| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 2-1/392-1 |
| Registreeritud | 04.06.2026 |
| Sünkroonitud | 05.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Infohaldus. Õigusteenindus |
| Sari | 2-1 Kirjavahetus asutustega |
| Toimik | 2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Häli Allas (kantsleri juhtimisala, usuasjade ja kodanikuühiskonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere!
Edastame 10. aprillil toimunud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni digiallkirjastatud koosoleku (ÜEKK) protokolli. Lisadena ministeeriumide ülevaatlikud ükslehed ja osalejate nimekiri.
Allpool tekst ka e-mailis, juhuks, kui on probleeme dokumendi avamisega.
Parimate tervitustega Islandi väljakult Tallinnast
Marin Mõttus
Välisministeeriumi üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja, osakonna peadirektor
Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Tallinnas Rüütelkonnahoones
10.04.2026
Koosoleku protokoll
Juhatas: Marin Mõttus (Välisministeerium)
Protokollis: Kadri Linnas, Liina Viies (Välisministeerium)
Osalesid: Vt LISA osalejate nimekiri
10.04 pidasid Rüütelkonna hoones ühise koosoleku Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon (ÜEKK) ning Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN). Käesolev protokoll hõlmab suuremas osas ÜEKK koosolekut.
ÜEKK päevakord
Protokoll
10. aprilli hommikupoolikul toimus Tallinnas Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) koosolek (juhatas üleilmse eestluse eriesindaja M. Mõttus) ja õhtupoole Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu (juhatas ÜEKNi president Sirle Sööt). Mõlemad olid vastastikku osalejatele avatud. Tegu oli ühise suure diasporaateemalise kohtumisega. Kokku osales pisut üle saja inimese Eestist, Ameerikast, Austraaliast, Kanadast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Norrast, Tšehhist, Lätist, Leedust, veebi teel Venemaalt ja Ukrainast. Lisaks kogukonna juhtidele osalesid ÜEKNi poolt 11 noordelegaati.
Päeva avas minister Margus Tsahkna veebitervitusega (viibis visiidil Armeenias) ja nimetas üleilmset eestlust suureneva tähtsusega suunaks välispoliitikas. Sirle Sööt rõhutas, et üleilmsed eestlased ja eestlaste organisatsioonid välismaal on Eestile strateegilised partnerid.
2.04 kiitis valitsus heaks Ülemaailmse eestluse tegevuskava uue versiooni aastateks 2026-2029, mille tekst on valminud tihedas koostöös nii partnerministeeriumide kui ka eesti kogukondadega välismaal. Seetõttu tegevuskava enam detailset tutvustamist ei vajanud ning arutelus lähtuti pigem sellest, millised on viimaste aastate suuremad muutused nii maailmas/Eestis/diasporaas ning kuidas nendega kaasas käia.
Arvestades nii Eesti demograafilist olukorda, julgeolekualaseid väljakutseid kui ka tööturu probleeme on tegevuskava põhifookus suunatud noortele. Eesmärk on tutvustada välismaal elavatele eesti noortele Eesti võimalusi ja Eestis tegutsemise eeliseid: väike ja sidus ühiskond, kus edu põhineb igaühe võimekusel, madalad bürokraatlikud barjäärid ning digiriik, mis teeb elu lihtsaks. Oluline on pakkuda tuge õppimisvõimaluste leidmisel, tööturule sisenemisel ja laste kohanemisel Eestis. Parim võimalus noorte identiteeti tugevdada, on korraldada erinevaid tegevusi Eestis kohapeal: teismeliste keeleõppelaagrid, lastelaagrid, noorte seiklusreisid, ajaloohuviliste mäluteemaline suvekool, praktikastipendium. Tänavu lisandus 2 uut projekti: õpilasmalev teismelistele ja noorsaadikute suvekool noortele.
Korduvalt toodi esile, et välismaal elavad eestlased on riigi jaoks strateegiline ressurss nii mainekujunduses, ärisidemete loomisel kui eesti kultuuri tutvustamisel maailmas. Oluline on Eesti arvamusruumis teemat avardada ja vastavat arutelu edasi arendada ka pressis. Iga kogukond võiks analüüsida, kes nende hulgas on arvestatavad ajakirjanikud, PR inimesed või teised võtmeisikud, kellel on juurdepääs nt asukohamaa poliitilistele ringkondadele ja pressile. Teha koostööd saatkonnaga, mis on kasulik mõlemapoolselt.
Uue tegevuskava mitteametlik juhtmõte on „Ole maailmakodanik, aga jää ka eestlaseks“. Just oskus olla avatud maailmale ja hakkama saada rahvusvahelises keskkonnas, samal ajal oma eesti juurtega seotuks jäädes ja nende üle uhkust tundes, kujundab tänaste noorte maailmatunnetust.
Ministeeriumide esindajad võtsid järgemööda sõna andes ülevaate oma valdkondades, vt lisa „Ministeeriumide ülevaated“. Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ilmo Au ja piiskop Ove Sander rääkisid hingehoiust, mis välismaal elades vähem kättesaadav sh noorte jaoks ja mida luterlik kirik saab pakkuda. Piiskop Sanderi aktiivsel eestvedamisel on alustatud jumalateenistustega Fuengirolas soome koguduse ruumides ja tulemas on jumalateenistus Roomas. EELK valmistab ette veebivormis leerikursust, mis võiks aidata ka noori välismaal. Kätlin Kõverik HTMist kutsus üles lisaks õpetajatele tunnustama edaspidi ministri tänukirjaga ka tublimaid õpilasi. KuMi esindaja andis muuhulgas tagasivaatava ülevaate laulu- ja tantsupeost ning raamatu aasta tegvustest diasporaa vaatest; INSA esindaja tagasipöördumisest, laagritest ja Global Estoniani kommunikatsioonitegevustest.
Arvamusi ja ettepanekuid väliskogukondade ning partnerorganisatsioonide esindajatelt
ettevõtja saaks pakkuda vastava turu tundmist. Ettepanek tulevasele ekspordiportaalile.
Samuti hõlmata rohkem teismelisi, kes Eesti Koolidest vanuse tõttu lahkudes, jäävad eestluse mõttes omapead. Tantsupeo aasta andis märku, et tuleks luua ka tantsuõpetajate võrgustik et õpetajaid koolitada.
