Hankeleping

1/11

Lisa 1

04.06.2026 lepingu nr 2-2/461 juurde

TEHNILINE KIRJELDUS PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS

1. Objekti põhiandmed

1.1. Hanke objekti nimetus: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum

veranda.

1.2. Asukoht:

1.2.1. Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 89001:010:3316;

1.3. Hanke sisu

Hangitavate tööde mahus on Mõisa tee 1 kivi terrassi kinni ehitamine vastavalt eskiisjoonisele

ja lähteülesandele. Tööd on planeeritud ühte ossa.

1.3.1. Olemasoleva terrassi kinni ehitamine ning liitmine hoone olemasolevate ruumidega.

1.4. Olemasolev olukord

Hoone tagumisel küljel asub kiviterrass, millele on plaanitud ehitada ümber seinad ja katus.

Katus ja seinad ühendada olemasoleva hoone konstruktsioonidega. Tööde mahtu on ette

nähtud ka olemasoleva terrassi põranda soojustamine. Valminud siseruumides tuleb

lahendada elektri, ventilatsiooni ja kütte tõhus töökord.

1.5. Tööde teostamise kord ning etapilisus

1.5.1. Ettevalmistused ehitustöödeks

1.5.1.1. Esitada tellijale kooskõlastamiseks ehitustööde korralduse- ja töömaa plaanid

ja juhendmaterjalid töötajatele, kasutatavate seadmete ja tehnoloogiate kirjeldused, kalkulatsioonid, eskiislahendused jms.

1.5.1.2. Koostada ehitustöödele eelnevalt kogu objekti olemasolevat ja tööde mahus olevat rajatist kirjeldav ehitusprojekt tööprojekti mahus. Läbi viia muud vajalikud uuringud.

1.5.1.3. I etapi läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) järgnevates punktides:

2. Ehituskonsultatsioon 3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus

2/11

4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele

1.5.1.4. Tööde mahud ja nõuded, millest lähtuvalt koostada ehitusprojekt on kirjeldatud käesoleva TK järgnevas peatükis:

6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale

1.5.2. Ehitustööd

1.5.2.1. teostada kõik ehitustööd vastavalt I etapis koostatud tööprojektile, käesolevale

TK-le ning kõikidele asjassepuutuvatele lähteandmetele, nõuetele ja kokkulepetele.

1.5.2.2. töödega ei ole lubatud alustada enne I etapis sätestatud ehitusprojekti tellijapoolset kooskõlastamist. Erandite tegemine on lubatud vaid kooskõlas tellijaga.

1.5.2.3. Töövõtjal peab olema tööde teostamiseks muinsuskaitseameti luba 1.5.2.4. läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates

punktides:

5. Nõuded ehitustööde korraldamisele 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale

1.5.3. seadistamine, testimine ja üleandmine tellijale, objekti korrastamine

1.5.3.1. ehitustööde lõpetamisega seotud tegevusi: lõplikke mõõdistusi, dokumentide

koostamist, koolitusi, lõppkoristust ja taastamist. 1.5.3.2. tellijale üle anda nõuetekohane, terviklik ja töökorras objekt koos kõikide

teostusdokumentatsiooni osadega. 1.5.3.3. mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates punktides:

4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 7. Tööde üleandmise kord

2. Ehituskonsultatsiooniteenused

2.1. Ehitusprojekti koostamine

2.1.1. Ehitusprojekti koostamise nõuded:

2.1.1.1. Kõikidele tehnosüsteemidele koostada käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) lahendusi ning tellijalt saadud lähteinformatsiooni järgides tööprojekti staadiumis ehitusprojektid. Tööde teostamisel kaasata peaprojekteerija. Esitada need enne ehitusprotsessi algust kooskõlastamiseks tellijale ja tellijapoolse kirjaliku nõusoleku saamisel tellija allkirjastatud versioonina ka ekspertiisi teostajale.

2.1.1.2. Põhiprojekti koostamisel on töövõtjal kohustus esitada kooskõlastamiseks muinsuskaitseametile

2.1.1.3. Kõikide projekti osade staadiumid esitada vastavalt EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ juhistele ja detailsusele.

