Sotsiaalministri ja terviseministri tervishoiu õppega seotud määruste muutmine

Sotsiaal- ja terviseministri tervishoiu õppe määruste eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Haridus- Ja Teadusministeerium

Kooskõlastame eelnõu, kuid juhime tähelepanu õdede

õppe rahastamisele. Nõustume, et õdede õppega seotud

kõrgkoolis töötavaid praktikajuhendajaid tuleb rahastada

konsensusleppe raames. Eelnõu muudatus ei saa lisada

Haridus- Ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvele

täiendavaid kohustusi.

Selgitatud.

Käesoleva eelnõuga muudatusega ei

lisata Haridus- Ja

Teadusministeeriumi valitsemisala

eelarvele täiendavaid kohustusi.

Tartu Ülikool

1. Eelnõuga täiendatakse sotsiaalministri määruse

„Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ §

3 lõikega 3 sätestades, et residentuuritellimuse esitamisel

eelistatakse õppekohtade arvu puhul erialasid, kus

eriarstide puudus on suurim, arvestades seejuures

asjaomaste osapoolte ettepanekuid. Muudatuse tegemise

aluseks oleva volitusnormina on märgitud Tartu Ülikooli

seaduse (TÜKS) § 7 lg 2, mille kohaselt kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega residentuuri

raamnõuded ja korraldamise tingimused.

Juhin tähelepanu, et TÜKS § 7 lg-s 2 sätestatud

volitusnormiga volitatakse ministrit kehtestama

residentuuri raamnõudeid ja korraldamise tingimusi, kuid

ei anta volitust residentuuritellimusega seotud tingimuste

kehtestamiseks ega täpsustamiseks. Residentuuritellimust

puudutav säte on toodud TÜKS paragrahv 72 lg-s 1, mille

kohaselt lähtub Sotsiaalministeerium residentuuritellimuse

esitamisel tervishoiuteenuse osutajate, arstide ja

hambaarstide erialakomisjonide, Tervisekassa ja Tartu

Ülikooli ettepanekutest (seejuures viitab määruse sõnastus

vaid üldistatult asjaomastele osapooltele). Ühtlasi

sõlmitakse igal aastal Sotsiaalministeeriumi ja Tartu

Ülikooli vahel residentuuritellimuse esitamiseks

haldusleping, mille kohustuslik tingimus on muu hulgas

tellimuse alusel vastu võetavate arst-residentide arv

residentuuriprogrammide kaupa (TÜKS § 72 lg 3 p 1).

Seega võimaldab ka kehtiv õiguslik raamistik esitada täpse

ja vajaduspõhise residentuuritellimuse. Ka seletuskirjas (lk

3) on märgitud, et muudatus on eelkõige õigustehniline ja

tehakse taastekavaga seotud lubaduste täitmiseks.

Kokkuvõttes mõistame muudatuse eesmärgi seost Euroopa

Liidu tasandi ootustega, kuid peame oluliseks, et

regulatsioon oleks ka põhjendatud, vajalik, õiguspärane ja

selge. Käesoleval juhul ei ole vastava muudatuse tegemine

õiguslikult korrektne ega põhjendatud – muudatuse

tegemiseks puudub volitusnorm ning vastavad sätted on

Selgitatud.

Muutmise eesmärk on viia sisse

Eesti taaste- ja vastupidavuskavas

(edaspidi taastekava) ettenähtud

reformi 6.1 tegevus, mille raames

tuleb Sotsiaalministeeriumi ja Tartu

Ülikooli vaheline kokkulepe

reguleerida määrusega. Kuna me

sisulist muudatust siiski ei tee, vaid

ka seni on arvestatud

residentuuritellimuse koostamisel

neid erialasid, kus eriarstide puudus

on suurim, siis oleme seisukohal, et

antud muudatus ei too kaasa suuri

ümberkorraldusi ega kohustusi

osapooltele. Lisaks ei laienda

määruses kehtima hakkav sõnastus

(lisatav uus lg 3 §-i 3) Tartu Ülikooli

seaduse § 72 lõike 1 sõnastust,

mistõttu ei ole määruse sõnastus

vastuolus seaduse sõnastusega.

juba olemas TÜKS-is ja need võimaldavad arvesse võtta

seletuskirjas toodud eesmärke ehk eriarstide puudust

erialati (vt ka seletuskirja lk 3). Leiame, et kavandatava

muudatuse sisuline eesmärk – siduda residentuuritellimus

selgemalt riikliku vajadusega – tuleks kehtivat õigusruumi

arvestades lahendada Sotsiaalministeeriumi ja Tartu

Ülikooli vahelises halduslepingus.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et sätte rakendamiseks on

oluline ka arusaam ja selgus selles osas, milliste andmete

ja metoodika alusel eriarstide puudust erialade lõikes

hinnatakse. Samuti on oluline ka koolitusvõimekuse

arvestamine, et tagada vajalik kvaliteet. Arstliku

järelkasvu tagamine on vaieldamatult oluline, kuid

pädevate spetsialistide kujunemise eeltingimuseks on

kvaliteetne väljaõpe, mistõttu tuleb tagada tasakaal

vajaduspõhise planeerimise ja koolitusvõimekuse vahel.

2. Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning

vastavuseksami tasude tõstmine on oluline viimaks tasud

vastavusse tegelike kuludega. Arvestades siiski, et

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud

eksamitasu ülemmäär (1000 eurot) jääb allapoole tegelikke

kulusid, on edaspidi oluline ka seaduse muutmine ja seal

ülemmäära tõstmine.

Seletuskirjas (lk 5) märgitakse ühtlasi, et vastavuseksami

tasude suurendamine suurendab Tartu Ülikooli tulu ja

vähendab omafinantseerimise koormust, mida ülikool

peab eksamite korraldamise tegelike kulude tõttu kandma.

Samas on ülikoolile täiendava tulu (mõni tuhat eurot)

osakaal ülikooli eelarves (selle suurus ületab 2026. aastal

300 miljonit eurot) marginaalne ja seega ka eelnõu

majanduslik mõju ülikoolile marginaalne. Juhime

tähelepanu, et oluline on eelkõige see, et sellised teenused

oleksid kulupõhiselt hinnastatud. Vastavuseksamite

korraldamine on tööjõu- ja haldusmahukas ning kehtivad

tasumäärad ei kata kõiki tegelikke kulusid. Sellest

tulenevalt tuleb ülikoolil katta tekkinud puudujääk

muudest vahenditest ja muude tegevuste arvelt.

Tasumäärade ajakohastamine aitab seda mõju vähendada

ja tagab kulude õiglasema jaotuse. Seega kuigi üldine mõju

ülikooli kogueelarvele võib olla väike, on see eksamite

korraldamise kontekstis väga oluline teenuse kulupõhise

hinnastamise seisukohalt.

Võtame teadmiseks.

Tagasiside ei ole seotud antud

eelnõus kavandatud muudatustega.

Eesti Hambaarstide Liit

1. Kehtestada hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami

korralduse osas erisused, reguleerides nii tasu suurust kui

ka vastavuseksamile registreerumise korda alljärgnevalt:

1.1. Lisada määruse §-i 3 lg 21 järgmises

sõnastuses: Hambaarsti ja erihambaarsti

Võtame teadmiseks.

Tagasiside ei ole seotud antud

eelnõus kavandatud muudatustega.

Hambaarstide ja erihambaarstide

vastavuseksami piirmäärade

tõstmisel üle seaduses kehtestatud

vastavuseksami tasu koosneb menetlustasust ja

eksamitasust.

1.2. Lisada määruse § 3 lg-le 21 punktid 1 ja 2

järgmises sõnastuses:

1) menetlustasu suurus on kuni 1500

eurot;

2) eksamitasu suurus on kuni 4000

eurot.

1.3. Lisada määruse §-i 4 lg 11 järgmises

sõnastuses: Hambaarsti või erihambaarsti

vastavuseksamile pääsemiseks tuleb taotlejal

esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

loetletud dokumentidele ka eesti keele C1 taseme

keeletunnistus.

2. Kehtestada kolmandatest riikidest pärit hambaarstide

eksamineerimisele iga-aastane piirmäär, milleks on 10%

Tartu Ülikooli vastava aasta viienda kursuse üliõpilaste

arvust.

määra on vajalik teha muudatus

TTKS-is.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu

Kõrgkool

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu

Kõrgkool teevad ettepaneku täiendada määruse eelnõu

selliselt, et koos arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti

vastavuseksami tasumäärade muutmisega korrigeeritakse

proportsionaalselt ka õe, eriõe ja ämmaemanda

vastavuseksami tasusid.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on õe, eriõe ja

ämmaemanda vastavuseksami menetlus- ja eksamitasud

olnud ligikaudu 1,6 korda madalamad võrreldes Tartu

Ülikooli korraldatavate arstide ja eriarstide

vastavuseksamitega. Eelnõus kavandatud arstide

vastavuseksami tasude tõusuga suureneb märkimisväärselt

erinevus Tartu Ülikooli ning tervishoiukõrgkoolide

korraldatavate vastavuseksamite tasustamise vahel.

Rõhutame, et õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami

korraldamisega seotud tegelik kulu on ka tervishoiu

kõrgkoolides viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

Vastavuseksami korraldamine hõlmab mh dokumentide ja

kvalifikatsiooni sisulist hindamist, hindamiskomisjonide

tööd, praktikakorraldust, juhendajate kaasamist, eksamite

ettevalmistamist ja läbiviimist ning koostööd

Terviseametiga. Samuti on kasvanud üldised tööjõu-,

administreerimis- ja korralduskulud.

