Majanduskomisjoni arvamus Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta

.06.2026 nr 1-2/26-329/2

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 01.06.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart

Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kiia Väli (konsultant), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand

Kutsutud: Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe

õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta

Ülevaade arutelust

Riina Tamm andis Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku

avalikust konsultatsioonist ülevaate. Euroopa Komisjon on teinud avaliku konsultatsiooni,

mille vastamise tähtaeg Eestile on 12. juuni 2026. a. Ei ole veel teada, millised mõõdikud ja

eesmärgid saavad olema, aga energiatõhususe direktiiv käsitleb nt energiasäästu kohustust,

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, avaliku sektori (keskvalitsus, kohalikud

omavalitsused, haiglad ja ülikoolid) energiatarbimise ja hoonete rekonstrueerimise eeskuju

ning energiasüsteemide tõhustamist, eelkõige kaugkütte ja -jahutuse osas. Konsultatsioon ei

ole seotud hoonete energiatõhususe direktiivi ülevaatamisega, kuigi osad teemad kattuvad.

Eesti üldine sõnum on, et energiatõhususe eesmärgid tuleb säilitada, aga raamistik peab

muutuma paindlikumaks ja realistlikumaks. Liikmesriikide lähteolud on väga erinevad, mis

tähendab, et energiasüsteemid, hoonefond, kliima, investeerimisvõimekus ja majanduse

struktuur ei ole võrreldavad. Eesti jaoks on oluline, et energiatõhusust ei hinnataks ainult

lõppenergia tarbimise kaudu, vaid hindama peab süsteemset mõju, nt elektrifitseerimist,

energiamahukust, taastuvenergia kasutust ja kasvuhoonegaaside vähendamist. Hetkel

kasutatakse sageli samu investeeringuid nii kliima-, taastuvenergia- kui ka energiatõhususe

eesmärkide täitmiseks. Eesti näeb probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte

rakendamises. Põhimõte on õige, aga praktikas puuduvad hetkel selged metoodikad nt

võrguarenduse, tööstuse või julgeolekuga seotud investeeringute hindamiseks. Eesti jaoks on

oluline vältida olukorda, kus vajalikud elektrivõrgu ja energiajulgeoleku investeeringud

takerduvad menetlusprotsessidesse. Eesti ei toeta valgete sertifikaatide süsteemi

kohustuslikuks muutumist. Valgete sertifikaatidega luuakse n-ö siseriiklik heitkaubanduse

süsteem, kus energiaettevõtted hakkavad ostma turult energiasäästu. Väikese turu puhul oleks

see keeruline ja suure halduskoormusega süsteem. Liikmesriikidele peab jääma võimalus

kasutada erinevaid lahendusi, toetusi, finantsinstrumente, maksumeetmeid ja vabatahtlikke

kokkuleppeid. Ettevõtete puhul peavad kohustused lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja

olema proportsionaalsed. Eesti ei toeta dubleerivat aruandlust olukorras, kus samal ajal

lihtsustatakse nt kestlikkusaruandluse nõudeid. Rääkides avalikust sektorist, siis avaliku

sektori hoonete rekonstrueerimise kohustus tähendab Eesti jaoks väga suurt

2

investeerimisvajadust. Praeguse hinnangu järgi tähendaks 3% kohustus u 196 000 m2

rekonstrueerimist aastas ehk ligikaudu 470 mln euro suurust investeeringut. Samal ajal tuleb

hoonete energiatõhususe direktiivi järgi viia u 2 mln m2 avaliku sektori hooneid aastaks 2033

vähemalt E-energiaklassi. Tulenevalt sellest teeb Eesti kaks ettepanekut. Esiteks tuleks

rekonstrueerimise kohustuse baastaset regulaarselt üle vaadata, et võimaldada arvestada

hoonete lammutamist, müüki, asutuste ühendamist ja ka demograafilisi muudatusi. Teiseks

tuleb võimaldada osaliste rekonstrueerimiste arvestamist 3% rekonstrueerimiskohustuse

täitmisse. Samuti soovib Eesti, et jätkuksid erandid riigikaitseliste objektide, julgeolekuga

seotud taristu ja riigi toimepidevuseks oluliste teenuste puhul. Eesti ei toeta, et

energiatõhususe direktiivi tuleksid lisaks täiendavad transpordisektori energiatõhususe

eesmärgid, kuna transport on hetkel kaetud teiste Euroopa Liidu instrumentidega. Rääkides

hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevast kestlikust taristust, siis Eesti peab oluliseks

paindlikkust ja kohalike olude arvestamist.

Urve Tiidus lausus, et Eesti ei toeta mitut Euroopa Komisjoni ettepanekut ja uuris, et kui

tõenäoline on, et sellega arvestatakse. Lisaks sõnas kõneleja, et Eesti seisukohtade punktis 1.9

on välja toodud jalgrattaparkimiskohtade rajamine ja küsis, kuidas see teemaga haakub.

Riina Tamm sõnas, et avaliku konsultatsiooni puhul on Euroopa Komisjon ette näinud, et

tegemist on lihtsustamise ülesandega. Tugev fookus on küsimustikus olnud nii rahastusel kui

ka halduskoormuse vähendamisel. Seega kõigi ettepanekutega, mis puudutavad eelkõige

lihtsustamist ja paindlikkuse saavutamist, on hea aruteludesse siseneda. Rääkides

jalgrattaparkimiskohtadest, siis see on seotud hoonete energiatõhususe direktiiviga, kus on

sees kestlik liikuvustaristu ja see ei käsitle ainult elektrirattaid, vaid kõiki jalgrattaid.

Parkimiskohtade arv on seotud kasutajate arvuga hoones ehk teatud protsendi ulatuses tuleb

määrata rattaparklaid.

Jaak Aab lausus, et seniste otsuste põhjal on 2028. aastal plaanis käivitada teine

heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2), mis peaks mõjutama nii hooneid kui ka transporti.

Sellest tulenevalt uuris kõneleja, miks soovitakse lisaks valgete sertifikaatide süsteem sisse

viia.

Riina Tamm vastas, et energiatõhusus puudutab ETS2-te rahastuse kaudu. ETS2-st tulenevad

rahalised vahendid suunatakse tõenäoliselt hoonete renoveerimisse või teistesse

investeeringutesse. Otsest energiatõhusust ETS2 ei puuduta, seal on see eelkõige seotud

kliimaeesmärkide ja taastuvenergia kasutusega. Kuna energiatõhusus on kõiges läbiv teema,

siis see kaudselt hakkab mõjutama ja määrab, kuidas energiasäästu eesmärki täidetakse.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

3

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]

.06.2026 nr 1-2/26-329/2

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 01.06.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart

Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kiia Väli (konsultant), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand

Kutsutud: Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna energia- ja ressursitõhususe

valdkonna juht Riina Tamm

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe

õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta

Ülevaade arutelust

Riina Tamm andis Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku

avalikust konsultatsioonist ülevaate. Euroopa Komisjon on teinud avaliku konsultatsiooni,

mille vastamise tähtaeg Eestile on 12. juuni 2026. a. Ei ole veel teada, millised mõõdikud ja

eesmärgid saavad olema, aga energiatõhususe direktiiv käsitleb nt energiasäästu kohustust,

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, avaliku sektori (keskvalitsus, kohalikud

omavalitsused, haiglad ja ülikoolid) energiatarbimise ja hoonete rekonstrueerimise eeskuju

ning energiasüsteemide tõhustamist, eelkõige kaugkütte ja -jahutuse osas. Konsultatsioon ei

ole seotud hoonete energiatõhususe direktiivi ülevaatamisega, kuigi osad teemad kattuvad.

Eesti üldine sõnum on, et energiatõhususe eesmärgid tuleb säilitada, aga raamistik peab

muutuma paindlikumaks ja realistlikumaks. Liikmesriikide lähteolud on väga erinevad, mis

tähendab, et energiasüsteemid, hoonefond, kliima, investeerimisvõimekus ja majanduse

struktuur ei ole võrreldavad. Eesti jaoks on oluline, et energiatõhusust ei hinnataks ainult

lõppenergia tarbimise kaudu, vaid hindama peab süsteemset mõju, nt elektrifitseerimist,

energiamahukust, taastuvenergia kasutust ja kasvuhoonegaaside vähendamist. Hetkel

kasutatakse sageli samu investeeringuid nii kliima-, taastuvenergia- kui ka energiatõhususe

eesmärkide täitmiseks. Eesti näeb probleemi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte

rakendamises. Põhimõte on õige, aga praktikas puuduvad hetkel selged metoodikad nt

võrguarenduse, tööstuse või julgeolekuga seotud investeeringute hindamiseks. Eesti jaoks on

oluline vältida olukorda, kus vajalikud elektrivõrgu ja energiajulgeoleku investeeringud

