Hankedokumendid


Lisa 1
[Dokumendi reg. kpv] lepingu
nr 2-14/26/2042 juurde

RAAMLEPINGU PROJEKT





Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), ja
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab ___________________ alusel ____________________ (edaspidi rentnik),

ning

________________ (registrikood _____________, aadress _________________), keda esindab ____________ alusel __________________ (edaspidi rendileandja),

eraldi: pool ja ühiselt: pooled,

on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Paatide rentimine lühiajalisteks perioodideks“ (viitenumber 310632) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes rendileandja esitatud pakkumusest.
1.1. Lepingu esemeks on paatide (edaspidi paat/paadid), varustuse ja transportimise vahendite (haagiste) rentimine (edaspidi ka teenus).
1.2. Paatide sõidupiirkond on valdavalt Läänemeri (sõidupiirkonnad A, B, C ja D) ning tulenevalt operatsioonilistest vajadustest Euroopa Liidu ja/või NATO liikmesriikide merealad. Täpsem sõidupiirkond lepitakse kokku hankelepingus.
1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.
1.3. Rentnik on sõlminud lepingu rendileandjaga, tuginedes rendileandja pakkumusele, lepingus esitatud rendileandja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus rendileandja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest rentniku ees vastutavaks rendileandja.
1.4. Rendileandja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.4.2. ta on tutvunud lepingu ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;
1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on rendileandja kohustus rentnikku sellest koheselt teavitada;
1.4.5. rentnikule osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;
1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub rendileandja rentnikule osutama teenust ning rentnik kohustub tasuma rendileandjale teenuse ostuhinna rahas.
1.6. Teenuse osutamise tingimused, maksumus ja rentniku kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.
1.7. Osutatav teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel rendileandja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele. Lepingu-tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.
1.8. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus, arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus või tellimuses sätestatud erisustega; raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel rendileandja poolt esitatud pakkumus. Hankelepingutele kohalduvad raamlepingus sätestatud tingimused, välja arvatud, kui ei ole hankelepingutes sätestatud teisiti. Rendileandja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, rendileandja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka rentniku poolt tehtud tellimused, tellimuskirjad või ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Käesoleva raamlepingu alusel tehakse tellimusi lähtudes raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest (kaskaadmeetod), järgneva korra alusel:

3.1.1. Vastavalt raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumustele, koostab rentnik pakkumuste paremusjärjestused. Paremusjärjestused võivad lepingu kehtivuse ajal muutuda, kui nt ühe rendileandjaga lõpetatakse leping või kui üks või mitu rendileandjat taotleb punktis 9.7. nimetatud alusel ühikuhindade korrigeerimist.
3.1.2. Rentnik esitab tellimuse esmalt paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerile, esitades talle mh tellitava teenuse kirjelduse.
3.1.3. Kui paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner tellimust ei kinnita või teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab rentnik tellimuse paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile, esitades talle mh tellitava teenuse kirjelduse. rentnik
3.1.4. Kui paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partneril ei ole pakkuda seda kogust paate, mida rentnikul on vaja, võtab rentnik paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerilt selle koguse paate, mis tal on pakkuda ning ülejäänud paadid võtab rentnik paremusjärjestuselt teisel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerilt.
3.1.5. Pärast rentniku poolt tellimuse esitamist raamlepingu partnerile on raamlepingu partneril aega üldjuhul 3 tööpäeva hinnapakkumuse tegemiseks. Rentnik annab üldjuhul juurde lisaaega, kui hankelepingu esemeks olevate paatide arv on suurem kui kolm. Kiireloomuliste vajaduste puhul on rentnikul õigus hinnapakkumuse tegemise aega lühendada.
3.1.6. Rentnik on kohustatud vastama hinnapakkumisele 3 tööpäeva jooksul, nõustudes hinnapakkumuses tooduga täies mahus või osaliselt. Pakkumusega nõustumine toimub e-kirja teel raamlepingu partneri kontaktisikule. Nõustumuses on mh märgitud teenuse kogumaksumus ilma käibemaksuta ja teenuse osutamise tähtaeg.

3.2. Rentnikul on õigus kõrvale kalduda punktis 3.1 nimetatud korrast ja pöörduda kohe paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole, kui:

3.2.1. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner ei ole varasemate tellimuste alusel osutanud teenust tähtaegselt ja/või kvaliteetselt ning puudusi teenuse tähtaegsel osutamisel ja/või teenuse kvaliteedis on esinenud vähemalt kaks korda ühe kalendriaasta jooksul ning puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui viimasest fikseeritud puudusest on möödas vähem kui 6 kuud, on rentnikul õigus pöörduda kohe paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole;
3.2.2. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner ei ole osutanud teenust tähtaegselt ning uue teenuse tellimise hetkel on ta viivituses eelmise teenuse osutamisega;
3.2.3. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner on teavitanud, et osutavad teisi teenuseid mahus, mis ei võimalda tal uusi tellimusi töösse võtta.

