Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmine

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“

Tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT).

1.2. Meetme rahastamisega Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ saavutamisele. Tegevused viiakse ellu rakenduskava lisas 1 kirjeldatud Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna: „Majandus ja tööjõud“ tegevuse. „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames.

1.3. Tegevustega panustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF määrus) artiklis 8 toodud tegevustesse: k) töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe. o) muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kooskõlas artikliga 11.

1.4. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja liikide vahel“ ning „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse

2

näitajatega: „kolmanda taseme haridusega 25-34a osakaal“ ja „hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20-34a inimeste hulgas“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“; "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“.

1.5. Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja majanduskeskkonna mitmekesistumist.

1.6. Toetuse andmise tulemusena on mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel. Kõik tegevused toetavad Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitavad leevendada sellega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

2.1.1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja õpetamisvõimekuse tõstmine arendatavatel õppekavadel

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK) kaasajastatakse olemasolevaid ja luuakse uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon). ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel rahastatakse õppetööd ettevalmistavaid tegevusi sh olemasolevate õppekavade uuendamist või uute väljatöötamist, õppevara soetamist, õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks õpetajate osalemist erialastel ning eriala didaktika koolitustel. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.1.2.Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavad 750 õppekohta õppe pakkumiseks kutseõppe kolmanda kuni viienda kvalifikatsioonitaseme õppekavadel.

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teeb ettepaneku tasemeõppe läbiviimise õigust

3

omavatele kutseõppeasutustele (sh Ida-Virumaa KHK) õppekohtade pakkumiseks tööandjate ja piirkonna vajadustest lähtuvalt arendamist vajavatel või uutel õppekavadel. ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon hindab piirkonna tööandjate vajadusest lähtuvalt kutseõppeasutuste ettepanekuid tasemeõppe pakkumiseks ja kooskõlastab ÕÜFist rahastatavate õppekavade loetelu ja õppekohtade arvu õppekavade lõikes. Rahastatakse õppe läbiviimist täiendavatel õppekohtadel. Kutseõppe vajadusi ja pakkumist analüüsitakse ja hinnatakse vähemalt kord aastas ning vastavalt tulemustele viiakse sisse vajalikud muudatused.

Pakutavatesse tasemeõppe õppekavadesse on lisatud rohe- ja oskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal, kuid eesti keele tõhusamaks omandamiseks ja praktiseerimise eesmärgil võib osa õppest toimuda ka teistes maakondades. Juhul, kui Ida- Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub, võib Ida-Virumaa tööandjate vajadustest lähtuv õpe toimuda kooskõlastatult ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga ka mujal Eestis.

2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt, piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks ning toimepidevuse tagamiseks luuakse uutel ja uuendatud eestikeelsetel kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavadel õppimisvõimalused kokku vähemalt 550 üliõpilasele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon. Õppetöö või praktika toimumise väljaspool Ida-Virumaad kooskõlastab eranditena ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see kinnitatakse tegevuskavas. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.2.1 Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel

Õppekavu arendatakse ja õpet pakutakse kooskõlas meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida- Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel: üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, tööstus 4.0 ning keemiliste protsesside väärindamine ja kriitilised toormed. Uuendatakse olemasolevaid õppekavu, suurendades nende vastavust piirkonna tööandjate vajadustele, ning luuakse kolledžitesse uusi õppekavu. Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning vastuvõetavate üliõpilaste arv kinnitatakse elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist, sh või soetamist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke õppevara ja -vahendeid. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

4

teavitustegevusi.

