Rahandusministri 6. aprilli 2023. a määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

Meie 03.06.2026 nr 1.1-10.1/2400-1

Rahandusministri 6. aprilli 2023. a

määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

põhimäärus“ muutmine

Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks rahandusministri määruse "Tegelike

kasusaajate 6.aprilli 2023.a määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja

põhimäärus" muutmise eelnõu, mis on lisatud koos seletuskirjaga käesolevale kirjale.

Palume Teie arvamust eelnõu kohta hiljemalt 18.06.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

3. Määruse seletuskirja lisa

Revo Krause 53883995

[email protected]

Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet

Andmekaitse Inspektsioon

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Rahapesu Andmebüroo

Finantsinspektsioon

Eesti Pank

2

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Advokatuur

Notarite Koda

Audiitorkogu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit

Eesti Raamatupidajate kogu

Eesti Kinnisvaramaaklerite koda

Eesti Digivara Liit MTÜ

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

1

Rahandusministri 6. aprill 2023. a määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu

asutamine ja põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) §-ga 762 alusel on

asutatud tegelike kasusaajate andmekogu ja kehtestatud tegelike kasusaajate andmekogu

põhimäärus. Andmekogusse on koondatud andmed eraõiguslike juriidiliste isikute ja

usaldushalduste tegelike kasusaajate kohta ning digitaalne arhiiv, mis võimaldab tutvuda

tegelike kasusaajate andmete ajalooga. Andmekogu lihtsustab järelevalvet ning suurendab

Eestis registreeritud äriühingute ja usaldushalduste läbipaistvust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024 direktiiviga (EL) 2024/1640, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist

rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks, kehtestatakse normid,

mis käsitlevad liikmesriikide tegelike kasusaajate keskregistritest andmete väljastamist selleks

õigustatud huvi tõendanud isikutele nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt Euroopa Liidus.

Direktiiviga (EL) 2024/1640 nähakse ette, milliseid asjaolusid peab liikmesriigi tegelike

kasusaajate keskregistri vastutav töötleja õigustatud huvi hindamisel arvesse võtma ning

millistel juhtudel keskregistrist andmeid väljastama või andmete väljastamisest keelduma.

Samuti reguleerib direktiiv (EL) 2024/1640 liikmesriikide vahelist keskregistrite liidestamist

Euroopa Liidu ülese keskregistriga (Beneficial Ownership Registry Information System ehk

BORIS1).

Rahandusministri 6. juuni 2023. a määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine

ja põhimäärus” muudatused lähtuvad direktiivi (EL) 2024/1640 artiklitest 11, 12 ja 13. Määrus

ei loo iseseisvat uut õigust tegelike kasusaajate andmetele juurde pääseda, vaid täpsustab

seaduses ja Euroopa Liidu õiguses ette nähtud juurdepääsu tehnilist ja menetluslikku

korraldust. Muudatustega täpsustatakse tegelike kasusaajate andmekogu andmetega tutvumise

võimalusi, sätestatakse isikute ja asutuste kategooriad, kellel on võimalik andmetega tutvuda

ja millises ulatuses, ning vastutava töötleja ülesanded seoses andmekogust andmete

väljastamisega. Direktiivi (EL) 2024/1640 artiklid 11, 12, 13 ning ka 15 peavad olema üle

võetud ja jõustatud 10. juuliks 2026.a.

Käesoleva eelnõu eesmärk on ajakohastada tegelike kasusaajate andmekogu õigusraamistikku

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige direktiiviga (EL) 2024/1640, ning tagada

andmekogu kasutamisel parem tasakaal läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse vahel. Määrus

kehtestatakse RahaPTS § 76² lõike 1 alusel. Eelnõuga ei asutata uut andmekogu ega muudeta

tegelike kasusaajate andmete kogumise põhialuseid, vaid täpsustatakse olemasoleva

1 Beneficial ownership registers interconnection system (BORIS) | European e-Justice Portal

2

andmekogu kasutamise, andmetele juurdepääsu, õigustatud huvi hindamise, logimise, statistika

pidamise ning Euroopa Liidu tegelike kasusaajate keskregistrite ühendamise süsteemiga

BORIS liidestamise korraldust. Muudatused on vajalikud selleks, et viia tegelike kasusaajate

andmekogu põhimäärus kooskõlla direktiivist (EL) 2024/1640 tuleneva uue

juurdepääsumudeliga, mille kohaselt ei ole tegelike kasusaajate andmed üldiselt ja piiramatult

avalikud, vaid kättesaadavad pädevatele asutustele, kohustatud isikutele ning õigustatud huvi

tõendanud isikutele seaduses ja Euroopa Liidu õiguses sätestatud tingimustel.

Vastavalt direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 12 punktile 2 tagatakse edaspidi vaid õigustatud

isikutele ligipääs tegeliku kasusaaja andmetele. Direktiivi kohaselt on õigustatud isikuteks:

 isikud, kes tegutsevad ajakirjanduse, teavitamise või muu meedias väljendamise

eesmärgil ja kes on seotud rahapesu, sellega seotud eelkuritegude või terrorismi

rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega;

 kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas valitsusvälised

organisatsioonid ja akadeemilised ringkonnad, mis on seotud rahapesu, selle

eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu

võitlemisega;

 ) füüsilised või juriidilised isikud, kes tõenäoliselt teevad tehingu juriidilise isiku või

õigusliku üksusega ja kes soovivad vältida seost sellise tehingu ning rahapesu, selle

eelkuritegude või terrorismi rahastamise vahel;

 isikud, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise nõudeid kolmandates riikides, tingimusel et nad suudavad

tõendada vajadust pääseda juurde teabele seoses juriidilise isiku või õigusliku

üksusega, et rakendada kliendi või potentsiaalse kliendi suhtes

hoolsusmeetmeid vastavalt nendes kolmandates riikides kehtivatele rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele;

  liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pädevate asutustega

samalaadsed asutused kolmandates riikides, tingimusel et nad suudavad

tõendada vajadust pääseda juurde teabele seoses juriidilise isiku või õigusliku

üksusega, et täita konkreetse juhtumi kontekstis oma ülesandeid nende

kolmandate riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistike

alusel;

  asutused, kes vastutavad äriühingute registreerimise eest ning liikmesriigi

asutused, kes vastutavad piiratud vastutusega äriühingute ümberkujundamise,

ühinemise ja jagunemise seaduslikkuse kontrollimise eest;

  programmi haldavad asutused, mille liikmesriigid on kindlaks määranud

vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 71, seoses liidu vahenditest toetuse

saajatega;

  avaliku sektori asutused, kes rakendavad määruse (EL) 2021/241 alusel taaste-

ja vastupidavusrahastut, seoses rahastust toetuse saajatega;

  liikmesriikide avaliku sektori asutused riigihankemenetluse raames seoses

pakkujate ja ettevõtjatega, kellega sõlmitakse riigihankemenetluse raames

leping;

3

  rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise toodete pakkujad, rangelt vaid

sellises ulatuses, mil tooteid sisaldavad seda teavet, antakse üksnes klientidele,

kes on kohustatud isikud või pädevad asutused, tingimusel et need toodete

pakkujad suudavad tõendada vajadust pääseda juurde teabele seoses

kohustatud isiku või pädeva asutusega sõlmitud lepinguga;

 muude isikud, kes suudavad tõendada õigustatud huvi rahapesu, selle

eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu

võitlemise suhtes, antakse juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele igal

üksikjuhul eraldi.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna

nõunik Revo Krause ([email protected] tel 53883995), nõunik Kristina Aruste-Terentjev

([email protected], tel 58851400) ja nõunik Liina Malm ([email protected], tel

53079312). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse rahandusministri 6. aprilli 2023. a määrust nr 22 „Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja põhimäärus“.

