Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

TÖÖ NR 2023-114

Juhatuse liige: Erki Kõnd

Juhtekspert: Noeela Kulm (litsents nr KMH0159)

Juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Kadri Hänni

Keskkonnaekspert: Marite Paat

Kontrollija: Ene Kõnd

EESTI MAAÜLIKOOLI LIMNOLOOGIAKESKUSE

MUULI REKONSTRUEERIMISE KESKKONNALOA TAOTLUSE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE PROGRAMMI EELNÕU

Objekti asukoht: Tartu maakond, Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1

X= 6454187, Y= 623885

Mai 2023

Tellija: Eesti Maaülikool

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

2 / 44

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1

TÖÖ EESMÄRK: Elva vallas Vehendi külas Limnoloogia tee 1

katastriüksusel (66601:007:0014) asuva muuli rekonstrueerimisega

kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning teabe andmine

tegevuse elluviimiseks vajaliku keskkonnaloa andmiseks.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine

TÖÖ ETAPP: Keskkonnamõju hindamise programm

TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 alusel arendaja, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia):

Eesti Maaülikool

Registrikood 74001086

F. R. Kreutzwaldi tn 1, Tartu 51006

Kontaktisik: Rauno Sirel

Tel +372 510 0545

[email protected]

OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 alusel keskkonnaloa väljaandja):

Keskkonnaamet

TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 alusel keskkonnamõju hindaja, kes hindab keskkonnamõju KMH litsentsiga töötaja kaudu):

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159)

Tel +372 730 0316, +372 5693 9300

[email protected]

Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046)

[email protected]

Marite Paat – keskkonnaekspert

Kadri Hänni – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi

[email protected]

Kontrollija Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

3 / 44

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

4 / 44

SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, VAJADUS JA EESMÄRK .................................................................... 5

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS JA SELLE VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID ....................................... 6

3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MENETLUS, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK .......................... 10

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA ALA JA OBJEKTIDE KIRJELDUS ....................................................................... 11

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 11

4.2. MAASTIK .......................................................................................................................................................................................... 14

4.3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .............................................................................................. 14

4.4. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................................................................. 18

4.4.1. VÕRTSJÄRV ............................................................................................................................................................................. 18

4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED ................................................................................................ 20

4.6. ROHELINE VÕRGUSTIK JA VÄÄRTUSLIK MAASTIK ......................................................................................................................... 22

4.7. KULTUURIMÄLESTISED .................................................................................................................................................................... 22

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMIS-DOKUMENTIDEGA ........................... 23

6. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...................... 24

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS ............................................................................................................................................ 37

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE .................................................................................................................................. 38

9. AJAKAVA ................................................................................................................................................................ 40

10. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS ................................................................................................................................ 43

KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................................................ 44

LISAD LISA 1. KESKKONNALOA TAOTLUS (TAOTLUS NR T-KL/1012873) VÕRTSJÄRVES MUULI REKONSTRUEERIMISEKS VAJALIKE TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS.

LISA 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

5 / 44

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, VAJADUS JA EESMÄRK Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus asub Võrtsjärve kaldal Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi külas

Limnoloogia tee 1 katastriüksusel (66601:007:0014) (joonis 1, joonis 2). Limnoloogiakeskuse aluste pääsemiseks

Võrtsjärvele on katastriüksusel slipp ja olemasolev muul koos sildumisalaga. 1970-ndatel projekteeritud muul

on tänaseks tugevalt amortiseerunud - tõenäoliselt geoloogilistest tingimustest tulenevalt vajunud, muuli

betoonkate on deformeerunud ja muuli nõlva jalam lagunenud, sh muuli ots varisenud ca 12 m pikkusel lõigul.

Ca 95 m pikkune muul on kavandatud rekonstrueerida sarnaselt olemasolevale betoonkattega ca 84 m pikkusel

lõigul ja pikendada muuli 20 m võrra. Muuli pikendus on graniitkividest kattega. Muuli sildumisala akvatooriumi

poolsele küljele on projekteeritud statsionaarne sildumiskai pikkusega 9,4 m. Rekonstrueerimise käigus on

muuli pikendamise eesmärgiks sildumisala kaitse lainetuse ja rüsijää eest, sest sildumisala akvatoorium on

avatud lääne-, edela- ja loodetuulte tekitatud lainetusele. Edela poolt tuleva lainetuse eest kaitseb sildumisala

äsja alale paigutatud lainemurdja, ent loode- ja eelkõige läänetuulte eest on sildumisala endiselt enamjaolt

kaitseta.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi külas (Maa-ameti kaardirakendus, 2023).

Kavandatav tegevus on olemasoleva muuli rekonstrueerimine, sh pikendamine Võrtsjärves ja Limnoloogia tee 1

katastriüksusel, et kaitsta Limnoloogiakeskuse aluseid lainetuse ja rüsijää eest.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

6 / 44

Joonis 2. Olemasolev muul Võrtsjärves ja Limnoloogia tee 1 katastriüksusel (Maa-ameti kaardirakendus, 2023).

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS JA SELLE VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID

Limnoloogiakeskuse muul on amortiseerunud ja on ohtlik muulil liikujatele, sest muulil on augud, lõhed ning

see on varisemisohtlik. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ koostas Eesti Maaülikooli tellimusel põhiprojekti

„Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimine, 2. osa: muuli rekonstrueerimine“ (töö nr 2021026, 2021). Projekt

hõlmab olemasoleva muuli ristlõike korrigeerimist, muuli betoonkatte uuendamist, muuli pikendamist 20 m

võrra ning muuliga kokku integreeritud uue statsionaarse sildumiskai ehitamist (joonis 3).

Projekteeritud muuli harja kõrgusarv on 35,75 m abs ja harja laius 4,5 m. Muuli põhjapoolse nõlva kalle on 1:2,5

ja sildumisala akvatooriumi poolse nõlva kalle 1:2. Ca 95 m pikkune muul on kavandatud rekonstrueerida

olemasolevale analoogse konstruktsiooniga (betoonkattega) ca 84 m pikkusel lõigul ja pikendada muuli 20 m

võrra. Muuli pikendus on graniitkividest kattega. Muuli sildumisala akvatooriumi poolsele küljele on

projekteeritud statsionaarne sildumiskai pikkusega 9,4 m. Kai sildumiskülje kõrgusarvuks on 35,25 m abs.

Muuli rekonstrueerimiseks tuleb esmalt lammutada muuli olemasolev betoonkate ja vedada lammutusjäägid

Limnoloogia tee 1 kinnistul ettevalmistatud laoplatsile. Lammutusjäägid sorteeritakse (betoon, teras) ja betoon

purustatakse killustikuks selle kasutamiseks edasistes ehitusetappides. Seejärel kaevatakse välja muuli

varisenud ots ca 12 m pikkusel lõigul, väljakaevatud materjal (kivid, killustik) veetakse laoplatsile ja sorteeritakse

järgmistes ehitusetappides kasutamiseks. Ka muuli varisenud osade (kivid, killustik, betoon) ja betoonplaatide

alus kaevatakse välja, sorteeritakse laoplatsil ja kasutatakse järgmistes ehitusetappides.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

7 / 44

Muuli varisenud ots ca 12 m pikkusel lõigul taastatakse analoogselt muuli pikenduse konstruktsiooniga. Muuli

pikendus 20 m ulatuses rajatakse kivimaterjalist kehaga geokomposiidil (tugevdusvõrk+geotekstiil). Muuli keha

koosneb kivimaterjalist (63/200 mm) tuumast ja aluskihist, kivimaterjalist d=0,1…0,2 m vahekihist ja

graniitkividest d=0,7…1,0 m (dk=0,85 m) kahekihilisest kattest. Kattekihi kivide vahelised tühimikud tuleb täita

väiksemate kividega.

Muuli betoonkatte taastamiseks esmalt likvideeritakse olemasolev betoonkate, muuli varisenud nõlvajalamid

kaevatakse välja, muuli keha profileeritakse, nõlvajalamid kindlustatakse/toestatakse ja paigaldatakse muulile

raudbetoonist katteplaadid (h=20 cm). Muuli katteplaatide pealispind karestatakse.

Raudbetoonplaatidega kaetud muuli hari on kasutatav liikumiseks sildumiskaid teenindavatele

transpordivahenditele (tankimisautod) ning muulile paigaldatavate mõõteseadmete teenindamiseks.

Muuli maapoolse otsa nõlvade ühinemine olemasoleva kaldaga on ette nähtud kindlustada maakividega

(D=0,6…0,8 m) geotekstiilil.

Muuli kehasse betoonkatte alla paigaldatakse kaablikanalisatsioon (D=75 mm madalpinge elektrikaabli

paigaldamiseks). Kaabli väljavõtted on kavandatud sildumiskai juures ja betoonplaatidega kaetava muuliosa

lõpus.

Statsionaarne sildumiskai rajatakse 9,4 m pikkuse tugiseinana paralleelselt muuli teljega. Kai ei ole mõeldud

transpordivahendite liikumiseks ega nende parkimiseks (v.a silduvaid aluseid teenindavad sõiduautod,

väikekaubikud, väiketraktorid ja ATV-d). Aluste kinnitamiseks statsionaarse kai äärde on kaile ette nähtud

2 pollarit (50 kN). Vajadusel varustatakse kai silindriliste vendritega (3 tk, d=0,4 m, L=2,0 m,). Kaile on

projekteeritud sillutiskividest katend.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ 8 / 44

Joonis 3. Väljavõte muuli rekonstrueerimise projektist (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr 2021026, 2021).

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

9 / 44

Alternatiivid:

KMH programmis ja edaspidi KMH-s käsitletakse alternatiivina I soovitavat tegevust ehk muuli

rekonstrueerimist, sh pikendamist 20 meetri võrra, vastavalt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ koostatud

põhiprojektile „Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimine, 2. osa: muuli rekonstrueerimine“ (töö nr

2021026, 2021).

Alternatiiv I plussid on:

1. sildumisala territooriumi kaitsmine lainetuse eest. Muuli pikendamist on vaja, et kaitsta sildumiskoha

akvatooriumit läänetuulte eest. See on vajalik nii Limnoloogiakeskuse aluste (lainetuse suhtes tundlikud paadid,

kaatrid) kaitsmiseks kui ka teadustööks sildumisala territooriumile paigutatavate mesokosmi katsete

kaitsmiseks lainetuse eest;

2. Võrtsjärvega seotud pidevmõõtmisandmete kogumise jätkamine - Limnoloogiakeskuse muul on kasutuses

ka Võrtsjärvega seotud pidevmõõtmisandmete kogumiseks. Muuli tipu osas paiknevad mitmed

automaatjaamad – ilmajaam (ilmastiku ja päikesekiirgusandmete mõõtmiseks); jaam vee peegeldusandmete

mõõtmiseks (veekogude kaugseire andmete toetamiseks); Eddy torn (kasvuhoonegaaside määramiseks õhus

ja järvevees). Kõik nimetatud jaamad aitavad oluliselt parandada meie teadmisi nii piirkonnas kui kogu

Võrtsjärvel toimuvate keskkonna muutuste osas. Jaamad on vajalikud rahvusvaheliseks teadustööks,

hindamaks järvede rolli globaalses mastaabis (näiteks süsiniku sidujana). Muuli pikendamine tagab paremad

võimalused automaatjaamade paigutamiseks;

3. efektiivsemalt kogutavad ja kvaliteetsemad andmed teadustööks – sildumisala territooriumilt kogutavate

andmete osas on nende kvaliteedi tõstmiseks vajalik suurem lainetuste vaba veepind, mida muuli pikendamine

tagab, sest lisaks muuli peal olevatele katsetele on katsed ka vees, kus aga lainetus neid kahjustaks. Lisaks aitab

muuli pikendamine ja sildumisala rekonstrueerimine kasutada teadustööks ühe aluse asemel nt kolme alust ja

seeläbi on teadustöö maht mitmekordne.

Äsja Limnoloogiakeskuse sildumisala lähedale paigaldatud ujuv lainemurdja kaitseb sildumisala akvatooriumit

edelatuulte eest, aga lääne- ja loodetuulte eest kaitsmiseks on vaja muuli pikendada.

Alternatiivina II käsitletakse olemasoleva muuli rekonstrueerimist, mis ei hõlma muuli pikendamist. Muuli

rekonstrueerimine sisaldab muuli varisenud otsa taastamist (ca 12 m ulatuses), betoonkatte taastamist ja

statsionaarse sildumiskai ehitamist.

Alternatiiv II elluviimisel tagatakse muuli säilimine algses mahus, st taastatakse varisenud muuli ots ja küljed ja

korrastatakse betoonkate. Muuli kasutamine jätkub tänases mahus. Alternatiiv II miinuseks on, et akvatoorium

jääb läänetuultele avatuks.

KMH aruandes 0-alternatiivi reaalse võrreldava alternatiivina ei käsitleta. Alternatiivid peaksid olema erinevad

viisid soovitud tulemuseni jõudmiseks, 0-alternatiiv ei taga eesmärgi täitmist. 0-alternatiivi käsitletakse foonina,

millega on võimalik kavandatava tegevuse käigus ja realiseerimise järel tekkivat mõju võrrelda. Vastavalt

keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud

nõuded“ § 5 lõikele 4 esitatakse KMH aruandes kirjeldus keskkonnaseisundi tõenäolisest arengust juhul, kui

kavandatavat tegevust ellu ei viida.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

10 / 44

Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaaluta, kuna keskkonnamõju hindamise

objektiks on Eesti Maaülikooli esitatud keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks konkreetses asukohas

olemasoleva ehitise rekonstrueerimiseks.