ÜEKKle järgnes Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Täiskogu, kus arutati diasporaa rolli julgeoleku- või muu kriisi olukorras Eestis ning räägiti sellest ka strateegilise kommunikatsiooni võtmes (esinejad kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja Riigikantselei situatsioonikeskuse juht Keaty Siivelti).
Terve päeva õhkkond oli sõbralik ja koostööd toetav, milles ei saa alahinnata Rüütelkonnahoone erilist õhustikku.
Järgmine ÜEKK võiks toimuda 21.5, sest ÜEKNi täiskogu toimub 21.-22.5.2027. Mõttekas on nii järgmine kord kui ka tulevikus kaaluda ühisformaati, kuna see tõestas end positiivsest küljest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marin Mõttus
Üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja, üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna peadirektor
Lisad:
Valdkondlikud ülevaated, lisad 1-5
Osalejate nimekiri
*** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
*** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.
1
Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Eesti esindushoones 10.04.2026.
Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja lõimumisvaldkonna tegevuste ülevaade „Üleilmse eestluse
tegevusekava 2022-2025“ elluviimise kohta.
Tegevused 2025. aastal.
Kultuuriministeeriumi üleilmse eestluse suunaliste tegevuste riigieelarveliste vahendite maht 2025. a.
oli 180 000 eurot. Lisaks toetati Tuglase Seltsi tegevust summas 39 710 eurot ja XIX ESTO ürituste
läbiviimist Narvas summas 20 000 eurot. Tegevuste elluviijad olid nii Integratsiooni Sihtasutus kui ka
Kultuuriministeerium.
Tegevussuund 1 - Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal
Kultuuriministeerium toetas Global Estonian https://globalestonian.com/ portaaliga seotud tegevusi.
Lisaks toimib Eesti Rahvusringhäälingu kolmekeelne (eesti, inglise, vene) uudisteportaal (err.ee), mis
on kättesaadav ka piiri taga.
Kuues Eesti välisesinduses (Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Pariisis, New Yorgis, Londonis) töötavad
eesti kultuurinõunikud, kes aitavad kaasa koostööle üleilmse eestlaskonnaga. Eesmärk on tagada
kultuuridiplomaatia ja kultuuriekspordiga seotud jätkutegevuste ja kontaktvõrgustiku hoidmine ja
võõrsil elavate noorte eestlaste kaasamine Eesti kultuuri tutvustamiseks välismaal.
• Kultuuriministeeriumi esindajad osalesid Soome eestlaskonnale suunatud info- ja
koolitusseminaril Eesti Suursaatkonnas Helsingis 07.03.2025.
• 13.-21.03.2025 toimus kultuuriminister Heidy Purga visiit San Franciscosse. Minister kohtus
ka väliseesti kogukonnaga, sh San Francisco Eesti Seltsi esindajatega, San Francisco Balleti
esitantsija Tiit Helimetsaga, ettevõtlike eesti naistega Bay Area`st. Kohtumised eestlaskonnaga
toimusid ka Stanfordi Ülikoolis.
• Tallinnas 3.-6.07.2025 toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupeol „Iseoma“ osales 31 väliseesti
koori ja 37 tantsurühma Soomest, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Luksemburgist, Belgiast,
Hollandist, Austriast, Iirimaalt, Prantsusmaalt, Kanadast, USA-st, Austraaliast, Venemaalt.
Väliseesti koori- ja tantsjuhtidele toimus 07.07 Eesti esindushoones kultuuriministri tänuüritus.
• Kultuuriministeerium jätkas välismaal elavate eesti laste ja noorte keelelaagrite rahastamist
Viljandimaal, Veneveres. 2025. a. toimus kolm laagrivahetust 07.07-11.08.2025.
Tegevussuund 2 – Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö
edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine
2025. a teema-aastaks oli Eesti Raamat 500, kuhu oli kaasatud üleilmne eestlaskond. Teema-aastat
kajastasid ka väljaspool Eestit tegutsevate kultuuriseltside sündmused.
Tegevussuund 3 - Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine
Integratsiooni Sihtasutus pakub Kultuuriministeeriumi toel tagasipöördumist toetavaid teenuseid
(nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus, keeleõpe). Jätkus
tagasipöördumistoetuse teenus, mille tingimused ja kord on kehtestatud 2025. a uuendatud
kultuuriministri määrusega.
2
Lisaks senistele riigieelarvelistele teenustele pakutakse tagasipöördumist toetavaid tegevusi ka Euroopa
Sotsiaalfond+ näol. Erinevate tegevuste raames toetatakse eesti keele õpet toetavad tegevusi ja
tugivõrgustike teket ka kontakte kogukondlike ühisürituste abil.
Olulisemad tegevused 2026. a.
• Kultuuriministeeriumi esindaja osales väliseesti eesti keele õpetajate emakeelepäevadel Riias
20.-22.03.2026.
• Augustis osalevad kultuuriministeeriumi esindajad KESKUS-e avamisel Torontos.
• Jätkub Viljandimaal, Veneveres 06.07-10.08.2026 toimuva kolme laagrivahetuste rahastamine.
• Jätkub Tuglase Seltsi tegevuse toetamine Helsingi Eesti Majas.
• Jätkub Eestisse tagasipöördumise toetamine.
• Jätkub portaali globalestonian.com arendustegevus ja toetamine koostöös
partnerministeeriumidega.
Integratsiooni Sihtasutus- ÜLEILMSE EESTLUSE VALDKONNA 2025 aasta aruanne
Eesmärk: tagada üleilmse eestlaskonna tihe ja toimiv side Eestiga, toetada
väliskogukondades eesti keele ja kultuuri hoidmist ning edendamist, hõlbustada välismaal
elavate eestlaste ja Eesti kodanike tagasipöördumist ning (taas)kohanemist Eesti ühiskonnas.
Koostas: Integratsioon Sihtasutuse üleilmse eestluse valdkonnajuht Kaire Cocker
Tagasipöördujad saavad taotleda materiaalset tuge (Kultuuriministeeriumi rahastus)
Pikka aega võõrsil viibinud lastega pered, välismaal magistri- ja doktorikraadi omandanud
noored, samuti osalise või täieliku töövõimekaotusega inimesed, kelle jaoks
tagasipöördumine on kulukam ja Eestis sobiva töö leidmine keerulisem, võivad taotleda
tagasipöördumistoetust.
