Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmise eelnõu

EELNÕU

Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2

„Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 2. novembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja

hõlbustamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1

1. Muudan siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi

meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“

(edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1.1. Täiendan käskkirja punkti 2.4.1. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt:

„Samuti tõhustatakse rahvusvahelist koostööd, oskusteabe ja kogemuste täiendamist

ning vahetamist (koolitused, lähetused jm).“;

1.2. Täiendan käskkirja punkti 2.4.3. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt:

„OSINT ja analüüsi teabevaldkonnas toimib efektiivne rahvusvaheline koostöö,

teabevahetus ning täiendatakse teadmisi ja kogemusi.“;

1.3. Muudan käskkirja punkti 2.5.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.1. Eesmärk on tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide

toimimiseks vajaliku IKT riist- ja tarkvara elukaar ning hooldus.“;

1.4. Muudan käskkirja punkti 2.5.3. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.3. Tagatud on OSINT ja analüüsi tegevuste toimimiseks vajaliku IKT riistvara ja

tarkvara toimimine ning hooldus.“;

1.5. Täiendan käskkirja punkti 2.5.5. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt:

„Partner: SMIT

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused

ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.“;

1.6. Muudan käskkirja punkti 2.7.1. kuuendat lõiku ja sõnastan selle järgmiselt:

„Projekti raames soetatakse süsteemide arendamiseks ja toimimiseks vajalikud

tarkvarad ja serverid ning nende toimimiseks vajalikud vahendid (nt litsentsid,

võrguseadmed, tootetoe jm). Enne tööriista arendamist ja seadmete soetamist

analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt.“;

1.7. Muudan käskkirja punkti 2.7.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2023–31.12.2029“;

1.8. Muudan käskkirja punkti 2.8.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.8.1. Projekti sisu ja eesmärk

Digikriminalistika IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamine (sh

seadmed, litsentsid, tootetoed jne).“;

1.9. Muudan käskkirja punkti 2.8.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.8.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.12.2029“;

1.10. Muudan käskkirja punkti 2.11.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt:

„Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis

hõivekohtades, soetatakse hõive tulemuste väljatrükiks vajalikud printerid (nt DNA

sildiprinterid), sõrmejäljeskannerid, fotokomplekt sh lisavahendid (nt kaamerad) ning

lisavarustus ning tagatakse nende elukaar.“;

1.11. Muudan käskkirja punktis 5 toodud tabelit ja sõnastan selle järgmiselt:

Projekt ISF toetus (75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete

kulude

määr (%

otsestest

kuludest)

Infosüsteemi POLIS MISX

seiremooduli arendamine 1 741 959 580 653 2 322 612

1,1%

Infosüsteemi POLIS KAIRI

arendused 1 080 000 360 000 1 440 000

3,1%

RABi aruandlusportaal 150 000 50 000 200 000

2,5%

Kriminaalpolitsei OSINT ja

analüüsivõimekuse

suurendamine

1 044 000 348 000 1 392 000 4,4%

Tegevustoetus - OSINT

süsteemi püsikulud

703 500 234 500 938 000 0%

Tegevustoetus - Küberüksuse

IKT ülalpidamiskulud

750 000 250 000 1 000 000 0%

Digikriminalistika võimekuse

suurendamine (riistvara,

tarkvara, koolitused)

969 000 323 000 1 292 000 (sh

kuni 568 239

eurot seadmete

soetamiseks)

0%

Tegevustoetus -

Digikriminalistika

1 295 291 431 764 1 727 055 0%

ülalpidamiskulud (riist- ja

tarkvara, uuendused, litsentsid)

(sh kuni 447 600

eurot seadmete

soetamiseks)

SIRENE töövoosüsteemi (ehk

iSPOCi) arendamine

1 125 000 375 000 1 500 000 4,41%

Europoli infosüsteemi (EIS)

andmelaadur

138 213,75 46 071,25 184 285 1%

Prüm II võimekuse tõstmine ja

tagamine PPAs

675 391,5 225 130,5 900 522 (sh

kuni 635 000

eurot seadmete

soetamiseks)

2,2%

Prüm II võimekuse

väljaarendamine EKEIs

471 000 157 000 6280 0%

1.12. Täiendan käskkirja punktiga 7.6.16 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.6.16 tootetoe kulu.“.

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

Lisa: Seletuskiri

Lisa

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 2. novembri 2023. a käskkirjaga nr 1-3/124 kinnitatud

Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“

toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlusel1

täpsustatakse projektide tegevusi ja muudetakse projektide eelarveid, kusjuures TATi

kogumaht jääb samaks. Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu. Tegevuste

eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Ülle Leht

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1. Korrigeeritakse OSINT projektide kirjeldusi:

Täpsustatakse projekti „Kriminaalpolitsei OSINT2 ja analüüsivõimekuse suurendamine“ sisu,

et võimaldada projekti raames läbi viia koolitusi ja teha rahvusvahelist koostööd.

Projekti Tegevustoetus – OSINT süsteemi püsikulud“ tegevustest eemaldatakse rahvusvahelise

koostöö ja oskusteabe tegevused, kuna tegevustoetuse projektist ei ole võimalik otseste

abikõlblikke kuludena läbi viia koolitusi nendele ametnikele, kes ei saa projektist töötasu.