3.3. Pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või tellimuses võib sätestada lisanduvaid nõudeid ja tingimusi.
3.4. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 50 000 eurot, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.
3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub tellimuste tegemine alljärgneva korra alusel:

3.5.1. Rentnik esitab rendileandjale pakkumuse esitamise ettepaneku.
3.5.2. Rendileandja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast rentnikult pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui rendileandjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest rentnikku viivitamata.
3.5.3. Rentnik annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Rentnik ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui rentnik nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks ning pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõpeb.

3.6. Rentnik võib tellida teenust eeldatava maksumusega kuni 15 000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu hanke eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt vajadus kiireloomuliselt ühe paadi rentimiseks). Rentnik teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud teenust on võimalik saada), vajaliku teenuse olemasolu, kui ka seda, kas tellitakse eelnevalt soetatud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.

4. Rentniku õigused ja kohustused

4.1. Rentnikul on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuse tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.
4.2. Rentnikul on õigus kontrollida rendileandja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
4.3. Rentnikul on õigus konsulteerida rendileandjaga teenuse osutamisega seotud küsimustes.
4.4. Rentnikul on õigus nõuda rendileandja süül tekkinud kahjude hüvitamist.
4.5. Rentnikul on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.
4.6. Rentnik jätab endale õiguse tellida teenust lepingu väliselt, kui: ükski rendileandja ei esita pakkumust; kõik rendileandjad loobuvad kaskaadis tellimuse täitmisest; rendileandjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski rendileandja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on keskmise turuhinnaga võrreldes põhjendamatult kõrge ja rentnikule majanduslikult ebamõistlik.
4.7. Rentnik kohustub tasuma rendileandjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.
4.8. Rentnik kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele rendileandja poolt esitatud taotlustele teenuse täitmiseks vajalike juhiste saamiseks.
4.9. Rentnik kohustub informeerima rendileandjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.
4.10. Rentnik kohustub seoses teenuse osutamisega võimaldama juurdepääsu rentniku territooriumile isikul, kes on läbinud eelnevalt taustakontrolli, ajavahemikul 8.00–17.00. Muul ajal rentniku territooriumile lubamine sõltub vastavatest julgeolekualastest otsustest.
4.11. Rentnik kohustub kasutama paate säästlikult ja heaperemehelikult, hoolikalt järgima paadi valmistajatehase hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid.
4.12. Rentnik kohustub tagama, et paati juhib selleks õigust omav isik.
4.13. Rentnik kohustub tagama, et ilma rendileandja kirjaliku loata ei kasutata paate väljaspool kindlustuse kehtivuse piirkonda.
4.14. Rentnik kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest teadasaamisest, informeerima rendileandjat, kui:

4.14.1. paat läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult;
4.14.2. läheb kaotsi või kahjustub paadi tehniline ja/või garantiidokumentatsioon.

4.15. Rentnik kohustub paadi ekspluateerimisel järgima ohutu meresõidu (COLREG) nõudeid ja ohutusnõudeid – paadist lahkudes lukustama kõik panipaigad, võtma kaasa kõik paadi dokumendid ja rakendama ette nähtud turvameetmeid.
4.16. Rentnik kohustub võimaldama rendileandjal kontrollida ja üle vaadata paadi seisukorda.