Tulenevalt eeltoodust teevad Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ettepaneku muuta

sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määruse nr 53 § 9

lõike 2 punktid 1 ja 2 järgmises sõnastuses:

„1) menetlustasu suurus on koos käibemaksuga kuni 266

eurot;

Arvestatud.

2) eksamitasu suurus on koos käibemaksuga kuni 357

eurot.“

Ettepanek lähtub eesmärgist säilitada senine

proportsionaalne tasustamise põhimõte Tartu Ülikooli ning

tervishoiukõrgkoolide korraldatavate vastavuseksamite

vahel ning tagada vastavuseksami korraldamise

jätkusuutlikkus ja kvaliteet.

Terviseministri 26. novembri 2024. a määrus nr 47 „Õdede põhiõppe praktika juhendamise toetuse andmise tingimused ja

kord“ Lisa

Õdede põhiõppe praktika juhendamise tasustamine praktikabaasides

Esitaja (praktikabaas): Registrikood:

Praktika periood: pp.kk.aa–pp.kk.aa

Õppekava:

Jrk nr

Praktikandi ees- ja perenimi

Praktikandi isikukood

Juhendatud tundide arv

Juhendaja ees- ja perenimi

Praktika nimetus

1.

2.

3.

Kokku Ühiku hind

Toetuse summa (EUR)

Praktikabaasi esindaja Kõrgkooli esindaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

MINISTRI MÄÄRUS

02.06.2026

nr 21

Tervishoiu õppega seotud määruste muutmine Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 ja § 30 lõike 37 ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ § 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Residentuuri tellimuse esitamisel eelistatakse õppekohtade arvu puhul erialasid, kus eriarstide puudus on suurim, arvestades seejuures asjaomaste osapoolte ettepanekuid.“. § 2. Sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määruse nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ muutmine Sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määruses nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötaja vastavuseksam“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) menetlustasu suurus on koos käibemaksuga kuni 425 eurot; 2) eksamitasu suurus on koos käibemaksuga kuni 575 eurot.“; 3) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) menetlustasu suurus on koos käibemaksuga kuni 266 eurot; 2) eksamitasu suurus on koos käibemaksuga kuni 357 eurot.“. § 3. Sotsiaalministri 28. augusti 2019. a määruse nr 50 „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“ muutmine

Sotsiaalministri 28. augusti 2019. a määruse nr 50 „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“ § 3 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) menetlustasu suurus on koos käibemaksuga kuni 425 eurot; 2) eksamitasu suurus on koos käibemaksuga kuni 575 eurot.“; 3) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) menetlustasu suurus on koos käibemaksuga kuni 266 eurot; 2) eksamitasu suurus on koos käibemaksuga kuni 357 eurot.“. § 4. Terviseministri 26. novembri 2024. a määruse nr 47 „Õdede põhiõppe praktika juhendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Terviseministri 26. novembri 2024. a määruses nr 47 „Õdede põhiõppe praktika juhendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega reguleeritakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga (edaspidi koos tervishoiukõrgkool) raamlepingut või praktikalepingut omavas praktikabaasis õdede põhiõppe praktika juhendamiseks toetuse andmist ja kasutamist.“; 2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse praktikabaasis õdede põhiõppe praktikatundide juhendamiseks.“; 3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Toetust võib taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb õdede põhiõppe praktikabaasina ja kellel on tervishoiukõrgkooliga sõlmitud raamleping või praktikaleping."; 4) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ühte § 3 lõikes 1 nimetatud tegevustest“ tekstiosaga „§ 3 lõikes 1 nimetatud tegevust“; 5) paragrahvi 6 lõikes 4 ja § 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lisa 1“ sõnaga „lisa“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 6 lõikes 4 ja § 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 3 lõike 1 punktis 1“ tekstiosaga „§ 3 lõikes 1“; 7) paragrahvi 6 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlusvoorude aastane eelarve on mõeldud § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusele. Vastav summa on toetuse maksimaalne summa, arvestades taotlusvooru eelarve jääki.“; 10) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks; 11) määruse lisa 1 loetakse lisaks (lisatud). § 5. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 jõustub 30. juunil 2026. a. (2) Määruse §-d 2 ja 3 jõustuvad 1. septembril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

