Taotlus

Camilla Kastein
ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
+372 667 2065 | [email protected]
www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10A, 10122 Tallinn

ATT00001.png

Adressaatide nimekiri Väike väin.pdf

Adressaatide nimekiri:

1. Saaremaa vald - [email protected]

2. Muhu vald - [email protected]

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – [email protected]

4. Kliimaministeerium – [email protected]

5. Kaitseministeerium - [email protected]

6. Transpordiamet – [email protected]

7. Keskkonnaamet – [email protected]

8. Muinsuskaitseamet – [email protected]

9. Päästeamet – [email protected]

10. Politsei- ja Piirivalveamet – [email protected]

11. Terviseamet - [email protected]

Eelhinnang Väike väin.pdf

Väikese väina 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ........................................................................................................................................ 4

1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon ................................................................................ 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta .................................................................... 6

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................................ 7

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................................ 7

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ............................................................................................ 8

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ................................................................ 8

2.4. Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................. 9

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,

soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ................................................... 9

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus ....... 9

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel ..... 9

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ..................................................................... 9

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused .......... 9

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus),

nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ............................................................................ 9

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on

ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest ................................................................................................................... 10

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ................................................................................... 13

4. Natura eelhindamine ......................................................................................................................... 13

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ........................................................................................... 13

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus .............................................................................. 13

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ............................................................................. 13

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus .............................................................................. 22

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................................. 23

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) .......................................................................................................................... 23

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus .............................. 23

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ............................................................................................... 23

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) võimalused .......................................................................................... 23

6. Kokkuvõte ja järeldused .................................................................................................................... 24

6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise

kohta koos põhjenduse kokkuvõttega .............................................................................................. 24

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ....................................................................................... 25

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Kadaka tee 42, 12915, e-post [email protected]) esitas 22.12.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) hoonestusloa taotluse Väikese väina 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini

rajamiseks. Väikese väina merekaabelliini rajamiseks on kaks alternatiivi.

Joonis 1. Väikese väina merekaabelliini alternatiiv 1.

Joonis 2. Väikese väina merekaabelliini alternatiiv 2.

Veekogu põhja elektriülekandeliini ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 ja p 22 kohase tegevuse alla ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 ning § 15 p 8

alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

Antud 330kV merekaabel Väikeses väinas on osa Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringuga, millega kavandatakse uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu

Virtsuni ja sealt edasi ühendused Saaremaa läänerannikule, kust algaks Läti-suunaline

merekaabel.

Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330-kilovoldiste õhuliinidena. Kohtadesse,

kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema

merekaabel. Vajalik on kavandada ka alajaamad. Võimalike uute elektriliinide trasside

asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus. Seetõttu on ka

hoonestusloa taotlused esitatud merealal mitme erineva paiknemise alternatiiviga. Riigi

eriplaneeringu käigus viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH),

mis hõlmab nii maismaa kui mere osa.

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta

Elering AS on rajamas ka Väikesesse väina 110 kV merekaablit, mis ühendab Saaremaad ja

Muhumaad, mille käigus koostati AS Maves poolt „110kV merekaabli paigaldamine

Väikesesse väina. Keskkonnamõjude eksperthinnang“ (töö nr 18031) ning TTJA poolt täiendav

KMH eelhinnang. Kuna 110kV merekaabliliini asukoht on lähedal käesoleva 330 kV

merekaabelliini alternatiiv 1 asukohale, saab arvesse võtta ka tulemusi 110 kV merekaabelliini

KMH eelhindamisest.

Mõjusid on hinnatud ka Eesti mereala planeeringu koostamise käigus tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) käigus ning kaablite kui merepõhjas paikneva taristu suunised ja

tingimused on määratud Eesti mereala planeeringus. Suunised:

1. Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas

kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on

võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega

ning nende kaitsevöönditega.

2. Uute kaitstavate loodusobjektide loomisel kaabli/torujuhtmete koridoridesse on oluline

objektide kaitserežiimi väljatöötamisel säilitada võimalus teostada vajalikke kaabli hooldustöid

ja täiendava(te) kaablite paigaldamist sama koridori laiuses.

3. Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus – ristumine laevateedega, kattumine

traalimisaladega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) tuleb vajadusel kaabel/torujuhe

kaitsta võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja.

Kaablitest/torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul nende matmiseks. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli/torujuhtme katmine. Võimalusel peaks

kaabli /torujuhtme välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide

kinnitumist.

Tingimused:

1. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmetega tuleb arvestada kõikide mereala kasutusviiside

puhul. Vajadusel tuleb kaablite asukoha ja seisukorra hindamiseks läbi viia täpsustav uuring ja

teha koostööd kaabli omanikuga.

2. Kaablite ja torujuhtmete rajamise üksikasjad (asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad

konkreetsete loamenetluste raames. Üksikasjadest tulenevalt täpsustub ka mõjude hindamise

vajadus, sh mõju iseloom, ulatus ja mõjuala lokaalsel tasandil.

3. Kaablite rajamisel rakendada parimat võimalikku tehnikat vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid elurikkusele, sh. kalastikule.

4. Kavandatavad merekaablid ja torujuhtmed tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt

kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga

ja olema vastupidavad.

5. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku

vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad

mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga.

6. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Muinsuskaitseametiga vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamist.

7. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis teha koostööd

Kaitseministeeriumiga selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike

objektidega arvestamise vajadus.

8. Kaablite ja torujuhtmete rajamisel tuleb hoonestusloa taotluse staadiumis kaasata kohalike

omavalitsuste üksusi, mille merepiirist jääb kaabel või torujuhe 3 meremiili kaugusele.

9. Kaablitest ja torujuhtmetest tuleneva mõju leevendamiseks on otstarbekas kaaluda võimalust

näiteks liivamadala puhul kaabli matmist. Kõva substraadi puhul (näiteks kui on tegemist

„karide“ elupaigatüübiga) ei ole otstarbekas kaabli matmine või katmine. Võimalusel peaks

kaabli välispind olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist.

10. Kaablite rajamise järgselt on kaablikoridorides keelatud maavarade kaevandamine,

kaadamine ja ankurdamine.

