Vabariigi Valitsuse korralduse „2026/2027. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu

EELNÕU 25.05.2026

KORRALDUS

2026/2027. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestada 2026/2027. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 6000 eurot.

Kristen Michal peaminister

Keit Kasemets riigisekretär

Vabariigi Valitsuse korralduse „2026/2027. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas. 2025/2026. õppeaastaks oli nimetatud maksimaalmääraks kehtestatud 6000 eurot.

Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku jätta 2026/2027. õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 6000 euro peale ühe laenutaotleja kohta.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ näeb ette, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, tehakse muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Antud korralduse eelnõuga ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormus ei kasva, kuna eelnõuga määratakse vaid õppelaenu maksimaalmäära summa õppeaastas.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistanud kõrghariduse osakonna peaekspert Jass Juuremaa ([email protected]; 735 3015), strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert Tiina Kõllamaa ([email protected]; tel 735 0163) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi ([email protected]; tel 735 0297).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi ([email protected]; tel 735 0297).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Õppelaen on riiklikult garanteeritud laen, mille puhul tagab riik pankadele laenusaaja õppelaenu maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on alates 1.09.2026 jõustuva seadusemuudatuse järel krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte rohkem kui 6 kuu euribor pluss 1,5 protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui 5 protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse 5 protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressi vahe. ÕÕS § 15 lõike 1 alusel saavad õppelaenu võtta isikud, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Eesti Panga andmetele tuginedes on kõige aktiivsem õppelaenude võtmise periood õppeaasta alguses, septembris-oktoobris. Viimaste õppeaastate võrdluses selgub, et õppelaenude käive kõige aktiivsemal laenuvõtmise perioodil (september-oktoober) on järgnev:

2022. aastal 2,8 miljonit eurot; 2023. aastal 3,5 miljonit eurot; 2024. aastal 3,8 miljonit eurot; 2025. aastal 8,8 miljonit eurot.

2025. aasta järsk laenukäibe tõus on seotud sama aasta Vabariigi Valitsuse otsusega tõsta senist õppelaenu maksimaalmäära 3000 eurolt 6000 eurole. 2025/2026. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsumma 6000 eurot aastas. Õppelaenu väljastasid 2025/2026. õppeaastal Swedbank (intressiga 1,99% + 6 kuu euribor) ja LHV (intressiga 1,95% + 6 kuu euribor), kes andsid õppelaenu oma krediidiressursi arvelt. Varasemale statistikale tuginedes on kõikidest õppelaenu võtjatest 42% võtnud õppelaenu ühe korra oma õpingute jooksul, 28% kaks korda ja 21% kolm korda. Erandlikult on üksikud inimesed võtnud õppelaenu aastate jooksul kuni kümme korda. Aastatel 2006-2008 võttis õppelaenu ligi 20 000 üliõpilast (30% kõigist tudengitest) ja 2000 kutsehariduse õpilast (8%). Sellest alates on õppelaenu võtnute arv ja osakaal aasta-aastalt vähenenud ning jäänud viimastel aastatel 1900 laenuvõtja juurde (tabel 1, tabel 2). Peamiseks õppelaenu võtnute arvu vähenemise põhjuseks on tasuta kõrgharidusele üleminek ning õppelaenu kustutamisest loobumine seoses avalikus teenistuses tööle asumisega. Viimastel aastatel on sagenenud viited õppelaenu ebaatraktiivsusele üliõpilaste seas, mis on tingitud kõrgest intressimäärast ning madalast laenusummast, mis ei võimalda õpingutega seotud kulusid täies ulatuses katta. Kui õppelaenusüsteemi luues Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii.

2021. aastal langes esmakordselt õppelaenu võtnute koguarv kutse- ja kõrghariduses alla 1000 õpilase (tabel 1). 2022. aastal, pärast käendajate arvu vähendamist kahelt käendajalt üheni, intressiarvestuse põhimõtete ülevaatamist ja õppelaenu maksimummäära tõstmist 3000 euroni, on õppelaenu võtnute osakaal tänaseks ligi kahekordistunud.