Projekti partneriks lisatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT),

et tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks vajalikud hooldus- ja

personalikulud, mis hõlmavad minimaalset arendust, administreerimist ja analüüsi.

2. Täpsustatakse projekti „Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara,

tarkvara, koolitused)“ kirjeldust, kuna tarkvarade ja serverite toimimiseks on neid tihti vaja

soetada koos lisavahenditega (nt litsentsid, võrguseadmed ja tootetoed). Pikendatakse projekti

elluviimise aega kuni 31.12.2029, et ostetavatele seadmetele ja/või tarkvaradele oleks võimalik

tagada tootetuge võimalikult pikaks perioodiks.

3. Täpsustatakse projekti „Tegevustoetus - digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist-

ja tarkvara uuendused, litsentsid)“ tegevusi, et oleks selge, milliseid vahendeid võib vaja

minna IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamiseks. Pikendatakse projekti

elluviimise aega kuni 31.12.2029, et ostetavatele seadmetele ja/või tarkvaradele oleks võimalik

tagada tootetuge võimalikult pikaks perioodiks.

4. Täpsustatakse projekti „Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs“ tegevusi

seoses vajadusega soetada täiendavaid seadmeid.

5. Muudetakse projektide eelarveid:

Suurendatakse projekti "Kriminaalpolitsei OSINT ja analüüsivõimekuse suurendamine"

eelarvet 62 000 euro võrra projekti "Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud" arvelt, et

võimaldada koolituste tegemist, kuna tegevustoetusest ei saa koolitada neid, kelle töötasu

1 PPA 6. mai 2026. a kiri nr 1.13-2.14/907-1 Siseministeeriumile 2 Open Source Intelligence – andmed, mis kogutakse avalikult kättesaadavatest allikatest

projektist ei kaeta. Suurendatakse projektide "Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs"

113 000 euro võrra (täiendavate seadmete – DNA sildprinterite ja fotokomplektide -

soetamiseks) ja "Digikriminalistika võimekuse suurendamine" 59 000 euro võrra (koolitusteks)

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) projekti "Prüm II võimekuse väljaarendamine

EKEIs" arvelt. Muudatus tehakse, kuna EKEI andis teada, et ei kasuta kõiki talle eraldatud

vahendeid ära ning on juba esitanud projekti detailse eelarve summas 628 000 eurot ja PPA on

teada andnud, et vajab Prüm ’i projektis seadmete soetamiseks rohkem vahendeid ning

digikriminalistikas on vaja lisavahendeid, kuna koolituste ja lähetuste vajadus on suurem, kui

algselt planeeritud. Lisaks on tõusnud koolituste ja lähetuskulude maksumused. Digimaailm

muutub väga kiiresti, juurde tuleb üha uut tehnikat ja tarkvara, mis toob kaasa uusi teadmis- ja

oskusvajadusi (sh uute IT vahendite kasutamisel, käitlemisel ja neist tõendite kättesaamisel).

Kurjategijad arendavad end kiiresti ja PPA peab nendest võimalusel samm ees olema. Oluline

roll on rahvusvahelisel tasandil riikidevahelisel koostööl ja seda tuleb laiendada ja tõhustada.

Kuriteod on juba paljuski piiriülesed ja kurjategijad tegutsevad üle maailma. Vajalik on

arendada uusi ja tõhusaid tööprotsesse, tegutseda erinevate riikidega kooskõlastatult ja ühistes

raamides.

6. Täiendatakse abikõlblike kulude nimekirja, et oleks selgelt välja toodud, et tootetoe

kulud on abikõlblikud.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11494.

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa siseturvalisusele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Kliimaministeeriumiga.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021 määrus (EL) 2021/1149, millega kehtestatakse

Sisejulgeolekufond

KÄSKKIRI

02.11.2023 nr 1-3/124

Muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6

Muudetud siseministri ….2026 käskkirjaga nr …

Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme

1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja

hõlbustamine" toetuse andmise

tingimused"" muutmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.03.2022–31.12.2029

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB)

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI)

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (23)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

„Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu,

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ kinnitatud

Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Teabevahetuse

tõhustamine ja hõlbustamine“ (edaspidi ka meede) toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades

terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust

ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette

Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja

kriisideks, tagades nende-vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse

artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust

pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel

ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“.

TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõime,

andmekvaliteet (välja arvatud seadmed);

- koolitus;

- seadmed.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie

inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja

töötamiseks. TATi tegevused on seotud arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise

sihiga ja alamsihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

TATi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ näitajasse: „hea valitsemise

indeks“ ja "ligipääsetavuse näitaja".

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

arenguvajadusi.

TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatüki 4.3 „Kindel

sisejulgeolek“ tegevussuunda „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“.

TATi tegevused aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6

„Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane

võitlus“.

TATi tegevused aitavad täita ka Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärki „Avaliku

sektori digimuutuste võimendamine“.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

3 (23)

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse tegevusi, mis:

- aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;

- on kooskõlas ISFi seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste

põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju

ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Infosüsteemi POLIS MISX4 seiremooduli arendamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti raames arendatakse infosüsteemi POLIS MISX seiremoodulit ja seda toetavaid

teenuseid, mis võimaldab tagada isikute ja objektide (sh sõidukite) nõuetekohase seire.

