Keskkonnaagentuur soovitus

Taimar Ala

Keskkonnaagentuur

[email protected]

Teie nr

Meie 04.06.2026 nr 7-7/261088/2604797

Ulukite asustustiheduse hindamine tehisintellekti abil

Lugupeetud Taimar Ala

Keskkonnaagentuur kasutab eluslooduse seires REM metoodikal (Random Encounter Model –

juhusliku kohtamise mudel) põhinevat liigituvastustehnoloogiat. Seda on kasutatud rajakaamerate

salvestiste töötlemisel alates 2024. aastast. Rajakaamera võib jäädvustada ka inimesi, ehkki

kaamerad on paigutatud vähekäidavatesse kohtadesse ja inimeste jäädvustamine ei ole kaamerate

paigutamise ega kaamerapildi töötlemise eesmärk.

Hindamaks, kas tehisintellektil põhineva lahenduse kasutamine eluslooduse seires on kooskõlas

põhiõiguste kaitse nõuetega, analüüsis õiguskantsler kasutatava tarkvara rakendamise korraldust.

Õiguskantsleri nõunikud kohtusid 2025. aasta sügisel Keskkonnaagentuuri liigituvastust

võimaldava tehnoloogia arendamise ja rakendamise meeskonnaga. Nõunikud osalesid Saaremaal

seirealadele rajakaamerate paigaldamisel ning pärast seireperioodi lõppu jälgisid salvestatud

andmete töötlemist liigituvastustehnoloogia abil.

Tänan Keskkonnaagentuuri töötajaid aktiivse koostöö ja igakülgsete selgituste eest.

Kuni rajakaameraid kasutatakse nõnda nagu praegu – piiratud ajal ja vähekäidavates kohtades ning

inimesed jäävad pildile harva ja juhuslikult – on sisuline oht inimeste õigustele pigem teoreetiline.

Sama käib salvestiste tehisintellektipõhise analüüsi kohta. Eesmärgiks on liikide ja nende arvukuse

määramine. Salvestiselt inimeste otsimiseks tehisintellekti ei kasutata.

Juhuslikult pildile jäänud süütegu või keskkonna kahjustamist kinnitavad tõendid antakse üle

asjaomasele asutusele. Seejärel tuleb Keskkonnaagentuuril inimesest tehtud foto kustutada.

Hea on see, et alates 2026. aasta kevadest on hakatud seirealadele ka infotahvleid paigaldama.

Eriline tänu eluslooduse osakonna töötajatele vaatluspäeva korraldamise ning valdkonna

igapäevatöö asjatundliku tutvustamise eest.

I. Rajakaamerate kasutamise õiguslik alus ja eesmärk

1. Arvestades kaamerate kasutamise võimalikku mõju ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet, on

õiguskantsler juhtinud tähelepanu vajadusele lahendada mõistlikult kõikide avalikes kohtades

kasutatavate kaamerate küsimus. Riigikogu ülesanne on seaduse vormis kokku leppida, mis

eesmärkidel tohib inimeste liikumist, tegevust, suhtlusringi jäädvustada ja kuidas kaitstakse

2

inimesi riigivõimu kuritarvituste ja muude ohtude eest. Saadav kasu peab ületama võimaliku

kahju. Kui inimene on kaamerapiltide, asukoha positsioneerimise jmt tulemusel pea alati ja pea

kõikjal jälgitav, muudab see ta haavatavaks. Muuhulgas tuleb arvestada võimalusega, et sedalaadi

massjälgimise ja igaühe eraldi kontrollimise võimalust võib kasutada välisvaenlane, kodumaine

autokraat või kurjategija. Avalikus ruumis kasutatakse riiklikke, kohaliku omavalitsuse ja

eraisikute kaameraid, sellega tuleb igal mõistlikul inimesel arvestada. Põhiseaduse nõudeid silmas

pidades tuleb luua mehhanismid, mis lubavad kaameraid kasutada ainult sel moel, mis Riigikogu

seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik (näiteks ei tohi numbrituvastuskaamera salvestada ega

tuvastada nägusid) ja mis ei luba hõlpsasti erinevate kaamerate salvestisi ühendada.