Lisaks koostatakse kogu Eleringi neljanda ühenduse rajamiseks riigi eriplaneering, mis hõlmab

nii maismaa kui mere osa, seega hinnatakse merekaablite mõjusid ka riigi eriplaneeringu käigus

koostatava KSH raames. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja KSH. Korralduse eesmärk on algatada

REP ja KSH, et planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus. Planeeringu eesmärk on planeerida

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast läbi Lihula linna

Sõrve poolsaareni Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust

ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku,

aidates kaasa riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav

ühendus mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi kuhu uus ühendus kavandatakse

– saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti

taastuvenergia ekspordiks ja tugevdab energiajulgeolekut. Riigi eriplaneeringu planeeringuala

hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu

valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-

Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva

maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa

Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5 m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhja pinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit kruusapadjaga

eraldi ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil asetatakse kaeviku kaevamisel pinnas kaeviku

kõrvale ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist

täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine 5 - 10 m sügavusel või sügavamal lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise, merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise

korral kaablit eraldi kruusapadjaga ei kaitsta. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel

asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetakse kaevik

kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga

lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega

täideta tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Väikest väina alal on kehtiv Eesti mereala planeering, mis on vastu võetud 2022. aastal. Antud

tegevus ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringus ette nähtud või võimaldatud tegevustega.

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt nähakse varustuskindluse suurendamiseks

saartel ette Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin. Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on põhivõrgu arendamise peamine eesmärk

elektrivarustuskindluse tõstmine Saaremaal ja Hiiumaal. Kavandatav tegevus aitab kaasa ka

antud eesmärgi saavutamisele.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale ning peale

kaabli paigaldust täidetakse kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega. Seega kasutatakse

pinnast, mis võetakse ja pannakse tagasi samasse kohta. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse

spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid, mis kas mehaaniliselt või veejugade

abiga lõikavad merepõhja pinnasesse vao, kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata

ega täideta tagasi. Seega on võimalus, et veejugade jaoks kasutatakse merevett.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kaabli paigaldamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate ja laeva kütuse tarbimisel

(bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Jäätmeid eeldatavalt ei teki. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja

Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Elering AS on rajamas ka Väikesesse väina 110 kV merekaablit, mis ühendab Saaremaad ja

Muhumaad, antud 110kV merekaabliliini asukoht on lähedal käesoleva 330 kV merekaabelliini

alternatiiv 1 asukohale. Alternatiiv 1 trassi lähedal asub ka Orissaare sadam ning laevatee, mis

ristub kavandatava veekaabelliini trassiga.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav trass läbib Lääne-Eesti vesikonnas mitut veekogumit: Kavandatav trass jääb

alternatiiv 2 puhul Kassari-Õunaku lahe rannikuvee Läänesaarte alamvesikonda, mille

ökoloogiline seisund 2019 seisuga on kesine ning keemiline seisund halb, seega koondseisund

on halb. Alternatiiv 1 puhul jääb kavandatav trass Liivi lahe kirdeosa rannikuvee Läänesaarte

alamvesikonda, mille ökoloogiline seisund 2019 seisuga on kesine ning keemiline seisund halb,

seega koondseisund on halb.

Kavandatav tegevus jääb Eesti Eluslooduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmebaasi järgi

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale, täpsemalt Lääne-Eesti saarte biosfääri programmi

puhveralale. Kavandatava tegevuse mõju Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale on seotud

mõjudega Väikese väina veekvaliteedile, väinaga seotud elustikule ning kultuuriväärtustele.

Mõju elustikule ning kultuuriväärtustele on hinnatud järgnevates (ala)peatükkides.

Kavandatava kaabelliini trassil ei asu maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

Kaabli paigutamisel pinnasesse tuleb kasutada sama pinnast tagasitäiteks ning jälgida, et ei

muudetaks märgatavalt pinnareljeefi. Merepõhi peaks jääma võimalikult samasuguseks nagu

see oli enne kaabli paigaldamist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada,

reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi objekte vees kavandatava trassi ala ega läheduses pole. Pärandkultuuri

objektidest jääb kavandatava trassi alale Vahtna sadamakoht. Objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 20-50%. Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt

pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja

kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku

kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Võimalusel tuleb tagada Vahtna

sadamakoha säilimine.

Väikese väina hoiuala (KLO2000341) asub kavandatava trassi läheduses.

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste

rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide

- emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus),

kivirullija (Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja

punaselg-õgija (Lanius collurio). Väikese väina hoiuala pindala kokku on 16751.9 ha, millest

veeosa pindala on 16751.9 ha.

Väikese väina loodusala (RAH0000596) asub kavandatava trassi läheduses. I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150),

laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230),

soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070); II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica). Väikese väina loodusala pindala kokku on 17730.7 ha, millest maismaa

pindala on 3715.2 ha ja veeosa pindala on 14015.5 ha.

Väinamere linnuala (RAH0000133) asub kavandatava trassi alal ning selle vahetus

läheduses. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul

(Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Väinamere linnuala

pindala kokku on 273217 ha, millest maismaa pindala on 46799.3 ha ja veeosa pindala on

226417.7 ha.

Eelnevalt mainitud Natura alade suhtes on läbi viidud Natura eelhindamine peatükis 4.

Kavandatava alternatiivi 1 Muhu poolses otsas kattub trass rannaniidu elupaigaga (1630*)

(EELIS kood 70637109), Saaremaal rannaniitudega (EELIS koodidega -1855337108 ja -

798637110) ning puiskarjamaa (9070) (EELIS kood -1990037110) elupaigaga.

Suuremad puiskarjamaad (9070) on Pulli ja Maasi külades, kus need on hoolduses ja heas

seisundis. Puiskarjamaid ohustab võsastumine, mistõttu tuleb puiskarjamaadel jätkata või

alustada karjatamist, vajadusel võsa raiuda. Lähtuvalt oma iseloomust ei ohusta kavandatav

tegevus puiskarjamaid.

Kavandatava alternatiivi 2 Muhu poolses otsas kattub trass rannaniidu (1630*) (EELIS

koodidega 1880837109, 747874788 ja 751160523) elupaikadega. Saaremaal jõuab kavandatav

trass elupaiga rannaniit (1630*) juurde (EELIS kood 755724401).