Arendatakse uuel kujul PPA ühiste infoobjektide andmestik ning selle haldus, päringud,

vajalikud liidestused jm analüüsist selguv seiretegevuseks vajalik.

MISX seiremoodul tagab PPAle info seiretegevuse teostamiseks, sh on see liidestatud

Schengeni infosüsteemiga läbi riigisisese ESIS5i, et tagada tagaotsimiste edastamine üle-

euroopalisse seiresse. Seiremooduli aluseks on projekti käigus uus arendatav PPA ühiste

infoobjektide (isikud, ettevõtted, aadressid, sõidukid jne) andmestik. Ühises

infoobjektide andmestikus säilitatakse vajalikku infot isikute ja objektide ning nende

seoste kohta, mis on vajalikud ka seiretegevuse võimaldamiseks. Seire all mõistetakse

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikute kohta informatsiooni kogumist,

vahendamist ja meetmete rakendamist eesmärgiga tagada avalik kord, kaitsta ühiskonna

liikmete seaduslikke huvisid, ennetada ja tõkestada süütegude toimepanemist ning tagada

õigusrikkujate suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendite kohaldamist. Seiremoodulis

ning ühiste infoobjektide andmestikus olevat infot ning funktsionaalsust vajavad PPA ja

teised riigiasutused. Projekti raames kirjeldatakse ja luuakse teenused, mis on vajalikud

teistele riigiasutustele seire pärimiseks, lisamiseks ja muutmiseks.

Tänased infosüsteemid ei võimalda mõistlike kuludega ja riskideta teha vajalikke

arendusi, sh on problemaatiline riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine (SIS ehk

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

4 MISX – infosüsteemi POLIS PPA menetluse infosüsteemi kontseptsiooni nimetus 5 ESIS – Schengeni infosüsteemi riiklik register

4 (23)

Schengeni viisaruumi kuulumisega seotud nõuded, Interpol ja teiste rahvusvaheliste

organisatsioonide ja süsteemide nõuded ning kohustused). MISX seiremoodul võimaldab

nii siseriiklikku kui rahvusvahelist seiramist, rahvusvahelise seire aluseks on siseriiklik

seire.

Projekt viiakse ellu, arvestades PPA liidestuvate süsteemide vajaduste/nõuetega.

2.1.2. Projekti sihtrühm: PPA

Siseriiklikud kasutajad (PPA ametnikud, teiste järelevalveasutuste ametnikud) –

seiremoodul võimaldab keskselt isikute ja objektide seiret, mida kasutatakse kogu PPA-s

(sh liidestatud infosüsteemides). Seiremoodul võimaldab PPA-l päringute kaudu vastu

võtta teiste liikmesriikide seirete infot ja ka ise rahvusvahelisse seiresse isikuid ja objekte

lisada.

Rahvusvahelised kasutajad (teiste Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide

politseiasutused, Interpol ja muud järelevalveasutused) – seiremoodul võimaldab

rahvusvahelist seiretegevust teistele EL liikmesriikidele, sest seiremoodul on ESISi

kaudu liidestatud rahvusvahelise Schengeni infosüsteemiga SIS.

2.1.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena valmib jätkusuutlik infosüsteemi POLIS MISX

seiremoodul ning selle aluseks olevad PPA ühiste infoobjektide andmestikud.

Tänapäevastel tehnoloogiatel põhinev seiremoodul vastab siseriiklike ja rahvusvaheliste

seiramiste nõuetele ning seirega seotud teenuseid on võimalik pakkuda teistele

süsteemidele (sh Schengeni infosüsteem, Interpol ning teised rahvusvahelised

organisatsioonid ja süsteemid). MISX seiremoodulit kasutatakse üleriigiliselt ja

rahvusvaheliselt.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023 – 31.08.2029

2.1.5. Projekti elluviija: PPA

Partner: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kellel

tekivad projekti käigus personalikulud.

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused

ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.2. Infosüsteemi POLIS KAIRI arendused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku (KAIRI) tehniline

uuendamine ning edasiarendamine politseilise tegevuse edendamiseks. Loodavad

lahendused toetavad digitaalset menetlust, tööriistade täiendused suurendavad võimekust

tuvastada süütegusid toime pannud isikuid.

2.2.2. Projekti sihtrühm:

infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku kasutajad PPAs ja partnerasutustes.

2.2.3. Projekti tulemus

loodavad arendused edendavad tõhusamat infokogumist, teabe analüüsi, jälitusmenetluse

võimekuse suurendamist ja parendamist ning koostööd partneritega. Planeeritavate

5 (23)

arendustega kaasajastatakse ja luuakse uusi jälitusmenetlusega seotud funktsionaalsusi.

Loodavad lahendused toetavad digitaalset menetlust.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.08.2029

2.2.5. Projekti elluviija: PPA

2.3. RABi aruandlusportaal

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on luua RABi teatamise ja aruandluse portaal, mis koondab kokku

teadete ja aruannete edastamise funktsionaalsuse ühte keskkonda. Uus portaal pakub

turvalist, efektiivset ja kasutajasõbralikku keskkonda kohustatud isikutele andmete

edastamiseks RABile. Koos tagasisidestamise, riskihinnangute ja uute andmekontrolli

funktsionaalsustega tagatakse parem suhtlus RABi ja kohustatud isikute vahel ning

suurendatakse edastatud andmete hulka ja kvaliteeti, läbi mille tõstetakse RABi

analüüsivõimekust. RABi iseteenindusportaali arenduse käigus luuakse turvaline

veebiportaal ja kasutuskeskkond ning täiendatakse RABi infosüsteemi RABIS.

