RAHK protokoll 02.06.2026

Ülevaade välisvahendite kasutamisest ja perioodi 2028-2034 rahastusettepanekutest

RAHK 2.06.2026

2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamise ülevaade

Anu Altermann

Ee st

i V ab

ar iik

Rakendamise tempo kiirenes 2025. aastal oluliselt ➢ 2025. aastal lisandus 598 mln euro eest

uusi projekte ja maksti välja 532 mln eurot toetust.

➢ 2026. aastal on seni lisandunud projekte 111 mln euro eest ja makstud välja 160 mln eurot.

➢ Kohustustega katmata 15% ehk 501 mln eurot, millest ca 220 mln moodustavad uued kaitsevõimekuse meetmed.

➢ Kinnitatud 148 toetuse andmise tingimuste õigusakti (TAT), 4 TATi on lisandumas.

1 95

220

532

160

516

684

788

628

375

51

0

200

400

600

800

1 000

2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

M ilj

on ili

se d

Tegelik täitmine vs maksete prognoos aastate lõikes

Välja makstud Maksete prognoos (2025 suvi)

Ee st

i V ab

ar iik

Kohustused ja väljamaksed toetuse saajatele (31.05.2026)

768

687

646 638

180

340

75%

90%

78%

96%

90%

100%

19%

32%

42%

26%

36% 31%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

PO1 Nutikam Eesti

PO2 Rohelisem Eesti

PO3 Ühendatum Eesti

PO4 Sotsiaalsem Eesti

PO5 Inimestele lähedasem

Eesti

Õiglane üleminek

0

200

400

600

800

1 000

M ilj

o n

ili se

d

EL toetuse eelarve Võetud kohustuste % EL toetuse eelarvest Väljamaksete % EL toetuse eelarvest

Ee st

i V ab

ar iik

Edenemine ministeeriumide lõikes (31.05.2026)

1 263

580 562

250

229 184 72

44 44 32

84%

92%

86% 91%

94% 93%

0%

95% 100% 100%

37%

22% 27%

38%

23%

17%

35%

12%

66%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

KLIM HTM MKM REM SOM JDM KAM KUM RK SIM

M ln

e u

ro t

EL toetuse eelarve Kohustuste % 31.05.2026 Maksete % 31.05.2026

Ee st

i V ab

ar iik Valitsuse seatud 2025 maksete eesmärk 25% saavutati

1%

13%

27%

42%

60%

78%

89%

99% 100%

2%

8%

17%

31%

44%

57%

70%

84%

96% 100%

0% 0,04% 3%

11%

25%

30%

45%

69%

87%

99% 100%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

2007-2013 väljamaksed (ERF, ÜF, ESF) 2014-2020 väljamaksed (ERF, ÜF, ESF, REACT-EU)

2021-2027 väljamaksed (ERF, ÜF, ESF+, ÕÜF) 2021-2027 väljamaksete prognoos

Rakendamise aastad

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Järgmised valitsuses kokku lepitud sihid:

• 30. juuniks 2026. a maksta välja keskmiselt 32% EL toetuse eelarvest

- 31.05 seisuga puudu 2% ehk 73 mln eurot (sh menetluses 47 mln euro eest kulusid)

• Kui ministeerium ei täida 30. juuni 2026. a maksete eesmärki, teeb Rahandusministeerium 2026. a sügisel riigieelarve protsessis ettepanekud välja maksmata jäänud toetuse summa ümbersuunamiseks.

• Vajadusel algatatakse selleks rakenduskava muudatus.

Euroopa Komisjon on Eestile liikmesriikide võrdluses kõige enam

toetust välja maksnud.

Valmistumine 28+ perioodiks

Triin Tomingas

2028-2034 rahastamisperioodi ettevalmistuse ajaplaan

Euroopa Komisjoni ettepanek: eelarve (MFF) ja fondimäärused

Struktuurivahenditest rahastatud meetmete ja arengukavade hindamised

Siseriikliku õigusraami ja rakendussüsteemi ettevalmistamine,

meetmete disain

VV kinnitab EE riigiplaani esmase

eelarvejaotuse

Riigiplaani koostamine, läbirääkimised EK-ga

Eesti VV kinnitab MFF ja riigiplaani õigusraamistiku

seisukohad

Läbirääkimised liikmesriikide vahel

Riigiplaani kinnitamine EK-s

Kokkulepped: EL eelarve fondimäärused

Riigiplaani prioriteetide

sõelumine (reformid, investeeringud)

2025 2026 2027 2028

MFF 2028-2034 maht 2 triljonit

Majanduslik, sotsiaalne, territoriaalne

ühtekuuluvus, põllumajandus, maaelu areng,

merendus, jõukus ja julgeolek 1000 mld

Riikide-piirkondade partnerluskavad 865 mld

Riigiplaan - maht Eestile 6,5 mld

▪ Haridus, tööturg, sotsiaalkaitse, tervis

▪ Tööstus, TAI, digi- ja rohepööre, transport, turism,

piirkondlik areng

▪ Põllumajandus, maaelu, metsandus, kalandus,

loodus, kliimameetmed

▪ Kriisivalmidus, kaitsetööstus, sõjaline liikuvus,

küberturvalisus, taristukaitse, sisejulgeolek, piir,

viisa, ränne

▪ Kodanikuühiskond, õigusriik ja demokraatia,

meedia, avaliku halduse suutlikkus, kultuuriline

mitmekesisus

▪ + Interreg kava 71,8 mln

Konkurentsivõime, jõukus, julgeolek 630 mld

Euroopa Konkurentsivõime Fond 450 mld sh: ▪ Programm “Euroopa horisont” 175 mld

▪ Innovatsioonifond 41 mld (väljaspool EL eelarvet)

Fookused:

▪ Üleminek puhtale energiale ja süsinikuheite

vähendamine; tervishoid ja biomajandus;

digiüleminek; kaitse ja kosmos

Euroopa ühendamise rahastu 81 mld sh: ▪ Transport, sh sõjaline liikuvus

▪ Energia

Erasmus+ 40 mld

Muud: 59 mld Nt AgoraEU, Ühtse turu programm, Euratom, Pericles jt

Globaalne Euroopa 215 mld

Arengukoostöö, ühinemiseelne abi,

partnerlus, humanitaarabi, rahu ja

julgeolek, makromajanduslik

finantsabi Haldus 118 mld

EL halduskulud

Liikmesriigi sisustada ja juhtida Taotlemine voorude ja konkursside kaudu Euroopa Komisjoni juhtida EK, EP, EL

ametkonnad

MFF I sammas: riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad

TULEMUSPÕHISUS!

Toetuste maht ja planeerimise etapid

Euroopa Fondi eraldis Eestile 2028-2034 mld eur Üldine eraldis (ÜKP, ÜPP, kalandus) 5,53

sh ÜPP sihtotstarbeline eraldis 1,59 Sisejulgeolek, piir, viisa, ränne 0,81 Sotsiaalne kliimafond (SKF) 0,143

Kokku 6,483 sh 14% sotsiaalseteks eesmärkideks 0,552

sh 43% kliima- ja keskkonnaeesmärkideks 2,378

Esmaseks sisustamiseks (sept 26): 75% eraldis (ilma SKF; -TA 3,5%) 4,972* Teine planeerimise etapp (märts 31): 15% Kolmas planeerimise etapp (2033): 10% (eeldusel, et enne 2031.a ei kasutata kriisi tarbeks 5%)

Esmaseks sisustamiseks 2026 väljaspool ÜPP ja sisejulgeolek 2,66 mld

Hilisemaks sisustamiseks (v.a ÜPP)- 2031, 2033.a. 1,511 mld *sh 1,53 mld sihtotstarbeline ÜPP (planeeritakse kohe 100%)

Eesti riiklik partnerluskava ehk riigiplaan Riigiplaani erieesmärgid Riigiplaani alaerieesmärgid

a) Kestliku jõukuse toetamine kõigis

piirkondades (JDM, MKM, KLIM, REM,

KAM, HTM ,SOM, KUM, SIM, RAM, RK)