2.2.2.Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Partnerkõrgkoolid (partnerid toodud p 5.5.) pakuvad õpet ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel valdkondades, mis toetavad Ida-Virumaa olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluse mitmekesistamist ning piirkonna avalike teenuste toimepidevuse tagamist sh sisekaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist. Õpe toimub valdavas osas Ida-Virumaal, väljaspool Ida-Virumaad võib õpet korraldada ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud õppekavadel.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja arendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või soetamist, õppevara ja -vahendite soetamist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid tegevusi. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal ning täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused

Toetatakse täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe1) pakkumist sh riikliku täienduskoolitustellimuse kaudu. Tööealisele elanikkonnale suunatud täienduskoolitused toetavad uute oskuste omandamist ja seeläbi kohanemist Ida-Virumaa piirkonna majanduskeskkonna ning tööturu muutustega seoses siirdega tööstus 4.0, rohepöörde ning majanduse mitmekesistamise suundadel, sh loovmajandus ja turism. Sihtrühma vajadustest lähtuvalt võib täienduskoolitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate tegevustega. Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane eesti keele õpe. Täienduskoolituse õppekavad sisaldavad üld-, rohe- ja digioskuste mooduleid või käsitletakse üld-, rohe- ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane. Arendatakse koolitajate kompetentse, et seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti.

Elluviija kavandab ja viib ellu tegevused, mis toetavad Eesti õiglase ülemineku territoriaalsest kavast ja Ida-Viru maakonna arengustrateegiast tulenevaid täiskasvanuharidusega seotud eesmärkide saavutamist. Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud tööturu struktuursetest muutustest ja sellega seoses oskuste arendamise vajadusest ning loodud uutest õpivõimalustest Ida-Virumaal viiakse läbi teavitus- ja kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniplaani alusel.

Viiakse ellu täiskasvanutele suunatud teavitus- ja populariseerimistegevusi, mille eesmärk on suurendada osalemist elukestvas õppes, kujundada positiivset hoiakut elukestva õppimise suhtes ning parandada infot kättesaadavust õppimisvõimaluste kohta nii täiskasvanud elanikkonna kui tööandjate hulgas. Koostöös täiskasvanuhariduse võrgustikuga, kuhu kuuluvad kohalike omavalitsuste, piirkonna täiskasvanuharidust edendavate organisatsioonide, kolmanda sektori

1 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud mikrokvalifikatsiooni omandamiseks ja selle õppe maht on 5-30 ainepunkti.

5

ja tööandjate esindajad, viiakse läbi õppimist toetavaid tegevusi, sealhulgas kohalikke infoüritusi ja õpisündmusi. Viiakse läbi Ida-Virumaa täiskasvanuhariduse tunnustamise konkurss ja tähistatakse täiskasvanud õppija nädalat. Positiivseid õpikogemusi ja mitmekesiseid õpisündmusi pakkudes tuuakse inimesi õppimise juurde ning innustatakse neid uusi oskusi omandama ja oma õpiteed jätkama.

Viiakse läbi Ida-Virumaad puudutavad tööjõuvajaduse poliitikaanalüüsid ja -uuringud, mis on sisendiks tasemeõppe pakkumise, täienduskoolituste ning õppimist toetavate tegevuste paremaks sihistamiseks.

2.4. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel

Toetatavate tegevuste hulka ei kuulu vastavalt ÕÜF määruseartiklis 9 sätestatule: a) tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ega turustamine; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjate toetamine, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid;

d) investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega.

Kutse- ja kõrgharidusõppe ning täienduskoolituste kavandamisel ja pakkumisel lähtutakse tööandjate ja piirkonna vajadustest, tööjõuvajaduse prognoosidest ning analüüsidest (sh Töötukassa prognoosid), riiklikest ja piirkonna strateegiatest või kavadest.

Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“2 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“3 toodud õigustega arvestamine.

Õppevara, e-teenuste loomisel ja teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Tegevustes õppurite leidmiseks seatakse üheks eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamine ja planeeritakse sobivaid tegevusi naiste kaasamiseks. Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele5, avaliku teabe seaduse § 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes.

Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses

2 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi Teataja 4 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee); Mis on võrdne kohtlemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 WCAG 2.1 digiligipääsetavuse nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded

6

keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse6 nõudeid.

Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna DNSH (Do No Significant Harm) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Täienduskoolitused, õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis7 toodut.

Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate tooterühmade ja teenuste osas8.

