Tallinna Halduskohus_vastus kohtunõudele

Anu Maria Brenner

kohtunik

Tallinna Halduskohus

[email protected]

Teie 29.05.2026 nr 3-26-93

Meie 04.06.2026 nr 5-3/2604607

Tugiteenuste osutamine koolis

Lugupeetud Anu Maria Brenner

Tallinna Halduskohus lahendab kaebust, mis puudutab kooliealisele haridusliku erivajadusega

lapsele tugiisikuteenuse määramata jätmist ning seega ka kohustusi, mida lapsevanemad, kool ning

kooli pidaja peavad täitma, et tagada lapse toimetulek (haldusasi nr 3-26-93).

Palusite esitada kokkuvõtlikult õiguskantsleri seisukohad, mida peab kool tegema, et haridusliku

erivajadusega laps saaks koolis tugiteenuseid.

Mõistame seadust nii, et kuna lapsed vajavad õppimises väga erinevat tuge, siis võivad ka kooli ja

kooli pidaja kohustused olla üsnagi erinevat laadi nii sisu kui ka mahu poolest. Lähtuda tuleb iga

konkreetse lapse vajadustest ja korraldada seda arvestades sobiv õpitugi.

Selgitan lähemalt.

1. Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob

võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)

§ 46 lg 1).

Kui selgub, et õpilane vajab tuge, teatatakse sellest õpilase seaduslikule esindajale ning kool

korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd

teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid (PGS § 46 lg 4).

Õpilasele, kes õppimises maha jääb, annab kool üldist tuge. See tähendab, et õpetaja saab õpilast

individuaalselt juhendada, kool võimaldab õpilasele tugispetsialistide abi ning vajadusel korraldab

õpiabitunde individuaalselt või rühmas (PGS § 46 lg 5). Kool saab kohaldada individuaalset

õppekava seaduses sätestatud ulatuses (PGS § 18). Lapsele võib koolis pakkuda ka muid

tugimeetmeid (vt PGS § 58 lg 1 ja lg 3).

Kool peab vajadusel tagama lapsele tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja

sotsiaalpedagoogi teenuse (PGS § 37 lg 2 esimene lause). Tugispetsialistide teenuse osutamiseks

loob võimalused kooli pidaja ning teenuse korraldab direktor (PGS § 37 lg 2 teine lause).

2. Kui kooli pakutavast üldisest toest ei piisa selleks, et õppekorraldus vastaks lapse vajadustele,

tuleb lapse õppe korraldamise kohta küsida soovitust kooliväliselt nõustamismeeskonnalt

2

Rajaleidja (edaspidi: Rajaleidja). Lapsevanemal tuleb Rajaleidjasse pöörduda, kui kool teeb sellise

ettepaneku (Eesti Vabariigi haridusseaduse § 102 lg 1 p 5, lastekaitseseaduse (LasteKS) § 22 lg 3).

Rajaleidja soovituse kohaselt ja lapse seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul pakub kool

õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, õppimiskohustuslikule

õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi

ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või

vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest (PGS § 48 lg 1).

Seega kui Rajaleidja on koostanud lapse õppe korraldamiseks soovituse ning vanem on selle

soovitusega nõustunud, siis tuleb koolil (koolipidaja abil ja toetusel) korraldada lapse õpe vastavalt

soovitusele. Näiteks, kui lapsele on soovitatud õppimist väiksemas klassis, siis tuleb see

korraldada; kui lapsele tuleb osutada tugispetsialisti teenust, siis tuleb seda pakkuda jne (vt nt

õiguskantsleri 25.06.2024 seisukoht).

3. Laps võib saada tuge ka väljastpoolt kooli ning sellise toe pakkumine ei ole kooli ülesanne.

Näiteks võib laps saada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel tugiisikuteenust või sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust (nt logopeed, psühholoog). Laps võib vajalikku abi saada ka

tervishoiuvaldkonnast: näiteks psühholoogilist ravi või logopeedilist ravi. Rajaleidja peab

erinevaid tugimeetmeid analüüsides arvestama lapse huve nii lühi- kui ka pikaajaliselt ning

kirjeldama väljaspool kooli teadaolevalt lapsele pakutavaid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna jm

teenuseid (teraapiad, karjääriteenused jms; määruse § 6 lg 4 p 4).

Kool ei saa vanemalt nõuda, et lapsele määrataks teenus (näiteks tugiisikuteenus)

sotsiaalhoolekande süsteemi kaudu (vt õiguskantsleri 17.01.2025 seisukoht). Põhjus on selles, et

teenuse määramise üle otsustab kohalik omavalitsus, mitte lapsevanem. Vanem saab teenuseid

üksnes taotleda.

Kui vanem taotleb lapsele tugiisikut, hindab kohalik omavalitsus lapse abivajadust. Kohalik

omavalitsus peab välja selgitama, kas ja millist abi laps vajab ja kas seda abi tuleb pakkuda nii, et

lapsele määratakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel tugiisik või tagatakse talle abi muul moel,

nt koolis abiõpetaja toel (vt õiguskantsleri 4.03.2024 seisukoht, 21.10.2024 seisukoht, 28.05.2019

seisukoht). Lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus ja kool (mis on sageli lapse elukohajärgse

kohaliku omavalitsuse hallatav asutus) peavad tegema koostööd (LasteKS § 8). Samuti peab

Rajaleidja õppekorralduseks soovituste andmisel tegema koostööd kooli ja lapse elukohajärgse

kohaliku omavalitsusega (määruse § 5 lg 6).

4. Niisiis, konkreetse lapse vajadusest lähtuvalt (vajadused on kindlaks teinud kas kool ise või

Rajaleidja) saab kool kokku panna väga erinevate tugimeetmete paketi. Tuleb leida lahendus, mis

on lapse olukorda ja vajadusi arvestades tema jaoks parim (LasteKS § 5 p 3). Muu hulgas on koolil

võimalik kasutada tugimeetmeid, mida seadus sõnaselgelt ette ei näe. Näiteks võib kool pakkuda

koolis lapsele tugiisiku või abiõpetaja tuge (vt nt Viimsi Koolis, Tallinna Heleni Koolis,

Tartu Karlova Koolis, artikkel Õpetajate Lehes), kui see peaks vajalik olema. Kool võib määrata

töötaja, kes saab aidata lapsel näiteks vahetunni ajal ühest ruumist teise liikuda, sööma minna ning

pärast koolitunde bussi peale jõuda. Kui laps vajab tunnis individuaalset abi, et ta oskaks/suudaks

tööd kaasa teha, võib teda aidata abiõpetaja (vt õiguskantsleri 25.02.2022 soovitust Tallinna

linnale, mida saab põhimõtteliselt rakendada ka koolis).

3

5. Erivajadusega lapsele tuleb vajalikku tuge pakkuda ka erakoolis. Vastavalt erakooliseaduse

§ 13 lõike 12 esimesele lausele lähtutakse põhikoolis ja gümnaasiumis õppe ja kasvatuse

korraldamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Aigi Kivioja 6938428

[email protected]