10 alaeesmärki: Piirkondlik areng (linn–maa tasakaal), elukeskkond, teenused, taristu; tööstus ja

tarneahelad, kestlik konkurentsivõime; õiglane üleminek, rohepööre (2030–2050 eesmärgid);

digipööre ja IKT; teadus, arendus, innovatsioon; kapitaliturupõhised rahastamisvõimalused;

taskukohane elamispind; transporditaristu, TEN-T; kestlik turism; veemajandus, loodus, elurikkus

b) Kaitsevõime ja julgeoleku toetamine

kõigis piirkondades (MKM,JDM,SIM,RK

KUM,SOM,HTM,KLIM,REM,KAM,VÄM,RM)

ba) siseturvalisuse fondid, SIM peamiselt

3 alaerieesmärki: Kaitsetööstus ja sõjaline liikuvus (sh TEN-T); valmisolek kriisideks ja

katastroofideks; sisejulgeolek, küberturvalisus ja taristukaitse.

c) Sotsiaalse ühtekuuluvuse

tugevdamine (HTM, SOM, REM, MKM,

JDM, KUM, SIM, KLIM)

6 alaerieesmärki: Tööhõive ja võrdsed võimalused; kvaliteetsed töötingimused; oskused ja

elukestev õpe; sotsiaalkaitse ja vaesuse vähendamine; teenustele ligipääs (tervis, pikaajaline

hooldus, lastehoid); demograafia, tööjõupuudus, piirkondade vahelised erinevused; sotsiaalsete

mõjude leevendamine (hooned, transport)

d) Elukvaliteedi säilitamine (REM, MKM,

KLIM, HTM, SIM, KAM, KUM, RAM, RK) 5 alaerieesmärki: Õiglane sissetulek ja konkurents põllumajanduses; toidujulgeolek;

maapiirkondade elatustase ja põlvkonna-vahetus; kriisivalmidus, teadmised, digi- ja rohepööre;

kestlik kalandus ja sinine majandus; kogukondade vastupanuvõime ja mereohutus; kestlik

põllundus ja metsandus; kliimameetmed ja ökosüsteemid; loodusvarade kaitse ja loomade heaolu

e) Põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi

väärtuste tugevdamine:(JDM,

SIM,KUM,MKM,REM,HTM,SOM,RAM,RK

4 alaeesmärki: Kaasav ühiskond; kodaniku ühiskond ja noorte osalus; õigusriik ja demokraatia;

meediavabadus ja -kirjaoskus; avaliku halduse suutlikkus; EL väärtused, kultuuriline mitmekesisus

2028+ EL toetuste taotlused 13.03.26 esitasid ministeeriumid 50 taotlust (214 tegevust) mahuga 11,8 mld (koos ÜPP rahastusega 13,3 mld)

40% jätkutegevused; 24% kombineeritud; 36% uued tegevused

20

12 11

5 2

Taotlused ja erieesmärgid (tk)

*lisaks ÜPP 1,59 mld

6,10

2,63 1,60 1,27

0,21

Taotlused ja EL soovid (mld)

2028+ taotlused

Esitatud taotluste maht 3,5 korda suurem kui läheb esmasele planeerimisele → Ilma ÜPP- ta 3,4 mld

2 892

1 861 1 700

1 414 1 411

877 732

506 274

63 41 30

KLIM REM SIM JDM MKM HTM SOM KUM KAM VÄM RK RAM

EL toetuse soovid (mln)

*

* Lisandub ÜPP eraldis

Eesmärk ja vastavate taotluste maht

Fookusvaldkonnad esitatud taotlustes (NB! ministeeriumide pool esitatud vajaduste kaardistus, mis on korrigeerimisel ja mille osas pole poliitilist arutelu veel toimunud või otsuseid tehtud)

Kestliku jõukuse toetamine kõigis piirkondades

6,1 mld

Ettevõtluse, tööstuse ja ekspordivõimekuse toetused- 1,37 mld

Digiriik, side, ühendused, lairiba- 1 mld

Elamumajandus- 733 mln

Merendus- 178 mln

Puhas tööstus ja materjali ringlus- 130 mln

Soojavarustus ja tuumaregulaatori ettevalmistused- 231 mln

Veeteenuse reform- 154 mln

Raudtee rekonstrueerimine, säästvad liikuvuslahendused, piirkondlikud lennuväljad, elektrilaadimistaristu- 284 mln