3. Tulemused

3.1. Tegevuse tulemusel on mitmekesistunud täiskasvanutele suunatud õppe pakkumine Ida- Virumaal, arendatud on olemasolevaid ja käivitatud uusi õppekavasid kõrg- ja kutsehariduse tasemetel ning tööealised elanikud on omandanud uusi oskusi, mis toetavad põlevkivisektorist väljumist.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja punktis 1.5 nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2022)

Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

6 Mis on ligipääsetavus? Kompetentsikeskus (sm.ee) 7 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 8 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

7

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Osaluskordade arv

0 2956 10 500 Kogu meetme väljundnäitaja sihttase on 13 500, millest TAT panustab meetme väljundnäitajasse 10 500 inimesega, kes osalevad täienduskoolitustel. Lisaks on meetmes kavas, et avatud taotlusvoorude raames osaleb koolitustegevustes vähemalt 3000 inimest. Loetakse täienduskoolitustel osalejate osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), sõltumata täiendus- koolituse kestusest. Arvesse võetakse kõik alustanud. Raporteerib elluviija kord aastas. Väljundnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejad, kes said lahkudes kvalifikatsiooni (arv)

0 n.a 8925 Arvestatakse täienduskoolituse edukalt lõpetanuid ehk neid, kes saanud tegevusest väljumisel kvalifikatsiooni või kompetentsi tõendava tunnistuse. Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse panustab tegevus 2.3.

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Tööandjate vajadustest lähtuvalt loodud ja täiendatud õppekavade arv

0 8 20 Uute või oluliselt täiendatud tasemeõppe õppekavade kumulatiivne arv Ida-Virumaa kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Raporteerib elluviija kord aastas. Väljundnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Tööandjate vajadustest lähtuvate uutele või täiendatud õppekavadele vastuvõetud õppurite arv

0 n.a 1300 Kumulatiivne vastuvõttude arv uutel või uuendatud õppekavadel kutseõppes ja kõrghariduses Ida- Virumaal. 2029. a lõpuks sihttase 1 300 uut õppurit (kokku kutse- ja kõrghariduses). Raporteerib elluviija kord aastas. Tulemusnäitaja saavutamisse panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

8

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet.

5.2. Tegevuse 2.1.1. partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

5.3. Tegevuse 2.1.2. partneriteks on Eesti kutseõpet pakkuvad õppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise õigust9 ning kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.4. Tegevuse 2.2.1. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.

5.5. Tegevuse 2.2.2. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Täiendavalt saavad partneriteks olla kõik Eestis kõrgharidustaseme õpet korraldavad avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.6. Tegevuse 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium riikliku täienduskoolituse tellimuse läbiviimisel. Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavate tegevuste elluviimisel on perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 partneriks SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Meetme tegevuste koordineerimiseks on moodustatud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon.

6. Sihtrühmad

Tasemeõppurid, tööealine elanikkond (sh on prioriteetne sihtrühm Ida-Virumaa tööealine elanikkond ja põlevkivi sektorist väljuv ning väljunud tööjõud), kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-Virumaa arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused. Koolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe) sihtrühmaks on Ida-Virumaal elavad või töötavad täiskasvanud, kes ei osale samal ajal tasemeõppes. Vabade kohtade olemasolul võib võtta osalejaid ka mujalt.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

9 01.06.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino Elleri Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti Massaaži- ja Teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiukõrgkool.

9

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 31 000 000 sh Õiglasest ülemineku fondist 21 700 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 9 300 000 eurot (30%).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Sealhulgas on abikõlblikud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt Ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. välislähetuste kulud; 9.2.3. õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste

loomise ning arendamise (sh digiligipääsetavuse10 tagamise) kulud; 9.2.4. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 9.2.5. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu

füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) v.a füüsilise keskkonna kohandamise kulud;

9.2.6. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.2.7. kaudsed kulud 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt Ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4-6;

9.3. Tegevuse 2.1.1. raames õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega seotud arendustegevused ning arendatavatel õppekavadel õpetamisvõimekuse tõstmine sh tasemeõppe pakkumiseks vajamineva õppevara ja -vahendite soetamine, õppekavaarendusega seotud otsesed personalikulud, kutseõpetajate erialase koolituse ning stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud.