2.1.1.4. Ehitusprojekt dokumenteerida vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.

2.1.1.5. Töövõtjal arvestada töögraafiku koostamisel, et iga projektistaadiumi kooskõlastamine tellijaga võtab aega kuni 14 päeva esitatud projektiversiooni

3/11

kohta. Projektides esinenud puuduste korrigeerimisele kuluv aeg ei pikenda projekteerimislepingu tähtaegu.

2.1.1.6. Tööprojektide koostamise käigus koostatakse eraldi täiendav kaust kõikide tehnoseadmete hoolduse- ja erinõuete kirjelduste ning graafiliste osadega.

2.1.2. Tellija jätab endale õiguse vajadusel täpsustada tehnilist kirjeldust projekti koostamise

jooksul.

2.2. 3D mudelite koostamine

2.2.1. 3D mudelite koostamine on ette nähtud töövõtja töömahtu.

2.3. Lammutusprojektide koostamine

2.3.1. Lammutusprojektide koostamine pole antud rajatise puhul nõutav.

2.4. Energiamärgise väljaandmine ja energiatõhusus

2.4.1. Energiamärgise väljaandmine pole antud rajatise puhul nõutav.

2.5. Ehituslubade taotlemine

2.5.1. Vastavalt Ehitusseadustikule on tarvis hoone ehitamiseks vajalik teostada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Nende teostamine ja esitamine on töövõtja töö mahus.

2.6. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine

2.6.1. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine pole nõutav.

2.7. Ehitusuuringute tegemine

Kõik vajalikud ehitusuuringud, ekspertiisid, auditid ja mõõdistamised kuuluvad töövõtja töömahtu, kui

tellija esitatud hankedokumentatsioonis ei ole täpsustatud teisiti.

Tellija edastab lepingulisele töövõtjale projekteerimise alustamisel kõik omapoolsed abistavad

materjalid ja varasemad asjassepuutuvad uuringud.

Töövõtja poolt teostatud uuringud edastada tellijale kõikide projektistaadiumite koosseisus eraldi

alusmaterjalide kaustas.

2.7.1. Topo-geodeetilised uuringud

2.7.1.1. Teostada kogu objekti topo-geodeetiline mõõdistus ning koostada topo- geodeetiline alusplaan (mitte-lähtuda töömaa piirist).

2.7.1.2. Arvestada, et kogu projekteeritaval alal paikneb olemasolevaid trasse. Töövõtja töömahtu kuulub kõikide tööalasse kuuluvate trasside täiendav mõõdistamine

4/11

ja tuvastamine. 2.7.1.3. Tellija edastab projekteerimistööde alustamisel töövõtjale töömaa alasse

jäävate trasside teadaoleva informatsiooni. 2.7.1.4. Topo-geodeetilise uuringu teostamisel peab lähtuma dokumendist „Topo-

geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri määrus nr nr 34, 14.04.2016)

2.7.2. Ehitiste mõõdistamine

2.7.2.1. Olemasolevate ehitiste mõõdistamine projekteerimis- ja ehitustöödeks

vajalikus mahus kuulub töövõtja töömahtu.

3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus

3.1. Töökorralduse üldnõuded

3.1.1. Koostada kuupäevaliselt fikseeritud tööde teostamise ajagraafik (nädala täpsusega) ja kooskõlastada see tellija esindajaga hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Ajagraafikus tuua välja ka kooskõlastamistele kuluvad ajad.

3.1.2. Töövõtjal kooskõlastada kasutatavad alltöövõtjad tellijaga. 3.1.3. Töövõtja on kohustatud jooksvalt läbi kogu tööprotsessi pidama arvestust, kellel on

töövõtja poolne juurdepääs projektiga seotud „asutusesiseseks kasutamiseks“ piiranguga kaetud materjalidele ning tellija nõudmisel esitama selle koondinfo (sh alltöövõtjad).

3.1.4. Juurdepääsupiiranguga materjalidele juurdepääsu omavate isikute vahetusel või projektimeeskonna suurenemisel teavitab töövõtja enne nende materjalide esitamist eelnevalt tellijat.

3.1.5. Juurdepääsupiiranguga materjalide haldamine ja vahendamine toimub tellija poolt kontrollitavates failijagamiskeskkondades (nt Kaevik ja/või KRA Pilv).