Portaal on ligipääsetav puuetega inimestele.

Portaali arendamisel on planeeritud järgmised tegevused:

- eelanalüüs, millest selgub lahenduse täpne funktsionaalsus, funktsionaalsed ja

mittefunktsionaalsed nõuded, portaali visuaalne lahendus ja tarkvaraline platvorm

ning liidestused;

- tarkvara arendamine, hankimine, juurutamine, sh vajadusel tarkvara komponentide

kasutuslitsentsid projekti eluajal;

- riistvara soetamine lahenduse käitamiseks.

SMIT soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile.

2.3.2. Projekti sihtrühm: RAB

2.3.3. Projekti tulemus

loodud on RABi teatamise ja aruandluse portaal, kus ühes keskkonnas on teadete ja

aruannete edastamise funktsionaalsus.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.11.2023–31.12.2025

2.3.5. Projekti elluviija: RAB

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

6 (23)

2.4 Kriminaalpolitsei OSINT6 ja analüüsivõimekuse suurendamine

2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk

Hetkel puudub süsteemne ning terviklik OSINT teabe kogumise ja töötlemise platvorm,

mis vastaks PPAs süütegude menetlemisega seotud vajadustele. Andmemahud on

aastatega kasvanud selliselt, et kasutusel olevad tarkvarad ning muu kasutusel olevad

vahendid ei suuda tagada ressursisäästlikku ja õigeaegset analüüsi läbiviimist.

Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine

avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest

andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi

ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine.

Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega

teavet koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe

salvestamine ja süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT

tööriistu, mida saaks ühest kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja

efektiivsemalt teavet erinevatest keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua

automaatne vaatlusprotokollide genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja

teksti õigele dokumendivormile, koos täpsete kuupäevadega jne. Eelnimetatud

võimekuste väljaarendamisega luuakse eeldused edaspidiselt ka veebi kraapimismooduli

arendamiseks, mis võimaldab märgitud keskkondadest teavet koguda, salvestada ning

hiljem selle peal otsinguid teha. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo on mitme aasta jooksul arendanud tarkvara,

mis pakub erinevaid andmetöötlus- ja analüüsi lahendusi ning on peaasjalikult

konfigureeritud ja arendatud spetsiifiliselt küberkuritegude uurimiseks vajaliku

informatsiooni töötlemiseks. Teatud modifikatsioonidega on võimalik seda süsteemi

kohandada kasutatavaks ka kriminaalteabe taktikalise analüüsi jaoks. Projekti raames

kohandatakse edasiste arenduste käigus juba loodud lahendused üldisemate

analüüsiülesannete jaoks, st kõikide kuriteoliikide taktikalise analüüsi läbiviimiseks.

Enne tööriista arendamist analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või

rahvusvaheliselt.

Samuti tõhustatakse rahvusvahelist koostööd, oskusteabe ja kogemuste täiendamist ning

vahetamist (koolitused, lähetused jm).

2.4.2. Projekti sihtrühm:

PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiametis,

Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad ametnikud.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

2.4.3. Projekti tulemus

Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaoliselt

tegeleda OSINT teabe kogumise ja analüüsiga.[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga

nr 1-3/6]

6 Open Source Intelligence – andmed, mis kogutakse avalikult kättesaadavatest allikatest

7 (23)

OSINT ja analüüsi teabevaldkonnas toimib efektiivne rahvusvaheline koostöö, teabevahetus

ning täiendatakse teadmisi ja kogemusi.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2022 – 31.08.2029

2.4.5. Projekti elluviija: PPA

Partner: SMIT

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused

ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.5 Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud

2.5.1 Projekti sisu ja eesmärk

Eesmärk on tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks

vajaliku IKT riist- ja tarkvara elukaar ning hooldus.

2.5.2. Projekti sihtrühm:

PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad

ametnikud.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

2.5.3. Projekti tulemus

Tagatud on OSINT ja analüüsi tegevuste toimimiseks vajaliku IKT riistvara ja tarkvara

toimimine ning hooldus.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2023–31.08.2029

2.5.5. Projekti elluviija: PPA

Partner: SMIT

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused

ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.6. Tegevustoetus - küberüksuse tarkvaralitsentside ülalpidamiskulud

2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk

küberüksuste tarkvaralised uuendused (litsentsid).

2.6.2. Projekti sihtrühm:

PPA küberüksused

2.6.3. Projekti tulemus

soetatud on tööks vajalikud litsentsid.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2023–31.08.2029

2.6.5. Projekti elluviija: PPA

2.7. Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara, tarkvara, koolitused)

8 (23)

2.7.1. Projekti sisu ja eesmärk

Projekti eesmärk on tõsta PPA-s tehnilist võimekust tulla toime digitaalvaldkonnas ja

süüteomenetluses kiire, kvaliteetse ja ajasäästliku tõendite tuvastamise, kogumise,

käitlemise ja säilitamisega. Lisaks tagatakse valmisolek täisdigitaalsele

süüteomenetlusele üleminekuks.

