Taotlus

Adressaatide nimekiri:

1. Saaremaa vald - [email protected]

2. Lääneranna vald - [email protected]

3. Muhu vald – [email protected]

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

5. Kliimaministeerium – [email protected]

6. Kaitseministeerium - [email protected]

7. Transpordiamet – [email protected]

8. Keskkonnaamet – [email protected]

9. Muinsuskaitseamet – [email protected]

10. Päästeamet – [email protected]

11. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

12. Terviseamet - [email protected]

Adressaatide nimekiri:

1. Saaremaa vald - [email protected]

2. Lääneranna vald - [email protected]

3. Muhu vald – [email protected]

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

5. Kliimaministeerium – [email protected]

6. Kaitseministeerium - [email protected]

7. Transpordiamet – [email protected]

8. Keskkonnaamet – [email protected]

9. Muinsuskaitseamet – [email protected]

10. Päästeamet – [email protected]

11. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

12. Terviseamet - [email protected]

Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4

1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 6

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 7

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 7

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 7

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 7

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ..................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel ....................................................................................................................................... 8

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ............................................................................................................................... 8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ...................................... 8

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ........................................................ 9

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 17

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 35

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 35

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 35

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 36

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 36

5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 36

5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 36

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 37

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliini rajamiseks.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised ja

tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid

ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel kaabel/torujuhe

kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja.

Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel peaks

kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring ja

teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel peaks

kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis hõlmab

nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi eriplaneeringu käigus

koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH. Korralduse eesmärk on algatada

REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus. Planeeringu eesmärk on planeerida

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast läbi Lihula linna

Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust

ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku,

aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav

ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse

– saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti

taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala

hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu

valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-

Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva

maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa

Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise

korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel

asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse kaevik

kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga

lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega

täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Antud

kaabli rajamisel Muhumaa alt on kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022.

aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud

tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse suurendamiseks

saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit

ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kavandatav trass ristub Eastern Light AB taotletud kiudoptilise sidekaabliga, millele on

esitatud hoonestusloa taotlus nimega Kakumäe-EEZ, kus on algatatud hoonestusloa menetlus

ning hetkel käivad allveearheoloogilised uuringud.

Kavandatava trassi randumiskoha lähedal Saaremaal asub Ruhve sadam ning Virtsu sadama

lähedal rannikul, samuti on mitmeid teisi sadamaid, millede vaheline laevaliiklus ristub

kindlasti ka kavandatava kaabliga. Seetõttu on oluline, et kaablite alal, kaablitrassil ja nendest

0,5 m ulatuses mõlemal pool on ankurdamine, traalimine ja mistahes muu kaableid või

torujuhtmeid kahjustada võiv tegevus keelatud.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas mitmeid veekogumeid: Väinamere rannikuvee

veekogumi Matsalu alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja

koondseisund on halb (2019); Liivi lahe kirdeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb

(2019); Liivi lahe loodeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte alamvesikonda, mille

ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb (2019).

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning jälgida, et ei

muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult samasuguseks nagu

see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada,

reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole.

Kübassaare maastikukaitseala (KLO1000295) asub kavandatava trassi läheduses.

Kübassaare maastikukaitseala eesmärk on:

1) Eestis haruldase ja reliktse laialehise metsa koosluse, väärtuslike geoloogiliste objektide,

poollooduslike koosluste, looduse poolest mitmekesiste väikesaarte, kaitsealuste taime- ja

loomaliikide elupaikade kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

liikide kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - mereveega üleujutatud liivamadalate

(1110), mõõnaga paljanduvate mudaste ja liivaste laugmadalike (1140), rannikulõugaste

(1150*), laiade madalate abajate ja lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga

kivirandade (1220), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130),

lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loode ehk alvarite (6280*), sinihelmikaniitude

(6410), fennoskandia puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*),

vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080) kaitse.

Kübassaare maastikukaitseala pindala on kokku 517.4 ha, millest maismaa pindala on 443.9 ha

ja veeosa pindala 73.5 ha.

Väikese väina hoiuala (KLO2000341) asub kavandatava trassi läheduses.

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste

rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide

- emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus),

kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja

punaselg-õgija (Lanius collurio). Väikese väina hoiuala pindala kokku on 16751.9 ha, millest

veeosa pindala on 16751.9 ha.

Kavandatava trassi suhtelises läheduses Muhumaa ja Saaremaa vahel asub meres väikekajaka

elupaik koodiga KLO9133269, mis on väikekajaka sigimispaik. Väikekajaka pesitsusperiood

kestab mai lõpust juuli lõpuni. Väikekajakas pesitseb rohketoitelistel siseveekogudel,

rannikumärgaladel ja saartel, tavaliselt seltsinguliselt, sageli segakolooniates mustviire või

jõgitiiruga ka naerukajakate läheduses. Ohuteguriteks loetakse märgalade kuivendamist ja

üldiselt veetaseme reguleerimist, häirimist ja vee saastamist. Väikekajakale võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

tema pesitusperioodil.

Väikese väina loodusala (RAH0000596) asub kavandatava trassi läheduses. I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad

(*T1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad

(1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica). Väikese väina loodusala pindala kokku on 17730.7 ha, millest maismaa

pindala on 3715.2 ha ja veeosa pindala on 14015.5 ha.

Kavandatava trassi lähedusse jääb ka Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176).

Puhtu-Laelatu looduskaitsealale jääb Rame lahe laidude hooldatav sihtkaitsevöönd

(KLO1100139), mis on liikumispiiranguga ala, kus keelu- või piirangu aeg kestab vahemikus

01.03-15.07, täpsemalt alates 15.märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:

1) eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike,

rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,

sulgimis- ja toitumisalasid;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need

on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160),

karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja

laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid)

(6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*),

puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on

hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik

(Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind

(Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel (Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax),

täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir

(Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis) ja vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria);

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on

emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis

loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-

pisitigu (Vertigo geyeri);

5) ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex

extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra),

rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik

muguljuur (Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia),

kärbesõis (Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus

valerandii) ja kõrge kannike (Viola elatior);

6) kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid

on lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus

aquaticus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa

totanus); kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir

(Pipistrellus nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).

Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku

elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega.

Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud,

kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. Puhtu-Laelatu

looduskaitse ala pindala kokku on 3057.7 ha, millest maismaa pindala on 1017.8 ha ja veeosa

pindala on 2039.9 ha.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere linnuala

pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa pindala on

226417.7 ha.

Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230),

väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640),

jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode

(7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade

(9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca

hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-

tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare) pindala kokku on 42573.2 ha, millest

maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on 41516 ha.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade

(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160),

liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide,

samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse,

on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes

(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas

(Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea

cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya

ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris),

mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta),

värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula

hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-

kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco

tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica),

punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp

(Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix),

kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus

pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere

hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on 2950.6 ha ja

veeosa pindala on 62275.8 ha.

Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad

(1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik

võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas

(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-

linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-

pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala kokku on 253958.90 ha, millest

maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on 211516.7 ha.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare hoiualal (KLO2000309). Kahtla-Kübassaare

hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -

veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurannikute (1140), rannikulõugaste

(1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210),

püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),

kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode

(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste

metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ

I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps

grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas

clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria

mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala

clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus

merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus

vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder

(Tringa totanus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna

sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna

albifrons), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija

(Lanius collurio). Kahtla-Kübassaare hoiuala veeosa pindala on 13510 ha.

Hoiualal asub kivirullija elupaik koodiga KLO9125638. Kivirullija on II kaitsekategooria liik,

kes kasutab antud laidu sigimispaigaks. Kivirullija pesitsusaeg jääb mai keskpaigast juuli

keskpaigani, pesitseb hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase rannaga laidudel.

Ohuteguriteks on eelkõige häirimine laidudel suurte kajakate poolt, samuti nt kalanduse tõttu

sobivate toiduobjektide asendumine teiste liikidega, mistõttu ei taastu lindude energiavaru

piisava kiirusega. Kavandatav tegevus ei mõjuta kuidagi kivirullijat, kuna ei too kaasa mainitud

ohutegureid.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125). Liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e

roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus

minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e

räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder

(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kahtla-Kübassaare linnuala pindala kokku on

14090.2 ha, millest maismaa pindala on 3281.1 ha ja veeosa pindala on 10809.1 ha.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630). I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid

(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410),

puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080). Kahtla-Kübassaare loodusala pindala kokku on 14090.2 ha, millest

maismaa pindala on 3281.1 ha ning veeosa pindala on 10809.1 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava trassi läheduses meres Virtsu aleviku juures ning maa ja mere piiril, kus trass

jõuab Virtsu alevikku, paiknevad mitmed Natura elupaigad, 1630* - rannaniidud ja 1620 –

väikesaared ja laiud, mis polegi ühegi Natura ala kaitse-eesmärgiks.

Alal asuvad 1630*, rannaniidud, EELIS-e koodidega 543345481, koondseisundihindega B;

ELP0013028, keskmine väärtus C – keskmine väärtus, tegu on ajuti märja alaga, pärandniiduga,

mis on merepoolsest servast roostunud; ELP0008064, üldise hinnanguga B – kõrge väärtus,

mille kirjelduseks on antud, et rannaniidu kooslus on olemas ning ilmselt on taastatav ka

roostunud osa, hetkel on osaliselt pilliroostunud; ELP0015701, üldine hinnang A – väga kõrge

väärtus, tegu on alaga, mis on kohati paraniiske, üleujutatav või ajuti märg, mida on varem

karjatatud ning ka edasi karjatatakse; ELP0015781, mille üldine hinnang on B – kõrge väärtus,

ala mis on kohati parasniiske, kohati üleujutav, suures osas hästi karjatatud, keskmise

liigirikkusega rannaniit.

Alal asuvad 1620, väikesaared ja laiud, EELIS-e koodidega -1698945083, keskmise väärtusega

C; -1529445083, keskmise väärtusega C; -2099045083, keskmise väärtusega C; -2085745083,

keskmise väärtusega C; 836645083, keskmise väärtusega C; -1160045083, keskmise

väärtusega C.

Kavandatava trassi läheduses asuvad kaitsealused liigid on hänilane (Motacilla flava),

KLO9123019 Virtsu lähedal Uuluti laiul, viimane vaatlus aastast 2014, kui on leitud 4 paari

linde ning ristpart (Tadorna tadorna), KLO9105108 Virtsu lähedal Uuluti laiu ja mandri

lähedal, viimane vaatlus aastast 2007, kui on paar lindu leitud; KLO9125867 Muhumaalt Ulluta

laiult, kus on leitud 1 paar linde aastal 2019; KLO9129095 Saaremaal Risti nasval ja Süsime

nasval, kus leiti 2020. aastal 1 paar linde; KLO9129102 Saaremaal Saarmiku säärel, kus leiti 2

paari linde. Lisaks on Virtsu alevikus põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik

KLO9115593, mis asub ranniku lähedal, kus jõuab kavandatav trass maismaale.

Eelmises lõigus nimetatud ristpart ja hänilane on III kaitsekategooria ja põhja-nahkhiir on II

kaitsekategooria kaitsealused liik, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt

on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil 15.04-30.06.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV. Kavandatav tegevus

asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal

(RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja

Väikese väina loodusalal (RAH0000596).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare

loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala

(RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596). Nimetatud alade kirjeldus on

toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väikese väina loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soolakulised muda- ja

liivarannad (1310)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud (1620) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannaniidud (*1630) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad -

6210)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica palustris) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Väikese väina loodusala nurk kattub väikesel määral

viigerhülge elupaigaga KLO9123887 ning elupaigaga

KLO9123888. Tegu on puhkealadega, kus Muhumaa

poolsel alal on registreeritud üldiselt üle 100 looma,

viimasel 2023. aastal 88 ning Saaremaa kaguosa alal

viimati 2020. aastal 45 looma. Seega võib järeldada, et

tegu on viigerhüljestele väga oluliste elupaikadega.

Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja seetõttu

on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul väga

vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks

kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid

kive. Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad

Väinamere, vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust

loomad teevad toitumisretki sügavamatesse vetesse

Soome lahe suudmes ja Liivi lahel. Kõige asjakohasem

ohutegur on häirimine. Kahtlemata on häirimise

tagajärjed kõige ohtlikumad sigimisperioodil, kui

vanalooma pojast eemalepeletamise tõttu võib kaduda

ema ja poja vaheline side, samuti karvavahetusperioodil,

kui loomad peavad karvavahetuse normaalseks

kulgemiseks veetma palju aega veest väljas.

Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed,

kuna nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil

kaotatud ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib

lugeda kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi

lähenemisel puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte

puhul 200 meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise

vahemaad sõltuvad ka müratasemest, ujuvvahendi

suurusest, lõhnaärritajatest (väljalaskegaasid). Viimase

mõju on otseselt sõltuv ärritaja intensiivsusest ja tuule

suunast. I. Jüssi vaatlused on näidanud, et hülged

lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju müra tekitav

ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt

hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning

lähenevad ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on

vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames.

