Pöördumine

Tere

Minu nimi on Aleksandr Peet, olen lasteendokrinoloog Tartu Ülikooli Kliinikumist. Kirjutan enda ja oma kolleegide nimel seoses laste kasvukõverate digilahendustega.

Märtsis liikus erinevate osapoolte vahel kirjavahetus kasvukõverate teemal, kuid mul ei ole kindlust, kas meie tagasiside Teieni jõudis. Vahepeal oleme kuulnud, et kasvukõverate digilahendustega tegeletakse edasi, mistõttu sooviksime mõned tähelepanekud uuesti esile tuua.

Lasteendokrinoloogid kasutavad kasvukõveraid igapäevaselt ning tegelevad kõige sagedamini laste kasvu- ja puberteedihäirete diagnostikaga. Seetõttu oleksime väga huvitatud kaasa rääkimast, kui kasvukõverate arenduse osas toimuvad edasised arutelud või töörühmad.

Peamised teemad, millele sooviksime tähelepanu juhtida:

1. Kasvureferentsid

Soovime jätkata Eesti populatsioonil põhinevate referentsidega, kuna seda soovitavad ka vastavad juhised. WHO kõverad põhinevad globaalsel keskmisel ning Põhja-Euroopa ja Eesti laste keskmine pikkus on sellest suurem, mistõttu on kliiniliselt korrektsem lähtuda kohalikest normidest.

1. Peaümbermõõdu referentsid

Meie neuroloogid on juhtinud tähelepanu võimalikule probleemile peaümbermõõdu kasvugraafikutega. Perearstidelt tuleb suhteliselt palju suunamisi „kiire peaümbermõõdu kasvu“ tõttu, mis kliinilisel hindamisel sageli ei kinnitu. Seetõttu võiks üle vaadata, milliseid referentse praegu kasutatakse ning kas need vastavad soovitustele.

1. Vanemate keskmine pikkus (target height) ja kasvukoridor

Kasvuhindamise seisukohalt oleks väga oluline, et süsteemis oleks võimalik sisestada vanemate pikkused ning kuvada lapse geneetilise kasvupotentsiaali hinnang.

Arvutus:

• tüdrukutel: (isa pikkus + ema pikkus − 13 cm) / 2, kasvukoridor ligikaudu ±8 cm;

• poistel: (isa pikkus + ema pikkus + 13 cm) / 2, kasvukoridor ligikaudu ±9 cm.

See on kliinilises töös üks olulisemaid kasvuhindamise tööriistu. Kui seda võimalust ei ole, jääb oluline osa kasvuanalüüsist paratamatult endiselt paberile või eraldi arvutustesse.

1. Täiendavad spetsiifilised kasvukõverad

Tulevikus võiks kaaluda ka täiendavate kasvukõverate lisamist, eelkõige:

a) enneaegsete laste kasvukõverad (22–36+6 GN kuni PMV 50 rasedusnädalat), näiteks Fentoni kõver;

https://ucalgary.ca/resource/preterm-growth-chart/preterm-growth-chart

b) mõnede geneetiliste sündroomide spetsiifilised kasvukõverad, näiteks Turneri sündroomi, Downi sündroomi jt kõverad.

Kui eesmärk on kasvuhindamise digitaliseerimine tervikuna, oleks nende lahenduste lisamine pikemas perspektiivis samuti oluline.

Kui kasvukõverate arendusega tegeletakse jätkuvalt, oleksime väga huvitatud osalema aruteludes ning andma kliinilist sisendit lahenduste kujundamisel.

Tervitades

Aleksandr Peet