| Dokumendiregister | Harju Maakohus |
| Viit | 6-3/26-472-4 |
| Registreeritud | 03.06.2026 |
| Sünkroonitud | 04.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüsimine (alates 2025) |
| Sari | 6-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 6-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
| Vastutaja | Estra Lutus (Harju Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus täitemenetluse seadustiku
muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõule
(eelnõu 927 SE)
Lugupeetud komisjoni esimees
Harju Maakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 927 SE (edaspidi eelnõu).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult.
Tähelepanekud, mida soovime jagada on järgmised:
Eelnõu punkt kolm sätestab, etTMS paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises
sõnastuses:
„Kui kohtutäitur teeb päringu täitemenetluses vajaliku teabe saamiseks, võib andmesubjekti
õigust tutvuda teabega sellise päringu tegemise kohta nõuete täitmise tagamise eesmärgil piirata
kuni võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseni. Kui täitemenetlus lõpetatakse enne
täitmisteate kättetoimetamist, kehtib piirang kuni täitemenetluse lõpetamiseni.“
Seletuskirjast selgub, et päringud ei kajastu muuhulgas Andmejälgijas.
Kohtunike hinnangul on säte liiga ebamäärane. Seaduse tekstist ei ole võimalik välja lugeda,
kuidas piirangu seadmine toimub, milline on piirangu seadmise vorm (kirjalik, suuline, märke
tegemine andmekogus), kas täitur peab oma otsustust põhjendama, millised on kaalutluse
kriteeriumid ja kuidas toimub isiku teavitamine pärast piirangu aluse äralangemist? Samuti ei
ole selge seletuskirjas ega seadusest, kas isikul on õigus sellist otsustust hiljem vaidlustada, kui
piirang osutus põhjendamatuks.
Teie 22.05.2026 nr
Meie 03.06.2026 nr 6-3/26-472-4
Hr Madis Timpson
Riigikogu õiguskomisjon
Eelnõu punkt 4 sätestab, et TMS paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Võlgnikul on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitedokumendi tühistamist tasutud täitekulude
tagastamist. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja
lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta.
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas see protsess toimuma hakkab. Kohtulahend ei
sisalda täitekulusid ega saa olla seetõttu täitedokumendiks pärast kohtulahendi tegemist tasutud
täitekulude osas. Kui nõude maksmapanemiseks on vajalik esitada hagi kohtule, siis pole
hinnatud, kui palju selliseid nõudeid võiks kohtule tulla.
Eelnõu punkt 19 sätestab, et TMS paragrahvi 217 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„Kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja
selle kohta otsust tegema, lahendab kohtutäitur kaebuse kirjalikus menetluses käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse lahendamise tähtaeg algab kohtu
otsuse või määruse jõustumisest teadasaamisest arvates.
Kohtulahendid kuuluvad üldiselt täitmisele jõustumisest, mitte ajast, mil kohustatud isik
jõustumisest teada sai. Seletuskiri ei selgita, miks on tehtud siinkohal erand. Täitur tegutseb
kutsetegevuses ning anda talle eelis teiste tsiviilkäibes osalevate isikute ees on tavapäratu.
Erandid sätestatakse üldjuhul nõrgema positsiooniga menetlusosaliste kasuks. Praktikas
tähendab see, et kui panna otsuse uus läbivaatamine sõltuma jõustumisest teadasaamisest, siis
tähendab see, et täitur saab valida oma kohustuse täitmise aega. Piisab, kui täitur ei käi mõnda
aega e-toimikus ja see tähtaeg venib väga pikale.
Muutused kohtutäituri seaduses
Eelnõu sätestab, et KTS paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6.1 ja 6.2 järgmises sõnastuses:
„(6.1) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik
rahuldada koja vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju
eest riik. Riigi vastutus tekib juhul, kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik koja vara
arvel mõistliku aja jooksul täies ulatuses rahuldada.
(6.2) Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju
eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.“
Seadusest ega seletuskirjast ei selgu, kas nõuded kohtutäituri vastu esitatakse maakohtule või
halduskohtule.
Mõjude hindamisel ei ole üldse hinnatud seaduse muudatuse mõju kohtutele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kai Härmand
osakonnajuhataja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sissetulev kiri | 22.05.2026 | 3 | 6-3/26-472-3 | Sissetulev kiri | harjumk | Riigikogu |
| Väljaminev kiri | 02.04.2026 | 1 | 6-3/26-472-2 | Väljaminev kiri | harjumk | Justiits- ja Digiministeerium |