Eesti koolisüsteemi mõju kohta laste vaimsele tervisele ja heaolule

Pr Kristina Kallas Haridus- ja teadusminister

(1 juuni 2026.a.

ARUPARIMINE

Ecsti koolisflsteemi mOju laste vaimsele tervisele ja heaolule

Lugupeetud haridus- ja teadusminister

UNICEFI varske raport maalib Eesti laste olukorrast airmise1t murettekitava pildi. Kuigi Eesti

Opilased kuuluvad PISA testide pOhjal Euroopa parimate akadeemiliste saavutustega noorte

hulka, on laste ja noorte vaimne heaolu Euroopa Liidu koige kehvemate seas. Raportis

rOhutatakse, et tugev akadeemiline surve, vahene puhkeaeg, sotsiaalmeedia môju ja

koolikiusamine vahendavad laste eluga rahulolu fling sUvendavad vaimse ten’ise probleeme.

Eesti haridussusteemi kohta Ofi viimasel aastal avaldatud ka mitmeid analUuse ja

eksperthinnanguid, mis viitavad suvenevale probleemile. Eesti Inimarengu Aruande autorid on

hoiatanud, et senine hariduse edulugu moraneb fling järjest enam maaravad lapse edukuse

vanemate sissetulek, kooli ressursid ja ligipääs huviharidusele. Samuti on viidatud koolide

kihistumisele ja kasvavale Opilaste ulekoormusele.

UNICEFi raportist selgub, et Eesti noorte sotsiaalsed oskused on oluliselt norgemad kui nende

akadeemilised tulemused. Markimisvaarne osa Opilasi tunneb, et koolis on raske sopru leida

ning toetavaid suhteid luua. See viitab probleemidele koolikeskkonnas, kus Oppetulemuste

kOrval ei pöörata piisavalt tahelepanu laste sotsiaalsele ja ernotsionaalsele arengule.

Samuti on avalikkuses kasvanud mure nutisOltuvuse, sotsiaalmeedia rnöju ja laste vaimse

tervise probleemide sagenemise pärast. Ekspertide hinnangul ei saa kool enam keskenduda

uksnes akadeemilistele tulemustele, vaid peab vOtma suurema rolli laste vaimse heaolu

toetamisel ja turvalise arengukeskkonna loomisel.

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu toO- ja kodukorra seaduse § 139 vastata

jargmistele kusimustele:

1. Kas haridus- ja teadusministeerium analutisib seost Eesti koolisusteemi kôrge

akadeemilise surve ja noorte vaimse tervise probleemide vahel?

2. Milliseid samme astutakse koolikiusamise vahendamiseks fling turvalise ja toetava

koolikeskkonna parandami seks?

3. Kas haridus- ja teadusministeerium plaanib vahendada Opilaste ulekoormust, sealhulgas

Oppemahtu ja hindamissurvet?

Aniprimine

!P

4. Milline on koolipsUhholoogide, sotsiaalpedagoogide ja tugispetsialistide tegelik

kattesaadavus Eesti koolides fling icuidas plaanitakse olukorda parandada? Kui paiju on

hetkel täimata ametikohti koolidejuures?

5. Milliseid tegevusi nahakse ette opilaste sotsiaalsete oskuste, koostoovOime ja vaimse vastupidavuse arendamiseks?

6. Kas ministeerium peab vajalikuks kehtestada koolidele taiendavad juhised nutiseadmete

ja sotsiaalmeedia kasutamise piiramiseks OppetöU ajal?

Lugupidamisega

(

/ Z

\f3J

)c__ ( )

3c- /

/7e/ )ktV