3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MENETLUS, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK

Võrtsjärve tahkete ainete uputamiseks mahus üle 500 m3 on vajalik keskkonnaluba. Vastavalt projekti

seletuskirjas tabelis 7.1 esitatud ehitustööde mahtudele kasutatakse betoonkattega muuliosa taastamisel

nõlvajalami kivikindlustise aluskihi moodustamiseks ca 700 m3 betoonplaatidest toodetud killustikku ning

maakive nõlvajalami toestuse rajamiseks (mahtu pole täpsustatud, esitatud on pindalalised mahud). Uue

muuliosa aluse ja tuuma rajamise maht on projekti järgi 950 m³. Muuli nõlvade ja harja kindlustamise maht 850

m³. Nimetatud mahtudest jääb (suurem) osa allapoole veepiiri, mahud on kindlasti suuremad kui 500 m3.

Eesti Maaülikool esitas 13.05.2022 eeltoodud asjaolusid arvesse võttes Keskkonnaametile keskkonnaloa

taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS taotluse nr T-KL/1012873 all (lisa 1) (taotlus

koos lisadega on kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=20291&applicati

on_id=1012873). Võrtsjärves muuli rekonstrueerimiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Keskkonnaluba

taotletakse tähtajaga 4 aastat, st kehtivusega 01.07.2022 kuni 01.07.2026.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 171 kohaselt on tegu

olulise keskkonnamõjuga tahkete ainete uputamisel alates mahust 500 m³. Muuli rekonstrueerimise projekti

seletuskirja tabelis 7.1. toodud mahud (muuli aluse ja tuuma rajamine

950 m³, nõlvade ja harja kindlustamine 850 m³ ja muud materjalid, mis on esitatud pindalana m², mitte mahuna

m3, kuid paigaldatakse vette (raudbetoonplaadid jne)), ületavad seda künnispiiri.

Võrtsjärv on Natura 2000 võrgustiku ala Võrtsjärve linnu- ja loodusalana (EELIS kood RAH0000104 ja

RAH0000595). KeHJS § 3 lg 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei

ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt

oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kas tegevus on seotud kaitsekorraldusega, selgitatakse

eelkõige kaitsekorralduskavast lähtudes. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 ei nimeta otseselt

muuli rekonstrueerimist kaitse korraldamiseks vajaliku tööna. Seega ei saa välistada võimalikku mõju Natura

2000 võrgustiku alale ning KMH käigus tuleb läbi viia ka Natura asjakohane hindamine.

Keskkonnaamet võttis esitatud keskkonnaloa taotluse menetlusse ja teavitas Eesti Maaülikooli 15.06.2022

kirjaga nr DM-120145-2 eeltoodud asjaolusid arvesse võttes keskkonnamõju hindamise algatamisest (lisa 2).

Täiendavatele menetlusosalistele teatas Keskkonnaamet 20.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/12271 Eesti Maaülikooli

Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise algatamisest. KMH algatamise teade

avaldati Ametlikes Teadaannetes 20.06.2022.

Keskkonnamõju hindamise objektiks on Eesti Maaülikooli keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks Võrtsjärves

(VEE2083800) asuva Põllumajandus-ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse aluste sildumiskoha muuli

rekonstrueerimiseks ja selle käigus Võrtsjärve tahkete ainete uputamiseks mahus üle 500 m3 Limnoloogia tee

1 kinnistul (registriosa nr 2704204; katastritunnus 66601:007:0014). Keskkonnaloa taotlus on koostatud

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

11 / 44

vastavalt Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ põhiprojektile Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimine 2. osa:

muuli rekonstrueerimine.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa

taotlusega kavandatuga kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning ette näha meetmed, millega oleks

võimalik vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju

hindamine on sisendiks keskkonnaloa taotluse täiendamisele ja keskkonnaloa andmisele, sealjuures tingimuste

seadmisele vee erikasutusega hõlmatud tegevuste elluviimiseks.

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA ALA JA OBJEKTIDE KIRJELDUS Peamine mõjutatav keskkonnaelement on Võrtsjärv (kavandatav tööde teostamise ala), kus ehitustööde

teostamise käigus järve põhjasete veesambasse tõuseb (heljum) ja muuli ehitamisega vette täiendavalt

pinnaseosakesi lisandub.

Muuli rajamisest on mõjutatud järve kalastik, kellele heljumi sisalduse tõus vees mõju võib avaldada. Lisaks

saab muuli ümbruses mõjutatud järve põhi ja võib mõjutatud saada selle elustik.

Ehitustööde käigus tekkiv müra võib häirida piirkonnas pesitsevaid ja toituvaid linde.

Muuli pikendamisega nihkub olemasolev laevatee lõuna suunda, kus on Limnoloogiakeskuse aluste tarbeks

piisav sügavus olemas ja laevatee süvendamist ei vaja, kuid vajalik on üksikute kivide eemaldamine, mis võib

mõjutada töötsoonis järve põhjaelustikku.

Keskkonnamõju hindamises vaadeldakse projektiga kavandatavat tervikuna, sh rekonstrueerimise käigus muuli

ühenduskoha korrastamist rannaga, mis võib muuta Võrtsjärve rannajoont, laoplatsil lammutusjääkide

sorteerimist ja betooni purustamist.

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Limnoloogiakeskus on tänase nimega Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus, mis paikneb Võrtsjärve

idakaldal, Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi külas Limnoloogia tee 1 katastriüksusel (katastritunnus

66601:007:0014). Limnoloogia tee 1 katastriüksuse pindala on 3,32 ha (metsamaad 1,06, looduslikku rohumaad

0,22, õuemaad 0,47 ja muud maad 1,57 ha), avalik-õiguslikus omandis oleva katastriüksuse sihtotstarve on

100% ühiskondlike ehitiste maa.

Elva linn asub katastriüksusest ca 16 km ida suunas. Võrtsjärve õppekeskuse eesmärgiks on võimaluste

pakkumine täiendava ning süvendatud loodus- ja keskkonnaalase hariduse omandamiseks ning huvi äratamine

teaduse vastu; ökoloogilise mõtteviisi ning säästva arengu vajadusest johtuvate loodushoidlike

väärtushinnangute ja heade tavade kujundamine. Võrtsjärve õppekeskuse külastajatele on avatud

järvemuuseum, kus eksponeeritakse akvaariumites 31 liiki Eestis elavaid mageveekalu.

Limnoloogia tee 1 katastriüksusel on ehitisregistri (EHR) andmetel järgmised ehitised:

o EMÜ Limnoloogiajaama peahoone ja järvemuuseum (EHR kood 104046092);

o majandushoone (EHR kood 104046095);

o pumbamaja (EHR kood 104046097);

o ladu (EHR kood 104046099);

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

12 / 44

o laborihoone (EHR kood 104046100);

o vaateplatvorm (EHR kood 220541684);

o väliakvaarium varikatus (EHR kood 220541691);

o järvekütte torustik (EHR kood 220660362);

o est-side-9 fiiberoptiline sidevõrk (EHR kood 220729881);

o limnoloogiakeskuse slipp (EHR kood 221336363);

o Limnoloogiakeskuse ujuv lainemurdja (EHR kood 221373178).

Rekonstrueeritav muul KMH programmi koostamise hetkel ehitisregistrisse kantud ei ole, kuid muul on

projekteeritud 1970ndatel ja tuvastatav Maa-ameti geoportaali ajaloolistelt kaartidelt alates 1976. aasta

fotokaardilt.

Limnoloogia tee 1 katastriüksusega piirnevad järgmised katastriüksused (joonis 4):

o põhjast ja idast Elva metskond 20 katastriüksus (katastritunnus 17101:001:0283, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%);

o idast Limnoloogia tee 2 katastriüksus (katastritunnus 66601:007:0017, sihtotstarve elamumaa 100%);

o idast Limnoloogia tee L1 katastriüksus (katastritunnus 17101:001:0282, sihtotstarve transpordimaa

100%);

o idast ja lõunast Limnoloogia tee 3 katastriüksus (katastritunnus 66601:007:0044, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%).

Lähimad elamud paiknevad rekonstrueeritavast muulist ca 130 meetri kaugusel kirde suunas Limnoloogia

tee 2 katastriüksusel, kus asub kaks korterelamut (joonis 5). Elva metskond 20 katastriüksusel on Riigimetsa

Majandamise Keskuse hallatav metsamaa, Limnoloogia tee L1 katastriüksus on munitsipaalomandis olev tee.

Limnoloogia tee 3 katastriüksus on eraomandisse kuuluv maatulundusmaa, mis on hoonestamata ja on kaetud

valdavalt metsamaaga.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

13 / 44

Joonis 4. Rekonstrueeritava muuli lähipiirkond (Maa-ameti geoportaal).

Seega lähipiirkond on üsna metsane ja metsa vahel hajali asuvad elumajad. Järve ääres on valdavalt

eraomanduses maad, vähem riigi- ja kohaliku omavalitsuse maad. Järvest eemal, ida suunas on riigimets.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

14 / 44

Joonis 5. Kaldaerofoto rekonstrueeritava muuli lähipiirkonnast (Maa-ameti geoportaal, pildistuse aeg 22.04.2023).

4.2. MAASTIK Limnoloogiakeskus asub Võrtsjärve madaliku idaosas. Võrtsjärve madalikku iseloomustab tasane reljeef,

suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2-3 meetriga. Maapind madaldub sujuvalt 40-45 m kõrgustelt

äärealadelt Võrtsjärve (33,5 m) ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu (33,5-32 m) suunas.

Järve idaranniku lõunaosa (Nooni ninani) sarnaneb samal laiusel oleva lääneranniku soise maastikuga, pisut

põhja pool on kuni 2,2 km laiune ja 6–8 m järvepinnast kõrgem liivane rannik. Limnoloogiakeskuse piirkonnas

leidub 0,5–1,5 m kõrgusi, enamasti liivast koosnevaid rannavalle, millest osa on luitestunud. Põhja pool kõrgub

rannikutasandikult liivakivise tuumiku ja murrutatud nõlvaga Trepimägi. Ida pool ulatub Väikese Emajõe

suudmest Vallapaluni soiste metsade ala (madalamal kuusik, kõrgematel liivaaladel männik). Selle lõunaosas

asuvad Konnusoo ja Lullisoo ehk Valguta soo (24,8 km2), seal on poldreid ja freesturbaväli). Idarannikul on

Limnoloogiakeskus ja palju suvekodusid, peamised asulad on Pühaste, Rannaküla ja Vehendi.

Läänetuulte olulist mõju idaranniku kujunemisele näitab 1-3 m kõrguste rannaastangute esinemine. Astangu

pervel, mille madalam osa on murrutatud liivakivisse, asub ka Limnoloogiakeskus. Põhja pool kõrgub

rannikutasandikult liivakivise tuumikuga Trepimägi kuni 13 meetri kõrguse murrutusastanguga.

4.3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme

kilomeetri pikkusel lõigul Kesk-Devoni liivakivisetetest aluspõhi. See kaitsealune 3-8 meetri kõrgune nn Tamme

paljand on tuntud hästisäilinud vanimate rüükala leidude poolest. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m

paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on

kaetud umbes 2/3 järve põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse

ja ulatub 7,6 meetrini.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

15 / 44

OÜ Rakendusgeoloogia koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ tellimusel ehitusgeoloogilise uuringu aruande

„Limnoloogiakeskuse muul“ Vahendi küla, Elva vald, Tartumaa (Tartu, 2021) (joonis 6), eesmärgiga välja

selgitada ehitusgeoloogilised tingimused muuli rekonstrueerimiseks, sh pikendamiseks. Välitööde käigus

puuriti järve kaldaalale puurauk PA-1 ning tehti penetratsioonikatse DPSH-1, järvel puuriti praamilt puurauk

PA-2 ja tehti üks raske-löökpenetratsiooni katse DPSH-2.

Ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt levivad uuringusügavuses pinnakattes kuni 6,5 meetri sügavuseni

järvelised setted: orgaanilise ainega liivapinnas, savine kruuspinnas ning mölline peenliiv. Möllise peenliiva näol

on tegu aluspõhjalise ümbersetitatud peeneteralise liivaga. Aluspõhja kivimiteks on piirkonnas Kesk-Devoni

Aruküla lademe punakavärviline liivakivi. Uuringusügavuses kuni 6,5 meetrit eraldati välja 6 geoloogilist

elementi, kihti (joonis 7).

Joonis 6. Ehitusgeoloogilise uuringu uuringupunktide asendiplaan (OÜ Rakendusgeoloogia, 2021).

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

16 / 44

Joonis 7. Geoloogiline pikiprofiil (OÜ Rakendusgeoloogia, 2021).

Limnoloogiakeskuse rannaalal levivad kitsa ribana AG mullad, mis on lammi-gleimullad, mis paiknevad tasastel

lammidel, kus üleujutus kestab pikemat aega. Järvest kaugemale liikudes on valdavalt LkI muld, mis on nõrgalt

leetunud muld. Leetunud mullad on happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad (joonis 8).

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

17 / 44

Joonis 8. Mullastiku kaart Limnoloogia tee 1 piirkonnas (Maa-ameti geoportaal).

Põhjaveetase mõõdeti peale puurimist (25.05.2021) puuraugus PA-1, veetase oli maapinnast 0,1 m sügavusel,

asb kõrgusel 34,00 meetrit. 28.05.2021 oli Võrtsjärve veetase limnoloogiakeskuse muuli juures samuti abs

kõrgusel 34,00 meetrit. Põhjaveetase järve kaldaalal sõltub otseselt veetasemest järves.

Esimene aluspõhjas leviv põhjaveekiht on piirkonnas looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse eest (joonis 9) (Maa-ameti geoportaal 1:400 000 geoloogilised kaardid).

