Kiri

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida olemasolevast asukohast riigitee km 48,496 vähesel määral

lääne poole nii, et tüüpjoonisele I vastava kujuga ristmik teenindaks võrdväärselt

Vahekraavi (tunnus 72101:001:0775) ja Pähkli kinnistuid. Alternatiivina anname nõusoleku

endisele kujule taastatud olemasoleva ristumiskoha äärmisest elemendist 50 m võrra ida

poole uue ristmiku projekteerimiseks.

2. Rajatavalt ristumiskohalt on vajalik tagada juurdepääs Vahekraavi (olemasoleva ristmiku

nihutamine) või Kadaka (uue ristmiku rajamine) katastriüksusele, sest eraldi ristumiskoha

rajamine nimetatud katastriüksusele ei ole riigitee toimivuse ja ohutuse seisukohalt sobilik

ning juurdepääsu võimaluseta jäämine võib riivata kõnealuse maaomaniku huve.

Õiguslikult siduvas vormis sõlmitud kokkulepe lisada kooskõlastamiseks esitatavale

projektile.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.

9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

9.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

2 (2)

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Projekteerida tolmuvaba kate (näiteks asfaltkate või kahekordselt pinnatud freespurukate

h=10 cm) vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. Elamute puhul

soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

TELLIJA: OÜ R-Katend

AADRESS: PÄHKLI, TEHUMARDI KÜLA, SAAREMAA VALD, SAAREMAA

Kat. tunnus 71401:001:0341

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT

Ehitusprojekti valmimise kuupäev:

09.04.2026

Töö nr. 0526-EP

KOOSTAJA: MARTIN HEIN

SAAREMAA 2026

2

SISUKORD

GRAAFILISE OSA SISUKORD ........................................................................................ 3 SELETUSKIRI ................................................................................................................... 4 1 Ehitusprojekti ühisosa .......................................................................................... 4 2 Normdokumendid ................................................................................................ 4 3 Välisruum ............................................................................................................. 5 4 Asendiplaan .......................................................................................................... 6 5 Tehnovõrgud ja –rajatised .................................................................................... 7 6 Vertikaalplaneering .............................................................................................. 7 7 Haljastus ............................................................................................................... 7 8 JÄÄTMEKAVA .................................................................................................. 7 9 Elektrivarustuse välisvõrk .................................................................................. 10 10 Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk .......................................................... 10 11 Hoone arhitektuur ............................................................................................... 13 12 Hoone sisearhitektuur ......................................................................................... 17 13 Akustika ............................................................................................................. 18 14 Hoone ehituskonstruktsioonid ............................................................................ 18 15 Hoone tuleohutus ............................................................................................... 20 16 Hoone kütte-, ventilatsiooni-, jahutuspaigaldis ja soojussõlm ........................... 24 17 Hoone veevarustus ja kanalisatsiooni paigaldis ................................................. 25

3

GRAAFILISE OSA SISUKORD

1. Asendiplaan MK 2:1

2. Põhiplaan MK 1:45

3. Lõige MK 1:45

4. Vaated MK 1:80

5. Avatäited MK 1:35

4

SELETUSKIRI

1 Ehitusprojekti ühisosa

1.1 Üldandmed

Objekti asukoht Pähkli, Tehumardi küla, Saaremaa vald

Kat.tunnus: 71401:001:0341

Ehitusprojekti staadium Eelprojekt

Ehitusprojekti tellija andmed Nimi: Martin Hein

E-post: [email protected]

Peaprojekteerija andmed OÜ R-Katend reg. kood: 14996569

Kontaktandmed: 56677949

E-post: [email protected]

Ehitusprojekti osad koostanud

projekteerijate andmed

Ehitusprojekti osad puuduvad

1.2 Alusdokumendid

- Projekteerimistingimused NR. 2611802/00688 välja antud 04.02.2026 Saaremaa

Vallavalitsus

1.3 Ehitusuuringud

- Geodeetiline alusplaan töö nr T-19-291 OÜ Hadwest

2 Normdokumendid

- Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt

- Määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ vastu võetud 01.01.2025

5

3 Välisruum

3.1 Olemasolev olukord

Pähkli kinnistu asub Tehumardi küla lõunaosas. Kinnistu piirneb ida ja loode poolt

eraomandis kruntidega; lõuna poolt riigiteega.

Naaberkinnistud:

Ilmakaar Kinnistu nimi Katastri tunnus

Ida Kadaka 71401:001:0342

Lõuna 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi tee 72101:001:0962

Loe Vahekraavi 72101:001:0775

Pähkli kinnistule ulatub Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigitee nr 21102

kaitsevöönd (30 m teekatte servast). Vahekraavi kinnistul asub olemasolev puurkaev

hooldusalaga 10 m.

Pähkli kinnistul ei asu ühtegi olemasolevat hoonet.

Varju analüüsi ei teostata: projekteeritav hoone ei varja ühtegi olemasolevat hoonet;

olemasolevaid hooneid projekteeritava hoone lähiümbruses ei asu ning seetõttu ei

põhjusta oluliselt projekteeritava hoone varjamist päikesevalguse eest.

Pähkli kinnistu asub absoluutsete kõrgusmärkide järgi tasasel alal. Minimaalne

kõrgus kinnistul

on 4.05 ning maksimaalne 4.70. Horisontaalide järgi on kõikumine umbes 0.65

meetrit.

Kinnistule juurdepääsemiseks kasutatakse riigiteed 21102 Mustjala-Kihelkonna-

Tehumardi

(kat. 72101:001:0962). Kinnistule juurdepääsemiseks on teele rajatud olemasolev

mahasõit.

Kinnistul asuvad kõrghaljastusena leht- ja okaspuud. Taimestik on madal.

Pinnaseuuringud puuduvad.

6

4 Asendiplaan

Projekteeritav hoone asub kinnistu lõuna osas harjajoonega kirre-edela suunaliselt.

Objekt Distants projekteeritavast hoonest (m)

Projekteeritav puurkaev 21,5

Projekteeritav omapuhasti 32

Hoonele juurdepääs toimub mööda Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi teed, olemasoleva

asfaltkattega 4,5 m laiuse maha sõidu kaudu. Krundile pääsemiseks rajada

olemasolevale maha sõidule juurdepääsutee (3m laiune). Rajada parkimisala

minimaalselt kahe sõiduauto jaoks. Parkimisala betoonkivi kattega.

Juurdepääsutee pikkus parkimisalani: 77 m

Parkimisala ja juurdepääsutee pindala: 429 m2

Kinnistusiseste teekatete koormuseid ei määrata.

Kinnistul sõlmida liitumisleping prügivedu pakkuva ettevõttega.

Kinnistule paigutada prügikonteiner 240L. Juurdepääs prügikonteinerile käib

olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Prügikonteineri ümber võib ehitada alla 20 m2

suuruse varjualuse.

Krundi ümber on planeeritud rajada piirdeaed; krundi riigiteega piirnevast küljest tee

kaitsevööndist väljapoole. Piirdeed rajatakse puidust postidele, mille vahele

paigaldatakse tumepruuniks värvitud vertikaalsed puitlatid. Aia paiknemine märgitud

asendiplaanile. Aia kõrgus maksimaalselt 1,5 m.

Maaala pindala ja sihtotstarve 5536 m2, 100 % maatulundusmaa

Ehitisealune pindala 127,6 m2

Täisehitusprotsent 2,3 %

Parkimiskohtade arv 2 tk

Ehitise tuleohutusklass TP3

Ehitise koordinaadid:

Nr. X Y

1. 6449947.5 397134.16

2. 6449943.54 397140.37

3. 6449931.27 397130.90

4. 6449935.36 397124.56

7

5 Tehnovõrgud ja –rajatised

Ehitusprojekti graafilises osas leht nr 1 Asendiplaan on toodud olemasolevad ning

ehitatavad tehnovõrgud ja –rajatised.

6 Vertikaalplaneering

Hoone põranda kõrgus absoluutkõrguste järgi on määratud kinnistusiseseid

absoluutkõrgusi silmas pidades. Elamu põhikorruse raudbetoonplaadi (must põrand)

kõrgus: 0,00 = 5m.

Sadeveed suunata maapinna kalletega hoonest ning parkimisaladest eemale,

immutamine pinnasesse.

7 Haljastus

Säilitada olemasolevat kõrghaljastust võimalikult palju. Hoovis kasutada haljastuse

ilmestamiseks madalaid ilupõõsaid ja puid. . Haljastamisel jälgida MaaRYL 2010

nõudeid.

Puude kaitsmist rakendada juhul kui kinnistusiseseid rajatisi ning hooneid ehitades

ohtlikult lähedale jäävad puid on kavas säilitada:

8 JÄÄTMEKAVA

Koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete kavandatava käitlemise kohta objektil

vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 37 lg 3 punktile 2 ja § 39 lõikele 1.

