Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse (digitõendid) saatmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 29.05.2026 nr 8-3/4289-1

Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse (digitõendid) saatmine Saadame arvamuse andmiseks Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse, mis puudutab e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite kogumise regulatsiooni süüteomenetluses. Palume teie arvamust ja tähelepanekuid hiljemalt 15.juuniks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

Andreas Kangur [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Andmekaitse Inspektsioon Riigikohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus

2

Harju Maakohus Tallinna Tehnikaülikool

Väljatöötamiskavatsus 29.05.2026

E-postkastide ja nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumine süüteomenetluses

1. Lahendatav probleem

 Kriminaalmenetluse seadustik võimaldab uurimisasutustel praktiliselt piiramatut juurdepääsu

inimeste isiklikele e-postkastidele seeläbi, et KrMS § 32 lubab uurimisasutusel teha päringuid ja

KrMS § 215 sätestab, et uurimisasutuse nõudmiste täitmine ja nende päringutele vastamine on

kohustuslik kogu riigi territooriumil. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-93-15 leidnud, et e-postkastide

sisu väljanõudmine serveripidajalt on lubatav. Samas kohtuasjas kinnitas Riigikohus üle ka oma

varasema seisukoha, et e-kirjad, mis on jõudnud saaja e-postkasti, ei ole enam käsitletavad

kommunikatsiooniprotsessis olevate sõnumitena ja seetõttu ei kuulu sõnumisaladuse kaitsealasse,

vaid on hõlmatud üldise eraelu puutumatuse kaitse reeglitega. Praktikas esineb olukordi, kus

uurimisasutused nõuavad meiliserveri pidajatelt välja inimese mitme aasta e-kirjavahetuse, millega

kaasneb tõsine eraelu puutumatuse riive. Kuigi menetlustoimingute tegemisel tuleb järgida

proportsionaalsuse nõuetmist, esineb praktikas olukordi, kus vajalike andmete täpse piiritlemise

asemel kogutakse andmeid ulatuslikumalt. Kriminaaltoimiku materjalide tutvustamisega teistele

menetlusosalistele võib seetõttu neile teatavaks saada ka kriminaalasjaga mitteseotud eraeluline

teave. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ei e-postkasti omanikul ega serveripidajal sellisele

ülemäärasele andmete kogumisele tõhusalt reageerida. Taoline praktika ei vasta Eesti

õiguskäsitlusele ega -põhimõtetele. Sellele on tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad, kes kurdavad, et

Eesti meiliserveris e-postkasti majutamine on klientidele kõrge riskiga ja see omakorda annab

välismaistele teenusepakkujatele tuntava konkurentsieelise. Ka Eesti ettevõtted seetõttu eelistavad e-

posti majutamist välismaal, kus privaatsuse kaitse on tugevam.

Samuti leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) 2025.aasta kohtuasjas Macharik v. Czech

Republic, App. No. 51409/19, Eur. Ct. H.R. (13 FEB 2025), et e-posti postkasti sisu väljanõudmine

ja kasutamine kriminaalmenetluses riivab Euroopa inimõiguste konventsiooniartikliga 8 kaitstud

eraelu ja kirjavahetuse puutumatust ning eeldab selget ja piisavalt täpset õiguslikku alust ja tõhusaid

menetluslikke tagatisi.

 Kehtiva Eesti õiguse kohaselt tuleb läbiotsimismääruses märkida, mida ja kust otsitakse.

Euroopa Liidu Kohus otsustas 2024.aastal kohtuasjas Bezirkshauptmannschaft Landeck (C-548/21),

et mobiiltelefoni või muusse nutiseadmesse salvestatud andmetele omaniku tahte vastane juurdepääs

on tõsine eraelu puutumatuse rikkumine ning vajab kohtu eelnevat luba.