4.3.2 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad

(1110)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

jõgede lehtersuudmed

(1130)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

liivased ja mudased

pagurannad (1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

karid (1170) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

esmased rannavallid

(1210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

kuivad nõmmed (4030) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

sinihelmikakooslused

(6410)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rabad (*7110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

allikad ja allikasood

(7160)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

nõrglubja-allikad (*7220) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

liigirikkad madalsood

(7230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lubjakivipaljandid (8210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

vanad loodusmetsad

(*9010)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rohunditerikkad kuusikud

(9050)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad -

*9180)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lammi-lodumetsad

(*91E0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

hallhüljes (Halichoerus

grypus)

Kavandatava trassi läheduses asub Viirelaiu laidudel elupaik

koodiga KLO9132168, kus on üle kümne aasta hüljeste

esinemine registreeritud, viimasel, 2023 a.-l 102 looma

esinemine. Hallhüljeste levik erinevatel aastaaegadel on

suhteliselt varieeruv. Peamiselt asustavad nad avamerelisi

karisid. Sigimisperioodil koonduvad nad triivivale ajujääle,

peamiselt Liivi lahte ja Saaremaa läänerannikule. Sobiva jää

puudumisel soojade talvede korral poegivad nad küllaltki

edukalt ka madalatel saartel. Kevadisel karvavahetusperioodil

koonduvad loomad suurtesse kogumitesse, samuti peamiselt

avamerelistele karidele. Hüljeste arvukus karidel on kõrgeim

maikuu algusest juuni keskpaigani, kui loomadel toimub

karvavahetus. Suvel karide on asustatus madalam ja arvukus

sõltub ilmastikust. Suvel, sügisel ja kesktalvel on lesilates

veedetud aeg tavaliselt väiksem, loomade arvukus ulatub kuni

pooleni varasuvise maksimumiga võrreldes. Kuna hallhüljes ei

ole niivõrd inimpelglik loom ning tema elupaik asub

kavandatava trassi läheduses, kuid mitte vahetult selle juures,

pole talle mõju avaldumist ette näha.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica)

Kavandatava trassi läheduses asub viigerhülge elupaik koodiga

KLO9123888. Tegu on puhkealaga, kus Muhumaa poolsel alal

on registreeritud üldiselt üle 100 looma, viimasel 2023. aastal

88. Antud elupaika on käsitletud juba Väikese väina loodusala

alapeatükis.

harilik hink (Cobitis

taenia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik võldas (Cottus

gobio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica

palustris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp.

arenarius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

könt-tanukas (Encalypta

mutica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soohiilakas (Liparis

loeselii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

madal unilook

(Sisymbrium supinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jäik keerdsammal (Tortella

rigens)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

paksukojaline jõekarp

(Unio crassus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väike pisitigu (Vertigo

genesii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

luha-pisitigu (Vertigo

geyeri)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.3 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

kiivitaja (Vanellus

vanellus)

Mandril Virtsu poolsaare juures on kiivitaja Loodusvaatluste

andmebaasi (LVA) vaatluste põhjal leitud Uulutilaiul. Arvesse

võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal rannaniitudel ning

asjakohane kaabel rajatakse vette, pole kiivitajale mõju ette näha.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu punajalg-tilderi elupaika

koodidega KLO9124952 (sigimispaik, kus viimane vaatlus aastast

2019, kus on leitud 1 paar), KLO9105138 (viimane vaatlus aastast

2019, kus on leitud 4 paari), KLO9133279 (viimane vaatlus 2017.

aastal, sigimispaigast 7 paari), KLO9133280 (viimane vaatlus

2017. aastal, leitud 1 paar). Punajalg-tildri pesitsusaeg jääb

vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis valdavalt rannaniitudel ja

laidudel. Peamiselt ohustab teda pesitsuspaikade kattumine

pilliroo ja võsaga, kui nende majandamine on lakanud.

Kavandatav tegevus ei ohusta punajalg-tildrit ega tema elupaika.

heletilder (Tringa

nebularia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mudatilder (Tringa

glareola)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tumetilder (Tringa

erythropus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105155,

kus viimane vaatlus pärineb aastast 2014, kui on leitud 5 paari

linde. Pesitsusperiood kestab juuni algusest juuli teise pooleni,

pesitseb mitmesugustes põõsastikes, metsaservades ja hõredates

puistutes. Ohuteguriteks on alade kinnikasvamine ja

lausvõsastumine. Kavandatav tegevus vööt-põõsalinnule mõju ei

avalda.

tutt-tiir (Sterna

sandvicensis)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133272. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Tutt-tiiru

pesitsusaeg jääb aprilli keskpaigast juuli lõpuni, pesitseb

eranditult väikestel merelaidudel. Tutt-tiiru ohustavad inimese

häiriv tegevus pesapaikades (ka munade korjamine) ja kisklus,

laidude roostumine ja kalade tööstuslik ülepüük ja merereostus.

Kavandatav tegevus tutt-tiirule mõju ei avalda.

randtiir (Sterna

paradisaea)

Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu randtiiru elupaika

koodidega KLO9105150 (2007 a. vaatlus, leitud pesitsusalalt 20

paari), KLO9105169 (2019. a vaatlus, leitud 1 paar),

KLO9133273 (2017 a. vaatlus, leitud 136 paari) ja KLO9133281

(2017 a. vaatlus, leitud 28 paari). Randtiir pesitsusaeg kestab maist

augusti alguseni. Randtiir pesitseb põhiliselt seltsinguliselt

laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte ja

mandri rannavalle ja klibuseid alasid rannaniitudel. Muude ohtude

seas ohustab randtiiru ka vee läbipaistvuse vähenemine,

merereostus ning inimeste käigud väikestele meresaartele.

Kavandatav tegevus randtiirule mõju ei avalda.

jõgitiir (Sterna hirundo) Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu jõgitiiru elupaika

koodidega KLO9105162 (2019. a viimane vaatlus, kus

sigimispaigast on leitud 1 paar linde), KLO9133274 (2017 a.

viimane vaatlus 196 paari). Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai

algusest augusti alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis

randtiir, kuid sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust.

Ohuteguritest on asjakohasemad saarte jm pesapaikade

kulustamine, roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav

tegevus jõgitiirule mõju ei avalda.

räusktiir e räusk (Sterna

caspia)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133276. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 2 paar linde. Pesitseb

Eestis mai algusest augusti alguseni, avamere poolt ümbritsetud

rohustunud või kivistel laidudel. Suurimaks ohuks on häirimine,

äärmusik ilm ning vaenamine (linnumunade korjamine).

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

väiketiir (Sterna

albifrons)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9124947,

kus on leitud 2019. aastal sigimispaigast 1 paar linde,

KLO9133271, kust on leitud 2017 aastal 7 paari linde. Pesitsusaeg

kestab mai keskpaigast kuni juuli keskpaigani, pesitseb peamiselt

merelaidudel või väikesaarte randadel, vahel ka mandri lagedaid

rannakooslustel. Väiketiir pole väga ohustatud liik, peamiseks

ohuks on pesapaikade kinnikasvamine eutrofeerumise tagajärjel.

Kavandatav tegevus väiketiirule mõju ei avalda.

hahk (Somateria

mollissima)

Lääneranna vallas on LVA põhjal haha esinemine registreeritud

Uulutilaiul ning avamerel kavandatava trassikoridori juures.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

naaskelnokk

(Recurvirostra

avosetta)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133277. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Muhumaa

lõunaosas asub ka elupaik koodiga KLO9128228, kus on 2019.

aastal tehtud vaatluse käigus leitud pesitsevad ning toituvad

linnud. Pesitsusaeg kestab mai keskpaigast kuni juuli keskpaigani,

pesitsusala asub tavaliselt vähese rohustuga mudastel või

saviklibuste paljakutega rannal, väikesaartel pesitseb madalate

heinasaarte hõredal rohukamaral. Peamisteks ohuteguriteks on

röövlus, ka sobivate pesitsusalade pillirooga kinnikasvamine.

Kavandatav tegevus naaskelnokale mõju ei avalda.

täpikhuik (Porzana

porzana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikehuik (Porzana

parva)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps

cristatus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal üks tuttpüti vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

plüü (Pluvialis

squatarola)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

hallpea-rähn e hallrähn

(Picus canus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tutkas (Philomachus

pugnax)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

Lääneranna vallas on LVA põhjal kormorani vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suurkoovitaja

(Numenius arquata)

Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga

KLO9125827, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde.

Suurkoovitaja pesitseb aprilli lõpust juuni keskpaigani. Ta on

tüüpiline avamaastikukahlaja, enamasti pesitseb poollooduslikel

ja kultuurrohumaadel ning teraviljapõldudel, ka luhtadel ja

soostuvatel niitudel. Ohuteguriks on luhtade ja niitude

võsastumine, põllumajandusmaastike dreenimine ja

taimekaitsevahendite kasutamine, varajane niitmine, mistõttu tihti

pesitsused ebaõnnestuvad. Kavandatav tegevus suurkoovitajale

mõju ei avalda.

rohukoskel (Mergus

serrator)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rohukoskli vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

jääkoskel (Mergus

merganser)

Lääneranna vallas on LVA põhjal jääkoskli vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustvaeras (Melanitta

nigra)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

tõmmuvaeras

(Melanitta fusca)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105148,

kus 2014 a. vaatlusel liiki ei leitud, 2007. a.-l leiti 1 paar linde.

Tõmmuvaera pesitsusperiood kestab mai lõpust septembri

keskpaigani, on põhiliselt laidude ja väikeste meresaarte asukas.

Ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi halvenemine

(kinnikasvamine), ka röövlus ja häirimine. Kavandatav tegevus

tõmmuvaerale mõju ei avalda.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133275 ning Muhumaa

lõunaosas elupaik koodiga KLO9128227. Tegu on vastavalt

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde ning teiselt

2019. aastal 15 lindu toitumas. Samuti asub Virtsu alevikus

kavandatava kaabli trassi läheduses Uuluti laiul veel üks elupaik

koodiga KLO9123018, kus on korduvalt leitud 1-2 paari linde

pesitsemas. Mustsaba-vigle pesitsusaeg jääb aprilli lõpust juuni

lõpuni, pesitseb soodes, rannaniitudel ja luhtadel, kohati ka

rannalähedastel laidudel. Põhiline ohutegur on poollooduslike

märgalade majandamise vähenemine või lakkamine, ka

keskkonnareostus, rüüstamine ja häirimine. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

plütt (Limicola

falcinellus)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal leitud naerukajaka vaatlus

avamerel kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus

fuscus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kalakajakas (Larus

canus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal naerukajaka vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

punaselg-õgija (Lanius

collurio)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105101,

kus viimane vaatlus pärineb aastast 2014, kus sigimisalalt on

leitud 1 paar linde. Punaselg-õgija pesitseb mai lõpust juuli lõpuni,

elupaigaks poolavamaastik. Ohuteguriteks on tavaliselt

poolavamaastiku kinnikasvamine ja põllumajanduse liigne

intensiivsus. Kavandatav tegevus ei ohusta ega oma mõju

punaselg-õgija elupaigale.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sookurg (Grus grus) Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105146,

kus 2014 a. vaatlusel liiki ei leitud, 2007. a.-l leiti 1 paar linde.

Pesitsusaeg aprilli keskpaigast augusti alguseni. Elupaikadena on

eelistatum rannikuveekogud ja sisemaajärved, kus ta pesitseb vees

kasvavas hõredas pilliroos või soisel kaldaõõtsikul. Sookure

tüüpiline pesakoht on vesine, kuid enamasti sügavama avaveeta.

Asjakohased ohutegurid on kuivendamine, suurenev

pesitsusaegne häirimine. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

värbkakk (Glaucidium

passerinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunepp (Gallinago

media)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lauk (Fulica atra) Lääneranna vallas on LVA põhjal laugu vaatlus Uulutilaiul.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

põldtsiitsitaja

(Emberiza hortulana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kühmnokk-luik (Cygnus

olor)

Lääneranna vallas on LVA põhjal kühmnokk-luige vaatlused

avamerel kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

laululuik (Cygnus

cygnus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Elupaik koodiga KLO9121531 on registreeritud Väikeses väinas

mitmesse paika, Muhumaa lõunatipus olev toitumisala jääb

suhteliselt lähedale ka kavandatavale trassile. Tegu on 2015. aastal

registreeritud vaatlusega, kus on registreeritud 100 isendit. Eestis

ei pesitse, on siin vaid läbirändel. Väikeluik kasutab antud

elupaika vahepeatuste tegemiseks ning toitumiseks ja

puhkamiseks. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul,

lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene

rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Kavandatava tegevuse

mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt

lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on väikeluigel

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

rukkirääk (Crex crex) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki LVA põhjal ei leidu.

Siiski on tõenäoline, et kavandatava tegevuse alal või läheduses

aulid puhkavad ja toituvad. Aul on eranditult Läänemerel talvitav

liik, kes veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu

kaheksa kuud aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november

ning rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

välja-loorkull (Circus

cyaneus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga

KLO9125826, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde.

Pesitsusaeg mai algusest augusti alguseni. Roo-loorkull pesitseb

peaaegu eranditult roostikes. Suurimaks ohuks on elupaikade

hävimine ja kvaliteedi langus. Kavandatav tegevus ei ohusta ega

oma mõju roo-loorkullile.

valge-toonekurg

(Ciconia ciconia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustviires (Chlidonias

niger)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu randtiiru elupaika

koodidega KLO9124982 (2019. a vaatluses leitud sigimisalalt 1

paar linde), KLO9123017 (2019. a vaatluses leitud sigimisalalt 1

paar linde), KLO9133278 (2017. a vaatluses leitud sigimispaigast

4 paari linde). Pesitseb mai lõpust augusti keskpaigani, asustab

hõreda ja madala taimestikuga lagedaid liivaseid või klibuseid

rannalõike, samuti rannakarjamaade mudapaljakutega osi.

Peamisteks ohtudeks on elupaikade kinnikasvamine ja häirimine

inimeste poolt. Kavandatav tegevus ei oma liivatüllile mõju.

väiketüll (Charadrius

dubius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suurrüdi e rüdi e

suurrisla (Calidris

canutus)

Saaremaal ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse alal ja

mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris

alpina schinzii)

Kavandatava kaabli trassi ääres Virtsu aleviku lähedal on

registreeritud elupaik koodiga KLO9105143 Uuluti laiul, viimase

vaatluse ajal 2014. aastal liiki aga ei leitud. Pesitsusaeg on aprilli

lõpust juuli keskpaigani, pesitseb valdavalt märgadel väga madala

taimestikuga lagedatel rannaniitudel. Peamisteks ohuteguriteks on

rannaniitude kadumine kinnikasvamise tõttu. Kavandatav tegevus

ei oma niidurislale mõju.

sõtkas (Bucephala

clangula)

Lääneranna vallas on LVA põhjal üks sõtka vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

kassikakk (Bubo bubo) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga

KLO9125851, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde.