Tabel 1. Õppelaenu võtnute osakaal eri haridustasemete lõikes 2021 - 2024 (HTM).

Osakaal kõigist laenu võtnutest

Aasta 1. aste

2. aste

3. aste

Laenu võtnute arv kõrghariduses kokku

Kutseharidus Laenu võtnute arv kutsehariduses kokku

2021 66,8 %

22,3 % 0,9 % 871 10 % 96

2022 66 % 21,6 % 1,2 % 1619 10,6 % 191

2023 65% 23,5 % 1 % 1712 10,5 % 201

2024 65,7% 23,1% 0,8% 1781 10,4% 208

Riigikogus on menetluses Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga koostöös koostatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille rakendamine on kavandatud kahes etapis: 1. septembril 2026 ja 1. septembril 2027. Eelnõu kohaselt kehtestatakse edaspidi õppelaenu maksimaalne suurus mitte Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, vaid riigieelarve seaduse kaudu. Selline muudatus vähendab valitsuse ja

riigiasutuste halduskoormust ning muudab õppelaenu riigieelarve planeerimise lahutamatuks osaks, arvestades, et tegemist on riigi poolt tagatud laenuga. Eelnõu vastuvõtmist Riigikogus prognoositakse 2026. aasta kevadistungjärgul, mille tulemusel on alates 2027. aasta sügisest võimalik määrata õppelaenu maksimaalne suurus riigieelarve seaduse alusel. Kuna õppelaenu maksimaalmäär kehtestatakse õppeaasta kohta, siis 2027. aasta esimesel poolel tuleb õppelaenu maksimaalmäär veel määrata senise korra alusel, kuid alates 2027. aasta sügisest oleks eelnõu kohaselt õppelaenu maksimaalmäär juba riigieelarve seaduses.

Tabel 2. Õppelaenu võtjate statistika 2012/2013-2024/2025 (HTM)

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole.

4. Korralduse mõjud

Korraldusega jäetakse õppelaenu maksimaalmäär endiselt 6000 eurole, kuna riigi hinnangul on see summa hetkel piisav üliõpilaste vajaduste katmiseks ning selle suurendamist praegu ei kavandata. Õppelaenu ülempiiri hoidmine praegusel tasemel aitab säilitada stabiilsust ning võimaldab üliõpilastel jätkuvalt katta oma õpingutega seotud kulusid, mis omakorda toetab kõrghariduse omandamist ja võib parandada noorte tööalast konkurentsivõimet. Selline otsus võib soodustada keskendumist õppetööle, vähendades vajadust tööle asumiseks õpingute ajal ning parandades seeläbi õpingute lõpetamise määra. Samas on mõistetav, et laenu piirmäära tõstmata jätmine võib teatud õppevaldkondades, kus kulud on suuremad, piirata noorte võimalusi ning mõjutada nende valikuid, mis võib avaldada mõju tööjõu või ettevõtluse mitmekesisusele. Laiemalt vaadates toetab õppelaenu maksimaalmäära säilitamine hariduse kättesaadavust, kuid tuleb arvestada, et inflatsiooni ja elukalliduse kasvades võib antud summa tulevikus katta väiksema osa vajalikest kuludest. Siiski ei pea riik praegu vajalikuks laenu ülemmäära muutmist.

2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 õppurite arv Eesti kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides, ülikoolides seisuga 10. november

90 978 85 697 80 451 75 999 72 864 70 297 69 202 69 195 70 807 70 473 69 600 70 939 73 054

õppelaenuõiguslike arv 55 568 51 805 46 915 55 740 51 696 52 506 47 915 44 528 45 416 44 500 43 090 45 410 46 647

õppelaenuõiguslike osakaal kogu õppurite hulgast

61% 60% 58% 73% 71% 75% 69% 64% 64% 63% 62% 64% 64%

õppelaenu saanute arv 7 484 5 270 4 061 3 574 3 059 2 545 1 938 1 742 1 288 967 1 810 1 913 1 989 õppelaenu saanute arvu osakaal õppelaenuõiguslike hulgast