1

Sotsiaalministri ja terviseministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused” muutmise eesmärk on viia ellu Eesti taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) ette nähtud reformi 6.1 tegevus, mille raames reguleeritakse määrusega Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist kokkulepet, mille alusel eelistatakse residentuuri õppekohtade kavandamisel erialasid, kus eriarstide puudus on kõige suurem. Muudatus on vajalik, et viia kehtiv õigusruum kooskõlla taastekavas kavandatud tegevustega. Sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määruse nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ ja sotsiaalministri 28. augusti 2019. a määruse nr 50 „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“ muutmise eesmärk on tõsta välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate vastavuseksami tasusid ning tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami menetlus- ja eksamitasusid. Kehtivad tasumäärad ei kata Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolide tegelikke kulusid, mis kaasnevad nimetatud eksamite korraldamisega. Muudatus on vajalik, et viia tasumäärad kooskõlla eksamite korraldamise tegelike kuludega ning tagada tasude kulupõhisus ja teenuse jätkusuutlikkus. Terviseministri 26. novembri 2024. a määruse nr 47 „Õdede põhiõppe praktika juhendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eesmärk on lõpetada õdede põhiõpet korraldava tervishoiukõrgkooli praktikakoordinaatori palgakulu katmiseks toetuse andmine ja kasutamine. Määruse muudatuse kohaselt võib edaspidi toetust taotleda lisaks juriidilisele isikule ka füüsilisest isikust ettevõtja. Muudatus on vajalik, et suunata meetme ettenähtud vahendid selle tegelikule sihtotstarbele ehk praktikabaaside juhendajate tasustamiseks. Eelnõul on positiivne mõju halduskoormusele. Määruse eelnõu §-ga 4 muudetavast terviseministri 26. novembri 2024. a määrusest nr 47 „Õdede põhiõppe praktika juhendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ jäetakse välja võimalus anda ja kasutada toetust õdede põhiõpet korraldava tervishoiukõrgkooli praktikakoordinaatori palgakulu katmiseks. Seetõttu ei ole ka määruse lisas 2 sätestatud aruande esitamine enam vajalik. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Vootele Veldre. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 28 lõike 11 ja § 30 lõike 37 ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Taastekava on kinnitatud Euroopa Nõukogu 16. juuni 2023. a rakendusotsusega ning selle elluviimiseks on taaste- ja vastupidavusrahastust (Recovery and Resilience Facility, edaspidi RRF) Eestile eraldatud toetus kogusummas ca 953 miljonit eurot. Taastekava sisaldab reforme

2

ehk meetmeid, mille rakendamiseks RRF-ist toetust ei anta, ja investeeringuid, mille elluviimiseks tuleb RRF-ist eraldatud toetust kasutada. Sotsiaalministeerium viib taastekava raames ellu neli reformi ja ühe investeeringu, sealhulgas tuleb reformi nr 6.1 „Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine“ ühe eesmärgina muuta Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist lepingut, et sätestada nõuded sisseastumise järkjärguliseks suurendamiseks teatud kutsealadel, kus on kõige suurem arstide puudus. RRF-i puhul on tegemist tulemuspõhise instrumendiga ning kogu eraldatud toetuse saamiseks tuleb Eestil tõendada kõigi taastekavas kokkulepitud eesmärkide saavutamist nii RRF-ist toetatavate investeeringute raames kui ka nn null-tuluga reformide raames. Eesmärgi täitmata jätmise eest on Euroopa Komisjonil (edaspidi EK) õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 24 kohaselt peatada RRF-i maksed ning vähendada Eestile väljamakstavat toetuse summat. Peatatava makse summa arvutamise metoodika on paika pandud EK 21. veebruari 2023. a teatise nr COM(2023) 99 final „Recovery and Resilience Facility: Two years on. A unique instrument at the heart of the EU’s green and digital transformation“ lisas 2. Metoodika kohaselt arvutatakse ühe eesmärgi ühikukulu, jagades taastekava kogumaksumus taastekavas kokku lepitud eesmärkide koguarvuga, olenemata meetme (reformi või investeeringu) ulatusest ja tegelikust maksumusest. Metoodikas on peatatavate summade kindlaks määramiseks ette nähtud selge ja ühtne lähenemine, mis jätab samas kaalutlusruumi koefitsientide rakendamiseks ning ühe eesmärgi ühikulud ülespoole või allapoole korrigeerimiseks. Eestile eraldatud RRF-i toetuse kogusumma on ca 953 miljonit eurot ning taastekavas kokkulepitud eesmärkide arv on 113, seega on ühe eesmärgi ühikukuluks ca 8,4 miljonit eurot. Niinimetatud null-tuluga reformi ühe seadusandliku akti kehtestamisega seotud eesmärgi täitmata jätmise korral kohandatakse selle ühikukulu koefitsiendiga 5 ehk Eestile eraldatud toetuse kogusummat vähendatakse vähemalt 42,2 miljoni euro võrra. Praktikas võib toetuse vähendamise summa mitmekordistuda (nt rakendatakse täiendavalt koefitsienti 3 ning toetuse vähendamine ulatub 126,5 miljoni euroni), kui EK peab reformi elluviimist eriti oluliseks, et lahendada riigipõhistes soovitustes (country-specific recommendations, CSR) kindlaks tehtud probleeme või märkimisväärset osa probleemidest. Seega, kuigi reformi „Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine“ elluviimiseks ei ole RRF-ist toetust eraldatud, võib selle reformi ühe eesmärgi saavutamata jätmine tingida Eestile eraldatud RRF-i toetuse kogusumma vähendamise. See tähendab, et kannatada võib Sotsiaalministeeriumi ja/või mõne teise ministeeriumi vastutusalas oleva investeeringu rahastamine RRF-ist ja seega ka edukas elluviimine ning järelikult võib ohtu sattuda juba teiste eesmärkide saavutamine, põhjustades omakorda uuesti RRF-i maksete peatamist ja toetuse summa vähendamist EK poolt. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Määruse eelnõu §-ga 1 täiendatakse sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused” § 3 lõikega 3, mille kohaselt eelistatakse residentuuri tellimuse esitamisel õppekohtade arvu puhul erialasid, kus eriarstide puudus on suurim. Iga residentuuri eriala kohta kokkulepitud õppekohtade lõplik arv kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitavas lepingus. Taastekavas on ette nähtud määruse jõustumine, millega muudetakse Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist residentuuritellimust reguleerivat lepingut, keskendudes eelkõige nendele erialadele, kus eriarstide puudus on kõige suurem.