9.4. Tegevuse 2.1.2. õppe läbiviimisega seotud kulud ühikuhinna alusel lähtuvalt lisast 2. 9.5. Tegevuse 2.2.1. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, õppetööd toetava õppevara ning -vahendite soetamise, õppematerjalide väljatöötamine ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud.

9.6. Tegevuse 2.2.2. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe pakkumise seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud kulud, ruumide rendikulud, kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-Virumaal, õppetööd toetava õppevara ja -vahendite, õppematerjalide väljatöötamise või hankimisega seotud kulud ning turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud.

9.7. Tegevuse 2.3. täiskasvanutele suunatud teavitus- ja populariseerimistegevuste, ürituste korraldamise ja uuringute läbiviimisega seotud kulud. Riikliku täienduskoolituse kulud sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri

10 https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine#juurdepsetavuse-n

1 0

2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise ning täienduskoolituskoha maksumuse arvestamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt Ühendmääruse §-le 19.

9.8. Abikõlbmatud on kõik Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:

9.8.1. tasemeõppe ühikuhinnas sisalduvad otsesed õppe läbiviimise kulud kuludokumentide alusel juhul, kui õpet rahastatakse ühikuhinna alusel;

9.8.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ning mootorsõiduki ost; 9.8.3. personali sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava

või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt Ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

10.2. Tegevuse 2.1.1., tegevuse 2.2. ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste kulud ning muud täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetatavate tegevuste kulud tegevuses 2.3 makstakse välja tegelike kulude alusel.

10.3. Tegevuse 2.1.2. kutseõppes osalemise kulud makstakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2.

10.4. Tegevuse 2.3. raames riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste rahastamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määruses nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ sätestatule.

10.5. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse e-toetuse keskkonnas vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.6. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija täidab lisaks TATis sätestatud kohustustele Ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi.

11.2. Elluviija on kohustatud: 11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve, kooskõlastama selle ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni ning rakendusasutusega. Järgneva aasta tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist. Kinnitatud aastane tegevuskava ja eelarve esitatakse peale kinnitamist rakendusüksusele;

11.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa; 11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks; esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul peale TATi kinnitamist. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama

1 1

korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.2.4. sõlmima iga partneriga (v.a Haridus- ja Teadusministeerium) lepingu, milles

sätestatakse mõlema poole õigused, kohustused ning ülesanded; 11.2.5. koondama ja esitama tervikliku loetelu kõigist TAT raames loodavatest ja

arendatavatest tasemeõppe ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadest Eesti Töötukassale;

11.2.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja

eelarvele; 11.2.8. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr

54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele;

11.2.9. teavitama rakendusüksust kõigist võimalikest TAT rakendamist puudutavate dokumentide muudatustest.

11.3. Partnerid peavad täitma lisaks TATis nimetatud tegevustega seotud kohustustele Ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ÕÜFist rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas 3 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustused rakenduvad järgmiste tegevuste ja sihtrühmade kohta:

1 2

12.7.1. tegevus 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt – kutsehariduse tasemeõppes õppivad õppurid;

12.7.2. tegevus 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal – kõrghariduse tasemeõppes õppivad üliõpilased;

12.7.3. tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida- Virumaal – täiskasvanute täienduskoolitustel (sh mikrokvalifikatsiooniõppes) osalejad.

12.8. Tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja Ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

15.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 ellu viimisel ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.3 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 punktis 1 nimetatud juhtudel.

15.3. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale mistahes kolme aasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 300 000 eurot.

15.4. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

15.5. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.6. Toetuse andja kohustub: 15.6.1. säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta

jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi;

1 3

15.6.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

15.7. ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

1 (3)

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks"

Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

Sissejuhatus Standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 artikli 94 lõiget 4 ja artikli 95 lõiget 4.

Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted 1. Mõisted

1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and Training) on rahvusvaheline standard hariduse liigitamiseks.