Limnoloogia tee 1 katastriüksusel asub puurkaev (PK_6759) olmevee saamiseks (joonis 9). Puurkaev ammutab

vett Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Puurkaevu asukohas on pinnakatte paksus 17

meetrit (veeristik (klibu)) ja aluspõhjas on avatud kokku 5 kihti: 6 m tüsedusele peeneteralisele liivakivile järgneb

16 m tüsedune kiht savi liivakivi kihtidega ning 11 m tüsedune mergli kiht (Kesk-Devoni Aruküla lademes),

millele järgneb 14 m tüsedune mergel liivakivi kihtidega ja 16 m tüsedune kiht liivakivi dolomiidi vahekihtidega

(Kesk-Devoni Narva lademes) (VEKA).

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

18 / 44

Joonis 9. Esimeses aluspõhjalises põhjaveekihis leviva põhjavee kaitstuse kaart ja puurkaevu asukoht rekonstrueeritava muuli piirkonnas (Maa-ameti geoportaal).

4.4. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED Kavandatavad tegevus on otseselt seotud Võrtsjärvega (VEE2083800), mis on avalik veekogu.

4.4.1. Võrtsjärv

Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv pindalaga 27 000 ha ja sügavusega kuni 6 m. Järves on vähe saari, enamus

neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul

poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Järve kaldad on enamasti madalad – lõunaosas

soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline.

Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel.

Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi, väljavooluks on Emajõgi.

Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv

veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi.

Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu

püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav.

Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest. Järve veemaht

võib aga kõrge ja madala veeseisu ajal erineda ligi kolm korda. Püsivat hoovuste süsteemi järves ei ole. Järv on

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

19 / 44

jääkaane all keskmiselt 135 päeva aastas, novembri lõpust aprilli lõpuni. Juulis on keskmine veetemperatuur

17-21 C. Püsivat kihistumist järves suvel ei ole.

Võrtsjärv on tugevalt eutroofne (rohketoiteline) järv. Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor – pärinevad

ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate

reoveest. Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse

vähenemine viimastel aastakümnetel. Vee kõrge karbonaatide sisaldus kaitseb järve happeliste sademete

kahjuliku mõju eest. Valitsevate läänetuulte tõttu on pilliroovöönd läänekalda varjus pidev ja lopsakas, lainetele

rohkem avatud idakalda ääres katkendlik. Lõunaots, eriti nn Väikejärv (alates Pähksaarest) on üleni täis

vesikuppu, vesiroose, penikeeli, vesikuuske, kõõluslehte, kaislat jt veetaimi. Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35

liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge (Avasta Võrtsjärv).

Joonis 10. Võrtsjärve veetasemete hüdrograaf (Keskkonnaagentuur, 2023).

Keskkonnaagentuuri 2022 hüdroloogilise aastaraamatu andmetel püsis Võrtsjärvel 2022. aastal täielik ühtlane

jääkate alates selle tekkimisest detsembri alguses kuni märtsi lõpuni. Pärast jääkatte tekkimist hakkas

veetemperatuur Võrtsjärves ka koheselt tõusma. Kui detsembri alguses oli veetemperatuur 1,1 °C, siis veebruari

lõpuks küündis see 2,3 °C-ni. Märtsis jätkas veetemperatuur jääkaane all veelgi hoogsamalt tõusu, kuu ajaga

2,3 °C-lt 5,1 °C-le. Järsku veetemperatuuri tõusu võib selgitada eriliselt päikeselise märtsiga (160% normist),

mis tekitas kõrgema temperatuuriga vee pealevoolu Võrtsjärve valgalalt. Jääkatte lagunemine algas Võrtsjärvel

29. märtsil jää tumenemisega. Maksimaalseks jää paksuseks kaldalähedases alas mõõdeti 5.-15. veebruar

42 cm. Võrtsjärve veetase püsis 2022. aastal allpool pikaajalist keskmist veetaset vaid pool esimesest kvartalist

(joonis 10), veebruari keskel tõusis veetase järsult ja püsis kuni mai alguseni üle pikaajalise keskmise veetaseme

– põhjuseks tulv ja varajane suurvee algus. Paar nädalat kuni kuu kestev tavapärane suurvee tipuperiood oli

aprillis. Alates maikuust püsis Võrtsjärve veetase alla pikaajalist keskmist aasta lõpuni, aasta viimastel kuudel

oli Võrtsjärve veetase isegi 40-70 cm madalam pikaajalisest keskmisest veetasemest.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

20 / 44

Võrtsjärvel on tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest kallasraja laius põhikaardile kantud veepiirist

10 m, sest tegemist on laevatatava veekoguga. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres

veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Purre, sild või muu

veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal.

Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe

piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik

peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.

Veeseadusest tulenev veekaitsevööndi ulatus on 20 meetrit, mis on moodustatud veekogu kalda või ranna

erosiooni ja hajuheite vältimiseks.

Looduskaitseseadusest tulenev Võrtsjärve ehituskeeluvööndi ulatus on üldjuhul 100 m ja piiranguvööndi ulatus

on 200 m põhikaardile kantud veepiirist. Metsamaal laieneb ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.

Võrtsjärve veekogum ja selle seisund

Võrtsjärv kuulub ainsa seisuveekogumina veekogumi tüüpi S6, mis on veepeegli pindalaga 100–300 km², vee

keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaene

(kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistumata veega, heledaveeline (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4

m-1, värvus <100º Pt-Co skaalal) järv.

Võrtsjärve ökoloogilise seisundi hinnang oli aastatel 2020 ja 2021 hea. Esilekerkivateks tunnusjoonteks 2021.

aastal Võrtsjärves olid suurenenud toitainekoormus ja kuumalainetest tingitud väga kõrge veetemperatuur

juunis-juulis ja madal veetase aasta teises pooles. Vaatamata 2021. aasta erakordsetele klimaatilistele

tingimustele jäi enamik füüsikalis-keemilisi ja fütoplanktoni näitajaid tavapärastesse piiridesse, mis annab

tunnistust Võrtsjärve ökosüsteemi suurest stabiilsusest.

Inimmõju teguritest on Võrtsjärve puhul esikohal põllumajandusest ja asulate heitveest pärinevate toiteainete

eutrofeeriv mõju. Väga suur mõju kogu järve toiduahela toimimisele on kalapüügistrateegial.

Võrtsjärve keemilise seisundi näitajaid 2021. a ei seiratud, seisundi vahehinnang anti 2019. a seiretulemuste

põhjal. Võrtsjärve keemiline seisund oli halb elavhõbeda tõttu kalas, seetõttu oli halb ka Võrtsjärve

koondseisund.

4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED EELIS andmetel seisuga 10.05.2023 piirneb rekonstrueeritav muul Tartu maakonnas asuva Võrtsjärve hoiualaga

(joonis 11), mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 01.06.2006 määrusega nr 129 „Hoiualade kaitse alla

võtmine Tartu maakonnas“ ning hoiuala kaitse-eesmärk ja piirid on täpsustatud määruse 29.11.2019 jõustunud

redaktsiooniga. Hoiualale on koostatud kaitsekorralduskava „Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-

2020“, mis kehtib kuni uue kaitsekorralduskava kinnitamiseni.

Võrtsjärve hoiuala (KLO2000239, Tartu maakonnas) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150)1, lamminiitude (6450), siirdesoo- ja

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga

(*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

21 / 44

rabametsade (91D0*) ning liivakivipaljandite (8220) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, samuti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula),

mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), tuttpütt

(Podiceps cristatus) ning harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio)

ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).

Joonis 11. Võrtsjärve hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve linnu- ja loodusala paiknemine.

Vääriselupaigad on alad, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise

tõenäosus on suur. Limnoloogia tee 1 katastriüksusega piirneb kirdest VEP nr 207007, mis on 120-130 aasta

vanune mitmekesine kuuse-segamets. Alal on vanad sanitaarraie kännud, aga puistu struktuur on

loodusmetsailmeline, kohati on lamapuitu ohtralt, värskeid raiejälgi pole. Vääriselupaigas on keelatud raie ning

surnud puude ja lamapuidu eemaldamine. Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset Riigimetsa

Majandamise Keskus.

Kaitsealuste liikide leiukohti on EELIS 10.05.2023 andmetel kavandatava tegevuse asukohas mitmeid, kaheksa

neist on II kaitsekategooria liigi ja neli III kaitsekategooria liigi leiukohad (tabel 1).

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

22 / 44

Teised kaitstavad loodusobjektid ja projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid (Mustjärve hoiuala, Vehendi

merikotka püsielupaik, Kipastu väike-konnakotka püsielupaik, Vehendi kadakas, projekteeritav Piigandi

nõmmloa püsielupaik) asuvad rekonstrueeritavast muulist kaugemal ja kavandatava tegevusega puutumust ei

oma.

Tabel 1. Kaitstavate liikide leiukohad, mis on otseselt kavandatava tegevuse asukohaga seotud.

Liik EELIS kood Vaatluskuupäev Kaitsekategooria Suurvidevlane (Nyctalus noctula) KLO9104512 1989 II Tõugjas (Aspius aspius) KLO9102535 2002 II Pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) KLO9104513 1989 II Veelendlane (Myotis daubentonii) KLO9104515 1989 II Hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) KLO9104511 1989 II Tiigilendlane (Myotis dasycneme) KLO9100047 15.08.1989 II Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) KLO9104514 1989 II Kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) KLO9104516 2001 II Laanepüü (Tetrastes bonasia) KLO9131330 05.12.2019 III Võldas (Cottus gobio) KLO9102536 2002 III Hink (Cobitis taenia) KLO9102537 2002 III Vingerjas (Misgurnus fossilis) KLO9102534 2002 III

4.6. ROHELINE VÕRGUSTIK JA VÄÄRTUSLIK MAASTIK Vastuvõetud Elva valla üldplaneeringuga ei ole Limnoloogia tee 1 katastriüksusele määratud rohelise

võrgustiku koridori ega tuumala. Samuti ei ole alale määratud väärtusliku maastiku paiknemist.

4.7. KULTUURIMÄLESTISED Kultuurimälestisi kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei paikne. Lähim kultuurimälestis on rekonstrueeritavast

muulist mööda järve kallast põhja suunas ca 870 m kaugusel olev kivikalme. Kivikalme kuulub 11 kalmest

koosnevasse gruppi, mis asub piki Võrtsjärve rannikut Vehendi külas umbes kilomeetri pikkusel alal. Välisilme

järgi on muistis dateeritud I at II poolde eKr.

Pärandkultuuriobjekte on Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel Limnoloogia tee 1

katastriüksusel kolm. Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi

objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi

kätes.

Mänd ja kask - kaks kõrvuti kasvavat puud, kask ja mänd muulilepääsu tee kõrval. Kase rinnasümbermõõt on

200 cm ja kõrgus 20 m. Männi ümbermõõt 1,1 m kõrguselt on 225 cm ja kõrgus 17 m. EELIS andmetel pärimuse

järgi märgiti Limnoloogiajaama peahoone ehitamisel maha valesti. Mänd ja kask oleksid jäänud seetõttu

ehitatavale muulile ette. Nende päästmiseks tuli taotleda ENSV Ministrite Nõukogult eriluba paarikümne meetri

torude hankimiseks.

Palgiparvetuskoht - kunagise palgiparvetusplatsi kohal on Limnoloogiajaama hooned. Oli looduslikult sobiv

koht palkide parvetuseks, lage kallas ja kiiresti sügavaks muutuv järvepõhi.

Kivikalme - metsamaal, puude all ringikujuline kividega ala. Arvatav kivikalme koht. Kivid ümberringi, keskmine

osa lohus.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

23 / 44

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDEGA

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2019) kohaselt on Suur-Emajõe täies pikkuses laevatatavuse

tõttu Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi järve veeteel eeldused veeturismiks, veepuhkuseks ja harrastuslikuks

veesõiduks ning kalapüügiks. Veetee eelnimetatud kasutuseks ehitatakse ja rekonstrueeritakse sadamaid ja

väikesadamaid, randumis- ja sildumiskohti. Võimalike kasutajate arvust tulenevalt on oluline avalikult

kasutatavate sildumisrajatiste väljaehitamine eelkõige Tartu linnas ja lähialal.

Kuigi rekonstrueeritav muul ei ole hetkel avalikuks kasutamiseks, vaid Limnoloogiakeskuse tarbeks, peab

maakonnaplaneering oluliseks ka Tartu linna ja ka linna lähitagamaa rolli nii üle-eestilise kui ka rahvusvahelise

kõrgharidus- ja teaduskeskusena. Muuli rekonstrueerimine võimaldab arendada Limnoloogiakeskuse

teadustegevust.

Kokkuvõttes ei käsitle Tartu maakonnaplaneering otseselt Võrtsjärvel Limnoloogiakeskuse arendamist, sest see

ei ole maakonnaplaneeringu mastaabi eesmärk, kuid kavandatav tegevus ei ole vastuolus

maakonnaplaneeringuga.

Elva valla üldplaneering (vastu võetud 22.08.2022) näeb ette Limnoloogiajaama sildumiskoha määramist

sadamaks ning sadama kõrvale (põhja suunda) supelranna maa-ala juhtotstarbe määramist (joonis 12).

Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse

võimaldamine. Üldplaneeringuga määratud sadamaala saab välja arendada sadamaseaduse kohaseks

sadamaks.

Joonis 12. Koostatava Elva valla üldplaneeringuga on Limnoloogia tee 1 katastriüksuse juurde määratud planeeritud sadam ja supluskoht. Tuletõrje veevõtukoht on olemasolev.