Muudatused jagunevad nelja põhilisse plokki. Esiteks täpsustatakse andmekogu eesmärki ning

vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid uue juurdepääsumudeli rakendamisel. Teiseks

kehtestatakse õigustatud huvi alusel juurdepääsu taotlemise ja hindamise korraldus.

Kolmandaks täpsustatakse andmekogu kasutamise logimist, statistika pidamist ning

andmesubjekti õiguste teostamiseks vajalikke tehnilisi ja korralduslikke tagatisi. Neljandaks

nähakse ette üleminekusätted seniste juurdepääsulahenduste ja juurdepääsuõiguste uue korraga

kooskõlla viimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 sissejuhatavat lauseosa, asendades tekstiosa

„ja avalikustades teavet“ tekstiosaga „,kontrollides ja tehes juurdepääsuõigust omavatele

isikutele kättesaadavaks andmed“. Muudatuse eesmärk on viia andmekogu pidamise eesmärki

kirjeldav säte kooskõlla tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu uue korraga, mille

kohaselt ei ole andmekogu andmed edaspidi üldiselt kõigile kättesaadavad ja avalikud, vaid

andmed tehakse kättesaadavaks juurdepääsuõigust omavatele isikutele.

Kehtivas sõnastuses on andmekogu pidamise eesmärgiks muu hulgas teabe avalikustamine.

Muudatusega asendatakse avalikustamisele viitav sõnastus andmete kontrollimise ja

juurdepääsuõigust omavatele isikutele kättesaadavaks tegemisega. Sellega kajastatakse, et

andmekogu eesmärk ei piirdu üksnes andmete kogumise ja hoidmisega, vaid hõlmab ka

andmete kvaliteedi kontrollimist ning andmete väljastamist seaduses ja Euroopa Liidu õiguses

ette nähtud ulatuses.

4

Muudatusega täpsustatakse andmekogu pidamise eesmärki, viies selle kooskõlla Euroopa

Liidu õigusega. Muudatus aitab paremini kajastada tegelike kasusaajate registri rolli rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning suurendab õigusselgust. Muudatuse

keskne eesmärk on asendada senine avalikustamisele suunatud sõnastus kontrollitud

juurdepääsu mudeliga. Tegelike kasusaajate andmete kättesaadavaks tegemine toimub edaspidi

vastavalt sellele, millisel õiguslikul alusel isik andmetele juurdepääsu taotleb. Selline

lähenemine vähendab eraelu ja isikuandmete kaitse riivet ning on kooskõlas Euroopa Kohtu

liidetud kohtuasjades C-37/20 ja C-601/20 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tegelike

kasusaajate andmete piiramatu avalik kättesaadavus ei ole põhiõiguste seisukohast lubatav.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 7. Muudatusega täpsustatakse

andmekogu andmetele kohalduvaid andmekaitse ja infoturbe põhimõtteid. Kuna andmekogu

andmetele juurdepääs ei ole edaspidi üldine avalik juurdepääs, vaid sõltub õigusaktides

sätestatud juurdepääsualustest, tuleb sättes avalikkusele kättesaadavuse asemel rõhutada

andmete kättesaadavust juurdepääsuõigust omavatele isikutele ning õigusvastase

avalikustamise välistamist. Muudatus toetab andmekogu kasutamise õiguspärasuse kontrolli

ning tagab, et andmeid töödeldakse üksnes selleks õigustatud kasutajate poolt ja õigusaktides

sätestatud eesmärkidel. Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) põhimõtetega, eelkõige turvalisuse ja

konfidentsiaalsuse nõudega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse määruse § 5 punktist 5 välja sõna „avalikkusele“. Muudatus

on seotud tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu korra muutumisega. Vastutava töötleja

ülesandeks jääb jätkuvalt menetleda taotlusi tegeliku kasusaaja andmete kättesaadavuse

piiramiseks, kuid sätte sõnastus ei pea enam lähtuma eeldusest, et andmed on üldsusele

avalikud.

Muudatus on tehniline ja tagab määruse sisemise kooskõla muudetava §-ga 10, mille kohaselt

võimaldatakse andmekogule juurdepääs õigusaktis sätestatud ulatuses pädevatele asutustele,

kohustatud isikutele ning õigustatud huvi tõendanud füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § -s 5 vastutava töötleja ülesandeid. Täiendused

on vajalikud, sest õigustatud huvi alusel andmetele juurdepääsu võimaldamine eeldab taotluste

vastuvõtmist, taotleja isikusamasuse kontrollimist, õigustatud huvi põhjendatuse hindamist,

juurdepääsu andmise või sellest keeldumise otsustamist ning vajaduse korral juurdepääsu

pikendamist või tühistamist.

Samuti lisatakse vastutava töötleja ülesandeks koostada juurdepääsude ja kättesaadavuse

piirangute kohta statistikat ning täita Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid

teavitamiskohustusi. Need ülesanded seonduvad Euroopa Liidu uue rahapesu tõkestamise

raamistikuga, mille kohaselt tuleb kesksete tegelike kasusaajate registrite juurdepääsukorra

rakendamisel tagada õigustatud huvi kontrollimine, juurdepääsuotsuste dokumenteerimine

5

ning asjakohaste andmete edastamine Euroopa Komisjonile. Muudatused on vajalikud

direktiivi (EL) 2024/1640 artiklite 11 ja 12 nõuete täitmiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse määruse § 6 lõike 1 punktis 1 teenindava asutuse

ülesannet võimaldada e-äriregistri kaudu andmekogu andmete esitamist ja nendega tutvumist

lisaks RahaPTS-is ja määruses sätestatule ka Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud ulatuses.

Muudatus on vajalik, sest tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu ja registrite piiriülest

kasutamist reguleerivad edaspidi lisaks siseriiklikule õigusele ka Euroopa Liidu uue rahapesu

tõkestamise paketi õigusaktid. Muudatus ei anna teenindavale asutusele iseseisvat

otsustuspädevust juurdepääsuõiguse üle, vaid täpsustab, millise õigusraamistiku järgi tuleb

tehnilist juurdepääsulahendust rakendada.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 6 lõikes 1 teenindava asutuse ülesandeid.

Muudatused on vajalikud, et tagada andmekogu uue juurdepääsumudeli tehniline rakendamine.

Teenindav asutus peab tagama eri juurdepääsutasemete tehnilise toimimise, kasutajate

autentimise ja autoriseerimise, õigustatud huvi alusel juurdepääsu taotlemise ja tühistamise

tehnilise toe ning andmekogu kasutamise tehnilise arvestuse.