Sel aastal uuendasime toetuse taotlemise vormi, võttes arvesse andmekaitsenõudeid ning
parandades kasutusmugavust. Samuti ajakohastasime teavitusmaterjalide sisu kolmes keeles.
Kokku sai 2025. aastal 19 taotluse alusel toetust 58 inimest kogusummas 47 471,75
eurot.
Tagasipöördumisnõustamine ja teiste kogemused julgustavad tagasipöördujaid
(Kultuuriministeeriumi rahastus)
Pakume tagasipöördujatele nõu ja võimalust osaleda kogemuskohtumistel, eesti keele
kursustel ning keeleõpet toetavates tegevustes. Samuti on neil võimalik taotleda
tagasipöördumistoetust. Tagasipöördumise kohta saab teavet veebilehtedelt
www.integratsioon.ee/tagasipöördujale ja www.globalestonian.com . Nõustamist pakume nii
kohapeal kui ka telefoni, e-posti ja veebi teel. 2025. aastal sai teavet tagasipöördumise ja
kohanemise kohta 591 inimest, kellest 40 sai personaalsemat nõustamist veebi või
kohapealse kohtumise kaudu.
Tagasipöördujaid oli Venemaalt, Ühendkuningriigist, Soomest ja USAst, kuid esindatud olid
ka kaugemad kohad, nagu Peruu, Austraalia, Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Pakistan,
Argentina ja Zimbabwe.
Aasta jooksul korraldati tagasipöördujatele seitse kogemuskohtumist, kus osales kokku 180
inimest. Eriti populaarsed olid eesti raamatu aastale pühendatud kohtumine ja aastalõpu
tähistamine.
Kogemuskohtumistel on võimalus kohtuda teiste tagasipöördujatega, saada praktilist teavet
Eestis elamise kohta, jagada oma kogemusi ja luua uusi tutvusi.
Kogemuskohtumiste jaoks on loodud ka eraldi Facebooki leht „Tagasipöördujate klubi –
kogemuskohtumised“, millel on ligi tuhat jälgijat.
Globalestonian.com -ühine infoväli (Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi rahastus)
Portaal globalestonian.com pakub eestlastele üle kogu maailma päevakajalist ja kvaliteetset
sisu. Kaasasime spetsialisti, kes vastutas aasta lõpuni sotsiaalmeediakanali toimise ja portaali
sisu haldamise eest. Uuendasime portaalis eesti keele õppe alamlehte ja koondasime eraldi
alamlehele teabe eesti noortele kavandatud laagrite kohta.
Juunis toimus META kanalites kampaania, kus reklaamisime üleilmsetele eestlastele mõeldud
virtuaalfoorumit, mida korraldas Välisministeerium. See tekitas sihtrühmas oodatust
suuremat huvi.
Aasta teises pooles tegime koos arenduspartneriga portaali tehnilised ja kasutajaliidese
uuendused. Samuti korraldasime aasta lõpus neljanädalase reklaamikampaania, et suurendada
portaali globalestonian.com nähtavust ja kasutajate aktiivsust nii Eestis kui ka mujal
maailmas ning uudiskirja tellijaskonda. Portaali toetava sotsiaalmeediakanaliga liitus aasta
jooksul üle 2000 jälgija, kokku on globalestonian.com-i Facebooki lehel 5200 jälgijat.
Samuti lisandus uudiskirja huvilisi – aasta lõpu seisuga oli inglis- ja eestikeelse portaali
tellijaid kokku 4040.
Toetame väliseestlaste kogukondi ja meediat (Välisministeeriumi rahastus)
Taotlusvoorudest said toetust väliskogukondade omaalgatuslikud tegevused ja väliseesti
meediaväljaanded.
Eesti väliskogukondade omaalgatusprojektide toetusvoorust sai toetust 46 projekti,
millele eraldati kokku 106 951,48 eurot, 600–5000 eurot projekti kohta.
Eesti väliskogukondade väljaannete taotlusvoorust sai tuge 14 projekti kokku 45 000
euro ulatuses (2000–4000 eurot projekti kohta).
Laagrid aitavad väliseesti noortel Eestiga sidet hoida (Haridus- ja Teadusministeeriumi ja
Kultuuriministeeriumi rahastus)
2025. aastal korraldasime eesti keele laagrid 13–18aastastele väliseesti noortele ja 18–
30aastastele püsivalt välisriigis elavatele Eesti juurtega noortele täiskasvanutele. Laagrites
pakkusime võimalust arendada eesti keele oskust, tugevdada sidet Eestiga, luua uusi
sõprussuhteid omavahel ja eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ning tutvuda
kohaliku kultuuriruumi ning Eestis töötamise ja õppimise võimalustega. Laagrite kohta jagati
teavet üleilmsetes veebi- ja sotsiaalmeediakanalites ning registreerumine avanes märtsis.
13–18aastaste noorte laager toimus kolmes vahetuses juulis ja augustis. Kokku osales
laagrites 78 väliseesti noort 22 riigist, lisaks oli igas vahetuses seitse Eesti noort.
18–30aastastele mõeldud 8-päevane noortelaager toimus augustis ja tõi kokku 30 Eesti
juurtega noort 15 paigast üle maailma. Koos õpiti eesti keelt, külastati ministeeriume ja
teisi ametkondi ning tutvuti kohaliku kultuuri, looduse ja kombestikuga.
Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Tallinnas Rüütelkonnahoones
10.04.2026
Koosoleku protokoll
Juhatas: Marin Mõttus (Välisministeerium)
Protokollis: Kadri Linnas, Liina Viies (Välisministeerium)
Osalesid: Vt LISA osalejate nimekiri
10.04 pidasid Rüütelkonna hoones ühise koosoleku Ülemaailmse eestluse
koostöökomisjon (ÜEKK) ning Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN). Käesolev
protokoll hõlmab suuremas osas ÜEKK koosolekut.