EL kohtu pretsedendist tulenev reegel on tõenäoliselt täidetud juhul, kui nutiseade võetakse ära

läbiotsimismääruse alusel, milles on lubatud elektrooniliste andmekandjate otsimine ja

läbivaatamine. Samas möönis EL kohus oma lahendis ka seda, et kitsalt piiritletud erandlikel ja

edasilükkamatutel juhtudel võib telefonis olevaid andmeid läbi vaadata ilma kohtu eelneva loata.

Nutiseadmeid leitakse isikutelt aga ka muude menetlustoimingute käigus (nt isiku kinnipidamisel või

läbivaatusel) ning alati ei ole inimesed nõus andma uurimisasutuse ametnikele oma nutiseadmetele

juurdepääsu. Kuna läbiotsimise koht on kehtivas KrMS §-s 91 määratletud ruumiliselt piiritletud

kohana - hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala - ning seda on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 1-20-

1208, ei ole nutiseadmes läbiotsimise toimetamine kehtiva seaduse järgi võimalik. Kui telefon siiski

digikriminalistika vahenditega lahti muugitakse, on menetluslikult tegemist vaatlusega. Kehtiv

seadus aga ei võimalda vaatluse tegemiseks loa taotlemist ega andmist. Seetõttu on tekkinud olukord,

kus puudub selge seaduslik võimalus koguda uurimiseks vajalikke andmeid äravõetud nutiseadmest

juhul, kui seade ei ole uurimisasutuse valdusesse võetud läbiotsimise tulemusel ja selle omanik ei

anna vabatahtlikult seadmele juurdepääsu.

2. Eesmärgid

VTK eesmärgiks on luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik raamistik, mis ühelt poolt kaitseb eraelulisi

andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise eest ja teisalt võimaldab asjakohasel juhul kasutada

neid andmeid süüteomenetluses lubatava tõendina. Kavandatav regulatsioon peab seejuures olema kooskõlas

Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

3. Võimalikud lahendused

 Variant 1: läbiotsimise mõiste muutmine

Üheks variandiks on laiendada läbiotsimise mõistet selliselt, et läbiotsimise objektiks saaksid olla ka

andmekandjad ja nutiseadmed. Selle lahenduse eelis oleks intuitiivselt lihtsasti mõistetav

seadusemuudatus. Nõrk külg on aga selles, et kuigi läbiotsimise regulatsioon võib olla lähtepunktiks,

eeldab andmehulkades otsingute tegemine tõenäoliselt spetsiifilisemat regulatsiooni ja läbiotsimise

mõiste laiendamine ei pruugi sobituda praegu menetluses oleva nn ametiprivileegide eelnõuga.

 Variant 2: eraldi regulatsiooni loomine

Nutiseadmetelt tõendite kogumine ja serveriandmete väljanõudmine sätestatakse eraldi regulatsiooniga,

mis võimaldab elektroonliste tõendite eripära täpsemalt arvestada ning sobitub paremini kavandatava

ametiprivileegide regulatsiooniga.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Mõlemad probleemid on erinevais variatsioonides Eesti kohtupraktikas juba esile kerkinud ning tekitanud segadusi

ja vaidlusi mitmes suures kriminaalasjas.

On teada, et hiljutisest Bezirkshauptmannschaft Landeck lahendist tulenevat kohtu loa nõuet on mõnel juhul lihtsalt

õiguskaitseasutustes ignoreeritud.

VTK ettevalmistamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitsenõukoda, Siseministeeriumi,

advokatuuri, prokuratuuri ja kohtunikkonna esindajad.

5. Mõju

Uus regulatsioon mõjutab süüteomenetluses osalejaid sealhulgas advokaate, prokuröre, kohtunikke, kohtuväliseid

menetlejaid, uurimisasutuse ametnikke. Kohtueelses menetluses võib see mõnevõrra vähendada

menetlustaktikalisi valikuid, osade menetlustoimingute tegemine võib viibida ja uurimisasutuse, prokuratuuri ja

kohtu töökoormus mõnevõrra suureneb seoses kohtu lubade taotlemise ja nende taotluste lahendamisega.