Täiendustega nähakse ette ka tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, mis välistavad

asjaomase juriidilise isiku või usaldushalduse teavitamise päringu tegemisest olukorras, kus

teavitamiskeeld tuleneb seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist. Selline lahendus on vajalik,

et pädevate asutuste ja teiste seaduses nimetatud isikute juurdepääs ei kahjustaks rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke ega muid seaduses kaitstavaid huve.

Teenindava asutuse ülesandeks lisatakse ka perioodiliste ülevaadete ja statistika esitamine

vastutavale töötlejale. See võimaldab vastutaval töötlejal täita andmekogu pidamise,

järelevalve, aruandluse ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid Euroopa Komisjoni

teavitamiskohustusi. Muudatused on vajalikud, et tagada andmekogu kasutamise jälgitavus

ning vastavus Euroopa Liidu õiguse nõuetele.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse §-s 9 lahknevusteatise menetlemise korda. Muudatusega

sätestatakse, et registripidaja võtab lahknevuse lahendamiseks vajalikud meetmed viivitamata,

kuid üldjuhul hiljemalt 30 tööpäeva jooksul lahknevusteatise saamisest.

Täiendus tuleneb Euroopa Liidu uuest rahapesu tõkestamise raamistikust, mille kohaselt

peavad keskregistri eest vastutavad üksused võtma 30 tööpäeva jooksul pärast pädeva asutuse

või kohustatud isiku esitatud lahknevusteatist asjakohaseid meetmeid lahknevuse

lahendamiseks. Kui lahknevus on keerukas ja seda ei ole võimalik tähtaja jooksul lahendada,

tuleb tehtud toimingud dokumenteerida ning jätkata meetmete võtmist kuni lahknevuse

lahendamiseni. Samuti peab lahknevusmärge olema nähtav isikutele ja üksustele, kellel on

õigus andmetele juurde pääseda, kuni lahknevus on lahendatud.

6

Muudatus parandab tegelike kasusaajate andmete kvaliteeti ja suurendab andmekogu

usaldusväärsust, sest lahknevuse olemasolu on nähtav andmekogu õigustatud kasutajatele seni,

kuni andmed on kontrollitud ja lahknevus kõrvaldatud.

Eelnõu § 1 punktiga 8 sõnastatakse ümber määruse § 10, mis reguleerib andmekogule

juurdepääsu. Muudatus on vajalik, sest tegelike kasusaajate andmete senine üldine avalikkus

asendub juurdepääsumudeliga, mille kohaselt võimaldatakse andmetele juurdepääs seaduses

sätestatud ulatuses pädevatele asutustele, kohustatud isikutele ning õigustatud huvi tõendanud

füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogule võimaldatakse juurdepääs ja andmekogust väljastatakse

andmeid äriregistri infosüsteemi ning Euroopa Liidu tegelike kasusaajate keskregistri BORIS

kaudu. See tagab nii riigisisese kui ka piiriülese juurdepääsu Euroopa Liidu õiguses ette nähtud

juhtudel ja ulatuses.

Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse andmekogu juurdepääsu põhikategooriad ja kasutajarühmapõhine

tehniline rakendamine. Lõige 4 sätestab, et õigustatud huvi alusel juurdepääs võimaldatakse

vastutava töötleja otsuse alusel. Lõige 5 tagab, et andmete väljastamine toimub asjaomast

juriidilist isikut või usaldushaldust teavitamata, kui selline teavitamine on seaduse või Euroopa

Liidu õiguse kohaselt välistatud.

Lõigetes 6 ja 7 täpsustatakse ajalooliste, digitaalses arhiivis olevate ja RahaPTS § 79² alusel

piiratud kättesaadavusega andmete väljastamise tingimusi. Nende andmete suhtes kohaldub

rangem juurdepääsukord, sest tegemist võib olla suurema eraelu puutumatuse ja turvariskiga

seotud andmetega.

Lõikes 10 nimetatud õigustatud huvi alusel taotletud juurdepääs andmetele antakse kuni

kolmeks aastaks. Taotluse esitamisel on võimalik taotluse esitajal valida endale sobilik

juurdepääsu periood kuni kolmeks aastaks.

Muudatus tagab parema kooskõla Euroopa Kohtu praktikaga (liidetud kohtuasjad C-37/20 ja

C-601/20), mille kohaselt ei ole tegelike kasusaajate andmete piiramatu avalik kättesaadavus

lubatav. Samal ajal viib muudatus määruse kooskõlla direktiiviga (EL) 2024/1640, eelkõige

selle artiklitega 11, 12 ja 13, milles nähakse ette tegelike kasusaajate andmetele juurdepääs

pädevatele asutustele, kohustatud isikutele ning õigustatud huvi tõendanud isikutele ning

õigustatud huvi kontrollimise kord. Direktiiviga nähakse liikmesriikidele ette kohustust

liidestada liikmesriikide tegelike kasusaajate andmekogu Euroopa Liidu tegelike kasusaajate

keskregistriga BORIS.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse määrust §-ga 10¹, milles sätestatakse õigustatud huvi

hindamise ja andmetele juurdepääsust keeldumise kord. Säte täpsustab vastutava töötleja

ülesannet hinnata taotluses ja selle lisades esitatud asjaolude põhjendatust ja asjakohasust ning

vajaduse korral küsida taotlejalt lisateavet või -dokumente.

7

Õigustatud huvi hindamisel tuleb hinnata nii taotluse eesmärki, taotleja seost taotletavate

andmetega kui ka seda, kas andmete kasutamine on seotud rahapesu, terrorismi rahastamise

või nendega seotud kuritegude tõkestamise eesmärgiga. Õigustatud huvi olemasolu ei saa

eeldada üksnes taotleja üldise huvi, majandusliku huvi või uudishimu põhjal. Vastutav töötleja

peab saama taotluse ja sellele lisatud dokumentide põhjal kontrollida, miks just konkreetse

juriidilise isiku või usaldushalduse tegeliku kasusaaja andmetele juurdepääs on taotleja

eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Kui vastutav töötleja tuvastab õigustatud huvi olemasolu, võimaldatakse taotlejale juurdepääs

taotluses nimetatud juriidilise isiku, usaldushalduse või muu õigusliku üksuse tegelike

kasusaajate andmetele õigusaktides sätestatud ulatuses.

Sättes nähakse ette ka taotlusele vastamise tähtaeg. Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleb alates

10. novembrist 2026. a kontrollida õigustatud huvi olemasolu ja vastata taotlejale 12 tööpäeva

jooksul. Ootamatult suure taotluste arvu korral võib tähtaega pikendada 12 tööpäeva võrra ning

jätkuvalt suure taotluste arvu korral veel 12 tööpäeva võrra.

Lõikes 4 sätestatakse keeldumise alused. Vastutav töötleja keeldub juurdepääsu andmisest

eelkõige juhul, kui taotleja ei ole esitanud vajalikku teavet või dokumente, õigustatud huvi ei

ole tõendatud, kohaldub RahaPTS § 79² alusel andmete kättesaadavuse piirang, vastutaval

töötlejal on põhjendatud kahtlus andmete väärkasutamise kohta või andmete väljastamine

kolmandas riigis asuvale taotlejale ei oleks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse V

peatükiga. Keeldumise alused põhinevad AMLD6 artikli 13 lõikel 7.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määrust §-ga 11¹, milles sätestatakse õigustatud huvi

alusel juurdepääsu taotluse esitamise viis ja taotluses esitatavad andmed. Taotlus esitatakse

vastutavale töötlejale äriregistri infosüsteemi kaudu või muul vastutava töötleja määratud

viisil.