Tõendite tuvastamiseks on oluline krüpteeritud IT-seadmetes olevatele andmetele

ligipääsu saamine. Samuti võimaldavad spetsiaalsed kopeerimisseadmed efektiivsemalt,

ajasäästlikumalt ja kvaliteetsemalt andmete kogumist.

Tõendite käitlemisel on vajalik analüüsida ja läbi töötada suur maht eriliigilist

andmestikku (koopiafailid, digitaalsed dokumendid, pangakontod, kõneeristused jne), et

leida nende omavahelisi seoseid ning kokku panna süüteomenetluses vajalik

tõendusmaterjal.

Analüüsi teostamiseks on vajalik töös rakendada piisava jõudlusega servereid, mis

annavad digikriminalistidele võimaluse tarkvara abil andmed uurijatele ette valmistada

sisuvaatluse teostamiseks läbi ajakohaste arendatud süsteemide. Asjakohase tarkvara abil

saab luua kogutud tõendite ja muude andmete põhjal tõendamiseks vajalikke seoseid

(näiteks organiseeritud kuritegevuses erinevate grupeeringute vahel). Läbi töötatud

materjali on võimalik visualiseerida graafiliselt, tuvastamaks seoseid erinevatest

andmeallikatest.

Tõendite säilitamisel on oluline, et kogutud ja analüüsitud digitõendid ja muu vajalik

digitaalne materjal (originaalfailid, töödeldud andmestik ja välja valitud tõendid) säiliksid

terve süüteomenetluse protsessi jooksul. Selleks, et tulla toime järjest kasvava

andmemahuga on vaja kasutusele võtta turvaline andmehoidla.

Projekti raames soetatakse süsteemide arendamiseks ja toimimiseks vajalikud tarkvarad

ja serverid ning nende toimimiseks vajalikud vahendid (nt litsentsid, võrguseadmed,

tootetoe jm). Enne tööriista arendamist ja seadmete soetamist analüüsitakse alternatiive,

mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt.

Samuti koolitatakse PPA ametnikke digikriminalistika ja digitõendite käitlemise

valdkonnas ning tehakse koostööd erinevate välispartneritega. Koolitustel osalemine ja

koolituse kohta käiv info ja kommunikatsioon tehakse nii füüsiliselt kui ka digitaalselt

ligipääsetavaks, kui koolitustel osalejad seda vajavad.

2.7.2. Projekti sihtrühm:

PPA, prokuratuur, kohtud, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut

2.7.3. Projekti tulemus

Soetatud on süsteemide toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid. PPA ametnikud on

koolitatud ja rahvusvaheline koostöö toimib.

2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.03.2023–31.12.2029

2.7.5. Projekti elluviija: PPA

9 (23)

2.8. Tegevustoetus - digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara uuendused,

litsentsid)

2.8.1. Projekti sisu ja eesmärk

Digikriminalistika IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamine (sh seadmed,

litsentsid, tootetoed jne).

2.8.2. Projekti sihtrühm:

PPA

2.8.3. Projekti tulemus

Soetatud on tööks vajalikud riist- ja tarkvarad.

2.8.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2024 – 31.12.2029

2.8.5. Projekti elluviija:

PPA

2.9. SIRENE töövoosüsteemi (ehk iSPOCi7) arendamine

2.9.1. Projekti sisu ja eesmärk

Eesmärk on viia SIRENE töövoosüsteem (uuele tehnoloogilisele platvormile ehk

sisuliselt arendada uus SIRENE töövoosüsteem, tagamaks võimekus realiseerida Euroopa

Liidu õigusaktidest (sh koostalitusvõime määrustest8, õiguskaitseasutuste teabevahetuse

direktiivist9) tulenevaid uusi nõudeid, mida olemasolev platvorm ei võimalda ning et

jätkuvalt tagada infosüsteemi turvaklassi ja andmekaitse nõuetele vastavus. Projekti

eelarvest rahastatakse arendusressurssi, st arendatakse uus SIRENE töövoosüsteem

osaliselt.

SIRENE töövoosüsteemi üleviimine uuele platvormile/tehnoloogilise baasi uuendamine

aitab muuta tööprotsesse automaatsemaks ehk vähendada käsitsi tehtavat tööd. Lisaks

võimaldab uus SIRENE töövoosüsteem arendada välja uued ja/või parendatud

funktsionaalsused (mh Schengeni hindamistel saadud soovitused kasutusmugavuse ja

automatiseerimise osas, statistikamoodul, piirangute määramine teabele, kasutajale

andmete kuvamise vorm ja sisu, seoste leidmine ja loomine) aga samuti täiendada

kasutajaprofiile ning luua teenused tabamuste kohta teabe edastamiseks turvalises kanalis

lõppkasutaja rakendusest. SIRENE töövoosüsteemi uuele platvormile üleviimine on

eelduseks õigusaktides nõutud andmekogude liidestuste ja/või funktsionaalsuste

arendamiseks.