Pesitusaeg on mai algusest juuli teise pooleni, pesitseb üksnes

väikestel meresaartel. Peamisteks ohuteguriteks on suurenev

pesitsusaegne häirimine ja röövlus. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

mustlagle (Branta

bernicla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

hüüp (Botaurus

stellaris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merivart (Aythya

marila)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttvart (Aythya

fuligula)

Lääneranna vallas on LVA põhjal tuttvardi vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

punapea-vart (Aythya

ferina)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

sooräts (Asio flammeus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kivirullija (Arenaria

interpres)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal kivirullija elupaik koodiga KLO9133270. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Kivirullija

on II kaitsekategooria liik, kes kasutab antud laidu sigimispaigaks.

Kivirullija pesitsusaeg jääb mai keskpaigast juuli keskpaigani,

pesitseb hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase

rannaga laidudel. Ohuteguriteks on eelkõige häirimine laidudel

suurte kajakate poolt, samuti nt kalanduse tõttu sobivate

toiduobjektide asendumine teiste liikidega, mistõttu ei taastu

lindude energiavaru piisava kiirusega. Kavandatav tegevus ei oma

kivirullijale mõju.

hallhaigur (Ardea

cinerea)

Lääneranna vallas on LVA põhjal hallhaigru vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Hallhaigur pesitseb metsatukas

puudel, käib vaid roostikus toitumas. Arvestades, et kavandatav

tegevus toimub meres ning hallhaigur käib ranniku lähedal vaid

toitumas, pole hallhaigrule mõju ette näha.

väike-rabahani (Anser

fabalis)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

laukhani (Anser

erythropus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhani e roohani

(Anser anser)

Lääneranna vallas on LVA põhjal hallhane vaatlus Uulutilaiul

kavandatava trassi läheduses. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suur-laukhani (Anser

albifrons)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

rääkspart (Anas

strepera)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rääkspardi vaatlused Virtsu

poolsaarel, kuhs kavandatav trass mandrile suundub, Uulutilaiul

ning avamerel kavandatava trassikoridori juures. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

rägapart (Anas

querquedula)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rägapardi vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rägapardi vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

viupart (Anas penelope) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

piilpart (Anas crecca) Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Lääneranna vallas on LVA põhjal luitsnokk-pardi vaatlused

avamerel kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.4 Mõju Kahtla-Kübassaare linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

viupart (Anas penelope) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Kavandatava trassi Saaremaal maapinnale jõudvas punktis

Ruhve küla läheduses on LVA põhjal mitu sinikael-pardi

vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil

(müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

rägapart (Anas

querquedula)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

rääkspart (Anas strepera) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hallhani e roohani (Anser

anser)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

punapea-vart (Aythya

ferina)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

tuttvart (Aythya fuligula) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks tuttvardi vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sõtkas (Bucephala

clangula)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks sõtka vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Kavandatava trassi läheduses asuvad elupaigad koodidega

KLO9109401 (2007 a. vaatlus, leitud 2 lindu), KLO9109399

(2006 a. vaatlus, 2 sigivat lindu) ja KLO9129101 (2020 a.

vaatlus, leitud 1 sigiv paar). Pesitseb mai lõpust augusti

keskpaigani, asustab hõreda ja madala taimestikuga lagedaid

liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti rannakarjamaade

mudapaljakutega osi. Peamisteks ohtudeks on elupaikade

kinnikasvamine ja häirimine inimeste poolt. Kavandatav tegevus

ei oma liivatüllile mõju.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks auli vaatlus. Aul on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes

veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa

kuud aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning

rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Kavandatava trassi läheduses ning Kahtla-Kübassaare linnualal

asuvad kaks elupaika koodidega KLO9121544 ja KLO9121540.

Mõlemad alad on kasutuses toitumisalana, Udriku alal on vaatlus

registreeritud aastal 1998, Ruhve külas 2015. aastal, kus on

registreeritud 13 isendit. Eestis ei pesitse, on siin vaid läbirändel.

Väikeluik kasutab antud elupaika vahepeatuste tegemiseks ning

toitumiseks ja puhkamiseks. Linnud saabuvad märtsi lõpul või

aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles.

Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Aul on

eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin suurema aja

oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud aastas. Aulid

jõuavad Eestisse oktoober-november ning rändavad tagasi

külmematele aladele mais. Kavandatava tegevuse mõju pole ette

näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt lokaalne tegevus

ning läbirändel ja toitudes on aulil võimalik ümber asuda

sobivaimasse piirkonda.

kühmnokk-luik (Cygnus

olor)

Kavandatava trassi läheduses asub LVA põhjal mitmeid

kühmnokk-luige vaatluseid. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-

30.06.

lauk (Fulica atra) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks laugu vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

sookurg (Grus grus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Saaremaal asuvad kavandatava kaabli maale jõudmise

piirkonnas neli merikotka elupaika (KLO9126260,

KLO9126259, KLO9126258, KLO9126261). Merikotka puhul

on tegu I kaitsekategooria liigiga, kelle üheks asjakohaseks

ohuteguriks on pesitsusaegne häirimine, mille suhtes on

merikotkas väga tundlik eelkõige haudumise ja väikeste poegade

kasvatamise perioodil. Arvestades elupaikade kaugust merest ei

ole merikotkale mõju ette näha.

kalakajakas (Larus

canus)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

mitu kalakajaka vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus

fuscus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikekajakas (Larus

minutus)

Saaremaal asub kavandatava kaabli maale jõudmise piirkonnas

elupaik koodiga KLO9109409, antud elupaik on väikekajaka

sigimisala. Väikekajaka pesitsusperiood kestab mai lõpust juuli

lõpuni. Väikekajakas pesitseb rohketoitelistel siseveekogudel,

rannikumärgaladel ja saartel, tavaliselt seltsinguliselt, sageli

segakolooniates mustviire või jõgitiiruga ka naerukajakate

läheduses. Ohuteguriteks loetakse märgalade kuivendamist ja

üldiselt veetaseme reguleerimist, häirimist ja vee saastamist.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

mitu naerukajaka vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tõmmuvaeras (Melanitta

fusca)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jääkoskel (Mergus

merganser)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks jääkoskli vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

rohukoskel (Mergus

serrator)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

Kavandatava tegevuse suhtelises läheduses asuvad Kübassaare

poolsaare lähedal LVA põhjal kolm kormorani vaatlust.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

roherähn e meltsas (Picus

viridis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sarvikpütt (Podiceps

auritus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps

cristatus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hahk (Somateria

mollissima)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väiketiir (Sterna

albifrons)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

räusktiir e räusk (Sterna

caspia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõgitiir (Sterna hirundo) Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad

koodidega KLO9109457 (2006 a. vaatlus, 4 sigivat lindu),

KLO9109437 (viimati 2020. aastal ei leitud) ja KLO9129099

(viimane vaatlus 2020. a-l, leiti 45 paari linde). Jõgitiiru

pesitsusaeg kestab mai algusest augusti alguseni. Asustab

peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid sageli on just

kõrgemast rohust erinevalt randtiirust. Ohuteguritest on

asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine, roostumine

ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus ei oma jõgitiirule

mõju.

randtiir (Sterna

paradisaea)

Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad

koodidega KLO9109481 (viimane vaatlus 2007 a., 60 sigivat

lindu), KLO9109476 (viimane vaatlus 2007 a., 4 sigivat lindu),

KLO9109475 (viimane vaatlus 2006, 76 sigivat lindu),

KLO9109464 (viimane vaatlus 2020, 50 paari sigivaid linde),

KLO9109480 (viimane vaatlus 2022, liiki ei tuvastatud),

KLO9125671 (2019 a. vaatlus, leitud 1 paar linde). Randtiir

pesitsusaeg kestab maist augusti alguseni. Randtiir pesitseb

põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka

suuremate saarte ja mandri rannavalle ja klibuseid alasid

rannaniitudel. Muude ohtude seas ohustab randtiiru ka vee

läbipaistvuse vähenemine, merereostus ning inimeste käigud

väikestele meresaartele. Kavandatav tegevus ei oma randtiirule

mõju.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad

koodidega KLO9109517 (2007 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu),

KLO9109507 (2007 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu),

KLO9109515 (2006 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu),

KLO9109506 (viimane vaatlus 2022, liiki ei leitud),

KLO9129100 (viimane vaatlus 2020, leitud 1 paar linde). ).

Punajalg-tildri pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb

Eestis valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda

pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende

majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei oma punajalg-

tildrile mõju.

kiivitaja (Vanellus

vanellus)

Kavandatava trassi Saaremaal maapinnale jõudvas punktis

Ruhve küla läheduses on LVA põhjal mitu kiivitaja vaatlust.

Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal rannaniitudel ning

asjakohane kaabel rajatakse vette, pole kiivitajale mõju ette

näha.

4.3.5. Mõju Kahtla-Kübassaare loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja

liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivased ja mudased pagurannad

(1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

karid (1170) Ruhve küla lähedal meres läbib kavandatav trass ühte

karide elupaika EELIS-e koodiga -213746083, väärtus C.

Kahtla-Kübassaare hoiualal esinevad karid hajusalt ning

üksikult esinedes on nende pindala väike. Samas

moodustavad nad elupaigaliselt ühtse võrgustiku ning

hõlmavad hoiualal 545 ha. Natura eesmärgiks on seatud

140,2 ha. Kaitsekorralduskava järgi elupaiga seisundile

olemasoleva korra säilumisel ohtu ei ole. Küll aga tuleb

tähele panna, et kaabli paigaldamisel pinnasesse

muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis võib

mõjutada ka karide struktuuri ja säilimist. Kavandatava

tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja

selgitada Natura täishindamise raames.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud (1620) Ruhve külas jäävad kavandatava trassi lähedusse mitmed

vastavad elupaigad (koodidega 1671345083, hinnang C;

-194045083, hinnang C; 220345083, hinnang C).

Kavandatav tegevus ei asu väikesaarte ega laidude alal

ning ei oma neile mõju.

rannaniidud (*1630) Ruhve külas jääb kavandatava trassi maa ja mere piirile

üks elupaik koodiga -1939245083. EELISes on märgitud

ala üldiseks hinnanguks B – kõrge väärtus, kuna tegu on

hästi säilinud alaga, kus on natuke pilliroogu, mida pole

mõned aastad majandatud, kuid on oluline osa koosluste

kompleksist ja asub asutusest kaugel. Rannaniitude

peamisteks ohuteguriteks on pigem võsastumine ja

roostiku pealetung, ka tallamine ja parkimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla, samuti ei

mõjuta ka teisiti rannaniite, kuna toimub veekeskkonnas.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad -

6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sinihelmikakooslused (6410) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 aladele, täpsemalt Kahtla-Kübassaare linnualale, Kahtla-

Kübassaare loodusalale, Väinamere loodusalale, Väinamere linnualale ja Väikese väina

loodusalale, jäädes ka mitmete kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide alale või nende

lähedusse. Kaitsealuse elupaiga tüübi karid puhul tuleb tähele panna, et kaabli paigaldamisel

pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis mõjutab ka karide struktuuri ja

säilimist. Täpsemalt on võimalik mõju välja selgitada Natura täishindamise käigus. Samuti

leiab kavandatav tegevus aset mitmete linnuliikide ning viigerhülge elupaigas või nende

elupaikade lähedal. Natura eelhindamine ei tohi välja tuua leevendusmeetmeid, selleks on

vajalik läbi viia Natura täishindamine, et teha kindlaks mõju kõikidele kaitse-eesmärgiks

olevatele linnuliikidele ning viigerhülgele ja leida vajalikud ning võimalikud

leevendusmeetmed. Eeldatavasti tekitab kavandatav tegevus mõju vaid ehitusperioodil.

Kindlasti tuleb vältida ehitustegevust lindude pesitsusperioodil vähemalt vahemikus 15.04-

30.06. Vajalik on hinnata, kuidas kavandatav tegevus viigerhülge elupaika mõjutab.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale mõõdukalt negatiivne:

ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon ning pinnase ümberpaigutamine, mis võib kaasa

tuua heljumit ning selle levikut meres. Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna toimub

meres. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring ning vibratsioon

ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist või

häirimist, kuna kohas, kuhu paigutatakse kaabel, muudetakse pinnase asetust merepõhjas.

Kasutusaegset mõju pole ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine

levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel

Keskkonnaametit.

2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise

ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba

võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja.

Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel

säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

3. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba.

4. Vastavalt peatükis 3.3 hinnatud siseriiklikele III ja II kaitsekategooria kaitsealustele

liikidele LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil 15.04-30.06.

5. Arvestada tuleb peatükis 1.2 toodud Eesti mereala planeeringu tingimustega taristu

rajamisel merepõhja.

6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Natura eelhindamine ei anna veendumust, et Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse-

eesmärkidele ei avaldu mõju. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, ega kultuuripärandile

leevendusmeetmete rakendamisel. 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini ehitamine Muhu

saarest lõunas ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Keskkonnamõju hindamise

algatamine on vajalik. Lisaks tuleb arvestada peatükis 5.4 toodud keskkonnameetmetega.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Elering AS „Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel.“

22.12.2023

• „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Tartu, 2018. Eesti Ornitoloogiaühing

• Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Tallinn, 2009

• Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve

merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava.

2013-2022. Keskkonnaamet

• „Lindude peatumisalade analüüs.“ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019

• Eesti Mereala Planeeringu seletuskiri

HOONESTUSLOA TAOTLUS – 25.01.2024

Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga.

Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel.

Taust

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist

Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava võimsuse

vajadus 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus

ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud

Saaremaalt Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse

rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva

330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga.