Taotluses tuleb märkida taotleja tuvastamiseks vajalikud andmed, kontaktandmed, juurdepääsu

taotlemise alus ja eesmärk, andmed taotleja kutse või tegevusala kohta ning andmed või

dokumendid, mis tõendavad õigustatud huvi olemasolu. Selline andmekoosseis võimaldab

vastutaval töötlejal hinnata taotleja isikusamasust, tema seost taotletavate andmetega ning seda,

kas taotletav juurdepääs on seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise

tõkestamise või nende vastu võitlemise eesmärgiga. Muudatused on vajalikud direktiivi (EL)

2024/1640 artikli 12 ja 13 rakendamiseks.

Säte ei piira vastutava töötleja õigust küsida vajaduse korral täiendavaid andmeid või

dokumente, kui esitatud teave ei võimalda õigustatud huvi olemasolu hinnata.

Eelnõu § 1 punktiga 11 sõnastatakse ümber määruse § 12 tekst, mis reguleerib andmekogu

kasutamise logimist ja logiandmete säilitamist. Muudatus on vajalik, sest andmekogu

juurdepääsumudel muutub isikustatud ja kasutajarühmapõhiseks ning andmete kasutamise

õiguspärasust peab olema võimalik hiljem kontrollida.

8

Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja

organisatsiooniliste meetmete abil. Lõikes 2 sätestatakse logitavate toimingute ja andmete

minimaalne koosseis. Logitakse muu hulgas päringud, andmete esitamine, lahknevusteatised,

juurdepääsutaotlused, juurdepääsu andmine, juurdepääsust keeldumine ja juurdepääsu

tühistamine.

Logitavate andmete hulka kuuluvad kasutaja või taotleja tuvastamist võimaldavad andmed,

toimingu liik, tegemise aeg, päringu või taotluse objekt, juurdepääsu alus või kategooria ning

viide vastutava töötleja otsusele, kui toiming tugines sellisele otsusele. Selline logimine on

vajalik, et tagada andmekogu kasutamise auditeeritavus, väärkasutuse tuvastamise võimalus

ning andmesubjekti ja pädevate asutuste õiguste teostamine seaduses sätestatud juhtudel.

Lõikes 3 pikendatakse isikuandmete töötlemise logiandmete säilitamise tähtaega viie aastani,

kui seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene pikemat säilitamistähtaega. Pikem

säilitamistähtaeg on põhjendatud, arvestades andmekogu andmete tundlikkust,

juurdepääsuõiguste kontrollimise vajadust ning asjaolu, et õigustatud huvi alusel antud

juurdepääsud ja juurdepääsuotsused võivad omada tähendust pikema aja jooksul.

Lõikes 4 sätestatakse, et logiandmeid väljastatakse andmesubjektile või pädevale asutusele

üksnes õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras.

Logiandmed ei ole iseseisev avalik andmestik, vaid neid kasutatakse üksnes õiguspärasuse

kontrollimiseks, järelevalveks, statistika koostamiseks ning õigusaktides sätestatud juhtudel

andmesubjektile või pädevale asutusele teabe väljastamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse määrust §-ga 12¹, milles sätestatakse juurdepääsu- ja

piirangustatistika pidamine. Teenindav asutus peab arvestust õigustatud huvi alusel esitatud

juurdepääsutaotluste, rahuldatud ja rahuldamata taotluste, tühistatud juurdepääsuõiguste ning

RahaPTS § 79² alusel kohaldatud andmete kättesaadavuse piirangute arvu ja aluste kohta.

Statistika pidamine on vajalik, et vastutav töötleja saaks hinnata uue juurdepääsumudeli

toimimist, tuvastada võimalikke kitsaskohti ning täita Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid

aruandlus- ja teavitamiskohustusi. AMLD6 näeb liikmesriikidele ette kohustuse koguda

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhususe hindamiseks asjakohast

statistikat ning edastada seda Euroopa Komisjonile.

Lõike 2 kohaselt avaldab vastutav töötleja kord aastas isikustamata koondstatistika ning esitab

Euroopa Liidu õigusaktides ette nähtud andmed Euroopa Komisjonile. Avaldatav statistika ei

võimalda tuvastada konkreetseid taotlejaid, andmesubjekte ega päringuobjekte.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse määruse § 14 lõikega 2 ja nähakse ette rakendussäte enne

muudatuste jõustumist antud lepinguliste juurdepääsuõiguste ülevaatamiseks. Muudatus on

vajalik, kuna eelnõuga muutub tegelike kasusaajate andmekogule juurdepääsu korraldus.

9

Rakendussätte kohaselt kontrollib tegeliku kasusaaja andmekogu vastutav töötleja tegelike

kasusaajate andmekogule antud lepinguliste juurdepääsuõiguste vastavust määruse 2026. aasta

10. juulil jõustuvale redaktsioonile ning teeb vajalikud toimingud juurdepääsuõiguste

kooskõlla viimiseks hiljemalt 2026. aasta 10. augustil. Tähtaeg annab vastutavale töötlejale

mõistliku aja olemasolevate lepinguliste juurdepääsuõiguste ülevaatamiseks, vajaduse korral

muutmiseks või lõpetamiseks ning aitab tagada sujuva ülemineku uuele korrale.

Säte ei anna isikutele uut iseseisvat õigust tegelike kasusaajate andmekogu andmetele juurde

pääseda ega võimalda andmetele juurdepääsu ulatuses, mis ei ole kooskõlas alates 2026. aasta

10. juulist kehtiva õigusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist

rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, osalise ülevõtmisega. Eelnõuga täpsustatakse

eelkõige direktiivi artiklitest 11, 12, 13 ja 15 tulenevate nõuete rakendamist tegelike

kasusaajate andmekogu põhimääruse tasandil.

Direktiiv (EL) 2024/1640 näeb ette diferentseeritud juurdepääsumudeli tegelike kasusaajate

andmetele. Pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele tuleb tagada juurdepääs nende

ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Isikutele, kes ei ole pädevad asutused ega kohustatud

isikud, võimaldatakse juurdepääs juhul, kui nad tõendavad õigustatud huvi. Eelnõuga

täpsustatakse selle mudeli rakendamiseks andmekogu vastutava ja volitatud töötleja

ülesandeid, õigustatud huvi alusel taotluse esitamise korda, taotluse hindamise aluseid,

juurdepääsu andmise ja sellest keeldumise korraldust ning logimise ja statistika pidamise

nõudeid.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-37/20 ja C-601/20 väljendatud

põhimõttega, mille kohaselt tegelike kasusaajate andmete üldine ja piiramatu avalik

kättesaadavus kujutab endast ebaproportsionaalset sekkumist eraelu puutumatuse ja

isikuandmete kaitse põhiõigustesse. Eelnõuga nähakse ette kontrollitud juurdepääs, mille puhul

andmete kättesaadavus sõltub juurdepääsu alusest, kasutajarühmast ja taotluse põhjendatusest.

