Vaideotsus

Mittetulundusühing Robotex

[email protected]

Ehitajate tee 5

Mustamäe linnaosa

Tallinn

Harju maakond, 12618

04.06.2026 nr 11.3-1/26/2912

Registrikood: 80365709

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, haridus- ja teadusministri

16.10.2025 määruse nr 40 „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lõigete 1 ja 2 ning

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 73 ja 85 punktidele 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta Mittetulundusühingu Robotex vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskus

09.04.2026 otsus nr 11.3-1/26/1655 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks

tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Meetme määruse § 27 lõigete 1 ja 2 ning ÜSS2021-2027 § 32 lõike 3 alusel vaatas RTK

läbi Mittetulundusühingu Robotex (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 05.05.2026 esitatud

vaide RTK 09.04.2026 otsusele nr 11.3-1/26/1655 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi

mitterahuldamise otsus) projekti nr 2021-2027.4.04.26-0015 „Robotex Europe 2027“ (edaspidi

projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ja projekti uut hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas 13.02.2026 RTKle taotluse projekti rahastamiseks. Taotluste esitamine

toimus tähtajalises taotlusvoorus, mis oli avatud 22.12.2025-13.02.2026. Projekti abikõlblik

maksumus on 194 075 eurot, millest taotletav toetus on 164 963,75 eurot.

2.2. RTK kontrollis taotleja ja taotluse vastavust ning tunnistas need vastavaks meetme määruse

§ 14 lõigete 2 ja 3 alusel. Edasi hindas konsensuslikult projekti meetme määruse § 16 lõike 2 alusel

kaks hindamiskomisjoni liiget (edaspidi hindajad), kes lähtusid hindamisel meetme määruse § 16

lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ning meetme määruses sätestatud nõuetest, sh

hindamismetoodikast. Projekte hinnati skaalal 1 kuni 4 sammuga 1 punkt. Meetme määruse § 16

lõike 6 alusel moodustas rakendusüksus projektide koondhinnete alusel pingerea.

2.3. Vastavalt projekti hindamislehele andsid hindajad taotleja projektile konsensuslikult 14

punkti, mille tulemusel paiknes taotleja projekt pingereas 30. kohal. Kuna taotluste rahastamise

eelarve kogumaht oli 2 505 000 eurot ja pingereas eespool paiknenud 22 projekti katsid ära kogu

eelarve, siis ei mahtunud taotleja projekt taotluse rahastamise eelarvesse. Seetõttu tegi RTK

meetme määruse § 18 lõike 1 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

2.4. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale 05.05.2026 vaide. Vaides leiab vaide esitaja,

et valikukriteeriumis 1 (projekti panus meetme määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisele) on proportsionaalne arvestades Robotexi 25 toimetamise aastat. Õpilased saavad

ainepunkte ja klassiruumis hindeid vastavalt sellele, kui kvaliteetselt on nende tööd tehtud ja

milline on nende sooritus üritusel. Taotluse sisu osas on toodud otsesed projekti vastavused

viidetega Eesti haridusvaldkonna strateegiaga „Sihid aastaks 2035“.

2.5. Lisaks leiab vaide esitaja valikukriteeriumi 2 (projekti vajalikkus ja tegevuste põhjendatus)

osas, et Robotexi 25-aastane sidusus haridusvaldkonnaga on piisav alus noorte järjepidevaks

kaasamiseks ning ületab teiste MATIK-algatuste kogemuse. Vaide esitaja toob esile ka projektile

lisatud küsitluse tulemused, mille kohaselt on 90% tänastest inseneridest vähemalt korra Robotexil

osalenud, mis kinnitab mõju ja järjepidevust. Samuti rõhutab vaide esitaja, et projekti raames

loodud kvaliteetne väljund toetab süsteemsete õppekavade ja kursuste arendamist, mida on Eestis

juba rakendatud.

2.6. Valikukriteeriumi 5 (projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega) osa on vaide esitaja toonud välja, et Robotex võistlustel osalevad noored üle Eesti ning

lisab täiendavalt juurde lingid, kus on eripiirkondade kajastused Robotex võistlustest üle Eesti.

Samuti rõhutab vaide esitaja seda, kust leiab projektist selgituse, kuidas tagatakse noorte tüdrukute

kaasamine ja osalemine. Vaide esitaja rõhutab, et projekt suurendab Eesti noorte kaasatust, tuues

riiki rahvusvahelise võistluse, ning peab põhjendamatuks madalamat hinnet selle eest, et

kaasatakse ka rahvusvahelisi osalejaid. Samuti toob ta esile, et projekti eesmärk on kaasata

vähemalt 1000 Eesti noort vanuses 13–19, mis on taotluses selgelt kirjas.

2.7. RTK kontrollis vaide esitamise tähtaegsust HMS §-le 75 ning vastavust HMS §-le 76. Vaie

esitati tähtaegselt, kuid vaides esines puudus. Nimelt puudus vaides vaide esitaja kinnitus selle

kohta, et vaieldavad asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust (HMS § 76 lg 2

punkt 6). Arvestades asjaolu, et kohtumenetluses teiseks osapooleks on samuti Riigi Tugiteenuste

Keskus, siis on tegemist sellise puudusega, mida on võimalik vaide lahendajal ise kõrvaldada.