3.1.6. Kui juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osasid on vaja edastada e-kirja teel tuleb kõik piiranguga failid enne edastamist krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga.

3.1.7. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osad tuleb andmekandjatele (CD, DVD, mälupulk või muu) salvestades krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga, kui tellija ei sätesta teisiti.

3.1.8. Igasugusel juurdepääsupiiranguga materjalide edastamisel (nt alltöövõtjatele) tagab töövõtja, et info mida saadetakse ei sisaldaks rohkemat, kui konkreetse tööülesande täitmise jaoks vaja.

3.1.9. Töövõtja sisemine tööprotsess ja kasutatavad arvutisüsteemid peavad välistama antud nimistusse mittekuuluvate isikute juurdepääsu piiratud infole (sh AK-märkega dokumendid, tellija projekteerimisjuhised, protokollid jms).

3.1.10. Juurdepääsupiiranguga materjale ei tohi kopeerida töövõtja kontrolli alt väljas olevatesse serveritesse (nt Google Drive, DropBox, OneCloud jms). Täpsustada tellijaga projekteerimise alustamisel, kuidas on töövõtjal lubatud juurdepääsupiiranguga materjale käidelda.

3.1.11. Töövõtja on kohustatud lubama tellijal teha pistelist kontrolli juurdepääsupiiranguga dokumentide käitlemise nõuete täitmise kohta.

3.1.12. Töid teostavad ja tööga seotud isikud (sh alltöövõtjad) annavad nõusoleku taustakontrolli teostamiseks vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413 alusel. Tööde teostamise aluseks on taustakontrolli edukas läbimine.

5/11

3.2. Projektijuhtimine

3.2.1. Ehitusprojekti koostamise ja teiste töövõtja poolt teostatavate ehituskonsultatsiooniteenuste töö juhtimine ning ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse peab tagama töövõtja.

3.2.2. Töövõtja peab kaasama projektijuhi, kelle ülesanded muuhulgas on:

3.2.2.1. terviklahenduste väljatöötamise korraldamine; 3.2.2.2. objekti erinõuete ja -tingimuste täpsustamine; 3.2.2.3. lähteülesande ning tellija erinõuete ja -vajaduste täpsustamine; 3.2.2.4. projekteeritava ja ehitatava objekti erinõuete ja –tingimuste täpsustamine,

sellega seotud lähteandmete piisavuse kontrollimine ja ajaliselt tegevuste vastavusse viimine;

3.2.2.5. koostöö juhtimine ja töövõtjate järelevalve teostamine, sealhulgas koosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine;

3.2.2.6. ehitusuuringute tulemuste piisavuse kontrollimine; 3.2.2.7. võimalike loamenetluste (nt ehitusloa taotlemine, ehitusteatise esitamine,

keskkonnaload) tingimuste väljaselgitamine; 3.2.2.8. planeeringutega (üldplaneeringu vms) seatud tingimuste välja selgitamine ja

täpsustamine; 3.2.2.9. projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku koostamine ja selle järgimine; 3.2.2.10. ajagraafiku detailiseerimine, täpsustamine ja uuendamine; 3.2.2.11. tagasiside andmine tellijale; 3.2.2.12. tehnilise kirjelduse mahtude võrdlemine projekteeritavate lahendustega; 3.2.2.13. tehnovõrkude koondplaani, tehnosüsteemide ja ehitise koondinfo ning mudeli

koostamise ja ajakohastamise korraldamine; 3.2.2.14. projekteeritavate lahenduste formaalse kokkusobimise, piisavuse ja

vastuolude puudumise tagamine; 3.2.2.15. ehitusprojekti terviklikkuse ning selle osade kokkusobivuse tagamine; 3.2.2.16. üldinfot sisaldava ehitusprojekti ühisosa koostamine; 3.2.2.17. lubade menetluse korraldamine ning kooskõlastuste hankimine.

3.3. Koosolekute korraldamine

3.3.1. Koosolekud tellijaga toimuvad iganädalaselt, kui pole kokku lepitud teisiti. Osapooled lepivad avakoosolekul kokku koosolekute korraldamise plaani.