4. Määruse mõjud

4.1 Mõju põhiõigustele ja isikuandmete kaitse

Eelnõu mõjutab eelkõige Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust ja

§-s 42 sätestatud õigust riigi poolt kogutud andmetega tutvuda ning nende kasutamist

kontrollida. Tegelike kasusaajate andmed on füüsiliste isikutega seotud andmed, mis võivad

anda teavet isiku majanduslike huvide, osalussuhete ja kontrolliõiguste kohta. Seetõttu kujutab

10

tegelike kasusaajate andmete töötlemine ja kättesaadavaks tegemine endast isikuandmete

kaitse põhiõiguse riivet.

Eelnõu eesmärk on vähendada varasemast üldisest avalikust juurdepääsust tulenenud riive

intensiivsust ning asendada see kontrollitud ja diferentseeritud juurdepääsumudeliga.

Juurdepääs andmetele sõltub edaspidi sellest, kas andmetele soovib juurde pääseda pädev

asutus, kohustatud isik või õigustatud huvi tõendanud isik. Õigustatud huvi alusel juurdepääsu

korral hinnatakse taotluse eesmärki, põhjendatust ja seost rahapesu, terrorismi rahastamise või

nendega seotud kuritegude tõkestamisega.

Isikuandmete töötlemise peamised riskid seisnevad andmete põhjendamatus väljastamises,

andmete kasutamises muul eesmärgil kui juurdepääsu andmise aluseks olnud eesmärk,

andmete edastamises kolmandasse riiki ilma piisava kaitsetasemeta, ajalooliste andmete

põhjendamatus kasutamises ning logiandmete ebapiisavas kontrollitavuses. Nimetatud riskide

maandamiseks näeb eelnõu ette kasutajarühmapõhise juurdepääsu, taotleja isikusamasuse

kontrolli, õigustatud huvi sisulise hindamise, juurdepääsust keeldumise alused, andmete

kättesaadavuse piirangute arvestamise, päringute ja juurdepääsuotsuste logimise ning

isikustamata koondstatistika avaldamise.

Eelnõuga ei laiendata tegelike kasusaajate andmekogusse kantavate isikuandmete

põhikoosseisu, vaid täpsustatakse olemasolevate andmete kättesaadavaks tegemise ja

kasutamise korda. Töötlemise eesmärk on seadusest ja Euroopa Liidu õigusest tuleneva avaliku

ülesande täitmine, eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, juriidiliste isikute

läbipaistvuse suurendamine ning pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele vajaliku teabe

kättesaadavuse tagamine.

Kavandatud meetmed on sobivad, sest need võimaldavad tagada tegelike kasusaajate andmete

kättesaadavuse isikutele, kellel on selleks seadusest või Euroopa Liidu õigusest tulenev alus.

Meetmed on vajalikud, sest sama eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt üksnes

andmete täieliku sulgemise või üldise avalikustamise kaudu. Meetmed on mõõdukad, sest

andmetele juurdepääs on seotud konkreetse õigusliku aluse, kasutajarühma ja kontrollitava

eesmärgiga ning andmete kasutamine on logitav ja kontrollitav.

Käesoleva seletuskirja jaotises 4.1.1 esitatakse andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte.

Tehnilise lahenduse lõplikul väljatöötamisel ajakohastab vastutav töötleja andmekaitsealast

mõjuhinnangut koostöös volitatud töötlejate, andmekaitsespetsialisti ja infoturbe eest

vastutavate isikutega.

4.1.1 Andmekaitsealase mõjuhinnangu kokkuvõte

Tegelike kasusaajate andmekogus töödeldakse isikuandmeid juba kehtiva õiguse alusel.

Eelnõu ei muuda andmete kogumise põhialust ega andmekogu eesmärki. Andmete töötlemise

õiguslik alus tuleneb jätkuvalt RahaPTS-ist. Muudatus puudutab eelkõige seda, kellele ja

millises ulatuses andmekogus olevaid andmeid kättesaadavaks tehakse.

11

Eelnõu mõju andmesubjektile on soodustav, sest senine täielikult avalik juurdepääs

asendatakse kontrollitud ja logitava juurdepääsumudeliga. Edaspidi ei ole tegelike kasusaajate

andmed igaühele vabalt kättesaadavad, vaid andmetele pääsevad ligi pädevad asutused,

kohustatud isikud ning õigustatud huvi tõendanud isikud. Seega ei ole tegemist andmetöötluse

laiendamisega, vaid olemasoleva andmetöötluse kitsendamisega. Töötlemise keskne eesmärk

on tagada tegelike kasusaajate andmete kättesaadavus rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamiseks, kohustatud isikute hoolsusmeetmete täitmiseks, pädevate asutuste ülesannete

täitmiseks ning õigustatud huvi alusel andmetega tutvumiseks. Samal ajal vähendab eelnõu

andmete põhjendamatu avalikustamise ja väärkasutuse riski.

Isikuandmete kaitse seisukohalt on muudatusel tähendus eelkõige kolmes osas. Esiteks

täpsustatakse õigustatud huvi alusel andmetele juurdepääsu taotlemist ja hindamist. Teiseks

rakendatakse kasutajarühmapõhist juurdepääsu, mis võimaldab eristada pädevate asutuste,

kohustatud isikute ja õigustatud huvi tõendanud isikute juurdepääsu ulatust. Kolmandaks

täpsustatakse andmekogu kasutamise logimist ja statistika pidamist, mis võimaldab andmete

kasutamist hiljem kontrollida.

Andmeid väljastatakse riigisiseselt äriregistri infosüsteemi kaudu ning Euroopa Liidu õiguses

sätestatud juhul piiriüleselt Euroopa Liidu tegelike kasusaajate keskregistrite

sidestamissüsteemi kaudu. Piiriülene lahendus ei tähenda, et Eesti andmed kantakse üle

eraldiseisvasse Euroopa Liidu keskregistrisse, vaid seda, et Eesti andmekogus olevaid andmeid

tehakse päringu alusel kättesaadavaks selleks õigustatud isikutele. Kaitsemeetmetena

kasutatakse kasutaja autentimist, juurdepääsualuse kontrolli, kasutajarühmapõhist õiguste

haldamist ja päringute logimist. Tegelike kasusaajate andmekogu kasutamine toimub

kooskõlas isikuandmete kaitse nõuete ning avaliku sektori infosüsteemidele kohalduvate

nõuetega. Andmetöötlusega seotud peamised riskid ja maandamismeetmed on välja toodud

käesoleva seletuskirja lisas 1 (Riskide ja maandamismeetmete tabel). Tuvastatud riskid on

kaetud maandamismeetmetega ja pärast meetmete rakendamist jääb enamik riske madalale

tasemele. Keskmise jääkriskina võivad püsida eelkõige andmete hilisem kasutamine taotleja

poolt, andmekogu üldine küberturvalisuse risk ning andmete ebatäpsusest tulenev risk. Need

riskid on aktsepteeritavad, kui rakendatakse eelnõus ette nähtud juurdepääsu-, logimis- ja

kontrollimeetmeid ning andmekogu pidamisel järgitakse avaliku sektori infosüsteemidele

kohalduvaid infoturbenõudeid.