Omapoolse suunise 330-kilovoldise elektrivõrgu kavandamiseks Saaremaale andis 2022. aastal

Eleringile toona ettevõtte üldkoosoleku rolli täitnud majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1

kinnitati riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 7 (1) alusel eesmärk tagada Eesti

merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala

ühendamine Eesti elektrisüsteemiga, seab omanik Elering AS-le ülesandeks alustada selleks

vajaliku põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

21.02.2023 sõlmiti koostöökokkuleppe Elering AS, Saaremaa valla ja Lääneranna valla vahel

eesmärgiga trassikoridori rajamiseks vajalike planeeringuliikide välja selgitamine 330 kV

ülekandevõrgu rajamiseks Saaremaale. Koostöö tulemusena leiti, et riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) menetlus on kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam

menetlusviis antud ruumilise planeerimise läbiviimiseks. Ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium olnud seisukohal, et tuleks algatada REP, mis hõlmaks nii mere-

kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse

koostamist. Elering on esitanud REP taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

12.10.2023 (Lisa 1)

REP käigus käsitletav planeeringuala hõlmab Muhu saart ning selle ümbrust. Kuna REP käigus

uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik merekaablikoridore kaks:

1) Muhumaad läbivad kaablikoridorid. Läbitakse eraldi Suurt ja Väikest Väina, Elering

esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

2) Muhumaad mitte läbivad. Sellisel juhul kaabelliini koridor ei läbi Muhumaad, vaid

läbides terviklikult Liivi lahte ühendataks Mandri-Eesti 330kV ülekandevõrk

Saaremaale REP käigus planeeritava 330kV õhuliiniga

Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel. Antud trass on üks alternatiiv

kolmest võimalikust, Muhu merekaabli alternatiiv kask ja kolm kirjeldatud teistes taotlustes.

REP planeeringuala mittehõlmava Hoonestusloa taotlusSaaremaa-Läti suunal esitatakse peale

REP kehtestamist, kui on teada asukoht, kus Saaremaal saab paiknema merekaabli

randumiskoht.

1. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa aluseks oleva ehitise otstarve on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja

Muhumaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise REP-ist.

2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhjapinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta

kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale

ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetaks

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine sügavustes 5 m kuni 10 m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise,

merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit

eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas

kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva

pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud

allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao

kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi.

Kaablite kaitsmine sügavustes rohkem kui 10m lahendatakse tõenäoliselt kas merepõhja

lõikamise või jettymise meetodil. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad

merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta

tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

Merekaabelliini trassi valik

Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP

tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära

olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore

maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside

loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad

alajaamad käsitlevas piirkonnas (vt Lisa 1).

Muhu alt kaabel, võimalikud trassikoridorid:

• Virtsu – Randvere, ca 45.15 km

Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised2:

• 0 – 22 m, keskmiselt 15 m Liivi lahes

3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala

Igal trassil paralleelselt kulgevad kolm merekaablit.

Joonis 1. Merekaablite paigutus.

Kolmnurka seotud kaablite puhul trassi on kolm korda kahe kaabli läbimõõt (3x40 cm). Sellest

tulenevalt ehitistealused pindalad on ca 54 180 m2.

4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on 17 496 626 m².

2 Baltic Sea Bathymetry Database, kasutatud 17.07.2023, http://data.bshc.pro/#6/58.084/18.215

Joonis 2. Muhu saare alt asuv merekoridor. Detailne joonis. Planeeringuala

Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 3).

5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb

hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.

Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus

kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju.

REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH), mille käigus

uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud

uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud

allpool:

• Mõju hindamise vajadus *:

• Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele;

• Mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju hindamine loomastikule;

• Mõju hindamine rohevõrgustikule;

• Mõju hindamine veekeskkonnale;

• Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale;

• Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele;

• Mõju hindamine kliimale;

• Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine.

*Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud

uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja

sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH

programmi menetluse protsessis.

6. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat.

7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa

objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest

allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E3 fondist ning ülekoormustasust. 4 Ülekoormustasu

on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse

stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada

täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi.

8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta

Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate

kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud

käesolevale taotlusele (vt Lisa 4).

3 Connecting European Facility for Energy ehk Euroopa Ühendamise Rahastust energeetikale kaasrahastus 4 https://www.elering.ee/ii-kvartal-2023-auditeerimata

LISAD

Lisa 1. Elering AS Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus.

Link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee)

Lisa 2. Alajaamad.

Joonis 3. Olemasolevad ja planeeritavad alajaamad

Lisa 3. Koordinaadid. Muhu alt merekaabel.

Punkti nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS'84 UTM35N) L (WGS'84 UTM35N)

1 6491392,72 471798,35 58,5616544 23,5154335

2 6491273,83 471628,99 58,5605761 23,5125385

3 6491218,15 471490,50 58,5600671 23,5101661

4 6491404,39 471470,18 58,5617379 23,5097936

5 6491441,80 471377,16 58,5620676 23,5081906

6 6472297,90 462026,21 58,3894791 23,3507115

7 6467155,78 446634,85 58,3417066 23,0887671

8 6468069,18 442273,10 58,3493529 23,0140694

9 6469172,18 442074,55 58,3592288 23,0104010

10 6469195,71 441968,71 58,3594260 23,0085871

11 6469167,45 441872,19 58,3591594 23,0069455

12 6469294,70 441747,68 58,3602852 23,0047864

13 6469316,90 441642,07 58,3604705 23,0029769

14 6467799,22 441915,26 58,3468819 23,0080269

15 6467747,28 441941,99 58,3464192 23,0084964

16 6467719,13 441993,17 58,3461732 23,0093775

17 6466747,62 446632,37 58,3380420 23,0888194

18 6466745,67 446658,66 58,3380277 23,0892687

19 6466750,65 446684,55 58,3380756 23,0897095

20 6471958,36 462272,25 58,3864521 23,3549741

21 6471977,98 462306,30 58,3866311 23,3555529

22 6472009,32 462330,42 58,3869146 23,3559601

Tabel 1. Planeeringuala punktid.

Lisa 4. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta.

Dokument lisatud taotlusele kaasa.

Adressaatide nimekiri:

1. Saaremaa vald - [email protected]

2. Lääneranna vald - [email protected]

3. Muhu vald – [email protected]

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

5. Kliimaministeerium – [email protected]

6. Kaitseministeerium - [email protected]

7. Transpordiamet – [email protected]

8. Keskkonnaamet – [email protected]

9. Muinsuskaitseamet – [email protected]

10. Päästeamet – [email protected]

11. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

12. Terviseamet - [email protected]

Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4

1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 6

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 7

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 7

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 7

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 7

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ..................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel ....................................................................................................................................... 8

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ............................................................................................................................... 8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ...................................... 8

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ........................................................ 9

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 17

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 35

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 35

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 35

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 36

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 36

5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 36

5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 36

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 37

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliini rajamiseks.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised ja

tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid

ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel kaabel/torujuhe

kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja.

Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel peaks

kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring ja

teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel peaks

kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis hõlmab

nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi eriplaneeringu käigus

koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH. Korralduse eesmärk on algatada

REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus. Planeeringu eesmärk on planeerida

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast läbi Lihula linna

Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust

ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku,

aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav

ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse

– saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti

taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala

hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu

valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-

Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva

maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa

Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise

korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel

asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse kaevik

kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga

lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega

täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Antud

kaabli rajamisel Muhumaa alt on kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022.

aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud

tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse suurendamiseks

saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit

ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kavandatav trass ristub Eastern Light AB taotletud kiudoptilise sidekaabliga, millele on

esitatud hoonestusloa taotlus nimega Kakumäe-EEZ, kus on algatatud hoonestusloa menetlus

ning hetkel käivad allveearheoloogilised uuringud.

Kavandatava trassi randumiskoha lähedal Saaremaal asub Ruhve sadam ning Virtsu sadama

lähedal rannikul, samuti on mitmeid teisi sadamaid, millede vaheline laevaliiklus ristub

kindlasti ka kavandatava kaabliga. Seetõttu on oluline, et kaablite alal, kaablitrassil ja nendest

0,5 m ulatuses mõlemal pool on ankurdamine, traalimine ja mistahes muu kaableid või

torujuhtmeid kahjustada võiv tegevus keelatud.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas mitmeid veekogumeid: Väinamere rannikuvee

veekogumi Matsalu alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja

koondseisund on halb (2019); Liivi lahe kirdeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb

(2019); Liivi lahe loodeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte alamvesikonda, mille

ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb (2019).

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning jälgida, et ei

muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult samasuguseks nagu

see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada,

reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole.

Kübassaare maastikukaitseala (KLO1000295) asub kavandatava trassi läheduses.

Kübassaare maastikukaitseala eesmärk on:

1) Eestis haruldase ja reliktse laialehise metsa koosluse, väärtuslike geoloogiliste objektide,

poollooduslike koosluste, looduse poolest mitmekesiste väikesaarte, kaitsealuste taime- ja

loomaliikide elupaikade kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

liikide kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - mereveega üleujutatud liivamadalate

(1110), mõõnaga paljanduvate mudaste ja liivaste laugmadalike (1140), rannikulõugaste

(1150*), laiade madalate abajate ja lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga

kivirandade (1220), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130),

lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loode ehk alvarite (6280*), sinihelmikaniitude

(6410), fennoskandia puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*),

vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080) kaitse.

Kübassaare maastikukaitseala pindala on kokku 517.4 ha, millest maismaa pindala on 443.9 ha

ja veeosa pindala 73.5 ha.

Väikese väina hoiuala (KLO2000341) asub kavandatava trassi läheduses.

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste

rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide

- emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus),

kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja

punaselg-õgija (Lanius collurio). Väikese väina hoiuala pindala kokku on 16751.9 ha, millest

veeosa pindala on 16751.9 ha.

Kavandatava trassi suhtelises läheduses Muhumaa ja Saaremaa vahel asub meres väikekajaka

elupaik koodiga KLO9133269, mis on väikekajaka sigimispaik. Väikekajaka pesitsusperiood

kestab mai lõpust juuli lõpuni. Väikekajakas pesitseb rohketoitelistel siseveekogudel,

rannikumärgaladel ja saartel, tavaliselt seltsinguliselt, sageli segakolooniates mustviire või

jõgitiiruga ka naerukajakate läheduses. Ohuteguriteks loetakse märgalade kuivendamist ja

üldiselt veetaseme reguleerimist, häirimist ja vee saastamist. Väikekajakale võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

tema pesitusperioodil.

Väikese väina loodusala (RAH0000596) asub kavandatava trassi läheduses. I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad

(*T1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad

(1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica). Väikese väina loodusala pindala kokku on 17730.7 ha, millest maismaa

pindala on 3715.2 ha ja veeosa pindala on 14015.5 ha.

Kavandatava trassi lähedusse jääb ka Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176).

Puhtu-Laelatu looduskaitsealale jääb Rame lahe laidude hooldatav sihtkaitsevöönd

(KLO1100139), mis on liikumispiiranguga ala, kus keelu- või piirangu aeg kestab vahemikus

01.03-15.07, täpsemalt alates 15.märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:

1) eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike,

rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,

sulgimis- ja toitumisalasid;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need

on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160),

karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja

laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid)

(6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*),

puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on

hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik

(Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind

(Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel (Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax),

täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir

(Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis) ja vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria);

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on

emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis

loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-

pisitigu (Vertigo geyeri);

5) ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex

extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra),

rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik

muguljuur (Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia),

kärbesõis (Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus

valerandii) ja kõrge kannike (Viola elatior);

6) kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid

on lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus

aquaticus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa

totanus); kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir

(Pipistrellus nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).

Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku

elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega.

Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud,

kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. Puhtu-Laelatu

looduskaitse ala pindala kokku on 3057.7 ha, millest maismaa pindala on 1017.8 ha ja veeosa

pindala on 2039.9 ha.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere linnuala

pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa pindala on

226417.7 ha.

Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230),

väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640),

jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode

(7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade

(9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca

hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-

tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare) pindala kokku on 42573.2 ha, millest

maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on 41516 ha.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade

(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160),

liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide,

samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse,

on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes

(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas

(Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea

cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya

ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris),

mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta),

värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula

hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-

kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco

tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica),

punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp

(Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix),

kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus

pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere

hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on 2950.6 ha ja

veeosa pindala on 62275.8 ha.

Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad

(1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik

võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas

(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-

linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-

pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala kokku on 253958.90 ha, millest

maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on 211516.7 ha.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare hoiualal (KLO2000309). Kahtla-Kübassaare

hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -

veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurannikute (1140), rannikulõugaste

(1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210),

püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),

kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode

(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste

metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ

I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps

grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas

clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria

mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala

clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus

merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus

vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder

(Tringa totanus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna

sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna

albifrons), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija

(Lanius collurio). Kahtla-Kübassaare hoiuala veeosa pindala on 13510 ha.

Hoiualal asub kivirullija elupaik koodiga KLO9125638. Kivirullija on II kaitsekategooria liik,

kes kasutab antud laidu sigimispaigaks. Kivirullija pesitsusaeg jääb mai keskpaigast juuli

keskpaigani, pesitseb hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase rannaga laidudel.

Ohuteguriteks on eelkõige häirimine laidudel suurte kajakate poolt, samuti nt kalanduse tõttu

sobivate toiduobjektide asendumine teiste liikidega, mistõttu ei taastu lindude energiavaru

piisava kiirusega. Kavandatav tegevus ei mõjuta kuidagi kivirullijat, kuna ei too kaasa mainitud

ohutegureid.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125). Liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e

roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus

minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e

räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder

(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kahtla-Kübassaare linnuala pindala kokku on

14090.2 ha, millest maismaa pindala on 3281.1 ha ja veeosa pindala on 10809.1 ha.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630). I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid

(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410),

puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080). Kahtla-Kübassaare loodusala pindala kokku on 14090.2 ha, millest

maismaa pindala on 3281.1 ha ning veeosa pindala on 10809.1 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava trassi läheduses meres Virtsu aleviku juures ning maa ja mere piiril, kus trass

jõuab Virtsu alevikku, paiknevad mitmed Natura elupaigad, 1630* - rannaniidud ja 1620 –

väikesaared ja laiud, mis polegi ühegi Natura ala kaitse-eesmärgiks.