ÜEKK päevakord
1. Välisminister Margus Tsahkna sõnavõtt;
2. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimehe Sirle Söödi sõnavõtt;
3. Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 tutvustus (Marin Mõttus, Kadri Linnas, Liina
Viies);
4. Ministeeriumide sõnavõtud oma valdkonna väljakutsetest ja nende lahendustest uue
tegevuskava raames;
5. Väliskogukondade esindajate sõnavõtud ja ettepanekud, arutelu;
6. Kokkuvõte ja lõppsõna.
Protokoll
10. aprilli hommikupoolikul toimus Tallinnas Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni
(ÜEKK) koosolek (juhatas üleilmse eestluse eriesindaja M. Mõttus) ja õhtupoole Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu (juhatas ÜEKNi president Sirle Sööt). Mõlemad olid
vastastikku osalejatele avatud. Tegu oli ühise suure diasporaateemalise kohtumisega. Kokku
osales pisut üle saja inimese Eestist, Ameerikast, Austraaliast, Kanadast, Saksamaalt,
Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Norrast, Tšehhist, Lätist, Leedust, veebi teel Venemaalt ja
Ukrainast. Lisaks kogukonna juhtidele osalesid ÜEKNi poolt 11 noordelegaati.
Päeva avas minister Margus Tsahkna veebitervitusega (viibis visiidil Armeenias) ja nimetas
üleilmset eestlust suureneva tähtsusega suunaks välispoliitikas. Sirle Sööt rõhutas, et üleilmsed
eestlased ja eestlaste organisatsioonid välismaal on Eestile strateegilised partnerid.
2.04 kiitis valitsus heaks Ülemaailmse eestluse tegevuskava uue versiooni aastateks 2026-2029,
mille tekst on valminud tihedas koostöös nii partnerministeeriumide kui ka eesti
kogukondadega välismaal. Seetõttu tegevuskava enam detailset tutvustamist ei vajanud ning
arutelus lähtuti pigem sellest, millised on viimaste aastate suuremad muutused nii
maailmas/Eestis/diasporaas ning kuidas nendega kaasas käia.
Arvestades nii Eesti demograafilist olukorda, julgeolekualaseid väljakutseid kui ka tööturu
probleeme on tegevuskava põhifookus suunatud noortele. Eesmärk on tutvustada välismaal
elavatele eesti noortele Eesti võimalusi ja Eestis tegutsemise eeliseid: väike ja sidus ühiskond,
kus edu põhineb igaühe võimekusel, madalad bürokraatlikud barjäärid ning digiriik, mis teeb
elu lihtsaks. Oluline on pakkuda tuge õppimisvõimaluste leidmisel, tööturule sisenemisel ja
laste kohanemisel Eestis. Parim võimalus noorte identiteeti tugevdada, on korraldada erinevaid
tegevusi Eestis kohapeal: teismeliste keeleõppelaagrid, lastelaagrid, noorte seiklusreisid,
ajaloohuviliste mäluteemaline suvekool, praktikastipendium. Tänavu lisandus 2 uut projekti:
õpilasmalev teismelistele ja noorsaadikute suvekool noortele.
Korduvalt toodi esile, et välismaal elavad eestlased on riigi jaoks strateegiline ressurss nii
mainekujunduses, ärisidemete loomisel kui eesti kultuuri tutvustamisel maailmas. Oluline on
Eesti arvamusruumis teemat avardada ja vastavat arutelu edasi arendada ka pressis. Iga
kogukond võiks analüüsida, kes nende hulgas on arvestatavad ajakirjanikud, PR inimesed või
teised võtmeisikud, kellel on juurdepääs nt asukohamaa poliitilistele ringkondadele ja pressile.
Teha koostööd saatkonnaga, mis on kasulik mõlemapoolselt.
Uue tegevuskava mitteametlik juhtmõte on „Ole maailmakodanik, aga jää ka eestlaseks“. Just
oskus olla avatud maailmale ja hakkama saada rahvusvahelises keskkonnas, samal ajal oma
eesti juurtega seotuks jäädes ja nende üle uhkust tundes, kujundab tänaste noorte
maailmatunnetust.
Ministeeriumide esindajad võtsid järgemööda sõna andes ülevaate oma valdkondades, vt lisa
„Ministeeriumide ülevaated“. Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ilmo Au ja piiskop Ove
Sander rääkisid hingehoiust, mis välismaal elades vähem kättesaadav sh noorte jaoks ja mida
luterlik kirik saab pakkuda. Piiskop Sanderi aktiivsel eestvedamisel on alustatud
jumalateenistustega Fuengirolas soome koguduse ruumides ja tulemas on jumalateenistus
Roomas. EELK valmistab ette veebivormis leerikursust, mis võiks aidata ka noori välismaal.
Kätlin Kõverik HTMist kutsus üles lisaks õpetajatele tunnustama edaspidi ministri tänukirjaga
ka tublimaid õpilasi. KuMi esindaja andis muuhulgas tagasivaatava ülevaate laulu- ja
tantsupeost ning raamatu aasta tegvustest diasporaa vaatest; INSA esindaja tagasipöördumisest,
laagritest ja Global Estoniani kommunikatsioonitegevustest.
Arvamusi ja ettepanekuid väliskogukondade ning partnerorganisatsioonide esindajatelt
• Võrgustikest ja koostööformaatidest toimib kõige paremini eesti keele õpetajate
võrgustik, mida juhib Merike Barborak Eesti Keele Instituudist (palgaline koht).
Võrgustik koondab 82 eesti keele õppegruppi/kooli/pühapäevakooli üle maailma.
Välisministeerium on moodustanud regulaarselt veebis kohtuva kommunikatsiooni
töögrupi. Korduvalt oli kuulda arvamust, et teisedki võrgustikud – näiteks
noortevõrgustik, rahvatantsujuhtide, koorijuhtide koostöö, diasporaa väljaanded jt -
vajaksid Eesti riigilt rahalist tuge/koordinaatorit.
• Eesti Ülemaailmne Noortevõrgustik on Kaisa Kasekampi juhtimisel uue hoo sisse
saanud. On loodud uusi eesti noorteorganisatsioone (nt Kanadas KENA), suhtlust on
toetanud Whatsappi gruppide loomine riigiti. Noortelgi oleks tarvis rahalist tuge. (Äsja
tegi VäM esimese sammu: GlobalEstonian instagrammi haldamise konkursi võitis
ÜENV, saades välisministeeriumi lepinguliseks partneriks).
• Võiks korrata Meediaruum 2022 formaati, millest oli väga suur kasu ja mille vilju
maitstakse tänagi.
• Inimesed vahetuvad, aga struktuurid jäävad, seetõttu on oluline hoida ja arendada
koostööformaate. Tegevuskava elluviimine on liiga projektipõhine. Võiks kaaluda
strateegilise partnerluse lepingut, et pikaajaliselt viia ellu tegevuskavaga määratud
suundi.
