| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 7-3/26/456 |
| Registreeritud | 04.06.2026 |
| Sünkroonitud | 05.06.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Elektrilevi OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Elektrilevi OÜ |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
PÄRNU NOTAR ANU RAID
NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1085
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
NING KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Pärnu notar Anu Raid notaribüroos, Pärnu, Pikk tn 12, neljandal juunil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (04.06.2026), ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kaudu, registrikood 70004502, aadress
Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik,mille esindajana tegutseb volikirja alusel Evelin Paju,isikukood 47908130297,kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne
ajal (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on
notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete
väljatrüki alusel),
Omaniku esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Elektrilevi OÜ,registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja,mille esindajana tegutseb volikirja
alusel Tiia Koel,isikukood 46407260038, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik ja
tuvastatud videosilla vahendusel videokõne ajal (eeltoodud andmed juriidilise isiku
olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel),
Kasutaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Kuressaare
linn,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 645633 on
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus katastritunnus 39201:001:2690,
pindala 18435.0 m², aadress Kõpu kordon, Mägipe küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond,
maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.1.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.1.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
2
1.1.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(04.06.2026).
1.3. Maa- ja Ruumiameti andmebaasi kohaselt kehtivad punktis üks üks (1.1.) nimetatud
kinnistu osas alljärgnevad Katastriüksuse 39201:001:2690 kitsendused:
Elektripaigaldise kaitsevöönd
ulatus: 14,92 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AMCMK.3x35+10); seisund: kehtiv;
ulatus: 1,51 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed (Mobiili:(Hiiu)); seisund: kehtiv.
Hooldusala
ulatus: 312,90 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv.
Ranna või kalda piiranguvöönd
ulatus: 1042,01 m²; nähtus: Allikas; seisund: kehtiv.
Sideehitise kaitsevöönd
ulatus: 1384,07 m²; nähtus: Raadiosidemast (Raadiomast) (Kõpu_Mägipe); seisund:
kehtiv.
Piiranguvöönd määratlemata
ulatus: 3738,22 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis
atrorubens (tumepunane neiuvaip)); seisund: kehtiv.
1.4. Lepingu esemeks on punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.5. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 1.5.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja
õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemisel
olevaid kinnistamisavaldusi. 1.5.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. 1.5.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
1.5.4. Kasutusõiguse alal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid, käesolevas lepingus
nimetamata, maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
1.5.5. Lepingu esemeks olev kinnistu on kantud Riigi Kinnisvararegistrisse (objekti kood
KV6913).
1.5.6. Riigi kinnisvararegistri andmetel on lepingu eseme valitsejaks Kaitseministeerium
ja volitatud asutus on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
1.5.7. Kaitseministeerium on 26.05.2026.a. andnud välja käskkirja nr 1-3/26/77 lepingu
eseme koormamiseks isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks käesolevas
lepingus toodud tingimustel. Nimetatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole muudetud
3
ega tühistatud.
1.5.8. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks
kuulutatud ega tühistatud.
1.6. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.6.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja
kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse
plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.
1.6.2. Kasutaja on kasutusõigusega seonduvateks tegevusteks küsinud kõik vajaminevad
kooskõlastused ja load.
1.6.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks
kuulutatud ega tühistatud.
1.7. Osalejad kinnitavad, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist,
notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
2.1. Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
Elektriliin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa;
Elektrivõrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia
edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini
Elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks,
mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute
paigaldatud talitluslik kogum.
Elektripaigaldise kaitsevöönd – iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse
tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus on
kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73.
Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on lepingu esemeks oleva kinnistu
koormamine asjaõigusseaduse § 1581 järgse isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks.
2.2. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku koormata lepingu ese tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks Kasutaja kasuks. Kasutusõiguse esemeks on lepingu esemele rajatavad, käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud elektrimaakaabelliinid, liitumis- ja jaotuskilp ning komplektalajaam oma kaitsetsooniga (edaspidi elektripaigaldise kaitsevöönd ja ka kasutusõiguse ese),
mida Kasutajal on õigus kasutada elektrivõrgu majandamiseks ning elektripaigaldise
kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused. 2.3. Isikliku kasutusõiguse sisuks on elektrivõrgu väljaehitamine, omamine ning Kasutajal
lasuva elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine, elektriliinide remontimine,
hooldamine, asendamine, kasutamine, kasutusse andmine ja muul viisil
ekspluateerimine elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse
alaks on maa-ala pindalaga ligikaudu 319 m2, mille asukoht on näidatud käesoleva
lepingu lisaks oleval plaanil vastavalt tähistatud ala ja piiratud asjaõiguste
ruumiandmete infosüsteemis (PARI) ruumiandmete tunnusega ID 1097218 (edaspidi
nimetatud ka kasutusõiguse ala). 2.4. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud ehitusseadustiku
4
§-s 77 ning on toodud käesoleva lepingu punktis 6.
3. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Omanikul on õigus lõpetada isiklik kasutusõigus olukorras, kus kasutamiseks antud
riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
3.2. Juhul kui isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on vajalik tehnorajatise likvideerimine,
siis on Kasutajal kohustus kuue (6) kuu jooksul alates isikliku kasutusõiguse
lõpetamisest likvideerida tehnorajatis ja korrastada kinnistu, kui ei lepita kokku teisiti.
3.3. Kasutajal on õigus kasutusõiguse eset omada, vallata, remontida, hooldada, asendada,
kasutada, kasutusse anda ja muul viisil ekspluateerida pärast käesoleva lepingu
sõlmimist. Tehnorajatise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult
kinnistu Omaniku kirjalikul nõusolekul.
3.4. Kinnisasja omanikul on õigus vajaduse korral koormata sama servituudiala teiste
piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist.
3.5. Kasutaja võib kinnistule siseneda ainult kinnistu valdaja loal, järgides kinnistu valdaja
poolt antud korraldusi ning juhtnööre.
3.6. Kasutaja kohustub teavitama tehnorajatise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest
kinnistu valdajat vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi
korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teavitades sellest
kinnistu valdajat.
3.7. Kasutaja kohustub kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tehnorajatisega seotud tööde
järel tagama, et taastab kinnistu heakorra omal kulul.
3.8. Kasutaja kohustub tasuma kõik tehnorajatise rajamise, kasutamise ning hooldamisega
seotud kulud.
3.9. Isikliku kasutusõiguse seadmisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub kasutusõiguse
omandaja.
3.10. Kasutaja kohustub pärast ehitustöö teostamist esitama Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruses nr 34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud
nõuetele vastava teostusjoonise.
4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Omanik ja Kasutaja on lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 645633 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 04.06.2026 sõlmitud lepingu punktidele 2.-3. ning ruumiandmete tunnusele 1097218 Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks.
5
5. LEPINGU LISAD
5.1. Käesolevale notariaalaktile on lisatud plaan, millel on näha kasutusõiguse ala ja
maakatastri ruumiandmete väljatrükk.
5.2. Tõestamise aluseks võetud ning lepingus viidatud dokumendid kuuluvad säilitamisele
notaribüroos. Lepinguosalised ei soovi lisada käesolevale lepingule notariaalakti osana
käsitletavaid lisasid ning loobuvad lepingus viidatud notariaalaktide ette lugemisest
käesoleva akti tõestamise käigus.
6. AKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
6.1. Isiklikkasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes
lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised.
6.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi
järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti.
6.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes
kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kinnisasja osa.
6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt
õigustatud isiku vajadustele.
6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku
kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks
vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema
kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi
(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku,
nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja
kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult
kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või
6
-rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei
saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus.
Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu
või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui
tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või
-rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on mh ehitatud avalikes huvides, kui
selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb
elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise
leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas
lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem
kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi
tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii,
et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
6.11. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on
kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja
kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2)
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata
pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas
kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste
paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist
seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku
nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või
kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute
kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest
põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et
kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.
Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja
omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on
kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval
moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga,
sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja
7
jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud
tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine
olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis
kehtivate piirangutega. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist,
tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures
ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe
kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse
maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise
omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei
ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust
30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise
talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma
kinnisasjalt (ehitusseadustik § 70).
6.12. Ehitusseadustiku § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks
ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala,
kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid,
teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld,
istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru,
kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid
ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita
masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma
selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada
loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide
kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid
sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada
ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
7. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis
www.eesti.ee (minuasjad -> oigusabi -> Notariaalsed dokumendid) ja www.notar.ee
iseteenindusportaalis. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud
ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejale vajadusel
paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 7.2. Tõestamisseaduse § 53 lg 1 kohaselt esitab notariaalakti tõestaja lepingu
kinnistusosakonnale.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja.
8.2. Kasutaja tasub notari tasu pangaülekandega vastavalt esitatud arvele notari
arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning
tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette
loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel
osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt
allkirjastatud. Notariaalakti lisad on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla
vahendusel esitatud ekraanil tutvumiseks ja heakskiitmiseks ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00
eurot: notari tasu seaduse § 3, 12 lg 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (Notari tasu seaduse § 2 p 2.1).