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise info ja käitluskohad:

https://www.saaremaavald.ee/liigiti-kogumine/ehitusjaatmed

8

Jäätmeliik Kogus Ühik Eeldatav käitluskoht või

käitleja

Puidujäätmed (immutamata,

värvimata)

1 m3 Kütteks

Kiletamata papp ja paber 0,1 m3 Lähim jäätmejaam

Teras ja muud metallid 0 m3 -

Värviline metall 0 m3 -

Plekk 0 m3 -

Kivid, krohv, kips, betoon, tellis

jms

0,5 m3 Lähim jäätmejaam

Klaasijäätmed 0 tk -

Eterniit 0 t -

Muu lammutusjääk

(el.kaablid, valgustid

jms)

0 m3 -

Prügi (sega olmejäätmed) 0,5 t Lähim jäätmejaam

Ohtlikud jäätmed:

värvi-, laki-, vaigu- ja

liimijäägid

5 kg Lähim jäätmejaam

vahud, silikoonid, mastiksid 1 kg Lähim jäätmejaam

värvitud või immutatud

materjalide jäägid

20 kg Lähim jäätmejaam

tõrvapapp, vanaõli,

määrdeained, õlised kaltsud,

luminofoorvalgustid

0 kg

Tabel 1. Jäätmete hinnanguline kogus. Antud tabel on hinnanguline.

9

Pinnase liik Hinnanguline

kogus m3

Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas 20 Pinnase ladustamine toimub samal kinnistul

Kivid ja pinnas 75 Kivide ja pinnase ladustamine toimub samal

kinnistul

Saastunud pinnas - Info puudub

Tabel 2. Pinnasetööde mahtude bilanss. Antud tabel on rangelt hinnanguline.

Juhised ehitajale

Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt

jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on

vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi

hunnikutesse.

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse

või tagatakse nende valve.

Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult

isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana

registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et

isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete

käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade

infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument.

Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda

Keskkonnaametilt registreerimistõend.

Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on

võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul,

esitades ametile eelnevalt vastava taotluse.

Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud,

lakitud ega immutatud.

Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate

jäätmete käitlusnõuete kohta.

Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse

avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust.

10

Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest.

Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või

kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu.

9 Elektrivarustuse välisvõrk

9.1 Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid

Sõlmida liitumisleping elektrienergiaga varustamiseks. Elamu elektriliitumiseks

paigaldatakse krundi piirile elektriliitumiskilp.

9.2 Kaablid

Liitumiskilbist viia madalpingekaabel elamu tehnoruumis asuva jaotuskilbini. Elamu

varustada eraldi maanduskontuuriga.

9.3 Välisvalgustus

Õueala ning sissesõidu tee valgustamiseks paigaldada välisvalgustus. Soovitatav on

paigaldada üksikud energiasäästlikud liikumisanduriga lambid.

Välisvalgustus peab tagama ohutu liikumise parkimisalal ning maja peasissepääsu

juures. Paigaldada välisvalgustus hoone iga sissepääsu juurde välisseina külge.

9.4 Päikesepaneelid

Kinnistule on planeeritud rajada perspektiivne päikesepark. Päikesepargi asukoht on

märgitud asendiplaanil.

10 Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk

10.1 Normdokumendid

• Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 31 “Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“ 31.07.2019

• EVS 847-1:2025 - Veehaarded

• Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

Tehnosüsteemi kasutusiga: 20 aastat

11

10.2 Veevarustuse välisvõrk

Kinnistu veeallikaks on olemasolev puurkaev, märgitud asendiplaanile. Puurkaevu

hooldusala r=10m sisse ei tohi jääda kanalisatsioonitorustikku ega omapuhasti kuja.

Puurkaevu hooldusalas mitte immutada hoone katuselt tulevat sademevett.

Joogivee kvaliteet peab vastama Eesti vabariigi määrus nr 61/vastu võetud 24.09.2019

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ esitatud § 3.

Välisvõrgus kasutatav veetorustiku läbimõõt: Dn32PE.

Veetorustiku materjal: Veevärgi rajamisel kasutatud torusid ja toruliitmikke, mis on

valmistatud vastavalt Eesti oludele sobivatele standardiseeritud kvaliteedinõuetele.

10.3 Reovee kanalisatsioonivõrk ja käitlussüsteemi kirjeldus

Reovee kanalisatsioonivõrk on lahendatud omapuhasti baasil. Omapuhasti on

sertifitseeritud ja vastab vajalikele nõuetele. Torustiku materjal: plast omapuhasti ja

trasside perspektiivne asetus märgitud asendiplaanile.

Purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on

ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka

arve/kviitungi.

Imbtunnel on paigutatud biopuhastist 5m kaugusele. Tunneli kaevis täidetud

killustikuga vähemalt 500 mm sügavuse tunneli all. Killustik tihendatud ning sellele

asetatud tunnelid. Vältimaks pinnase tagasivoolamist imbtunnelisse, immutustunnel

kaetud geotekstiili vaibaga, ülekattega vähemalt 30 cm. Imbtunnelile paigaldatud

ventilatsioon, mis on paigaldatud viimase tunnelimooduli asuvale pesale.

Kanalisatsioonitorustik rajada Ø 110 PVC kanalisatsioonitorudest, mis on

paigaldatatud tihendatud, kividest puhastatud pinnale (liiv) 1–2% kaldega.

Kanalisatsioonitorustik kuni biopuhastini paigaldada isevoolsena.

Reoveekäitlussüsteemi rajamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused :

Maksimaalsed arvutuslikud veekogused: max 0,5 m³/d; 1,5 l/s.

Reostuskoormus 0,3 kgBHT7/d max reostuskoormus 5 IE

kavandatav kasutusiga 30-50 aastat

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 võib heitvett pinnasesse juhtida:

kuni 5 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist

puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast

12

pärit reovesi kuni 10 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee

bioloogilist puhastamist. Elamu reovete kanaliseerimiseks on rajatud omapuhastist

ja imbtunnelist koosnev reoveekäitlussüsteem.

10.4 Sademevee kanalisatsioonivõrk

Kinnistu katuselt juhitakse sademevesi vihmaveetorustiku abil haljasalale, kus

toimub sademevee immutamine. Kinnistu ja platside siseselt kasutada mitmeid

meetodeid sademevee juhtimiseks, sh torustik, betoonist rennid, vett kergesti läbi

laskvad puistematerjalid.

Sademevee arvutusäravool katustelt Qas = 1,06 l/s

10.5 Hüdrogeoloogilised tingimused

Põhjavee kaitstus: suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Põhjavee liikumissuund:

lõuna.

Omapuhasti reostuskoormus kuni 50 ie. Reovee tekkimise kogus kuni 0,5 m3/d

(arvestatud 4 elanikuga). Reovee tekkimisel ei ole hooajalisust. Tegemist on

aastaringselt kasutatava elamuga.

Tegemist on omapuhastiga, mis on mõeldud olmereovee töötlemiseks.

Imbsüsteemi kuja (50m) ei kattu ümbruskonnas paiknevate puurkaevude

hooldusaladega (10m) või sanitaarkaitsealadega.

Omapuhasti asukohta näeb ehitusprojekti asendiplaanilt graafiline osa leht 1.

asukoha skeem. Kohtpuhasti toimimisaeg 30 aastat.

Vee erikasutusloa vajalikkus puudub.

Naabrite nõusolekud on lisatud. Omapuhasti rajamine tuleb dokumenteerida. Hoone

kasutusloa taotlusega esitada ka info rajatud omapuhasti kohta (seadmete ja mahutite

nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid, kogu süsteemi hõlmav kasutus- ja

hooldusjuhend, kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus).

13

11 Hoone arhitektuur

Arvestades naaberhoonestust antud piirkonnas ning projekteerimistingimusi.

Projekteeritud on viilkatusega ühekordne eluhoone.

Nr. Tarindi nimetus Materjal Kood/Värv Kataloog

1. Fassaad vooder Puit 606X Vivacolor

2. Akende ja uste

liistud

Plekk/puit 606X Vivacolor

3. Sokkel Krohv Hall

4. Aknaraamid Plastik Valge Plasto

5. Tuulekastid Puit 606X Vivacolor

6. Katus/ v. vee süst. Kivi Tumehall Monier

Tabel 3. Esmased ehitise tarindite välised värvitoonid

Tarindite kasutusead: fassaadikate 15a, välisperimeetri avatäited 10a, katusekate 20a.