Kavandatud meetmete rakendamisel jääb andmesubjektide õigustele ja vabadustele avalduv

jääkrisk hinnanguliselt mõõdukaks ja kontrollitavaks. Kui tehnilise lahenduse väljatöötamisel

ilmneb, et kõiki eelnimetatud kaitsemeetmeid ei ole võimalik enne määruse jõustumist täies

ulatuses rakendada, tuleb enne vastava töötlemistoimingu kasutuselevõttu hinnata täiendavalt

jääkriski ning vajaduse korral piirata juurdepääsu ulatust seni, kuni tehnilised ja korralduslikud

kaitsemeetmed on rakendatud.

4.2 Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja halduskoormusele

12

Eelnõu mõjutab eelkõige Rahandusministeeriumi kui andmekogu vastutava töötleja ning

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Tartu Maakohtu registriosakonna kui volitatud

töötlejate töökorraldust. Muudatustega lisanduvad ülesanded, mis on seotud õigustatud huvi

alusel esitatud juurdepääsutaotluste vastuvõtmise, taotleja isikusamasuse kontrollimise,

taotluse põhjendatuse hindamise, juurdepääsuotsuste tegemise, juurdepääsuõiguste haldamise,

logiandmete säilitamise ning statistika koostamisega.

Eelnõu mõjutab ka Riigi Infosüsteemi Ameti ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tehnilist

koostööd ulatuses, mis on vajalik andmekogu kasutajarühmapõhise juurdepääsu, autentimise,

autoriseerimise ja BORISega liidestamise lahenduste rakendamiseks.

4.3 Mõju ettevõtjatele, kohustatud isikutele ja õigustatud huvi alusel andmeid taotlevatele

isikutele

Eelnõu ei kehtesta ettevõtjatele uut üldist tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustust.

Ettevõtjate jaoks seisneb mõju eelkõige selles, et tegelike kasusaajate andmete kättesaadavuse

kord muutub selgemaks ja piiratumaks. Andmeid ei tehta enam üldiselt ja piiramatult

avalikkusele kättesaadavaks, vaid juurdepääs sõltub õiguslikust alusest ja kasutajarühmast.

Kohustatud isikute jaoks on mõju peamiselt korralduslik. Neil peab olema võimalik saada

tegelike kasusaajate andmeid ulatuses, mis on vajalik RahaPTS-ist ja Euroopa Liidu õigusest

tulenevate hoolsusmeetmete täitmiseks. Kasutajarühmapõhine juurdepääs aitab vähendada

õiguslikku ebaselgust selle kohta, millistele andmetele ja millisel eesmärgil on kohustatud

isikul võimalik juurde pääseda.

Õigustatud huvi alusel andmeid taotlevatele isikutele kaasneb vajadus põhjendada

juurdepääsutaotlust ning esitada taotluse lahendamiseks vajalikud andmed ja dokumendid. See

võib suurendada üksiktaotleja halduskoormust, kuid on vajalik selleks, et vältida tegelike

kasusaajate andmete põhjendamatut avalikustamist ning tagada kooskõla Euroopa Kohtu

praktika ja Euroopa Liidu õigusega.

4.4 Mõju riigi julgeolekule, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemile

ning välisuhetele

Eelnõul on positiivne mõju rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemile.

Kontrollitud juurdepääsumudel tagab, et tegelike kasusaajate andmed on jätkuvalt

kättesaadavad pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele, kellel on neid vaja rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise ülesannete täitmiseks. Samal ajal vähendab eelnõu andmete

põhjendamatu avalikustamise ja väärkasutuse riski.

Lahknevusteatiste menetlemise täpsustamine ja lahknevusmärke nähtavaks tegemine

juurdepääsuõigust omavatele isikutele parandab andmekogu andmete kvaliteeti ja

usaldusväärsust. See toetab tegelike kasusaajate andmete kasutamist nii riigisisestes

13

menetlustes kui ka Euroopa Liidu üleses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

koostöös.

Piiriülese juurdepääsu võimaldamine Euroopa Liidu õiguses sätestatud ulatuses toetab

liikmesriikide vahelist koostööd ning aitab tagada, et Eesti tegelike kasusaajate andmekogu

oleks kasutatav Euroopa Liidu õiguses ette nähtud juurdepääsumudeli osana.

Samuti toetab eelnõu piiriülest koostööd Euroopa Liidu tegelike kasusaajate keskregistrite

ühendamise süsteemi kaudu.

4.5 Muud mõjud

Eelnõul ei ole otsest olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, demograafiale, regionaalarengule ega

elu- ja looduskeskkonnale. Eelnõu mõju majandusele on kaudne ja seisneb eelkõige

ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ning tegelike kasusaajate andmete usaldusväärsuse

parandamises. Eelnõu rakendamisega seotud IT-arenduste ja kulude mõju käsitletakse

seletuskirja jaotises „Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud“.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine eeldab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse infosüsteemide arendamist.

Arendused puudutavad eelkõige õigustatud huvi alusel juurdepääsu taotlemise ja menetlemise

lahendust, kasutajarühmapõhist juurdepääsu, autentimist ja autoriseerimist,

logimisfunktsionaalsust, statistika koostamist ning BORISega liidestamiseks vajalikke

tehnilisi lahendusi.

Tegemist on ühekordsete IT-arenduskuludega. Kulud kaetakse Rahandusministeeriumi poolt

iga-aastaselt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele tasutava tegelike kasusaajate andmekogu

arendus ja haldusteenuse eelarvest.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid. Eelnõuga ei nähta

ette riigilõivu ega muud avalik-õiguslikku rahalist kohustust. Kui õigustatud huvi alusel

juurdepääsu taotluste menetlemine toob kaasa täiendava töökoormuse, hinnatakse selle katmise

vajadust eelarveprotsessis tegeliku taotluste mahu põhjal.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 10. juulil.

14

Jõustumise kuupäev on seotud direktiivi (EL) 2024/1640 artiklitest 11, 12, 13 ja 15 tulenevate

nõuete rakendamise tähtajaga. Jõustumise ajaks peavad olema kehtestatud tegelike kasusaajate

andmekogu juurdepääsumudelit, õigustatud huvi hindamist, logimist, statistika pidamist ning

BORISega liidestamist toetavad riigisisesed õiguslikud alused. Määruse jõustumise tähtpäev

võimaldab tagada, et andmekogu kasutamine vastab alates direktiivis ette nähtud tähtajast

Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi

Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele,

Tartu Maakohtu registriosakonnale, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Eesti

Pangale, Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale,

Audiitorkogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Raamatupidajate Kogule, Eesti

Kinnisvaramaaklerite Kojale, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite koda, Eesti Digivara Liidule ning MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti.

Lisa 1: Tegelike kasusaajate andmekogu peamised riskid ja maandamismeetmed

Risk

Riskitase

enne

maandamist

Maandamismeede Jääkrisk

Õigustatud huvi hinnatakse liiga üldiselt

ning andmetele antakse juurdepääs

isikule, kellel puudub piisavalt

põhjendatud seos taotletavate

andmetega.

Keskmine Taotleja peab esitama taotluses andmed ja dokumendid, mis

tõendavad õigustatud huvi. Vastutav töötleja hindab taotluse

põhjendatust ja võib vajaduse korral küsida lisateavet. Juurdepääsu

andmisest keeldutakse, kui õigustatud huvi ei ole tõendatud.