1.2. Kutsehariduse tasemeõppe õppekava on hariduse andmisel aluseks olev dokument, mis määrab õppesisu, mahu ja õppekorralduslikud alused. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavad kehtivad kindlale kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi õppetase) ja on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS).

1.3. Tasemeõppe õppekoht on õpilasele loodud võimalus omandada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid.

1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. Kutseõppes võib õpe alata aastaringselt.

1.5. Nominaalne õppeaeg (nominaalkestus) on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust.

Ühikuhinna rakendamine

2. Toetuse andmise aluseks on ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjoni protokolliline otsus tasemeõppe koolituskohtade loomiseks ESFi tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduse“ raames. Komisjoni kooskõlastuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava nimetus, õppetase, õppe maht, õppekohtade arv.

3. Ühikuhind lähtub õppekava õppetasemest vastavalt tabelile 1.

Tabel 1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1676 (07.07.2023) alusel kehtestatud tasemeõppe õppija õppekulu ühel aastal (ühikuhind) vastavalt kutsehariduse formaalõppe õppetasemetele nimetatud määruse, ISCED standardi ja Eesti kutseharidusstandardi alusel

2 (3)

ISCED 1tase Haridustase2 komisjoni delegeeritud määruses

Õppekava õppetase lähtuvalt kutseharidusstandardist 3

Ühikuhind eurodes

25 – põhihariduse tasemel õpe

Lower secondary education - vocational ED25 (põhihariduse ülemine aste – kutseõpe ED25)

431 Kolmanda taseme kutseõpe 5773

35 – keskhariduse tasemel õpe

Upper secondary education - vocational ED35 (keskharidus – kutseõpe ED35)

441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe) 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe 443 Neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe 444 Neljanda taseme kutsekeskharidusõpe

5678

45 – keskhariduse järgne õpe, mitte kõrgharidus

Post-secondary non tertiary education - vocational ED45 (kutseõpe keskhariduse baasil – kutseõpe ED45)

452 Viienda taseme kutseõppe esmaõpe 453 Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe

6276

4. Ühikuhind sisaldab järgmisi õppe läbiviimisega seotud kulusid sh: 4.1. õpetajate, juhendajate ja tugipersonali palga- ning lähetuskulu, mis on otseselt seotud

õppetöö läbiviimise ja juhendamisega, sh praktika külastamised; 4.2. koolihoonete, sh õpperuumide ülalpidamisega seotud kulud; 4.3. otseselt õppetöö läbiviimiseks kooli poolt pakutavad vajalikud õppematerjalid ja

õpikud; 4.4. praktika ja töökohapõhine õpe töökohal; 4.5. õppetöö korraldamise juhtimis- ja halduskulud; 4.6. õppereiside ja -käikude kulu; 4.7. koolilõuna kulu; 4.8. sisseastumise ja lõpetamisega seotud kulud (sh kutseeksami kulu).

5. Ühikuks on tasemeõppe õppekohal täisajaga (vähemalt 60 EKAPi) õppija kulu ühel õppeaastal.

1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced- 2011http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced- 2011-en.pdfen.pdf 2 Commission Delegated Regulation (EU) 2023/1676 of 7 July 2023 supplementing Regulation (EU) 2021/1060 of the European Parliament and of the Council regarding the definition of unit costs, lump sums and flat rates and financing not linked to costs for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States EUR-Lex - 32023R1676 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv

3 (3)

6. Kui õppija õppekava järgne õppetöö maht õppeaastal on vähem kui 60 EKAPi, hüvitatakse õppekohal õppija kulud proportsionaalselt õppekava tegeliku mahuga vastaval õppeaastal.

7. Tasemeõppe õppekoha kulud ühel õppeaastal õppetöö mahuga vähemalt 60 EKAPi hüvitatakse järgnevalt: 7.1. õppekohal, tõendatult, õppima asumisel õppeaasta alguses ehk õppija nimekirja

arvamisel või õppimisel õppeaasta algul 50% õppeaasta hinnast; 7.2. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta 7ndal kuul 30% õppeaasta hinnast; 7.3. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta viimasel kuul 20% õppeaasta hinnast.