Alal asuvad 1630*, rannaniidud, EELIS-e koodidega 543345481, koondseisundihindega B;

ELP0013028, keskmine väärtus C – keskmine väärtus, tegu on ajuti märja alaga, pärandniiduga,

mis on merepoolsest servast roostunud; ELP0008064, üldise hinnanguga B – kõrge väärtus,

mille kirjelduseks on antud, et rannaniidu kooslus on olemas ning ilmselt on taastatav ka

roostunud osa, hetkel on osaliselt pilliroostunud; ELP0015701, üldine hinnang A – väga kõrge

väärtus, tegu on alaga, mis on kohati paraniiske, üleujutatav või ajuti märg, mida on varem

karjatatud ning ka edasi karjatatakse; ELP0015781, mille üldine hinnang on B – kõrge väärtus,

ala mis on kohati parasniiske, kohati üleujutav, suures osas hästi karjatatud, keskmise

liigirikkusega rannaniit.

Alal asuvad 1620, väikesaared ja laiud, EELIS-e koodidega -1698945083, keskmise väärtusega

C; -1529445083, keskmise väärtusega C; -2099045083, keskmise väärtusega C; -2085745083,

keskmise väärtusega C; 836645083, keskmise väärtusega C; -1160045083, keskmise

väärtusega C.

Kavandatava trassi läheduses asuvad kaitsealused liigid on hänilane (Motacilla flava),

KLO9123019 Virtsu lähedal Uuluti laiul, viimane vaatlus aastast 2014, kui on leitud 4 paari

linde ning ristpart (Tadorna tadorna), KLO9105108 Virtsu lähedal Uuluti laiu ja mandri

lähedal, viimane vaatlus aastast 2007, kui on paar lindu leitud; KLO9125867 Muhumaalt Ulluta

laiult, kus on leitud 1 paar linde aastal 2019; KLO9129095 Saaremaal Risti nasval ja Süsime

nasval, kus leiti 2020. aastal 1 paar linde; KLO9129102 Saaremaal Saarmiku säärel, kus leiti 2

paari linde. Lisaks on Virtsu alevikus põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik

KLO9115593, mis asub ranniku lähedal, kus jõuab kavandatav trass maismaale.

Eelmises lõigus nimetatud ristpart ja hänilane on III kaitsekategooria ja põhja-nahkhiir on II

kaitsekategooria kaitsealused liik, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt

on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil 15.04-30.06.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV. Kavandatav tegevus

asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal

(RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja

Väikese väina loodusalal (RAH0000596).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare

loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala

(RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596). Nimetatud alade kirjeldus on

toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väikese väina loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soolakulised muda- ja

liivarannad (1310)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud (1620) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannaniidud (*1630) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad -

6210)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica palustris) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Väikese väina loodusala nurk kattub väikesel määral

viigerhülge elupaigaga KLO9123887 ning elupaigaga

KLO9123888. Tegu on puhkealadega, kus Muhumaa

poolsel alal on registreeritud üldiselt üle 100 looma,

viimasel 2023. aastal 88 ning Saaremaa kaguosa alal

viimati 2020. aastal 45 looma. Seega võib järeldada, et

tegu on viigerhüljestele väga oluliste elupaikadega.

Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja seetõttu

on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul väga

vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks

kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid

kive. Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad

Väinamere, vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust

loomad teevad toitumisretki sügavamatesse vetesse

Soome lahe suudmes ja Liivi lahel. Kõige asjakohasem

ohutegur on häirimine. Kahtlemata on häirimise

tagajärjed kõige ohtlikumad sigimisperioodil, kui

vanalooma pojast eemalepeletamise tõttu võib kaduda

ema ja poja vaheline side, samuti karvavahetusperioodil,

kui loomad peavad karvavahetuse normaalseks

kulgemiseks veetma palju aega veest väljas.

Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed,

kuna nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil

kaotatud ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib

lugeda kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi

lähenemisel puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte

puhul 200 meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise

vahemaad sõltuvad ka müratasemest, ujuvvahendi

suurusest, lõhnaärritajatest (väljalaskegaasid). Viimase

mõju on otseselt sõltuv ärritaja intensiivsusest ja tuule

suunast. I. Jüssi vaatlused on näidanud, et hülged

lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju müra tekitav

ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt

hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning

lähenevad ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on

vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames.

4.3.2 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad

(1110)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

jõgede lehtersuudmed

(1130)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

liivased ja mudased

pagurannad (1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

karid (1170) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

esmased rannavallid

(1210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

kuivad nõmmed (4030) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

sinihelmikakooslused

(6410)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rabad (*7110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

allikad ja allikasood

(7160)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

nõrglubja-allikad (*7220) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

liigirikkad madalsood

(7230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lubjakivipaljandid (8210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

vanad loodusmetsad

(*9010)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rohunditerikkad kuusikud

(9050)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad -

*9180)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

lammi-lodumetsad

(*91E0)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.

hallhüljes (Halichoerus

grypus)

Kavandatava trassi läheduses asub Viirelaiu laidudel elupaik

koodiga KLO9132168, kus on üle kümne aasta hüljeste

esinemine registreeritud, viimasel, 2023 a.-l 102 looma

esinemine. Hallhüljeste levik erinevatel aastaaegadel on

suhteliselt varieeruv. Peamiselt asustavad nad avamerelisi

karisid. Sigimisperioodil koonduvad nad triivivale ajujääle,

peamiselt Liivi lahte ja Saaremaa läänerannikule. Sobiva jää

puudumisel soojade talvede korral poegivad nad küllaltki

edukalt ka madalatel saartel. Kevadisel karvavahetusperioodil

koonduvad loomad suurtesse kogumitesse, samuti peamiselt

avamerelistele karidele. Hüljeste arvukus karidel on kõrgeim

maikuu algusest juuni keskpaigani, kui loomadel toimub

karvavahetus. Suvel karide on asustatus madalam ja arvukus

sõltub ilmastikust. Suvel, sügisel ja kesktalvel on lesilates

veedetud aeg tavaliselt väiksem, loomade arvukus ulatub kuni

pooleni varasuvise maksimumiga võrreldes. Kuna hallhüljes ei

ole niivõrd inimpelglik loom ning tema elupaik asub

kavandatava trassi läheduses, kuid mitte vahetult selle juures,

pole talle mõju avaldumist ette näha.

saarmas (Lutra lutra) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica)

Kavandatava trassi läheduses asub viigerhülge elupaik koodiga

KLO9123888. Tegu on puhkealaga, kus Muhumaa poolsel alal

on registreeritud üldiselt üle 100 looma, viimasel 2023. aastal

88. Antud elupaika on käsitletud juba Väikese väina loodusala

alapeatükis.

harilik hink (Cobitis

taenia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik võldas (Cottus

gobio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica

palustris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp.

arenarius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roheline kaksikhammas

(Dicranum viride)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

könt-tanukas (Encalypta

mutica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soohiilakas (Liparis

loeselii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

madal unilook

(Sisymbrium supinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jäik keerdsammal (Tortella

rigens)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

paksukojaline jõekarp

(Unio crassus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väike pisitigu (Vertigo

genesii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

luha-pisitigu (Vertigo

geyeri)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.3 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

kiivitaja (Vanellus

vanellus)

Mandril Virtsu poolsaare juures on kiivitaja Loodusvaatluste

andmebaasi (LVA) vaatluste põhjal leitud Uulutilaiul. Arvesse

võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal rannaniitudel ning

asjakohane kaabel rajatakse vette, pole kiivitajale mõju ette näha.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu punajalg-tilderi elupaika

koodidega KLO9124952 (sigimispaik, kus viimane vaatlus aastast

2019, kus on leitud 1 paar), KLO9105138 (viimane vaatlus aastast

2019, kus on leitud 4 paari), KLO9133279 (viimane vaatlus 2017.

aastal, sigimispaigast 7 paari), KLO9133280 (viimane vaatlus

2017. aastal, leitud 1 paar). Punajalg-tildri pesitsusaeg jääb

vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis valdavalt rannaniitudel ja

laidudel. Peamiselt ohustab teda pesitsuspaikade kattumine

pilliroo ja võsaga, kui nende majandamine on lakanud.

Kavandatav tegevus ei ohusta punajalg-tildrit ega tema elupaika.

heletilder (Tringa

nebularia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mudatilder (Tringa

glareola)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tumetilder (Tringa

erythropus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105155,

kus viimane vaatlus pärineb aastast 2014, kui on leitud 5 paari

linde. Pesitsusperiood kestab juuni algusest juuli teise pooleni,

pesitseb mitmesugustes põõsastikes, metsaservades ja hõredates

puistutes. Ohuteguriteks on alade kinnikasvamine ja

lausvõsastumine. Kavandatav tegevus vööt-põõsalinnule mõju ei

avalda.

tutt-tiir (Sterna

sandvicensis)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133272. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Tutt-tiiru

pesitsusaeg jääb aprilli keskpaigast juuli lõpuni, pesitseb

eranditult väikestel merelaidudel. Tutt-tiiru ohustavad inimese

häiriv tegevus pesapaikades (ka munade korjamine) ja kisklus,

laidude roostumine ja kalade tööstuslik ülepüük ja merereostus.

Kavandatav tegevus tutt-tiirule mõju ei avalda.

randtiir (Sterna

paradisaea)

Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu randtiiru elupaika

koodidega KLO9105150 (2007 a. vaatlus, leitud pesitsusalalt 20

paari), KLO9105169 (2019. a vaatlus, leitud 1 paar),

KLO9133273 (2017 a. vaatlus, leitud 136 paari) ja KLO9133281

(2017 a. vaatlus, leitud 28 paari). Randtiir pesitsusaeg kestab maist

augusti alguseni. Randtiir pesitseb põhiliselt seltsinguliselt

laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte ja

mandri rannavalle ja klibuseid alasid rannaniitudel. Muude ohtude

seas ohustab randtiiru ka vee läbipaistvuse vähenemine,

merereostus ning inimeste käigud väikestele meresaartele.

Kavandatav tegevus randtiirule mõju ei avalda.

jõgitiir (Sterna hirundo) Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu jõgitiiru elupaika

koodidega KLO9105162 (2019. a viimane vaatlus, kus

sigimispaigast on leitud 1 paar linde), KLO9133274 (2017 a.

viimane vaatlus 196 paari). Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai

algusest augusti alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis

randtiir, kuid sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust.

Ohuteguritest on asjakohasemad saarte jm pesapaikade

kulustamine, roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav

tegevus jõgitiirule mõju ei avalda.

räusktiir e räusk (Sterna

caspia)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133276. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 2 paar linde. Pesitseb

Eestis mai algusest augusti alguseni, avamere poolt ümbritsetud

rohustunud või kivistel laidudel. Suurimaks ohuks on häirimine,

äärmusik ilm ning vaenamine (linnumunade korjamine).

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

väiketiir (Sterna

albifrons)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9124947,

kus on leitud 2019. aastal sigimispaigast 1 paar linde,

KLO9133271, kust on leitud 2017 aastal 7 paari linde. Pesitsusaeg

kestab mai keskpaigast kuni juuli keskpaigani, pesitseb peamiselt

merelaidudel või väikesaarte randadel, vahel ka mandri lagedaid

rannakooslustel. Väiketiir pole väga ohustatud liik, peamiseks

ohuks on pesapaikade kinnikasvamine eutrofeerumise tagajärjel.

Kavandatav tegevus väiketiirule mõju ei avalda.

hahk (Somateria

mollissima)

Lääneranna vallas on LVA põhjal haha esinemine registreeritud

Uulutilaiul ning avamerel kavandatava trassikoridori juures.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

naaskelnokk

(Recurvirostra

avosetta)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133277. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Muhumaa

lõunaosas asub ka elupaik koodiga KLO9128228, kus on 2019.

aastal tehtud vaatluse käigus leitud pesitsevad ning toituvad

linnud. Pesitsusaeg kestab mai keskpaigast kuni juuli keskpaigani,

pesitsusala asub tavaliselt vähese rohustuga mudastel või

saviklibuste paljakutega rannal, väikesaartel pesitseb madalate

heinasaarte hõredal rohukamaral. Peamisteks ohuteguriteks on

röövlus, ka sobivate pesitsusalade pillirooga kinnikasvamine.

Kavandatav tegevus naaskelnokale mõju ei avalda.

täpikhuik (Porzana

porzana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikehuik (Porzana

parva)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps

cristatus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal üks tuttpüti vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

plüü (Pluvialis

squatarola)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

hallpea-rähn e hallrähn

(Picus canus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tutkas (Philomachus

pugnax)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

Lääneranna vallas on LVA põhjal kormorani vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suurkoovitaja

(Numenius arquata)

Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga

KLO9125827, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde.

Suurkoovitaja pesitseb aprilli lõpust juuni keskpaigani. Ta on

tüüpiline avamaastikukahlaja, enamasti pesitseb poollooduslikel

ja kultuurrohumaadel ning teraviljapõldudel, ka luhtadel ja

soostuvatel niitudel. Ohuteguriks on luhtade ja niitude

võsastumine, põllumajandusmaastike dreenimine ja

taimekaitsevahendite kasutamine, varajane niitmine, mistõttu tihti

pesitsused ebaõnnestuvad. Kavandatav tegevus suurkoovitajale

mõju ei avalda.

rohukoskel (Mergus

serrator)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rohukoskli vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

jääkoskel (Mergus

merganser)

Lääneranna vallas on LVA põhjal jääkoskli vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustvaeras (Melanitta

nigra)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

tõmmuvaeras

(Melanitta fusca)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105148,

kus 2014 a. vaatlusel liiki ei leitud, 2007. a.-l leiti 1 paar linde.

Tõmmuvaera pesitsusperiood kestab mai lõpust septembri

keskpaigani, on põhiliselt laidude ja väikeste meresaarte asukas.

Ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi halvenemine

(kinnikasvamine), ka röövlus ja häirimine. Kavandatav tegevus

tõmmuvaerale mõju ei avalda.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal elupaik koodiga KLO9133275 ning Muhumaa

lõunaosas elupaik koodiga KLO9128227. Tegu on vastavalt

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde ning teiselt

2019. aastal 15 lindu toitumas. Samuti asub Virtsu alevikus

kavandatava kaabli trassi läheduses Uuluti laiul veel üks elupaik

koodiga KLO9123018, kus on korduvalt leitud 1-2 paari linde

pesitsemas. Mustsaba-vigle pesitsusaeg jääb aprilli lõpust juuni

lõpuni, pesitseb soodes, rannaniitudel ja luhtadel, kohati ka

rannalähedastel laidudel. Põhiline ohutegur on poollooduslike

märgalade majandamise vähenemine või lakkamine, ka

keskkonnareostus, rüüstamine ja häirimine. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

plütt (Limicola

falcinellus)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal leitud naerukajaka vaatlus

avamerel kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus

fuscus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kalakajakas (Larus

canus)

Lääneranna vallas on LVA põhjal naerukajaka vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

punaselg-õgija (Lanius

collurio)

Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105101,

kus viimane vaatlus pärineb aastast 2014, kus sigimisalalt on

leitud 1 paar linde. Punaselg-õgija pesitseb mai lõpust juuli lõpuni,

elupaigaks poolavamaastik. Ohuteguriteks on tavaliselt

poolavamaastiku kinnikasvamine ja põllumajanduse liigne

intensiivsus. Kavandatav tegevus ei ohusta ega oma mõju

punaselg-õgija elupaigale.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sookurg (Grus grus) Kavandatava trassi läheduses asub elupaik koodiga KLO9105146,

kus 2014 a. vaatlusel liiki ei leitud, 2007. a.-l leiti 1 paar linde.

Pesitsusaeg aprilli keskpaigast augusti alguseni. Elupaikadena on

eelistatum rannikuveekogud ja sisemaajärved, kus ta pesitseb vees

kasvavas hõredas pilliroos või soisel kaldaõõtsikul. Sookure

tüüpiline pesakoht on vesine, kuid enamasti sügavama avaveeta.

Asjakohased ohutegurid on kuivendamine, suurenev

pesitsusaegne häirimine. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

värbkakk (Glaucidium

passerinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunepp (Gallinago

media)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lauk (Fulica atra) Lääneranna vallas on LVA põhjal laugu vaatlus Uulutilaiul.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

põldtsiitsitaja

(Emberiza hortulana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kühmnokk-luik (Cygnus

olor)

Lääneranna vallas on LVA põhjal kühmnokk-luige vaatlused

avamerel kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

laululuik (Cygnus

cygnus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Elupaik koodiga KLO9121531 on registreeritud Väikeses väinas

mitmesse paika, Muhumaa lõunatipus olev toitumisala jääb

suhteliselt lähedale ka kavandatavale trassile. Tegu on 2015. aastal

registreeritud vaatlusega, kus on registreeritud 100 isendit. Eestis

ei pesitse, on siin vaid läbirändel. Väikeluik kasutab antud

elupaika vahepeatuste tegemiseks ning toitumiseks ja

puhkamiseks. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul,

lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene

rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Kavandatava tegevuse

mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt

lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on väikeluigel

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

rukkirääk (Crex crex) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki LVA põhjal ei leidu.

Siiski on tõenäoline, et kavandatava tegevuse alal või läheduses

aulid puhkavad ja toituvad. Aul on eranditult Läänemerel talvitav

liik, kes veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu

kaheksa kuud aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november

ning rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

välja-loorkull (Circus

cyaneus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga

KLO9125826, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde.

Pesitsusaeg mai algusest augusti alguseni. Roo-loorkull pesitseb

peaaegu eranditult roostikes. Suurimaks ohuks on elupaikade

hävimine ja kvaliteedi langus. Kavandatav tegevus ei ohusta ega

oma mõju roo-loorkullile.

valge-toonekurg

(Ciconia ciconia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustviires (Chlidonias

niger)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Kavandatava trassi lähedusse jääb mitu randtiiru elupaika

koodidega KLO9124982 (2019. a vaatluses leitud sigimisalalt 1

paar linde), KLO9123017 (2019. a vaatluses leitud sigimisalalt 1

paar linde), KLO9133278 (2017. a vaatluses leitud sigimispaigast

4 paari linde). Pesitseb mai lõpust augusti keskpaigani, asustab

hõreda ja madala taimestikuga lagedaid liivaseid või klibuseid

rannalõike, samuti rannakarjamaade mudapaljakutega osi.

Peamisteks ohtudeks on elupaikade kinnikasvamine ja häirimine

inimeste poolt. Kavandatav tegevus ei oma liivatüllile mõju.

väiketüll (Charadrius

dubius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suurrüdi e rüdi e

suurrisla (Calidris

canutus)

Saaremaal ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse alal ja

mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris

alpina schinzii)

Kavandatava kaabli trassi ääres Virtsu aleviku lähedal on

registreeritud elupaik koodiga KLO9105143 Uuluti laiul, viimase

vaatluse ajal 2014. aastal liiki aga ei leitud. Pesitsusaeg on aprilli

lõpust juuli keskpaigani, pesitseb valdavalt märgadel väga madala

taimestikuga lagedatel rannaniitudel. Peamisteks ohuteguriteks on

rannaniitude kadumine kinnikasvamise tõttu. Kavandatav tegevus

ei oma niidurislale mõju.

sõtkas (Bucephala

clangula)

Lääneranna vallas on LVA põhjal üks sõtka vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

kassikakk (Bubo bubo) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava trassi läheduses Ulluta laiul asub elupaik koodiga

KLO9125851, kus on viimati 2013. aastal leitud 1 paar linde.

Pesitusaeg on mai algusest juuli teise pooleni, pesitseb üksnes

väikestel meresaartel. Peamisteks ohuteguriteks on suurenev

pesitsusaegne häirimine ja röövlus. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

mustlagle (Branta

bernicla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

hüüp (Botaurus

stellaris)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merivart (Aythya

marila)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttvart (Aythya

fuligula)

Lääneranna vallas on LVA põhjal tuttvardi vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

punapea-vart (Aythya

ferina)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

sooräts (Asio flammeus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kivirullija (Arenaria

interpres)

Kavandatava trassi läheduses asub Muhumaa ja Saaremaa

vahelisel alal kivirullija elupaik koodiga KLO9133270. Tegu on

sigimispaigaga, kus on leitud 2017. aastal 1 paar linde. Kivirullija

on II kaitsekategooria liik, kes kasutab antud laidu sigimispaigaks.

Kivirullija pesitsusaeg jääb mai keskpaigast juuli keskpaigani,

pesitseb hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase

rannaga laidudel. Ohuteguriteks on eelkõige häirimine laidudel

suurte kajakate poolt, samuti nt kalanduse tõttu sobivate

toiduobjektide asendumine teiste liikidega, mistõttu ei taastu

lindude energiavaru piisava kiirusega. Kavandatav tegevus ei oma

kivirullijale mõju.

hallhaigur (Ardea

cinerea)

Lääneranna vallas on LVA põhjal hallhaigru vaatlus avamerel

kavandatava trassikoridori juures. Hallhaigur pesitseb metsatukas

puudel, käib vaid roostikus toitumas. Arvestades, et kavandatav

tegevus toimub meres ning hallhaigur käib ranniku lähedal vaid

toitumas, pole hallhaigrule mõju ette näha.

väike-rabahani (Anser

fabalis)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

laukhani (Anser

erythropus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhani e roohani

(Anser anser)

Lääneranna vallas on LVA põhjal hallhane vaatlus Uulutilaiul

kavandatava trassi läheduses. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suur-laukhani (Anser

albifrons)

Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

rääkspart (Anas

strepera)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rääkspardi vaatlused Virtsu

poolsaarel, kuhs kavandatav trass mandrile suundub, Uulutilaiul

ning avamerel kavandatava trassikoridori juures. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

rägapart (Anas

querquedula)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rägapardi vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Lääneranna vallas on LVA põhjal rägapardi vaatlused avamerel

kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus

15.04-30.06.

viupart (Anas penelope) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

piilpart (Anas crecca) Saare maakonnas ega Lääneranna vallas kavandatava tegevuse

alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju puudub.

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Lääneranna vallas on LVA põhjal luitsnokk-pardi vaatlused

avamerel kavandatava trassikoridori juures ning Uulutilaiul.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3.4 Mõju Kahtla-Kübassaare linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

viupart (Anas penelope) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Kavandatava trassi Saaremaal maapinnale jõudvas punktis

Ruhve küla läheduses on LVA põhjal mitu sinikael-pardi

vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil

(müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

rägapart (Anas

querquedula)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

rääkspart (Anas strepera) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hallhani e roohani (Anser

anser)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

punapea-vart (Aythya

ferina)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

tuttvart (Aythya fuligula) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks tuttvardi vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sõtkas (Bucephala

clangula)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks sõtka vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Kavandatava trassi läheduses asuvad elupaigad koodidega

KLO9109401 (2007 a. vaatlus, leitud 2 lindu), KLO9109399

(2006 a. vaatlus, 2 sigivat lindu) ja KLO9129101 (2020 a.

vaatlus, leitud 1 sigiv paar). Pesitseb mai lõpust augusti

keskpaigani, asustab hõreda ja madala taimestikuga lagedaid

liivaseid või klibuseid rannalõike, samuti rannakarjamaade

mudapaljakutega osi. Peamisteks ohtudeks on elupaikade

kinnikasvamine ja häirimine inimeste poolt. Kavandatav tegevus

ei oma liivatüllile mõju.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks auli vaatlus. Aul on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes

veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa

kuud aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning

rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Kavandatava trassi läheduses ning Kahtla-Kübassaare linnualal

asuvad kaks elupaika koodidega KLO9121544 ja KLO9121540.

Mõlemad alad on kasutuses toitumisalana, Udriku alal on vaatlus

registreeritud aastal 1998, Ruhve külas 2015. aastal, kus on

registreeritud 13 isendit. Eestis ei pesitse, on siin vaid läbirändel.

Väikeluik kasutab antud elupaika vahepeatuste tegemiseks ning

toitumiseks ja puhkamiseks. Linnud saabuvad märtsi lõpul või

aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles.

Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Aul on

eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin suurema aja

oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud aastas. Aulid

jõuavad Eestisse oktoober-november ning rändavad tagasi

külmematele aladele mais. Kavandatava tegevuse mõju pole ette

näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt lokaalne tegevus

ning läbirändel ja toitudes on aulil võimalik ümber asuda

sobivaimasse piirkonda.

kühmnokk-luik (Cygnus

olor)

Kavandatava trassi läheduses asub LVA põhjal mitmeid

kühmnokk-luige vaatluseid. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-

30.06.

lauk (Fulica atra) Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks laugu vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

sookurg (Grus grus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Saaremaal asuvad kavandatava kaabli maale jõudmise

piirkonnas neli merikotka elupaika (KLO9126260,

KLO9126259, KLO9126258, KLO9126261). Merikotka puhul

on tegu I kaitsekategooria liigiga, kelle üheks asjakohaseks

ohuteguriks on pesitsusaegne häirimine, mille suhtes on

merikotkas väga tundlik eelkõige haudumise ja väikeste poegade

kasvatamise perioodil. Arvestades elupaikade kaugust merest ei

ole merikotkale mõju ette näha.

kalakajakas (Larus

canus)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

mitu kalakajaka vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus

fuscus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikekajakas (Larus

minutus)

Saaremaal asub kavandatava kaabli maale jõudmise piirkonnas

elupaik koodiga KLO9109409, antud elupaik on väikekajaka

sigimisala. Väikekajaka pesitsusperiood kestab mai lõpust juuli

lõpuni. Väikekajakas pesitseb rohketoitelistel siseveekogudel,

rannikumärgaladel ja saartel, tavaliselt seltsinguliselt, sageli

segakolooniates mustviire või jõgitiiruga ka naerukajakate

läheduses. Ohuteguriteks loetakse märgalade kuivendamist ja

üldiselt veetaseme reguleerimist, häirimist ja vee saastamist.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

mitu naerukajaka vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tõmmuvaeras (Melanitta

fusca)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jääkoskel (Mergus

merganser)

Kavandatava trassi läheduses Ruhve lähedal asub LVA põhjal

üks jääkoskli vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

rohukoskel (Mergus

serrator)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

Kavandatava tegevuse suhtelises läheduses asuvad Kübassaare

poolsaare lähedal LVA põhjal kolm kormorani vaatlust.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

roherähn e meltsas (Picus

viridis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sarvikpütt (Podiceps

auritus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps

cristatus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hahk (Somateria

mollissima)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väiketiir (Sterna

albifrons)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

räusktiir e räusk (Sterna

caspia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõgitiir (Sterna hirundo) Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad

koodidega KLO9109457 (2006 a. vaatlus, 4 sigivat lindu),

KLO9109437 (viimati 2020. aastal ei leitud) ja KLO9129099

(viimane vaatlus 2020. a-l, leiti 45 paari linde). Jõgitiiru

pesitsusaeg kestab mai algusest augusti alguseni. Asustab

peaaegu sama biotoopi mis randtiir, kuid sageli on just

kõrgemast rohust erinevalt randtiirust. Ohuteguritest on

asjakohasemad saarte jm pesapaikade kulustamine, roostumine

ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav tegevus ei oma jõgitiirule

mõju.

randtiir (Sterna

paradisaea)

Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad

koodidega KLO9109481 (viimane vaatlus 2007 a., 60 sigivat

lindu), KLO9109476 (viimane vaatlus 2007 a., 4 sigivat lindu),

KLO9109475 (viimane vaatlus 2006, 76 sigivat lindu),

KLO9109464 (viimane vaatlus 2020, 50 paari sigivaid linde),

KLO9109480 (viimane vaatlus 2022, liiki ei tuvastatud),

KLO9125671 (2019 a. vaatlus, leitud 1 paar linde). Randtiir

pesitsusaeg kestab maist augusti alguseni. Randtiir pesitseb

põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka

suuremate saarte ja mandri rannavalle ja klibuseid alasid

rannaniitudel. Muude ohtude seas ohustab randtiiru ka vee

läbipaistvuse vähenemine, merereostus ning inimeste käigud

väikestele meresaartele. Kavandatav tegevus ei oma randtiirule

mõju.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Kavandatava tegevuse läheduses asuvad mitmed elupaigad

koodidega KLO9109517 (2007 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu),

KLO9109507 (2007 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu),

KLO9109515 (2006 a. vaatlus, leitud 4 sigivat lindu),

KLO9109506 (viimane vaatlus 2022, liiki ei leitud),

KLO9129100 (viimane vaatlus 2020, leitud 1 paar linde). ).

Punajalg-tildri pesitsusaeg jääb vahemikku mai-juuli, pesitseb

Eestis valdavalt rannaniitudel ja laidudel. Peamiselt ohustab teda

pesitsuspaikade kattumine pilliroo ja võsaga, kui nende

majandamine on lakanud. Kavandatav tegevus ei oma punajalg-

tildrile mõju.

kiivitaja (Vanellus

vanellus)

Kavandatava trassi Saaremaal maapinnale jõudvas punktis

Ruhve küla läheduses on LVA põhjal mitu kiivitaja vaatlust.

Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal rannaniitudel ning

asjakohane kaabel rajatakse vette, pole kiivitajale mõju ette

näha.

4.3.5. Mõju Kahtla-Kübassaare loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja

liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivased ja mudased pagurannad

(1140)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

karid (1170) Ruhve küla lähedal meres läbib kavandatav trass ühte

karide elupaika EELIS-e koodiga -213746083, väärtus C.

Kahtla-Kübassaare hoiualal esinevad karid hajusalt ning

üksikult esinedes on nende pindala väike. Samas

moodustavad nad elupaigaliselt ühtse võrgustiku ning

hõlmavad hoiualal 545 ha. Natura eesmärgiks on seatud

140,2 ha. Kaitsekorralduskava järgi elupaiga seisundile

olemasoleva korra säilumisel ohtu ei ole. Küll aga tuleb

tähele panna, et kaabli paigaldamisel pinnasesse

muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis võib

mõjutada ka karide struktuuri ja säilimist. Kavandatava

tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on vajalik välja

selgitada Natura täishindamise raames.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

püsitaimestuga kivirannad

(1220)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud (1620) Ruhve külas jäävad kavandatava trassi lähedusse mitmed

vastavad elupaigad (koodidega 1671345083, hinnang C;

-194045083, hinnang C; 220345083, hinnang C).

Kavandatav tegevus ei asu väikesaarte ega laidude alal

ning ei oma neile mõju.

rannaniidud (*1630) Ruhve külas jääb kavandatava trassi maa ja mere piirile

üks elupaik koodiga -1939245083. EELISes on märgitud

ala üldiseks hinnanguks B – kõrge väärtus, kuna tegu on

hästi säilinud alaga, kus on natuke pilliroogu, mida pole

mõned aastad majandatud, kuid on oluline osa koosluste

kompleksist ja asub asutusest kaugel. Rannaniitude

peamisteks ohuteguriteks on pigem võsastumine ja

roostiku pealetung, ka tallamine ja parkimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu ohutegurite alla, samuti ei

mõjuta ka teisiti rannaniite, kuna toimub veekeskkonnas.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad -

6210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sinihelmikakooslused (6410) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad

(*9020)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 aladele, täpsemalt Kahtla-Kübassaare linnualale, Kahtla-

Kübassaare loodusalale, Väinamere loodusalale, Väinamere linnualale ja Väikese väina

loodusalale, jäädes ka mitmete kaitse-eesmärkideks olevate elupaikade ja liikide alale või nende

lähedusse. Kaitsealuse elupaiga tüübi karid puhul tuleb tähele panna, et kaabli paigaldamisel

pinnasesse muudetakse pinnareljeefi ning morfoloogiat, mis mõjutab ka karide struktuuri ja

säilimist. Täpsemalt on võimalik mõju välja selgitada Natura täishindamise käigus. Samuti

leiab kavandatav tegevus aset mitmete linnuliikide ning viigerhülge elupaigas või nende

elupaikade lähedal. Natura eelhindamine ei tohi välja tuua leevendusmeetmeid, selleks on

vajalik läbi viia Natura täishindamine, et teha kindlaks mõju kõikidele kaitse-eesmärgiks

olevatele linnuliikidele ning viigerhülgele ja leida vajalikud ning võimalikud

leevendusmeetmed. Eeldatavasti tekitab kavandatav tegevus mõju vaid ehitusperioodil.

Kindlasti tuleb vältida ehitustegevust lindude pesitsusperioodil vähemalt vahemikus 15.04-

30.06. Vajalik on hinnata, kuidas kavandatav tegevus viigerhülge elupaika mõjutab.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale mõõdukalt negatiivne:

ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon ning pinnase ümberpaigutamine, mis võib kaasa

tuua heljumit ning selle levikut meres. Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna toimub

meres. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring ning vibratsioon

ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist või

häirimist, kuna kohas, kuhu paigutatakse kaabel, muudetakse pinnase asetust merepõhjas.

Kasutusaegset mõju pole ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine

levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel

Keskkonnaametit.

2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise

ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba

võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja.

Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel

säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

3. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba.

4. Vastavalt peatükis 3.3 hinnatud siseriiklikele III ja II kaitsekategooria kaitsealustele

liikidele LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra

ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil 15.04-30.06.

5. Arvestada tuleb peatükis 1.2 toodud Eesti mereala planeeringu tingimustega taristu

rajamisel merepõhja.

6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Natura eelhindamine ei anna veendumust, et Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse-

eesmärkidele ei avaldu mõju. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, ega kultuuripärandile

leevendusmeetmete rakendamisel. 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini ehitamine Muhu

saarest lõunas ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Keskkonnamõju hindamise

algatamine on vajalik. Lisaks tuleb arvestada peatükis 5.4 toodud keskkonnameetmetega.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Elering AS „Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel.“

22.12.2023

• „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Tartu, 2018. Eesti Ornitoloogiaühing

• Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Tallinn, 2009

• Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve

merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava.

2013-2022. Keskkonnaamet

• „Lindude peatumisalade analüüs.“ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019

• Eesti Mereala Planeeringu seletuskiri

HOONESTUSLOA TAOTLUS – 25.01.2024

Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga.

Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel.

Taust

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist

Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava võimsuse

vajadus 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus

ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud

Saaremaalt Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse

rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva

330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga.

Omapoolse suunise 330-kilovoldise elektrivõrgu kavandamiseks Saaremaale andis 2022. aastal

Eleringile toona ettevõtte üldkoosoleku rolli täitnud majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1

kinnitati riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 7 (1) alusel eesmärk tagada Eesti

merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala

ühendamine Eesti elektrisüsteemiga, seab omanik Elering AS-le ülesandeks alustada selleks

vajaliku põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

21.02.2023 sõlmiti koostöökokkuleppe Elering AS, Saaremaa valla ja Lääneranna valla vahel

eesmärgiga trassikoridori rajamiseks vajalike planeeringuliikide välja selgitamine 330 kV

ülekandevõrgu rajamiseks Saaremaale. Koostöö tulemusena leiti, et riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) menetlus on kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam

menetlusviis antud ruumilise planeerimise läbiviimiseks. Ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium olnud seisukohal, et tuleks algatada REP, mis hõlmaks nii mere-

kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse

koostamist. Elering on esitanud REP taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

12.10.2023 (Lisa 1)

REP käigus käsitletav planeeringuala hõlmab Muhu saart ning selle ümbrust. Kuna REP käigus

uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik merekaablikoridore kaks:

1) Muhumaad läbivad kaablikoridorid. Läbitakse eraldi Suurt ja Väikest Väina, Elering

esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

2) Muhumaad mitte läbivad. Sellisel juhul kaabelliini koridor ei läbi Muhumaad, vaid

läbides terviklikult Liivi lahte ühendataks Mandri-Eesti 330kV ülekandevõrk

Saaremaale REP käigus planeeritava 330kV õhuliiniga

Käesoleva taotluse esemeks on Muhu alt ületav merekaabel. Antud trass on üks alternatiiv

kolmest võimalikust, Muhu merekaabli alternatiiv kask ja kolm kirjeldatud teistes taotlustes.

REP planeeringuala mittehõlmava Hoonestusloa taotlusSaaremaa-Läti suunal esitatakse peale

REP kehtestamist, kui on teada asukoht, kus Saaremaal saab paiknema merekaabli

randumiskoht.

1. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa aluseks oleva ehitise otstarve on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja

Muhumaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise REP-ist.

2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhjapinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta

kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale

ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetaks

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine sügavustes 5 m kuni 10 m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise,

merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit

eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas

kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva

pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud

allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao

kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi.

Kaablite kaitsmine sügavustes rohkem kui 10m lahendatakse tõenäoliselt kas merepõhja

lõikamise või jettymise meetodil. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad

merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta

tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

Merekaabelliini trassi valik

Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP

tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära

olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore

maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside

loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad

alajaamad käsitlevas piirkonnas (vt Lisa 1).

Muhu alt kaabel, võimalikud trassikoridorid:

• Virtsu – Randvere, ca 45.15 km

Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised2:

• 0 – 22 m, keskmiselt 15 m Liivi lahes

3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala

Igal trassil paralleelselt kulgevad kolm merekaablit.

Joonis 1. Merekaablite paigutus.

Kolmnurka seotud kaablite puhul trassi on kolm korda kahe kaabli läbimõõt (3x40 cm). Sellest

tulenevalt ehitistealused pindalad on ca 54 180 m2.

4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on 17 496 626 m².

2 Baltic Sea Bathymetry Database, kasutatud 17.07.2023, http://data.bshc.pro/#6/58.084/18.215

Joonis 2. Muhu saare alt asuv merekoridor. Detailne joonis. Planeeringuala

Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 3).

5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb

hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.

Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus

kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju.

REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH), mille käigus

uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud

uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud

allpool:

• Mõju hindamise vajadus *:

• Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele;

• Mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju hindamine loomastikule;

• Mõju hindamine rohevõrgustikule;

• Mõju hindamine veekeskkonnale;

• Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale;

• Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele;

• Mõju hindamine kliimale;

• Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine.

*Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud

uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja

sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH

programmi menetluse protsessis.

6. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat.

7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa

objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest

allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E3 fondist ning ülekoormustasust. 4 Ülekoormustasu

on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse

stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada

täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi.

8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta

Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate

kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud

käesolevale taotlusele (vt Lisa 4).

3 Connecting European Facility for Energy ehk Euroopa Ühendamise Rahastust energeetikale kaasrahastus 4 https://www.elering.ee/ii-kvartal-2023-auditeerimata

LISAD

Lisa 1. Elering AS Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus.

Link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee)

Lisa 2. Alajaamad.

Joonis 3. Olemasolevad ja planeeritavad alajaamad

Lisa 3. Koordinaadid. Muhu alt merekaabel.

Punkti nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS'84 UTM35N) L (WGS'84 UTM35N)

1 6491392,72 471798,35 58,5616544 23,5154335

2 6491273,83 471628,99 58,5605761 23,5125385

3 6491218,15 471490,50 58,5600671 23,5101661

4 6491404,39 471470,18 58,5617379 23,5097936

5 6491441,80 471377,16 58,5620676 23,5081906

6 6472297,90 462026,21 58,3894791 23,3507115

7 6467155,78 446634,85 58,3417066 23,0887671

8 6468069,18 442273,10 58,3493529 23,0140694

9 6469172,18 442074,55 58,3592288 23,0104010

10 6469195,71 441968,71 58,3594260 23,0085871

11 6469167,45 441872,19 58,3591594 23,0069455

12 6469294,70 441747,68 58,3602852 23,0047864

13 6469316,90 441642,07 58,3604705 23,0029769

14 6467799,22 441915,26 58,3468819 23,0080269

15 6467747,28 441941,99 58,3464192 23,0084964

16 6467719,13 441993,17 58,3461732 23,0093775

17 6466747,62 446632,37 58,3380420 23,0888194

18 6466745,67 446658,66 58,3380277 23,0892687

19 6466750,65 446684,55 58,3380756 23,0897095

20 6471958,36 462272,25 58,3864521 23,3549741

21 6471977,98 462306,30 58,3866311 23,3555529

22 6472009,32 462330,42 58,3869146 23,3559601

Tabel 1. Planeeringuala punktid.

Lisa 4. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta.

Dokument lisatud taotlusele kaasa.

Nimekirja alusel 03.04.2024 nr 16-7/23-17990-006

Muhu alt läbiva merekaabelliini hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju eelhinnangu edastamine arvamuse avaldamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Lähtuvalt EhS § 104 lg 2 on kavandatava merekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915) esitas 22.12.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 25.01.2024 täiendatud taotluse avaliku veekogu põhja koormamiseks merekaabelliiniga. Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm, ning armeeritud. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses. Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596).

EhS § 1134 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja p 22

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8 alla.

Vastavalt EhS §-le 1135 edastame Teile hoonestusloa taotluse ja KMH eelhinnangu arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas. Oma vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita või vastamistähtaega ei pikenda, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja ehitus- ja raudteeosakonna juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus Muhu alt 2. KMH eelhinnang Muhu alt 3. Adressaatide nimekiri

Koopia: [email protected]

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

Nimekirja alusel 03.04.2024 nr 16-7/23-17990-006

Muhu alt läbiva merekaabelliini hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju eelhinnangu edastamine arvamuse avaldamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotlusi ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Lähtuvalt EhS § 104 lg 2 on kavandatava merekaabli puhul tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915) esitas 22.12.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 25.01.2024 täiendatud taotluse avaliku veekogu põhja koormamiseks merekaabelliiniga. Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm, ning armeeritud. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 – rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses. Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596).

EhS § 1134 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja p 22

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8 alla.

Vastavalt EhS §-le 1135 edastame Teile hoonestusloa taotluse ja KMH eelhinnangu arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas. Oma vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita või vastamistähtaega ei pikenda, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja ehitus- ja raudteeosakonna juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus Muhu alt 2. KMH eelhinnang Muhu alt 3. Adressaatide nimekiri

Koopia: [email protected]

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 4

1.1. Ehitustööde läbiviimise taustainformatsioon ................................................................. 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ....................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 6

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 6

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ......................................................... 7

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine .................................... 7

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 7

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...... 7

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ..................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel ....................................................................................................................................... 8

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 8

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused ............................................................................................................................... 8

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ...................................... 8

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ........................................................ 9

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 17

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 35

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) .......................................................................................... 35

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................. 35

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................. 36

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ........................................................................ 36

5. Kokkuvõte ja järeldused, sh leevendavad meetmed ........................................................... 36

5.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 36

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal .......................................................................... 37

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Muhu saarest lõunas 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliini rajamiseks.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised ja

tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid

ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel kaabel/torujuhe

kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja.

Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel peaks

kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring ja

teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel peaks

kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis hõlmab

nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi eriplaneeringu käigus

koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH. Korralduse eesmärk on algatada

REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus. Planeeringu eesmärk on planeerida

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast läbi Lihula linna

Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust

ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku,

aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav

ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse

– saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti

taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala

hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu

valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-

Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva

maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa

Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise

korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel

asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse kaevik

kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga

lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega

täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Antud

kaabli rajamisel Muhumaa alt on kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022.

aastal. Antud tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud

tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse suurendamiseks

saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit

ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kavandatav trass ristub Eastern Light AB taotletud kiudoptilise sidekaabliga, millele on

esitatud hoonestusloa taotlus nimega Kakumäe-EEZ, kus on algatatud hoonestusloa menetlus

ning hetkel käivad allveearheoloogilised uuringud.

Kavandatava trassi randumiskoha lähedal Saaremaal asub Ruhve sadam ning Virtsu sadama

lähedal rannikul, samuti on mitmeid teisi sadamaid, millede vaheline laevaliiklus ristub

kindlasti ka kavandatava kaabliga. Seetõttu on oluline, et kaablite alal, kaablitrassil ja nendest

0,5 m ulatuses mõlemal pool on ankurdamine, traalimine ja mistahes muu kaableid või

torujuhtmeid kahjustada võiv tegevus keelatud.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas mitmeid veekogumeid: Väinamere rannikuvee

veekogumi Matsalu alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja

koondseisund on halb (2019); Liivi lahe kirdeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb

(2019); Liivi lahe loodeosa rannikuvee veekogumi Läänesaarte alamvesikonda, mille

ökoloogiline seisund on kesine (2019), keemiline ja koondseisund on halb (2019).

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning jälgida, et ei

muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult samasuguseks nagu

see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada,

reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole.

Kübassaare maastikukaitseala (KLO1000295) asub kavandatava trassi läheduses.

Kübassaare maastikukaitseala eesmärk on:

1) Eestis haruldase ja reliktse laialehise metsa koosluse, väärtuslike geoloogiliste objektide,

poollooduslike koosluste, looduse poolest mitmekesiste väikesaarte, kaitsealuste taime- ja

loomaliikide elupaikade kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

liikide kaitse;

3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - mereveega üleujutatud liivamadalate

(1110), mõõnaga paljanduvate mudaste ja liivaste laugmadalike (1140), rannikulõugaste

(1150*), laiade madalate abajate ja lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga

kivirandade (1220), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130),

lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loode ehk alvarite (6280*), sinihelmikaniitude

(6410), fennoskandia puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*),

vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080) kaitse.

Kübassaare maastikukaitseala pindala on kokku 517.4 ha, millest maismaa pindala on 443.9 ha

ja veeosa pindala 73.5 ha.

Väikese väina hoiuala (KLO2000341) asub kavandatava trassi läheduses.

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste

rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide

- emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus),

kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja

punaselg-õgija (Lanius collurio). Väikese väina hoiuala pindala kokku on 16751.9 ha, millest

veeosa pindala on 16751.9 ha.

Kavandatava trassi suhtelises läheduses Muhumaa ja Saaremaa vahel asub meres väikekajaka

elupaik koodiga KLO9133269, mis on väikekajaka sigimispaik. Väikekajaka pesitsusperiood

kestab mai lõpust juuli lõpuni. Väikekajakas pesitseb rohketoitelistel siseveekogudel,

rannikumärgaladel ja saartel, tavaliselt seltsinguliselt, sageli segakolooniates mustviire või

jõgitiiruga ka naerukajakate läheduses. Ohuteguriteks loetakse märgalade kuivendamist ja

üldiselt veetaseme reguleerimist, häirimist ja vee saastamist. Väikekajakale võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

tema pesitusperioodil.

Väikese väina loodusala (RAH0000596) asub kavandatava trassi läheduses. I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad

(*T1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad

(1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica). Väikese väina loodusala pindala kokku on 17730.7 ha, millest maismaa

pindala on 3715.2 ha ja veeosa pindala on 14015.5 ha.

Kavandatava trassi lähedusse jääb ka Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176).

Puhtu-Laelatu looduskaitsealale jääb Rame lahe laidude hooldatav sihtkaitsevöönd

(KLO1100139), mis on liikumispiiranguga ala, kus keelu- või piirangu aeg kestab vahemikus

01.03-15.07, täpsemalt alates 15.märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:

1) eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike,

rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,

sulgimis- ja toitumisalasid;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need

on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160),

karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja

laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid)

(6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*),

puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on

hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik

(Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind

(Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel (Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax),

täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir

(Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis) ja vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria);

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on

emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis

loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-

pisitigu (Vertigo geyeri);

5) ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex

extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra),

rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik

muguljuur (Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia),

kärbesõis (Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus

valerandii) ja kõrge kannike (Viola elatior);

6) kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid

on lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus

aquaticus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa

totanus); kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir

(Pipistrellus nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).

Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku

elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega.

Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud,

kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. Puhtu-Laelatu

looduskaitse ala pindala kokku on 3057.7 ha, millest maismaa pindala on 1017.8 ha ja veeosa

pindala on 2039.9 ha.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere linnuala

pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa pindala on

226417.7 ha.

Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230),

väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640),

jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode

(7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade

(9070) ning II lisas märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca

hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-

tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere hoiuala (Saare) pindala kokku on 42573.2 ha, millest

maismaa pindala on 1057.2 ha ja veeosa pindala on 41516 ha.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) asub kavandatava trassi alal ja vahetus

läheduses. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade

(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste

rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade

(1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade

(1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*),

lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410),

niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160),

liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide,

samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse,

on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes

(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas

(Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser

anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea

cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya

ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris),

mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta),

värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),

mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula

hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-

kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco

tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica),

punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp

(Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix),

kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus

pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere

hoiuala (Läänemaa) pindala kokku on 65226.4 ha, millest maismaa pindala on 2950.6 ha ja

veeosa pindala on 62275.8 ha.

Kavandatav trass asub Väinamere loodusalal (RAH0000605). I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad

(1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik

võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus

arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas

(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-

linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-

pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere loodusala pindala kokku on 253958.90 ha, millest

maismaa pindala on 42442.2 ha ja veeosa pindala on 211516.7 ha.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare hoiualal (KLO2000309). Kahtla-Kübassaare

hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -

veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurannikute (1140), rannikulõugaste

(1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210),

püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*),

kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode

(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste

metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ

I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps

grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas

clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria

mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala

clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus

merganser), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus

vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder

(Tringa totanus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna

sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna

albifrons), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija

(Lanius collurio). Kahtla-Kübassaare hoiuala veeosa pindala on 13510 ha.

Hoiualal asub kivirullija elupaik koodiga KLO9125638. Kivirullija on II kaitsekategooria liik,

kes kasutab antud laidu sigimispaigaks. Kivirullija pesitsusaeg jääb mai keskpaigast juuli

keskpaigani, pesitseb hajusalt üksikute paaridena merelistel kivise või liivase rannaga laidudel.

Ohuteguriteks on eelkõige häirimine laidudel suurte kajakate poolt, samuti nt kalanduse tõttu

sobivate toiduobjektide asendumine teiste liikidega, mistõttu ei taastu lindude energiavaru

piisava kiirusega. Kavandatav tegevus ei mõjuta kuidagi kivirullijat, kuna ei too kaasa mainitud

ohutegureid.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125). Liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani e

roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus

minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn e meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e

räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder

(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kahtla-Kübassaare linnuala pindala kokku on

14090.2 ha, millest maismaa pindala on 3281.1 ha ja veeosa pindala on 10809.1 ha.

Kavandatav trass asub Kahtla-Kübassaare loodusalal (RAH0000630). I lisas nimetatud

kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid

(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410),

puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080). Kahtla-Kübassaare loodusala pindala kokku on 14090.2 ha, millest

maismaa pindala on 3281.1 ha ning veeosa pindala on 10809.1 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava trassi läheduses meres Virtsu aleviku juures ning maa ja mere piiril, kus trass

jõuab Virtsu alevikku, paiknevad mitmed Natura elupaigad, 1630* - rannaniidud ja 1620 –

väikesaared ja laiud, mis polegi ühegi Natura ala kaitse-eesmärgiks.

Alal asuvad 1630*, rannaniidud, EELIS-e koodidega 543345481, koondseisundihindega B;

ELP0013028, keskmine väärtus C – keskmine väärtus, tegu on ajuti märja alaga, pärandniiduga,

mis on merepoolsest servast roostunud; ELP0008064, üldise hinnanguga B – kõrge väärtus,

mille kirjelduseks on antud, et rannaniidu kooslus on olemas ning ilmselt on taastatav ka

roostunud osa, hetkel on osaliselt pilliroostunud; ELP0015701, üldine hinnang A – väga kõrge

väärtus, tegu on alaga, mis on kohati paraniiske, üleujutatav või ajuti märg, mida on varem

karjatatud ning ka edasi karjatatakse; ELP0015781, mille üldine hinnang on B – kõrge väärtus,

ala mis on kohati parasniiske, kohati üleujutav, suures osas hästi karjatatud, keskmise

liigirikkusega rannaniit.

Alal asuvad 1620, väikesaared ja laiud, EELIS-e koodidega -1698945083, keskmise väärtusega

C; -1529445083, keskmise väärtusega C; -2099045083, keskmise väärtusega C; -2085745083,

keskmise väärtusega C; 836645083, keskmise väärtusega C; -1160045083, keskmise

väärtusega C.

Kavandatava trassi läheduses asuvad kaitsealused liigid on hänilane (Motacilla flava),

KLO9123019 Virtsu lähedal Uuluti laiul, viimane vaatlus aastast 2014, kui on leitud 4 paari

linde ning ristpart (Tadorna tadorna), KLO9105108 Virtsu lähedal Uuluti laiu ja mandri

lähedal, viimane vaatlus aastast 2007, kui on paar lindu leitud; KLO9125867 Muhumaalt Ulluta

laiult, kus on leitud 1 paar linde aastal 2019; KLO9129095 Saaremaal Risti nasval ja Süsime

nasval, kus leiti 2020. aastal 1 paar linde; KLO9129102 Saaremaal Saarmiku säärel, kus leiti 2

paari linde. Lisaks on Virtsu alevikus põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik

KLO9115593, mis asub ranniku lähedal, kus jõuab kavandatav trass maismaale.

Eelmises lõigus nimetatud ristpart ja hänilane on III kaitsekategooria ja põhja-nahkhiir on II

kaitsekategooria kaitsealused liik, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt

on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil 15.04-30.06.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV. Kavandatav tegevus

asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare loodusalal

(RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala (RAH0000133) ja

Väikese väina loodusalal (RAH0000596).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Kahtla-Kübassaare linnualal (RAH0000125), Kahtla-Kübassaare

loodusalal (RAH0000630), Väinamere loodusalal (RAH0000605), Väinamere linnuala

(RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596). Nimetatud alade kirjeldus on

toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väikese väina loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merele avatud pankrannad

(1230)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soolakulised muda- ja

liivarannad (1310)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikesaared ning laiud (1620) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rannaniidud (*1630) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad -

6210)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lood (alvarid - *6280) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

emaputk (Angelica palustris) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Väikese väina loodusala nurk kattub väikesel määral

viigerhülge elupaigaga KLO9123887 ning elupaigaga

KLO9123888. Tegu on puhkealadega, kus Muhumaa

poolsel alal on registreeritud üldiselt üle 100 looma,

viimasel 2023. aastal 88 ning Saaremaa kaguosa alal

viimati 2020. aastal 45 looma. Seega võib järeldada, et

tegu on viigerhüljestele väga oluliste elupaikadega.

Viigrid on puhkepaikade suhtes väga valivad ja seetõttu

on sellele liigile sobivaid elupaiku Eesti rannikul väga

vähe. Erinevalt hallhülgest ei kasuta nad puhkuseks

kunagi maismaad, vaid ainult karisid ning veealuseid

kive. Lääne-Eesti viigrite suvised asualad jäävad

Väinamere, vähem ka Kihnu madalike piirkonda, kust

loomad teevad toitumisretki sügavamatesse vetesse

Soome lahe suudmes ja Liivi lahel. Kõige asjakohasem

ohutegur on häirimine. Kahtlemata on häirimise

tagajärjed kõige ohtlikumad sigimisperioodil, kui

vanalooma pojast eemalepeletamise tõttu võib kaduda

ema ja poja vaheline side, samuti karvavahetusperioodil,

kui loomad peavad karvavahetuse normaalseks

kulgemiseks veetma palju aega veest väljas.

Karvavahetuse ajal on loomade energiavarud väikesed,

kuna nad ei ole jõudnud talvel ja sigimisperioodil

kaotatud ressursse veel taastada. I. Jüssi hinnangul võib

lugeda kriitiliseks visuaalseks kauguseks paadi

lähenemisel puhkealadele 500 meetrini ja poegimissaarte

puhul 200 meetrini. Põgenemisreaktsiooni tekkimise

vahemaad sõltuvad ka müratasemest, ujuvvahendi

suurusest, lõhnaärritajatest (väljalaskegaasid). Viimase

mõju on otseselt sõltuv ärritaja intensiivsusest ja tuule

suunast. I. Jüssi vaatlused on näidanud, et hülged

lahkuvad lesilatelt juba siis, kui valju müra tekitav

ujuvvahend on 1,5 - 2 km kaugusel. Erinevalt

hallhüljestest, kes on tihti ka uudishimulikud ning

lähenevad ise paatidele, hoiavad viigrid alustest kaugele.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju ja selle ulatus on

vajalik välja selgitada Natura täishindamise raames.

4.3.2 Mõju Väinamere loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad

(1110)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju

puudub.