3.3.2. Koosolekud toimuvad tellija poolt valitud asukohas Tallinna linnas, objektil või mujal eelnevalt kokkulepitud kohas.

3.3.3. Töövõtja presenteerib koosolekutel tellijale visuaalselt materjali koostatavatest projektlahendustest.

3.3.4. Erakorralised nõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele.

3.3.5. Koosolekute protokollid:

3.3.5.1. Projekteerimis- ja ehituskoosolekute käik ja sisu protokollitakse ja edastatakse

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalejatele e-posti teel. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) protokollid tuleb enne e-kirjalist edastamist krüpteerida DigiDoc3 krüpto programmiga.

3.3.5.2. Koosolekute protokollide koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine kuulub töövõtja töömahtu.

3.3.5.3. Koosolekul osalejatele antakse mõistlik aeg protokolli punktide kommenteerimiseks ja täpsustamiseks. Muudatuste sisse viimine protokollidesse enne poolte poolt allkirjastamist kuulub töövõtja töömahtu.

6/11

3.3.5.4. Protokolle koostatakse ja allkirjastatakse digitaalselt. 3.3.5.5. Protokollid jõustuvad pärast allkirjastamist osapoolte poolt (sh Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse esindaja). 3.3.5.6. Ajamääranguga jõustuvad protokollid (nt jõustub, kui 3 päeva jooksul ei esitata

vastuväiteid) on kehtetud.

3.4. Projektdokumentatsiooni kooskõlastamine

3.4.1. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus ning otsused protokollida projekteerimiskoosolekutel.

3.4.2. Tellija ei pea kooskõlastama ega nõustuma projekteeritud lahendustega, mida ei ole tellijale eelnevalt projekteerimisprotsessi käigus e-kirjaliselt või projekteerimiskoosolekul tutvustatud. Kõik võimalikud viivitused tellijale tutvustamata lahenduste hilisemast muutmisest lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse.

3.4.3. Kõik TK-s nõutud projektistaadiumid kooskõlastada tellijaga. Kooskõlastusringi täpne suurus selgub projekteerimistööde käigus, kogu kooskõlastusprotsess kuulub töövõtja töömahtu.

3.4.4. Tellija ei kohustu läbi vaatama vastutavate spetsialistide poolt allkirjastamata projekte. Kõik allkirjastamata projektide esitamisest tulenevad viivitused lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse.

3.4.5. Töövõtja kohustub teostama kõik vajalikud kooskõlastused ja lubade taotlemised, mis tulenevalt ehitusseadusest ja heast ehitustavast ning on vajalikud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde teostamiseks.

3.4.6. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele vt punkt 4. 4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele

4.1. Üldnõuded

4.1.1. Töövõtja kohustub tellijale üle andma ehitusprojektid kõigis TK-s küsitud staadiumites ja koos kõigi TK-s küsitud lisadega alljärgnevas mahus: 4.1.1.1. 1 (ühes) eksemplaris digitaalsel andmekandjal (Word, Excel, AutoCAD

versioonid 2006 või uuemad, lisaks kõik failid vormistatult .pdf-dena) ja digitaalselt allkirjastatuna.

4.1.1.2. 1 (ühes) eksemplaris originaalses failiversioonis.

4.1.2. Projektide vormistuse kaustastruktuur kooskõlastada tellijaga enne iga projektistaadiumi esitamist.

4.1.3. Vähemalt kaks nädalat enne tööprojekti üleandmist tellijale kooskõlastada üleantava projekti kõikide osade jooniste koosseis, seletuskirja sisukord ning projekti lisade koosseis tellijaga.

4.1.4. Kõik digitaalselt üleantavad materjalid (sh joonised, seletuskirjad jms) peavad olema digitaalselt allkirjastatud vastava eriala vastutava spetsialisti poolt.

4.1.5. Tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentides ja nende lisades esitatud soovituslikud vormistusnõuded on projektide vormistamisel kohustuslikud.

4.1.6. Kõik joonised tuleb esitada DWG formaadis. Täiendavalt esitada originaalfailid, kui ei ole kasutatud AutoCAD programme.