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringu (kehtestatud 2003) kohaselt on Limnoloogiajaama sadam arendatav

sadam (nimetab seda juba olemasoleva sadamana). Üldplaneering reserveerib sadama arendamiseks maa-ala

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

24 / 44

Vehendi külas Limnoloogiajaama vahetus ümbruses 200 m kauguseni Võrtsjärvest 200 m laiuse ribana.

Sadamate reservmaa on üldplaneeringu kaardile tähistatud tumesinise kaldviirutusega (joonis 13).

Olemasoleva muuli rekonstrueerimine ja pikendamine veesõidukite turvalise hoiustamise eesmärgil vastab

Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringule, mis näeb ette Limnoloogia sadama arendamist. Kuigi muuli

rekonstrueerimise eesmärgiks ei ole sadama rajamine ega arendamine, loob kavandatav tegevus selleks

tulevikus sobivad eeldused.

Joonis 13. Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringuga määratud sadamaala Limnoloogiakeskuse piirkonnas.

6. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Muuli rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud avalduvad peamiselt ehitustööde ajal. Tegevuse mõjuallikateks,

mis võivad eeldatavalt põhjustada olulist keskkonnamõju, on betoonkattega muuliosa taastamise ja muuli

pikendamise tööd nii veekeskkonnas kui ka tööd veetasemest kõrgemal - muuli varisenud nõlvajalamite

väljakaeve, muuli keha profileerimine, nõlvajalamite kindlustamine/toestamine, katendi rajamine, sildumiskai

rajamine, muuli pikendamine, laevatee asukoha nihkumise tõttu kivide eemaldamine järve põhjast.

Keskkonnaloa taotluse aluseks oleva põhiprojekti kohaselt on vajalik Võrtsjärvest kivide, killustiku ja betooni

väljakaeve ca 1370 m3 ja tahkete ainete uputamine ca 1650 m3. Mahud on hinnangulised, sest veest väljakaeve

ja vette uputatav maht sõltub veetasemest ja põhiprojektis töö mahtude tabelis ei ole eraldi välja toodud vee

alt väljakaevatava materjali mahtu ja vette uputatavat materjali mahtu. Sealjuures on osa uputatava materjali

kogusest antud ruutmeetrites (nt geokomposiit, maakividest nõlvajalami toestuse rajamine). Kuid on selge, et

tööde maht ületab veeseaduses sätestatud keskkonnaloa ja KeHJS-es sätestatud KMH künnist. KMH aruande

koostamisel täpsustatakse keskmise veeseisu korral veealuste tööde mahtusid.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

25 / 44

Veekeskkonnas tööde tegemisel on teistsugune mõju ja mõjuala võrreldes maismaale avalduvaga.

Süvendustööde läbiviimine ja tahkete ainete veekogu põhja paigutamine põhjustab tahkete pinnaseosakeste

sattumist veekeskkonda. Veekvaliteedile avalduv mõju sõltub pinnaseosakeste suurusest ja settimiskiirusest

(mis omakorda sõltub vees valitsevatest tingimustest) ning tööde tegemise iseloomust. Kui tööd teostatakse

tuulevaikse ilmaga ja setteekraani kasutades, siis on tõenäoline mõjuala lokaalne. Maismaale avalduv mõju on

eelkõige ehitustööde käigus (ehitusmasinate tööst, betooni purustamisest) tekkiv müra, mis samuti on

lokaalne.

KMH aruandes esitatakse eeldatavalt (oluliste) negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed, sh

vajadusel seiremeetmed. Lisaks analüüsitakse tegevusega kaasnevaid võimalikke riske ning hinnatakse

avariiolukordade tekkimise võimalikkust.

Muuli rekonstrueerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele, mida

hinnatakse täpsemalt KMH aruande koostamisel:

1. Mõju Võrtsjärve hoiualale

Mõjutatavad Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on samad kui Natura eelhindamise järeldusena

nimetatud linnu- ja loodusala eesmärgiliigid ja elupaigatüübid, mida tegevus Natura 2000 võrgustiku alal

mõjutada võib. Elupaigatüüpide kirjeldused ja liikide elupaiganõudluse kirjeldused on toodud punktis 3 Natura

eelhindamine.

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse

kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud

nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate

liikide soodsa seisundi.

Vees kavandatud tööde tõttu on hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest mõjutatavaks

looduslikult rohketoiteliste järvede elupaigatüüp (3150). Teised elupaigatüübid asuvad eemal ja neile mõju

avaldumine on välistatud. Tööde piirkonnas on Võrtsjärve hoiuala välispiiriks järve veepiir, mistõttu metsa- ja

niidukoosluseid lähipiirkonnas ei ole. Eesmärgiks olev liivakivipaljandite elupaigatüüp paikneb tööde alast

rohkem kui 8 km kaugusel ja ei ole tegevusest mõjutatud.

Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärkidest võib kavandatav tegevus mõju avaldada piirkonnas esinevatele

kalaliikidele võldasele ja tõugjale, kelle elupaigaks kavandatud tööde ala Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava

kohaselt suure tõenäosusega on. Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest on kavandatava

tegevuse mõjualal kevadrände ajal suur laukhani ja rabahani ning sügisrände ajal sõtkas, jääkoskel ja

väikekoskel. Neile hinnatakse mõju KMH-s.

2. Mõju Natura 2000 võrgustikule

Natura eelhindamine

Nii alternatiiv I puhul (taotletav tegevus ehk muuli rekonstrueerimine ja pikendamine 20 meetri võrra ning

statsionaarse sildumisala ehitamine) kui ka alternatiiv II puhul (muuli rekonstrueerimine ilma selle

pikendamiseta kuid statsionaarse sildumiskai ehitamisega) jääb tööde ala Natura 2000 võrgustiku alale ja

inventeeritud rohketoitelise järve elupaigatüübile.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

26 / 44

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole otseselt kaitsekorralduskavas vajaliku tegevusena välja toodud, kuid kaudselt on

kavandatav tegevus Võrtsjärve loodusala kaitse korraldamiseks vajalik. Limnoloogiakeskuse muuli

rekonstrueerimine on vajalik, et tagada Võrtsjärve hoiuala ja loodusala uurimine ja koguda ala kaitse

korraldamiseks vajalikku alusinformatsiooni. Võrtsjärve hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku Võrtsjärve

linnu- ja loodusalana, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Võrtsjärve linnu- ja loodusalal kehtib „Võrtsjärve

hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020“.

Võrtsjärve hoiuala (Tartu) piirid ei kattu antud piirkonnas täpselt linnu- ja loodusala piiridega, Natura 2000 alad

on ulatuslikumad. Rekonstrueeritav muul asub terves ulatuses Võrtsjärve linnu- ja loodusalal, samal ajal kui

muul piirneb Võrtsjärve hoiualaga (vt joonis 11).

Mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

Muuli rekonstrueerimine toimub osaliselt Võrtsjärve linnu- ja loodusalal, mis on seega mõjupiirkonnas. Teised

Natura 2000 võrgustiku alad (nt Mustjärve loodusala) on kaugemal ja mõju neile on välistatud (joonis 14).

Joonis 14. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Limnoloogia tee 1 katastriüksuse suhtes.

Võrtsjärve linnuala

Võrtsjärve linnuala pindala on EELIS andmetel 29 883,3 ha, millest maismaa moodustab 2937,1 ha. Võrtsjärve

linnuala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kuhu koguneb regulaarselt olulisel arvul globaalselt ohustatud

liike või teisi globaalse kaitseväärtusega liike. See on oluline rändepeatuspaik väikekosklale (9% rändetee

asurkonnast), suur-laukhanele (3,5% rändetee asurkonnast), luitsnokk-pardile (2% rändetee asurkonnast) ja

väikeluigele (1% rändetee asurkonnast). Sealjuures on suur-laukhane rändekogum (35 000 isendit) teadaolevalt

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

27 / 44

suurim Eestis. Eesti mastaabis on Võrtsjärve linnuala oluline muuhulgas tuttpütile, jääkosklale, rabahanele ja

sõtkale. Olulisel määral peatub, toitub ja pesitseb siin suur hulk teisi linnuliike.

Võrtsjärve linnuala hõlmab siseriiklikult kaitstavaid objekte: Järveküla looduskaitseala (KLO1000093), Jõeküla

kalakotka püsielupaik (KLO3000377), Kalbuse merikotka püsielupaik (KLO3000473), Kalbuse merikotka

püsielupaik (KLO3001870), Kiviaru must-toonekure püsielupaik (KLO3000521), Kivilõppe Kalevipoja kivi

(KLO4001009), Kärma must-toonekure püsielupaik (KLO3000924), Maltsa merikotka püsielupaik (KLO3000839),

Maltsa merikotka püsielupaik (KLO3002130), Pikassilla palu (KLO1000003), Purtsi jõe hoiuala (KLO2000109),

Põhtjärve hoiuala (KLO2000108), Valma merikotka püsielupaik (KLO3001165), Valma merikotka püsielupaik

(KLO3001207), Valma merikotka püsielupaik (KLO3001771), Väikese Emajõe hoiuala (KLO2000112), Võrtsjärve

hoiuala (Tartu) (KLO2000239), Võrtsjärve hoiuala (Valga) (KLO2000172), Võrtsjärve hoiuala (Viljandi)

(KLO2000173). Arvestades linnuala suurt pindala on mitmed kaitse-eesmärgiks seatud liikide leiukohad

kavandatud tööde mõjualast väljas.

Võrtsjärve linnualal (RAH0000104) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis),

punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), sinirind

(Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), kalakotkas (Pandion haliaetus),

tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Võrtsjärve linnualal kaitstavate liikide elupaiganõudlus:

rästas-roolind on suurim roolindudest, elupaigaks eelistab tihedaid roostikke. Võrtsjärve loodusalal kaitstakse

liiki Võrtsjärve hoiuala Valga osas. Muuli rekonstrueerimise alal ei ole roostikku, mistõttu ei ole liik kavandatud

tegevuse mõjualas;

hüüp (II kaitsekategooria), elab suurte roostikega veekogudel, eriti roostikuga järve või merelahtedel. Hüüpi

kaitstakse Võrtsjärve loodusalal Võrtsjärve hoiuala Valga ja Viljandi osas. Muuli rekonstrueerimise alal ei ole

roostikku, mistõttu ei ole liik kavandatud tegevuse mõjualas;

roo-loorkull (III kaitsekategooria) ehitab pesa roostikku madalasse vette või selle lähedale kuivale maale. Muuli

rekonstrueerimise alal ei ole roostikku, mistõttu ei ole liik kavandatud tegevuse mõjualas;

punapea-vart on Eestis rändlind ja sel ajal eelistab vabaveelaikudega vahelduvaid roostikke. Muuli

rekonstrueerimise alal ei ole roostikku, mistõttu ei ole liik kavandatud tegevuse mõjualas;

soopart e pahlsaba-part (II kaitsekategooria) on peamiselt järvedel, kitsastes lahtedes, rabades, soistel aladel

ning jõesuudmetes. Suvel eelistab vähese taimestikuga avaraid ja niiskeid soiseid alasid. Talveperioodil eelistab

sisemaa mageveekogusid. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised

koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud. Liigi

leiukohad ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualas;

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

28 / 44

viupart on Eestis arvukas läbirändaja, kuid harv pesitseja. Pesa teeb veekogu lähedale rohu sisse. Võrtsjärve

hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja

Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud. Liigi leiukohad ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualas;

sinikael-part teeb pesa veekogu lähedale varjatud kohta maapinnale. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava

kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese

Emajõe äärsed niidud. Liigi leiukohad ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualas;

rägapart on Eestis üldlevinud vähearvukas haudelind. Asustab järvede kaldaid ja rannaniite. Võrtsjärve hoiuala

kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta

polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud. Liigi leiukohad ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualas;

suur-laukhani Eestis ei pesitse, rändel toitub põldudel ja rannaniitudel. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava

kohaselt on hanede toitumisalad Võrtsjärve äärsed poldrid (Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Hanede

puhkeala kevadrändel on Võrtsjärve keskosa kuni Tondisaareni. Seega on tõenäoline, et liik on muuli

rekonstrueerimise mõjualas kevadrände ajal;

rabahani Eestis ei pesitse, kuid on arvukas läbirändaja. Võrtsjärve kaitsekorralduskava kohaselt on hanede

toitumisalad Võrtsjärve äärsed poldrid (Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Hanede puhkeala kevadrändel on

Võrtsjärve keskosa kuni Tondisaareni. Seega on tõenäoline, et liik on muuli rekonstrueerimise mõjualas

kevadrände ajal;

tuttvart, see liik tegutseb meresaartel ja rannikul, suurte ja väikeste järvede ääres, jõekoolmetel, kalatiikidel ja

rabalaugastel. Harilikult pesitsevad tihedate kogumikena, sageli naerukajakate koloonias, sest nii on röövluse

oht väiksem. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

valgepõsk-lagle (III kaitsekategooria) on Eestis tavaline läbirändaja, pesitseb valdavalt väikestel saartel. Liik ei

ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

rukkirääk (III kaitsekategooria) on avamaastiku liik, veetes suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus

viljapõldudel, niisketel niitudel, luhtadel ja raiesmikel. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

tutkas (I kaitsekategooria) on Eestis eelkõige niiskete heinamaade lind, kes asustab meelsasti luhtasid ja

madalsoid. Vähemal määral esineb neid ka karjamaadel, kus on laiu mätastunud ja kulustunud alasid. Pesa

läheduses on enamasti vähese hõreda taimestikuga vesiseid alasid, kus linnud ja hiljem nende pojad toituda

saavad. Tutkast kaitstakse Võrtsjärve loodusalal Võrtsjärve hoiuala Valga osas. Liik ei ole muuli

rekonstrueerimise mõjualal;

kiivitaja on avamaastiku liik, kes pesitseb nii soodes, rabades, põllumajandusmaastikul, heina- ja karjamaadel,

rannaniitudel kui saartel. Teda kohtab pesitsejana peaaegu kõikjal, välja arvatud suurtes metsamassiivides.