3

Taastekavas kavandatud tegevuse elluviimiseks kasutatakse igal aastal ajakohaseid andmeid, mis annavad ülevaate eriarstide puudusest nii erialati kui ka piirkonniti. Lisaks korraldab Sotsiaalministeerium igal aastal enne residentuuritellimuse lepingu sõlmimist residentuuritellimuse kohtumise, kus erialaühendustel, Tartu Ülikoolil ja Tervisekassal on võimalus esitada andmeid ja ettepanekuid eriarstide vajaduse ning regionaalse jaotuse kohta. Esitatud teabe alusel koostab Sotsiaalministeerium Tartu Ülikoolile residentuuritellimuse, võttes eeskätt aluseks nende erialade vajaduse, kus eriarstide nappus on suurim, ning sõlmib asjakohase lepingu. Residentuuritellimuse esitamisel ei saa arvestada kõigi soovitud ettepanekutega, vaid tehakse valikuid konkreetsete vastuvõtukohtade vahel. Eriarstide arvu prognoosimiseks ja õppekohtade piisavuse hindamiseks kasutatakse tervishoiu tööjõu planeerimise mudelit, mis võrdleb erialasid ühtsetel metoodilistel alustel, toob välja erialade tööjõuhulka mõjutavad muutujad ning aitab aru saada, millal ja kui suures ulatuses tuleks õppemahte muuta, et jõuda sihtaastaks soovitud eriarstide hulgani. Muudatus on eelkõige õigustehniline ning sel puudub otsene mõju Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale ja Tartu Ülikoolile. Residentuuritellimuse koostamisel on seni alati eelistatud neid erialasid, kus eriarstide nappus on suurim. Lähtudes RRF-i meetme raames sõlmitud lepingust fikseeritakse see põhimõte nüüd sõnaselgelt ka õigusaktis. Määruse eelnõu §-dega 2 ja 3 muudetakse sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määrusega nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ ja sotsiaalministri 28. augusti 2019. a määrusega nr 50 „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“kehtestatudvälisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate vastavuseksami tasusid ning tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami menetlus- ja eksamitasusid. Tasude suurus on püsinud muutumatuna viimased 15 aastat ja nii menetlus- kui ka eksamitasu praegused määrad ei kata Tartu Ülikooli sõnul nende tegelikke kulusid. Keskmiselt on aastas menetletud ligikaudu 38 taotlust ja korraldatud 34 eksamit. Aastatel 2021–2024 on taotluste ja eksamite arvud olnud järgmised: - 2021. aastal 25 ja 21; - 2022. aastal 73 ja 32; - 2023. aastal 41 ja 47; - 2024. aastal 27 ja 49; - 2025. aastal 26 ja 22. Praegu on määrustes kehtiv menetlustasu 192 eurot taotluse kohta. Tartu Ülikooli arvutuste

kohaselt hõlmab tegelik töömaht ühes kalendriaastas komisjoni tööd (nelja komisjoniliikme töö

ligikaudu 150 tundi), dokumentide menetlust (kokku ligikaudu 300 tundi) ja taotlejate

nõustamist (kokku ligikaudu 60 tundi). Kokku on aastane menetluse töömaht ligikaudu

510 tundi 30 taotleja kohta (ehk 17 tundi taotluse kohta). Tartu Ülikooli töötajate keskmise

tunnihinna (20 eurot/bruto) juures moodustab tööjõukulu koos tööandja maksudega ligikaudu

13 648 eurot ning arvestuslikult koos ülikooli ja valdkonna üldkuluga kokku ligikaudu

16 056 eurot aastas. Sellest tulenevalt on menetluskulu ühe taotluse kohta ligikaudu 535 eurot,

mis koos kehtiva käibemaksumääraga (24%) on ligikaudu 664 eurot. Seega ei kata praegune

määruses kehtiv menetlustasu tegelikke kulusid.