Siseministeeriumist saadud andmete kohaselt kopeeris Keskkriminaalpolitsei digikriminalistikaüksus 2025.aastal

andmed 1591 nutitelefonilt, 353 sülearvutilt, 120 tahvelarvutilt ja 118 lauaarvutilt. See statistika ei võimalda aga

eristada, kui paljudel juhtudel toimus andmete kopeerimine seadme omaniku nõusolekuta või kui paljudel juhtudel

oli seade võetud ära läbiotsimismääruse alusel. Seetõttu ei saa nende andmete põhjal hinnata, kui palju kohtu lube

oleks edaspidi vaja väljastada. Päringute alusel e-postkastide sisu väljanõudmise kohta eraldi statistikat ei ole

peetud.

Kuigi kavandatav muudatus toob kaasa mõningast täiendavat halduskoormust, annab kavandatav muudatus

kõnealuste digitaalsete tõendite kasutamiseks selgema õigusliku aluse ja vähendab osa vaidlusi, mida praegu

peetakse alles siis, kui vaidluse all on tõendi lubatavus kohtumenetluses. Samuti viib tõendi kogumise põhjalikum

eelnev läbimõtlemine tõenäoliselt selleni, et eraelu puutumatust intensiivselt riivavaid toiminguid tehakse edaspidi

harvem.

Muudatus toob side- ja IT ettevõtjatele suurema õigusselguse. Praegu puudub selgus, millistel tingimustel saab

kriminaalmenetluse käigus välja nõuda privaatsete e-postkastide sisu ning kas ja milliseid vastuväiteid saavad

serveripidajad uurimisasutuse nõudekirjale esitada.

Kogu elanikkonna vaates tugevdab muudatus eraelu puutumatuse kaitset, mida saab üldjoontes pidada soodsaks

ja soovitud mõjuks. Samas suureneb uurimisasutuste ja prokuratuuri töökoormus ja osa nö madala prioriteediga

kriminaalasju võib jääda menetlemata. Seega parandab muudatus ühelt poolt paremini isikute põhiõiguste kaitset,

kuid võib teiselt poolt vähendada õiguskaitse tõhusust.

Rahvusvahelises plaanis liigub Eesti kavandatavate muudatustega ülejäänud Euroopaga samas suunas ning viib

oma õiguse paremini kooskõlla Euroopa Liidu kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning euroopaliku

arusaamaga isikuandmete kaitsest.

6. Edasine väljatöötamine

VTK saadetakse arvamuse andmiseks ministeeriumidele, prokuratuurile, advokatuurile, kohtutele, PPAle

KAPOle, kõikidele kohtuvälise menetluse pädevusega riigiasutustele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna

Tehnikaülikoolile, ITL-ile, Kaubandus -ja Tööstuskojale. VTK-le oodatakse tagasisidet kolme nädala jooksul.

Eelnõu valmistatakse ette ja saadetakse kooskõlastamisele eeldatavasti hiljemalt 2026.aasta lõpus.

Eeskätt ootame vastust järgmistele küsimustele:

 Millised on tüüpilised või iseäranis markantsed juhtumid praktikas, kus kavandatava

seadusemuudatusega oleks potentsiaal ebasoovitavateks kõrvalmõjudeks ning millised on teie

ettepanekud regulatsiooniks, mis neid kõrvalmõjusid aitaksid vältida?

 Kas ja millised peaksid olema need erandolukorrad, kus nutiseadmes olevaid andmeid peaks saama läbi

vaadata seadme omaniku tahtest sõltumatult ka ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata?

 Millised elektroonliste tõendite kogumise olukorrad lisaks e-postkastide sisu väljanõudmisele

serveripidajalt vajaksid kriminaalmenetluse seadustikus analoogiliselt reguleerimist?