Kiivitajat kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi osas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise

mõjualal;

mustviires (III kaitsekategooria) pesitseb veekogude madalates servaosades või veekogude ääres

üleujutatavatel aladel mudapõndakutel või ujuval taimestikul. Tegemist on roostikuliigiga, mistõttu muuli

rekonstrueerimise mõjualal liik ei ole;

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

29 / 44

must-toonekurg (I kaitsekategooria) – on vanade metsade ja suurte metsamassiivide liik. Tema pesapaigad on

inimasulatest kaugel. Võrtsjärve linnualal kaitstakse must-toonekurge Kiviaru must-toonekure püsielupaigas.

Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

merikotkas (I kaitsekategooria) teeb pesa tugeva männi või haava ladvaossa, sageli häilu või raielangi serva,

soosaarele või säilikpuule. Merikotkas toitub nii kaladest kui ka veelindudest. Merikotkast kaitstakse Võrtsjärve

linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi osas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

väikeluik (II kaitsekategooria) esineb Eestis ainult läbirändel ja ei pesitse siin. Rändel eelistab väikeluik

madalaveelisi järvi ja merelahti, kus on palju toitu. Võrtsjärve ääres on väikeluige peatuskohtadeks poldrid ja

põllud, kus nad toituda saavad. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

lauk on Eestis tavaline haudelind, kes pesitseb taimestikurikastel järvedel ja madalatel siselahtedel, samuti

jõgede ja tiikide roostikes. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

tõmmukajakas (II kaitsekategooria) on avamereliste väikesaarte haruldane haudelind. Rändeperioodil võib

kohata üksikuid linde kõikjal merel, aga ka sisemaal. Tõmmukajakat kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve

hoiuala Viljandi osas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

naerukajakas eelistab pesitseda koloniaalselt, asustades meelsasti meresaari ja rannikuroostikke. Samas võib

neid pesitsemas leida ka siseveekogudel rabajärved või poldritel. Pesa ehitatakse veekogu kaldale.

Naerukajakat kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi osas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise

mõjualal;

sinirind on lind värvuliste seltsist ning tema alamliik luha-sinirind on Eestis luhapajustikes ja vanades

turbaaukudes haruldane haudelind. Üksikuid paare on varasematel aastatel pesitsemas leitud näiteks Aardla

poldril (Ropka–Ihaste luhal), Haapsalu veepuhastusjaama juures ja Kärevere luhal. Alamliik tundra-sinirind on

Eestis vähearvukas läbirändaja. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

väikekoskel (II kaitsekategooria) on Eestis väikesearvuline läbirändaja. Võrtsjärv on üks parimatest

rändepeatuspaikadest. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve lõunaosa sügisrändel

neile oluline koondumiskoht, mistõttu liik on muuli rekonstrueerimise mõjualal;

jääkoskel on levinud lisaks Lääne-Eesti saartele ja Eesti põhjarannikule ka Võrtsjärvel ja mujalgi Lõuna-Eesti

veekogudel. Jääkoskel tegutseb peamiselt avaveel. Pesa teeb jääkoskel igasugustesse õõnsustesse, kõige

sagedamini puuõõnsustesse. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve lõunaosa

sügisrändel neile oluline koondumiskoht, mistõttu liik on muuli rekonstrueerimise mõjualal;

sõtkas on Eestis arvukas läbirändaja ja talvituja ning ka järjest arvukam haudelind. Võrtsjärve hoiuala

kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve lõunaosa sügisrändel neile oluline koondumiskoht, mistõttu liik on

muuli rekonstrueerimise mõjualal;

kalakotkas (I kaitsekategooria) on suurte veekogude ümbruse raba- ja metsamaastiku liik. Kalakotkas teeb pesa

metsas kõrgema puu latva ja pesa kasutatakse niikaua kuni ümbritsev mets pesapuust madalam on. Võrtsjärve

linnualal kaitstakse kalakotkast Jõeküla kalakotka püsielupaigas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

väikehuik (II kaitsekategooria) on Eestis haruldane haudelind. Tema elupaigaks on madalad merelahed ja

poldrid. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

30 / 44

täpikhuik elab madalaveelistel märgaladel, kus on mudast madalalt üle ujutatud pinnast ning tihedat

poolveelist taimkatet, samuti puid. Eestis eelistab ta pesitseda tihedas tarnastikus või roostikus mererannikul ja

siseveekogude kallastel paiknevates roostikes, luhtadel, madal- ja siirdesoodes ning poldritel. Harvem

kohatakse liiki rannaniitudel ja muudel niisketel rohumaadel. Liiki kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve

hoiuala Viljandi ja Valga osas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

jõgitiir (III kaitsekategooria) ehitab pesa saartele või jõe või järve kaldale lopsakama taimestiku varju, ära ei

põlga ta ka puude ja põõsastega asustatud kohti. Elatakse suurtes kolooniates. Liiki kaitstakse Võrtsjärve

linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi osas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal;

mudatilder on Eestis tavaline haudelind. Tema elupaigaks on sood ja rabad, aga rändel ka järvede mudased

kaldad, üleujutatud luhad ja heinamaad. Mudatildrit kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi

osas. Liik ei ole muuli rekonstrueerimise mõjualal.

Kokkuvõttes Võrtsjärve linnualal kaitstavatest liikidest on muuli rekonstrueerimise mõjualal kevadrände ajal

suur laukhani ja rabahani ning sügisrände ajal sõtkas, jääkoskel ja väikekoskel. Neile hinnatakse mõju Natura

eelhinnangus.

Võrtsjärve loodusala

Võrtsjärve loodusala pindala on EELIS andmetel 29 737 ha, millest maismaa on 2 799 ha. Võrtsjärve loodusala

tuumiku moodustab Võrtsjärv ning kohati järvekaldal asuvad hooldatavad niidud. Järve kaldad on madalad -

soised lõunas ja põhjaosas liivasemad. Võrtsjärv on madala veega ning selle nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid

seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub Kesk-Devoni liivakivisetetest aluspõhi (Tamme paljand).

Võrtsjärv on väga eutroofne järv. Eutrofeerumise selgeks märgiks on viimastel aastakümnetel roostike kiire

laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine.

Võrtsjärve loodusala hõlmab siseriiklikult kaitstavaid objekte: Järveküla looduskaitseala (KLO1000093), Kalbuse

merikotka püsielupaik (KLO3000473), Kalbuse merikotka püsielupaik (KLO3001870), Kivilõppe Kalevipoja kivi

(KLO4001009), Maltsa merikotka püsielupaik (KLO3000839), Maltsa merikotka püsielupaik (KLO3002130),

Pikassilla palu (KLO1000003), Purtsi jõe hoiuala (KLO2000109), Põhtjärve hoiuala (KLO2000108), Valma

merikotka püsielupaik (KLO3001165), Valma merikotka püsielupaik (KLO3001207), Valma merikotka

püsielupaik (KLO3001771), Väikese Emajõe hoiuala (KLO2000112), Võrtsjärve hoiuala (Tartu) (KLO2000239),

Võrtsjärve hoiuala (Valga) (KLO2000172), Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173).

Võrtsjärve loodusalal (RAH0000595) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

mõõdukalt kareda veega järved (3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad

(*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja laiujur (Dytiscus latissimus).

Loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide pindalad ja esinduslikkus on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Võrtsjärve loodusala kaitse-eesmärkide pindala ja esinduslikkus Natura standardandmebaasi andmetel

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

31 / 44

Elupaigatüüp Pindala (ha) Esinduslikkus Vähe kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved 3130 4 C Looduslikult rohketoitelised järved 3150 26754 A Jõed ja ojad 3260 53 B Niiskuslembesed kõrgrohustud 6430 12 B Lamminiidud 6450 211 B Liivakivipaljandid 8220 0.2 C Vanad loodusmetsad 9010 26 B Soostuvad ja soo-lehtmetsad 9080 15 B Siirdesoo- ja rabametsad 91D0 318 B

Võrtsjärve loodusalal kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide kirjeldus:

looduslikult rohketoitelised järved (3150) on parimad kalajärved. Taimhõljum on neis järvedes liigirikas, kuid

mõõduka biomassiga. Veesiseses taimestikus valitsevad põhja kinnituvad taimed, mille õisik ulatub veepinnale.

Looduslikult rohketoitelise järve elupaigatüüpi kuulub kogu Võrtsjärv. Kavandatav muuli rekonstrueerimine

toimub elupaigatüübil;

vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) elupaigatüübile täpselt vastavaid veekogusid

Eestis pole, sest osa tunnusliike on meil haruldased. Muude tunnuste poolest saab siia tinglikult paigutada Eesti

mõõdukalt kareda veega suuremad järved. Võrtsjärve loodusalal kuulub sellesse elupaigatüüpi Võrtsjärvest

lõunas asuv Põhtjärv, mida siseriiklikult kaitstakse Põhtjärve hoiualana. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise

mõjualas ei ole;

jõed ja ojad (3260) elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või

looduslähedases seisundis. Tähelepanu väärivad eelkõige kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid

ja kivise-kruusase põhjaga kärestikke. Väärtuslikud on ka suurtest allikatest algavad külmaveelised jõed ning

looduslikus looklevas sängis voolavad tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus on paiguti ka

kärestikke või kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga lõike. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise mõjualas ei

ole;

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis

palistavad kitsa ribana peamiselt jõekaldaid, kuid ka metsaservi. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise

mõjualas ei ole;

lamminiidud (6450) ehk luhad on kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused – paiknevad eranditult jõgede

(või järvede) aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel. Taimede lopsakas kasv tuleb viljakast mullast, mida rikastavad

tulvaveest kantud toitainerikkad setted. Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti jõe

voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk üsnagi erineda. Ka niiskus-

tingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti kuivadest kuni pidevalt märgadeni. Taimestikus valitsevad sageli

kõrgekasvulised kõrrelised ja tarnad. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise mõjualas ei ole;

liivakivipaljandite (8220) elupaigatüüp hõlmab Devoni liivakivipaljandeid Lõuna- ja Kagu-Eestis ürgorgude

järskudel veerudel Ahja, Võhandu ja Piusa jõe kallastel, aga ka Kallastel Peipsi järve kaldal. Liivakivipaljandeid

leidub samuti Põhja-Eesti pankrannikul ehk klindil, kus avanevad ordoviitsiumi liivakivi lademed. Võrtsjärve

ääres on liivakivipaljandid inventeeritud 0,2 ha ulatuses Tamme paljandil, mis jääb rekonstrueeritavast muulist

rohkem kui 8 km põhja suunda. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise mõjualas ei ole;

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

32 / 44

vanade loodusmetsade (*9010) elupaigatüüp hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi,

aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad

elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Eestis kuuluvad siia

nii okas- ja segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad, mille

puurindes valitsevad mänd, kuusk, kask või haab. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise mõjualas ei ole;

soostuvate ja soo-lehtmetsade (*9080) elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii soostuvad metsad,

(päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade

jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise mõjualas ei ole;

siirdesoo- ja rabametsade (*91D0) elupaigatüüp erineb siirdesoode ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning

rabadest (7110) märgatavalt tihedama ja kõrgema puurindega (liituvus 0,3 ning puude keskmine kõrgus üle

nelja meetri). Siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul rabametsaks, seega moodustavad

siirdesoometsas puurinde sookask ja mänd, rabametsas valitseb mänd. Elupaigatüüp muuli rekonstrueerimise

mõjualas ei ole;

tiigilendlane (II kaitsekategooria) on liik, kelle elupaigaks on veekoguderohked või suurte veekogudega

piirkonnad. Saagi püüdmiseks lendab ta vaikse vooluga või seisva veega veekogude kohal, vahel ka niitude ja

roostike kohal ning metsaservades. Kuna tema elupaigad on seotud veega, on veega seotud ka tema

saakputukad. Sageli haarab ta putukaid mitte ainult õhust, vaid ka tagajalgadega otse veepinnalt. Liigi leiukoht

on muuli rekonstrueerimise mõjualal;

saarmas (III kaitsekategooria) on poolveelise eluviisiga loom, kes elutseb ojade, kraavide, jõgede või järvede

kallastel. Ujumisel aitavad teda ujulestad, mis asuvad nii esi- kui tagajalgade varvaste vahel. Ujumisel ulatuvad

veest välja vaid tema nina ja silmad. Liik muuli rekonstrueerimise mõjualal ei ole;

tõugjas (II kaitsekategooria) on üks suuremaid Eesti karpkalalastest ning ainuke röövtoiduline nende hulgas.