Praegu on määrustes kehtiv eksamitasu 384 eurot. Eksam koosneb ülikooli lõpueksamist (5 EAP-d), mida korraldatakse keskmiselt kaks korda aastas, ja tööpraktikast. Meditsiiniteaduste valdkonna eestikeelses arstiõppes on ainepunkti hind praegu 100 eurot (riiklik ülempiir tõuseb alates 2026/2027. õppeaastast 150 euroni). Sellest tulenevalt on ainuüksi lõpueksami osa maksumus ainepunkti hinda arvestades 750 eurot. Sellele lisanduvad taotlejate nõustamine, dokumentide menetlus ning ruumi, tehnika ja õppekeskkondade kasutamise kulud. Kokku on eksami (lõpueksam + tööpraktika) tegelik kulu ühe taotleja kohta

4

Tartu Ülikooli arvutuste kohaselt ligikaudu 1150 eurot (koos üldkuluga), mis koos kehtiva käibemaksumääraga (24%) moodustab 1426 eurot. Kokku on Tartu Ülikooli arvestuslik kulu ühe taotleja menetlus- ja eksamitasu kohta koos kehtiva käibemaksumääraga (24%) 2090 eurot. TTKS § 28 lõigete 9 ja 10 ning § 30 lõike 3 alusel võib Tartu Ülikool eksamite eest tasu võtta kõige enam 1000 eurot. Sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määruse nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus ja sotsiaalministri“ ja sotsiaalministri 28. augusti 2019. a määruse nr 50 „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“ kohaselt on Tartu Ülikoolil võimalik eksamitasu nõuda kokku kuni 576 eurot. Seadust muutmata on praegu võimalik määrustes eksamitasusid tõsta järgmiselt: - menetlustasu 425 eurot; - eksamitasu 575 eurot. Määruses sätestatud tasud sisaldavad kehtivat käibemaksumäära ja tegemist on lõpliku hinnaga. Lisaks arstide vastavuseksami tasumäärade muutmisega korrigeeritakse proportsionaalselt ka õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tasusid. Antud ettepaneku tegid ühiselt Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami menetlus- ja eksamitasud ligikaudu 1,6 korda madalamad võrreldes Tartu Ülikooli korraldatavate arstide ja eriarstide vastavuseksamitega. Kavandatud arstide vastavuseksami tasude tõusuga suureneks märkimisväärselt erinevus Tartu Ülikooli ning tervishoiukõrgkoolide korraldatavate vastavuseksamite tasustamise vahel. Kuna õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamisega seotud tegelik kulu on ka tervishoiukõrgkoolides viimastel aastatel oluliselt suurenenud, on põhjendatud ka õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tasude tõstmine, et säilitada senine proportsionaalne tasustamise põhimõte Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolide korraldatavate vastavuseksamite vahel ning tagada vastavuseksami korraldamise jätkusuutlikkus ja kvaliteet. Lisaks lühendatakse määruse eelnõu §-s 2 sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määruse nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ pealkirja. Pikk pealkiri muudab määrusele viitamise ja selle kasutamise (sh teistes õigusaktides ja dokumentides) ebamugavaks ning suurendab õigustehniliste ebatäpsuste riski. Määruse reguleerimisala on sätestatud määruse §-s 1, mistõttu ei ole selle kordamine määruse pealkirjas vajalik. Muudatus ei mõjuta määruse sisu ega selle adressaatide õigusi ja kohustusi. Määruse eelnõu §-ga 4 muudetakse läbivaltterviseministri 26. novembri 2024. a määrust nr 47 „Õdede põhiõppe praktika juhendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ nii, et jäetakse välja võimalus anda ja kasutada toetust õdede põhiõpet korraldava tervishoiukõrgkooli praktikakoordinaatori palgakulu katmiseks. Edaspidi ei ole tervishoiukõrgkoolidel enam võimalik taotleda praktikakoordinaatori palgakulu kompenseerimist sellest toetusest. Muudatus on vajalik, et suunata meetme vahendid vastavalt selle tegelikule sihtotstarbele ehk praktikabaaside juhendajate tasustamiseks. Lisaks on tehtud täiendus määruse §-s 5. Seni on saanud toetust taotleda üksnes juriidiline isik, edaspidi saab seda teha ka füüsilisest isikust ettevõtja. Õdede põhiõppe praktika juhendamise toetuse meetme väljatöötamise vajaduse tingis õdede koolitusmahtude kiire suurenemine. Eelmise konsensusleppega seati siht võtta alates 2022. aastast vastu 700 õendustudengit aastas. Sellega kaasnesid aga mitmed kitsaskohad õppepraktika korralduses. Kitsaskohtade leevendamiseks loodud toetusmeetmega sooviti lahendada kaks probleemkohta: tagada kvaliteetne juhendamine kõigile lisanduvatele tudengitele (makstes praktikajuhendajatele ühtset tasu) ning leevendada õppeasutuste koormust praktika planeerimisel ja dokumenteerimisel (kompenseerides praktikakoordinaatori töö). Praktikakoordinaatorite kulude hüvitamine toetusmeetmest oli seega algselt osa

