Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25930000325

1 (4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 03.06.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Nelli Lett

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25930000325

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000325, milles oli 26.01.2026 XXX esitatud kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

XXX, olles isik, keda on varem karistatud väärteoasjas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi

RSanS) § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo katse eest (otsus jõustus 29.07.2025),

saabus 26.11.2025 kell 21:18 Narva tollipunkti jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa

Föderatsiooni väljuvale suunale. Enne tollikontrolli alustamist ei soovinud isik midagi deklareerida.

Tollikontrolli käigus avastati isiku kompamise teel, tema seljas oleva jope paremast käisest, sinna

peidetud mootori soonrihm Continental markeeringuga “6 PK 995”. (kaubakood 4010 31 00).

Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014. a artikkel 3k lõike 1 kohaselt on

keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või

juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt

liitu pärit XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa

tööstussuutlikkust. Kaup mootori soonrihm ehk soontega ülekanderihm (kaubakood 4010 31 00)

kuulub EL Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3k lõikes 1 viidatud lisas XXIII nimetatud

koodi 4010 alla (KN-kood 4010 - vulkaniseeritud kummist konveierilindid, ülekanderihmad ning

rihmamaterjal).

RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada

rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet,

inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6

kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav

õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või

Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis

ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 koos

muudatustega rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse

2 (4)

ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse

kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud

ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks piisavad. Käesoleval juhul ei ole tegemist

kuriteoga, mille puhul üldpreventatiivsest aspektist ei ole menetluse lõpetamine eelduslikult

kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on

võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh tunnistab

kuriteo toimepanemist. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud

sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et tegu jäi

katse staadiumisse. XXX ei ole kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes ei ole menetluses teisi

kriminaalasju. Tal on kaks kehtiv väärteokaristust. Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude

toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk

on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. XXX puhul ei ole ilmtingimata vajalik tema

kriminaalkorras karistamine. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka

kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid

kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab

kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

3 (4)

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. XXX saabus 26.11.2025 Narva piiripunkti mootori

soonrihmaga. Tegemist oli ühe esemega, mille väärtust (ca 6 eurot) võib pidada väheväärtuslikuks.

Tegemist on ühe teoga, kahtlustatav tunnistab oma tegu ja selgitas, et vajas mootoririhma enda auto

(asub Venemaal) remondiks. Raskendavad asjaolud puuduvad. Seega pole põhjendatud hinnata tema

süüd eeltoodud kuriteo toimepanemises suureks.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda

seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada

käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokuröri hinnangul, XXX hindab temale antud

võimalust jääda kriminaalkaristuseta antud asjas ning teeb sellest omad positiivsed järeldused.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli XXX 2024.aastal ametlik sissetulek XXX eurot (s.o tulu pärast

tulumaksu mahaarvamist), kuid käesoleval ajal tal töökoht puudub. XXX on nõus KrMS § 202 lg 2

p 3 alusel võtma endale seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuse teha 60 tundi

üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks on 6 kuud.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000325 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel tegema 60 tundi üldkasulikku tööd.

2.2. Kohustuste täitmise tähtaegon 5 kuud, s.o kuni 03.11.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud mootori soonrihm (tollitõkendi nr ET0087929) asub aadressil Peterburi mnt

1, Narva TP HO laos - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX punktis 2 määratud kohustuse

täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

4 (4)

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX (tel XXX; e-post: XXX) ja Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele ÜKT korraldamiseks

([email protected]).

(allkirjastatud digitaalselt)

Nelli Lett