• Paljud välismaal elavad eestlased ei valda vajalikul tasemel eesti keelt, et ühiskonnas
osaleda; selle barjääri ületamiseks võiks kasutada tehisaru (2026. aasta suvel toimuvas
noorsaadikute suvekoolis tuleb katse TalTechi keeletehnoloogide abiga).
• Peaks mõtlema, kuidas suurendada diasporaa osalust Riigikogu valimistel 2027.
• Kanada eestlased: (EKN) oleme palganud professionaalseid eksperte, et paremini
strateegiliselt planeerida. Kanadas on EKN-i haridustoimkond korraldanud õppevisiite
eesti haridussptesialistedele. Toimub tihe suhtlus ukraina
diasporaaorganisatsioonidega, et töötada edasi oma kriisivalmidusega.
• Saksamaa esindaja: et fookus noortele ei tohiks tekitada lisabarjääre vanusegruppide
vahel. Kes on noor, kas ka hingelt noor? Anda noortele rohkem vastutust.
• Soome esindaja: katusorganisatsioonid võiksid ka saada otsetoetust.
• Austraalia: meil on palju noori peresid väikelastega, eriti Perthis ja Gold Coastis (AU
töö- ja puhkeviisa tulem); seal on omavahelise sünergia leidnud eesti emad, kellele
oluline oma laste identiteeti hoida.
• Norra esindaja: oleks tarvis keskkonda/portaali, kuhu eestlasest ettevõtja välismaal
saaks lisada oma tööpakkumise Eesti töötajatele ja vastupidi; samuti, kus eestlasest
ettevõtja saaks pakkuda vastava turu tundmist. Ettepanek tulevasele ekspordiportaalile.
Samuti hõlmata rohkem teismelisi, kes Eesti Koolidest vanuse tõttu lahkudes, jäävad eestluse
mõttes omapead. Tantsupeo aasta andis märku, et tuleks luua ka tantsuõpetajate võrgustik et
õpetajaid koolitada.
• Torontos peagi avatav KESKUS ei ole ainult Kanada eestlastele ja kanadalastele.
Üleskutse aidata kaasa kuidas KESKUS saab eestlust ja teisi kogukondi teenida
tihendades infovahetust.
• USA San Francisco esindaja: vaja suurüritused kaardistada kus VäM jt Eesti
riigiasutused saaksid vastavalt oma valdkonnale kohal olla. Strateegiline planeerimine.
• UK esindaja: soovin oma Eestist saadavalt pensionilt Eestisse makse maksta, kuid see
võimalus on kadunud kuna resideerun teises riigis.
ÜEKKle järgnes Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Täiskogu, kus arutati diasporaa rolli
julgeoleku- või muu kriisi olukorras Eestis ning räägiti sellest ka strateegilise
kommunikatsiooni võtmes (esinejad kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja
Riigikantselei situatsioonikeskuse juht Keaty Siivelti).
Terve päeva õhkkond oli sõbralik ja koostööd toetav, milles ei saa alahinnata
Rüütelkonnahoone erilist õhustikku.
Järgmine ÜEKK võiks toimuda 21.5, sest ÜEKNi täiskogu toimub 21.-22.5.2027. Mõttekas
on nii järgmine kord kui ka tulevikus kaaluda ühisformaati, kuna see tõestas end positiivsest
küljest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marin Mõttus
Üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja, üleilmse eestluse ja
kultuuridiplomaatia osakonna peadirektor
Lisad:
Valdkondlikud ülevaated, lisad 1-5
Osalejate nimekiri
1
Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Eesti esindushoones 10.04.2026.
Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja lõimumisvaldkonna tegevuste ülevaade „Üleilmse eestluse
tegevusekava 2022-2025“ elluviimise kohta.
Tegevused 2025. aastal.
Kultuuriministeeriumi üleilmse eestluse suunaliste tegevuste riigieelarveliste vahendite maht 2025. a.
oli 180 000 eurot. Lisaks toetati Tuglase Seltsi tegevust summas 39 710 eurot ja XIX ESTO ürituste
läbiviimist Narvas summas 20 000 eurot. Tegevuste elluviijad olid nii Integratsiooni Sihtasutus kui ka
Kultuuriministeerium.
Tegevussuund 1 - Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal
Kultuuriministeerium toetas Global Estonian https://globalestonian.com/ portaaliga seotud tegevusi.
Lisaks toimib Eesti Rahvusringhäälingu kolmekeelne (eesti, inglise, vene) uudisteportaal (err.ee), mis
on kättesaadav ka piiri taga.
Kuues Eesti välisesinduses (Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Pariisis, New Yorgis, Londonis) töötavad
eesti kultuurinõunikud, kes aitavad kaasa koostööle üleilmse eestlaskonnaga. Eesmärk on tagada
kultuuridiplomaatia ja kultuuriekspordiga seotud jätkutegevuste ja kontaktvõrgustiku hoidmine ja
võõrsil elavate noorte eestlaste kaasamine Eesti kultuuri tutvustamiseks välismaal.
• Kultuuriministeeriumi esindajad osalesid Soome eestlaskonnale suunatud info- ja
koolitusseminaril Eesti Suursaatkonnas Helsingis 07.03.2025.
• 13.-21.03.2025 toimus kultuuriminister Heidy Purga visiit San Franciscosse. Minister kohtus
ka väliseesti kogukonnaga, sh San Francisco Eesti Seltsi esindajatega, San Francisco Balleti
esitantsija Tiit Helimetsaga, ettevõtlike eesti naistega Bay Area`st. Kohtumised eestlaskonnaga
toimusid ka Stanfordi Ülikoolis.
• Tallinnas 3.-6.07.2025 toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupeol „Iseoma“ osales 31 väliseesti
koori ja 37 tantsurühma Soomest, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Luksemburgist, Belgiast,
Hollandist, Austriast, Iirimaalt, Prantsusmaalt, Kanadast, USA-st, Austraaliast, Venemaalt.
Väliseesti koori- ja tantsjuhtidele toimus 07.07 Eesti esindushoones kultuuriministri tänuüritus.
• Kultuuriministeerium jätkas välismaal elavate eesti laste ja noorte keelelaagrite rahastamist
Viljandimaal, Veneveres. 2025. a. toimus kolm laagrivahetust 07.07-11.08.2025.
Tegevussuund 2 – Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö
edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine
2025. a teema-aastaks oli Eesti Raamat 500, kuhu oli kaasatud üleilmne eestlaskond. Teema-aastat
kajastasid ka väljaspool Eestit tegutsevate kultuuriseltside sündmused.
Tegevussuund 3 - Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine
Integratsiooni Sihtasutus pakub Kultuuriministeeriumi toel tagasipöördumist toetavaid teenuseid
(nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus, keeleõpe). Jätkus
tagasipöördumistoetuse teenus, mille tingimused ja kord on kehtestatud 2025. a uuendatud
kultuuriministri määrusega.
2
Lisaks senistele riigieelarvelistele teenustele pakutakse tagasipöördumist toetavaid tegevusi ka Euroopa
Sotsiaalfond+ näol. Erinevate tegevuste raames toetatakse eesti keele õpet toetavad tegevusi ja
tugivõrgustike teket ka kontakte kogukondlike ühisürituste abil.
Olulisemad tegevused 2026. a.
• Kultuuriministeeriumi esindaja osales väliseesti eesti keele õpetajate emakeelepäevadel Riias
20.-22.03.2026.
• Augustis osalevad kultuuriministeeriumi esindajad KESKUS-e avamisel Torontos.
• Jätkub Viljandimaal, Veneveres 06.07-10.08.2026 toimuva kolme laagrivahetuste rahastamine.
• Jätkub Tuglase Seltsi tegevuse toetamine Helsingi Eesti Majas.
• Jätkub Eestisse tagasipöördumise toetamine.
• Jätkub portaali globalestonian.com arendustegevus ja toetamine koostöös
partnerministeeriumidega.
Integratsiooni Sihtasutus- ÜLEILMSE EESTLUSE VALDKONNA 2025 aasta aruanne
Eesmärk: tagada üleilmse eestlaskonna tihe ja toimiv side Eestiga, toetada
väliskogukondades eesti keele ja kultuuri hoidmist ning edendamist, hõlbustada välismaal
elavate eestlaste ja Eesti kodanike tagasipöördumist ning (taas)kohanemist Eesti ühiskonnas.
Koostas: Integratsioon Sihtasutuse üleilmse eestluse valdkonnajuht Kaire Cocker
Tagasipöördujad saavad taotleda materiaalset tuge (Kultuuriministeeriumi rahastus)
Pikka aega võõrsil viibinud lastega pered, välismaal magistri- ja doktorikraadi omandanud
noored, samuti osalise või täieliku töövõimekaotusega inimesed, kelle jaoks
tagasipöördumine on kulukam ja Eestis sobiva töö leidmine keerulisem, võivad taotleda
tagasipöördumistoetust.
Sel aastal uuendasime toetuse taotlemise vormi, võttes arvesse andmekaitsenõudeid ning
parandades kasutusmugavust. Samuti ajakohastasime teavitusmaterjalide sisu kolmes keeles.
Kokku sai 2025. aastal 19 taotluse alusel toetust 58 inimest kogusummas 47 471,75
eurot.
Tagasipöördumisnõustamine ja teiste kogemused julgustavad tagasipöördujaid
(Kultuuriministeeriumi rahastus)
Pakume tagasipöördujatele nõu ja võimalust osaleda kogemuskohtumistel, eesti keele
kursustel ning keeleõpet toetavates tegevustes. Samuti on neil võimalik taotleda
tagasipöördumistoetust. Tagasipöördumise kohta saab teavet veebilehtedelt
www.integratsioon.ee/tagasipöördujale ja www.globalestonian.com . Nõustamist pakume nii
kohapeal kui ka telefoni, e-posti ja veebi teel. 2025. aastal sai teavet tagasipöördumise ja
kohanemise kohta 591 inimest, kellest 40 sai personaalsemat nõustamist veebi või
kohapealse kohtumise kaudu.
Tagasipöördujaid oli Venemaalt, Ühendkuningriigist, Soomest ja USAst, kuid esindatud olid
ka kaugemad kohad, nagu Peruu, Austraalia, Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Pakistan,
Argentina ja Zimbabwe.
Aasta jooksul korraldati tagasipöördujatele seitse kogemuskohtumist, kus osales kokku 180
inimest. Eriti populaarsed olid eesti raamatu aastale pühendatud kohtumine ja aastalõpu
tähistamine.
Kogemuskohtumistel on võimalus kohtuda teiste tagasipöördujatega, saada praktilist teavet
Eestis elamise kohta, jagada oma kogemusi ja luua uusi tutvusi.
Kogemuskohtumiste jaoks on loodud ka eraldi Facebooki leht „Tagasipöördujate klubi –
kogemuskohtumised“, millel on ligi tuhat jälgijat.
Globalestonian.com -ühine infoväli (Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi rahastus)
Portaal globalestonian.com pakub eestlastele üle kogu maailma päevakajalist ja kvaliteetset
sisu. Kaasasime spetsialisti, kes vastutas aasta lõpuni sotsiaalmeediakanali toimise ja portaali
sisu haldamise eest. Uuendasime portaalis eesti keele õppe alamlehte ja koondasime eraldi
alamlehele teabe eesti noortele kavandatud laagrite kohta.
Juunis toimus META kanalites kampaania, kus reklaamisime üleilmsetele eestlastele mõeldud
virtuaalfoorumit, mida korraldas Välisministeerium. See tekitas sihtrühmas oodatust
suuremat huvi.
Aasta teises pooles tegime koos arenduspartneriga portaali tehnilised ja kasutajaliidese
uuendused. Samuti korraldasime aasta lõpus neljanädalase reklaamikampaania, et suurendada
portaali globalestonian.com nähtavust ja kasutajate aktiivsust nii Eestis kui ka mujal
maailmas ning uudiskirja tellijaskonda. Portaali toetava sotsiaalmeediakanaliga liitus aasta
jooksul üle 2000 jälgija, kokku on globalestonian.com-i Facebooki lehel 5200 jälgijat.
Samuti lisandus uudiskirja huvilisi – aasta lõpu seisuga oli inglis- ja eestikeelse portaali
tellijaid kokku 4040.
Toetame väliseestlaste kogukondi ja meediat (Välisministeeriumi rahastus)
Taotlusvoorudest said toetust väliskogukondade omaalgatuslikud tegevused ja väliseesti
meediaväljaanded.
Eesti väliskogukondade omaalgatusprojektide toetusvoorust sai toetust 46 projekti,
millele eraldati kokku 106 951,48 eurot, 600–5000 eurot projekti kohta.
Eesti väliskogukondade väljaannete taotlusvoorust sai tuge 14 projekti kokku 45 000
euro ulatuses (2000–4000 eurot projekti kohta).
Laagrid aitavad väliseesti noortel Eestiga sidet hoida (Haridus- ja Teadusministeeriumi ja
Kultuuriministeeriumi rahastus)
2025. aastal korraldasime eesti keele laagrid 13–18aastastele väliseesti noortele ja 18–
30aastastele püsivalt välisriigis elavatele Eesti juurtega noortele täiskasvanutele. Laagrites
pakkusime võimalust arendada eesti keele oskust, tugevdada sidet Eestiga, luua uusi
sõprussuhteid omavahel ja eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ning tutvuda
kohaliku kultuuriruumi ning Eestis töötamise ja õppimise võimalustega. Laagrite kohta jagati
teavet üleilmsetes veebi- ja sotsiaalmeediakanalites ning registreerumine avanes märtsis.
13–18aastaste noorte laager toimus kolmes vahetuses juulis ja augustis. Kokku osales
laagrites 78 väliseesti noort 22 riigist, lisaks oli igas vahetuses seitse Eesti noort.
18–30aastastele mõeldud 8-päevane noortelaager toimus augustis ja tõi kokku 30 Eesti
juurtega noort 15 paigast üle maailma. Koos õpiti eesti keelt, külastati ministeeriume ja
teisi ametkondi ning tutvuti kohaliku kultuuri, looduse ja kombestikuga.
Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Tallinnas Rüütelkonnahoones
10.04.2026
Koosoleku protokoll
Juhatas: Marin Mõttus (Välisministeerium)
Protokollis: Kadri Linnas, Liina Viies (Välisministeerium)
Osalesid: Vt LISA osalejate nimekiri
10.04 pidasid Rüütelkonna hoones ühise koosoleku Ülemaailmse eestluse
koostöökomisjon (ÜEKK) ning Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN). Käesolev
protokoll hõlmab suuremas osas ÜEKK koosolekut.
ÜEKK päevakord
1. Välisminister Margus Tsahkna sõnavõtt;
2. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimehe Sirle Söödi sõnavõtt;
3. Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 tutvustus (Marin Mõttus, Kadri Linnas, Liina
Viies);
4. Ministeeriumide sõnavõtud oma valdkonna väljakutsetest ja nende lahendustest uue
tegevuskava raames;
5. Väliskogukondade esindajate sõnavõtud ja ettepanekud, arutelu;
6. Kokkuvõte ja lõppsõna.
Protokoll
10. aprilli hommikupoolikul toimus Tallinnas Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni
(ÜEKK) koosolek (juhatas üleilmse eestluse eriesindaja M. Mõttus) ja õhtupoole Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu (juhatas ÜEKNi president Sirle Sööt). Mõlemad olid
vastastikku osalejatele avatud. Tegu oli ühise suure diasporaateemalise kohtumisega. Kokku
osales pisut üle saja inimese Eestist, Ameerikast, Austraaliast, Kanadast, Saksamaalt,
Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Norrast, Tšehhist, Lätist, Leedust, veebi teel Venemaalt ja
Ukrainast. Lisaks kogukonna juhtidele osalesid ÜEKNi poolt 11 noordelegaati.
Päeva avas minister Margus Tsahkna veebitervitusega (viibis visiidil Armeenias) ja nimetas
üleilmset eestlust suureneva tähtsusega suunaks välispoliitikas. Sirle Sööt rõhutas, et üleilmsed
eestlased ja eestlaste organisatsioonid välismaal on Eestile strateegilised partnerid.
2.04 kiitis valitsus heaks Ülemaailmse eestluse tegevuskava uue versiooni aastateks 2026-2029,
mille tekst on valminud tihedas koostöös nii partnerministeeriumide kui ka eesti
kogukondadega välismaal. Seetõttu tegevuskava enam detailset tutvustamist ei vajanud ning
arutelus lähtuti pigem sellest, millised on viimaste aastate suuremad muutused nii
maailmas/Eestis/diasporaas ning kuidas nendega kaasas käia.
Arvestades nii Eesti demograafilist olukorda, julgeolekualaseid väljakutseid kui ka tööturu
probleeme on tegevuskava põhifookus suunatud noortele. Eesmärk on tutvustada välismaal
elavatele eesti noortele Eesti võimalusi ja Eestis tegutsemise eeliseid: väike ja sidus ühiskond,
kus edu põhineb igaühe võimekusel, madalad bürokraatlikud barjäärid ning digiriik, mis teeb
elu lihtsaks. Oluline on pakkuda tuge õppimisvõimaluste leidmisel, tööturule sisenemisel ja
laste kohanemisel Eestis. Parim võimalus noorte identiteeti tugevdada, on korraldada erinevaid
tegevusi Eestis kohapeal: teismeliste keeleõppelaagrid, lastelaagrid, noorte seiklusreisid,
ajaloohuviliste mäluteemaline suvekool, praktikastipendium. Tänavu lisandus 2 uut projekti:
õpilasmalev teismelistele ja noorsaadikute suvekool noortele.
Korduvalt toodi esile, et välismaal elavad eestlased on riigi jaoks strateegiline ressurss nii
mainekujunduses, ärisidemete loomisel kui eesti kultuuri tutvustamisel maailmas. Oluline on
Eesti arvamusruumis teemat avardada ja vastavat arutelu edasi arendada ka pressis. Iga
kogukond võiks analüüsida, kes nende hulgas on arvestatavad ajakirjanikud, PR inimesed või
teised võtmeisikud, kellel on juurdepääs nt asukohamaa poliitilistele ringkondadele ja pressile.
Teha koostööd saatkonnaga, mis on kasulik mõlemapoolselt.
Uue tegevuskava mitteametlik juhtmõte on „Ole maailmakodanik, aga jää ka eestlaseks“. Just
oskus olla avatud maailmale ja hakkama saada rahvusvahelises keskkonnas, samal ajal oma
eesti juurtega seotuks jäädes ja nende üle uhkust tundes, kujundab tänaste noorte
maailmatunnetust.