5. Rendileandja õigused ja kohustused

5.1. Rendileandjal on õigus saada rentnikult juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.
5.2. Rendileandjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.
5.3. Rendileandjal on õigus saada kokkulepitud tasu nõuetekohaselt osutatud teenuse eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.
5.4. Rendileandja kohustub esitama rentniku nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte rendileandjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või rentnikuga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
5.5. Rendileandja kohustub sõlmima paadile ja haagisele kindlustuskaitselepingud.
5.6. Rendileandja kohustub rentniku nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui rendileandja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis rendileandja peab rentnikuga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.
5.7. Rendileandja kohustub viivitamata teavitama rentnikku lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
5.8. Rendileandja kohustub viivitamata teavitama rentnikku rendileandja vastu suunatud rentnikuga seotud küberründest ja -intsidendist ning esitama rentniku nõudmisel rentnikule küberintsidendi raporti.
5.9. Rendileandja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.
5.10. Rendileandja kohustub rentnikku viivitamata teavitama, kui tal ei ole võimalik kokkulepitud tähtajal teenust osutada.
5.11. Rendileandja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.
5.12. Rendileandja kohustub tagama paatide registreerimise Transpordiameti liiklusregistris enne rentnikule üleandmist.
5.13. Rendileandja kohustub rentniku nõudel väljastama lepingu tähtaja vältel paadi kasutamiseks vajalikud volitused või aitama kaasa dokumentide väljaandmisele ja vormistamisele vastavate institutsioonide poolt (nt notariaalselt tõestatud volikirjad jne).
5.14. Rendileandja kohustub paadil tuvastatud puudused likvideerima oma kulul poolte kontaktisikute vahel kokku lepitud tähtaja jooksul. Puudusteks loetakse nii paadi saatedokumendis fikseeritud (ilmsed puudused) kui hiljem avastatavad puudused (varjatud puudused).

6. Paadi üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Paatide üleandmise ja vastuvõtmise asukohad on üldjuhul Eestis ning erandkorras väljaspool Eestit. Täpsed asukohad ja rendiperioodid lepitakse eraldi kokku hankelepingus.
6.2. Paadi üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti või muu asjakohase dokumendi (edaspidi saatedokument) alusel. Saatedokumendi vormistab rendileandja paberkujul või digitaalselt paadi üleandmise hetkel. Rentnik kontrollib paadi kvaliteedi vastavust lepingutingimustele (sh tehnilisele kirjeldusele) enne paadi üleandmist. Rentnik kooskõlastab kvaliteedikontrolli tegemise aja rendileandjaga. Saatedokumendis fikseeritakse paadi tehniline seisukord ja selle juurde kuuluv lisavarustus ning see allkirjastatakse poolte kontaktisikute poolt kahes eksemplaris. Kui selgub, et paat ei vasta kvaliteedi nõuetele, keeldub rentnik paadi vastuvõtmisest. Rentniku keeldumisel paadi vastuvõtmisest peab rendileandja üle andma rentnikule nõuetekohase paadi (vt punkt 6.5). Nõuetekohase paadi üleandmiseni rentnikule loetakse rendileandja paadi üleandmisega viivitanuks.
6.3. Rendileandja kohustub lisaks saatedokumendile andma rentnikule üle kõik dokumendid, mis on vajalikud paadi vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks (sh kasutus- ja hooldusjuhendid).

6.3.1. Saatedokument peab lisaks punktis 6.2. sätestatule sisaldama veel vähemalt järgmisi andmeid:

6.3.1.1. rendileandja andmed;
6.3.1.2. rentniku andmed;
6.3.1.3. paadi üleandja ja vastuvõtja nimi;
6.3.1.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number;
6.3.1.5. riigihanke viitenumber;
6.3.1.6. paadi/paatide kogus, mudel, mark, WIN/HIN/CIN-kood;
6.3.1.7. veovahendi liik;
6.3.1.8. paadiga kaasasolev varustus.

6.4. Varaline vastutus paadi eest läheb rendileandjalt üle rentnikule pärast saatedokumendi, millega paat on vastu võetud, allkirjastamist poolte poolt.
6.5. Saatedokumendi puudumise korral on rentnikul õigus vastav paat enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatedokumendi kättesaamisel.
6.6. Rentnik ei allkirjasta saatedokumenti, kui üle antud paat ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Saatedokumendi allkirjastamata jätmise korral esitab rentnik kirjaliku pretensiooni mõistliku aja jooksul. Rendileandja on kohustatud lepingu tingimustele mittevastavused likvideerima viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul alates kirjaliku pretensiooni saamisest.

7. Paadi tagastamine

7.1. Rentnik kohustub rendiperioodi lõppemisel paadi rendileandjale tagastama, v.a juhul, kui see ei ole võimalik paadi hävimise tõttu.
7.2. Rentniku poolt rendileandjale tagastatav paat peab olema samas komplektsuses, sisaldama paadiga kaasa antud või sellele rendileandja paigaldatud lisaseadmeid ja rendileandjale kuuluvaid parendusi.
7.3. Paat tagastatakse sama kütuse kogusega, mis üleandmise hetkel.
7.4. Paat peab tagastamise hetkel olema puhas.
7.5. Rentnik kannab kõik kulud paadi algse tehnilise seisukorra taastamisega (va loomulik kulu).
7.6. Rentniku poolt üle antaval paadil ei tohi olla olulisi kahjustusi. Olulisteks kahjustusteks ei loeta ekspluatatsiooni käigus tekkivaid loomulikke väliseid värvkatte kahjustusi nagu näiteks (kivi)täkkeid, UV-kiirgusest tulenevaid värvitooni muutuseid ja värvkatet mitteläbistavaid kriimustusi. Paadi salongis ei loeta oluliseks vigastuseks loomulikku kulumist.
7.7. Paadi tagastamise täpne aeg ja koht lepitakse kokku poolte kontaktisikute vahel. Paadi tagastamisel koostatakse paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument, mille allkirjastamise hetkest poolte poolt lähevad rendileandjale üle paat ja sellega kaasnevad õigused, kohustused ning vastutus.

7.7.1. Paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

7.7.1.1. rendileandja andmed;
7.7.1.2. rentniku andmed;
7.7.1.3. paadi üleandja ja vastuvõtja nimi;
7.7.1.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number;
7.7.1.5. riigihanke viitenumber;
7.7.1.6. paadi/paatide kogus, mudel, mark, WIN/HIN/CIN-kood;
7.7.1.7. veovahendi liik;
7.7.1.8. paadiga kaasasoleva varustuse nimekiri.

6.1. Paadi tagastamist rendileandjale kinnitaval dokumendil fikseerivad pooled paadi komplektsuse, paadi tehnilise seisukorra ja ekspluatatsiooniomaduste vastavuse hanke alusdokumentides ja lepingus toodud sätetele.
6.2. Rentnikul on õigus paat tagastada rendileandjale enne rendiperioodi lõppu. Sellisel juhul lõppeb leping ennetähtaegselt ja rentnik on kohustatud tasuma ainult perioodi eest, mil ta paati kasutas. Rentnikul on õigus tagastada rendileandjale enne rendiperioodi lõppu ka mitmest renditavast paadist üks või mitu paati. Sellisel juhul on rentnik kohustatud tasuma tagastatava(te) paadi/paatide osas perioodi eest, mil ta paati/paate kasutas. Paadi/paatide osas, mida ei tagastata, jätkub rentimine lepingus toodud tingimuste kohaselt.

7. Kindlustus

7.1. Rendileandja kohustub tagama paadi kahjukindlustuse ja haagise kohustusliku vastutuskindlustuse.
7.2. Kahjukindlustus peab sisaldama vähemalt: ____________________________________.
7.3. Paadi kahjustumisel kahjujuhtumi tagajärjel asendab rendileandja kahjustunud paadi uue paadiga esimesel võimalusel. Sellisel juhul lepivad rendileandja ja rentnik kokku edaspidised rendivõimalused, et rentida ülejäänud rendiperioodil samaväärset paati. Asenduspaadi kasutamine rentniku poolt ja parandatud paadi uuesti kasutusse andmine rentnikule on hankelepingus fikseeritud tasu alusel ja hankelepingus sätestatud tingimustel.

8. Lepingu maksumus ja maksetingimused

8.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 400 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.
8.2. Rendileandja kanda jäävad kõik teenuse osutamisega seotud kulud.
8.3. Rentniku kanda jäävad osutatud teenuse vastuvõtmiseks, lepingu ettevalmistamiseks ja ostuhinna tasumiseks tehtavad kulud.
8.4. Rentnik ei tasu rendileandjale ettemaksu ning lepingu sõlmimise tasu ei kaasne.
8.5. Rendimakse sisaldab paadi kahjukindlustust ja haagise vastutuskindlustust, korralisi hooldusi, remonttöid ja nendega seotud kulusid kogu rendiperioodi jooksul.
8.6. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 12 kuuks ning igale konkreetsele tellimusele pakutav hind ei või ületada rentnikuga sõlmitud lepingu lisas 2 sätestatud või punkti 8.7. alusel muudetud hindu.
8.7. Rendileandjal on õigus taotleda üks kord pärast 12 kuu möödumist raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on rentnik õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.
8.8. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Rentnikul on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida rendileandjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Rentnik ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või rentnikul puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või rentnik ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad.
8.9. Maksimaalselt võivad indekseerimise tulemusel ühikuhinnad tõusta 10% esialgu esitatud ja iga-aastaselt muudetud ühikuhindadest.
8.10. Pooltel on õigus taotleda ka ühikuhindade langetamist, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks on olnud negatiivne.
8.11. Teenuse eest tasutakse üks kord kuus või rendiperioodi lõppedes (juhul kui rendiperiood on lühem kui üks kuu), kui ei ole hankelepingus kokku lepitud teisiti.
8.12. Rendileandja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud rendileandjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, esitab ta PDF-formaadis arve lepingus nimetatud e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
8.13. Rendileandja esitab arve järgmiste andmetega:

8.13.1. Maksja andmed (arve tasuja):

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn);
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn).