Elab peamiselt Võrtsjärve ja Peipsi vesikonna jõgedes ja järvedes, arvukamalt Emajões. Soojalembene kala on

aktiivne vaid maist oktoobrini. Koeb kividele, kruusale või kõvale liivapõhjale. Võrtsjärve hoiuala

kaitsekorralduskava kohaselt on tõugja esinemine fikseeritud Võrtsjärve lõunaosas Tondisaare piirkonnas,

Väikeses Emajões ja Õhne jões. Seega liik võib olla muuli rekonstrueerimise mõjualal;

hink (II kaitsekategooria) on soojalembene ja öise eluviisiga kala. Hink elab üksikult, selgeveelistes veekogudes

liivasel või savisel põhjal, peamiselt järvede sisse- või väljavoolude piirkonnas ja aeglase vooluga jõgedes ning

kõva põhjaga vanajõgedes. Koeb elusate või surnud taimede lehtedele, juurtele või vartele. Pole Eestis eriti

arvukas liik, sisevetes on hingu asustustihedus kõige suurem Narva jões ja Emajões. Võrtsjärve hoiualal on liik

esindatud Õhne jões ja Väikeses Emajões, kuigi EELISes on hingu elupaigaks märgitud kogu Võrtsjärv. Liigi

elupaiganõudlusest ja kaitsekorralduskavas esitatud andmetest lähtuvalt ei ole liik muuli rekonstrueerimise

mõjualal;

võldase (III kaitsekategooria) esinemine on Eesti mandriosas kindlaks tehtud kõigis jõgikondades, välja arvatud

Väikese Emajõe jõgikond. Võrtsjärves elab idakalda lähedal. Võldas on väga tundlik veereostuse suhtes, ta on

võimeline elama vaid väga puhtas vees. Võibolla sellepärast ta on vähearvukas kogu oma levila ulatuses. Teda

leidub kruusase-kivise põhjaga veekogudes. On väga hapnikunõudlik, elab jahedaveelistes, hapnikurikastes

kohtades. Öise eluviisiga, päeval peitub kivide, tühjade karbipoolmete ja roigaste all ning taimede vahel. Koeb

kividele, kruusale või kõvale liivapõhjale. Liik on muuli rekonstrueerimise mõjualal;

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

33 / 44

vingerja (III kaitsekategooria) elupaikadeks on sogase veega toitaineterikkad mudapõhjalised seisvad või nõrga

vooluga soojad veekogud. Tihti elavad vingerjad ka vanajõgedes, deltaveekogudes ja isegi soostunud

kraavides, kus ühegi teise kalaliigi esinemine on võimatu. Koeb elusate või surnud taimede lehtedele, vartele

ja juurtele. Selleks, et elada sellistes ekstreemsetes tingimustes, on vingerjal välja kujunenud mitu erilist

kohastumist. Peale poisete on vingerjal välja arenenud lisahingamine soole abil. EELISe andmetel on liigi

leiukohaks märgitud kogu Võrtsjärv, kuid kaitsekorralduskavas toodud info alusel on liik esindatud Õhne jões

ja Väikeses Emajões. Seega liigi elupaiganõudlusest ja kaitsekorralduskavas esitatud andmetest lähtuvalt ei ole

liik muuli rekonstrueerimise mõjualal;

rohe-vesihobu (III kaitsekategooria) on keskmisest natuke suurem kiililiik, kelle vastsed elavad väikeses

kiirevoolulises puhta veega jões pooleldi liiva kaevunult, sageli kivide taga. Võrtsjärve loodusalal on tema

elupaik Väikese Emajõe hoiualal. Liik muuli rekonstrueerimise mõjualal ei ole;

luha-pisitigu (III kaitsekategooria) on pisitigulaste sugukonnast, tema koja kõrgus on vaid 1,9 mm. Luha-pisitigu

elab peamiselt lubjarikastel niisketel niitudel, sageli jõgede-järvede kaldapiirkonnas. Luha-pisiteo värskemaid

leide on Eestis teada vaid üksikuid Lääne-Eestis ja Saaremaal. Liik muuli rekonstrueerimise mõjualal ei ole;

laiujur (III kaitsekategooria) on Eestis elav suurim, silmapaistvalt laia kehaga veemardikas, keda siiski kohatakse

harva ja juhuslikult. Seetõttu tuntakse puudulikult ka liigi bioloogiat, elupaigaeelistusi ning kaasaegset levikut.

Praeguste teadmiste põhjal võib üldistades väita, et liik on levinud kogu Eestis. Sagedamini on laiujureid

kohatud Võrtsjärve ja Peipsi vahelisel alal. Võrtsjärve ääres on vaatlusi registreeritud järve põhjakaldal roostikus.

Liik muuli rekonstrueerimise mõjualal ei ole.

Kokkuvõttes Võrtsjärve loodusalal on kavandatud muuli rekonstrueerimise mõjualal elupaigatüüp looduslikult

rohketoitelised järved (3150) ja liikidest tiigilendlane, võldas ja tõugjas, kellele mõju eelhinnangus hinnatakse.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele

Kavandatava muuli rekonstrueerimisega kaasnev võimalik mõju on:

1. elupaigatüübi hõivamine;

Varisenud muuli otsa ja külgede korrastamisega (väljakaeve ja uuesti ehitamine) ning muuli pikendamisega ja

laevatee nihutamisega lõuna suunas, ehk siis nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II korral kaasneb ehitustegevus

Võrtsjärve loodusala kaitse-eesmärgiks oleval elupaigatüübil looduslikult rohketoitelised järved (3150).

Elupaigatüübile ehitamine on püsiv mõju.

Nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II puhul saab mõjutatud Võrtsjärve loodusala kaitse-eesmärgiks olev

elupaigatüüp looduslikult rohketoitelised järved (3150). Elupaigatüüp on kaardistatud kogu Võrtsjärvel selliselt,

et ortofoto järgi (ligikaudu keskmise veeseisu järgi) on muul elupaigast välja jäetud. Muuli korrastamiseks on

aga vajalik teha ka veealuseid töid, kus muul on laiem ja seetõttu asub eesmärgiks seatud elupaigatüübil. Lisaks

asub muuli lõunaküljel olev sildumiskoht tervikuna elupaigatüübil. Seega mõlema alternatiivi rakendamise

korral toimuvad tööd kaardistatud elupaigatüübi levikualal.

Ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt on muuli pikendamise asukohas 1,65 m paksune orgaanilise

ainega möllise peenliiva kiht. Projekti koosseisus esitatud muuli ristlõigete kohaselt muuli pikendamisel

orgaanilise ainega möllise peenliiva kihti välja ei kaevata vaid see kaetakse geokomposiidiga. Geokomposiidile

ehitatakse muuli pikendus. Vastavalt pinnasekihtide paiknemisele muuli alguses (maismaa poolne ots)

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

34 / 44

orgaanilise ainega möllise peenliiva kiht praktiliselt puudub ja seal on vajalik osaline väljakaeve peenliiva kihist,

et kindlustada muuli külgi maakividega ja rajada sildumiskai.

Projekti kohaselt on muuli põhja laius kõige laiemast kohast (sildumisala juures) ca 21,5 meetrit. Muuli

pikendamisega hõivatakse järve põhjas elupaigatüüpi ca 400 m2, kus varasemalt muuli ei olnud. Samas on

tegemist juba varasemalt kasutuses olnud laevatee osaga, mis on korduvalt settest puhastatud ja inimmõjuga.

Muuli pikendamine ei ole kogu ehitusaluse pinna osas elupaigatüübi kadu, sest muuli jalamil olevad kivid

võivad olla oluliseks substraadiks vee-elustikule, nii taimedele, kaladele kui ka putukatele. Lisaks arvestades, et

järve elupaigatüüp sisaldab ka täna osaliselt Limnoloogiakeskuse muuli (lisaks nt Emajõe suudme muulid,

Valma küla sadamate muulid, Rannakülas paadikanalid), ei ole järve elupaigatüübi puhul arvestatud ainult selle

looduslähedast veeala ja vette ulatuvad ehitised ei ole kaitsekorralduskavas välja toodud probleemsetena.

Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 kohaselt on lähiperioodi kaitse-eesmärk järve elupaiga kui

tervikliku ökosüsteemi kaitse ja soodsa ökoloogilise seisundi tagamine. Ökoloogilise seisundi parandamine on

kaugem eesmärk. Kaitsekorralduskavas on peamise mõjutegurina välja toodud eutrofeerumise suurenemine ja

sellega seotud vee hägustumine ja mudastumine. Vajaliku tegevusena nähakse ette puhastusseadmete

moderniseerimist ja põllumajandusreostuse järve jõudmise vähendamist.

Lisaks kaasneb alternatiiviga I laevatee lõuna suunas nihutamine, millega kaasneb järve põhjast kivide

eemaldamise vajadus. Laevateed uues asukohas süvendada ei ole vaja.

Muuli rekonstrueerimisel nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II korral ja laevatee nihutamisel kaasneb tegevus

elupaigatüübil, millele mõju pole välistatud, seega hinnatakse mõju elupaigatüübi kaole täpsemalt KMH

aruandes.

2. ehitusaegne müra;

Muulilt betoonkatte eemaldamine ja purustamine killustikuks, muuli otsa taastamiseks kivide väljakaevamine,

ehitusmaterjalide transport, maakividest muuli ehitamine jms põhjustab müra, mis võib elustikule tundlikul

perioodil häirida linnu- ja loodusalal eesmärgiks seatud liike. Vees toimuvate tööde tõttu võib mõju avalduda

kalaliikidele ja ka müra suhtes tundlikule nahkhiireliigile ja linnuliikidele. Ehitusaegne müra on lühiajaline mõju.

Ehitustegevust ei ole võimalik ilma mürata läbi viia, seetõttu vajalikke meetmeid käsitletakse KMH aruandes.

Muuli rekonstrueerimisel nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II korral ei ole välistatud mürast põhjustatud häiring

linnuala kaitse-eesmärkideks seatud liikidele ja ka loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ja

nahkhiireliigile, mistõttu hinnatakse müra mõju täpsemalt KMH aruandes.

3. ehitusaegne heljumi sisalduse tõus vees.

Veesiseste tööde tegemisega kaasneb heljumi sisalduse tõus vees. Järve põhja settinud muda tõuseb

veesambasse ja võib vee-elustikule tundlikul perioodil, nt kudeajal ja marja küpsemise ajal, põhjustada marja

ja kalade noorjärkude hukkumist. Ehitusaegne heljumi sisalduse tõus vees on lühiajaline mõju ja lokaalse

iseloomuga.

Võrtsjärve veerežiimi iseloomustab kevadine ja sügisene suurvesi ning suvine ja talvine madalvee periood.

Kevadise ja sügisese veerikka perioodiga kaasneb jõgedest ja ojadest suurem setete sissekanne järve. Setete

liikumist mõjutab ka veeliiklus, lainetus jms tegurid. Ehitusaegne heljumi taseme tõus on ajutine, järve põhjast

veesambasse tõusev sete vajub taas järve põhja kui veesisesed tööd lõppevad. Ehitusaegse heljumi taseme

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

35 / 44

tõus vees võib mõjutada loodusala kaitse-eesmärgiks seatud kalaliikide (võldase ja tõugja) koetud marja.

Töödega tekkiva heljumi piiramiseks on tõhus meetod settekardina kasutamine.

Muuli rekonstrueerimisel nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II korral ei ole välistatud ehitusaegse heljumi sisalduse

tõus vees, mistõttu seda mõju hinnatakse täpsemalt KMH aruandes.

Natura eelhindamise tulemusena selgus, et mõju Võrtsjärve linnu- ja loodusalale ei ole välistatud ning vajalik

on Natura hindamise läbiviimine KMH käigus.

Järgnevalt on käsitletud mõjuvaldkonnad, mille edasist käsitlemist KMH aruandes ei peeta vajalikuks

eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu ning mille käsitlemine pole muudel põhjustel asjakohane:

o kaitstavad liigid, mis ei ole hoiuala ega linnu- ja loodusala eesmärgiks;

Kavandatava tegevuse lähipiirkonda jääb kaitstavatest liikidest EELISe andmetel seitsme nahkhiireliigi, nelja

kalaliigi ja ühe linnuliigi elupaik.

Nahkhiireliikidest on alal esindatud suurvidevlane, pargi-nahkhiir, veelendlane, hõbe-nahkhiir, tiigilendlane,

põhja-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, neist tiigilendlane on ka loodusala eesmärgiks ja temale hinnatakse mõju KMH

aruandes, kuna ebasoodsa mõju avaldumine ei ole välistatud. Nimetatud nahkhiireliikide elupaiganõudlus on

sarnane nii suviste varjepaikade kui ka toitumisala osas – varjumiseks sobivad puude õõnsused ja hooned ning

toitumiseks veekogu ja selle kaldaala, kus on hea putukaid püüda. Nimetatud nahkhiireliikide esinemine muuli

rekonstrueerimise alal on tõenäoline hoolimata vanadest vaatlustest. Suviste varjepaikade kahjustamist

projektiga kavandatu kohaselt ei kaasne, sest järve ääres puude raiet ei ole kavandatud. Nahkhiirlaste

(Vespertilionidae) kaitse tegevuskavas ei ole suvist häirimist ohutegurina käsitletud, kuid oluline on

poegimisperioodil häirimist vältida. Nahkhiirte poegimise ja poegade üleskasvatamise periood, mil nende

häirimist tuleb vältida, on 1. maist kuni 15. augustini. Tegemist on leevendusmeetmega, millega on võimalik

ebasoodsat (kuid mitte olulist ebasoodsat) mõju ennetada, täiendavat käsitlust see KMH aruandes seetõttu ei

vaja.

Linnuliikidest esindatud laanepüü pesitsuselupaik on EELISesse kantud 2019 vaatluse baasil ja piiritletud elupaik

jääb rekonstrueeritava muuli maismaa poolsest otsast ca 200 meetri kaugusele. Laanepüüd võib mõjutada

ehitustööde aegne müra, mida saab leevendada tööde ajastamisega. Kui muuli rekonstrueerimine teostada

väljaspool laanepüü peamist pesitsusperioodi (1. aprill – 30. juuni), ei kaasne kavandatava tegevusega mõju

laanepüüle ning täiendavalt ei ole mõju ja leevendusmeetmeid KMH aruandes vaja käsitleda

Kaitstavatele liikidele, mis ei ole Võrtsjärve hoiuala ega Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkides

nimetatud, kavandatava tegevusega olulist mõju ei avaldu, kui tööd tehakse väljaspool peamist pesitsus- ja

poegimisperioodi, mis kokku on 1. aprill kuni 15. august.

o mõju Võrtsjärve veekvaliteedile;

Muuli rekonstrueerimisel lagunenud osa väljakaevel ja selle taastamisel, sh muuli pikendamisel tõuseb järve

põhjast veesambasse tavapärasest rohkem setet ja pinnaseosakesi, mis halvendab ajutiselt järve veekvaliteeti.

Mõju avaldub tööde ajal ja on lokaalne. Võrtsjärves vee heljumisisaldus sõltub väga palju järve tulevast veest,

lainetusest, veeliiklusest, mis kõik setteid veesambasse üles tõstavad.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

36 / 44

Põhjalikum mõju hindamine KMH aruande koostamisel ei ole vajalik eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu,

kuid veekvaliteedi halvenemise vältimiseks määratakse meetmed KMH aruandes.

o õhukvaliteet ja kliima;

Muuli rekonstrueerimisega ei kaasne eeldatavalt olulisi õhuheitmeid ei ehitustöödeks ega materjalide

transpordiks kasutatavate masinate kütuste põletamise tagajärjel. Kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasnevad muutused piirkonna õhu kvaliteedis on tavapärasele ehitustegevusele iseloomulikult ajutised ja

marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ka olulist mõju kliimale ette näha.

o müra;

Muuli rekonstrueerimisega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele ja heaolule mürast lähtuvalt. Lähtuvalt

kasutatavast masinapargist levib intensiivsem müratase kuni ca 100-200 m kaugusele, seega mõjutatud on

eelkõige Limnoloogia tee 2 katastriüksusel asuvate kortermajade elanikud. Nimetatud korterelamud jäävad

muuli maismaa poolsest otsast linnulennult ca 130 meetri kaugusele. Kaugemal olevate elamuteni jõudev

müratase on juba madalam ning ei ole tõenäoliselt häiriv. Ehitustööde ajutisest iseloomust lähtuvalt ei ole

ehitustöödega kaasneva müra puhul tegemist olulise mõjuga ja seda täiendavalt KMH-s ei hinnata.

o valgus, soojus ja kiirgus;

Muuli rekonstrueerimisel ei kasutata tehnoloogiat, mis põhjustaks valguse, soojuse või kiirguse suurenemist ja

seeläbi keskkonnahäiringut põhjustaks.

o Kultuurimälestised;

Kavandataval tegevusel puudub mõju kultuurimälestistele, kuna lähimad kultuurimälestised asuvad võimalikust

mõjualast väljaspool, rohkem kui 800 meetri kaugusel.

o piiriülene ja kumulatiivne mõju;

Muuli rekonstrueerimise piirkonnas puudub teave teiste tegevuste kohta, mille mõjud võiks kumuleerudes

ületada keskkonna talumisvõime. Lisaks ei ole tegemist piiriülese mõjuga, sest Võrtsjärve ei ole piiriveekogu.

o maavarad;

Muuli rekonstrueerimine ei mõjuta maavarasid, sest lähipiirkonnas ei ole registrisse kantud maardlaid.

o põhjavesi;

Muuli rekonstrueerimine ei mõjuta põhjavee seisundit, sest tegevusel ei kasutata põhjavett ega avata

põhjaveekihte.

o rohevõrgustik;

Kavandataval tegevusel puudub mõju rohevõrgustikule, sest tegevus toimub peamiselt vees ja maismaalt on

ainult objektile ligipääs ning materjalide transpordiks kasutatakse olemasolevaid teid ja platse. Kavandatud

tegevuse lähipiirkond ei kuulu rohevõrgustiku koosseisu.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

37 / 44

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE KIRJELDUS

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes sealjuures

mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärasustele ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ koostatud

põhiprojektile „Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimine 2. osa: Muuli rekonstrueerimine“. KMH aruande

koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade kaudu. Kirjeldatakse

mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning tagajärge.

KMH aruandes käsitletavate alternatiivide eeliste ja puuduste esitamisel on kavas kasutada analüütiliste

hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi või muud sobivat metoodikat.

Saaty metoodiline analüüs töötati välja Ameerika Ühendriikides ligi 20 aastat tagasi Thomas L. Saaty poolt.

Meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja

kaalutletud otsusteni jõudmiseks.

Saaty meetod põhineb antud juhul kriteeriumite ja seejärel kriteeriumite alusel alternatiivide paarikaupa

võrdlemisel.

Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase, varasemaid

analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, konsultatsioone tellijaga.

KMH käigus ei ole kavandatud uuringute tegemist.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

38 / 44

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse

kaasamise põhjendusega. Loetelu Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimisest potentsiaalselt huvitatud

asutustest ja nende menetlusse kaasamise põhjendusest ning viisist on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Potentsiaalselt huvitatud osapooled.

Huvitatud asutus/osapool ja roll Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis

Eesti Maaülikool o Keskkonnaloa taotleja

Huvitatud tegevuse elluviimisest.

Otsustajana teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikustamistest ning küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt. a) Eesti Maaülikool edastab vajalike menetluste läbiviimiseks dokumendid Keskkonnaametile. Keskkonnaamet teavitab otsuste tegemisest elektrooniliselt. b) KMH programmi ja aruande kohta seisukoha küsimine ja avalikustamistest teavitamine elektrooniliselt (e-kirja teel).

Keskkonnaamet o Vee erikasutuseks

keskkonnaloa andja. o KMH programmi ja aruande

kontrollija (vastavuse kontrollimine KeHJS toodud nõuetele).

o KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija.

Info andmine tegevuse lubamise üle otsustamiseks.

Otsustajana teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikustamistest ning küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt.

Elva Vallavalitsus Muuli rekonstrueerimise ehitusloa väljastaja. Huvitatud kohalikule elukeskkonnale (elanikkonnale ja looduskeskkonnale) avalduva negatiivsete mõjude minimeerimisest ja positiivsete mõjude võimendamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

39 / 44

Tabel 3. jätk

Huvitatud asutus/osapool ja roll

Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis

Muuli rekonstrueerimise ehitusloa väljastaja. Huvitatud kohalikule elukeskkonnale (elanikkonnale ja looduskeskkonnale) avalduva negatiivsete mõjude minimeerimisest ja positiivsete mõjude võimendamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Päästeamet Limnoloogiakeskuse muuli juures on koostatavas Elva valla üldplaneeringus ära märgitud olemasolev tuletõrje veevõtukoht. Huvitatud piirkonna tuletõrje veevarustuse tagamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Transpordiamet Kavandatakse tegevust laevatataval siseveel.

Politsei- ja Piirivalveamet Kavandatakse tegevust avalikus veekogus.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas. Huvitatud looduskeskkonna alaste väärtuste kaitse tagamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Kavandatud tegevuse asukoha ja sellega piirnevate kinnisasjade omanikud

Tegevuse asukoha kinnistutele ja naaberkinnistutele vahetult ulatuv mõju (potentsiaalsed häiringud, eelkõige müra ehitustööde ajal).

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Avalikkus KMH programmi ja aruande avalikustamine üleriigilise päevalehe või ühe kohaliku või maakondliku levikuga ajalehe, Keskkonnaameti veebilehe (www.keskkonnaamet.ee) ning Ametlike Teadaannete kaudu; teade kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus).

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

40 / 44

9. AJAKAVA Tabelis 4 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise hinnanguline ajakava.

Tabel 4. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise eeldatav ajakava.

Menetlusetapp ja kestus õigusakti alusel

Etapi kirjeldus koos viitega õigusaktile Etapi eeldatav täitmine

Keskkonnaloa taotluse esitamine

Veeseadus § 187 p 8, 10, 17 alusel on projektiga kavandatava tegevuse läbiviimiseks keskkonnaluba (edaspidi veeluba) kohustuslik. KeÜS § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuseks vaja taotleda veeluba. Luba taotletakse läbi KOTKASe.

13.05.2022

Veeloa taotluse menetlusse võtmine ja KMH algatamine

Veeloa menetlusse võtmise ja KMH algatamise otsus tehakse ühes korralduses. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul.

15.06.2022

KMH programmi koostamine

Kobras OÜ (juhtekspert) koostab KMH programmi (KeHJS § 13). Mai 2023

KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine (14 p jooksul)

Eesti Maaülikool (arendaja) esitab Keskkonnaametile (otsustaja) KMH programmi (KeHJS § 151 lg 1). Keskkonnaamet kontrollib vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele (KeHJS § 151 lg 2).

Juuni 2023

KMH programmi kohta seisukohtade esitamine (30 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH programmi seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele (KeHJS § 151 lg 5).

Juuli 2023

Otsustaja poolne seisukohtade läbivaatamine ja omapoolse seisukoha esitamine (14 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab Eesti Maaülikoolile (arendaja) ja Kobras OÜ-le (juhtekspert) oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (KeHJS § 151 lg 5).

Juuli 2023

KMH programmi täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Eesti Maaülikooliga (arendaja) korrigeerib KMH programmi (KeHJS § 151 lg 6).

August 2023

Täiendatud KMH programmi ülevaatamine (14 p)

Eesti Maaülikool (arendaja) esitab Keskkonnaametile (otsustaja) täiendatud KMH programmi (KeHJS § 151 lg 6). Keskkonnaamet kontrollib parandatud KMH programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 151 lg 7).

August 2023

KMH programmi avaliku väljapaneku (14 p) ja avaliku arutelu korraldamine

Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab (14 p jooksul pärast kontrolli tulemuste selgumist) KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16 lg 2-4 kohaselt. Keskkonnaamet korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku (KeHJS § 16 lg 1, 6).

August 2023

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

41 / 44

Tabel 4. jätk Menetlusetapp ja kestus õigusakti alusel

Etapi kirjeldus koos viitega õigusaktile Etapi eeldatav täitmine

KMH programmi avalik arutelu (1 p)

KMH programmi avalik arutelu September 2023

KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine (30 p jooksul)

Eesti Maaülikool (arendaja) saadab esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused, mis on koostatud juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS § 17 lg 2-3).

September 2023

KMH programmi täiendamine

Kobras OÜ (juhtekspert) täiendab koos Eesti Maaülikooliga (arendaja) KMH programmi (KeHJS § 17 lg 2).

Oktoober 2023

Täiendatud KMH programmi kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine (30 p jooksul)

Täiendatud KMH programmi kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine Keskkonnaameti (otsustaja) poolt.

November 2023

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine (14 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 18 lg 4-5).

Detsember 2024

KMH aruande koostamine

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös eesti Maaülikooliga (arendaja) koostab nõuetekohase KMH aruande (KeHJS § 20)

Detsember 2024

KMH aruande vastavuse kontrollimine KeHJS § 20 sätestatud nõuetele (14 p jooksul)

Eesti Maaülikool (arendaja) esitab otsustajale KMH aruande (KeHJS § 20, § 151 lg 1). Keskkonnaamet (otsustaja) kontrollib vastavust KeHJS § 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele (KeHJS § 201 lg 2, § 151 lg 2).

Jaanuar 2024

KMH aruande kohta seisukohtade küsimine ja seisukohtade esitamine (30 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH aruande seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele (KeHJS § 201 lg 1, § 151 lg 2 ja 4).

Veebruar 2024

KMH aruande täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Eesti Maaülikooliga (arendaja) korrigeerib KMH aruannet vastavalt saadetud seisukohtadele (KeHJS § 201 lg 1, § 151 lg 6).

Veebruar 2024

Täiendatud KMH aruande esitamine otsustajale ja selle kontrollimine (21 p jooksul)

Eesti Maaülikool (arendaja) esitab KMH aruande Keskkonnaametile (otsustajale), kes kontrollib aruannet, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 201 lg 1-2, § 151 lg 6 ja 7).

Märts 2024

Avaliku väljapaneku korraldamine (ajaleheteated, kirjad….) (7 p)

Märts 2024

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

42 / 44

Tabel 4. jätk

Menetlusetapp ja kestus õigusakti alusel

Etapi kirjeldus koos viitega õigusaktile Etapi eeldatav täitmine

KMH aruande avalik väljapanek (kestusega vähemalt 30 p) ja avaliku arutelu ettevalmistamine

Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab (14 p jooksul pärast kontrolli tulemuste selgumist) KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16 lg 2-4 kohaselt (KeHJS § 21 ja 16).

Aprill 2024

KMH aruande avalik arutelu (7 p)

Eesti Maaülikool (arendaja) koostöös Keskkonnaametiga (otsustaja) korraldab KMH aruande avaliku arutelu (KeHJS § 21, § 16 lg 1 ja 51).

Aprill 2024

KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine (30 p jooksul avaliku arutelu toimimisest)

Eesti Maaülikool (arendaja) saadab esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused, mis on koostatud juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS § 21, § 17 lg 2-3).

Mai 2024

KMH aruande täiendamine

Kobras OÜ (juhtekspert) täiendab koos Eesti Maaülikooliga (arendaja) KMH aruannet (KeHJS § 21, § 17 lg 2).

Mai 2024

KMH aruande kooskõlastamine (30 p jooksul)

Eesti Maaülikool (arendaja) esitab KMH aruande pärast paranduste ja täienduste sisseviimist Keskkonnaametile (otsustaja), kes edastab aruande kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 1-4).

Juuni 2024

KMH aruande kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine (30 p jooksul)

Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele kontrollib Keskkonnaamet (otsustaja) KMH aruande nõuetele vastavust ja teeb nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 22 lg 5-6).

Juuli 2024

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine (14 päeva jooksul)

Keskkonnaamet (otsustaja) teatab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 22 lg 7-8).

Juuli 2024

KMH lõpparuande koostamine ja esitamine tellijale

KMH lõpparuanne (koos avalikustamise materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega) esitatakse Eesti Maaülikoolile (arendaja).

Juuli 2024

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

43 / 44

10. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras OÜ (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, e-post: [email protected],

litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Noeela Kulm.

KMH ekspertrühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on:

o Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159), keskkonnaekspert/projektijuht. Valdkonnad: mõju Võrtsjärve hoiualale, Võrtsjärve loodus- ja linnualale. Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi (cum laude) keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates 2008. aastast. Osalenud KMH-de ja KSH-de koostamisel eksperdina, juhteksperdi abina ja pärast KMH litsentsi saamist juhteksperdina, koostanud KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne.

o Urmas Uri – geoloog / keskkonnaekspert, omab KMH litsentsi nr KMH0046. Valdkond: pinnavee kvaliteet. Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (end Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab KMH litsentsi alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud järjepidevalt KMHde juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH juhteksperdi nõuetele (olnud KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

o Kadri Hänni – keskkonnaekspert. Valdkonnad: elusloodus, sh Natura 2000 võrgustik. Omandanud Tartu Ülikoolis ökoloogia ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse erialal magistrikraadi 2007. aastal, erialane töökogemus alates 2007. aastast. Osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluste koostamisel, kus on muu hulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, sh Natura 2000 võrgustikule.

o Marite Paat – keskkonnaekspert. Valdkonnad: mõju Võrtsjärve hoiualale, Võrtsjärve linnu- ja loodusalale. Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluste koostamisel, kus on muu hulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule.

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusloa ja keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (eelnõu). Töö nr 2023-114

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

44 / 44

KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid

1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615

2. Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas, Vabariigi Valitsuse 01.06.2006 määrus nr 129 3. Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded, keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 6. Looduskaitseseadus 7. Veeseadus

Infosüsteemid ja andmebaasid

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). Info seisuga 10.05.2023 2. eElurikkuse andmebaas, https://elurikkus.ee/, 17.05.2023 3. Ehitisregister, https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 4. KOTKAS, Keskkonnaotsuste infosüsteem 5. Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2023 6. Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/, 2023 7. VEKA, Keskkonnaagentuur, 10.05.2023

Muud allikad

1. Avasta Võrtsjärv www.vortsjarv.ee 2. Eesti maastikud. Ivar Arold. Tartu, 2005 3. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur, Tallinn,

2022 4. Elva valla üldplaneering (vastu võetud 22.08.2022) 5. Hüdroloogiline aastaraamat 2022. Keskkonnaagentuur, 2023 6. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 7. Laiujuri (Dytiscus latissimus) kaitse tegevuskava 8. Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimine, 2. osa: Muuli rekonstrueerimine. Põhiprojekt.

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr 2021026 9. Limnoloogiakeskuse muul. Vehendi küla, Elva vald, Tartumaa. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ

Rakendusgeoloogia, töö nr 21-045 10. Loodusõpe https://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused 11. Loodusveeb https://loodusveeb.ee/et 12. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava 13. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2019) 14. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 15. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering (kehtestatud 2003)

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

ad

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

LISAD LISA 1. KESKKONNALOA TAOTLUS (TAOTLUS NR T-KL/1012873) VÕRTSJÄRVES MUULI REKONSTRUEERIMISEKS VAJALIKE TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS.

19.05.23, 17:17 KOTKAS - AVE 2.7.27

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=20291&application_id=1012873 1/5

Taotlused ja menetlused » Menetlus M- 120145

Taotlus T-KL/1012873

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Tagasi menetluse vaatesse

Taotlus

Taotluse number T-KL/1012873

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Eesti Maaülikool

Kontaktisik Rauno Sirel

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Keskkonnaloa taotlemine, KMH algatamine/läbiviimine jätkamaks ehitusloa menetlust seoses Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimistöödega, mille käigus uputatakse veekogusse tahkeid aineid.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise ehitusprojekt hõlmab: olemasoleva muuli ristlõike korrigeerimist, muuli betoonkatte uuendamist muuli, pikendamist 20 m võrra ning muuliga kokku integreeritud uue statsionaarse sildumiskai ehitamist.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Põhjasetete kaevamisel tekib veekogusse lokaalselt ehitustööde piirkonnas ajutine suurenenud mahus tahkete osakeste hõljum. Ehitusperioodil tekib ehitustööde piirkonnas tavalisest rohkem müra ning mõningal määral vibratsiooni.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimistööd

Aadress Limnoloogia tee 1, Vehendi küla, Elva vald, Tartu maakond

Territoriaalkood 9178

Katastritunnus(ed) 66601:007:0014

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6454162, Y: 623954

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Limnoloogia tee 1 (66601:007:0014). Puudutatud veekogud: Võrtsjärv (VEE2083800).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

19.05.23, 17:17 KOTKAS - AVE 2.7.27

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=20291&application_id=1012873 2/5

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane

Kehtivus aastates 4 aastat

Alates 01.07.2022

Kuni 01.07.2026

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus

Täpsemad andmed on kajastatud "Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimine" töö nr 2021026 projektis. 1) Ehitustööd toimivad Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi külas Limnoloogia tee 1 (66601:007:0014) kinnistul ja Võrtsjärvel (VEE2083800) asuva Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse aluste sildumiskoha muulil (muuli ulatus kaldast ca 70jm); 2) Lähimad hooned muulile/veekogule: a) laborihoone 17m, b) töökoda/ladu 47m, c) Limnoloogiakeskus ja järvemuuseum 82m: 3) Lähimad tehnovõrgud objektalast: elektrikaabelliin ja veetrass ca 30m, järveküttetorustiku kontuur ca 60m; 4) Piirkonna keskkonnaseisundi hinnang taotlejal puudub; 5) Lähim elamu paikneb objektalast ca 140m kaugusel. Inimtegevus ulatub veepiirile (olemasoleva slipi ja muuli kasutus); 6) Looduskaitseliste tingimuste kohta teave taotlejal puudub;

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Taotlejale teadaolevalt ei ole objektalal viimase kuue aasta jooksul seiret teostatud. Ala kuhu soovitakse muuli pikendust rajada läbib süvendatud laevakanal.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

 Lisa 1: Lim_muuli_asukoht.JPG

 Lisa 2: Lim_muuli_paiknemine.JPG

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

 Lisa 3: Register_2704204.pdf

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt

 Lisa 4: 2021026_PP_v01_Limnoloogiakeskuse_muuli_rek.asice

19.05.23, 17:17 KOTKAS - AVE 2.7.27

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=20291&application_id=1012873 3/5

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

4.3.2. Reovee ja sademevee puhastamine Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette Ei ole asjakohane

19.05.23, 17:17 KOTKAS - AVE 2.7.27

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=20291&application_id=1012873 4/5

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Veekogu

Veekogu nimi Võrtsjärv

Veekogu kood VEE2083800

Tegevuse tüüp Veekogu põhja tahkete ainete, sh pinnase paigutamine

Kaadamisala nimi Muuli rekonstrueerimine ja pikendamine

Süvendamise maht m³

Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadamise maht m³

Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadatavate ainete omaduste kirjeldus

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas materjalis

Planeeritava tegevuse põhjendus 1970-ndatel aastatel projekteeritud muuli harja kõrgusarv oli vahemikus 35,67…35,77 m abs (EH2000). 28.05.2021. läbiviidud geodeetiliste mõõdistuste järgi on muuli tegelik kõrgusarv 35,12…35,80 m abs. Muuli madalaim osa on järvepoolne ots. Erinevus muuli harja projekteeritud ja tegelike kõrgusarvude vahel on eeldatavalt tingitud muuli vajumisest (geoloogilised tingimused). Muuli vajumisest on eeldatavasti tingitud ka nõlva jalamite lagunemine ja betoonkatte deformeerumine. Vältimaks muuli täieliku lagunemist ning tagamaks muuli küljel ka edaspidi toimiva sildumisala eksisteerimist on vajalik teostada muuli rekonstrueerimistööd mille käigus tuleb veekogusse uputada täiendav kogus tahkeid aineid.

Vee erikasutuse koordinaadid Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Ehitustööde tegemisel tuleb töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Kõikidel töödel tuleb rakendada töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste ja keskkonna turvalisus. Töökaitses tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeteenistust ja omavalitsust. Ehitustööde ajal tuleb vältida ehitusjääkide ja prahi kandumist tuule ja lainetuse mõjul Võrtsjärve kalda- ja veealale. Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral töö katkestada ja koheselt teavitada omavalitsust.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise koha valiku põhjendus

Vee füüsikalised ja keemilised omadused

Veekogu bioloogilised omadused ja veerežiim

Kavandatavad seirepunktid Nimetus Koordinaadid Analüüsitav näitaja Seire aeg Seire sagedus

19.05.23, 17:17 KOTKAS - AVE 2.7.27

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=20291&application_id=1012873 5/5

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane.

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus Omandit tõendava dokumendi väljavõte  Lisa 5: Register_2704204.pdf

Ehitusprojekt  Lisa 6: 2021026_PP_v01_Limnoloogiakeskuse_muuli_rek.asice

Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programmi eelnõu. Töö nr 2023-114

ad

Aadress: Elva vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 Koostaja: Kobras OÜ

LISA 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE.

Eesti Maaülikool [email protected]

15.06.2022 nr DM-120145-2

Eesti Maaülikool keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja keskkonnamõju hindamise algatamine

Keskkonnaamet annab teada, et on võtnud menetlusse Eesti Maaülikooli esitatud keskkonnaloa taotluse ning algatanud eelnimetatud taotlusele keskkonnamõju hindamise.

1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

Keskkonnaamet on võtnud menetlusse eesti Maaülikool (registrikood 74001086; aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006, edaspidi arendaja) esitatud keskkonnaloa taotluse. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 13.05.2022 nr DM-120145-1 all.

Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk: keskkonnaluba taotletakse Võrtsjärves (VEE2083800) asuva Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogjakeskuse aluste sildumiskoha muuli rekonstrueerimiseks. Võrtsjärve tahkete ainete

uputamiseks mahus üle 500 m3 Limnoloogia tee 1 kinnistul (registriosa nr 2704204; katastritunnus 66601:007:0014) Vehendi külas Elva vallas Tartumaal.

Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust veeseaduses (edaspidi VeeS), Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) sätestatud nõuetele. Taotlus vastab esitatud nõuetele.

2. Keskkonnamõju hindamise algatamine

KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg 1 järgi annab keskkonnaloa Keskkonnaamet, mistõttu KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse.

KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb muuhulgas hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 primm 1 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevustena tahkete ainete uputamine muusse veekogusse ainete mahust 500 kuupmeetrit. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt algatatakse eelnimetatud tegevuste korral KMH selle vajadust põhjendamata, st KMH on kohustuslik.

KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud.

Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, § 7 p 2, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, VeeS § 191 lg 1 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 16 „Keskkonnaameti veeosakonna põhimäärus“ punktiga 2.2.2 ja Keskkonnaameti peadirektori 03.02.2022 käskkirja nr 1-1/22/18 „Volituste andmine“ algatab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise Eesti Maaülikool keskkonnaloa taotlusele.

Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.

KeHJS § 13 kohaselt tuleb Eesti Maaülikoolil koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: https://envir.ee/keskkonnamojuhindamine#kmh-litsents

KeHJS § 18 lg 7 kohaselt, kui Eesti Maaülikool ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet 13.05.2022 esitatud keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Eesti Maaülikoolile.

Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 15-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine.

KeHJS § 11 lg 11 kohaselt keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni.

Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud (sh ajaleheteated) kannab Eesti Maaülikool.

KMH läbi viimine keskkonnaloa taotluse menetluses ei anna arendajale õigustatud ootust keskkonnaloa saamiseks.

2(4)

3. Avalikustamine ja kaasamine

Keskkonnaamet avalikustab taotluse menetlusse võtmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ning käesoleva kirjaga.

Kooskõlas KeÜS § 46 lõikega 1 teavitab loa andja avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamisest isikut, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada, sealhulgas kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates teadete avalikustamisest kuni määratud tähtajani esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse või eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Kõik käesoleva kirja saajad saavad olema kaasatud KMH menetlusse ning neid teavitatakse vastavalt KMH programmi/aruande avalikustamise toimumisest ning KMH programmi/aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest.

Keskkonnaloa taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/ (menetlus nr M-120145).

KMH menetlusega seotud edasised dokumendid on leitavad Keskkonnaameti avalikust dokumendiregistrist https://adr.envir.ee/.

Otsustaja on Keskkonnaamet (Pikk 20a, Pärnu 80011) e-post: [email protected], kontaktisikud: Ivo Ojamäe, e-post [email protected], telefon 505 7438 (KMH küsimused); Marko Petrov, e-post [email protected], tel 5853 1024 (keskkonnaloa andmise küsimused).

Lugupidamisega

3(4)

(allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Elva Vallavalitsus

Marko Petrov +37258531024 [email protected]

Ivo Ojamäe 5055 7438 [email protected]

4(4)

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Elva Vallavalitsus

[email protected]

12.06.2023 nr 6-3/23/11407-2

Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju

hindamise programmi kohta seisukoha

küsimine

Eesti Maaülikool esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks

keskkonnaloa taotluse menetluse nr DM-120145 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) programmi eelnõu (koostaja: Kobras OÜ).

KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16

kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt1.

KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

alates seisukohad Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse muuli rekonstrueerimise

keskkonnaloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume

hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Programm (2023.05.30_Limnoloogiakeskuse_muuli_rek_KMH_programm_lisadega.pdf)

Sama: Transpordiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet

Ivo Ojamäe 505 7438

[email protected]

1 asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Põhjendus programmis.