5

lahendusest, mis aitas üheskoos praktikabaaside toetamisega hajutada õppetööpraktika laiendamisest tulenevaid pingeid. Tervishoiukõrgkoolide ülesannete hulka kuulub praktikakohtade leidmine ja jaotamine, raamlepete sõlmimine (kokku sadade praktikabaasidega) ning koostöö praktikajuhendajatega, tagamaks et praktika vastab õppekava nõuetele. Lisaks tuleb kõrgkoolidel hallata mahukat aruandlust. Praktikabaasid esitavad iga praktikale suunatud üliõpilase kohta aruande (sisaldab juhendatud tundide arvu), mida kõrgkooli praktikakoordinaator peab kontrollima ja mille ta peab enne toetuse väljamaksmist kinnitama. Toetusmeetme loomisel peeti mõistlikuks asjaolusid arvestades see lisakoormus kompenseerida. Ilma riikliku toeta oleks kõrgkoolid pidanud praktikakorralduse laienemisega seotud lisakulud (sh uute praktikakoordinaatorite palgad) katma oma eelarvest, mis võinuks piirata nende võimekust praktikakohti hallata.Toetuse eraldamine praktikakoordinaatorite palgakulude katmiseks andis kõrgkoolidele kindluse, et nad suudavad suurema arvu üliõpilaste praktikaid nõuetekohaselt koordineerida, ja vähendas riski, et administreerimisraskused hakkaksid takistama praktikakohtade loomist või juhendamise kvaliteeti. Kõrgkoolid said keskenduda õppeprotsessi sisulisele juhendamisele ning praktikabaasid said sujuvamalt tudengeid vastu võtta, teades, et nii juhendamine kui ka selle korralduslik tugi on rahastatud. Esialgne korraldus, kus toetusest kaeti tervishoiukõrgkooli praktikakoordinaatori palk, oli mõeldud eeskätt üleminekuabinõuna, mis tunnistas õenduspraktika reformi käivitamisel kõrgkoolide ajutist lisarolli ja -kulu. Nüüdseks on toetusmeede sisse töötatud ning põhirõhk nihkub tagasi meetme tegelikule sihtotstarbele, milleks on praktikajuhendamise eest tasu maksmine praktikabaasidele. Eelnõu koostajate hinnangul on õdede praktika rahastamise süsteem jätkusuutlik ka ilma koolide eraldi doteerimiseta. Tervishoiukõrgkoolid on suutnud praktikakorralduse laiendamise oma töörutiinidesse integreerida ning edaspidi peavad nad praktikakoordinaatori kulud oma eelarvest katma. See otsus on seotud ka võrdse kohtlemise põhimõttega – ühegi teise tervishoiutöötaja kutseala (ega üldiselt teiste valdkondade) puhul ei kompenseeri riik kõrgkoolidele praktilise õppe koordineerimise kulusid. Õdede kutseala puhul sai seda seni teha erandkorras, kuna tegemist oli kiiret reageerimist nõudva poliitikamuudatusega. Nüüd, kui erakorraline toetus on oma eesmärgi täitnud (praktikabaaside rahastamine on käivitunud ja õdede vastuvõttu on oluliselt suurendatud), peetakse otstarbekaks kaotada erand ja viia süsteem kooskõlla üldpõhimõtetega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL-i õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel on sidusrühmadele vähene sotsiaalne ja majanduslik mõju. Määrusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju sihtrühm: vastavuseksami läbimist soovivad isikud Eelnõul on mõju inimestele, kes soovivad Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkoolide juures läbida vastavuseksami – neile suurenevad eksamiga seotud tasud. Inimesele, kes tuleb Eestisse mõnest kolmandast riigist, eriti majanduslikult vähemarenenud riigist, on oluliselt suurenev tasu märkimisväärne. Teisalt on selliste isikute koguarv 20–30 inimest aastas ja rahaline kogumõju marginaalne (kokku mõni tuhat eurot). Vastavuseksami edukas läbimine annab arstile võimaluse kutsealal töötamiseks nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Tervishoiu tööturu osapoolte sõlmitud kollektiivlepe tagab erialata arstile miinimumtöötasu, mis ületab 3500 eurot kuus.1 Seega tuleb suurenev eksamikulu lugeda potentsiaalselt saadavate hüvedega proportsioonis olevaks. Tõenäoliselt ei avalda eksamitasu suurendamine

1 2025_03_22_Tervishoiuvaldkonna_kollektiivleping_2025_2026.pdf.