Notari tasu 58,30 eurot.
Käibemaks 13,99 eurot.
Kokku 72,29 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:
riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari
kätte hoiule ning milles on 12 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.
Omaniku esindaja allkirjastatud digitaalselt
Kasutaja esindaja allkirjastatud digitaalselt
Notar Anu Raid allkirjastatud digitaalselt
2W 1
1W1 1W1
1W1
1W1
1W1
1W1
62.18 61.77
62.15
61.57
61.42
61.32
61.38
6 1.
35
6 1.
20 6
1. 12
6 1.
20 6
1. 22
6 1.
29 6
1. 43
6 1.
42
61 .50
61 .39
61 .63
61.41
61 .25
6 1.
60
6 1.
38 6
1. 58
61.12
61.42
61.26
6 1.
12
60.74
60.82
6 0.
98
60.93
60.78 60.89
61.11
62.03
61.71
61.47
61.01
61.41 61.41 61.07
61.67
61.81
61.79 61.56
61.46
61.60
6 1.
72
6 1.
50 6
1. 71
61 .61
6 1.
25
61 .29 61
.56
6 1.
23
6 1.
57
61.65
6 1.
55 61
.50
61.58
61.47 61 .68
6 1.
70
61.70
61.58
6 1.
74
6 1.
62
6 1.
12
6 1.
33
6 1.
24 6 1.
52
61 .32 61
.62
61 .59
61 .28
6 1.
14 61 .52
61.40
61.15
61.29
61.02
61.00
61.07 61.17
60.98 61.21
60.99
61.00
60.96 60.96
61.60
61.40 61.20
61.19
61.25
61.18
61.33
61.30
61.41
61.32
61.39
61.40
61.59
61.16
61.35 61.60
61.34
61.68
So oja
k
Pinn
Konteiner
Oks ah
un nik
Bet.
Bet.
Ajutine aed
Aj ut
ine a
ed
Ajutine aed
Kr
Kr
S
V
V
V
V
V
Orient
X = 6532450
Y = 396050
39201:001:0590 Torni
39201:001:2690 Kõpu kordon
39201:001:0109 Torni
TR KP
M P
HEMP
Torni 39201:001:0590
Kõpu kordon 39201:001:2690
Kõpu kordon 39201:001:2690
1W 1
1W 1
1W 1
1W 1
1W 1
1W 1
1W 1
1W1 1W
1
1W 1
1W 1
1W 2
1W 2
plaan M 1:1000 (1 cm = 10 m), A4
Kõpu kordon Mägipe küla Hiiumaa
Töö nr LC4212
Lähiaadress: Kõpu kordon Katastritunnus: 39201:001:2690
Registriosa: 645633
Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ
Leppemärgid:
Isikliku kasutusõiguse ala
Katastriüksuse piir
Projekteeritud madalpinge-maakaabel1W1
TR KP
MP
H EM
P
Projekteeritud madalpinge-maakaabel (2 kaablit ühises kaevikus)2W1
Projekteeritud keskpinge-maakaabel1W2
tööst välja viidav kaabel Olemasolev keskpinge-maakaabel Projekteeritud liitumiskilp Projekteeritud jaotuskilp
Projekteeritud komplektalajaam
Mäe 39201:001:0600
1. juuni 2026
Piiranguala ID 1097218 väljavõte
Piirangu liik Isiklik kasutusõigus
Nimetus Kõpu kordon
Piiranguala kirjeldus -
Ruumikuju loomise kuupäev 1. aprill 2026
Õigusliku kehtivuse kuupäev
Pindala 319m²
Asukoht Maa-alune
Moodustusviis Digitud
Täpsusklass 4
Seisund Notaris
Ruumikuju piir
Asub katastriüksustel:
Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mägipe küla, Kõpu kordon (39201:001:2690)
Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad
Valitsejad puuduvad
Ruumianalüüs üksusele 39201:001:2690
Katastri andmed
Täisaadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mägipe küla, Kõpu kordon
Kinnistu number 645633
Kogupindala -
Katastriüksuse maksustamishind 5530€
Omandivorm Riigiomand
Sihtotstarve 1 RIIGIKAITSEMAA 100%
Kattuvuse pindala
Ligikaudne suurus 319m²
Osa kõlvikuline koosseis
Kõlviku nimetus Kattuvuse pindala
Looduslik rohumaa 191m²
Metsamaa 128m²