2.9.2. Projekti sihtrühm:

PPA Rahvusvahelise ametiabi keskus (Interpol10, BRIIS11, SIRENE12, NCC10, Europol11)

7 iSPOC on PPA Rahvusvahelise ametiabikeskuse töövoo infosüsteem 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/977 10 Interpol on rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon 11 BRIIS on broneeringuifo andmekogu (PNR) 12 SIRENE tähendab täiendava teabe taotlemist riiklikest kannetest. SIRENE büroo vastutab teabe vahetamise ja

SISi hoiatusteadetega seotud tegevuse koordineerimise eest 10 NCC on riiklik koordinatsioonikeskus 11 Europol on Euroopa Politseiamet

10 (23)

2.9.3. Projekti tulemus

ISFi eesmärkidega kooskõlas olevad uue SIRENE töövoosüsteemi arendused on osaliselt

realiseeritud.

2.9.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.08.2029

2.9.5. Projekti elluviija: PPA

Partner: SMIT

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused

ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.10. Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur

2.10.1. Projekti eesmärk ja sisu

Schengeni soovituse kohaselt tuleb võtta kasutusele automaatne andmelaadur Europoli

infosüsteemiga (edaspidi EIS) suhtlemisel. Vastavalt Europoli määrusele13 peavad

Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid sisestama EISi kriminaalteavet, mis puudutab

rahvusvahelist organiseeritud ja rasket kuritegevust. Eesmärk on välja selgitada teabes

esinevad seosed või muu oluline kokkupuude andmete vahel, mis on seotud:

- isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises

või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

- isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime

Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid.

Projekti raames arendatakse välja automatiseeritud teabe edastamise protsess, millega

valideeritakse andmelaaduri abil kriteeriumitele vastava kogutud teabe saatmist EISi.

Projekti tegevusega seotud hanke viib läbi SMIT.

2.10.2. Projekti sihtrühm

Eesti uurimisasutused, sh PPA, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet ja Euroopa Liidu

politseiasutused.

2.10.3. Projekti tulemus

Kasutusel on automaatne EIS andmelaadur. Tagades Eesti kriminaalteabe otsingutega

kättesaadavuse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, on võimalik saada tabamuste

korral teavet teiste riikidega sihtmärkide ja seotud piiriüleste kuritegude kohta, et

alustada ja/ või läbi viia ühiseid menetlusi. See aitab kaasa kiiremale organiseeritud

kuritegevusega seotud menetluste läbiviimisele.

2.10.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2026 – 31.08.2029

2.10.5. Projekti elluviija: PPA

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. a määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europoli)

11 (23)

2.11. Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs

2.11.1. Projekti eesmärk ja sisu

Prüm raamistiku eesmärk on parandada, ühtlustada ja hõlbustada kuritegevusalase teabe

(DNA-profiilid, daktüloskoopia, näokujutiste), sõidukite registreerimisandmete ning

politseiregistrite andmete vahetamist kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja

uurimiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide ja Europoli vahel.

Samuti võimaldada ka teadmata kadunud isikute otsimist ja tuvastamata inimsäilmete

tuvastamist. Tagamaks tõhusamat politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud

andmete otsingut ja vahetust uuendati ning laiendati 2024. a Prüm II määruse14

kohaldamisala ning ajakohastati tehnilisi ja õigusnõudeid.

Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis

hõivekohtades, soetatakse hõive tulemuste väljatrükiks vajalikud printerid (nt DNA

sildiprinterid), sõrmejäljeskannerid, fotokomplekt sh lisavahendid (nt kaamerad) ning

lisavarustus ning tagatakse nende elukaar.

Prüm II arendustega seoses rahastatakse projektist PPA arenduseksperdi tööd ja

asjakohastes töögruppides ja lähetustel osalemist. Arenduseksperdi ülesandeks on

tagada Prüm II tegevuste koordineerimine PPAs ning koostöö teiste siseriiklike

asutustega.

SMIT hangib sõrmejäljehõive seadmed ning nendega kaasnevad litsentsid/tootetoe.

2.11.2. Projekti sihtrühm

PPA, sh kriminaalmenetlust läbiviivad ametnikud

2.11.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on hangitud sõrmejäljeskannerid, kaamerad ja lisavarustus ning on

tagatud Prüm tegevuste koordineerimine Eestis.

2.11.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2026-31.12.2029

2.11.5. Projekti elluviija: PPA

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

2.12. Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs

2.12.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärgiks on Prüm II võimekuse loomine EKEIs. Projektist rahastatakse selle

ühe komponendi - biomeetriahõive tarkvara - soetust.

Prüm andmevahetuse raames on kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks omavahel

ühendatud Euroopa riikide DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registrinumbrite

andmebaasid. Prüm andmevahetus lähtub Euroopa Nõukogu otsustest 2008/615/JSK ja

2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2018/1726, (EL)

2019/817 ja (EL) 2019/8181.

14 Prüm II määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märts 2024. a määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse

politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust

12 (23)

Üle kümne aasta töös olnud andmevahetus (nn Prüm I) on praeguseks jõudnud etappi,

kus vajab ajaga kaasas käimiseks nii tehnilist kui sisulist edasiarendust. Selleks muudeti

2021. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seni kehtinud Prüm

regulatsioone. Kaasajastatud Prüm - Prüm II - toob muuhulgas uuendusena sisse:

1) tsentraalse ruuteri kasutuselevõtu senise bilateraalse andmevahetusmudeli asemel

2) näokujutiste vahetamise

3) isikuandmete poolautomaatse vahetamise.