Lahke kaasabi ja kaasamõtlemise eest ette tänades

Andreas Kangur

Juhataja

karistusõiguse ja menetluse talitus

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 29.05.2026 nr 8-3/4289-1

Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse (digitõendid) saatmine Saadame arvamuse andmiseks Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse, mis puudutab e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite kogumise regulatsiooni süüteomenetluses. Palume teie arvamust ja tähelepanekuid hiljemalt 15.juuniks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

Andreas Kangur [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Andmekaitse Inspektsioon Riigikohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus

2

Harju Maakohus Tallinna Tehnikaülikool

Väljatöötamiskavatsus 29.05.2026

E-postkastide ja nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumine süüteomenetluses

1. Lahendatav probleem

 Kriminaalmenetluse seadustik võimaldab uurimisasutustel praktiliselt piiramatut juurdepääsu

inimeste isiklikele e-postkastidele seeläbi, et KrMS § 32 lubab uurimisasutusel teha päringuid ja

KrMS § 215 sätestab, et uurimisasutuse nõudmiste täitmine ja nende päringutele vastamine on

kohustuslik kogu riigi territooriumil. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-93-15 leidnud, et e-postkastide

sisu väljanõudmine serveripidajalt on lubatav. Samas kohtuasjas kinnitas Riigikohus üle ka oma

varasema seisukoha, et e-kirjad, mis on jõudnud saaja e-postkasti, ei ole enam käsitletavad

kommunikatsiooniprotsessis olevate sõnumitena ja seetõttu ei kuulu sõnumisaladuse kaitsealasse,

vaid on hõlmatud üldise eraelu puutumatuse kaitse reeglitega. Praktikas esineb olukordi, kus

uurimisasutused nõuavad meiliserveri pidajatelt välja inimese mitme aasta e-kirjavahetuse, millega

kaasneb tõsine eraelu puutumatuse riive. Kuigi menetlustoimingute tegemisel tuleb järgida

proportsionaalsuse nõuetmist, esineb praktikas olukordi, kus vajalike andmete täpse piiritlemise

asemel kogutakse andmeid ulatuslikumalt. Kriminaaltoimiku materjalide tutvustamisega teistele

menetlusosalistele võib seetõttu neile teatavaks saada ka kriminaalasjaga mitteseotud eraeluline

teave. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ei e-postkasti omanikul ega serveripidajal sellisele

ülemäärasele andmete kogumisele tõhusalt reageerida. Taoline praktika ei vasta Eesti

õiguskäsitlusele ega -põhimõtetele. Sellele on tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad, kes kurdavad, et

Eesti meiliserveris e-postkasti majutamine on klientidele kõrge riskiga ja see omakorda annab

välismaistele teenusepakkujatele tuntava konkurentsieelise. Ka Eesti ettevõtted seetõttu eelistavad e-

posti majutamist välismaal, kus privaatsuse kaitse on tugevam.

Samuti leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) 2025.aasta kohtuasjas Macharik v. Czech

Republic, App. No. 51409/19, Eur. Ct. H.R. (13 FEB 2025), et e-posti postkasti sisu väljanõudmine

ja kasutamine kriminaalmenetluses riivab Euroopa inimõiguste konventsiooniartikliga 8 kaitstud

eraelu ja kirjavahetuse puutumatust ning eeldab selget ja piisavalt täpset õiguslikku alust ja tõhusaid

menetluslikke tagatisi.

 Kehtiva Eesti õiguse kohaselt tuleb läbiotsimismääruses märkida, mida ja kust otsitakse.

Euroopa Liidu Kohus otsustas 2024.aastal kohtuasjas Bezirkshauptmannschaft Landeck (C-548/21),

et mobiiltelefoni või muusse nutiseadmesse salvestatud andmetele omaniku tahte vastane juurdepääs

on tõsine eraelu puutumatuse rikkumine ning vajab kohtu eelnevat luba.

