Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud

Kehtiv kuni

Alus:

Teabevaldaja: Terviseamet

Viru-Nigula vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.04.2024 nr 7-7/479

Meie 03.04.2024 nr 9.3-1/24/3491-2

Arvamus Elamupiirkonna

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu kohta (Viru-Nigula

vallavalitsus)

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Elamupiirkonna detailplaneeringu algatamise eelnõu

koos lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

eelhinnanguga ettepanekute tegemiseks.

Planeeritav ala paikneb Viru-Nigula vallas Kunda linnas Elamupiirkonna kinnistul

(katastritunnus 34501:001:0015, pindala 14674 m², sihtotstarve elamumaa) väljakujunenud

elamukvartali vahetus läheduses. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu elamukruntideks

jagamine, hoonestusõiguse määramine, ehitusõiguse määramine, vajalike rajatiste,

tehnovõrkude, avalike teede ning juurdepääsu asukoha määramine elurajooni rajamise

eesmärgil. Planeeringuala piirneb elamumaa, üldkasutatava maa ja maatulundusmaaga,

planeeringualasse on kaasatud Astangu tänav (Toolse tee, katastritunnus 34501:001:0023, 100%

transpordimaa), sest juurdepääs kruntidele on Astangu tänavalt.

Kehtiva Kunda linna üldplaneeringu (kehtestatud Kunda Linnavolikogu 21.06.2001. a

määrusega nr 20) järgi on maa-ala maakasutuse juhtotstarve loodusliku haljastuse maa.

Algatatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest teeb ettepaneku Elamupiirkonna

katastriüksuse maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamumaaks.

KSH eelhinnangu kohaselt kavandatud tegevus ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju

ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, sest tegemist on osaliselt juba varem

väljakujunenud elamupiirkonnaga. Kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega

vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega

müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega

jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu

elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid. KSH

eelhinnangu lõppjäreldus on, et kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse

keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme ning üldplaneeringu nõudeid, ei ole KSH

koostamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

1) Esitatud materjalidest selgub, et hoonete kütmine nähakse ette elektri- ja õhk-vesi

2(2)

soojuspumba baasil. Edasisel planeerimisel arvestada, et planeeritavalt alalt lähtuvad

müratasemed ei tohi müratundlikel aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud

normtasemeid. Tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse

tööstusmüra sihtväärtust.

2) Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3) Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

4) Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

5) Elamuhoonete planeerimisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga. Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks

asjakohaseid leevendavaid radoonikaitse meetmeid, on soovitatav enne ehitamist

planeeritaval alal teostada radoonitasemete uuringud. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

6) Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida

läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada

leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

(+372) 5851 6457 [email protected]