Isikuandmete poolautomaatse andmevahetuse eelduseks Prüm II raames on riikliku

süüteomenetluse biomeetriaregistri (edaspidi RSBR) tarkvaralise lahenduse valmimine.

RSBRi arendab Registrite ja Infosüsteemide Keskus riigieelarve vahenditest, kuid

tarkvara üks komponent – biomeetriahõive tarkvara – hangitakse käesoleva projekti

raames.

Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

2.12.2. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on biomeetria hõivajad PPA-s ja vanglates, EKEI biomeetriliste

valdkondade töötajad, Prüm andmevahetusega tegelevad isikud Eestis ja teistes EL

liikmesriikides.

2.12.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on hangitud biomeetriahõive tarkvara, mis teeb võimalikuks Prüm

II andmete vahetamise Eesti ja teiste EL liikmesriikide vahel.

2.12.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2026-31.08.2029.

2.12.5. Projekti elluviija: EKEI.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Infosüsteemi POLIS

MISX seiremooduli

arendamine

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

13 (23)

Infosüsteemi POLIS

KAIRI arendused

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

RABi

aruandlusportaal

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

Kriminaalpolitsei

OSINT ja

analüüsivõimekuse

suurendamine

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

Tegevustoetus -

OSINT süsteemi

püsikulud

Tegevustoetus -

Küberüksuse IKT

ülalpidamiskulud

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

14 (23)

Digikriminalistika

võimekuse

suurendamine

(riistvara, tarkvara,

koolitused)

O.1.1

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 12 32 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt

koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab

ühe projekti raames erinevat tüüpi

koolitust, tuleb temast projekti aruandluses

teatada ainult üks kord.

O.1.4 Ostetud

seadmete arv

arv 6 6 Seadmed on materiaalne vara, millele on

antud inventarinumber.

See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks

ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud

või liisitud seadmeid.

Tegevustoetus -

Digikriminalistika

ülalpidamiskulud

(riist- ja tarkvara,

uuendused,

litsentsid)

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

SIRENE

töövoosüsteemi (ehk

iSPOCi) arendamine

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

Europoli

infosüsteemi (EIS)

andmelaadur

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

Prüm II võimekuse

tõstmine ja tagamine

PPAs

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

15 (23)

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

O.1.4 Ostetud

seadmete arv

arv 0 90 Seadmed on materiaalne vara, millele on

antud inventarinumber.

See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks

ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud

või liisitud seadmeid.

Prüm II võimekuse

väljaarendamine

EKEIs

O.1.1

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 0 5 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt

koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab

ühe projekti raames erinevat tüüpi

koolitust, tuleb temast projekti aruandluses

teatada ainult üks kord.

O.1.3 Välja

töötatud/

kohandatud/

hooldatud IKT-

süsteemide arv

arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja

andmeid.

See näitaja hõlmab hiljuti loodud/

kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.

IKT-süsteemide loomine tähendab uue

IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/

hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki

muudatusi pärast IKT-süsteemi

kasutuselevõttu, et parandada vigu,

parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada

olemasolevale IKT-süsteemile uusi

funktsioone või uuendada riistvara

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-tase

2029

Selgitav teave

Infosüsteemi POLIS

MISX seiremooduli

arendamine

R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud

ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

muudetud IKT-

süsteemide arv

arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks

muutmine tähendab, et süsteemid on

võimelised teavet/andmeid vahetama ja

kasutama. Näitaja hõlmab

koostalitlusvõimet riiklike info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

süsteemide ning riiklike süsteemide ja

ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja

rahvusvaheliste andmebaaside vahel.

Digikriminalistika

võimekuse

suurendamine (riistvara,

tarkvara, koolitused)

R.1.7 Nende osalejate

arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

arv 22 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja

peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt

osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja

arvamuse saab registreerida ja esitada

kohe pärast koolituse toimumist.

16 (23)

R.1.8 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust, et

nad kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 22 3-6 kuud pärast koolituse toimumist

tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida

tema arvamust ja alles siis saab tema

arvamuse registreerida ja esitada selle

näitaja all.

Europoli infosüsteemi

(EIS) andmelaadur R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud

ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

muudetud IKT-

süsteemide arv

arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks

muutmine tähendab, et süsteemid on

võimelised teavet/andmeid vahetama ja

kasutama. Näitaja hõlmab

koostalitlusvõimet riiklike info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

süsteemide ning riiklike süsteemide ja

ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja

rahvusvaheliste andmebaaside vahel.

Selliste haldusüksuste

arv, kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud

olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/

vahendeid/juhiseid

koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega /

rahvusvaheliste

organisatsioonidega

arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja

osa, mis on seotud teabevahetusega

õiguskaitseasutuste ja muude pädevate

asutuste ning teiste liikmesriikide,

asjaomaste liidu organite, samuti

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega.

Prüm II võimekuse

tõstmine ja tagamine

PPAs

Selliste haldusüksuste

arv, kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud

olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/

vahendeid/juhiseid

koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega /

rahvusvaheliste

organisatsioonidega

arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja

osa, mis on seotud teabevahetusega

õiguskaitseasutuste ja muude pädevate

asutuste ning teiste liikmesriikide,

asjaomaste liidu organite, samuti

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega.