4.1.7. Iga joonis (PDF, DWG) tuleb salvestada omaette failiks. 4.1.8. DWG failid peavad olema vormistatud selliselt, et jooniste geomeetria oleks esitatud nii

MODEL- kui ka PAPERSPACE-s. 4.1.9. Projekti koosseisus olevate failinimede pikkus on max 40 tähemärki. 4.1.10. Projekti koosseisus olevate kaustanimede pikkus on max 15 tähemärki.

7/11

4.1.11. Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda ja välja trükkida.

4.1.12. Kõikide jooniste, seletuskirjade, spetsifikatsioonide jm nimedes peavad olema kajastatud lisaks joonise/dokumendi nimetusele ka projekti etapp ning objekti nimetus.

4.1.13. Kogu projektdokumentatsioonis peab olema läbivalt kirjanurkades kajastatud nii tellija (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) kui ka peaprojekteerija andmed.

4.1.14. Projekti dokumendid nimetatakse kirjanurkades ja nimetustes vastavalt konkreetse projekteeritava objekti koodile kõikide eriosade lõikes, ei ole lubatud kasutada erinevatel eriosadel erinevaid ise tuletatud objekti nimetusi või hanke nimetuses sisalduvaid lisa fraase.

4.1.15. Projekti digitaalne eksemplar peab sisaldama koondloetelu esitatavatest dokumentidest eraldi failina.

4.1.16. Nimetatud nõudeid eirates koostatud projekti ei loeta üleantuks. 5. Nõuded ehitustööde korraldamisele

5.1. Üldised ehitustööde korralduse nõuded

5.1.1. Ehitustööde aluseks võtta tellijaga eelnevalt kooskõlastatud tööprojekt ja arvestada selles esitatud ehitustööde teostamise nõuetega sh lähtuma käesolevast tehnilisest kirjelduses ja selle lisadest.

5.1.2. Töövõtja tagab ehituse projektijuhi, läbi kelle peab toimima kogu tellija ja töövõtja vaheline asjaajamine. Töövõtja ehitustööde aegne projektijuht vastutab ehitustööde nõuetekohase korralduse ja täitmise eest. Töövõtja poolne projektijuht peab täitma kõiki punktis 3.2.2 kirjeldatud ehitustööde aegseid kohustusi.

5.1.3. Järgida objektil kehtestatud julgeoleku nõudeid. Kõik objektil viibivad isikud peavad olema läbinud taustakontrolli.

5.1.4. Töövõtja peab koostama tööde detailse ajagraafiku ning sellest kinni pidama. Tööde ajagraafikut jälgida iganädalaselt ning ajagraafiku üksikasju täpsustada vastavalt tööde kulgemisele.

5.1.5. Töövõtja on kohustatud koostama tellija sooviavalduse korral muudatus- või lisatööde pakkumusi.

5.1.6. Muudatus- ja lisatööde pakkumises peab olema ära toodud ka viide tellija kirjalikule sooviavaldusele või töövõtja kirjalikule põhjendusele lisa- ja muudatustöö teostamiseks (e-mail, koosoleku protokolli punkt).

5.1.7. Ehitustööde ja nende nõuetekohasuse teostamise tõendamiseks peab töövõtja tegema piisaval arvul fotosid (kaetud tööde aktid). Fotode tegemise reeglid tuleb eelnevalt kokku leppida territooriumi valdajaga ja tellijaga, sest Kaitseväe objektidel ei ole üldjuhul fotografeerimine lubatud. Fotosid ei tohi teha mobiiltelefoniga, vaid kaameraga, millel saab mälukaardi esitada julgeolekule kooskõlastamiseks.

5.1.8. Ehitustööde käigus koostatavatele dokumentidele lisada märge Asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt avaliku teabe seadusele. Tellijal on õigus määrata millistele dokumentidele see märge on vajalik kanda. Asutusesiseseks kasutamiseks märgitud dokumente tuleb käidelda vastavalt kehtestatud korrale.

5.1.9. Ehitusdokumentatsiooni ja projektdokumentatsiooni kasutamine osalistele vabalt ligipääsetavas projektipangas on lubatud ainult vastava juurdepääsupiiranguga dokumentidele. Kõrgema kui AK märkega dokumentide laadimine sellisesse projektipanka ei ole lubatud.