Väikese väina hoiuala rannaniitude (1630*) peamine ohutegur on hoolduse puudumine ja

roostiku pealetung. Looduslikest protsessidest aitab sellele kaasa maakerge. Siiski on enamik

selliseid rannaniite taastatavad, kui seal kiiresti alustada veistega karjatamist. Saliinsed

rannaniidud on paremas seisundis ja seal piisaks hooldusest. Teiseks ohuteguriks on

rannaniitude niiskusrežiimi muutmine nt kraavide ja suudmete süvendamisel või teede

rajamisel. Rannaniidule, kui esmatähtsale elupaigatüübile, ei ole lubatud uute teede ega

maaparandussüsteemide rajamine. Lubatud on olemasolevate eesvoolude hooldustööd

minimaalses vajalikus mahus. Kavandatav tegevus ei liigitu nimetatud ohutegurite alla, seega

ei ohusta ka rannaniitude elupaiku.

Kavandatava trassi alternatiiv 1 juures asuvad kaitsealused liigid on Saaremaa poolel rooruik

(Rallus aquaticus) (KLO9133317), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) (KLO9201282)

ja rooruik (Rallus aquaticus) (KLO9133313). Muhumaa rannikul ja läheduses asuvad

kaitsealustest liikidest rooruik (Rallus aquaticus) (KLO9133339), kahkjaspunane sõrmkäpp

(Dactylorhiza incarnata) (KLO9325179) ja hänilane (Motacilla flava) (KLO9133338).

Kahkjaspunane sõrmkäpp on Eestis üks laiemalt levinud käpalisi. Kasvada eelistab niiskematel

niitudel ja soodes. Liigi välimus on väga varieeruv ja kasvukohad on suhteliselt ebapüsivad.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on Eestis III kaitsekategooria liik ning on Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Ohuteguriteks võivad olla kuivendamine

ning võsastumine. Kavandatav tegevus kahkjaspunasele sõrmkäpale mõju ei avalda.

Vasakkeermese pisiteo elupaigaks on Eestis erinevad niidud, madalsood ja lehtmetsad,

üksikuid isendeid on leitud ka lubjarikkast männikust ja puiskarjamaalt. Niitudest eelistavad

vasakkeermesed pisiteod selgelt niiskemaid elupaiku (lamminiitudel ja soostunud niitudel

kokku 37% teadaolevatest leiukohtadest), kuid elavad ka kuivemates avatud elupaikades

(rannaniidud, alvarid). Eestis on vasakkeermest pisitigu enam ohustavad tegurid elupaikade

hävimine veerežiimi või maakasutuse muutumise tõttu, elupaikade kvaliteedi langus

traditsioonilise maakasutuse muutuste tõttu, elupaikade tallamine, eutrofeerumine, nendes

toimuvad suktsessioonilised muutused ja elupaikade vähene looduskaitseline tähtsustamine või

selle tähelepanu puudumine. Eesti punase nimestiku järgi on liigi levik puuduliku andmestikuga

ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina

III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Rooruik on lind, kes pesitseb aprilli lõpust juuli lõpuni, Eestis pesitseb liik nii merelahtede kui

ka järvede äärsetes mosaiiksetes, vees kasvavates roostikes ja hundinuiastikes, vähem muu

kõrge taimestikuga märgaladel. Rooruiga peamiseks ohuteguriks tuleb pidada intensiivset

talvist rooniitmist, millega kaovad talle sobilikud pesitsuskohad. Veekogude kuivendamisega

kaasneb rooruigale vajaliku roostiku mosaiiksuse kadumine ning ilmselt väheneb ka sobilik

toitumisala.

Hänilane on lind, kes pesitseb mai keskpaigast juuli keskpaigani. Hänilane eelistas pesitseda

niiskemapoolsetel poollooduslikel karja- ja heinamaadel. Põhiliseks ohuteguriks on sobivate

elupaikade hääbumine, tänapäeval kohtab teda vähestel säilinud pärandkooslustel, nagu

jõeluhad või rannaniidud. Põhiliseks probleemiks on võsastumine, alade kinnikasvamine.

III kaitsekategooria kaitsealused liigid, kelle suhtes looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6

kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Võttes arvesse, et kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas, pole inimese tervisele ning

heaolule ette näha negatiivset mõju. Pigem mõjutab Saaremaale 330 kV elektriühenduse

rajamine elanikkonda positiivselt, kuna tagab kindlama elektriühenduse ja rajab aluse

majanduse elavdamiseks.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja Saaremaa vahel

olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise riigi eriplaneeringust. Neljanda elektriühenduse

rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise pingeklassiga

elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva 330-

kilovoldise elektri ülekandevõrguga. Kaabelliini nimipinge on 330 kV. Kavandatav tegevus

asub Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal (RAH0000596).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusalal

(RAH0000596). Nimetatud alade kirjeldus on toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Väikese väina loodusalal kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

veealused liivamadalad (1110) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

rannikulõukad (*1150) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

laiad madalad lahed (1160) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

esmased rannavallid (1210) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

merele avatud pankrannad (1230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

soolakulised muda- ja liivarannad

(1310)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

väikesaared ning laiud (1620) Alternatiiv 1 trass külgneb ühe elupaigaga koodiga -

192818260. Antud elupaiga kohta pole EELISes

täiendavat infot. Lisaks möödub alternatiiv 1 teise

elupaiga koodiga 582345083 lähedalt. Väikese väina

kaitsekorralduskava märgib võimalikeks

mõjuteguriteks mere tegevuse ja suktsessiooni ning

leiab, et leevendavaid meetmeid ei ole vajalik

rakendada. Kavandatav tegevus ei mõjuta väikesaari

ega laidusid, kuna ei kuulu nimetatud mõjutegurite alla.

rannaniidud (*1630) Mõlema kavandatava alternatiivi trassi maale

suubumise piirile jäävad mitmed rannaniidu elupaigad.

Alternatiiv 1 puhul jäävad Muhumaa poolsele küljele

neli rannaniidu elupaika koodidega 628145540 ( üldine

hinnang – A, väga kõrge väärtus; alal mitmed

kaitsealused liigid, üldiselt liigiliselt mitmekesine,

roostikku vähe, seal kus on toimunud karjatamine);

EPL0025546 (üldine hinnang B – kõrge väärtus,

peamiselt saliinne pilliroostunud rannaniit, üleujutatav

ala), ELP0025542 (info üldine hinnang – A, väga kõrge

väärtus; korralikult hooldatud rannaniit, mitmete

kaitsealuste liikide leiuala); EPL0009208 (üldine

hinnang – C, keskmine väärtus; vesine, osalt soine

roostunud rannaniit, pole kunagi karjatatud, kuid oleks

taastatav). Alternatiiv 1 Saaremaa poolsel rannikul

paiknevad kaks rannaniitu ELP0025553 (üldine

hinnang – B, kõrge väärtus, rannaniit, pilliroog katab

hõredalt 60%, tihedalt 10%, kasvab emaputk,

karjatamine või niitmine lõppenud u 10 aastat tagasi) ja

ELP0025551 (üldine hinnang B, kõrge väärtus, tegu on

üleujutatava alaga, niidetud mõned aastad tagasi).