8.13.2. Muud arvele märgitavad andmed:

rentniku kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);
raamlepingu number;
hankelepingu (ostutellimuse) number;
riigihanke viitenumber;
teenuse liik ja osutamise aeg;
riigihangete registris 15-kohaline lepingu osa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes rendileandjaga sõlmitud lepingu andmetest.

8.13.3. Rendileandja pangarekvisiidid:
Saaja pank: _____________
Saaja pangakonto number (IBAN): __________
SWIFT: _____________.

8.14. Rentnik tasub lepingu tingimustele vastavalt osutatud teenuse eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on maksegraafik või paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument.
8.15. Rentnik ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul rendileandja esitab uue arve 7 päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks rentniku panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.
8.16. Rentnik kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist rendileandja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib rentnik tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks rendileandja kolmandast isikust lepingupartneri (sh personali vahetus) suutmatust lepingut täita.
9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ette nähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hanke-lepingu muudatus.
9.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
9.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ega võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse.
9.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada rentnik huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
10.3. Rendileandja kohustub mitte kasutama rentniku kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on rentniku omand ning kui rentnik nõuab, on rendileandja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.
10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.
10.5. Juhul, kui rendileandja osutab rentnikule teenust või lepingu täitmiseks on rendileandjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis rendileandja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (lisa _______). Juhul, kui rendileandja kasutab nimetatud territooriumil või teenuse osutamisel alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada rentnikuga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Rendileandja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.
10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, rentnikule viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult rentnik sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

11. Vastutus

11.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.
11.2. Rendileandja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) teenuse osutamise käigus.
11.3. Juhul, kui rendileandja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on rentnikul õigus keelduda osutatud teenuse eest ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada rendileandjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes rendileandjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni rentnikule loetakse rendileandja teenuse osutamisega viivitanuks.
11.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajal, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, rendileandja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab rentnikule lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.
11.5. Rentnik on kohustatud teavitama rendileandjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui rentnik või rentniku volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub rentnik nõudma rendileandjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks rendileandjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.
11.6. Juhul, kui rentnik ei teata rendileandjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, vabaneb rendileandja vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
11.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.
11.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja rentnik on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on rentnikul õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks rendileandjale avalduse.
11.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
11.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.
11.11. Juhul, kui rendileandja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.
11.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
11.13. Juhul, kui rentnik viivitab arve tasumisega, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on rentnikule teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
11.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta rentnikult õigust nõuda rendileandjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
11.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
11.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Rentnikul on õigus arvestada rentnik poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha rendileandjale tasumisele kuuluvast tasust.
11.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

13. Lepingu lõpetamise alused

13.1. Rentnik annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel rendileandjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
13.2. Rentnik ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul rentnik esitab rendileandjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui rendileandja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.
13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel rentnik võib esitada rendileandjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse rendileandja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on rentnik eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb rentnik lepingu üles/taganeb rentnik lepingust. Sel juhul lõpeb leping rentniku poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et rendileandja ei ole pakkunud rentnikule kohast täitmist.
13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
13.4.2. rendileandja on jätnud rentniku antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
13.4.3. rendileandja edastab rentnikule teate täitmisest keeldumise kohta;
13.4.4. rendileandja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita;
13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;
13.4.8. rendileandjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuse osutamisega;
13.4.9. rendileandjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning rendileandja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik;
13.4.10. rendileandja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 13.4.1–13.4.9.

13.5. Rentnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui rendileandja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.
13.6. Rentnikul on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest rendileandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.
13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

14. Kontaktisikud

14.1. Rentniku kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel mereväe kategooriajuht Marek Mardo (tel +372 5853 9577, e-post [email protected]).
14.2. Ostutellimuste esitaja on rentnik ostu projektijuht või rentnik kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.
14.3. Rendileandja kontaktisik on _____________ (tel ____________, e-post ________________).
14.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.
14.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
14.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub, kui rentnik on selle allkirjastanud.
15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 18 kuud või kuni punktis 8.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke maksimaalse maksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused.
15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.
15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel.
15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.
15.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud rentnik allkirja kuupäevast.


16. Lisad

16.1. Lisa __. Rendileandja pakkumus;
16.2. Lisa __. Julgeolekutingimused koos lisadega.



Rentnik Rendileandja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)