13% 10% 9% 6% 6% 5% 4% 4% 3% 2% 4% 4% 4%

õppeaastal võetud uued laenud (mln) 14,1 10,1 8,1 7,2 6,6 5,4 4,8 4,5 3,4 2,9 6,5 7,1 7,7

5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud

2025/2026. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsummana kehtestatud 6000 eurot aastas. Kui õpingute kestus õppekava järgi on alla 9 kuu, saab õppelaenu võtta poole maksimummäära ulatuses, milleks oli kuni 3000 eurot. Käesoleva eelnõu ettepanek on jätta 2026/2027. õa õppelaenu maksimumsumma samale tasemele hetkel kehtivaga ehk 6000 eurot õppeaastas. Rahandusministeeriumi 2026. a eelarves on planeeritud riigitagatiseks 200 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi eelarves on käesolevaks aastaks planeeritud 79 000 eurot, mis on ette nähtud laenude kustutamisega seotud kulude katmiseks puuduva töövõime ja sügava puudega lapse hooldamise korral. Viimastel aastatel on riigitagatiste erijuhtudena tasutud kulud võrreldes 2022. aastaga olnud langevas trendis (tabel 3). Riigitagatise hulka arvestatakse laenuvõlgnevustega seotud kulud, õppelaenu kustutamisega seotud kulud laenuvõtja surma või töövõime kaotuse korral, õppelaenu kustutamisega seotud kulud puudega laste vanematel ning intresside katmisega seotud kulud ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ning arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. 2022. aastal rakendus riigitagatis õppelaenudega seotud kulude katteks 234 838 euro väärtuses, 2023. aastal 324 661 eurot, 2024. aastal 528 048 eurot ning 2025. aastal maksti riigitagatisena välja õppelaenuga seotult 229 491 eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ei saa järgmisel eelarveaastal (2027) VV korralduse rakendamisega seotud kulud riigieelarves kasvada, arvestades sh ka 6 kuu euribori prognoosi ja laenuvõtja maksimaalse intressimäära langetamist kuni 1,5%ni + 6 kuu euribor.

Tabel 3. Riigi kohustused eelnevatel aastatel (HTM)

2021 2022 2023 2024 2025 Intresside tasumisega seotud kulu kokku 243 798 184 525 306 799 489 167 185 312

Erijuhud kokku, sealhulgas: 243 798 184 525 139 316 140 677 135 017 ajateenijate nn maksepuhkusega seoses tasutud 7 603 5 712 4 042 2 342 1 888

kuni 3-aastast last kasvatavate vanemate nn maksepuhkusega seoses tasutud 116 017 86 220 65 924 49 074 45 441 arst-residentide nn maksepuhkusega seoses tasutud 6 695 5 596 6 069 8 443 7 978

laenusaaja töövõime kaotusega seoses tasutud summa 55 596 36 735 25 456 36 431 32 819

laenusaaja surmaga seoses tasutud summa 6 022 9 364 24 652 21 263 23 738

puudega laste vanematele õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 51 865 40 898 13 173 23 124 23 153

Töövõime kaotanud laenu võtnud isikute arv 22 12 10 11 8

Surnud isikute arv 3 4 8 9 6 Puudega laste vanemate arv, kelle eest on õppelaen hüvitatud 22 15 9 8 8

Intressivahe katmine pankadele 167 483 348 490 50 295 Laenuvõlgnevuse tõttu rakendunud riigitagatise summa 63 705 50 313 17 862 38 881 44 179

Laenuvõlglaste arv, kelle suhtes riigitagatis rakendus 21 19 8 13 19

KOKKU RIIGITAGATIS 307 503 234 838 324 661 528 048 229 491

Õppelaenuvõlgnikelt riigile laekunud 247 259 148 504 74 688 93 008 76 896

6. Korralduse kehtivus

Korraldus jõustub üldises korras. Õppelaenu maksimaalmäär 6000 eurot kehtib ühe õppeaasta ehk september 2026 - juuni 2027.

7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Pangaliidule ning laene väljastavatele pankadele Swedbank ja LHV Pank.

Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu Eesti Pangaliit Swedbank LHV

3.06.2026 nr 8-1/26/3032

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „2026/2027. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Jass Juuremaa 735 3015 [email protected]