Alternatiiv 2 trassi äärde jäävad Saaremaa poolses otsas

elupaigad -753927236/ELP0009000, mille üldine

hinnang on C – keskmine väärtus, tegu on üleujutatava

alaga, mis on tugevalt roostunud, mida ei hooldata; ja

ELP0009002/-169845083, mille üldine hinnang on B –

kõrge väärtus, ala on hooldamata, on toimunud

soostumine ning ka võsastumine, ajuti märg ala.

Alternatiiv 2 trassi äärde jäävad Muhumaa poolses otsas

kolm rannaniidu elupaika, koodiga 538345481, mille

üldine hinnang on A – väga kõrge väärtus, liigiliselt on

tegu mitmekesise alaga, kus on ka palju kaitsealuseid

liike, roostikku on vähe, eriti hea olukord on seal, kus

on karjatatud; -947145083, mille üldine hinnang on C –

keskmine väärtus, madal rannaniit, mis on kaua

hooldamata, lausalise roostikuga, kuid taimed on

alumises rinde säilinud ning esineb ka kaitsealuseid

liike; ELP0009233, mille üldine hinnang on C –

keskmine väärtus, alast enamik on karjatamises, alal

asub kadakat ja kaske, tegu on paraniiske alaga. Väikese

väina hoiuala rannaniitude (1630*) peamine ohutegur

on hoolduse puudumine ja roostiku pealetung. Teiseks

ohuteguriks on rannaniitude niiskusrežiimi muutmine

nt kraavide ja suudmete süvendamisel või teede

rajamisel. Kavandatav tegevus ei liigitu nimetatud

ohutegurite alla, seega ei ohustu ka rannaniitude

elupaiku.

kadastikud (5130) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad -

6210)

Kavandatava trassi alternatiivi 1 Muhumaale

suubumiskoha lähedale jääb üks inventeeritud elupaik

koodiga ELP0025543. Antud elupaiga kohta on

märgitud EELISes, et tegu on korralikult karjatatud

kõrgema põndaku pärisarukooslusega, ümbritsetud

rannaniiduga. Tulenevalt asjaolust, et antud elupaik

asub kõrgemal, eemal merepiirist, pole antud elupaigale

mõju ette näha.

liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

lood (alvarid *6280) Üks elupaik asub Orissaare alevikus maa ja mere piiril,

kuhu alternatiiv 2 jõuab, koodiga -1390675012. Antud

ala kirjelduseks on märgitud paraniiske ala paljude

kadakate esinemisega. Ohuks on märgitud

kaitsekorralduskavas võsastumine, kavandatav tegevus

ei põhjusta võsastumist, mistõttu ei oma mõju ka

alvarite elupaigatüübile.

puisniidud (*6530) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

liigirikkad madalsood (7230) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

vanad laialehised metsad (*9020) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

puiskarjamaad (9070) Saaremaal Orissaare alevikus asub alternatiiv 2 maa ja

mere piiril üks elupaik ELP0009622/2119957436, mille

väärtuseks on B – kõrge väärtus, mille seisundiks on

märgitud väga heas korras puiskarjamaa, kuid

rannaniidul pole loomad suutnud roostikku eemaldada,

alal kasvab kadakat ja sarapuud, ala on paraniiske.

Puiskarjamaid ohustab võsastumine, mistõttu tuleb

puiskarjamaadel jätkata või alustada karjatamist,

vajadusel võsa raiuda. Lähtuvalt oma iseloomust ei

ohusta kavandatav tegevus puiskarjamaid.

emaputk (Angelica palustris) Leidub Muhumaa rannikul mõlemal trassi alternatiivil.

Emaputke kasvukohad on vahetult rannikul

(KLO9325138 ja KLO9325142). Tegemist on II

kaitsekategooria taimega, mille ohuteguriteks on

kasvukohtade kinnikasvamine, ülekarjatamine, ehitus-

ja arendustegevus. Liigi kaitseks on vajalik elupaikade

taastamine ja hooldamine. Mere pinnasesse

veekaabelliini paigaldamisel maismaa ja mere piirile

tuleb jälgida, et ei kahjustataks taime leiukohti.

Vajadusel tuleb teostada ümberistutamine koostöös

Keskkonnaametiga. Kaitsealuse liigi isendit tohib

loodusest eemaldada taasasustamise eesmärgil

Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise

eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat

seisundit (LKS § 58 lg 5).

kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

madal unilook (Sisymbrium

supinum)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei

leidu. Mõju puudub.

4.3.2 Mõju Väinamere linnualal kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

kiivitaja (Vanellus

vanellus)

Saaremaa ja Muhumaa vahelisel tammil on Loodusvaatluste

andmebaasi (LVA) andmetel nähtud rändamas ja ülelennul

kiivitajaid. Arvesse võttes, et kiivitaja pesitseb maismaal

rannaniitudel ning asjakohane kaabel rajatakse vette, pole

kiivitajale mõju ette näha.

punajalg-tilder (Tringa

totanus)

Ülemise alternatiivi Saaremaa poolse ranniku lähedal asub

elupaik koodiga KLO9133300. Alumise alternatiivi Saaremaa

poolse ranniku lähedal asub elupaik koodiga KLO9133316 ning

Muhumaa poolel KLO9128218. Punajalg-tildri pesitsusaeg jääb

vahemikku mai-juuli, pesitseb Eestis valdavalt rannaniitudel ja

laidudel. Peamiselt ohustab teda pesitsuspaikade kattumine

pilliroo ja võsaga, kui nende majandamine on lakanud.

Kavandatav tegevus ei ohusta punajalg-tildrit ega tema elupaika.

heletilder (Tringa

nebularia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mudatilder (Tringa

glareola)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tumetilder (Tringa

erythropus)

Eestis ta ei pesitse, läbirändajana on väikesearvuline suvilind.