11.1 Tööetappide soovituslik järjekord

1. Ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa saavutamine

2. Eriosade projektide koostamine (vastavalt vajadusele)

3. Ehitaja selekteerimine ja lepingu kinnitamine

4. Ehitamise alustamise teatise esitamine

5. Geodeetilised märkimise tööd

6. Pinnase koorimine, vundamendi aluse kaevamine

7. Trassitööd

8. Vundamendi ehitus

9. Seinte, lagede, katuste ehitus

10. Tehnosüsteemide rajamine tarindite ehitusega paralleelselt

11. Avatäidete paigaldus

14

12. Viimistluse tegemine

13. Välised täited maja ümbruses, parkimisala ja juurdepääs kinnistule

14. Haljastuse teostamine

NB! Tööde järjekord on soovituslik.

1. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri

määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle

hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“)

2. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat.

Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde

tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise

teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloakehtivuseks sätestada pikema tähtaja või

muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)).

11.2 Hoone piirded

11.2.1 Vundament

Hoonele on projekteeritud soojustatud betoonelementidest sokliosaga

plaatvundament. Hoone esimese korruse põrand on projekteeritud raudbetoonist

plaadina. Vundamendi- ja põrandaalune pinnas tihendada killustiku ja liivaga.

Soklielemendid paigaldada tasandatud liivale. Soklielemendi vahele põranda alla

paigaldada soojustuseks vahtpolüstüreen 100 mm, seejärel kile, ning

vahtpolüstüreen 3x100 mm. Raudbetoonplaat ja –vundamendiserv valada

vahtpolüstüreenalusele. Raudbetoonplaadi paksus 100 mm. Sokli pealne

hüdroisoleerida bituumenist sokli lindiga.

Soklielemendid on väljastpoolt krohvitud. Vundamendi rajamisel lähtuda

soklielemendi tootjapoolsetest juhenditest. Põrandakatte materjalid on sõltuvalt

ruumile erinevad. Niisketes ruumides: dušš,WC’s, saunas kasutada põrandatel

hüdroisolatsiooni ning pinnad plaatida. Teistes ruumides katta põrandad parketiga.

Raudbetooni ning puitdetailide kokkupuutepunktid hüdroisoleerida.

15

11.2.2 Põrand

Hoone põrand ehitatakse betoonist 100 mm. Paigaldada kile. Põrand soojustatakse

vahtpolüstüreeniga 300 mm. Põrandakatte materjalid on sõltuvalt ruumile erinevad.

Niisketes ruumides ning saunaruumis kasutada põrandatel hüdroisolatsiooni ning

pinnad plaatida.

Mitteniisketes ruumides on planeeritud kasutada põrandakattematerjalina

puitparketti.

11.2.3 Välisseinad

Ehitise seinad rajatakse puitkarkassist 45x195 S600mm. Karkassi vahe soojustatakse

100+100 mineraalvillaga. Paigaldada aurutõke, lisa roovitus 45x45 S600mm, roovi

vahel 50mm mineraalvill. Roovile paigaldada OSB ja kipsplaat. Põhikarkassist välja

paigaldada tuuletõkke kipsplaat 9 mm, millele paigaldada Tyvek tuuletõkkekangas ning

ühenduskohad teipida. Tuuletõkkele paigaldada distantslatid 21x45 S600mm.

Distantslattidele paigaldada horisontaalne laudvooder.

11.2.4 Siseseinad

Ehitise siseseinad ehitada puitkarkassist 45x95 mm S600mm ja 45x120 mm, katta

ühelt poolt 9mm OSB plaadiga ja mõlemalt poolt kipsplaadiga. Ehitise jäigastavad

siseseinad ehitada puitkarkassist 45x145mm S600mm. Katta ühelt poolt 9mm OSB

plaadiga ja mõlemalt poolt kipsplaadiga. Siseseinad soojustada mineraalvillaga.

Niisketes ruumides kipsplaadi asemel kasutada Tycrock niiskuskindlat plaati,

hüdroisoleerida ning plaatida. Kuivades ruumides võib kasutada värvi, tapeeti.

Dušširuumipoolsed siseseinad ehitada karastatud klaasist.

11.2.5 Vahelagi

Ehitise vahelae moodustab fermide alumine vöö. Fermide sille on 7,65m. Fermide

alumise vöö vahele paigaldada mineraalvill 500 mm, aurutõkkekile, puitroovitus

28x70 S400mm. Roovituse vahele elektrijuhtmed, toosid, lambid. Roovituse alla

paigaldada kipsplaat.

16

11.2.6 Katus

Katusekatteks Monier katusekivi. Katusekivi toetub roovitusele 45x45mm.

Paigaldada distantslatid 45x45mm, katuse aluskate Ruuki Fix 145 vastavalt fermide

sammule. Katuse kandev osa ehitada fermidest. Fermid kinnitada puitkarkassi

ülemisele vööle. Katuse kalle on 31 kraadi.

11.2.7 Aknad

Veeplekid kinnitada peidetud kinnitusvahenditega. Aknad on puidust, kolmekordse

klaasiga, ühekordse raamiga U-arv: 0,9 W/(m2*K)

11.2.8 Uksed

Uksed varustada suluste, tihendite, piirajate, lukkude ja muu tarvilikuga.

Paigaldamisel arvestada termonihkeohtudega. Välisuste U-arv: 1,0 W/(m2*K). Uste

paigaldamisel lähtuda paigaldamisjuhendist.

11.2.9 Trepid

Välistrepp armeeritud betoonist, kaetakse ilmastikule vastupidava ja libisemiskindla

kiviplaadiga.

11.2.10Terrass

Terrass rajatakse killustikalusele paigaldatud kiviplokkidele, millele paigaldatakse

sügavimmutatud 45x95 mm prussid ning kinnitatakse kuumtsingitud nurgikutega

kiviplokkidele. Terrassi laudiseks 28 x 120 mm immutatud terrassilaudis.

17

11.3 Ehitise tehnilised andmed

Tabel 4. Ehitise tehnilised andmed

Ehitise kasutamise otstarve: Üksikelamu 11101

12 Hoone sisearhitektuur

Hoone sisearhitektuuri detaile ei fikseerita käesoleva projekti käigus. Keelatud on

kasutada siseviimistluses materjale, mis kujutaks inimese tervisele või ümbritsevale

keskkonnale ohtu. Soovitatav on kasutada looduslikke materjale: puit, mineraalsed

krohvid (savi, lubi, tsement).

Ehitisealune pind (m2) 127,6

Maapealse osa alune pind (m2) 127,6

Maapealsete korruste arv 1

Maa-aluste korruste arv 0

Absoluutne kõrgus (m) 9,8

Kõrgus (m) 5,4

Pikkus (m) 15,8

Laius (m) 8,1

Sügavus (m) 0

Suletud netopind (m2) 88,5

Köetav pind (m2) 88,5

Maht (m3) 630

Maapealse osa maht (m3) 630

Üldkasutatav pind (m2) 0

Tehnopind (m2) 4,8

Eluruumide pind (m2) 83,7

18

13 Akustika

Välismüra taotlustase liiklusmüra osas päeval on LpA,eq,T = 60 dB ning öösel

LpA,eq,T = 50 dB. Tegemist on olemasoleva alaga. Tegelikud andmed mürataseme

osas puuduvad.

Müra normtasemed eluruumides päeval LpA,eq,T = 40 dB ja öösel LpA,eq,T = 30

dB

Ühe elamu ruumide vaheline minimaalne õhumürapidavus R’w >= 43 dB. Ehitise

välispiirded R’w>= 55 dB

14 Hoone ehituskonstruktsioonid

14.1 Kasutatud normdokumendid

• ET-1 0113-0189 Ehitiste tööiga. EPN 15.1

• ET-1 0113-0096 Projekteerimise alused. Koormused. Osa

2.1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Sissejuhatus EPN

- ENV 1.2.1

• ET-1 0113-0109 Projekteerimise alused.

Koormused ja mõjurid. Osa 2.3.

Omakaalukoormused EPN - ENV 1.2.3

• ET-1 0113-0167 Projekteerimise alused. Koormused. Osa 2.4.

Kasuskoormused EPN - ENV 1.2.4

• ET-1 0113-0097 Projekteerimise alused. Koormused. Osa 2.5.

Lumekoormus EPN - ENV 1.2.5

• ET-1 0113-0138 Projekteerimise alused. Koormused. Osa 2.6.

Tuulekoormus EPN - ENV 1.2.6

19

14.2 Hoone kandeskelett

Ehitise kandvad välisseinad on projekteeritud puitkarkassist 45x195 mm.

Puitkarkassile toetatakse tööstuslikult valmistatud fermid. Fermide kalle on kraadi.

14.2.1 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteedinõuded

Fermide ja talastiku siire max L/300 Postide horisontaalsiire max h/300

Tolerantside arvväärtused võtta konkreetse ehitiseosa või konstruktsiooni kohta

„Tarindi RYL 2010“ kvaliteediklassi nõuetest.

14.3 Koormused

14.3.1 Lumekoormus

Lume normkoormus sk = 1,25 kN/m2 Katuse kaldenurk 0⁰...30o kujutegur µ1 = 0,8

Katuse lumekoormuse normsuurus s = 0,8 x 1,25 = 1,0 kN/m2

14.3.2 Omakaalukoormus

Omakaalukoormus arvutada vastavalt konstruktsioonile.

