluse ajal

tõendatud kehtivate ja kontrollitavate dokumentidega.

6.5. Isegi juhul, kui Vaidlustaja poolt alles vaidlustusmenetluses esitatud täiendavat

sertifitseerimisasutuse selgituskirja oleks võimalik lugeda Tingimuse täitmist tõendavaks

dokumendiks, ei muudaks see Hankija otsust. Vaidlustusmenetluse eesmärk ei ole anda

taotlejale võimalust esitada pärast kvalifitseerimise kontrollimist uusi kvalifikatsiooni

tõendavaid dokumente või viia oma kvalifikatsioon tagantjärele nõuetega vastavusse.

Ühispakkuja ei tõendanud taotluses oma kvalifikatsiooni vastavust Tingimusele ning Hankija

jättis ta RHS § 98 lg 5¹ alusel kvalifitseerimata.

6.6. 20.05.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

Asjaolu, et sertifikaadid hiljem uuendati ei muuda asjaolu, et Tingimustele vastavus pidi olema

tõendatud taotluste esitamise tähtpäeva seisuga. Pärast taotluste esitamise tähtpäeva väljastatud

dokumentidega ei ole võimalik tagantjärele tõendada Tingimusele vastavust.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Tingimus on RHAD-is sõnastatud järgmiselt:

D: Kvaliteeditagamissüsteemid ja keskkonnajuhtimisstandardid

KVALITEEDISTANDARDI KOHTA SÕLTUMATUTE ASUTUSTE VÄLJASTATUD TÕENDID

Taotlejal peab olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem,

mis vastaks vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või samaväärses dokumendis

4 (6)

sätestatud tingimustele. Samaväärseks dokumendiks loeb hankija sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et taotleja ettevõttes on rakendatud

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001

standardites sätestatud tingimustele. Hankija nõudmisel peab taotleja esitama

tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavuse

kohta. Taotleja esitab tõenduse (sertifikaat, süsteemi kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi

tagamise süsteemi olemasolu kohta. Kvaliteedistandardite kohta sõltumatute asutuste

väljastatud tõendi nõude osas ei ole tuginemine lubatud ja vastav tõend peab taotlejal endal

olema.

Küsimused ettevõtjale:

1) Taotleja esitab tõenduse (sertifikaat, süsteemi kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi tagamise

süsteemi olemasolu kohta (Vabas vormis dokument).

Seega Tingimuse täitmiseks peab olema tootmisprotsessis rakendatud kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastaks

- vähemalt ISO 9001 ja ISO 14001 standardites või

- samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele.

Taotlejal oli kohustus esitada taotluses esmase dokumendina tõendus (sertifikaat, süsteemi

kirjeldus) ettevõttesisese kvaliteedi tagamise süsteemi olemasolu kohta, kuid mitte

tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavuse

kohta. Samaväärsuse tõendamise kohustus võis saabuda taotlejale ka hiljem Hankija nõudmisel.

Antud juhul ei saa olla vaidlust, et Ühispakkuja soovis tõendada vastavust ISO 9001 ja ISO

14001 standardites sätestatud tingimustele, mitte samaväärses dokumendis sätestatud

tingimustele. Selleks esitas Ühispakkuja taotluses ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid koos

sertifitseerimisasutuse Bureau Veritas Certification Finland kinnituskirjaga, millest nähtus, et

sertifikaatide uuendamise menetlus on pooleli.Ühispakkuja esitatud ISO sertifikaatidelt nähtus,

et nende kehtivusaeg lõppes 21.03.2026.

8. Hankija jättis Ühispakkuja kvalifitseerimata järgmise põhjendusega (RHR-i sõnum

ID:1085955):

[---] Taotleja on esitanud ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid, mille kehtivus on lõppenud.