LVA andmetel on alternatiiv 1 juures üks tumetildri leiukoht

aastatest 1996, kus on nähtud 30 lindu, hilisemate uuringutes

pole tumetildri esinemist välja toodud. Kavandatava tegevuse

mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on suhteliselt

lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on tumetildril

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

teder (Tetrao tetrix) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tutt-tiir (Sterna

sandvicensis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

randtiir (Sterna

paradisaea)

Ülemise alternatiivi Saaremaa poolse ranniku lähedal asuvad

elupaigad koodiga KLO9133298 ja KLO9133297. Randtiiru

pesitsusaeg kestab maist augusti alguseni. Randtiir pesitseb

põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka

suuremate saarte ja mandri rannavalle ja klibuseid alasid

rannaniitudel. Muude ohtude seas ohustab randtiiru ka vee

läbipaistvuse vähenemine, merereostus ning inimeste käigud

väikestele meresaartele. Kavandatav tegevus ei avalda

randtiirule mõju, kuna toimub merevees.

jõgitiir (Sterna hirundo) Ülemise alternatiivi Saaremaa poolse ranniku lähedal asub

elupaik koodiga KLO9133299. Jõgitiiru pesitsusaeg kestab mai

algusest augusti alguseni. Asustab peaaegu sama biotoopi mis

randtiir, kuid sageli on just kõrgemas rohus erinevalt randtiirust.

Ohuteguritest on asjakohasemad saarte jm pesapaikade

kulustamine, roostumine ja/või võsastumise tõttu. Kavandatav

tegevus ei avalda jõgitiirule mõju, kuna toimub merevees.

räusktiir e räusk (Sterna

caspia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väiketiir (Sterna

albifrons)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hahk (Somateria

mollissima)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

täpikhuik (Porzana

porzana)

Alumise alternatiivi juures Muhumaa rannikul asub elupaik

koodiga KLO9133320. Täpikhuik pesitseb mai lõpust augusti

keskpaigani, eelistab pesitseda tihedas tarnastikus või roostikus.

Ohuteguriks on eelkõige soostunud ja lamminiitude, madalsoode

ja roostikuservade kinnikasvamine ning veetasemete

muutumine. Väiksema ohuga teguriteks on roostike intensiivne

majandamine, röövlus ja häirimine. Kuna kaabli paigaldamine

võib ulatuda ka roostikusse, tuleb võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-

30.06.

väikehuik (Porzana

parva)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttpütt (Podiceps

cristatus)

LVA alusel on kavandatavate kaablite läheduses märgitud

mitmeid tuttpüti esinemiseid. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-

30.06.

plüü (Pluvialis

squatarola)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hallpea-rähn e hallrähn

(Picus canus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tutkas (Philomachus

pugnax)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo)

LVA andmete järgi on alternatiiv 2 lähedal kohatud kormorane

2005. aastal. Lindude peatumisalade analüüsis on prognoositud

nende esinemist just suvel Väikese väina alal. Võimalike

häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon)

tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt

vahemikus 15.04-30.06.

suurkoovitaja (Numenius

arquata)

Alumise alternatiivi juures Muhumaa rannikul asub elupaik

koodiga KLO9133318. Suurkoovitaja pesitseb aprilli lõpust

juuni keskpaigani. Ta on tüüpiline avamaastikukahlaja, enamasti

pesitseb poollooduslikel ja kultuurrohumaadel ning

teraviljapõldudel, ka luhtadel ja soostuvatel niitudel.

Ohuteguriks on luhtade ja niitude võsastumine,

põllumajandusmaastike dreenimine ja taimekaitsevahendite

kasutamine, varajane niitmine, mistõttu tihti pesitsused

ebaõnnestuvad. Kavandatav tegevus suurkoovitajale mõju ei

avalda, kuna toimub meres.

rohukoskel (Mergus

serrator)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

jääkoskel (Mergus

merganser)

LVA andmetel asub läheduses 2005 a. vaatluse põhjal munadega

pesa ning ka varem on samas kohas kohatud paari linde.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

väikekoskel (Mergus

albellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustvaeras (Melanitta

nigra)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

tõmmuvaeras (Melanitta

fusca)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustsaba-vigle (Limosa

limosa)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

plütt (Limicola

falcinellus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

naerukajakas (Larus

ridibundus)

Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitmeid

naerukajaka vaatluseid. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

tõmmukajakas (Larus

fuscus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kalakajakas (Larus

canus)

Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitmeid

kalakajaka vaatluseid. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punaselg-õgija (Lanius

collurio)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sookurg (Grus grus) Alumise alternatiivi juures Muhumaa rannikul asub elupaik

koodiga KLO9133319. Pesitsusaeg kestab aprilli keskpaigast

augusti alguseni. Elupaikadena on eelistatumad

rannikuveekogud ja sisemaajärved, kus ta pesitseb vees kasvavas

hõredas pilliroos või soisel kaldaõõtsikul. Sookure tüüpiline

pesakoht on vesine, kuid enamasti sügavama avaveeta.

Asjakohased ohutegurid on kuivendamine, suurenev

pesitsusaegne häirimine. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

värbkakk (Glaucidium

passerinum)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

rohunepp (Gallinago

media)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lauk (Fulica atra) Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitmeid

laugu vaatluseid. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kühmnokk-luik (Cygnus

olor)

Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitmeid

kühmnokk-luige vaatluseid. Võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida

ehitustegevust pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-

30.06.

laululuik (Cygnus

cygnus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

Ülemise alternatiivi ja alumise alternatiivi alal ja läheduses, üle

terve Väikese väina asub elupaik koodiga KLO9121531. Eestis

ei pesitse, on siin vaid läbirändel. Väikeluik kasutab antud

elupaika vahepeatuste tegemiseks ning toitumiseks ja

puhkamiseks. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul,

lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene

rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on

väikeluigel võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

rukkirääk (Crex crex) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

aul (Clangula hyemalis) Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitmeid auli

vaatluseid. Aul on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab

siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud

aastas. Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning

rändavad tagasi külmematele aladele mais. Kavandatava

tegevuse mõju pole ette näha, kuna kaabli paigaldamine on

suhteliselt lokaalne tegevus ning läbirändel ja toitudes on aulil

võimalik ümber asuda sobivaimasse piirkonda.

välja-loorkull (Circus

cyaneus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

roo-loorkull (Circus

aeruginosus)

Alumise alternatiivi Muhumaa poolse ranniku osas asub elupaik

koodiga KLO9133314. Pesitsusaeg mai algusest augusti

alguseni. Roo-loorkull pesitseb peaaegu eranditult roostikes.