14.3.3 Kasuskoormus

Eluruumide põrandate kasuskoormus ruumi klass A = 2,0 qkkN/m2 , 2,0 QkkN

14.3.4 Tuulekoormus

Maastiku tüüp III.

Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4/NA:2007 on Eestis tuule põhilise

baaskiiruse väärtuseks 21 m/s.

Hoone kõrgus 6,0 m

Tuule kiirusrõhk on qp = 0,383 kN/m2

Normatiivne tuulekoormus we = 0,383 * cpe (kN/m2) (cpe – vastava tsooni välisrõhutegur)

20

14.3.5 Pinnase kandevõime

Pinnase kandevõime peab olema minimaalselt 300 kN/m2. Tihendada taldmiku

alla pinnasetihendajaga paekivi killustik fraktsioon 16/32 minimaalselt 200 mm

kihina.

15 Hoone tuleohutus

15.1 Projekti tuleohutuseosa koostamisel aluseks olevad standardid:

• EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Osa 2:

Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Osa 3:

Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012 - Ehitiste tuleohutus: Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus: Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

• „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ – vastu võetud 01.03.2021 nr 17

15.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Hoone nimetus Üksikelamu

Projekteeritud tuleohutusklass TP3

Eripõlemiskoormus <600 MJ/m2

Kasutusviis I

Kasutamise otstarve 11101

Tabel 5. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

15.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

15.3.1 Tuleohutuskujad

Lähima hoone vaheline kaugus on vähemalt 8 m, täiendavaid nõudeid välisseina

konstruktsioonile ei esitata.

21

15.3.2 Tuletõkkekonstruktsioonid ja tuletõkkesektsioonid

Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõudeid ei esitata.

15.4 Tuletundlikkus

TP3 klassi I kasutusviisi ehituses põlemiskoormusega alla 600MJ/m2 paiknevate

ruumide põrandate, siseseinte ja lagede pinnakihile esitatavad nõuded

tuletundlikkusele:

Seinad ja lagi: D-s2,d2

Põrandad: -

Tehnoruumid:

Seinad ja lagi: B-s1,d0

Põrandad: Dfl-s1

Välisseina, välisseina välispinna ja õhutuspilu välis ja sisepinna nõutud:

Välisseina välispind: D,d0

Õhutuspilu välispind: D,d2 Õhutuspilu sisepind: D,d2

Kuni kahekorruselises hoones rõdu, lodža ja terrass:

Põrandad: Dfl-s1

Rõdu, lodža ja terrass peavad olema ehitatud nii, et tuli ei leviks piki välisseina

välispinda; välisseina konstruktsioonis; ega välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide

ühenduskohtade kaudu.

Katusekate peab vastama nõuetele, mis näitab ette piiratud osalemise põlemisprotsessis

Broof (t2- t4).

Takistada tuleb tule levikut katusekonstruktsiooni sisse.

22

15.5 Evakuatsioonilahendus

15.5.1 Evakuatsiooniteed

• Evakuatsiooniteede minimaalne laius on 900 mm ning kõrgus 2100

mm.

• Evakuatsiooniks ei kasutata lükanduksi ning uste avanemise

suund peab olema vastavalt evakueerumise suunale

• Väljumistee pikkus evakuatsioonipääsuni maksimaalselt 30 m

15.5.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele

Hoonel puudub kelder.

Hoone pööningule pääseb majavasak poolsest otsaseinast, kus asub luuk

mõõtmetega 600x900 mm.

15.6 Tuleohutuspaigaldised

Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama temale ettenähtud

asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab ta olema hooldatud ja kontrollitud.

Paigaldada hoone igale korrusele vähemalt 1 autonoomne

tulekahjusignalisatsiooniandur (suitsuandur). Paigaldada hoonesse vähemalt üks 6

kg-ne pulberkustuti.

15.7 Tehnosüsteemide tuleohutus

15.7.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Hoonet teenindab soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaadi

soovituslik asukoht on tehnoruumis. Võimaldada ventilatsioonitorustiku

puhastamist. Tulekahju korral võimaldada ventilatsiooniagregaadi käsitsi seisma

panemist.

Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt

EI15 ja tuletundlikkusega A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks

võib kasutada painduvaid kanaleid.

23

15.7.2 Kütteseadmete tuleohutus

Hoonet teenindab maasoojuspump. Soojuspumba sisemine moodul asub

tehnoruumis. Võimaldada soojuspumba torustiku puhastamist. Tulekahju korral

peab soojuspump seiskuma.

15.8 Väline tulekustutusvesi

Aadress: Orava kinnistu, Tehumardi.

Hoone väliskustutuseks vajalik veehulk: 10 l/s 3 tunni jooksul Veevõtukoha liik:

looduslik veevõtukoht.

Veevõtukoha kaugus projekteeritavast hoonest mööda teed põhja suunal on 0,5 km.

Veevedu paakautodega. Tegemist on hajaasutusega.

24

16 Hoone kütte-, ventilatsiooni-, jahutuspaigaldis ja soojussõlm

16.1 Normdokumendid

• ET-1 0113-0189 Ehitiste tööiga. EPN 15.1

• EVS 812-3: 2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3:

Küttesüsteemid

Hoone küte lahendatakse lokaalse küttena maasoojuspumba kaudu, mille

soojuskandjaks on põrandaküttetorustikus vesi. Maasoojuspumba sisemooduli ning

soojustagastusega ventilatsiooniseadme asukoht on tehnoruumis.

Ventilatsioonitorustik paigaldatakse fermide vahele vahelae sisse. Torustiku

paigaldamisel ferme mitte puruks saagida.

Hoone ventilatsioonisüsteemidel ja soojaveetorustikel tööea klass E 20 aastat.

Küttesüsteemiks on põrandaküte. Kasutatav kütus on elekter. Maaküttepumbaga

toodetakse majapidamises kasutatav soe tarbevesi.

Hoone jahutus on lahendatud õhk-õhk konditsioneeri abil. Suvisel perioodil töötab

seade jahutusrežiimis, eemaldades ruumidest liigse soojuse ning tagades sisekliima

temperatuuri vastavuse normatiivsetele nõuetele. Jahutus toimub peamiselt

ruumides, kuhu on paigaldatud siseosad ning avatud planeeringu kaudu külgnevates

ruumides.

Sisekliimaklass- II

Ruumide temp. kütteperioodil- 20-25 ºC

Ruumide temp. suveperioodil - < 27 ºC (võib olla kõrgem lühiajaliselt) Minimaalne

sissevõetav välisõhu vooluhulk elu- ja magamistubades - 12 l/s

Alla 11 m2 magamistubades - 8 l/s Väljatõmbed niisketest ruumidest WC - 10 l/s

Pesuruum - 15 l/s

Kohtäratõmme pliidi kohalt - 8 l/s

Hoone valmimisel tuleb läbi viia alarõhutest, mille tulemus ei tohiks olla suurem kui

1,5 m3/(hm2).

25

16.2 Ligikaudsed parameetrid

Maasoojuspump 6 kW

Hoone ligikaudne energiavajadus Vastavalt energiamärgisele

Tabel 6. Ligikaudsed parameetrid

17 Hoone veevarustus ja kanalisatsiooni paigaldis

17.1 Normdokumendid

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

17.2 Hoone veevärk

Ehituse käigus lahendatavad süsteemid: Joogivee süsteem (tarbijateks köögi valamu,

üks vannitoa valamu, üks dušš,wc-pott, pesumasin, nõudepesumasin).

Kasutusiga: külmaveetorustikud D 50 aastat. Soojaveetorustikud E 20 aastat.

Veevarustus lahendada lokaalselt. Veeallikaks on kinnistul olemasolev.

17.2.1 Veemõõdusõlme kirjeldus

Veemõõdusõlm ehitada peale veesisendit de32pe. Paigaldada mudakoguja DN20,

veemõõtja DN15, Qnom=1,5m3/h, tühjenduskraan DN15, tagasilöögiklapp.

Suundumine hoone veevõrku d25.

17.2.2 Torustikud

Käesoleva projekti raames käsitletud ruumide majandus-joogivee süsteemi

torustikud tuleb ette näha komposiittorudest nt. „Uponor MLC“. Veevarustuse

torustike ehitamisel juhinduda tootja firma (tehase) tehnilisest informatsioonist

(montaažieeskirjadest). Toru lõigatakse komposiittoru lõikamiseks mõeldud

tangidega risti teljega. Jaotustorustikud on ette nähtud paigaldada põranda alla.

Sanseadmete ühendustorud monteerida seintesse. Seinte ja põrandate sisse

26

paigaldatud torud ette näha kaitsetorus. Jaotustorustiku harudele paigaldada

kuulkraanid. Torustike ühenduskohtadesse sanseadmetega paigaldada sulgliitmikud

DN10. Kõik ventiilid peavad olema kättesaadavad.

17.2.3 Veevarustuse vooluhulgad

Tabel 7. Veevarustuse vooluhulgad

17.3 Hoone kanalisatsioon

Ehituse käigus lahendatavad süsteemid: Olmereovee kanalisatsiooni süsteemid,

mille tarbijaks on köögi valamu, wc valamu, kaks trappi, wc-pott, pesumasin,

nõudepesumasin.

Kasutusiga: kanalisatsiooni torustikud D 50 aastat.

Hoone kanalisatsioon on projekteeritud isevoolsena. Tuleb ehitada torustiku

tuulutus.

Iga sanitaarseade või ruum, kus on üleujutuse oht või mille põrandat võib uhta veega,

peab olema varustatud veeneeluga. Hallvee puhul võib kasutada ka

tagasilöögiklappi. Sadevett ei juhita hoone kanalisatsiooni.

17.3.1 Torustikud ja materjalid

Sisekanalisatsiooni torustikud monteerida PP torudest De32...110 mm ja

kummirõngas-tihenditega varustatud liitmikest. Hoone sees paigaldatavate torude

jäikusklass peab olema SN4. Vee voolamise kiirus peab olema nii suur, et torustikku

sattuda võivad tahked võõrised pidama ei jääks. Alla DN200 torustikes on

isepuhastus üldjuhul tagatud, kui voolukiirus on vähemalt kord päevas ≥ 0,7 m/s või

kui torustiku lang on vähemalt 1:DN. Sanseadmete kogumistorud on ette nähtud

Qa: 0,51 l/s Arvutusvooluhulk

ΣQn: 1,8 l/s Veevõtupunktide normvooluhulkade summa

Qnl: 0,3 l/s Veevõtupunktide suurim normvooluhulk

Qd: 0,57 m3/d Ööpäevane vooluhulk

Qhm: 0,10 m3/h Maksimaalne tunnine

27

paigaldada põrandasse. Kogumistorud ühendatakse kollektoriga. Torud ja

toruliitmikud peavad olema teineteisega täies vastavuses. Torude paigaldamisel tuleb

kinni pidada valmistaja poolt esitatud nõuetest.

17.3.2 Kanalisatsiooni vooluhulgad

Qa: 1,47 l/s Arvutusvooluhulk

ΣQn: 8,7 l/s Reoveeneelude normvooluhulkade summa

K: 0,5 - Reoveeneelude üheaegsustegur

Qd: 0,48 m3/d Ööpäevane äravool

Tabel 8. Kanalisatsiooni vooluhulgad

17.4 Elektripaigaldised

Hoone elektripaigaldiste kasutusiga E – 20 aastat.

Kinnistul on olemasolev elektriliitumine.

Kaabliteed ehitada põrandasse, seintesse ning vahelakke. Kaablite paigaldamisel

säilitada hoone aurutihedus.

17.5 Normdokumendid

• EVS-HD 60364-5-51:2009 A12:2017. Elektriseadmete valik ja

paigaldamine.

• EVS-EN 61140:2016 /AC:2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded

paigaldistele ja seadmetele,

• EVS-HD EVS-HD 60364-5-54:2011 + A11 + A1:2022.

Madalpingelised elektripaigaldised, osa 5-54. Elektriseadmete valik

ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.

• EVS-HD 60364-4-41:2017/A12:2019 Madalpingelised

elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest

• EVS-HD 60364-4-42:2011+A1+A11:2021 Ehitiste

elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest.

• EVS-EN 50110-1:2023Elektripaigaldiste käit

• EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 Ümbristega tagatavad

kaitseastmed (IP-koodid) Seadme ohutuse seadus

28

17.6 Tugevvoolu-, nõrkvoolu-, automaatikapaigaldis

Tugevvoolupaigaldise, nõrkvoolupaigaldise ning automaatikapaigaldise ehitamisel

lähtuda vastava ala projektist. Eelprojekt ei kätke piisavas mahus elektripaigaldiste

osa. Elektritöid tehes tuleb tellida eraldi elektriprojekt. Elektritööde teostaja peab

olema registreeritud ja omama vastutavat pädevustunnistusega spetsialisti

majandustegevuse registris. Elektripaigaldiste valmimisel on tööde teostajal vaja

taotleda elektripaigaldisele audit. Auditi väljastavad akrediteeritud

inspekteerimisasutused. Nõuetekohasuse tunnistus on vajalik kasutusluba taotledes.

B

A

C

D

E

1

1

2

3

4

TINGMÄRGID

EELPROJEKTI KOOSTAJA:

JOONISE NR

LEHT

PROJEKT

JOONIS

KLINET STAADIUM KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

JOONESTAJA

Tehumardi, Pähkli Üksikelamu OÜ R-Katend EP

1

3:1

09.10.2025

Asendiplaan Martin Hein

HOONE NURKADE KOORDINAADID

P M

9.2 m²

7.9 m²

W

Magamistuba 2

Magamistuba 1

Tehnoruum

WC/Vannituba

Esik/Koridor Köök/Suur tuba15.1 m²

13.2 m²

27.6 m² 10.7 m²

Magamistuba 3

4.8 m²

M10x21 VU1

POS.1 1400x1200

POS. 2 1400x1200

POS. 1 1400x1200

POS. 3 800x2100

POS. 1 1400x1200

POS. 4 2000x600

3 0

00 x2

10 0

P O

S . 5

SP

Vent

13273 81 41

2500 15772

JOONISE NR

LEHT

PROJEKT

JOONIS

KLINET STAADIUM KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

JOONESTAJA

Tehumardi, Pähkli Üksikelamu OÜ R-Katend EP

2

1:45

09.10.2025

Põhiplaan Martin Hein

Ehituskile

Vahtpolüstereen EPS 100

Vahtpolüstereen EPS 120Vahtpolüstereen EPS 120

LAUDIS 21MM DISTANTSLIIST 21x45MM TYVEK TUULETÕKKEKIPS 9MM PRUSS 45x195MM/ KIVIVILL 200MM AURUTÕKKEKILE PUITKARKASS 45x45MM/KIVIVILL 50MM OSB 10MM KIPS 13MM

PUISTEVILL 500MM FERM 95MM AURUTÕKKEKILE ROOV 28x70MM KIPS 13MM

KIPS 13MM 0SB 10MM PUITKARKASS 45x145MM/VILL 150MM OSB 10MM KIPS 13MM

25 69

50 0

31 °

29 69

61 14

JOONISE NR

LEHT

PROJEKT

JOONIS

KLINET STAADIUM KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

JOONESTAJA

Tehumardi, Pähkli Üksikelamu OÜ R-Katend EP

3

1:45

09.10.2025

Lõige Martin Hein

Terrassi ots

8057

15932

16609 25

10

JOONISE NR

LEHT

PROJEKT

JOONIS

KLINET STAADIUM KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

JOONESTAJA

Tehumardi, Pähkli Üksikelamu OÜ R-Katend EP

4

1:80

09.10.2025

Vaated Martin Hein

POS. 1 3tk

1400x1200mm

POS. 2 1tk

1400x1200mm

POS. 3 1tk POS. 4 1tk

800x2100mm 2000x600mm

POS. 5 1tk

3000x2100mm

Väljast karastatudVäljast karastatud

12 00

1400

550

12 00

1400

550

21 00

800

600

2000

60 0

3000

21 00

1350

JOONISE NR

LEHT

PROJEKT

JOONIS

KLINET STAADIUM KUUPÄEV

MÕÕTKAVA

JOONESTAJA

Tehumardi, Pähkli Üksikelamu OÜ R-Katend EP

5

1:35

09.10.2025

Avatäited Martin Hein

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR. 2611802/00688

Haldusakti alusinfo

Projekteerimistingimuste taotlus nr.2611002/01045 v01 (esitatud 04.02.2026)

Haldusakti väljaandja Saaremaa Vallavalitsus (Reg. nr. 77000306)

Haldusakti koostaja Piret Miller

ANDMED

71401:001:0341 Saare maakond, Saaremaa vald, Tehumardi küla, Pähkli

Maakasutuse sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

Pindala: 5536 m²

Taotluse kohaselt on soov olemasolev ehitusluba kehtetuks tunnistada ja püstitada krundile teist

laadi elamu.

EHR: antud ehitusluba elamu püstitamiseks-soovitakse kehtetuks tunnistada

Kitsendused: 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi tee, kaitsevöönd 30m, maaüksusel on

puurkaev hooldusalaga 10m.

SISU JA PÕHJENDUS

Alal puudub kehtiv detailplaneering.

Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav

linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus

ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Ehitusloakohustuslike ehitiste projekteerimise

aluseks detailplaneeringu kohustuse puudumisel on projekteerimistingimused. Antud juhul on

tegemist hajaasustusega, kus ei ole seadusest tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust.

Lähtuvalt ehitusseadustiku § 26 lõikest 3 arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone

või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi ja et

projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku

huviga ning üldplaneeringus seatud tingimusi.

Üldplaneering: maaüksusel kehtib Salme valla rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Salme

Vallavolikogu 22.09.2003 otsusega nr 28). Üldplaneeringu kohaselt on maatulundusmaa igale

katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks

vajaminevat kõrval- ja abihoonet maast tulu saamise eesmärgil. Üldplaneeringuga on määratud

detailplaneeringu koostamise kohustus kui kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele

kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga. Salme valla

rannaalade osaüldplaneeringu kaardi kohaselt jääb Pähkli maaüksus loodusväärtusega alale.

Üldplaneeringust tulenevalt on kohustus koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude

hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid

minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000

alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade, ja märgalade kasutustingimuste,

kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja

kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda

asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

2

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale

ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi.

PlanS §125 lg 5 p 1 kohaselt tuleb tuvastada ehitise sobivus juba olemasolevasse keskkonda ehk

tegelikku olukorda. Hoone on olemuslikult ümbritsevaga sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht on piirkonnas väljakujunenud keskkonda sobilik.

Projekteerimistingimuste taotluse alusel soovitakse püstitada Tehumardi küla Pähkli

maaüksusele elamu. Kinnistu külgneb lääne suunal hoonestatud Vahekraavi maaüksusega,

millel on püstitatud elamu abihoonetega, olemasolevad hooned paiknevad ~50m kaugusel ja

veidi kaugemal läänesuunal Joosti detailplaneeringuala, millega on kavandatud 3 elamumaa

krunti. Põhja suunale ~100m kaugusele jääb Orava detailplaneeringuala, millega on kavandatud

puhkeküla. Tihedamalt asustatud külasüda paikneb ligikaudu 300m kaugusel. Piirkonnas olevad

hooned on valdavalt viilkatustega ning puit laudise ja looduslikust kivist viimistlusega.

Pähkli maaüksusel on kehtiva ehitusloa alusel alustatud ehitustegevusega, rajatud on puurkaev.

Maaüksus piirneb avalikus kasutuses oleva teega. Maaüksus on saanud ehitusõiguse elamu

püstitamiseks kuid taotleja soovib püstitada teistlaadi hoone ja soovib praegu kehtiva ehitusloa

kehtetuks tunnistamist ja taotleb selleks uusi projekteerimistingimusi.

Üldplaneeringu kohaselt on tegemist loodusväärtusega alaga ja sellest tulenevalt

detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 kohaselt

võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral

detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas

piirkonna hoonestuslaadi.

PlanS §125 lg 5 p 1 kohaselt tuleb tuvastada ehitise sobivus juba olemasolevasse keskkonda ehk

tegelikku olukorda. Hoone on olemuslikult ümbritsevaga sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht on piirkonnas väljakujunenud keskkonda sobilik.

21.01.2020 on Pähkli kinnistule elamu püstitamiseks väljastatud ehitusluba EHR kood

121302376. Kinnistu on vahepealsel ajal saanud uue omaniku, kes soovib ehitada ehitusloa

saanud hoonest teistsuguse hoone.

Õiguspärane ootus tekib siis, kui isik on usaldanud kehtivat õigusnormi või riigi/omavalitsuse

käitumist ning teinud sellele tuginedes otsuseid, mida ei tohi tagantjärele ebamõistlikult

kahjustada. See on seotud õiguskindluse põhimõttega, eeldades, et avalik võim ei muuda

reegleid isikutele ootamatult ja negatiivselt.

Õigustatud ootuse tekkimise tingimus on,et eksisteerib konkreetne õiguslik alus, otsus või

veendumus, et kehtiv olukord säilib. Uuel omanikul on kehtiva ehitusloaga kinnistu

omandamisel tekkinud õigustatud ootus Tehumardi küla Pähkli kinnistule püstitada elamu.

Planeeritav hoonestusala ei jää rohevõrgustiku alale. Samuti puuduvad muud looduskaitselised

piirangud. Maaüksusele inventeeritud Natura elupaik vanad loodusmetsad (9010). Kõrghaljastus

säilitada maksimaalses võimalikus ulatuses. Soovitav elamu ei ole kavandatud Natura

elupaigale. Muud looduskaitselised kitsendused puuduvad.

PlanS § 125 lg 5 p 2 kohaselt peab kavandatav ehitis olema kooskõlas valla või linna ruumilist

arengut suunava üldplaneeringuga.

Maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt üldplaneeringule (asjakohased):

•Elamumaade arendamisel ei ole lubatud eluhooneid projekteerida ega ehitada ranna alale jääva

või sellega piirneva riigimaantee teekaitse- vööndisse (30 m) aladel kus on vähendatud

ehituskeeluvööndit. Mujal on tingimus soovituslik. Teekaitsevööndi ulatuses antakse

3

elamumaale kaitsehaljastuse maa kõrvalfunktsioon, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada

olemasolev haljastus.

•Elamukruntide rajamisel metsaalale ranna ulatuses tuleb krundil olevast kõrghaljastuse (va

võsa) pindalast säilitada vähemalt 80 %.

•Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid.

•Juhul kui elamumaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele

kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga tuleb koostada

detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et

kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude

hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade ja

märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine.

Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju

hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste

tingimustega.

•Elamumaadele ehitamisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast

maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale.

•Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja

võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus,

elektriliinid). Nimetatud asjaolud peab tagama läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate

detailplaneeringute lähteülesannete ja projekteerimistingimuste.

•Detailplaneering tuleb koostada üldplaneeringuga sätestatud ehituskeeluvööndisse jääva

taluhoonestuse taastamiseks algses kohas. (Ranna ja kalda kaitse seadus sätestab taluhoonestuse

taastamise algses kohas kui kinnisasja kõlvikute sihtotstarbeks on põllu- või metsamajanduslik

kasutamine. Kuna puudub üheselt mõistetav reglement taastamise struktuuri ning funktsiooni

kehtestamiseks, siis sätestatakse tingimused detailplaneeringu käigus ning valla

planeerimiskomisjoni kooskõlastusega.)

Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riigiteel on kaitsevöönd, mille ulatus on 30 m teekatte servast.

Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikke ehitisi. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kaitsevööndi ulatus ja projekteeritavate ehitiste sh tee, parkla, kaev jm kaugus riigitee teekatte

servast ning kinnistu piiridest märkida projekti asendiplaanile. Projekt ja sellega seotud eriosade

projektid, (riigiteelt mahasõit) mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

tuleb Transpordiametiga kooskõlastada.

Transpordiamet on eelnõu ehitisregistri menetluses kooskõlastanud järgmistel tingimustel:

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk

vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada

ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Nõustume eelnõu kohase hoone paigutusega

väljapoole teekaitsevööndit.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kinnistule tuleb kavandada olemasolevalt ristumiskohalt riigitee km 48,50.

Nimetatud juurdepääs on teeregistri andmete kohaselt alates 2005. aastast teenindanud

Vahekraavi kinnistut (katastritunnus 72101:001:0775). Pähkli kinnistu on oma juurdepääsu

olemasolevaga kokku viinud. Kahjuks puuduvad meie arhiivis andmed (dokumendid) selle

kohta, kas ja millal on vastav tegevus meiega kooskõlastatud.

4

Oleme 18.02.2026 teostanud paikvaatlust kõnealuses asukohas (vt fotod 1, 2). Fotodelt nähtub, et

ristumiskoha alla on paigaldatud truup. Arvestades asjaolu, et tegemist on olemasoleva ja

kasutuses oleva ristumiskohaga, ei ole meie hinnangul põhjendatud nõuda ristumiskoha täielikku

uuesti seadustamist.

Samas tuleb tagada ristumiskoha vastavus kehtivatele nõuetele, sealhulgas sademe- ja pinnavee

nõuetekohane ärajuhtimine ning riigitee konstruktsiooni säilimine.

Seetõttu tuleb ette näha ristumiskoha ümberehitus, mille käigus tuleb eemaldada kasvupinnas

ning ristumiskoha kulunud või kahjustunud konstruktsiooniosad ning asendada tolmuvaba

kattega (näiteks kahekordselt pinnatud freespurukate h=10 cm või asfaltkate) vähemalt

tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

Ristumiskoha geomeetria ja lahendus peavad vastama kirja lisas 1 esitatud tüüpjoonistele (Tüüp

I ja II). Ristumiskoha alla tuleb paigaldada nõuetekohane ja toimiv truup kogu ristumiskoha

ulatuses. Tööde teostamisel ei tohi kahjustada riigitee konstruktsiooni ega halvendada

liiklusohutust (EhS § 70 lg 2 p 1).

Juhime tähelepanu, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille

osas täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. Ristumiskoha ümberehitamine saab toimuda

üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas esitatud nõuetega. Ristumiskoha

ümberehitus peab olema teostatud hiljemalt enne kavandatavale kinnistule ehitusloa

kohustusliku hoone või rajatise kasutusloa väljastamist pädeva isiku poolt.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) normide lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8

kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse on keelatud.

11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.

Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Taotletud ehitiste

püstitamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 mõistes. Keskkonnamõju eelhinnangut ei

koostata, kuna tegevus jääb väljapoole KeHJS § 6 lõikes 2¹ reguleerimisala ning lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevusalade piirväärtusi. Tegevuse keskkonnamõju ei ulatu üle

kinnistu piiride.

5

Uute hoonete püstitamine või rajamine käesolevates projekteerimistingimustes määratud

tingimuste alusel on kooskõlas väljakujunenud keskkonna sh asukoha hoonestuslaadiga ja

üldplaneeringuga. Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste

või avaliku huviga.

Ehitusseadustiku (EhS) § 31 kohaselt tuleb omavalitsusel korraldada projekteerimistingimuste

andmine avatud menetlusena EhS § 27 ja PlanS §125 lg 5 nimetatud juhul.

Projekteerimistingimuste andmine korraldati avatud menetlusena, PlanS 125 lg 5 alusel. Avatud

menetluse käigus korraldati projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek 12. märtsist kuni

25. märtsini 2026. a (k.a)

Avatud menetluse käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.

Tulenevalt eelnenust väljastatakse projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 26 lõike 1 ja

lõike 2 punkti 1 ning Saaremaa Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimise ja

ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 4 punkti 1, Tehumardi küla, Pähkli maaüksusele elamu

projekteerimiseks.

ASENDIPLAANILISED JA ARHITEKTUURSED NÕUDED

Asendiplaaniline paigutus

Paigutada elamu võimalikult lõuna ossa tee lähedale sarnaselt Vahekraavi maaüksuse

hoonestusega. Kusjuures naaberkinnistutel olevate elamute omavaheline kaugus ei tohi olla

väiksem kui 50 m. Jätta hoone ümber hoolduseks piisavalt ruumi. Paigutada elamu krundi

piiridest vähemalt 5m kaugusele.

Projekti asendiplaan koostada päevakajalisele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Asendiplaanile märkida kõik olemasolevad ja projekteeritavad kujad, kaitsetsoonid ja

hooldusalade piirid.

Mitte muuta kinnistu olemasolevat reljeefi ja maastikumustrit. Säilitada kinnistule iseloomulik

maastikumuster ja võimalikult suures mahus kõrghaljastus.

Arhitektuurilised, ehituslikud, kujunduslikud tingimused

Projekteerimisel arvestada naaberkinnistul olemasoleva hoonestuse arhitektuurse stiili ja

ehituslaadiga – projekteeritav hoone peab sobima naaberhoonestusega ning ümbruskonnas

üldiselt väljakujunenud traditsioonilise arhitektuuriga. Välisviimistluses eelistada naturaalseid

materjale ja värvitoone. Projekteerimisel on lubatud kasutada naturaalseid materjale, kivi puit,

jne.

Hoone projekteerida vähemalt minimaalse tulepüsivuse aste: TP3 nõuetele vastavalt.

Lubatud suurim ehitistealune pind

Elamu suurim ehitisealune pind on lubatud kuni 150 m².

Lubatud hoone kasutusotstarve

elamu

Hoone kõrgus

Hoone harjakõrgus maapinnast projekteerida kuni 8m.

Välisviimistlus

Lubatud puit laudis, kivi või krohvi viimistlus, projekti koostamisel anda välisviimistluse toonid

värvikataloogi koodide alusel.

Katusekalle ja tüüp

Kavandada hoone viilkatusega, kaldega 30-45 kraadi. Katusekatteks võib kasutada kivi-, puit-

roog-, plekk-, plaat- või rullmaterjali.

Haljastuse, heakorra, liikluskorralduse põhimõtted

Maaüksus peab olema ehituse järgselt heakorrastatud. Tagada hoonete hoolduseks vajalikud

kujad. Asendiplaanil näidata hoonesse pääsud ja teelt mahasõidu asukoht.

Piirded

Eelkõige sobivad piireteks kiviaiad. Piirete kavandamisel eelistada looduslikke materjale ja

arvestada kohalikke ehitusviise. Lisaks peavad piirded võimaldama ulukite liikumist. Lubatud on

kivi-, latt- ja lippaed ainult õueala piires, piirde kõrgus mitte üle 1.8m.

6

TEHNOVARUSTUSE NÕUDED

Lahendada veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt. Vesi olemasolevast puurkaevust

PRK0061696. Puurkaevul puudub kasutusteatis.

OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile

tuginedes on alal põhjavesi suhteliselt kaitstud. Kinnistu reovee kohtkäitluse lahendamisel

lähtuda reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast Saaremaa vallas. Kogu kinnistu reovee

kohtkäitluseks on järgnevad võimalused:

Septikust ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine - kogu tekkiva reovee puhastamiseks,

immutada on lubatud kuni 5 m3 heitvett ööpäevas.

Bioloogilisest reoveepuhastist ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine - kogu tekkiva

reovee puhastamiseks, immutada on lubatud kuni 10 m3 heitvett ööpäevas. Silmas tuleb

täiendavalt pidada, et bioloogilisel puhastusel põhinevat omapuhastit saab kavandada vaid juhul,

kui kinnistu reoveeteke on piisav puhasti tõrgeteta tööks - kui kinnistu reoveeteke on hooajaline

või väga ebaühtlane ei ole bioloogiline puhasti sobiv.

Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase

maapinnast: koht on sobiv, kui reovee immutussügavus jääb aluspõhja kivimist ja põhjavee

kõrgeimast tasemest aastaringselt üle 1,2 m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks

jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Perioodiliselt liigniisketel aladel

tuleb immutus nõude täitmiseks reeglina rajada tõstetud peenrasse. Omapuhasti rajamisel

arvestada ka järgnevaga:

1) Omapuhasti kavandamisel ühendada sellega kõik kinnistu hooned, milles on kavandatud

reoveeteke.

2) Omapuhasti imbsüsteemi kaugus kaevust vähemalt 60 m;

3) Septikule ja puhastile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava

veokiga;

4) Tagada septiku või muu pealt kinnise mahuti kaugus hoonetest vähemalt 5m; tagada, et

puhasti jääb elamust valdavate tuulte suhtes allatuult (välja arvatud kinnised süsteemid) ning

kaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu;

5) Imbsüsteemi kitsenduste (50 m imbsüsteemi välisest kontuurist) ulatumisel naaberkinnistutele

on vajalik imbsüsteemi asukoht kirjalikult kooskõlastada kinnistute omanikega; antud alale ei

saa tulevikus rajada puurkaevu.

6) Omapuhasti projektis näidata asendiplaan ja kogu süsteemi pikiprofiil ja ristlõige koos

kõrgusandmetega.

7) Reoveesüsteemi rajamine tuleb dokumenteerida. Omapuhasti rajamiseks vajalik projekt-

dokumentatsioon on soovitav esitada hoone ehitusprojekti raames. Eraldi menetlust taotledes

väljendada see elamu ehitusprojekti seletuskirjas. Hoone kasutusloa taotlusega esitada ka info

rajatud omapuhasti kohta (seadmete ja mahutite nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid, kogu

süsteemi hõlmav kasutus- ja hooldusjuhend, kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus).

Omapuhasti rajamine kinnistule on võimalik vaid juhul, kui õnnestub sellele leida nõuetele

vastav asukoht - kui nõuetele vastavat asukohta omapuhastile leida ei ole võimalik, tuleb reovee

kohtkäitlus lahendada reovee kogumismahuti baasil.

7

Kogumismahuti - kõik tekkivad reoveed suunatakse kogumismahutisse ja tühjendatakse vastavat

võimekust omava ettevõtja poolt lähimasse purgimissõlme. Reovee kogumismahuti

kavandamisel lähtuda sellest, et mahutile peab olema tagatud piisav kaugus kaevudest (vähemalt

10 m) ning aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Paigaldada on lubatud

vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit,

mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks

tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Samuti peab olema tagatud, et reovee kogumismahuti

tühjendus ja tuulutusavade kaudu ei satu mahutisse pinnavett. Paigaldatud reovee

kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase

purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse

tellijale ka arve/kviitungi. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti nõuetele

vastavust tõendavad sertifikaadid ja info ankurdamise ning asukoha kohta esitada koos hoone

kasutusloa taotlusega.

Sademevesi immutada kinnistusiseselt, mitte juhtida reoveekanalisatsiooni.