takerduvad menetlusprotsessidesse. Eesti ei toeta valgete sertifikaatide süsteemi

kohustuslikuks muutumist. Valgete sertifikaatidega luuakse n-ö siseriiklik heitkaubanduse

süsteem, kus energiaettevõtted hakkavad ostma turult energiasäästu. Väikese turu puhul oleks

see keeruline ja suure halduskoormusega süsteem. Liikmesriikidele peab jääma võimalus

kasutada erinevaid lahendusi, toetusi, finantsinstrumente, maksumeetmeid ja vabatahtlikke

kokkuleppeid. Ettevõtete puhul peavad kohustused lähtuma tegelikust energiatarbimisest ja

olema proportsionaalsed. Eesti ei toeta dubleerivat aruandlust olukorras, kus samal ajal

lihtsustatakse nt kestlikkusaruandluse nõudeid. Rääkides avalikust sektorist, siis avaliku

sektori hoonete rekonstrueerimise kohustus tähendab Eesti jaoks väga suurt

2

investeerimisvajadust. Praeguse hinnangu järgi tähendaks 3% kohustus u 196 000 m2

rekonstrueerimist aastas ehk ligikaudu 470 mln euro suurust investeeringut. Samal ajal tuleb

hoonete energiatõhususe direktiivi järgi viia u 2 mln m2 avaliku sektori hooneid aastaks 2033

vähemalt E-energiaklassi. Tulenevalt sellest teeb Eesti kaks ettepanekut. Esiteks tuleks

rekonstrueerimise kohustuse baastaset regulaarselt üle vaadata, et võimaldada arvestada

hoonete lammutamist, müüki, asutuste ühendamist ja ka demograafilisi muudatusi. Teiseks

tuleb võimaldada osaliste rekonstrueerimiste arvestamist 3% rekonstrueerimiskohustuse

täitmisse. Samuti soovib Eesti, et jätkuksid erandid riigikaitseliste objektide, julgeolekuga

seotud taristu ja riigi toimepidevuseks oluliste teenuste puhul. Eesti ei toeta, et

energiatõhususe direktiivi tuleksid lisaks täiendavad transpordisektori energiatõhususe

eesmärgid, kuna transport on hetkel kaetud teiste Euroopa Liidu instrumentidega. Rääkides

hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevast kestlikust taristust, siis Eesti peab oluliseks

paindlikkust ja kohalike olude arvestamist.

Urve Tiidus lausus, et Eesti ei toeta mitut Euroopa Komisjoni ettepanekut ja uuris, et kui

tõenäoline on, et sellega arvestatakse. Lisaks sõnas kõneleja, et Eesti seisukohtade punktis 1.9

on välja toodud jalgrattaparkimiskohtade rajamine ja küsis, kuidas see teemaga haakub.

Riina Tamm sõnas, et avaliku konsultatsiooni puhul on Euroopa Komisjon ette näinud, et

tegemist on lihtsustamise ülesandega. Tugev fookus on küsimustikus olnud nii rahastusel kui

ka halduskoormuse vähendamisel. Seega kõigi ettepanekutega, mis puudutavad eelkõige

lihtsustamist ja paindlikkuse saavutamist, on hea aruteludesse siseneda. Rääkides

jalgrattaparkimiskohtadest, siis see on seotud hoonete energiatõhususe direktiiviga, kus on

sees kestlik liikuvustaristu ja see ei käsitle ainult elektrirattaid, vaid kõiki jalgrattaid.

Parkimiskohtade arv on seotud kasutajate arvuga hoones ehk teatud protsendi ulatuses tuleb

määrata rattaparklaid.

Jaak Aab lausus, et seniste otsuste põhjal on 2028. aastal plaanis käivitada teine

heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2), mis peaks mõjutama nii hooneid kui ka transporti.

Sellest tulenevalt uuris kõneleja, miks soovitakse lisaks valgete sertifikaatide süsteem sisse

viia.

Riina Tamm vastas, et energiatõhusus puudutab ETS2-te rahastuse kaudu. ETS2-st tulenevad

rahalised vahendid suunatakse tõenäoliselt hoonete renoveerimisse või teistesse

investeeringutesse. Otsest energiatõhusust ETS2 ei puuduta, seal on see eelkõige seotud

kliimaeesmärkide ja taastuvenergia kasutusega. Kuna energiatõhusus on kõiges läbiv teema,

siis see kaudselt hakkab mõjutama ja määrab, kuidas energiasäästu eesmärki täidetakse.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

3

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]