| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 04.06.2026 |
| Sünkroonitud | 04.06.2026 |
| Liik | Arupärimine |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Eesti laste vaimse ja füüsilise tervise süveneva kriisi kohta |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pr Karmen Joller Sotsiaalminister
juuni 2026.a.
ARUPARJMINE
Eesti laste vaimse ja fuusllise tervise süvenev kriis
Lugupeetud sotsiaalminister
URO Lastefondi UNICEFi varske raport naitab, et Eesti laste heaolu on Euroopa Liidu riikidest
koige kehvem ning 36 OECD ja EL-i riigi vordluses afles 30. kohal. Eriti tösine on olukord laste ja noorte vaimse tervise valdkonnas, kus Eesti paikneb Euroopa viimaste seas. Raporti
kohaselt on Eestis noorte suitsiidide määr uks kOrgemaid maailmas fling Euroopa riikidest
Uletab Eesti naitajaid vaid Uus-Merernaa. Samuti toob raport esile laste Ulekaalulisuse kiire
kasvuja laste Oimetusjuhtumitest tingitud korge suremuse.
Probleemi tosidust kinnitavad ka Eesti enda uuringud. Sotsiaalministeeriumi tänavu avaldatud
laste vaimse tervise uuring näitas, et depressiooni, ärevuse, enesevigastamise ja tahelepanuhairete sumptomid sagenevad vanuse kasvades fling on eriti levinud tudrukute seas.
Ekspertide hinnangul mojutavad laste heaolu lisaks tervishoiususteemile otseselt ka
koolikeskkond, sotsiaalmeedia, peresuhted ja kogukondlik turvatunne.
Samal ajal on Eestis kasvanud abivajavate laste arv ning laste vaimse tervise teenuste kattesaadavuse probleemidest on raakinud nii eksperdid kui kohalikud omavalitsused. Avalikkuses on korduvalt tahelepanu juhitud sellele, et lastepsUhhiaatrite, koolipsuhholoogide ja tugispetsialistide puudus tahendab paijudele lastele abi hilinemist vOi selle taielikku
puudumist.
Lisaks juhib UNICEF tahelepanu sellele, et Eesti laste ulekaalulisus on markimisvaarselt
kOrgem kui mitmes Laane-Euroopa riigis fling trend liigub halvenemise suunas. Raporti järgi
on laste ulekaal seotud nii vaimse tervise probleemide kui ka perede ajapuuduse, vahese ilikumise ja ebatervisliku toitumisega. VOimalike lahendustena nimetatakse tervislikumat
koolitoitu, linnaruumi rohealade suurendamist fling suhkrustatud jookide maksustamist.
Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu too- ja kodukorra seaduse § 139 vastata
jargmistele kusimustele:
1. Milliseid konkreetseid meetmeid on sotsiaalkministeerium viimase kolme aasta jooksul rakendanud laste ja noorte vaimse tervise parandamiseks ning suitsiidide vahendamiseks?
2. Kas sotsiaalministeerium peab vajalikuks suurendada lastepsuhhiaatrite, kliiniliste psUhholoogide ja koolipsuhholoogide kattesaadavust ning millised on selleks
kavandatud tegevused?
Aru$rjmInc
c’
3. Milline on laste vaimse tervise teenuste jarjelcordade hetkeseis fling kui paiju lapsi jäLib
abi puudumise tOttu Oigeaegselt toetuseta?
4. Milliseid samme plaanib valitsus teha laste ulekaalulisuse vahendamiseks, sealhulgas tervisliku koolitoidu ja liikumisvOimaluste parandamiseks?
Lugupidamisega
VoJ Ltt,fceu,