Ministeeriumide esindajad võtsid järgemööda sõna andes ülevaate oma valdkondades, vt lisa
„Ministeeriumide ülevaated“. Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ilmo Au ja piiskop Ove
Sander rääkisid hingehoiust, mis välismaal elades vähem kättesaadav sh noorte jaoks ja mida
luterlik kirik saab pakkuda. Piiskop Sanderi aktiivsel eestvedamisel on alustatud
jumalateenistustega Fuengirolas soome koguduse ruumides ja tulemas on jumalateenistus
Roomas. EELK valmistab ette veebivormis leerikursust, mis võiks aidata ka noori välismaal.
Kätlin Kõverik HTMist kutsus üles lisaks õpetajatele tunnustama edaspidi ministri tänukirjaga
ka tublimaid õpilasi. KuMi esindaja andis muuhulgas tagasivaatava ülevaate laulu- ja
tantsupeost ning raamatu aasta tegvustest diasporaa vaatest; INSA esindaja tagasipöördumisest,
laagritest ja Global Estoniani kommunikatsioonitegevustest.
Arvamusi ja ettepanekuid väliskogukondade ning partnerorganisatsioonide esindajatelt
• Võrgustikest ja koostööformaatidest toimib kõige paremini eesti keele õpetajate
võrgustik, mida juhib Merike Barborak Eesti Keele Instituudist (palgaline koht).
Võrgustik koondab 82 eesti keele õppegruppi/kooli/pühapäevakooli üle maailma.
Välisministeerium on moodustanud regulaarselt veebis kohtuva kommunikatsiooni
töögrupi. Korduvalt oli kuulda arvamust, et teisedki võrgustikud – näiteks
noortevõrgustik, rahvatantsujuhtide, koorijuhtide koostöö, diasporaa väljaanded jt -
vajaksid Eesti riigilt rahalist tuge/koordinaatorit.
• Eesti Ülemaailmne Noortevõrgustik on Kaisa Kasekampi juhtimisel uue hoo sisse
saanud. On loodud uusi eesti noorteorganisatsioone (nt Kanadas KENA), suhtlust on
toetanud Whatsappi gruppide loomine riigiti. Noortelgi oleks tarvis rahalist tuge. (Äsja
tegi VäM esimese sammu: GlobalEstonian instagrammi haldamise konkursi võitis
ÜENV, saades välisministeeriumi lepinguliseks partneriks).
• Võiks korrata Meediaruum 2022 formaati, millest oli väga suur kasu ja mille vilju
maitstakse tänagi.
• Inimesed vahetuvad, aga struktuurid jäävad, seetõttu on oluline hoida ja arendada
koostööformaate. Tegevuskava elluviimine on liiga projektipõhine. Võiks kaaluda
strateegilise partnerluse lepingut, et pikaajaliselt viia ellu tegevuskavaga määratud
suundi.
• Paljud välismaal elavad eestlased ei valda vajalikul tasemel eesti keelt, et ühiskonnas
osaleda; selle barjääri ületamiseks võiks kasutada tehisaru (2026. aasta suvel toimuvas
noorsaadikute suvekoolis tuleb katse TalTechi keeletehnoloogide abiga).
• Peaks mõtlema, kuidas suurendada diasporaa osalust Riigikogu valimistel 2027.
• Kanada eestlased: (EKN) oleme palganud professionaalseid eksperte, et paremini
strateegiliselt planeerida. Kanadas on EKN-i haridustoimkond korraldanud õppevisiite
eesti haridussptesialistedele. Toimub tihe suhtlus ukraina
diasporaaorganisatsioonidega, et töötada edasi oma kriisivalmidusega.
• Saksamaa esindaja: et fookus noortele ei tohiks tekitada lisabarjääre vanusegruppide
vahel. Kes on noor, kas ka hingelt noor? Anda noortele rohkem vastutust.
• Soome esindaja: katusorganisatsioonid võiksid ka saada otsetoetust.
• Austraalia: meil on palju noori peresid väikelastega, eriti Perthis ja Gold Coastis (AU
töö- ja puhkeviisa tulem); seal on omavahelise sünergia leidnud eesti emad, kellele
oluline oma laste identiteeti hoida.
• Norra esindaja: oleks tarvis keskkonda/portaali, kuhu eestlasest ettevõtja välismaal
saaks lisada oma tööpakkumise Eesti töötajatele ja vastupidi; samuti, kus eestlasest
ettevõtja saaks pakkuda vastava turu tundmist. Ettepanek tulevasele ekspordiportaalile.
Samuti hõlmata rohkem teismelisi, kes Eesti Koolidest vanuse tõttu lahkudes, jäävad eestluse
mõttes omapead. Tantsupeo aasta andis märku, et tuleks luua ka tantsuõpetajate võrgustik et
õpetajaid koolitada.
• Torontos peagi avatav KESKUS ei ole ainult Kanada eestlastele ja kanadalastele.
Üleskutse aidata kaasa kuidas KESKUS saab eestlust ja teisi kogukondi teenida
tihendades infovahetust.
• USA San Francisco esindaja: vaja suurüritused kaardistada kus VäM jt Eesti
riigiasutused saaksid vastavalt oma valdkonnale kohal olla. Strateegiline planeerimine.
• UK esindaja: soovin oma Eestist saadavalt pensionilt Eestisse makse maksta, kuid see
võimalus on kadunud kuna resideerun teises riigis.
ÜEKKle järgnes Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Täiskogu, kus arutati diasporaa rolli
julgeoleku- või muu kriisi olukorras Eestis ning räägiti sellest ka strateegilise
kommunikatsiooni võtmes (esinejad kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja
Riigikantselei situatsioonikeskuse juht Keaty Siivelti).
Terve päeva õhkkond oli sõbralik ja koostööd toetav, milles ei saa alahinnata
Rüütelkonnahoone erilist õhustikku.
Järgmine ÜEKK võiks toimuda 21.5, sest ÜEKNi täiskogu toimub 21.-22.5.2027. Mõttekas
on nii järgmine kord kui ka tulevikus kaaluda ühisformaati, kuna see tõestas end positiivsest
küljest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marin Mõttus
Üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja, üleilmse eestluse ja
kultuuridiplomaatia osakonna peadirektor
Lisad:
Valdkondlikud ülevaated, lisad 1-5
Osalejate nimekiri