8. Punkti 6 kohaldumisel õppel kestusega vähem kui üks õppeaasta või alla 60 EKAPi õppeaastal: 8.1. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta algul või õppija nimekirja arvamisel 50%

õppeaasta proportsionaalsest ühikuhinnast; 8.2. õppekohal, tõendatult, õppimise viimasel kuul 50% proportsionaalsest ühikuhinnast.

9. Ühiku tekkimist tõendatakse: 9.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetest perioodiliselt koostatava aruandega,

mis kajastab infot rahastamisallikaga „ÕÜF HAR“ õppekava, selle kestuse, õppekohtadel õppijate õppesse arvamise, õppes olemise ja katkestamiste kohta.

9.2. direktori käskkirjaga õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmise kohta.

10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tegelik, tõendatud õppijate arv õppekohtadel, õppetaseme ühikuhind (tabel 1) vastavalt punkti 7 või 8 tingimustele, täpsusastmega kaks komakohta.

11. Toetuse väljamaksmine toimub nominaalse õppeaja jooksul.

EELNÕU 26.05.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ lisa 1 ja lisa 2 ning kehtestan need uues sõnastuses (lisatud).

2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprill 2026. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

3.06.2026 nr 8-2/26/3031

Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023 a. käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1_Toetuse andmise tingimused 3. Eelnõu lisa 2_Tasemeõppe ühikuhind 4. Seletuskiri

Ena Drenkhan 735 0110 [email protected]

1

Seletuskiri

Haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2023 a. käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 6. detsembri. 2023. a käskkirja nr 339 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ (edaspidi ka käskkiri).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Muudatuste eesmärgiks on täpsustada tegevuse 2.3 läbiviimist ja koolituste sihtrühma ning RKT-koolituste rahastamist.

Käskkirja lisa 1 kehtestatakse uue terviktekstina.

Lisas 2 on muudetud punkti 7.2, mille kohaselt õppekulude hüvitamine toimub 7ndal kuul 30% õppeaasta hinnast.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik Ena Drenkhan (tel 735 0110, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja kooskõla ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja Õiglase ülemineku fondi reeglistikuga on kontrollinud strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]) ja peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]) .

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]).

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu lisa 1 punkti 2.3 on täiendatud ja lisatud, et täienduskoolituse õppekavad peavad lisaks rohe- ja digioskuste moodulitele ka sisaldama üldoskuste mooduleid või käsitletakse üld-, rohe- ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane.

Lisatud on täiskasvanutele suunatud teavitus- ja populariseerimistegevuste läbiviimine, mis kujundavad positiivset hoiakut elukestvalt õppimiseks ning aitavad kaasa õppimisvõimaluste kohta info kättesaadavuse parandamisele nii täiskasvanud elanikkonna kui tööandjate hulgas. Muuhulgas toimub Ida-Virumaal täiskasvanuhariduse tunnustamise konkurss ja täiskasvanud õppija nädala tähistamine. Neid tegevusi veab eest Harno töötajate koosseisus asuv Ida-Virumaa täiskasvanuhariduse koordinaator, kes muude tegevuste hulgas koordineerib ka täiskasvanuhariduse võrgustiku tegevust. Võrgustikku kuuluvad kohalike omavalitsuste, piirkonna täiskasvanuharidust edendavate organisatsioonide, kolmanda sektori ja tööandjate esindajad, kes osalevad kohalike õpisündmuste, infoürituste ning teisi õppimist toetavate tegevuste elluviimisel. Võrgustikutegevuste eesmärgiks on tuua inimesi õppimise juurde, innustada neid uusi oskusi omandama ja oma õpiteed jätkama. Võrgustik koostab ühise

2

tegevuskava, mille alusel viiakse tegevused ellu.

Käskkirja alusel tegutsev Ida-Virumaa täiskasvanuhariduse võrgustik (nn püsiv võrgustik) on regionaalne, pikaajaline ja strateegilise eesmärgiga koostööplatvorm, mis kujundab kogu piirkonna õppimiskultuuri, koordineerib teavitust ning toetab süsteemset koostööd ja elukestva õppe arengut. Avatud taotlusvooru projekti raames tegutseda võivad projektipõhised võrgustik on ajutise, kitsama eesmärgiga ja tegevuspõhised, keskendudes konkreetse sihtrühma õppesse toomisele läbi kindlate projektitegevuste (nt koolitused, mentorlus, sihitud teavitus).

Tabel 1. Erinevused ÕÜF avatud taotlusvooru tegevustega võrreldes Aspekt Püsiv Ida-Virumaa võrgustik Projektipõhine võrgustik

Eesmärk Populariseerida elukestvat õpet maakonna tasandil

Tuua konkreetse projekti sihtrühm õppima

Sõnumid Üldised, piirkondlikud, strateegilised

Projekti-spetsiifilised, sihtrühmapõhised

Tegevused Suured kampaaniad, ühisüritused, süsteemne teavitus

Projekti infopäevad, õpisündmused, otsesuhtlus, värbamine

Ulatus Kogu maakond Projekti sihtrühm ja partnerid Kestus Pidev ja pikaajaline Ajutine, seotud projektiperioodiga Koordineerimine Täiskasvanuhariduse koordinaator Projekti meeskond

Eelnõu lisa 1 punktis 3.2 on muudetud 2029. a lõpuks õppekavadele vastuvõetud õppurite sihttaseme selgitus - 1 300 uut õppurit ja on välja jäetud kutse- ja kõrghariduse eristamine (seni vastavalt 550 õppurit kõrghariduses ja 750 kutsehariduses).

Eelnõu lisa 1 punkti 6 on täiendatud ja lisatud koolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe) sihtrühma täpsustus – sihtrühmaks on Ida-Virumaal elavad või töötavad täiskasvanud, kes ei osale samal ajal tasemeõppes. Vabade kohtade olemasolul võib võtta osalejaid ka mujalt. Ida- Virumaa jaoks on oluline, et koolitused toimuksid Ida-Virumaal.

Eelnõu lisa 1 punkti 9.3 on täiendatud ja lisatud, et abikõlblikud on teavitus- ja nõustamistegevuste kulud.

Eelnõu lisa 1 punkti 9.7 on täiendatud ja lisatud, et abikõlblikud on teavitus- ja populariseerimistegevuste, ürituste korraldamise ja uuringute läbiviimisega seotud kulud.

Eelnõu lisa 1 punkti 10.4 täpsustatakse ja lisatakse, et riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste rahastamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määruses nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ sätestatule. See vabastab kohustusest koguda osalejate tunnistusi.

Eelnõu lisa 2 punkt 3 tabelisse 1 on lisatud 444 Neljanda taseme kutsekeskharidusõpe.

Eelnõu lisa 2 punkt 7 täpsustatakse, et tasemeõppe õppekoha kulud ühel õppeaastal õppetöö mahuga vähemalt 60 EKAPi hüvitatakse õppekohal õppimise jätkamise tõendamisel õppeaasta 7ndla kuul 30% õppeaasta maksumusest. Muudatuse eesmärk on viia väljamakse ajastus paremasse vastavusse õppe tegeliku kestusega. Kuuendal kuul ei ole õppija veel õppinud kuut täiskuud, mistõttu ei kajasta senine ajastus piisavalt õppimise jätkumise fakti. Seitsmendal kuul tehtav väljamakse võimaldab veenduda, et õppija on osalenud õppes ligikaudu poole õppeaasta ulatuses.

3

2. Eelnõu mõjud

Täiendavaid mõjusid horisontaalsetele teemadele käskkirjade muutmisel ei esine.

3. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2026, kuna täiskasvanuhariduse tunnustamistegevused algavad samast kuupäevast ning nende kulude abikõlblikkuse tagamiseks on põhjendatud rakendada käskkirja alates tegevuste algusest.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.