5.1.10. Töövõtja on kohustatud teavitama koheselt avariidest, leketest, reostusest või erakorralisest vahejuhtumist.

5.1.11. Kõik ehitustöölised peavad kandma kõrgnähtavusega riietuselemente. Kõik ehitustöölised peavad kaasas kandma kuulmiskaitsevahendeid (kõrvaklapid/tropid) ja vajadusel neid kasutama. Kuulmiskaitse vahendite mittekasutamine isiklikul vastutusel.

5.1.12. Töövõtjal teostada objektil tööde järgsed taastamistööd ning lõpukoristus (töö mahtu kuulunud siseruumides ja ka väljas). Kogu ülejääv materjal, seadmed, ehituspraht,

8/11

pakendid jms objektilt teisaldada pärast igat objektil käiku.

5.2. Ehitustööde aegne dokumentatsioon

5.2.1. Ehitustööde aegne dokumentatsioon peab olema koostatud ja käideldud vastavalt

punktides 3 ja 4 sätestatud korrale.

5.3. Ehitustööde koosolekute korraldamine

5.3.1. Ehitustööde aegsed koosolekud korraldatakse vastavalt punktis 3.3. sätestatud korrale.

5.4. Tehnokommunikatsioonide ja kaevetöödega seonduv

5.4.1. Tehnokommunikatsioonide lammutamisega ja ümberehitamisega seonduvad ehitustööd peab töövõtja teostama viisil, et olemasolevatele säilitatavatele ehitistele oleks tagatud ehitustööde ajal ja ehitustööde lõppedes vähemalt samaväärne tehnovõrkudega varustatus.

5.4.2. Ehitusaegsete kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, elekter, küte, side) tagamise eest vastutab töövõtja.

5.4.3. Enne ehitustööde alustamist selgitada töövõtjal välja ja märkida kõik olemasolevate trasside asukohad. Kaevetöödel tagada olemasolevate trasside kaitse ja töökorras olek ehitustööde ajal. Trasside vahetus läheduses teostada kaevetööd mitte- mehhaniseeritult.

5.4.4. Kui kaeve- või ehitustöödel ilmneb keskkonnareostus, tuleb tööd koheselt peatada ning teavitada sellest tellijat ja vajadusel Keskkonnaametit. Vajadusel tuleb alale tellida reostusuuring (analüüsid), millega määrata edasise reostuse likvideerimise vajadus. Reostunud ala tuleb puhastada enne kaeve- või ehitustöödega jätkamist.

6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale

6.1. Üldnõuded

6.1.1. Kõik tehnosüsteemidega seotud küsimused, tingimused, nõuded ja ühilduvus

olemasolevate süsteemidega täpsustada tellijaga ning kohapealsete territooriumite valdajatega enne projekteerimistööde alustamist. Kogu vajaliku info olemasolu eest vastutab projekteerimisel töövõtja.

6.1.2. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus. 6.1.3. Töövõtja töövõttu kuulub kõikide kasutatavate materjalide ja seadmete

kooskõlastamine, teostusdokumentatsioon (teostusjoonised, mõõteprotokollid, kaetud tööde aktid, tootelehed, sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, seadistusaktid, kasutuselevõtule eelnev audit, hooldus- ja kasutusjuhendid, käidukava) koostamine ja esitamine ning personali koolitus.

6.1.4. Töövõtjal tuleb hinnata arvutatud võimsuste ja seadmete valikul nende omavahelist sobivust ja vajadusel täiendavate lisaseadmete või meetodite kasutamise vajadust tagamaks enamlevinud voolukvaliteedi probleemide (kõrgemad harmoonilised, ebaühtlane koormatus, kaitseseadmete ebakorrektne rakendumine, liigsed pingekaod ning lekkevoolud, reaktiivenergia teke jne). Seadmete ja materjalide ebakõlade ning probleemide ilmnemise korral teavitada tellijat.

6.1.5. Kõikidele elektripaigaldistele, millel teostati ehitus või muudatustöid tuleb viia läbi audit ja esitada tellijale teostusdokumentatsiooni koosseisus auditi dokumendid. Auditi saatmine TTJA-le kooskõlastada eelnevalt tellijaga.