Suurimaks ohuks on elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

valge-toonekurg (Ciconia

ciconia)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustviires (Chlidonias

niger)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

liivatüll (Charadrius

hiaticula)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

väiketüll (Charadrius

dubius)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

suurrüdi e rüdi e suurrisla

(Calidris canutus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris alpina

schinzii)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

sõtkas (Bucephala

clangula)

Kavandatava trassi juures asub LVA põhjal üks sõtka vaatlus.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

kassikakk (Bubo bubo) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

mustlagle (Branta

bernicla)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

hüüp (Botaurus stellaris) Alumise alternatiivi juures Saaremaa rannikul asub elupaik

koodiga KLO9133321. Pesitsusaeg on mai keskpaigast juuli

keskpaigani. Hüüp pesitseb eranditult pilliroostikes. Kõige

eelistatum elupaik on vees kasvav roostik, mille servaalad on

alaliselt üleujutatud. Ohuteguriteks on rooalade liiga intensiivne

majandamine ning piisava suurusega kompaktsete rooalade

puudumine. Samuti ohustab liiki häirimine pesitsusalal.

Võimalike häiringute ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja

vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust pesitusperioodil,

vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

merivart (Aythya marila) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

tuttvart (Aythya fuligula) Kavandatavate trasside läheduses asuvad LVA põhjal mitmed

tuttvardi vaatlused. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

punapea-vart (Aythya

ferina)

Kavandatavate trasside läheduses asuvad LVA põhjal mõned

punapea-vardi vaatlused. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

sooräts (Asio flammeus) Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kivirullija (Arenaria

interpres)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhaigur (Ardea

cinerea)

Kavandatavate trasside läheduses asuvad LVA põhjal mõned

hallhaigru vaatlused. Hallhaigur pesitseb metsatukas puudel,

käib vaid roostikus toitumas. Arvestades, et kavandatav tegevus

toimub meres ning hallhaigur käib ranniku lähedal vaid toitumas,

pole hallhaigrule mõju ette näha.

väike-rabahani (Anser

fabalis)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

laukhani (Anser

erythropus)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

hallhani e roohani (Anser

anser)

Kavandatavate trasside läheduses asuvad LVA põhjal mõned

hallhane vaatlused. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

suur-laukhani (Anser

albifrons)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liiki ei leidu. Mõju

puudub.

rääkspart (Anas strepera) Kavandatavate trasside läheduses asuvad LVA põhjal mõned

rääkspardi vaatlused. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

rägapart (Anas

querquedula)

Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal üks

rägapardi vaatlus. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitmeid

sinikael-pardi vaatluseid. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

viupart (Anas penelope) Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitu

viupardi vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

piilpart (Anas crecca) Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal mitu

piilpardi vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

luitsnokk-part (Anas

clypeata)

Kavandatavate trasside läheduses asub LVA põhjal kaks

luitsnokk--pardi vaatlust. Võimalike häiringute ärahoidmiseks

ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta)

Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatav tegevus jääb Natura 2000 aladele, täpsemalt Väikese väina loodusalale ning

Väinamere linnualale, jäädes ka mitmete kaitse-eesmärkideks olevate liikide alale või nende

lähedusse. Kaitsealuse taime emaputke puhul pole välistatud, et kaabli paigaldamisel maismaa

ja mere piirile ei kahjustataks taime leiukohti. Vajadusel tuleb teostada ümberistutamine

koostöös Keskkonnaametiga. Samuti leiab kavandatav tegevus aset mitmete linnuliikide

elupaigas või nende elupaikade lähedal. Natura eelhindamine ei tohi välja tuua

leevendusmeetmeid, selleks on vajalik läbi viia Natura täishindamine, et teha kindlaks mõju

kõikidele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ning leida vajalikud ning võimalikud

leevendusmeetmed. Eeldatavasti tekitab kavandatav tegevus mõju vaid ehitusperioodil

Kindlasti tuleb vältida ehitustegevust pesitsusperioodil vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale mõõdukalt negatiivne:

ehitustöödega kaasnev müra ja vibratsioon ning pinnase ümberpaigutamine, mis võib kaasa

tuua heljumit ning selle levikut meres. Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna toimub

meres. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine mürahäiring ning vibratsioon

ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist või

häirimist, kuna kohas, kuhu paigutatakse kaabel, muudetakse pinnase asetust merepõhjas.

Kasutusaegset mõju pole ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine

levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel

Keskkonnaametit.

2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise

ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba

võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja.

Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel

säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

3. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba.

4. Vastavalt peatükis 3.3 hinnatud siseriiklikele III kaitsekategooria kaitsealustele

liikidele, kelle suhtes rakendub LKS § 55 lg 6, mille kohaselt on kaitsealuse loomaliigi

isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise

ning rände ajal on keelatud. Kaitstavatele linnuliikidele võimalike häiringute

ärahoidmiseks ehitusperioodil (müra ja vibratsioon) tuleb vältida ehitustegevust

pesitusperioodil, vähemalt vahemikus 15.04-30.06.

5. Arvestada tuleb peatükis 1.2 toodud Eesti mereala planeeringu tingimustega taristu

rajamisel merepõhja.

6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Natura eelhindamine ei anna veendumust, et Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse-

eesmärkidele ei avaldu mõju. Planeeritav tegevus ei oma eeldatavalt olulist mõju välisõhu

kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele ega kultuuripärandile

leevendusmeetmete rakendamisel. 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliini ehitamine üle

Väikese Väina ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Keskkonnamõju hindamise

algatamine on vajalik. Lisaks tuleb arvestada peatükis 5.4 toodud keskkonnameetmetega.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Veeseadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• Elering AS „Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu

merekaabelliiniga. Käesoleva taotluse esemeks on Väikest väina ületav merekaabel.“

22.12.2023

• Väikese väina 110 kV kaabelliini rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

• „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Tartu, 2018. Eesti Ornitoloogiaühing

• Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga

kaitsekorralduskava 2014-2023, Keskkonnaamet

• Väikese väina loodusala (Kõinastu ja Võilaiu hoiuala) kaitsekorralduskava.