Taotleja on täiendavalt esitanud sertifitseerimisasutuse kinnituse selle kohta, et alustatud on

taassertifitseerimise menetlus, mis on käesoleval ajal pooleli. Kvalifikatsiooninõude täitmine

peab olema tõendatud hankemenetluse ajal kehtivate ja kontrollitavate dokumentidega.

Sõltumatu sertifitseerimisasutus ei kinnita hetkel, et taotleja juhtimissüsteem vastab ISO 9001

ja ISO 14001 standardite nõuetele ning pooleliolev taassertifitseerimise menetlus ei saa

asendada kehtivat sertifikaati ega samaväärset sõltumatut kinnitust. Menetluse alustamine ega

selle kestmine ei tõenda nõuetele vastavust, vaid üksnes võimalust, et vastavus võidakse

tulevikus tuvastada. Seega ei ole taotleja tõendanud kvalifikatsiooninõude täitmist

hankemenetluse ajal.

8.1. Vaidlustuskomisjon nõustub kokkuvõtlikult Hankijaga, et sertifikaadid, mis aegusid

21.03.2026, ei tõenda, et taotlejal oli kvalifikatsiooni kontrollimise hetke seisuga toimiv ja

sertifitseeritud juhtimissüsteem. Veelgi enam – need sertifikaadid olid aegunud juba taotluse

esitamise hetke seisuga 23.03.2026. Aegunud sertifikaat on õiguslikult kehtetu dokument ja

võrdub sertifikaadi puudumisega.

8.2. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas lisatud sertifitseerimisasutuse Bureau Veritas

Certification Finland 27.02.2026 kinnituskiri (edaspidi Kinnituskiri) kõrvaldas selle puuduse

(kinnitas kehtetute sertifikaatide asemel vastavustTingimusele). Hankija põhjendustest

nähtuvalt ei kõrvaldanud ja vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga.

Asjas omab tähtsus vaid Kinnituskirja lause: Taassertifitseerimine (peakontor ja tegevuskohad)

toimub 9. märtsist kuni 12. augustini 2026.

Taassertifitseerimise tulemusena hindab sertifitseerimisasutus, kas ettevõtte juhtimissüsteem

5 (6)

vastab jätkuvalt standardi (ISO 9001, ISO 14001 jne) nõuetele. Auditi lõppedes vormistatakse

ametlik otsus, millel on reeglina kolm võimalikku tulemit:

1) positiivne tulem - uue sertifikaadi väljastamine;

2) edasilükatud tulem - sertifikaati ei väljastata enne, kui ettevõte on puudused

kõrvaldanud;

3) negatiivne tulem - sertifitseerimisest keeldumine.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Ühispakkuja kvalifitseerimiseni saanuks viia vaid

olemasolev positiivne tulem. Antud juhul ei kinnita Kinnituskiri, et Vaidlustaja

juhtimissüsteem, mida alles asutakse auditeerima, vastab jätkuvalt standardi (ISO 9001 ja ISO

14001) nõuetele, vaid üksnes informeerib, et vastav kontroll viiakse läbi 9. märtsist kuni 12.

augustini 2026. Positiivne tulem pole sellega garanteeritud. Seega Ühispakkuja taotluses

esitatud tõendid said näidata vaid sertifitseerimise protsessis olemist / selle toimumist millalgi

Riigihanke ajal (või ka pärast selle lõppemist, kui Riigihange peaks lõppema enne, kui audit

jõutakse läbi viia), aga mitte positiivset tulemust, mis saanuks tõendada Tingimusele vastavust.

8.3. Ühispakkujal ei olnud takistust alustada taassertifitseerimise protsessi enne sertifikaatide

kehtetuks muutumist selleks, et vältida sertifikaatide kehtivuse katkemist (nn tühimikku ühe

sertifikaadi kehtivuse lõppemise ja teise algamise vahel). Mingil põhjusel ei ole Ühispakkuja

pidanud seda vajalikuks teha, kuid mis tahes põhjus ei muuda fakti, et Tingimusele vastavust

tõendama pidanud sertifikaadid seda kehtetuse tõttu ei teinud ja Kinnituskiri sertifikaatide

kehtetust ei muutnud ega asendanud kehtetuid sertifikaate mis tahes muude dokumentidega,

mis tõendaks Ühispakkuja vastavust Tingimusele sertifikaatide asemel.