EL kohtu pretsedendist tulenev reegel on tõenäoliselt täidetud juhul, kui nutiseade võetakse ära

läbiotsimismääruse alusel, milles on lubatud elektrooniliste andmekandjate otsimine ja

läbivaatamine. Samas möönis EL kohus oma lahendis ka seda, et kitsalt piiritletud erandlikel ja

edasilükkamatutel juhtudel võib telefonis olevaid andmeid läbi vaadata ilma kohtu eelneva loata.

Nutiseadmeid leitakse isikutelt aga ka muude menetlustoimingute käigus (nt isiku kinnipidamisel või

läbivaatusel) ning alati ei ole inimesed nõus andma uurimisasutuse ametnikele oma nutiseadmetele

juurdepääsu. Kuna läbiotsimise koht on kehtivas KrMS §-s 91 määratletud ruumiliselt piiritletud

kohana - hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala - ning seda on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 1-20-

1208, ei ole nutiseadmes läbiotsimise toimetamine kehtiva seaduse järgi võimalik. Kui telefon siiski

digikriminalistika vahenditega lahti muugitakse, on menetluslikult tegemist vaatlusega. Kehtiv

seadus aga ei võimalda vaatluse tegemiseks loa taotlemist ega andmist. Seetõttu on tekkinud olukord,

kus puudub selge seaduslik võimalus koguda uurimiseks vajalikke andmeid äravõetud nutiseadmest

juhul, kui seade ei ole uurimisasutuse valdusesse võetud läbiotsimise tulemusel ja selle omanik ei

anna vabatahtlikult seadmele juurdepääsu.

2. Eesmärgid

VTK eesmärgiks on luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik raamistik, mis ühelt poolt kaitseb eraelulisi

andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise eest ja teisalt võimaldab asjakohasel juhul kasutada

neid andmeid süüteomenetluses lubatava tõendina. Kavandatav regulatsioon peab seejuures olema kooskõlas

Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

3. Võimalikud lahendused

 Variant 1: läbiotsimise mõiste muutmine

Üheks variandiks on laiendada läbiotsimise mõistet selliselt, et läbiotsimise objektiks saaksid olla ka

andmekandjad ja nutiseadmed. Selle lahenduse eelis oleks intuitiivselt lihtsasti mõistetav

seadusemuudatus. Nõrk külg on aga selles, et kuigi läbiotsimise regulatsioon võib olla lähtepunktiks,

eeldab andmehulkades otsingute tegemine tõenäoliselt spetsiifilisemat regulatsiooni ja läbiotsimise

mõiste laiendamine ei pruugi sobituda praegu menetluses oleva nn ametiprivileegide eelnõuga.

 Variant 2: eraldi regulatsiooni loomine

Nutiseadmetelt tõendite kogumine ja serveriandmete väljanõudmine sätestatakse eraldi regulatsiooniga,

mis võimaldab elektroonliste tõendite eripära täpsemalt arvestada ning sobitub paremini kavandatava

ametiprivileegide regulatsiooniga.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Mõlemad probleemid on erinevais variatsioonides Eesti kohtupraktikas juba esile kerkinud ning tekitanud segadusi

ja vaidlusi mitmes suures kriminaalasjas.

On teada, et hiljutisest Bezirkshauptmannschaft Landeck lahendist tulenevat kohtu loa nõuet on mõnel juhul lihtsalt

õiguskaitseasutustes ignoreeritud.

VTK ettevalmistamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitsenõukoda, Siseministeeriumi,

advokatuuri, prokuratuuri ja kohtunikkonna esindajad.

5. Mõju

Uus regulatsioon mõjutab süüteomenetluses osalejaid sealhulgas advokaate, prokuröre, kohtunikke, kohtuväliseid

menetlejaid, uurimisasutuse ametnikke. Kohtueelses menetluses võib see mõnevõrra vähendada

menetlustaktikalisi valikuid, osade menetlustoimingute tegemine võib viibida ja uurimisasutuse, prokuratuuri ja

kohtu töökoormus mõnevõrra suureneb seoses kohtu lubade taotlemise ja nende taotluste lahendamisega.