KESKONNAKAITSELISED NÕUDED

Jäätmekäitluse korraldamisel ja ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda kehtivast Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjast (määrus nr 26, 26.08.2022) ja jäätmeseadusest. Ehitusobjektil tekkivad

jäätmed tuleb sorteerida kohapeal liikide kaupa sõltumata jäätmete tekkekogusest alljärgnevalt:

1)Värvitud, immutatud või lakitud puit; 2)Töötlemata puit; 3)Paber ja kartong; 4)Metall;

5)Mineraalsed jäätmed (tellised, krohv, betoon jms); 6)Klaas; 7)Pinnas; 8)kile ja muud

plastijäätmed; 9)Korduskasutuseks sobivad materjalid (tellised, uksed, aknad jmt); 10)Pakendid;

11)Ehitus-, lammutussegapraht; 12)Segaolmejäätmed; 13)Ohtlikud jäätmed liikide kaupa -

erinevaid vedelaid ohtlikke jäätmeid ei ole lubatud ühte mahutisse kokku valada. Liigiti kogutud

jäätmed korduskasutada või taaskasutada võimalusel kohapeal (nt töötlemata puit), muud liigiti

kogutud jäätmed anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Liigiti kogutud jäätmed

paigutada eraldi mahutitesse soovitava mahuga 0,24 – 10 m3, mahutid vastavalt tähistada.

Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutada eraldi hunnikutesse. Ohtlike ehitusjäätmete

kogumiseks kasutatavad mahutid tuleb vastavalt märgistada ja vajadusel lukustada või tagada

nende valve. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks

ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud.

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle

antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu

saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel tuleb vormistada seda

tõendav dokument. Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb

asjakohasel juhul taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend. Puidujäätmeid võib

põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud.

Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete

käitlusnõuete kohta. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas tuleb viia erikäitlusse.

Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust. Info ehitusjäätmete käitlemise osas on

leitav Saaremaa valla kodulehelt: https://saaremaavald.ee/ehitus-ja-lammutusjaatmed.

Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat või kuni

kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitisregistri kaudu.

Ehitusprojektile palun lisada jäätmekava, mille näidis on leitav siit:

https://saaremaavald.ee/media/5039/download

Asendiplaanil tuleb ära näidata jäätmekonteinerite asukoht, millele jäätmeveok ligi pääseb.

Olmejäätmete kogumiskoht kinnistul peab vastama Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 5

nõuetele, kogumismahutite asukohale peab olema tagatud ligipääs jäätmeveokiga, juurdepääsu

puudumisel tuleb mahuti tühjenduspäevaks suurema tee äärde välja tuua. Selgituseks, et

juurdesõidutee olmejäätmete kogumiskohale (jäätmemahuti hoiukohale) peab olema vähemalt

3,5 m lai, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m ja kandevõimega umbes 26

8

tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramisvõimalusega, tasane ja

vaba muudest transporti takistavatest objektidest. Jäätmemahutite teisaldustee veokini peab

olema maksimaalselt 20 m pikk.

Lisaks on soovitav planeerida asukoht ka biolagunevate jäätmete kompostimiseks omal kinnistul.

PROJEKTI KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat.

EhS § 33 lg 1 kohaselt kehtivad projekteerimistingimused viis aastat. Põhjendatud juhul võib

pädev asutus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad

vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 20.10.2030 (kaasa arvatud).

Ehitusprojekt peab olema allkirjastatud ehitusseadustiku § 24 kohaselt projekteerimises pädevate

spetsialistide poolt.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,

standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad

nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus.

Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded

ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile

esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja majandus- ja

taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded”, siseministri 03.12.2018 määrusest nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“;

Projekti asendiplaan tuleb koostada geodeetilisele alusplaanile mõõtkavas 1:500, kehtivas

kõrgussüsteemis. Projekti asendiplaan esitada vallavalitsusele ka .dwg formaadis. Ehitusloa

taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitada Saaremaa Vallavalitsusele menetlemiseks

elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu.

Projekteerimistingimusi võib vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest,

esitades vaide Saaremaa Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajja

haldusmenetluse seaduse sätestatud korras.

Digiallkiri

Piret Miller

Arhitekt

Saaremaa Vallavalitsus | Tallinna tn 10, Kuressaare 93819

+372 452 5042 | +3725280701 | www.saaremaavald.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 29.04.2026 menetlus nr 546477

Meie 02.06.2026 nr 7.1-2/26/7507-2

Pähkli kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Tehumardi

küla Pähkli kinnistu ehitusloa nr 2611271/04787 eelnõu (menetlus nr 546477, EHR kood

nr 121451211). Ehitusluba soovitakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu

eelprojekt“ (projekteerija OÜ R-Katend, töö nr 0526-EP).

Kinnistu (katastritunnus 71401:001:0341) asub riigitee nr 21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi

tee km 48,49–48,56 kaitsevööndis. Riigitee kiiruspiirang on 90 km/h ja teelõigul oli 2025 aastal

keskmine ööpäevane liiklussagedus 618 autot.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

25.02.2026 kirjaga nr 7.1-2/26/2238-2.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja § 99

lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Juurdepääs kinnistule on kavandatud riigitee km 48,496 olemasolevalt ristumiskohalt,

mille ümberehitamise vajadust ja teostamise tingimusi oleme selgitanud 25.02.2026 kirjas

nr 7.1-2/26/2238-2. Nimetatud kirja p 5 oleme esitanud nõude, mille kohaselt peab

ristumiskoha geomeetria ja lahendus vastama Transpordiameti tüüpjoonistele (Tüüp I või

II) ning kogu ristumiskoha ulatuses tuleb paigaldada nõuetekohane ja toimiv truup.

Meie hinnangul on ehitusloa eelnõu aluseks olevas projektis ebapiisavalt käsitletud riigitee

km 48,496 olemasoleva ristumiskoha ümberehitamist.

Kõnealuses asukohas teostatud paikvaatluse käigus (18.02.2026) ei olnud võimalik üheselt

tuvastada ristumiskoha seisukorda (talvised teeolud). Varasema paikvaatluse tulemuste

täpsustamiseks viisime läbi täiendava paikvaatluse, mille käigus kontrollisime

ristumiskoha seisukorda. Kuna ristumiskoha seisukord ei ole muutunud, siis annab see

aluse varasema hinnangu täpsustamiseks.

Lisaks selgus, et oleme 28.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/9596-2 kooskõlastanud

Empower AS töö nr LP7812 „Pähkli eramu elektrivarustuse tööprojekt, Tehumardi küla,

Saaremaa vald, Saaremaa LP7812“. Nimetatud kirjas p 2 oleme esitanud nõude, et riigitee

alusele maale ulatuv ristumiskoht km 48,526 kuulub riigitee koosseisu ning riigitee

omaniku omandusse. Ristumiskoha ümberehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda

Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele

2 (2)

nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja

taotluste esitamise kord”.

Meile teadaolevalt ei ole ristumiskoha ümberehitamiseks ehitusluba taotletud ega

väljastatud.

Samuti ei ole Transpordiametit teavitatud liiklusvälise tegevuse loa nr 19-3/20/13177-2

lõpetamisest ega ole üle antud korrastatud teemaad vastava üleandmise-vastuvõtmise

aktiga.

Võrreldes 2020 aastaga on meie halduspraktika mõnevõrra muutunud, millest tulenevalt

on võimalikud järgmised lahendused.

Variant 1

Riigitee olemasolev ristumiskoht km 48,496 (varem 48,526) tuleb taastada selle endises

ulatuses ning eemaldada hiljem teeomaniku nõusolekuta juurde ehitatud osa, sealhulgas

ristumiskoha vasakule raadiuse laiendamiseks lisatud materjal. Me ei saa nõustuda

lahendusega, kus ühiselt ristmikult toimub hargnemine kohe teemaa piiril. Ristmik tuleb

taastada tüüpjoonis I mahus (vt link). Palume lisada fototõendid taastamistöödest ehitusloa

eelnõu esitamisel korduvaks kooskõlastuseks.

Variant 2

Kui maaomanik soovib muuta ristumiskoha asukohta, siis tuleb lähtuda Transpordiameti

nõuetest (vt Lisa 1) ja koostada teeprojekt. Uue ristumiskoha ehitamiseks sõlmime

huvitatud isikuga lepingu, mis on Transpordiametilt ehitusloa eelnõule kooskõlastuse

saamise eelduseks. Nii saame ehitusluba kooskõlastades olla veendunud, et juurdepääs

ehitusloa objektile vastab nõuetele.

2. Palume kanda asendiplaanile teekaitsevööndi laius riigitee äärmise sõiduraja välimisest

servast. 3. Palume lisada seletuskirja, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja ja

Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

2. 0526_EP_AA-0-04_v03_Pahkli

Mildred Liinat

58786958, [email protected]