6.1.6. Kõik tööde käigus üle jäävad seadmed ja materjalid (s.h ehituse ja remondi käigus tekkinud prügi) transportida objektilt ära ning nõuetekohaselt utiliseerida, kui tellija ei ole täpsustanud teisiti.

9/11

6.1.7. Tööde teostamise käigus ei tohi tekkida tarbija seadmetel elektrikatkestusi. Absoluutselt möödapääsmatu katkestuse korral peab nende käigus tekkiv elektrikatkestuse aeg olema minimaalne. Sellisel juhul elektrikatkestused kooskõlastada tellijaga vähemalt 14 päeva enne planeeritud katkestust esitades selleks katkestuse kava (aeg, elektrivarustuseta jäävad seadmed, teostatavate tööde kava). Tellijal on õigus katkestust edasi lükata või nõuda töövõtjalt katkestuse käigus osade seadmete elektrivarustuse säilitamist võimalikus ulatuses.

6.2. Lähte- ja normdokumendid

6.2.1. Kõikide lähte- ja normdokumentide puhul kasutada projektide tellijale üleandmisel

kehtivaid redaktsioone. Töövõtja kinnitab, et omab asjakohaste EVS normatiivdokumentide teavet.

6.2.2. Vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub töövõtjal ning tellijapoolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta töövõtjat vastutusest.

6.2.3. Projekteerimisel ja ehitusel lähtuda alljärgnevatest lähte- ja normdokumentidest: 6.2.3.1. EVS-HD 60364 Madalpingelised elektripaigaldised. Kogu standardiseeria; 6.2.3.2. EVS-EN IEC 61439. Madalpingelised aparaadikoosted. Kogu standardiseeria; 6.2.3.3. EVS-EN 12464. Valgus ja valgustus. Kogu standardiseeria; 6.2.3.4. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 6.2.3.5. EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 6.2.3.6. Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I ja II osa; 6.2.3.7. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 6.2.3.8. RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025“. 6.2.3.9. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“; 6.2.3.10. Majandus ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“.

6.2.4. Viidatud lähte- ja normdokumentides nõuete erinevuste ilmnemise korral peab töövõtja

arvestama kõrgemate nõudmistega. Tellijal on õigus lõplike nõudmisi, töö mahte ja lahendusi täpsustuda ja muuta projekteerimise või ehituse käigus.

6.3. Nõuded siseelektripaigaldisele

6.3.1. Kõikidesse uutesse el.keskustesse ja kaabliteedele tagada vähemalt 30% ruumi ning

võimsuse varu. 6.3.2. Kõik hoonesisesed kaabliteed teostatakse kohtkindlalt kaablikarbitutes, -torudes või

redelitel pinnapealselt ning seinakronšteinidel. Kasutada sama tootja materjale. 6.3.3. Kõik kaablid, elektrikeskused, pistikupesad, harukarbid, lülitid, indikatsioonituled,

näidikud jm elektriaparatuur üheseltmõistetavalt markeerida. Markeerimiseks kasutada spetsiaalseid ajas kestvaid materjale. Kõik kaablid markeerida kilpide siseselt (nt kilbi seadmete vahel) ja kilpidest/haruparkidest väljumisel mõlemas otsas. Kõik väljuvad kaablid peavad identifitseerimiseks olema tähistatud. Kaablid peavad olema lisaks tähistatud iga 50 m tagant ja seintest läbimisel, samuti tähistada ka harutoosid. Juhinduda eelprojektist A03-25.

10/11

6.4. Küte ja ventialtsioon remont- ja ehitustööd,

6.4.1. Juhinduda eelprojektist 0126 6.4.2. Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva

vesikeskküttesüsteemiga. Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne küttevõimsus on 2,5 kW.

6.4.3. Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi).

6.4.4. Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid

6.4.5. Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu temperatuurile.

6.4.6. Küttesüsteem peab tagama käesolevaeelprojekti seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC.

6.5 Üld remont- ja ehitustööd,

6.5.1.Juhinduda eelprojektist KLMV

6.5.2. Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm.

6.5.3 Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise kaigus ei muudeta.