Siseministeeriumist saadud andmete kohaselt kopeeris Keskkriminaalpolitsei digikriminalistikaüksus 2025.aastal

andmed 1591 nutitelefonilt, 353 sülearvutilt, 120 tahvelarvutilt ja 118 lauaarvutilt. See statistika ei võimalda aga

eristada, kui paljudel juhtudel toimus andmete kopeerimine seadme omaniku nõusolekuta või kui paljudel juhtudel

oli seade võetud ära läbiotsimismääruse alusel. Seetõttu ei saa nende andmete põhjal hinnata, kui palju kohtu lube

oleks edaspidi vaja väljastada. Päringute alusel e-postkastide sisu väljanõudmise kohta eraldi statistikat ei ole

peetud.

Kuigi kavandatav muudatus toob kaasa mõningast täiendavat halduskoormust, annab kavandatav muudatus

kõnealuste digitaalsete tõendite kasutamiseks selgema õigusliku aluse ja vähendab osa vaidlusi, mida praegu

peetakse alles siis, kui vaidluse all on tõendi lubatavus kohtumenetluses. Samuti viib tõendi kogumise põhjalikum

eelnev läbimõtlemine tõenäoliselt selleni, et eraelu puutumatust intensiivselt riivavaid toiminguid tehakse edaspidi

harvem.

Muudatus toob side- ja IT ettevõtjatele suurema õigusselguse. Praegu puudub selgus, millistel tingimustel saab

kriminaalmenetluse käigus välja nõuda privaatsete e-postkastide sisu ning kas ja milliseid vastuväiteid saavad

serveripidajad uurimisasutuse nõudekirjale esitada.

Kogu elanikkonna vaates tugevdab muudatus eraelu puutumatuse kaitset, mida saab üldjoontes pidada soodsaks

ja soovitud mõjuks. Samas suureneb uurimisasutuste ja prokuratuuri töökoormus ja osa nö madala prioriteediga

kriminaalasju võib jääda menetlemata. Seega parandab muudatus ühelt poolt paremini isikute põhiõiguste kaitset,

kuid võib teiselt poolt vähendada õiguskaitse tõhusust.

Rahvusvahelises plaanis liigub Eesti kavandatavate muudatustega ülejäänud Euroopaga samas suunas ning viib

oma õiguse paremini kooskõlla Euroopa Liidu kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning euroopaliku

arusaamaga isikuandmete kaitsest.

6. Edasine väljatöötamine

VTK saadetakse arvamuse andmiseks ministeeriumidele, prokuratuurile, advokatuurile, kohtutele, PPAle

KAPOle, kõikidele kohtuvälise menetluse pädevusega riigiasutustele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna

Tehnikaülikoolile, ITL-ile, Kaubandus -ja Tööstuskojale. VTK-le oodatakse tagasisidet kolme nädala jooksul.

Eelnõu valmistatakse ette ja saadetakse kooskõlastamisele eeldatavasti hiljemalt 2026.aasta lõpus.

Eeskätt ootame vastust järgmistele küsimustele:

 Millised on tüüpilised või iseäranis markantsed juhtumid praktikas, kus kavandatava

seadusemuudatusega oleks potentsiaal ebasoovitavateks kõrvalmõjudeks ning millised on teie

ettepanekud regulatsiooniks, mis neid kõrvalmõjusid aitaksid vältida?

 Kas ja millised peaksid olema need erandolukorrad, kus nutiseadmes olevaid andmeid peaks saama läbi

vaadata seadme omaniku tahtest sõltumatult ka ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata?

 Millised elektroonliste tõendite kogumise olukorrad lisaks e-postkastide sisu väljanõudmisele

serveripidajalt vajaksid kriminaalmenetluse seadustikus analoogiliselt reguleerimist?

Lahke kaasabi ja kaasamõtlemise eest ette tänades

Andreas Kangur

Juhataja

karistusõiguse ja menetluse talitus

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]