2. Keskkonnaagentuur kasutab eluslooduse seireks rajakaameraid, lähtudes keskkonnaseire

seaduse §-des 3 ja 4 ning jahiseaduse §-s 21 sätestatust. Keskkonnaministri 19.06.2015 määruse

nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 punkti 7 kohaselt korraldab Keskkonnaagentuur

riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Sama sätte punkti 10

järgi tagab agentuur ka seirevõrkude toimimise ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete

pidamise, uuendamise ning haldamise.

3. Rajakaamerate kasutamise täpsemad juhised on kirjas rajakaamerate kasutamise korras

(edaspidi: kord). Korras on kehtestatud kaamerate kasutuse eesmärk, määratud paigaldus- ja

seirekohad, salvestiste töötlemis- ja kasutustingimused ning antud juhised isikundmete

töötlemiseks. Rajakaamerate salvestiste põhjal hinnatakse imetajate ja linnuliikide

arvukust/asustustihedust, pesitsust, juurdekasvu, isendite tervislikku seisundit, ööpäevast

aktiivsust ja käitumise iseärasusi.

4. Rajakaamerad ei tee fotosid pidevalt, vaid ainult siis, kui andurid tuvastavad liikumise.

II. Rajakaamerate kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest teavitamine

5. Rajakaamerate kasutamise korra punktis 7.1 on öeldud, et rajakaamerate kasutamise eesmärk ei

ole isikuandmete töötlemine. Keskkonnaagentuuri veebilehel on selgitatud isikuandmete

töötlemise üldisi tingimusi ning andmete töötlemist juhul, kui inimene on sattunud rajakaamera

vaatevälja. Teave seireperioodi kohta ning seirealade asukohad on loetletud keskkonnaportaali

veebilehel. Ulukite püsiseire andmed leiab kaardirakendusest.

6. Kõikidel rajakaameratel on infokleebis, millelt leiab Keskkonnaagentuuri telefoninumbri ja QR-

koodi, mis nutiseadmega skaneerimisel suunab seirekaamerate ja rajakaamerate kasutamise

korrale (vaata fotot lisas 1).

7. Kui inimene märkab, et ta on sattunud seirealal kaamera vaatevälja, saab ta kaamerale märgitud

telefonil helistades või e-kirja teel paluda enda kujutis salvestiselt kustutada (korra p 7.2).

Keskkonnaagentuur annab telefoni teel ka juhiseid, kuidas inimene ise saab kaamera mälukaardilt

enda foto kustutada.

8. Seirealade asukoha ja seire kestuse kohta saab teavet Keskkonnaagentuuri veebilehelt. Lisaks

on alates 2026. aasta märtsist seirealadele välja pandud kaameraseirest teavitavad infosildid.

III. Liigituvastustehnoloogia ja isikuandmete töötlemine

9. Rajakaamerate salvestiste töötlemisel kasutatakse REM metoodikat. Metoodikat katsetati

esimest korda 2018. ja 2019. aasta kevadel kahel seirealal. Metoodika sobib laialt levinud

3

imetajaliikide asustustiheduse hindamiseks ning võimaldab määrata isendite arvu pinnaühiku

kohta, ilma et fotodel kujutatud isendeid oleks vaja üksteisest eristada.

10. Keskkonnaagentuur soetas 2023. aasta teises pooles SEME3 projekti raames 700 rajakaamerat

(mudel Browning Dark Ops ProX1080). 2024. aasta kevadel koguti kaameratega andmeid 39

seirealalt ning 2025. aasta kevadel 41 seirealalt, igale alale paigutati 26 rajakaamerat. Edaspidi on

kavas REM metoodikal põhinevat seiret läbi viia vähemalt kord aastas kõigil 47 seirealal.

11. Seiretsükkel kestab 35 ööpäeva ning kaamerad paigaldatakse eelnevalt kaardistatud piirkonda.

Kogutavate andmete paremaks töötlemiseks ja loomade asukoha täpsemaks arvutamiseks

asetatakse kaamera vaatevälja 80 cm pikad puidust teibad, mis asuvad kaamerast viie, kümne ja

viieteistkümne meetri kaugusel (vaata fotosid lisas 2).

12. Pärast seiretsükli lõppu kantakse rajakaamera mälukaardil olevad andmed üle

Keskkonnaagentuuri töötluskeskkonda. Töötluskeskkonda pääsevad ainult kindlad inimesed.

Rajakaamera paigaldanud ja/või salvestiste analüüsiga tegelev spetsialist kontrollib seireandmeid,

kustutab ebavajaliku materjali (sh juhuslikult rajakaamera vaatevälja sattunud inimeste fotod) ning

laadib selle liigituvastustarkvara töökeskkonda.