Keskkonnaamet, 2023

• „Lindude peatumisalade analüüs.“ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019

• Eesti Mereala Planeeringu seletuskiri

Lisa 2. 2024-01-25_Hoonestusloa taotlus. Vaike väin.pdf

HOONESTUSLOA TAOTLUS –25.01.2024

Hoonestusloa taotlus mereala koormamiseks 330 kV vahelduvvoolu merekaabelliiniga.

Käesoleva taotluse esemeks on Väike väina ületav merekaabel.

Taust

Elering Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks neljanda elektriühenduse rajamist

Eesti ja Läti elektri ülekandevõrkude vahele. Esialgse hinnangu järgi on täiendava võimsuse

vajadus 1000 megavatti. Eleringi senised analüüsid näitavad, et kõige otstarbekam on uus

ühendus rajada Eesti ja Läti lääneossa, ühendades merekaabliga kahe riigi elektrivõrgud

Saaremaalt Kuramaa piirkonda Lätis. Selline lahendus võimaldaks vajaliku ülekandevõimuse

rajada kõige väiksema rahalise kulu ja töökindlama vahelduvvoolu tehnoloogiaga. Neljanda

elektriühenduse rajamine Eesti ja Läti vahele Saaremaa kaudu eeldab 330-kilovoldise

pingeklassiga elektriliinide rajamist Saaremaale ning nende tugevat sidumist mandril paikneva

330-kilovoldise elektri ülekandevõrguga.

Omapoolse suunise 330-kilovoldise elektrivõrgu kavandamiseks Saaremaale andis 2022. aastal

Eleringile toona ettevõtte üldkoosoleku rolli täitnud majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.11.2022 otsusega nr 1.1-5/22-077 1

kinnitati riigivaraseadus § 88 lõike 1 punkti 7 (1) alusel eesmärk tagada Eesti

merealaplaneeringus Saaremaa läänerannikule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisala

ühendamine Eesti elektrisüsteemiga, seab omanik Elering AS-le ülesandeks alustada selleks

vajaliku põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale.

21.02.2023 sõlmiti koostöökokkuleppe Elering AS, Saaremaa valla ja Lääneranna valla vahel

eesmärgiga trassikoridori rajamiseks vajalike planeeringuliikide välja selgitamine 330 kV

ülekandevõrgu rajamiseks Saaremaale. Koostöö tulemusena leiti, et riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) menetlus on kõigi osapoolte jaoks kõige mõistlikum ja arusaadavam

menetlusviis antud ruumilise planeerimise läbiviimiseks. Ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium olnud seisukohal, et tuleks algatada REP, mis hõlmaks nii mere-

kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse

koostamist. Elering on esitanud REP taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

12.10.2023 (Lisa 1)

REP käigus käsitletav planeeringuala hõlmab Muhu saart ning selle ümbrust. Kuna REP käigus

uuritaksee erinevaid trassikoridore, siis on võimalik merekaablikoridore kaks:

1) Muhumaad läbivad kaablikoridorid. Läbitakse eraldi Suurt ja Väikest Väina, Elering

esitab selle alternatiivi tarbeks kaks eraldi hoonestusloa taotlust.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

2) Muhumaad mitte läbivad. Sellisel juhul kaabelliini koridor ei läbi Muhumaad, vaid

läbides terviklikult Liivi lahte ühendataks Mandri-Eesti 330kV ülekandevõrk

Saaremaale REP käigus planeeritava 330kV õhuliiniga

Käesoleva taotluse esemeks on Väike väina ületav merekaabel. Antud trass on üks alternatiiv

kolmest võimalikust, Muhu merekaabli alternatiiv kask ja kolm kirjeldatud teistes taotlustes.

REP planeeringuala mittehõlmava Hoonestusloa taotlus Saaremaa-Läti suunal esitatakse peale

REP kehtestamist, kui on teada asukoht kus Saaremaal saab paiknema merekaabli

randumiskoht.

1. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa aluseks oleva ehitise otstarve on elektrienergia ülekanne Mandri-Eesti ja

Muhumaa vahel olles osa Saaremaa 330kV põhivõrgu rajamise REP-ist.

2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Kaabelliini nimipinge on 330 kV.

Merekaabelliin koosneb kolmest vahelduvvoolu kaablist. Iga kaabel on kokkupandud kolmest

faasikaablist ja optilisest kaablist läbimõõduga ca 20 cm ( 1 faas + armeerimine), optika 5 cm,

ning armeeritud.

Mehaaniliste vigastuste vältimiseks paigaldatakse kaabelliin merepõhja setetesse (ca 1 –

rannikul 1,5m sügavusele). Planeeritud ei ole kaabelliini paigaldamisel merepõhjapinnase

teisaldamist või merepõhja tagasitäitmist rohkem kui 10 000 m3 ulatuses.

Kaablite kaitsmine merepõhjas sügavuseni kuni 5m lahendatakse tõenäoliselt kas

suundpuurimise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit eraldi ei kaitsta

kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas kaeviku kõrvale

ning peale kaabli paigaldust ning kaabli peale tardekivimist kruusapadja paigaldamist täidetaks

kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva pinnasega.

Kaablite kaitsmine sügavustes 5m kuni 10m lahendatakse tõenäoliselt kas suundpuurimise,

merepõhja lõikamise, jettymise või avatud kaeviku meetodil. Suundpuurimise korral kaablit

eraldi ei kaitsta kruusapadjaga. Avatud kaeviku meetodil kaeviku kaevamisel asetatakse pinnas

kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust täidetaks kaevik kõrvaleasetatud olemasoleva

pinnasega. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid merepõhjatöödeks mõeldud

allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad merepõhjapinnasesse vao

kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta tagasi.

Kaablite kaitsmine sügavustes rohkem kui 10m lahendatakse tõenäoliselt kas merepõhja

lõikamise või jettymise meetodil. Lõikamiseks ja jettymiseks kasutatakse spetsiaalseid

merepõhjatöödeks mõeldud allveeseadmeid mis kas mehaaniliselt või veejugade abiga lõikavad

merepõhjapinnasesse vao kuhu paigaldatakse kaabel ning pinnast ei teisaldata ega täideta

tagasi.