Madal

Taotleja kasutab saadud andmeid muul

eesmärgil kui taotluses märgitud

eesmärk.

Keskmine Juurdepääs antakse taotluses nimetatud eesmärgi ja objekti ulatuses.

Andmekogu kasutamine logitakse. Väärkasutuse kahtluse korral on

võimalik juurdepääs tühistada ja piirata edasist juurdepääsu.

Keskmine

RahaPTS § 79² alusel piiratud

kättesaadavusega andmed saavad

nähtavaks isikule, kellel puudub õigus

nendele andmetele juurde pääseda.

Keskmine Piiratud kättesaadavusega andmetele rakendatakse eraldi

juurdepääsureegleid. Sellistele andmetele võimaldatakse juurdepääs

üksnes seaduses sätestatud isikutele ja ulatuses. Tehniline lahendus

peab välistama andmete kuvamise valesse kasutajarühma kuuluvale

isikule.

Madal

Pädeva asutuse päringust saab teada

asjaomane juriidiline isik, usaldushaldus

või muu isik olukorras, kus teavitamine

võib kahjustada pädeva asutuse

ülesannete täitmist.

Kõrge Volitatud töötleja rakendab tehnilisi ja meetmeid, mis välistavad

päringu tegemisest teavitamise, kui seadusest või Euroopa Liidu

õigusaktist tuleneb teavitamiskeeld või kui teavitamine kahjustaks

pädeva asutuse ülesande täitmist.

Madal

Logiandmed ei võimalda hiljem piisavalt

kontrollida, kes, millal ja millisel alusel

andmeid vaatas.

Keskmine Iga päringu, andmete esitamise, juurdepääsutaotluse, juurdepääsu

andmise, juurdepääsust keeldumise ja juurdepääsu tühistamise kohta

logitakse kasutaja või taotleja tuvastamist võimaldavad andmed,

toimingu liik, aeg, objekt, juurdepääsu alus ning viide otsusele.

Madal

Logiandmeid kasutatakse muul

eesmärgil kui õiguspärasuse kontroll,

järelevalve või andmesubjekti õiguste

teostamine.

Keskmine Logiandmetele võimaldatakse juurdepääs üksnes õigusaktides

sätestatud juhtudel ja korras. Logiandmeid säilitatakse kindla tähtaja

jooksul ning nende kasutamine on organisatsiooniliselt piiratud.

Madal

Piiriülese juurdepääsu kaudu saavad

andmetele ligi isikud, kelle

juurdepääsuõigus ei vasta Eesti või

Euroopa Liidu õiguses sätestatud

tingimustele.

Keskmine Piiriülene juurdepääs toimub Euroopa Liidu tegelike kasusaajate

keskregistrite sidestamissüsteemi kaudu üksnes Euroopa Liidu

õiguses sätestatud tingimustel. Juurdepääsu alus ja kasutajarühm

peavad olema kontrollitavad.

Madal

Kolmandas riigis asuvale isikule

väljastatakse andmeid ilma piisava

andmekaitsetasemeta.

Keskmine Juurdepääsust keeldutakse, kui kolmandas riigis asuvale taotlejale

andmete väljastamine ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmääruse V peatükiga.

Madal

Andmekogu kasutamisel toimub

turvarikkumine, mille tõttu andmed

avalikustatakse, muudetakse või

hävitatakse õigustamatult.

Kõrge Rakendatakse küberturvalisuse seadusest ja selle alusel kehtestatud

nõuetest tulenevaid infoturbemeetmeid. Kasutatakse autentimist,

autoriseerimist, logimist, juurdepääsuõiguste haldust.

Keskmine

Andmekogus olevad andmed on

ebatäpsed või aegunud ning see

kahjustab andmesubjekti huve.

Keskmine Lahknevusteatiste menetlemise korda täpsustatakse. Lahknevusmärge

tehakse nähtavaks juurdepääsuõigust omavatele isikutele kuni

lahknevuse lahendamiseni.

Keskmine

Kõik tuvastatud riskid on kaetud maandamismeetmetega. Pärast meetmete rakendamist jääb enamik riske madalale tasemele. Keskmise

jääkriskina võivad püsida eelkõige andmete hilisem kasutamine taotleja poolt, andmekogu üldine küberturvalisuse risk ning andmete ebatäpsusest

tulenev risk. Need riskid on aktsepteeritavad, kui rakendatakse määruses ette nähtud juurdepääsu-, logimis- ja kontrollimeetmeid ning andmekogu

pidamisel järgitakse avaliku sektori infosüsteemidele kohalduvaid infoturbenõudeid.

EELNÕU

21.05.2026

MÄÄRUS

Rahandusministri 6. aprilli 2023. a määruse nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu

asutamine ja põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 762 lõike 1

alusel.

§ 1. Rahandusministri 6. aprilli 2023. a määruses nr 22 „Tegelike kasusaajate andmekogu

asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „ja avalikustades teavet“

tekstiosaga „, kontrollides ja tehes juurdepääsuõigust omavatele isikutele kättesaadavaks

andmed“;

2) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu andmetele tagatakse käideldavus, terviklus ja kättesaadavus

juurdepääsuõigust omavatele isikutele, välistades andmete õigustamatu või tahtmatu muutmise

ning õigusvastase avalikustamise.“;

3) paragrahvi 5 punktist 5 jäetakse välja sõna „avalikkusele“;

4) paragrahvi 5 täiendatakse punktidega 8–12 järgmises sõnastuses:

„8) võtab vastu ja menetleb õigustatud huvi alusel esitatud juurdepääsutaotlusi;

9) kontrollib õigustatud huvi alusel juurdepääsu saanud taotleja isikusamasust ja taotluse

põhjendatust;

10) teeb otsuseid õigustatud huvi alusel juurdepääsu andmise, sellest keeldumise, juurdepääsu

kehtivuse pikendamise ja juurdepääsu tühistamise kohta;

11) koostab andmekogu andmetele juurdepääsude ja andmete kättesaadavuse piirangute kohta

statistikat;

12) täidab Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid Euroopa Komisjoni teavitamise kohustusi

seoses andmekogule juurdepääsu võimaldamisega.“;

5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ seaduses ning“ tekstiosaga

„seaduses, Euroopa Liidu õigusaktides ja“;

6) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8–15 järgmises sõnastuses:

„8) peab andmekogule juurdepääsuõigust omavate isikute nimekirja;

9) tagab eri juurdepääsutasemete tehnilise rakendamise;

10) tagab andmekogu kasutajate autentimise ja autoriseerimise;

11) tagab õigustatud huvi alusel juurdepääsu taotlemise ja andmise ning korduva juurdepääsu

ja juurdepääsu tühistamise tehnilise toe;

12) peab tehnilist arvestust andmekogu kasutamise üle;

13) tagab andmesubjekti õiguste teostamiseks vajaliku tehnilise toe logiandmete väljastamisel

õigusaktides sätestatud juhtudel;

14) rakendab tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, mis välistavad asjaomase juriidilise isiku

või usaldushalduse teavitamise päringu tegemisest, kui õigusaktidest tuleneb teavitamiskeeld;

15) esitab vastutavale töötlejale andmekogu kasutamise kohta perioodilisi ülevaateid ja

statistikat.“;

7) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Registripidaja võtab asjakohased meetmed lahknevuse lahendamiseks viivitamata, kuid

hiljemalt 30 tööpäeva jooksul lahknevusteatise saamisest arvates, kui seadusest või Euroopa

Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(7) Kui lahknevust ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul

lahendada, dokumenteeritakse menetlustoimingud ja menetlust jätkatakse kuni lahknevuse

lahendamiseni.