9. Vaidlustuskomisjon märgib, et kehtetud sertifikaadid koos Kinnituskirjaga ei saa olla

arvestatud ka tõendusmaterjaline samaväärsete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete

nõuetele vastavuse kohta. Sellisel juhul peaks Kinnituskiri esmalt tõendama samaväärsetele

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimismeetmete nõuetele vastavust (midagi muud kui ISO 9001 ja

ISO 14001), kuid nii see ei ole - antud juhul saab olla selle eesmärk tõendada maksimaalselt

võimalikku vastavust just nimelt standardite ISO 9001 ja ISO 14001 tingimustele millalgi

hiljem (kui auditeerimine lõpeb positiivse tulemiga), aga mitte praegu ja mitte millelegi

standardite ISO 9001 ja ISO 14001 tingimustega samaväärsele. Vaidlustuskomisjon märkis juba

eespool, et tegelikult ei ole Vaidlustaja ka väitnud, et ta oleks rakendanud ettevõttes mingeid

muid juhtimissüsteeme, mis pole ISO 9001 ja ISO 14001, kuid oleksid nendega samaväärsed.

10. Vaidlustaja esitas vaidlustusmenetluses kehtivad ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid, kuid

pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei saa Vaidlustaja asendada taotluses esitatud kehtetuid

sertifikaate kehtivatega, sh ei pidanud Hankija andma Vaidlustajale sellist võimalust selgituste

küsimise kaudu.

10.1. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et hankija võib paluda pakkujal oma pakkumust

selgitada või parandada, kui selles sisaldub ilmne tehniline viga (vt Euroopa Kohtu 28.02.2018

otsus nr C-523/16, p 39 ja selles viidatud kohtupraktika), kuid lubada võib vaid selliste

dokumentide või andmete esitamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on

varasemad kui taotluse esitamise tähtaeg (vt Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus C-336/12, p-d

39, 42). Selgituste küsimine ei tohi kaasa tuua hankedokumentides nõutud dokumendi või

andmete esitamata jätmisel nende esitamist (vt Euroopa Kohtu 28.08.2018 otsus nr C-523/16,

p 51). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see kohtupraktika on kohaldatav ka taotleja

kvalifikatsiooni kontrollimisele ja annab aluse üle korrata eespool väljendatud seisukohta, et

Tingimusele vastavust (taotleja kvalifikatsiooni) tõendavad (kehtivad) sertifikaadid pidid olema

esitatud juba taotluste esitamise tähtpäevaks ja Hankija või Ühispakkuja hilisem tegevus ei

saanud kaasa tuua kehtetute sertifikaatide asendamist kehtivatega.

10.2. Märkimisväärne on, et Vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud sertifikaatidest

6 (6)

nähtub üheselt, et eelmise tsükli lõppkuupäev oli 21.03.2026 ja uued kehtivad sertifikaadid

väljastati 13.05.2026, st ajavahemikus 22.03.2026-12.05.2026, kuhu jäid mh nii taotluse

esitamise kui ka taotlejate kvalifikatsiooni kontrollimise (ja otsuse) kuupäevad, Tingimus

täidetud ei olnud.

11. Kuna Ühispakkujal polnud taotluse esitamise hetkel ega ka kvalifikatsiooni kontrollimise

hetkel Tingimusele vastavust tõendavaid (kehtivaid) sertifikaate (ta ei esitanud neid Hankijale

ega saanud ka esitada), siis on õige Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks

Tingimusele mittevastavuse põhjusel. See otsus on kooskõlas RHS § 98 lg-dega 1 ja 5 ning

RHS § 3 p-iga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk