Kooskõlastamine: Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu

EELNÕU

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“

muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel.

§ 1. Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruses nr 50 „Eelarveklassifikaator“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse määruses ministeeriumi

ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud

asutustele ning Riigikantseleile, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Arvestusobjekte kodeeritakse ja kasutatakse vastavalt määruse lisas 1 sätestatule.“;

3) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus“ all mõistetakse:

1) ministeeriumi valitsemisala tunnust;

2) asutuse tunnust ja asutuste grupi tunnust;

3) eelarveüksuse tunnust.“;

4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Asutuste grupi tunnust kasutatakse eelarvestamisel, kui üheliigilisi asutusi on rohkem kui

kolm.“;

5) paragrahvi 5 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Asutuse tunnust kasutatakse strateegilises planeerimises eesmärkide ja mõõdikute

andmekorjeks.

(4) Loodavatele või ühendatavatele valitsemisala asutustele antakse asutuse või asutuste grupi

tunnus ministeeriumi valitsemisala tunnuse alusel.“;

6) paragrahvi 5 lõiget 5 pärast esimest lauset teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ministeeriumi valitsemisala tunnuse loomine või muutmine lepitakse kokku

Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel.“;

7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Arvestusobjekti „Eelarve liik“ kohustuslik jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse lisas

3.“;

8) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Arvestusobjekti „Eelarve konto“ kohustuslik jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse

lisas 4.“;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Üleriigiline eelarve objekt on kohustuslik kasutamiseks kõikidele asutustele.“;

10) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja riigieelarvelise kaasfinantseeringu ning

struktuuritoetuse registris menetletavate riigisiseste toetuste kajastamisel.

(3) Riigisisese toetuse kajastamisel võib kasutada arvestusobjekti „Toetus“ ka siis, kui toetust

ei menetleta struktuuritoetuste registris.“;

11) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, kui määruses ei ole sätestatud teisiti“;

13) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 11 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „Planeerimistasand“ tekstiosaga „ja selle

mõõdikuid“;

15) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna „arvestust“ sõnaga „finantsarvestust“;

16) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvestusobjekti „Tugiteenus“ kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks.

Arvestusobjektide „Teenuse tegevus“ ja „Klient“ alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust

lähtuvalt asutuse vajadusest.“;

17) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Kuluüksus

(1) Arvestusobjekti „Kuluüksus“ alusel peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa

lähtuvalt asutuse vajadusest.

(2) Arvestusobjekti „Kuluüksus“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.“;

18) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projektipõhine arvestus on majandusarvestuse infosüsteemis kohustuslik materiaalse ja

immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.“;

19) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Määruse 1. augustil 2026. aastal jõustunud redaktsiooni kohaldatakse 2027. aasta

riigieelarve eelnõu koostamisele.“;

20) määruse lisa 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt „Arvestusobjektide kodeerimine ja

kasutamine“;

21) määruse lisad 1–7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2026. a.

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine

Lisa 2 Administratiivne tunnus

Lisa 3 Eelarve liigid

Lisa 4 Eelarve kontod

Lisa 5 Eelarve objektid

Lisa 6 Toetuste kodeerimine

Lisa 7 Tegevusalad, planeerimistasandid ja kuluarvestuse arvestusobjektid

1 / 7

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“

muutmise eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

1. Sisukokkuvõte

Eelnõu peamine eesmärk on viia rahandusministri määrus „Eelarveklassifikaator“ kooskõlla

riigieelarve seaduse kehtiva redaktsiooniga, ajakohastada riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve

koostamise põhimõtteid ning lihtsustada ja ühtlustada finantsjuhtimise, kuluarvestuse ja

strateegilise planeerimise arvestusobjektide süsteemi.

Muudatuste kaudu tagatakse eelarve juhtimise selgus ja läbipaistvus, parandatakse määruse

kasutamismugavust loobudes praktikas mittevajalikest detailidest.

Olulisemad muudatused.

 Strateegilise planeerimise lihtsustamine: eelarvestamisest ja kuluarvestusest kaotatakse

planeerimistasand „meede“.

 Halduskoormuse vähendamine ja paindlikkus: määruse lisadest jäetakse välja detailsed

ja pidevalt muutuvad loetelud (nt ministeeriumide valitsemisalade, asutuste gruppide,

toetuste ja eelarveobjektide kasutajate tunnused). Edaspidi hallatakse neid operatiivselt ja

avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel, mis välistab vajaduse määrust iga tehnilise

muudatuse tõttu uuesti muuta.

 Mõistete ja sätete ühtlustamine: o mõiste „organisatsiooni tunnus“ asendatakse praktikale vastava „asutuse

tunnusega“;

o mõistet „tuluüksus“, mis on majandusarvestuse infosüsteemi SAP1 (edaspidi SAP)

tehniline tunnus, määruses edaspidi ei sätestata;

o mõiste „siseriiklik toetusprogramm“ asendatakse riigieelarve seaduses kasutatava

„riigisisese toetusega“.

 Eelarve kontode ja liikide täpsustamine: lisatakse uued eelarve kontod (sh

mootorsõidukimaks, projektipõhine toetus ja tegevustoetus) ning korrigeeritakse eelarve

kontode seoseid raamatupidamise üldeeskirja kontoplaaniga.

 Kasutamismugavuse parandamine: määruse lisasse 1 koondatakse ühtne

arvestusobjektide tabel, mis annab edaspidi ühes kohas ülevaate nii kodeerimise kui ka

kasutamise põhimõtetest.

Muudatustel on mõju riigiasutuste sisestele tööprotsessidele, kuid need ei too kaasa täiendavaid

riigieelarve kulusid ega tulusid. Valitsemisalad on muudatustega finantsjuhtide võrgustiku

kaudu kurssi viidud. Eelnõu jõustub 1. augustil 2026.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi eelarvearenduste

osakonna nõunik Sille Preimer (tel 5982 3037 [email protected]). Määruse muutmise

eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja Juta

Maariga ([email protected]).

1 Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“,

mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse majandusarvestustarkvarana.

2 / 7

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik

Marge Kaskpeit ([email protected]) ning keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja

Heleri Piip ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate

õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. Eelnõu

väljatöötamisel on lähtutud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) kehtivast (RT I, 19.12.2025, 3)

redaktsioonist.

II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvi 1 lõike 2 muutmine

Paragrahvi 1 lõike 2 sõnastust muudetakse, jättes välja loetelu põhiseaduslike institutsioonide

kohta, et vältida nende riigieelarve seaduses sätestatud loetelu kordamist määruses ning tagada

regulatsiooni paindlikkus juhul, kui riigieelarve seaduses põhiseseaduslike institutsioonide

loetelu muutub. Määrust kohaldatakse tulenevalt RES § 3 lõigetest 2 ja 3 Riigikantseleile ning

põhiseaduslikele institutsioonidele nagu ministeeriumile ja selle valitsemisalale, kui määruses

ei ole sätestatud teisiti.

Põhiseaduslikele institutsioonidele kohalduvad kõik eelarveklassifikaatori sätted üksnes siis,

kui põhiseaduslik institutsioon on otsustanud koostada oma eelarve tegevuspõhises liigenduses.

Kui põhiseaduslik institutsioon tegevuspõhist eelarvestamist ei kasuta, koostatakse eelarve

vastavalt määruse asjakohastele sätetele ja neile ei kohaldu strateegiliseks planeerimiseks

vajalike eesmärkide ja mõõdikute nõuded ega eelarve tegevuspõhiseks liigenduseks või

kuluarvestuseks vajalike arvestusobjektide kasutamine.

Paragrahvi 4 lõike 2 muutmine

Paragrahvi 4 lõike 2 sõnastust täpsustatakse seoses määruse lisa 1 uue ülesehitusega. Kehtiva

eelarveklassifikaatori lisas 1 on esitatud ainult arvestusobjektide kodeerimise ja nimetuse

loomise põhimõtted. Muudatuse tulemusel esitatakse lisas 1 koondtabel, mis sätestab lisaks

kodeerimise põhimõtetele ka arvestusobjektide kasutamise. Muudatuse mõte on koondada

arvestusobjektide kasutamist puudutav teave ühte kohta ja parandada määruse

kasutamismugavust.

Paragrahvi 5 muutmine

Paragrahvi 5 lõiget 2 muudetakse ning loobutakse mõiste „organisatsiooni tunnus“

kasutamisest. Administratiivse tunnuse sisu ja kasutamine varsemaga võrreldes ei muutu, sest

praktikas on kasutusel asutuse ja asutuste grupi tunnus ning määruse sõnastus viiakse

vastavusse tegeliku olukorraga.

Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21, et täpsustada arvestusobjekti „asutuste grupp“ kasutamise

põhimõtteid. Asutuste grupi tunnust kasutatakse riigieelarve koostamisel ning selleks andmete

esitamisel, kui samaliigilisi asutusi on rohkem kui kolm. Riigieelarve liigendatakse

kasutamiseks aga konkreetse(te)le asutus(t)ele. Nii on tagatud selgus, vastutus, läbipaistvus

eelarve juhtimisel ja kasutamisel.

Muudatuse tulemusel jäävad kasutusse haridusasutuste (G2–G4) ja kohtute (J5) grupi tunnused.

Muuseumide (M8), kinnipidamiskohtade (J6) ning riigi teadus- ja arendusasutuste (G5) grupi

tunnuseid edaspidi ei kasutata, kuna asutuste arv oleks grupis kolm või vähem. Grupi tunnuse

annab Rahandusministeerium.

Kui esimese ja teise astme kohtud peaksid Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu 854SE kohaselt muutuma

põhiseaduslikuks institutsiooniks riigieelarve seaduse tähenduses , siis nad ei ole kohtute grupp

3 / 7

allasutuste tähenduses, vaid saavad iseseisva administratiivse tunnuse kohtute grupina samal

tasandil, kui on ministeeriumi valitsemisalad.

Paragrahvi 5 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse ümber seoses organisatsiooni tunnuse mõiste

kasutamisest loobumisega (vt ka § 5 lõike 2 selgitusi). Lõike 4 sõnastust täpsustatakse ka

sõnaga „valitsemisala“, et oleks üheselt arusaadav, et reguleeritakse valitsemisala ja selle

asutuste hierarhiat.

Paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse lausega, mille kohaselt lepivad ministeeriumi valitsemisala

tunnuse muutmise või uue loomise omavahel kokku Rahandusministeerium ja Riigi

Tugiteenuste Keskus. Muudatuse eesmärk on tagada administratiivse tunnuse keskne ja ühtne

haldamine.

Edaspidi ei esitata määruse lisas 2 administratiivsete tunnuste loetelu. Seetõttu täiendatakse

lõiget 5, et oleks selge, kes määravad eelarveklassifikaatori asemel arvestusobjekti

„Administratiivne tunnus“ hierarhias valitsemisala tunnuse tähed, mille alusel kodeeritakse ka

konkreetsed asutuste ja eelarveüksuste tunnused. Rahandusministeerium avaldab

administratiivse tunnuse hierarhia oma kodulehel koos muudatuste jõustumise kuupäevadega.

Paragrahvi 6 lõike 2 muutmine

Paragrahvi 6 lõike 2 sõnastust täpsustatakse. Kehtiva sätte sõnastus on kirjeldav

(informatiivne). See ütleb, kus arvestusobjekti jaotus asub, aga ei ütle selgelt, et see jaotus on

järgimiseks kohustuslik. Eelarve liik on arvestusobjekt, mida kodeeritakse ja hallatakse riigis

keskselt. Samuti täiendatakse määruse lisa 3 arvestusobjekti kasutamise põhimõtteid.

Paragrahvi 7 lõike 2 muutmine

Paragrahvi 7 lõike 2 sõnastust täpsustatakse. Kehtiv sõnastus on kirjeldav (informatiivne). See

ütleb, kus eelarve kontode jaotus asub, aga ei ütle, et arvestusobjekti jaotust on kohustuslik

kasutada. Eelarve konto on arvestusobjekt, mida kodeeritakse ja hallatakse riigis keskselt.

Samuti on määratud keskselt eelarve konto ja raamatupidamise konto vahelised seosed.

Arvestusobjekti „Eelarve konto“ jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse lisaga 4.

Paragrahvi 8 muutmine

Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21, mis on sõnastatud kehtiva määruse lisas 5. Mõiste

eelarveüksus asendatakse asutusega. Selguse ja parema loetavuse tagamiseks esitatakse see

põhimõte edaspidi eelarveklassifikaatori sättes.

Paragrahvi 9 lõigete 2 ja 3 muutmine

Paragrahvi 9 lõigete 2 ja 3 sõnastust täpsustatakse, et ühtlustada mõisteid, mis esitatakse

riigieelarve seaduse §-des 531 - 533 (riigisisene projektipõhinetoetus, riigisisene tegevustoetus

ja riigisisene sotsiaaltoetus), eelarveklassifikaatori määrusega. Riigisisene toetus on toetus

residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt, ja riigieelarvelistest vahenditest saadud ja

antud toetused.

Paragrahvi 11 muutmine

Paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ning lõigete 2 ja 8 sõnastust muudetakse.

Planeerimistasandi „meede“ kasutamine strateegilises planeerimises, kuluarvestuses ja

arvestuse pidamisel lõpetatakse. Eesmärgiks on strateegilise planeerimise lihtsustamine.

Edaspidi kasutatakse planeerimistasanditena:

 tulemusvaldkonda;

 programmi;

 programmi tegevust;

 teenust.

4 / 7

Paragrahvi 12 lõike 1 muutmine

Paragrahvi 12 lõike 1 sõnastust muudetakse, sest arvestusobjekti „Tehingupartner“ kasutatakse

finantsarvestuses. Ühekordse planeerimise põhimõtet järgides ei kasutata tehingupartneri koodi

eelarvestamisel. Tehingupartneri koodi alusel välistatakse eelarve täitmise andmetes asutuste

vahelised tehingud.

Paragrahvi 13 lõike 1 muutmine

Paragrahvi 13 lõike 1 sõnastust täpsustatakse, sest arvestusobjekt „Tugiteenus“ on kasutusel ka

asutuse tugiteenusega seotud kulude planeerimisel. Arvestusobjektide „Teenuse tegevus“ ja

„Klient“ kasutamine muutub vabatahtlikuks ning kasutamisel lähtutakse asutuse vajadusest.

Eelnõuga ei muudeta kuluarvestuse põhimõtteid: kulu peab olema kuluarvestuses jaotatav või

suunatav teenusele, millega see kulu on seotud. Kaudsed kulud jaotatakse esmalt sisemistele

tugiteenustele, seejärel teenustele.

Tugiteenus on antud kontekstis asutusesisene teenus, mis toetab asutuse toimimist ja

põhiteenuste osutamist. Selle arvestusobjekti eesmärk on koondada toetavad tegevused ühe

tunnuse alla, et need kuluarvestuse mudeli abil hinnastada ja põhiteenustele edasi jaotada.

Tugiteenused on näiteks personalijuhtimine, strateegiline planeerimine, teabehaldus,

kommunikatsioon, haldusteenus ja õigusteenus.

Sarnaselt põhiteenustele on ka tugiteenused mõõdetavad ja neile seatakse selged eesmärgid.

Tugiteenustega seotakse vaid need kulud, mis on otseselt vajalikud vastava teenuse

osutamiseks. Tugiteenuste arvestus toimub kuluarvestuse moodulis 7. Asutus arvutab esmalt

välja tugiteenuste osutamisega seotud kulud, seejärel luuakse seos tugiteenuste ja neid tarbivate

põhiteenuste vahel. Kulud, mis on otseselt seotud põhiteenusega, suunatakse otse vastavale

põhiteenusele.

Paragrahvi 14 muutmine

Paragrahvi 14 sõnastust muudetakse, kuna tuluüksus on pigem SAPi tehniline tunnus ja seda ei

peaks edaspidi eelarveklassifikaatori määrusega sätestama. Tuluüksus SAPis võrdub asutusega

ning tuluüksus on nõutav kõikide kontode puhul v.a kulukontod.

Kuluüksused on arvestusobjektid, mille lõikes peetakse kuluarvestus asutuse allüksuste või

veelgi detailsemate jaotiste kohta vastavalt asutuse struktuurile või ülesehitusele. Asutus võib

kuluüksustele kinnitada ka eelarve limiidid.

Lähtudes paragrahvi uuest sõnastusest tehakse vastavad täpsustused ka määruse lisas 7.

Paragrahvi 15 lõike 2 muutmine

Paragrahvi 15 lõike 2 sõnastust täpsustatakse, et oleks üheselt arusaadav, et arvestusobjekti

„Projekt“ kasutamine on kohustuslik SAPis materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel.

Muul juhul kasutatakse arvestusobjekti asutuse vajadustest lähtuvalt.

Paragrahvi 19 muutmine

Määrus jõustub eeldatavalt 1. augustil 2026. a. ja muudatusi kohaldatakse 2027. aasta

riigieelarve eelnõu koostamisele. Muudatuste sisu kohta on olulised juhised avaldatud 2025.

aasta detsembris ning muudatusi on arutatud ja esitletud finantsjuhtide võrgustikul. Seega ei

tule määruse muudatused üllatusena.

Määruse lisad 1–7 kehtestatakse uues sõnastuses

Määruse lisa 1

Lisa 1 pealkirja muudetakse vastavalt sisule. Eelarveklassifikaatori lisasse 1 tuuakse tagasi

määruses varem esitatud arvestusobjektide koondtabel, mis annab tervikliku ülevaate

arvestusobjektide kodeerimise reeglitest ja kasutamise põhimõtetest.

Määruse lisa 2

5 / 7

Lisas 2 ei esitata enam konkreetseid ministeeriumi valitsemisalade tunnuseid ega ka asutuste

grupi tunnuseid, et tagada nende loomise ja muutmise paindlikkus ning sõltumatus määrusest.

Administratiivsete tunnuste loetelu avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel

(Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat ptk 3.4.1 „Administratiivne tunnus“). Tunnuste

loomise ja muutmise lepivad Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus omavahel

kokku.

Lisa punktides 2 ja 3 asendatakse sõna „organisatsiooni tunnus“ vastavalt sisule sõnadega

„asutuse tunnus“ ja „asutuste grupi tunnus“ (vt ka selgitust § 5 lõike 2 muutmisel).

Määruse lisa 3

Eelarveklassifikaatori lisaga 3 sätestatud eelarve liikide loetelu täiendatakse nende kasutamise

põhimõtetega.

Sätestatakse, et üleriigilisele objekti koodile SE000028 „Vahendid Riigi Kinnisvara

Aktsiaseltsile“ planeeritud valitsemisala eelarve kogusummat ei ole lubatud üldjuhul

eelarveaasta jooksul muuta.

Riigihalduse osakond annab eelarve sisendi sellele SE koodile valitsemisala jaoks riigieelarve

koostamise protsessis. Konkreetsel SE koodil olevast eelarvest võib kulusid teha vaid Riigi

Kinnisvara AS-le. Valitsemisalale antud koodil olevat eelarve summat võib minister oma

asutuste vahel ringi jagada selle kogumahtu muutmata. Täpsem juhis kinnisvarakulude

planeerimisest ja SE koodi eelarve kasutamisest on Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus

ptk 5.3.5.

Võrreldes seni kehtiva eelarveklassifikaatori lisaga 3 ühtlustatakse liigi 44 nimetust sarnaseks

teiste tuludest sõltuvate vahendite liikide nimetustega. Liigiga 44 ei eristata ainult

majandustegevusest saadud tulu, vaid ka sellest tulust kaetavaid kulusid ja investeeringuid.

Määruse lisa 3 punkt 3.2 tunnistatakse kehtetuks, kuna enam ei ole vajalik edasiantava

hasartmängumaksu eelarve liigi 56 asemel eelarve liigi 43 kasutamine SAPis.

Määruse lisa 4

Eelarveklassifikaatori lisas 4 sätestatakse eelarve kontod ja nende kasutamine. Igale eelarve

kontole vastavad rahandusministri poolt 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” (edaspidi üldeeskiri) lisas 1 kehtestatud kontoplaanis

majanduslikku sisu kajastavad kontod, mille sisu on selgitatud eelarveklassifikaatoris ja

kontoplaani kasutusjuhendis. Eelarve kontod on üldjuhul kahe- kuni neljakohalisteks

lühendatud/lõigatud kontoplaani kontod. Üldeeskirjast erinevate eelarve kontode kasutamist on

selgitatud lisas 4.

Eelarve konto 358 nimetus muudetakse „Saadud riigisisene toetus“.

Eelarve kontode lisasse 4 lisatakse uued eelarve kontod:

 303200 (maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed) – mootorsõidukimaks;

 450 – projektipõhine toetus;

 452 – tegevustoetus.

Punktides 3.1 ja 3.2 täpsustatakse eelarve kontode seoseid üldeeskirja kontoplaani kontodega.

 Punkt 3.1. Eelarve kontol 322 kajastatakse lisaks üldeeskirjas toodud kontorühmale 322

kontogrupi 3230 kontodest konto 323000(00) tulu transporditeenustelt ja konto 323000(01)

veoload.

 Punkt 3.2. Eelarve kontoga 323 ei olnud varsemalt seotud kontogrupi 3230 kontod. Eelarve

kontol 323 kajastatakse 323000(03) lootsitasud ning 323000(04) mootorsõiduki

registreerimistasud.

Eelarve kontode ja üldeeskirja kontode vastavuste loetelu täiendatakse punktidega 3.5 - 3.10.

6 / 7

 Punkt 3.5. Eelarve kontol 41 planeeritakse Sotsiaalkindlustusameti eripensionite ja

pensionisuurenduste (pensionieraldised) väljamaksed (üldeeskirja konto 206040), mis

varem planeeriti tööjõukulude eelarve kontol 50. Pensionieraldisi kajastatakse nende

väljamaksja eelarves. Muudatus tehakse seetõttu, et pensionieraldiste kajastamine

tööjõukuludena moonutas Sotsiaalkindlustusameti tegevuskulude mahtu. Presidendi

Kantselei ja Päästeamet kajastavad eripensionid ja pensionisuurendused eelarve kontol 50.

 Punkt 3.6. Sätestatakse eelarve konto 55 ja raamatupidamise kontogrupi 6010 ja

kontorühmade 605 ja 608 seos, et vältida väikeste või tehnilist lisatööd kaasa toovate

piirmäärade kehtestamist eelarve kontol 60. Sellisel juhul ei ole eelarve planeerimisel

vajalik, näiteks, maamaksu või mootorsõidukimaksu kulu või kahjuhüvitisi ja viiviseid

eraldiseisval kontol eelarvesse prognoosida.

 Punkt 3.7. Eelarve kontol 208 planeeritakse laenukohustiste võtmise pikaajaline osa (+) ka

siis, kui raamatupidamises kajastatakse need kontodel algusega 258. Kontod algusega 208

ja algusega 258 on mõlemad laenukohustiste kontod, kontol 258 kajastatakse

laenukohustiste pikaajalist osa. Eelarve kavandatakse eelarve kontole 208, sest planeerimise

ajal ei ole teada, kuidas kohustis edaspidi jaguneb lühi- ja pikaajaliseks.

 Punkt 3.8. Eelarve kontol 1032 planeeritakse laenu andmise pikaajaline osa (-) ka siis, kui

raamatupidamises kajastatakse need kontodel algusega 1532. Eelarve kavandatakse eelarve

kontole 1532, sest analoogselt eelarve konto 208 planeerimisega, ei ole eelarve koostamise

ajal täpselt teada, kuidas nõue jaguneb lühi- ja pikaajaliseks.

 Punkt 3.9. Eelarve kontol 60 planeeritakse ainult kontogrupi 6015 (edasiantud maksud,

lõivud, trahvid, muud seadusejärgsed tasud) kontod. Kontogrupi 6010 ja kontorühma 608

kontod planeeritakse üldjuhul eelarvekontol 55. Kontorühm 605 planeeritakse eelarves

netosummas (koos vastavate tulude või kuludega) ning kontogrupi 6012 kontod

kajastatakse netopõhimõttel vastavatel tulukontodel.

Määruse lisa 5

Lisa 5 muudetakse nii, et määruses ei esitata eelarve objekti koodi keskselt määratud objekti

kasutaja koode ja nende nimetusi. Edaspidi leitakse koodi kolmanda ja neljanda koha tunnus

Rahandusministeeriumi kodulehelt (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat ptk 3.4.4.

Eelarve objekt). Seega esitatakse määruse lisas 5 ainult eelarve objekti kodeerimise põhimõtted.

Selguse ja parema loetavuse tagamiseks sätestatakse üleriigilise eelarve objekti kohustusliku

kasutamise põhimõte määruse §-s 10.

Määruse lisa 6

Määruse lisa 6 punktis 3 ei sätestata enam arvestusobjekti „Toetus“ koodi toetuse tunnuseid,

fondi tunnuseid, vahendaja tunnuseid ja rakendusperioodi tunnuseid. Rahandusministeerium

avalikustab vastavad tunnused oma kodulehel (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat ptk

5.6.4. Arvestusobjekti „toetus“ ühtne loogika). Edaspidi esitatakse lisas 6 ainult arvestusobjekti

„Toetus“ kodeerimise põhimõtted.

Määruse lisa 7

Planeerimistasandit „meede“ ei kasutata strateegilises planeerimises, kuluarvestuses ja

arvestuse pidamisel lihtsustamise eesmärgil. Seetõttu ei esitata edaspidi määruse lisa punktis 2

meetme kodeerimise põhimõtet ning täiendatud on sellest tulenevalt ka programmi tegevuse ja

teenuse kodeerimise põhimõtteid. Uue loodava programmi tegevuse või teenuse koodis

asendatakse meetme tunnuseks oleva koodi viies ja kuues koht vabalt valitud kahe numbriga.

Olemasolevaid programmi tegevuse koode muutma ei pea.

Täpsustatakse, et planeerimistasandi mõõdiku kood on vastava planeerimistasandi kood,

sidekriips ja numbrikombinatsioon. Koodi pikkus on seega kolmteist kohta.

Lähtudes § 14 uuest sõnastusest (vt § 14 muutmise selgitusi) tehakse vastavad täpsustused ka

määruse lisa 7 punktis 3.

7 / 7

Eelnõu § 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2026. a. Eelnõuga esitatud muudatused on juhendites juba avaldatud

ning valitsemisalad on nendega kursis.

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas riigieelarve seadusega ja Eesti Vabariigi

põhiseadusega. Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

IV. Määruse mõjud

Eelnõus esitatud muudatustega viiakse määrus vastavusse kehtiva riigieelarve seadusega.

Muudatustel on mõju riigiasutuste sisestele tööprotsessidele eelarvestamises, strateegilises

planeerimises, kuluarvestuses ja finantsjuhtimises. Muudatuste kaudu tagatakse riigi

eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise kvaliteedi ühtlustamine.

V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatusega täpsustatakse ja parandatakse arusaadavust. Määruse muudatus ei too

olemasolevate protsessidega seonduvalt kaasa täiendavaid tegevusi. Samuti ei too muudatus

kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid.

VI. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2026. a.

VII. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu muudatusi on esitletud ja arutatud finantsjuhtide võrgustikul. Määruse eelnõu

kooskõlastatakse ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega.

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

ARVESTUSOBJEKTIDE KODEERIMINE JA KASUTAMINE

1. Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine

Arvestusobjekt

Kodeerimine Kasutamine

RaM6 Asutus Pikkus

Eelarve piirmäärade seadmine Eelarve

(REIS4)

Eelarve/

Kulu-

arvestus

(sh

KAIS5)

Strateegiline

planeerimine

(Excel/

KAIS)

Finants-

arvestus

(SAP)

Aruandlus

(KAIS) Riigi-

eelarve

kaudu

Limiit

SAP3is

Ministri

liigenduses

Valitsuse

liigenduses

Administratiivne tunnus

valitsemisala +

1 +

+ + + +

+

asutus + 3 + + + + + + + +

asutuste grupid + 2 + + +

eelarveüksus + täht „E“ + asutus (4) + + +

Eelarve liik + 2 + + + + + + + +

Eelarve konto +

tulud 3–6

K, I, F või

detailse-

malt

+ + +

riigi-

eelarve

liigenduse

detailsus

kulud 2–3 '+1 + + + + +

investeeringud 2 + + + + + +

fin.tehingud 3–4 + + + + +

käibemaksukulu 6 + + +

Eelarve objekt

+ 8

+ + kinnisasja

kood + +

+ +

sh üleriigiline eelarve

objekt +

8

+ + + +

+ +

2 (3)

Arvestusobjekt

Kodeerimine Kasutamine

RaM6 Asutus Pikkus

Eelarve piirmäärade seadmine Eelarve

(REIS4)

Eelarve/

Kulu-

arvestus

(sh

KAIS5)

Strateegiline

planeerimine

(Excel/

KAIS)

Finants-

arvestus

(SAP)

Aruandlus

(KAIS) Riigi-

eelarve

kaudu

Limiit

SAP3is

Ministri

liigenduses

Valitsuse

liigenduses

Tegevusala + 2–5 2–5 2–5 5 2

Planeerimistasand, sh

tulemusvaldkond (TUV) + 2 (+ 3)* + + + + +

programm (PR) + TUV + 2 (+ 3)* + + +

programmi tegevus

(PR_TEG)

+ PR + 4 (+ 3)* +

+

+ + +

+

teenus + PR_TEG + 2 (+ 3)* +

Toetus + kuni 20 + + + + +

Tehingupartneri kood +

6

+

+ alg-

andmetes

Kuluüksus + kuni 10 + +

Projekt

+ kuni 20

V

nõutav

inves-

teeringu

puhul

Ressurss/kulukoht + kuni 12 V V2

Tugiteenus + kuni 35 +

Teenuse tegevus + kuni 35 V

Klient + kuni 35 V

V – vabatahtlik

* (+ 3) – planeerimistasandi mõõdiku tunnus (3 kohta: sidekriips ja numbrikombinatsioon) 1 – tööjõu- ja majandamiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused, muud kulud 2 – maismaasõidukite kodeerimisel järgitakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 32 lõikes 4

sätestatud nõudeid

3 (3)

3 – Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“, mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse

majandusarvestustarkvarana 4 – REIS on eelarve planeerimise ja jälgimise infosüsteem, kasutatakse toodet SAP BPC (Business Process and Consolidation) 5 – KAIS on kuluarvestuse infosüsteem 6 – Rahandusministeerium

2. Arvestusobjekti kood

2.1. Arvestusobjekti koodi loomisel lähtutakse järgmisest:

2.1.1. arvestusobjekti koodis kasutakse ainult tähti, numbreid ning side- ja alakriipsu;

2.1.2. välditakse täpitähtede, tühikute ja kirjavahemärkide kasutamist;

2.1.3. numbrilist koodi ei alustata nulliga;

2.1.4. arvestusobjekti kood peab olema unikaalne.

2.2. Erisused arvestusobjekti „Planeerimistasand“ kodeerimisel:

2.2.1. kasutatakse ainult suurtähti ja numbreid;

2.2.2. ei tohi kasutada täpitähti, tühikuid ega kirjavahemärke.

3. Arvestusobjekti nimetus

Arvestusobjektile nimetuse andmisel lähtutakse järgmisest:

3.1. nimetus peab selgitama arvestusobjekti kasutamise otstarvet;

3.2. nimetuses ei tohi kasutada jutumärke.

1

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“

Lisa 2 (muudetud sõnastuses)

ADMINISTRATIIVNE TUNNUS

1. Ministeeriumi valitsemisala tunnus

Ministeeriumi valitsemisala administratiivse tunnuse pikkus on üks koht.

2. Asutuse ja asutuste grupi tunnused

2.1 Asutuse administratiivse tunnuse pikkus on kolm kohta, millest esimene on ministeeriumi

valitsemisala tunnus ning teine ja kolmas Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt asutusele antud

järjekorranumber. Järjekorranumber võib sisaldada tähe- või numbrikombinatsioone.

2.2 Ühe ministeeriumi valitsemisala asutuste grupeerimisel on asutuse grupi tunnuse pikkuseks

kaks kohta, millest esimene on ministeeriumi valitsemisala tunnus, teine koht grupi tunnus.

3. Eelarveüksuse tunnus

Eelarveüksuse administratiivse tunnuse pikkus on neli kohta, millest esimene on täht „E“ ja

ülejäänud kohad on asutuse tunnus.

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“

Lisa 3 (muudetud sõnastuses)

EELARVE LIIGID

1. Eelarve liigid

1.1 Piirmääraga vahendid (riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 32 lõiked 1 ja 4)

Piirmääraga vahendid on kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille kasutamisele

määratakse limiit riigieelarve seadusega. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvet on

võimalik kasutada samaks otstarbeks järgmisel eelarveaastal.

Kood Nimetus

20 Kindlaksmääratud vahendid

21 Kindlaksmääratud vahendid (piirmäär väljaspool SAP1i)

Üleriigilisele objektikoodile SE000028 „Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile“ planeeritud

valitsemisala eelarve kogusummat ei ole lubatud üldjuhul eelarveaasta jooksul muuta. Erandid

põhimõttest tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga.

1.2 Piirmäärata vahendid (RES § 32 lõige 2)

Piirmäärata vahendid on üldised riigieelarve tulud, mille kasutusotstarve ei ole seadusega

määratud (RES § 32 lõike 2 punkt 3), ning seadusest tulenevad kulud, investeeringud ja

finantseerimistehingud (RES § 32 lõike 2 punkt 2), mis liigitatakse järgmiselt:

Kood Nimetus 10 Arvestuslikud vahendid

Arvestuslike vahendite eelarve kasutamiseks piirmäärasid riigieelarvega ei seata. Eelarveaasta

lõpuks kasutamata jäänud eelarvet järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta.

Konkreetse tulu tekkimise võimalikkusest sõltuvad kulud, investeeringud ja

finantseerimistehingud (edaspidi tuludest sõltuvad vahendid) (RES § 32 lõike 2 punkt 1) ning

nimetatud tulud liigitatakse järgmiselt:

Kood Nimetus 31 Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimise piirmäär SAPis

32 Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimine toetuse vahendamisel

40 Välistoetus ning sellest sõltuvad vahendid

41 Vahendatud välistoetus ja sellest sõltuvad kulud

43 Muu tulu ning sellest sõltuvad vahendid

44 Majandustegevus ning sellest sõltuvad vahendid

45 Ebaregulaarsed vahendid

Tuludest sõltuvate vahendite kasutamiseks piirmäärasid riigieelarvega ei seata. Neid

sihtotstarbelisi kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid tehakse vastava tuludest

sõltuva eelarve liigi arvestuspõhimõttest juhindudes kas vastavate tulude tegeliku laekumise,

tekkimise või avatud sildfinantseerimise mahu ulatuses. Eelarveaasta lõpuks riigieelarves

planeeritud kasutamata jäänud eelarvet järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta.

Mitterahalised tulud ja kulud (RES § 32 lõike 2 punkt 4) liigitatakse järgmiselt:

Kood Nimetus

1 Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“, mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse majandusarvestustarkvarana

60 Mitterahalised vahendid

Mitterahaliste vahendite kasutamiseks piirmäärasid riigieelarvega ei seata. Riigieelarves neid

vahendeid ei esitata, kuid nende üle peetakse arvestust ja kuluarvestust (eelarvestatakse

amortisatsiooni).

1.3 Edasiantavad maksud (RES § 32 lõige 3)

Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub

ja edastab õigusaktis määratud isikule (edasiantavad maksud), liigitatakse järgmiselt:

Kood Nimetus 50 Tulumaks

51 Sotsiaalmaks

52 Töötuskindlustusmakse

53 Kogumispensioni makse

54 Maamaks

55 Aktsiisimaks

56 Hasartmängumaks

57 Tollimaks

58 Keskkonnatasu

59 Lõivud, trahvid jm edasiantavad tasud

Edasiantava maksu tulu ja kuluna planeeritud vahendite kasutamiseks piirmäärasid

riigieelarvega ei seata. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvet järgmisse

eelarveaastasse üle ei kanta.

2. Tuludest sõltuvate eelarve liikide kasutamine

2.1 Eelarve liiki 31 kasutatakse eelarve rakendamisel SAPis, mitte eelarve planeerimisel.

Eelarve täitmise aruandes asendatakse liik 31 liigiga 32.

2.2 Eelarve liiki 32 kasutatakse välistoetuse vahendamisel kuludes alati koos liigiga 41.

2.3 Eelarve liiki 40 kasutatakse välistoetust saava riigiasutuse või välistoetust saava muu

asutuse partneriks oleva riigiasutuse tuludes ja sama välistoetuse ning sellele lisatud

riigieelarvelise kaasfinantseerimise arvelt tehtud kuludes ja investeeringutes.

2.4 Eelarve liiki 41 kasutab välistoetust vahendav riigiasutus välistoetuse kajastamiseks nii

tuludes kui ka kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei ole riigiasutus.

2.5 Eelarve liiki 43 kasutatakse:

2.5.1. üldjuhul eelarve kontol 358 kajastatud tulude ja nende tuludega seotud kulude

kajastamisel.

2.5.2. CO2 osakute müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel.2.6

Eelarve liiki 44 kasutatakse majandustegevusest saadud tulude (eelarve konto 322) ja nende

arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel.

2.7 Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude

kajastamiseks:

2.7.1. õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse

sama lepinguga ette nähtud kohustuse (eesmärgi) täitmiseks;

2.7.2. kindlustusjuhtumite puhul kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda

tulu kasutatakse sama kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks;

2.7.3. kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud

lepingu või selle asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks.

3. Erisused eelarve liikide kasutamisel

3.1 Lisaks punktis 1 nimetatule kasutatakse eelarve liiki 10 Eestis tasutud käibemaksu

kajastamiseks, välja arvatud eelarve liikidega 40 ja 43–45 seotud käibemaks (kajastatakse sama

eelarve liigiga).

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“

Lisa 4

(muudetud sõnastuses)

EELARVE KONTOD

1. Eelarve kontode nimetused ja koodid

Eelarvekontode

grupp

Eelarve kontod

Nimetus Konto kood

Tulud (T)

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

3000, 3001, 30200, 30201, 3025, 3026, 303000,

303100, 303200, 304000, 30420, 30421, 30422,

30423, 30424, 30429, 3043, 305

Riigilõivud 320, 320010, 320020, 320220, 320330, 320740

Tulud majandustegevusest 322

Üüri- ja renditulud, õiguste müügitulu, muu

toodete ja teenuste müük 323

Saadud riigisisene toetus 358

Saadud välistoetus 359

Tulud põhivara ja varude müügist 381

Trahvid ja muud varalised karistused 3880

Keskkonnatasud, saastetasud 3825, 3882

Muud tegevustulud 3823, 3826, 3827, 3888

Tulem osalustelt 652

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 655

Muud finantstulud 658

Kulud (K)

Sotsiaaltoetused 41

Projektipõhised toetused

Tegevustoetused

450

452

Tööjõukulud 50

Majandamiskulud 55

Muud tegevuskulud 60

Riigisaladusega kaetud vahendid 600

Käibemaksukulu majandamiskuludelt 601000

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 61

Intressikulu ja muud finantskulud 650

Investeeringud (I)

Materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetused

15

Käibemaksukulu põhivara soetustelt 601002

Finantseerimis-

tehingud (F)

Lühiajalised finantsinvesteeringud 1011

Laenunõuded 1032

Osalused avaliku sektori -ja sidusüksustes 150

Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh

osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 151

Finantseerimistegevuseks antud

sihtfinantseerimine 1537

Laenukohustised 208

Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 601005

Igale eelarve kontole vastavad rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri) lisas 1 kehtestatud

kontoplaanis kajastatavad kontod, mille sisu on selgitatud eelarveklassifikaatoris ja kontoplaani

kasutusjuhendis.

1 Eelarve kontol 101 (lühiajalised finantsinvesteeringud) planeeritakse lühiajalised finantsinvesteeringud, välja

arvatud riigikassa rahapaigutused lühiajalistesse likviidsetesse väärtpaberitesse.

2. Punktis 1 ühise nimetusega kajastatud eelarve kontode nimetused

Juhul kui eelarve kontode algus on 30, 320 ja 38, on selliselt algavate eelarve kontode

nimetused sätestatud üldeeskirja lisas 1.

3. Eelarve kontode erinevused üldeeskirjast 3.1. Eelarve konto 322 vastavus üldeeskirjale on järgmine:

3.1.1. kontorühma 322 kontod;

3.1.2. kontorühmast 323 kontod 32300000 (tulu transporditeenustelt) ja 32300001 (veoload),

kontogruppide 3231 (tulud põllu- ja metsamajandusest, jahindusest ning kalandusest) ja 3232

(tulud muudelt majandusaladelt) kontod.

3.2. Eelarve konto 323 vastavus üldeeskirjale on järgmine:

3.2.1 kontogrupi 3233 (üür ja rent) kontod;

3.2.2 kontogrupi 3237 (õiguste müük) kontod;

3.2.3 kontogrupi 3238 (muu toodete ja teenuste müük) kontod;

3.2.4 kontod 32300003 (lootsitasud) ja 32300004 (mootorsõiduki registreerimistasud).

3.3 Eelarve konto 358 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine:

3.3.1. 350000 (kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks);

3.3.2. 350010 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks);

3.3.3. 350060 (tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga);

3.3.4. 350200 (kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks);

3.3.5. 350210 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks);

3.3.6. 350260 (tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga));

3.3.7. 352100 (saadud tegevustoetused);

3.3.8. 352800 (saadud liikmemaksud);

3.3.9. 352900 (annetused).

3.4 Eelarve konto 359 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine:

3.4.1. 350020 (välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks);

3.4.2. 350030 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks);

3.4.3. 350070 (tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga));

3.4.4. 350220 (välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks);

3.4.5. 350230 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks.

3.4.6. 350270 (tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga)).

3.5 Eelarve konto 41 vastavus üldeeskirjale on järgmine:

3.5.1. kontoklassi 41 (sotsiaaltoetused) kontod;

3.5.2. konto 206040 (pensionieraldised)2.

3.6 Eelarve konto 55 vastavus üldeeskirjale on järgmine:

3.6.1. kontoklassi 55 (majandamiskulud) kontod, v.a kontod 55291003 kuni 55291099;

3.6.2. kontogrupi 6010 (maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud)) kontod, v.a 601000, 601002

ja 601005;

3.6.3. kontorühma 605 (kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (v.a maksu-, lõivu- ja

trahvinõuded) kontod, v.a liikide 41 ja 32 puhul (siis loetakse kontorühma kontod eelarve

kontoks 45) ning liigi 44 korral asendatakse konto 605030 eelarve kontoga 322;

3.6.4. kontorühma 608 (muud tegevuskulud) kontod, v.a konto 608020 (varude allahindlus) ja

608000 (valuutakursi vahed).

2 Erand Sotsiaalkindlustusametile. Presidendi Kantselei ja Päästeamet kajastavad eelarve kontol 50.

3.7 Eelarve konto 208 vastavus üldeeskirjale on järgmine:

3.7.1. kontorühma 208 (laenukohustised) kontod;

3.7.2. kontorühma 258 (laenukohustiste pikaajaline osa) kontod.

3.8 Eelarve konto 1032 vastavus üldeeskirjale on järgmine:

3.8.1. kontogrupi 1032 (laenu- ja liisingunõuded) kontod;

3.8.2. kontogrupi 1532 (laenu- ja liisingunõuete pikaajaline osa) kontod.

3.9 Eelarve konto 60 vastavus üldeeskirjale on järgmine:

3.9.1. kontogrupi 6012 (kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja

trahvinõuetest) kontod kajastatakse netopõhimõttel vastavatel tulukontodel;

3.9.2. kontogrupi 6015 (edasiantud maksud, lõivud, trahvid, muud seadusejärgsed tasud)

kontod;

3.10 Eelarve konto 15 vastavus üldeeskirjale on kontod 55291003 kuni 55291099.

4. Erisused limiitide avamisel SAPis

4.1 Investeeringud planeeritakse eelarve kontol 15, vastav limiit kajastatakse SAPis

investeeringute kontogrupi tunnusega „I“, mis kuluarvestuse infosüsteemi viimisel

teisendatakse tagasi eelarve kontoks 15.

4.2 Tuludest sõltuvate kulude puhul avatakse SAPis vastav kasutuslimiit tulude kajastamisel

majandustegevusest laekuva tulu korral või tulude laekumisel või välistoetuste korral enne

toetuse laekumist Rahandusministeeriumi nõusolekul.

5. Erisus eelarve konto 600 planeerimisel ja kasutamisel

Eelarve kontol 600 planeeritakse sellised kulud ja investeeringud (sh käibemaks), mis on

seaduse ja määruse järgi salastatud teave.

1

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“

Lisa 5

(muudetud sõnastuses)

EELARVE OBJEKTID

Eelarve objekti koodi pikkus on kaheksa kohta.

1. Koodi esimene ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina sihtotstarvet või allikat:

Tunnus Nimetus

SE Kulud, välja arvatud investeeringutoetused

VR Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendid

SR Sihtotstarbelised vahendid Vabariigi Valitsuse reservis

OR Omandireformi reservfond

IN Investeeringud ja investeeringutoetused

Kui investeeringuks või investeeringutoetuseks eraldatakse vahendeid eelarve reservidest

(tunnustega VR, SR), eristatakse investeering või investeeringutoetus üksnes eelarve kontode

alusel.

2. Koodi kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina keskselt määratud

riigiülese eelarve objekti või objekti kasutaja koodi, mis antakse Rahandusministeeriumi poolt

ja avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.

Kinnisasjade investeeringute ja investeeringutoetuste kodeerimisel on kohustuslik koodi

kolmandal ja neljandal kohal näidata objekti kasutaja koodi.

3. Koodi viies kuni kaheksas koht näitavad objekti tunnust.

Kui investeering või investeeringutoetus on mõeldud vallasasjade soetamiseks, näitab koodi

viies koht üleriigilist vallasvara gruppi järgmiselt:

Kood Nimetus

IN001000 Inventar

IN002000 IT-investeeringud

IN003000 Transpordivahendid

IN004000 Masinad ja seadmed

IN005000 Muud investeeringud (eespool nimetamata muu vara)

Kinnisasjade investeeringute ja investeeringutoetuste korral on koodi viies kuni kaheksas koht

valitsemisala antud objekti tunnus.

Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise korral moodustatakse koodi kuues kuni

kaheksas koht õigusakti numbri alusel.

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“

Lisa 6 (muudetud sõnastuses)

TOETUSTE KODEERIMINE

Toetuse koodi pikkus on kuni 20 kohta ja see kood koosneb kolmest osast.

1. Toetuse vahendamise kolmeosaline kood koostatakse järgmiselt:

1) esimesse ossa, mis on kuuekohaline, märgitakse vahendamise tunnus „S“, toetuse tunnus,

ühekohaline valitsemisala administratiivne tunnus, fondi tunnus ja sidekriips;

2) teise ossa, mis on viiekohaline, märgitakse vahendaja tunnus ning rakendusperioodi tunnus

ja sidekriips;

3) kolmandasse ossa märgitakse juhul, kui toetust menetletakse struktuuritoetuse registris,

viiekohaline rakendusskeemi number ilma programmperioodi ja punktideta; juhul, kui toetust

ei menetleta struktuuritoetuse registris, siis kuni üheksakohaline tähtedest ja/või numbritest

koosnev vabalt valitud tunnus.

2. Toetuse kasutamise kolmeosaline kood koostatakse järgmiselt:

1) esimesse ossa, mis on viiekohaline, märgitakse toetuse tunnus, kuni kolmekohaline

riigiasutuse tunnus ja sidekriips;

2) teise ossa, mis on viiekohaline, märgitakse fondi tunnus, rakendusperioodi algus ja

sidekriips;

3) kolmandasse ossa märgitakse juhul, kui toetust menetletakse struktuuritoetuse registris,

viiekohaline rakendusskeemi number ilma rakendusperioodi ja punktideta, millele võib

järgneda kuni viiekohaline tähtedest, sidekriipsust ja/ või numbritest koosnev vabalt valitud

tunnus; juhul kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis kuni kümnekohaline

tähtedest, sidekriipsust ja/ või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus.

3. Arvestusobjekti „Toetus“ koodis määrab toetuse tunnuse, fondi tunnuse, valitsemisala

administratiivse tunnuse, asutuse tunnuse, vahendaja tunnuse, rakendusperioodi tunnuse ja

rakendusskeemi tunnuse Rahandusministeerium ning need avalikustatakse

Rahandusministeeriumi kodulehel.

Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“

Lisa 7 (muudetud sõnastuses)

TEGEVUSALAD, PLANEERIMISTASANDID JA KULUARVESTUSE

ARVESTUSOBJEKTID

1. Arvestusobjekt „Tegevusala“

Kulud ja investeeringud planeeritakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105

„Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ lisa 3 alusel vähemalt alljärgnevas

detailsuses:

01 – üldised valitsussektori teenused;

02 – riigikaitse;

03 – avalik kord ja julgeolek;

04 – majandus;

05 – keskkonnakaitse;

06 – elamu- ja kommunaalmajandus;

07 – tervishoid;

08 – vaba aeg, kultuur, religioon;

09 – haridus;

10 – sotsiaalne kaitse.

2. Arvestusobjekt „Planeerimistasand“

Tulemusvaldkond

Koodi pikkus on kaks kohta.

Programm

Koodi pikkus on neli kohta, millest:

1) kaks esimest näitavad tulemusvaldkonda;

2) kolmas ja neljas programmi.

Programmi tegevus

Koodi pikkus on kaheksa kohta, millest:

1) kaks esimest näitavad tulemusvaldkonda;

2) kolmas ja neljas programmi;

3) viies ja kuues koht on vabalt valitud numbrid või varasemad meetme tunnused;

4) seitsmes ja kaheksas koht näitavad programmi tegevust.

Teenus

Koodi pikkus on kümme kohta, millest:

1) kaks esimest näitavad tulemusvaldkonda;

2) kolmas ja neljas programmi;

3) viies ja kuues koht on vabalt valitud numbrid või varasemad meetme tunnused;

4) seitsmes ja kaheksas koht näitavad programmi tegevust;

5) üheksas ja kümnes näitavad teenust.

Planeerimistasandi mõõdiku kood koosneb vastava planeerimistasandi koodist, sidekriipsust

ja numbrikombinatsioonist. Koodi pikkus on kolmteist kohta.

3. Arvestusobjekt „Kuluüksus“

Koodi pikkus on kuni kümme kohta, millest:

2 (2)

1) esimest kohta tähistatakse tähega „K“;

2) teine, kolmas ja neljas koht näitavad administratiivse tunnuse alusel loodud asutuse koodi

(vt määruse lisa 2);

3) ülejäänud kohad näitavad hierarhiliselt asutuse allüksusi vastavalt asutuse struktuurile.

4. Arvestusobjekt „Projekt“

Koodi pikkus on kuni 20 kohta, millest:

1) esimene, teine ja kolmas koht näitavad asutuse kood (vt määruse lisa 2);

2) neljas koht on sidekriips;

3) ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt.

5. Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht“

Koodi pikkus on kuni 12 kohta, millest:

1) esimene ja teine koht näitavad ressursiliiki;

2) kolmas, neljas ja viies koht asutust (vt määruse lisa 2);

3) ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt, eristamiseks kasutatakse

sidekriipsu.

Ressursiliigid ja nende tunnused on järgmised:

Ressursiliik Tunnus

Ametikohad AK

Antud toetused AT

IT varad IT

Kinnistud KI

Inventar ja materjalid MM

Maismaasõidukid1 MS

Õhusõidukid OS

Masinad ja seadmed SE

Veesõidukid VS

Tegevuste otsekulud OK

Muud kulukogumid MK

6. Arvestusobjekt „Tugiteenus“

Koodi pikkus on kuni 35 kohta.

Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt.

7. Arvestusobjekt „Teenuse tegevus“

Koodi pikkus on kuni 35 kohta.

Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt.

8. Arvestusobjekt „Klient“

Koodi pikkus on kuni 35 kohta.

Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt.

1 Maismaasõidukite kodeerimisel järgitakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / registrikood 70000272

Meie 02.06.2026 nr 1.1-10.1/2389-1

Rahandusministri määruse

"Eelarveklassifikaator“ muutmise

eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50

„Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja tagasiside esitada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu

2. Lisa 1. Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine

3. Lisa 2. Administratiivne tunnus

4. Lisa 3. Eelarve liigid

5. Lisa 4. Eelarve kontod

6. Lisa 5. Eelarve objektid

7. Lisa 6. Toetuste kodeerimine

8. Lisa 7. Tegevusalad, planeerimistasandid ja kuluarvestuse

arvestusobjektid

9. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri

Sille Preimer 5982 3037 [email protected]

Lisaadressaadid: Riigikogu Kantselei

Riigikontroll

Vabariigi Presidendi kantselei

Õiguskantsleri Kantselei

Riigikohus