13. REM metoodikat kasutav liigituvastustarkvara tuvastab objektid, klassifitseerib need ning

koostab saadud andmete põhjal vaatlusjuhtumid. Vaatlusjuhtum on fotoseeria alates looma

ilmumisest vaatevälja kuni tema vaateväljast lahkumiseni. Korrigeeritakse loomaliikide erisusi

ning arvutatakse loomade asukohad. Tarkvara on seadistatud üksnes loomaliikide eristamiseks,

ühe ja sama liigi isendeid üksteisest ei eristata. Samuti ei tuvasta ega erista tarkvara kaamera

vaatevälja sattunud inimest ei abstraktse objektina ega individuaalselt. Statistiliselt saadakse

ligikaudu 20 000 töötlemata fotost umbes 500 vaatlusjuhtumit.

14. Praktiliste tegevuste vaatluste ja vestluste põhjal võib järeldada, et liigituvastustarkvara

kasutamisel on juhuslikult kaamera vaatevälja sattunud inimese põhiõiguste riive pigem

mõõdukas, kui tegutsetakse nii nagu praegu. Riive intensiivsust vähendab Keskkonnaagentuuri

senise praktika jätkamine: seirekaamerad paigutatakse pigem vähekäidavatesse piirkondadesse (nt

padrik, kus inimesel on ebamugav liikuda), kaamerate ette paigutatakse teibad, inimesi

teavitatakse seireperioodidest ning seireperioodid kavandatakse varakevadisse ja hilissügisesse

aega. Kasutatav tehisintellektil põhinev lahendus ei tee otsuseid ega toeta inimest otsuste

tegemisel.

15. Kuigi korra punkt 7.1 näeb ette, et kui rajakaamera salvestisele on jäänud inimene, kustutatakse

salvestis esimesel võimalusel, siis teeb korra punkt 7.3 sellest üldreeglist erandi.

Õiguskaitseorganid ja teised isikud, kellele on seadusega antud õigus salvestist näha, saavad

selleks esitada Keskkonnaagentuurile vastava taotluse, milles on ära märgitud andmete töötlemise

õiguslik alus (p 7.3). Keskkonnaagentuuri veebilehel on kirjeldatud isikuandmete säilitamise

eesmärki: isikuandmeid sisaldavaid salvestisi ei säilitata, välja arvatud juhul kui keskkonnaseire

andmed viitavad keskkonnaohule ja olulisele keskkonnahäiringule. Videosalvestist, mis võib

viidata keskkonnaohule ja olulisele keskkonnahäiringule, säilitatakse asjaomaselt

järelevalveasutuselt vastuse/otsuse saamiseni. Korra punkt 7.3 näeb ette, et kui salvestist on vaja

menetluse läbiviimiseks, säilitatakse see menetluse lõppemiseni.

Kord ei ole piisav õiguslik alus isikuandmete säilitamiseks. Keskkonnaagentuuri korra kohaselt

kasutatakse rajakaameraid keskkonnaseireks, mitte süüteomenetluses asjaolude tuvastamiseks.

16. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI) järelevalvemenetluse

lõpetamise otsuses (p 6‒14). AKI märkis oma otsuses, et Keskkonnaagentuuri tegevuse eesmärk

ei ole inimese tegevust seirata, pealegi ei ole Keskkonnaagentuur korrakaitseorgan, nagu seda

sätestab korrakaitseseaduse § 6 lõige 1 (AKI otsuse p 8). Nõustun AKI-ga, et Keskkonnaagentuuri

4

rajakaamerate eesmärk on keskkonnaseire, mistõttu pole seaduslikku alust säilitada inimesest

tehtud fotosid süüteomenetluse tõendina.