Prüm II võimekuse

väljaarendamine EKEIs R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud

ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks

muutmine tähendab, et süsteemid on

võimelised teavet/andmeid vahetama ja

kasutama. Näitaja hõlmab

koostalitlusvõimet riiklike info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

süsteemide ning riiklike süsteemide ja

17 (23)

muudetud IKT-

süsteemide arv

ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja

rahvusvaheliste andmebaaside vahel.

R.1.7 Nende osalejate

arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

arv 5 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja

peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt

osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja

arvamuse saab registreerida ja esitada

kohe pärast koolituse toimumist.

R.1.8 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust, et

nad kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 5 3-6 kuud pärast koolituse toimumist

tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida

tema arvamust ja alles siis saab tema

arvamuse registreerida ja esitada selle

näitaja all.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus (75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete

kulude

määr (%

otsestest

kuludest)

Infosüsteemi POLIS MISX

seiremooduli arendamine 1 741 959 580 653 2 322 612

1,1%

Infosüsteemi POLIS KAIRI

arendused 1 080 000 360 000 1 440 000

3,1%

RABi aruandlusportaal 150 000 50 000 200 000

2,5%

Kriminaalpolitsei OSINT ja

analüüsivõimekuse

suurendamine

1 044 000 348 000 1 392 000 4,4%

Tegevustoetus - OSINT

süsteemi püsikulud

703 500 234 500 938 000 0%

Tegevustoetus - Küberüksuse

IKT ülalpidamiskulud

750 000 250 000 1 000 000 0%

Digikriminalistika võimekuse

suurendamine (riistvara,

tarkvara, koolitused)

969 000 323 000 1 292 000 (sh

kuni 568 239 eurot

seadmete

soetamiseks)

0%

Tegevustoetus -

Digikriminalistika

ülalpidamiskulud (riist- ja

tarkvara, uuendused, litsentsid)

1 295 291 431 764 1 727 055 (sh kuni 447 600

eurot seadmete

soetamiseks)

0%

SIRENE töövoosüsteemi (ehk

iSPOCi) arendamine

1 125 000 375 000 1 500 000 4,41%

Europoli infosüsteemi (EIS)

andmelaadur

138 213,75 46 071,25 184 285 1%

18 (23)

Prüm II võimekuse tõstmine ja

tagamine PPAs

675 391,5 225 130,5 900 522 (sh kuni

635 000 eurot

seadmete

soetamiseks)

2,2%

Prüm II võimekuse

väljaarendamine EKEIs

471 000 157 000 628 000 0%

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksusKorraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII punktis 1 sätestatust.

7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh

7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

7.6.2. koolituste, seminaride ja konverentside korraldamise kulu (sh ruumide ja tehnika rent,

toitlustus, reisikulud, lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-

ja reisikulud), jmt);

7.6.3. koolitusmaterjalide kulu (sh materjalide koostamine, toimetamine kujundamine,

trükkimine, paljundamine ja tootmine);

7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge);

7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, töögruppides, konverentsidel

osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates

riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel)

osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-

toetuse keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva enne koolituse toimumist; [muudetud

siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

7.6.6. ligipääsetavusega seotud kulud, kui sihtrühmas olijad vajavad erilahendusi;

7.6.7. tarkvaralahenduse eelanalüüs;

7.6.8. tarkvara/infosüsteemi arendamine;

7.6.9. tarkvara juurutus ja paigaldus;

19 (23)

7.6.10. tarkvara testimise kulud (sh läbivustesti kulu);

7.6.11. litsentside kulu;

7.6.12. seadmete soetamise ja rentimise kulu punktis 5 toodud piirmäära ulatuses;

7.6.13. tegevustoetuse projektides infosüsteemi töös hoidmise kulu;

7.6.14. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine);

7.6.15. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks;

7.6.16. tootetoe kulu.

7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja

transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktides 7.6.2, 7.6.11 ja

7.6.12 nimetatud juhul.

7.8. Rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme võib lisaks kasutada piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu hõlmatud täiendavates valdkondades. Seadmete kasutamine

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30% nende

seadmete kogu kasutusajast. IKT-süsteemid, mida kasutatakse piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu täiendavas valdkonnas, pakuvad andmeid ja teenuseid kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes

ja tõendada.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;

8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on

varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist

muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat.

8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

20 (23)

8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse

§-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. [muudetud siseministri 14.01.2026

käskkirjaga nr 1-3/6]

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi

väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja

eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile

15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda

järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi

väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt

14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete

osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise

ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,

auditisse või hindamisse.

9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 artikli 82

lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

9.4. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku

õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra,

21 (23)

kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas Euroopa

parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega (EL) 2016/679[1].

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta

15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse

elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande

esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks

tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale

vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste

kõrvaldamist.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

[1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

22 (23)

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui

see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.

[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6]

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.03.2022.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

23 (23)

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

03.06.2026 nr 1-6/3481-1

Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2

"Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine"

toetuse andmise tingimused"" muutmine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2

„Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu

Lisa 2. Seletuskiri

Lisa 3. Ministri käskkirja tekst muudatustega

Ülle Leht 6125078

[email protected]