Seega vaide lahendajale teada olevalt ei ole vaieldavas asja jõustunud kohtuotsust ega toimu

kohtumenetlust.

3. RTK seisukohad

3.1. Vastavalt HMS § 83 lõikele 1 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise

õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse rahuldamata jätmise otsuse

õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest ja

vastuväidetest. RTK selgitab, et projekti hindamisetulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist. Vaide lahendamisel lähtutakse hindamise hetkel kehtinud meetme määrusest,

hindamismetoodikast, projektist ja selle lisamaterjalidest. Selgitused, mis on esitatud projekti

mõtestamiseks esmakordselt alles vaidega, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd nendest selgitustest ei

saanud ka hindajad lähtuda.

3.2. RTK jättis 13.02.2026 esitatud Mittetulundusühingu Robotex projekti rahuldamata

meetme määruse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel, kuivõrd vaide esitaja projekt ei mahtunud taotluste

rahastamise eelarvesse.

3.3. Meetme määruse § 16 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt hindasid hindajad nõuetele vastavaks

tunnistatud projekte meetme määruses toodud valikukriteeriumite alusel vastavalt rakendusüksuse

kinnitatud hindamismetoodikale. Projekte hinnati viie kriteeriumi alusel: projekti panus määruse

§-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, projekti vajalikkus ja tegevuste põhjendatus,

projekti kuluefektiivsus, toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia ja projekti

kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Hindamismetoodika ja

meetme määruse kohaselt hindavad projekti kaks hindamiskomisjoni liiget konsensuslikult, andes

lõpliku hinde igas valikukriteeriumis täisarvudes ning igat valikukriteeriumi hinnatakse skaalal 1-

4, sammuga 1 punkt. Hindamismetoodikas on kirjeldatud hindepunktide kirjeldused kriteeriumide

üleselt.

3.4. Vaide lahendaja märgib, et konsensuslikus hindamislehes toodud hinnangud on tehtud

kahe hindamiskomisjoni liikme poolt, kes on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses

hindamismetoodikale ja RTK poolt 11.02.2026 käskkirjaga nr 1-1/26/6-1 kinnitatud töökorrale.

Hindamiskomisjoni kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitatud liikmed, mistõttu ei

ole vaide lahendajal alust hindamiskomisjoni liigmete tööd kahtluse alla seada ning nende

hinnangut mitte arvestada. Seetõttu ei ole vaide lahendaja pädev hindama hindajate poolt antud

seisukohti, täpsemalt nagu ei ole vaide lahendajal õigust muuta hindajate poolt antud hindeid.

3.5. ÜSS2021_2027 § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud

valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb

koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata.

Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamismetoodika kui muud toetuse saamiseks vajalikud

õigusaktid ja juhendid olnud taotlusvooru väljakuulutamisel avalikustatud.1 Seega oli taotlejal

nende sisuga (s.h valikukriteeriumite ja hindamismetoodika sisuga) enne projekti esitamist

võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejal enne projekti esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse,

milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise

hindamismetoodika.

3.6. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

1 Kättesaadavad Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljel ka praegu: https://rtk.ee/noorte-valikute-suunamine- inseneeria-ning-info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia-valdkondades

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium

on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on

oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid

täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse

õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest

kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008

kohtuotsuses nr 3-08-310.

3.7. Vaide lahendaja kontrollis vaidlustatud mitterahuldamise otsuse andmise vastavust

kehtivatele õiguslikele alustele ning kriteeriumis antud hinnangute ja hinnete vastavust meetme

määrusele ja hindamismetoodikale ning ei tuvastanud kõrvalekaldeid. Vaides ei ole esitatud

tõendeid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et projekti hinnanud hindajate põhjendused on

asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid valikukriteeriumi sisust. Mitterahuldamise otsusele

lisatud hindamislehest nähtuvalt on hindajad toonud välja põhjendused, miks ei anta nendes

valikukriteeriumides maksimaalseid punkte. Põhjendused vastavad sellele, mida

hindamismetoodika kohaselt antud kriteeriumide alla hinnatakse. Hindajate poolt antud madalam

punktisumma ei põhine üksnes ühel puudusel, vaid kujuneb kriteeriumi tervikhindamise

tulemusena, mille käigus on arvesse võetud kõiki kriteeriumi kirjelduses toodud aspekte ning

nendega seotud puudujääke.

3.8. Vaide lahendajal puudub konkreetse projekti sisu valdkondlik kompetents, mistõttu vaide

lahendaja ei saa ümber hinnata hindajate hinnangut, vaid saab hinnata selle õiguspärasust.

Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et Mittetulundusühingu Robotex projekti menetlemisel ja

hindamisel on rikutud meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamismetoodikas sätestatud

menetluskorda ja kaalumisreegleid. Isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole

täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited

õigusaktidele) ning viide konsensuslikule hindamislehele, mis sisaldab haldusakti faktilist alust.

Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse punktis 1 ja

konsensuslikus hindamislehes.

3.9. Tulenevalt eeltoodust ei anna vaides esitatud selgitused ja põhjendused alust asuda

seisukohale, et hindajate hinnangud olid sobimatud ja asjakohatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka

vaide esitaja nõue tunnistada mitterahuldamise otsus kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kerli Brandt

663 2030

[email protected]