17. Keskkonnaagentuur on pärast AKI otsuse saamist uuesti analüüsinud seadusliku aluse

küsimust ning palunud täpsustavat selgitust ka Andmekaitse Inspektsioonilt. Keskkonnaagentuur

selgitas õiguskantsleri nõunikele, et inimesest tehtud salvestiste säilitamise õigus tuleneb

keskkonnaseire seaduse (KeSS) §-st 14. KeSS §-s 14 on öeldud, et kui keskkonnaseire andmed

viitavad keskkonnaohule ja olulisele keskkonnahäiringule, tuleb seire tegijal sellest viivitamata

teatada Keskkonnaametile. Keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu asukohast tuleb teada

anda kohalikule omavalitsusele; pinna- või põhjaveega, välisõhu või pinnasega seotud

keskkonnaohust või olulisest keskkonnahäiringust ka Terviseametile. Selle normi kohaselt peab

Keskkonnaagentuur teavitama järelevalveasutust, kui keskkonnaseire andmetest nähtub

keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring. Pärast teavitamiskohustuse täitmist ja vajaliku teabe

edastamist asjaomasele järelevalveasutusele tuleb Keskkonnaagentuuril inimest kujutav foto

kustutada. Foto edasine säilitamine ei ole vajalik ka võimaliku menetluse läbiviimiseks, sest

menetlus ei toimu Keskkonnaagentuuris, vaid seda korraldab pädev järelevalveasutus.

Keskkonnaseire seaduse järgi (KeSS § 13 lõike 12) loetakse keskkonnaseire andmeteks seire

käigus kogutavad andmed keskkonnaseisundi kohta ja keskkonnaseire aruanded, mida hoitakse ja

avaldatakse KeSS § 13 lõike 1 alusel keskkonnaseire andmekogus. Keskkonnaseire andmekogus

ei töödelda isikuandmeid (vt keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse 443 SE seletuskiri, lk 5),

seega ei luba keskkonnaseire seadus säilitada keskkonnaseire andmetena inimestest tehtud fotosid.

Sestap ei ole KeSS § 14 sobiv õiguslik alus inimesest tehtud rajakaamera salvestiste säilitamiseks.

Keskkonnaagentuur selgitas õiguskantsleri nõunikele, et on edastanud Kliimaministeeriumile

ettepaneku muuta keskkonnaseire seadust, et täpsustataks tehniliste seirevahendite, sealhulgas

foto- ja videoseadmete kasutamist keskkonnaseires. Samas märkis Keskkonnaagentuur, et see

muudatus ei käsitle eraldi seire käigus kogutud salvestiste säilitamist ega nende võimalikku

kasutamist muudel eesmärkidel.

Kokkuvõte ja soovitused

Keskkonnaagentuur on muutnud loodusseire tänapäevase tehnoloogia abil märgatavalt

tõhusamaks.

Inimeste põhiõiguste piiramine uue tehnoloogia kasutamisel püsib mõõdukas, kui jätkatakse senist

praktikat. See tähendab, et Keskkonnaagentuur paigutab rajakaamerad vähekäidavatesse

kohtadesse, kavandab seireperioodid valdavalt varakevadisse ja hilissügisesse aega ning teavitab

inimesi kaamerate kasutamisest. Oluline on ka see, et kasutatav liigituvastustarkvara on

seadistatud loomaliikide, mitte kaamera vaatevälja sattunud inimeste tuvastamiseks.

Korra punktis 7.1 tuleks täpsustada isikuandmete kustutamise tähtaega. Näiteks on võimalik lisada

sellesse punkti täiendus „kuid hiljemalt [tähtaeg] pärast salvestise üleslaadimist“.

Kui rajakaameraga tehtud inimest kujutav foto on vaja edastada järelevalveasutusele või

õiguskaitseorganile menetluse läbiviimiseks, siis tuleb Keskkonnaagentuuril selline foto peale

edastamist kustutada. Foto säilitamist Keskkonnaagentuuri andmekogus ei luba ükski õigusakt.

Palun sellest lähtudes muuta rajakaamerate kasutamise korra punkti 7.3

Arvestades rajakaamerate kasutamise eesmärki – mis on praegu üksnes ulukite seire –, ei ole

inimesest tehtud fotode säilitamiseks vajadust. Kui rajakaameraid peaks tulevikus soovitama

kasutada muul eesmärgil (nt metsa prügi viijate ja salaküttide tuvastamiseks ja karistamiseks) ning

5

Keskkonnaagentuuril tuleb hakata selliseid fotosid säilitama, peab Riigikogu selleks eelnevalt

põhiseaduspärase seadusega loa andma (vt selle kohta ka varasemat märgukirja).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ivika Nõukas 693 8419; [email protected]

Alar Ambros 693 8422; [email protected]

Evelin Lopman 693 8431; [email protected]

6

Lisa 1

7

Lisa 2

8