TEN-T maanteed, Rail Baltic (väljaspool CEF võimalusi), ühistransport- 469 mln

Kliimamuutustega kohanemine, keskkonna seire, teadlikkus- 76 mln

Haiglate ja sotsiaalhoolekandetaristu energiatõhusus- 229 mln

Kohaliku tasandi avaliku ruumi uuendamine- 353 mln

Regionaalarengu toetamine: ettevõtlus, avalikud teenused, kogukondade võimestamine- 603 mln

Kaitsevõime ja julgeoleku toetamine kõigis piirkondades

2,63 mld

Energiataristu kriisikindlus- 129 mln

Side ja digiriigi toimepidevus, küberkaitse, AI, testimisvõimekus- 374 mln

Kaitsetööstus ja innovatsioon- 179 mln

Merereostuse tõrjevõimekus- 79 mln

Elanikkonna kaitse ja kriisivalmidus- 905 mln

Sisejulgeolek, piir, viisa, ränne- 702 mln

Lennuvõime alalhoid ja arendamine- 267 mln

Eesmärk ja vastavate taotluste maht Fookusvaldkonnad esitatud taotlustes (NB! ministeeriumide pool esitatud vajaduste kaardistus, mis on korrigeerimisel ja mille osas pole poliitilist arutelu veel toimunud või otsuseid tehtud)

Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine

1,6 mld

Üld- ja keskharidus, noorsootöö, huviharidus, noorte tugisüsteem- 340 mln

Kutse- ja kõrgharidus- 537 mln

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldus (TERVIK)- 85 mln

Personaalmeditsiin, rahvatervishoid ja ennetus, laste heaolu ja toetavad teenused- 96 mln

Vaimse tervise ravi ja teenused- 121 mln

Iseseisva toimetuleku ja heaolu toetamine- 129 mln

Elukvaliteedi säilitamine

2,86 mld

ÜPP (pindalatoetused, muud kohustuslikud toetused)- 1,59 mld

Toidujulgeolek: isevarustatus, tarneahelad, konkurentsivõime, kriisikindlus, koostöö, koolikavad, AKIS- 1,2 mld

Metsandus- 61 mln

Looduskaitse ja elurikkus- 326 mln

Põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi väärtuste tugevdamine

210 mln

Õigusriigi kaitse ja edendamine- 24 mln

Lõimumine ja kohanemine- 99 mln

Haldusvõimekuse toetamine- 76 mln

www.fin.ee → riigi rahandus ja maksud → välistoetused

5. juuni

2026 2027

13.03 Rahastus taotluste esitamine

RM-le

16.03 – 10.04 Taotluste

koondamine, sõelumine

13-24.04 Taotluste arutelud

ministeeriumi- dega

29.04: majandus, konkurentsivõime 07.05: julgeolek, riigivalitsemine 12.05: tervis, haridus, sotsiaalkaitse 13.05 maaelu, loodus

29.04-15.05 Arutelu

seminarid partnerite ja

ministeeriumi- dega

18-29.05 Piirkondlikud

arutelu seminarid

8-10.06 Arutelud

parlamendi fraktsiooni-

dega

1.05-12.06 Arutelud

ministeeriumi- dega

25.08-10.09 VV kabineti

arutelud, esmase jaotusettepaneku

kinnitamine

Läbirääkimised EK-ga, riigiplaani koostamine

19.05 Paide 20.05 Tartu 26.05 Pärnu 28.05 Jõhvi

23.03 Teams infotund

ministeeriumidele, partneritele:

kevadplaan 2026

2025

18.11-12.12 Riigiplaani

avaseminarid

8-15.10 MFF

seisukohtade kaasamis seminar

Protsess ja kaasamistegevused 2025-2026

12.06 Konverents riigikogus

19.06 Uuendatud taotluste esitamine

Riiklik partnerluskava 2028-2034 | Rahandusministeerium

Triin Tomingas

[email protected]