Konkreetne kasutatav merekaabli tüüp, paigaldamistehnika ja –tehnoloogia ning merepõhja

pinna alla paigaldamise vajadus selgub kaabelliini projekteerimisel.

Merekaabelliini trassi valik

Hetkeseisuga kindel kaabelliini trassi asukoht ei ole veel selgunud, ning see selgub REP

tulemusel. Selleks et luua Saaremaaga 330 kV ühendus, on otstarbekam kasutada ära

olemasolevaid alajaamasid (osad rekonstrueeritakse 330 kV pingele) ja õhuliine trassikoridore

maismaal, et uus elektriliin veepiirini viia. Sellest tulenevalt, on kujunenud tõenäoliste trasside

loetelu, mille kaudu on võimalik ühendada olemasolevad ja võimalikud planeeritavad

alajaamad käsitlevas piirkonnas (vt Lisa 2).

Väike väin, võimalikud trassikoridorid:

• Alternatiiv 1: Muhu – Orissaare (tammist lõunapoole), ca 3.92 km

• Alternatiiv 2: Muhu – Orissaare (tammist põhjapoole), ca 2.76 km

Merepõhja sügavused võimalike trassikoridoride piirkondades on järgmised2:

• 0 – 3 m, keskmiselt 1 m Väikses väinas.

3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala

Igal trassil paralleelselt kulgevad kolm merekaablit.

Joonis 1. Merekaablite paigutus.

Kolmnurka seotud kaablite puhul trassi on kolm korda kahe kaabli läbimõõt (3x40 cm). Sellest

tulenevalt ehitistealused pindalad on:

• Alternatiiv 1: ca 4704 m2

• Alternatiiv 2: ca 3312 m2

4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites.

Alternatiiv 1

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on

100 m. Seega koormatava ala suurus on ca 1 567 866 m².

2 Baltic Sea Bathymetry Database, kasutatud 17.07.2023, http://data.bshc.pro/#6/58.084/18.215

Joonis 2. Väike väinas asuv merekoridor, alternatiiv 1. Detailne joonis. Planeeringuala

Alternatiiv 2

Merekaabelliini kaitsevöönd on äärmistest kaablitest 100 m väljapoole. Kaablite vahe on 100

m. Seega koormatava ala suurus on ca 1 084 607 m².

Joonis 3. Väike väinas asuv merekoridor, alternatiiv 2 Detailne joonis. Planeeringuala.

Koormatavate alade nurgapunktide koordinaadid trasside kaupa (vt Lisa 3).

5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb

hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.

Kasutavatest merekaabli paigaldamistehnoloogiatest tulenevalt on Elering AS arvamusel, et uus

kaabelliin ei tekita olulist keskkonnamõju.

REP käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hinnang (edaspidi KSH, mille käigus

uuritakse kaasaarvatud merekaabelliini võimalikud trassid. Juhul kui REP jooksul tehtud

uuringutest jääb mingi info puudulikuks, siis võimalike vajalike uuringute nimekiri on toodud

allpool:

• Mõju hindamise vajadus* :

• Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele;

• Mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju hindamine loomastikule;

• Mõju hindamine rohevõrgustikule;

• Mõju hindamine veekeskkonnale;

• Mõju hindamine inimese tervisele, heaolule ja varale;

• Mõju hindamine jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalustele;

• Mõju hindamine kliimale;

• Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine.

*Tegemist on mõjuvaldkondade esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud

uuringute vajadus, kombineerivatus ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja

sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH

programmi menetluse protsessis.

6. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusloa taotletav kestus on 50 aastat.

7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa

objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Elering AS plaanib rahastada kaabelliini ehitamist ja hilisemat kasutamist peamiselt kahest

allikast: Euroopa Liidu kaasrahastuse CEF-E3 fondist ning ülekoormustasust. 4 Ülekoormustasu

on tasu mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse

stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada

täiendavaid riikidevahelisi elektri välisühendusi.

8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta

Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate

kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud

käesolevale taotlusele (vt Lisa 4).

3 Connecting European Facility for Energy ehk Euroopa Ühendamise Rahastust energeetikale kaasrahastus 4 https://www.elering.ee/ii-kvartal-2023-auditeerimata

LISAD

Lisa 1. Elering AS Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus.

Link dokumendile: View public dynamical object (agri.ee)

Lisa 2. Alajaamad.

Joonis 4. Olemasolevad ja planeeritavad alajaamad

Lisa 3. Koordinaadid. Väike väin.

Alternatiiv 1.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6492112,54 451996,85 58,56638 23,17508

2 6492188,86 451927,55 58,56706 23,17387

3 6492270,41 451861,74 58,56778 23,17272

4 6492320,48 451774,93 58,56822 23,17122

5 6492315,05 451651,12 58,56816 23,16909

6 6489790,92 449968,22 58,54531 23,14073

7 6489792,81 449446,29 58,54527 23,13177

8 6489693,11 449361,51 58,54436 23,13033

9 6489593,36 449291,85 58,54346 23,12916

10 6489493,29 449312,88 58,54256 23,12954

11 6489393,16 449348,98 58,54167 23,13018

12 6489393,10 449363,37 58,54167 23,13043

13 6489392,86 449430,04 58,54167 23,13158

14 6489390,34 450128,02 58,54173 23,14356

15 6489402,08 450175,40 58,54184 23,14437

16 6489434,86 450211,58 58,54214 23,14499

Tabel 1. Planeeringuala punktid.

Alternatiiv 2.

punkti_nr X (L-Est97) Y (L-Est97) B (WGS84 UTM35N) L (WGS84 UTM35N)

1 6493992,68 447642,38 58,58276 23,09982

2 6494058,62 447567,12 58,58334 23,09851

3 6494169,23 447528,38 58,58433 23,09782

4 6494191,71 447417,60 58,58452 23,09591

5 6494255,47 447340,59 58,58508 23,09457

6 6492246,88 445698,47 58,56685 23,06682

7 6492224,04 445808,96 58,56666 23,06872

8 6491905,97 445678,10 58,56378 23,06655

9 6491880,54 445786,58 58,56357 23,06842

10 6491965,23 445984,88 58,56435 23,07181

Tabel 2. Planeeringuala punktid.

Lisa 4. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta.

Dokument lisatud taotlusele kaasa.

kiri_digiallkirjaga_16-7_23-17990-004.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIINA ROOSIMÄGI PNOEE-48606172214 2024-04-03 06:58:53