(8) Lahknevusmärge on nähtav isikutele, kellel on õigus andmekogule juurde pääseda, kuni

lahknevuse lahendamiseni.“;

8) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogule võimaldatakse juurdepääs, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud

piiriülese juurdepääsu võimaldamiseks, ja andmekogust väljastatakse andmeid äriregistri

infosüsteemi kaudu. Andmekogu on muudest andmekogudest õiguslikult sõltumatu.

(2) Andmekogule võimaldatakse juurdepääs järgmistel asutustel ja isikutel seaduses sätestatud

ulatuses:

1) pädev asutus;

2) kohustatud isik;

3) õigustatud huvi tõendanud füüsiline ja juriidiline isik.

(3) Juurdepääs realiseeritakse kasutajarühma põhjal vastavalt juurdepääsu alusele ja ulatusele.

(4) Õigustatud huvi alusel juurdepääs võimaldatakse vastutava töötleja otsusel.

(5) Andmeid väljastatakse asjaomast juriidilist isikut või usaldushaldust teavitamata, kui

seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(6) Ajaloolistele andmetele ja digitaalses arhiivis olevatele andmetele võimaldatakse

juurdepääs seaduses ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses.

(7) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 79² nimetatud piiratud

kättesaadavusega andmetele võimaldatakse juurdepääs üksnes seaduses sätestatud isikutel

seaduse ulatuses.“;

9) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Õigustatud huvi hindamine ja andmete väljastamisest keeldumine

(1) Vastutav töötleja menetleb õigustatud huvi kohta esitatud taotlust ja teeb otsuse õigustatud

huvi olemasolu või selle puudumise kohta, hinnates taotluses ja selle lisades esitatud asjaolude

põhjendatust ja asjakohasust. Vajaduse korral küsib vastutav töötleja taotlejalt lisateavet

või -dokumente.

(2) Kui vastutav töötleja tuvastab õigustatud huvi olemasolu, võimaldab ta taotlejale

juurdepääsu tegelike kasusaajate andmekogu andmetele taotluses nimetatud andmete ulatuses

otsuse tegemisest arvates.

(3) Vastutav töötleja teavitab taotlejat õigustatud huvi olemasolu või selle puudumise kohta

tehtud otsusest ning andmete väljastamisest või sellest keeldumisest 12 tööpäeva jooksul

taotluse esitamise kuupäevast alates. Taotluste ootamatult suurenenud arvu korral võib vastutav

töötleja pikendada taotlejale vastamise tähtaega 12 tööpäeva võrra, kuid kokku mitte rohkem

kui kahel korral. Lisateabe ja -dokumentide küsimise korral pikeneb tähtaeg seitsme tööpäeva

võrra.

(4) Vastutav töötleja keeldub andmetele juurdepääsu andmisest, kui:

1) andmete väljastamist taotlev isik ei ole esitanud vajalikku või § 111 lõikes 2 nimetatud teavet;

2) õigustatud huvi olemasolu tegeliku kasusaaja andmete väljastamiseks ei ole tõendatud;

3) esineb rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 792 lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu;

4) vastutaval töötlejal on taotluse lahendamisel kogutud andmete põhjal tekkinud põhjendatud

kahtlus, et andmeid ei kasutata taotluses märgitud eesmärgil või neid kasutatakse eesmärgil,

mis ei ole seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise või selle

vastu võitlemisega;

5) teise liikmesriigi keskregistri poolt tunnustatud õigustatud huvi ei hõlma eesmärki, milleks

andmetele juurdepääsu taotletakse;

6) andmete väljastamist taotlev isik asub kolmandas riigis ning andmete väljastamine ei ole

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–

88) V peatükis sätestatuga.“;

10) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

„§ 111. Õigustatud huvi alusel juurdepääsu taotlemine ja taotluse andmekoosseis

(1) Õigustatud huvi alusel esitatud juurdepääsutaotlus esitatakse vastutavale töötlejale

äriregistri infosüsteemi kaudu või muul vastutava töötleja määratud viisil.

(2) Õigustatud huvi alusel esitatud juurdepääsutaotluses märgitakse vähemalt:

1) taotleja nimi või ärinimi;

2) taotleja isikukood või registrikood;

3) taotleja kontaktandmed;

4) andmed selle kohta, millise juriidilise isiku, usaldushalduse või muu õigusliku üksuse

tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu taotletakse;

5) õiguslik alus andmete kättesaadavuse tagamiseks;

6) selgitus, miks on taotleja hinnangul andmete kättesaadavus vajalik;

7) andmed taotleja kutse või tegevusala kohta;

8) andmed või dokumendid, mis tõendavad õigustatud huvi olemasolu.“;

11) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste

meetmete abil.

(2) Iga andmekogusse tehtud päringu, andmete esitamise, lahknevusteatise esitamise,

juurdepääsutaotluse esitamise, juurdepääsu andmise ja tühistamise ning juurdepääsust

keeldumise kohta logitakse vähemalt: 1) kasutaja või taotleja ees- ja perekonnanimi või ärinimi ning esindatava isiku või asutuse nimi,

kui päring tehakse esindatava nimel;

2) kasutaja või taotleja isikukood või registrikood ning esindatava isiku või asutuse

registrikood, kui see on asjakohane;

3) toimingu liik;

4) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

5) päringu või taotluse objektiks olnud andmekoosseis;

6) juurdepääsu alus või kategooria;

7) viide otsusele, kui toiming tugines vastutava töötleja otsusele.

(3) Isikuandmete töötlemise logiandmeid säilitatakse viis aastat toimingu tegemisest arvates,

kui seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene pikemat säilitamistähtaega.

(4) Logiandmeid väljastatakse andmesubjektile või pädevale asutusele õigusaktides sätestatud

juhtudel ja korras.“;

12) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Juurdepääsu- ja piirangustatistika

(1) Teenindav asutus tagab tehnilise toe arvestuse pidamiseks: 1) õigustatud huvi alusel esitatud juurdepääsutaotluste arvu üle;

2) rahuldatuks tunnistatud ja rahuldamata jäetud taotluste arvu üle;

3) tühistatud juurdepääsuõiguste arvu üle;

4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 79² alusel kohaldatud andmete

kättesaadavuse piirangute arvu ja aluste üle.

(2) Vastutav töötleja avaldab kord aastas koondstatistika, mis on isikustamata, käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kohta ning esitab Euroopa Liidu õigusaktides ette

nähtud andmed Euroopa Komisjonile.“;

13) paragrahvi 14 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Andmekogu vastutav töötleja kontrollib andmekogu kasutavatele isikutele antud

juurdepääsuõiguste kooskõla käesoleva määruse 10. juulil 2026. a jõustunud määruse

redaktsiooniga ja teeb juurdepääsuõiguste selle redaktsiooniga kooskõlla viimiseks vajalikud

toimingud hiljemalt 2026. aasta 10. augustil.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 10. juulil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler