Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister .06.2026
Kirjalik küsimus keskkonna kohta
Austatud energeetika- ja keskkonnaminister
Õhtuleht avaldas 1. juunil 2026 artikli „Loodus kaob, satelliidipildid jäävad?! Üksnes viies asustusüksuses kasvas puudega kaetud pindala“1, mis tugineb Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Keskkonnaagentuuri koostöös loodud CLCplus Backbone 2018 ja 2023 kaardikihtidele. Artiklis toodud andmed osutavad murettekitavale arengule: viie aastaga on Eesti kohalike omavalitsuste territooriumil maakategooria muutunud 259 416 hektaril, tehisalad on kasvanud 4645 hektari võrra ning puudega kaetud alad on vähenenud 191 752 hektari võrra.
Artikli järgi pole Eestis ühtegi kohalikku omavalitsust, kus tehisalad oleksid viie aasta jooksul vähenenud. Samal ajal on puudega kaetud alad vähenenud kõigis kohalikes omavalitsustes. Asustusüksuste tasandil kasvas puudega kaetud pindala vaid viies asustusüksuses, kuid kahanes 4669 asustusüksuses. Lisaks leidus 898 asustusüksust, kus rohealad ja puudega kaetud alad kahanesid ning tehisalad samal ajal kasvasid.
Need andmed tekitavad tõsise küsimuse, kas riik ja omavalitsused on tegelikkuses valmis täitma Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest tulenevaid kohustusi, eriti linnaökosüsteemide, rohealade ja puuvõrade liituse kaitsel. Samuti tekib küsimus, kas kehtiv planeerimis-, metsandus-, kliima- ja ruumipoliitika suudab vältida elukeskkonna vaesumist ning looduse järkjärgulist asendumist tehisaladega.
Eriti murettekitav on asjaolu, et artiklis kirjeldatud muutused puudutavad nii linnu, valdu kui ka väiksemaid asustusüksusi. Näiteks vähenes rohealade pindala Tallinnas viie aastaga 293 hektari võrra, samal ajal lisandus Tallinnas 263 hektarit tehisalasid. Puudega kaetud alade kahanemine pole üksikute piirkondade erand, vaid üleriigiline trend.
Eeltoodust tulenevalt soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kuidas hindab Kliimaministeerium Õhtulehes avaldatud CLCplus Backbone 2018 ja 2023 andmeid, mille järgi on Eesti kohalike omavalitsuste territooriumil viie aastaga maakategooria muutunud 259 416 hektaril, tehisalad kasvanud 4645 hektari võrra ning puudega kaetud alad vähenenud 191 752 hektari võrra?
2. Kas Kliimaministeerium on ise analüüsinud rohealade, tehisalade, puuvõrade liituse ja puudega kaetud alade muutusi kohalike omavalitsuste ning asustusüksuste kaupa? Kui jah, siis millised on peamised järeldused ja kas need andmed tehakse avalikult kättesaadavaks?
3. Millise osa puudega kaetud alade vähenemisest moodustavad ministeeriumi hinnangul lageraied, millise osa ehitustegevus ja tehisalade laienemine ning millise osa muud põhjused?
4. Milliste konkreetsete meetmetega püüab praegune valitsus pidurdada looduse kadu, sealhulgas puudega kaetud alade vähenemist, rohealade kahanemist ja tehisalade kasvu linnades, valdades ja asustusüksustes?
5. Kuidas sobitub artiklis kirjeldatud areng — puudega kaetud alade vähenemine kõigis kohalikes omavalitsustes ja tehisalade kasv kõigis kohalikes omavalitsustes — valitsuse kliima-, looduskaitse-, metsandus- ja ruumipoliitika eesmärkidega?
6. Kas Riigikokku jõudnud kliimaseadus ehk kliimakindla majanduse seaduse eelnõu adresseerib otseselt looduse kao pidurdamist, rohealade kaitset, puuvõrade liituse säilitamist või tehisalade laienemise piiramist? Kui jah, siis milliste konkreetsete sätete, eesmärkide või kohustuste kaudu?
7. Kui kliimaseadus käsitleb elurikkust ja ökosüsteeme peamiselt üldpõhimõtete tasandil, siis kuidas tagatakse, et need põhimõtted muutuvad tegelikeks kohustusteks ministeeriumitele, riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele?
8. Milline on Eesti tegevuskava Euroopa Liidu looduse taastamise määruse rakendamiseks kohalike omavalitsuste tasandil, eriti linnaökosüsteemide, rohealade osakaalu ja puuvõrade liituse osas?
9. Kas valitsus plaanib luua kohalikele omavalitsustele eraldi rahastusmeetme linnapuude, parkide, rohevõrgustike, kõrghaljastuse ja kohalike rohealade taastamiseks ning laiendamiseks?
10. Kas ministeerium peab vajalikuks muuta planeerimis-, ehitus- või looduskaitsereegleid nii, et uute arenduste ja taristuobjektide puhul hinnataks kohustuslikult mõju puuvõrade liitusele, rohevõrgustiku sidususele ja kohaliku elukeskkonna kliimakindlusele?
11. Kuidas tagab riik, et lageraiealade ajutist klassifitseerimist rohumaana ei esitletaks eksitavalt looduse või rohealade seisundi paranemisena ning kuidas hinnatakse nende alade tegelikku ökoloogilist kvaliteeti ja taastumist?
12. Kas Kliimaministeerium on valmis looma avaliku seiresüsteemi, mille kaudu saavad Riigikogu, omavalitsused ja elanikud regulaarselt jälgida rohealade, tehisalade, puuvõrade liituse ja puudega kaetud alade muutusi?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Züleyxa Izmailova
Riigikogu liige