6

käitumuslikku mõju ning ükski vastavuseksamit taotlev isik ei jäta taotlust tasu suurenemise tõttu esitamata. Mõju sihtrühm: Tartu Ülikool Vastavuseksami tasude suurendamine suurendab Tartu Ülikooli tulu ja vähendab omafinantseerimise koormust, mida ülikool peab eksamite korraldamise tegelike kulude tõttu kandma. Samas on ülikoolile lisatulu (mõni tuhat eurot) osakaal ülikooli eelarves (selle suurus ületab 2026. aastal 300 miljonit eurot) marginaalne ja seega ka eelnõu majanduslik mõju ülikoolile marginaalne. Mõju sihtrühm: Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Otsus lõpetada õdede praktikakoordinaatorite palgakulude toetamine avaldab negatiivset majanduslikku mõju tervishoiukõrgkoolidele ning edaspidi peavad nad praktikat koordineerivate töötajate palgakulu (2026. a kokku 201 554 eurot) tervenisti ise katma. Kulu on piiratud ulatusega ja mõjutab üksnes kahe asutuse eelarvet. Poliitikamuudatuse aluseks on eeldus, et tervishoiukõrgkoolid suudavad praegu jätkata õendustudengite praktika koordineerimist oma tavapärase rahastuse piires sarnaselt teiste erialadega, ilma et see ohustaks õppetöö kvaliteeti. Nagu eespool selgitatud, oli praktika koordineerimise rahastamine ajutise iseloomuga ja mõeldud perioodiks, mil õendustudengite arv kiiresti oluliselt kasvas. Ühes õendustudengite arvu kasvuga on kooskõlas konsensusleppega kasvanud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) rahastus tervishoiukõrgkoolidele. Seega kaetakse vähemalt osaliselt kõrgkoolidele püsivalt suurenenud korralduskoormust riigieelarvest HTM-i eelarve kaudu. Seevastu õdede juhendamise koormust kantakse poliitilise otsusena erandkorras ehk erinevalt kõikidest muudest tasemehariduslikest õppekavadest edasi Sotsiaalministeeriumi eelarvest ning seejuures suunatakse kõik toetusmeetme tingimuste muutmise järel vabanevad vahendid edaspidi praktikabaaside juhendajatele, mis tugevdab meetme põhieesmärki – parandada praktikajuhendamise tingimusi ja sellega tulevaste õdede väljaõpet. Vastavuseksami tasude suurendamine suurendab tervishoiukõrgkoolide tulu ja vähendab omafinantseerimise koormust, mida koolid peavad eksamite korraldamise tegelike kulude tõttu kandma. Mõju sihtrühm: õdede praktilist õpet võimaldavad tervishoiuasutused Eelnõu jõustumisel suunatakse ministri määruse alusel võimaldatav õdede põhiõppe praktika juhendamise toetus edaspidi täielikult praktikajuhendajate tasustamisse ehk baasasutustele eraldatud praktikantide juhendamiseks mõeldud eelarve suureneb. Samuti laieneb toetuse saajate ring. Edaspidi võivad füüsilisest isikust ettevõtjatest tervishoiutöötajad, kes tegutsevad praktikabaasina, samuti toetust taotleda, mis on positiivne majanduslik mõju uuele sihtrühmale. Praktikas suureneb seega toetusfondi eelarve ja potentsiaalsete toetuse saajate ring, kuid muud tingimused jäävad samaks. Poliitikamuudatusest võidavad enim õdesid juhendavad tervishoiuasutused, kes on varem toetusest ilma jäänud. Kokkuvõttes on eelnõu otsesed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud vähesed ning piiratud konkreetsete sihtrühmadega. Teistele valdkondadele (sh julgeolek, keskkond, regionaalne ja halduskorralduslik tasand) olulisi mõjusid ei kaasne. Samas aitab muudatus tagada tervishoiukorralduse sidusama rahastuse ja vältida potentsiaalselt ulatuslikku negatiivset mõju riigieelarvele, hoides ära Euroopa Liidu taasterahastu toetuse võimaliku vähenemise. Eelnõu mõjude üldhinnang on seega positiivne – eesmärgipärased muudatused viiakse ellu ilma märkimisväärse kõrvalmõjuta.

7

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid ega tulusid. Küll aga võivad riigieelarve tulud kahaneda, kui sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused” muudatust ei rakendata ning sellest tulenevalt otsustab EK kahandada Eestile määratud RRF-i toetust. Rakendamata jätmisega seotud negatiivne mõju riigieelarvele võib olla 42,2–126,5 miljonit eurot. 6. Määruse jõustumine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused” muudatus peab jõustuma hiljemalt 30.06.2026, kuna see tähtaeg on seatud taastekavas tegevuse jõustumise ajaks. Sotsiaalministri 3. septembri 2019. a määruse nr 53 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ ja sotsiaalministri 28. augusti 2019. a määruse nr 50 „Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami korraldus“ muudatused jõustuvad 01.09.2026 seoses uue õppeaasta algusega, et anda Tartu Ülikoolile piisav ettevalmistusaeg eksamitasude tõusust teavitamiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Ettepanekud ja nendega arvestamine on lisatud seletuskirjale lisana 2.