7. Tööde üleandmise kord

7.1. Teostusdokumentatsioon

7.1.1. Koostada kõiki teostatud töid ja olemasolevaid seadmeid objekti terviklikku

elektripaigaldist kajastav teostusprojekt. Teostusprojekt peab sisaldama kõiki projektkoosseisu osasid, olema terviklik, lõplik ning kogu objekti elektrivarustust kajastav.

7.1.2. Teostusdokumentatsioon sisaldab endas teostusjoonised, mõõteprotokolle, kaetud tööde akte, tootelehti, sertifikaate, vastavusdeklaratsioone, seadistusakte, kasutuselevõtule eelnevat auditit, hooldus- ja kasutusjuhendeid, käidukava jms.

7.1.3. Teostusdokumentatsioon esitada punktis 6.1.3 sätestatud mahus vastavalt projektdokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise nõuetele.

7.1.4. Tööde eeldatav üleandmise tähtaeg on 31.10.2026.

11/11

7.2. Komplekskatsetuse korraldamine

7.2.1. Töövõtja eesmärk on tagada kogu objekti olemasoleva elektrivõrgu ja tehnosüsteemide

terviklik ning individuaalne toimimine ning selles veenduda komplekskatsetuse abil. 7.2.2. Töövõtja viib läbi kogu objekti elektrisüsteemi ja selle üksikute tehnoloogiliste sõlmede

katsetused. 7.2.3. Töövõtja esitab enne tööde üleandmist aegsasti ehitustööde ja tehnosüsteemide

komplekskatsetuse kava ja ajagraafiku, et tellijal oleks võimalik kaasata oma erialaspetsialiste, omanikujärelevalvet, haldureid, kasutajaid ja teenuseosutajaid.

7.2.4. Lisaks esitab töövõtja eelnevalt omalt poolt läbiviidud katsetamise tulemused ja raportid 7.2.5. Kõikide katsetuste käigus ilmnenud vigade või puudujääkide parandamine kuulub

täiemahuliselt töövõtja tööde mahtu. 7.2.6. Vormistada ja esitada tellijale katsetuste tulemusi kinnitav raport.

7.3. Koolituste korraldamine

7.3.1. Töövõtja viib läbi kõikide rajatud tehnosüsteeme tutvustava ja hõlmava koolituse. 7.3.2. Enne koolituse toimumist on vajalik esitada kasutus- ja hooldusjuhised tutvumiseks. Kui

koolituse läbiviimiseks koostatakse eraldi õppematerjal, siis see tuleb esitada pärast koolitust tellijale.

7.3.3. Koolituste läbiviimisel arvestada, et Tellija või kasutaja poolt peavad samad isikud osalema koolitustel, seega ei saa erineva süsteemi koolitusi läbi viia samaaegselt.

8. Tehnilise kirjelduse lisad

8.1. Lisa 1.1 Eelprojekt

Projekteerija: OÜ KJV Süsteemid

Lasnamäe 6-80, Tallinn

tel. 56485005, e-post: [email protected]

MTR registreering EEP001454

Reg. kood 11536560

Peaprojekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso

Registrikood 10084340

Õle tn 23, Tallinn, 10319

tel. 6828777, e-post: [email protected]

Töö Nr: 0126

Staadium: Eelprojekt

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

MÕISA TEE 1, VIIMSI VALD, HARJU MAAKOND

KÜTE JA VENTILATSIOON

Vastutav spetsialist: Aivar Alliksaar

Volitatud kütte-, ventilatsiooni-

ja jahutuseinsener, tase 8

Tallinn

26.03.2026

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

2/8

SISUKORD

Üldosa

Ehitusprojekti eesmärgid

Käesoleva tööga on antud Mõisa tee 1, Viimsis vallas asuva muuseumi hoone ekspositsioonisaali

juurdeehituse kütte ja ventilatsiooni lahendus eelprojekti staadiumis, vastavalt Eesti Vabariigi

standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.

Alusdokumendid

1.2.1. Lähteandmed

Projekteerimisel on lähtutud:

• Arhitektuuribüroo Eek & Mutso poolt koostatud arhitektuurne eelprojekt;

• Tellija lähteülesanne ning projekteerimiskoosolekutel kokkulepitu.

Normatiivne baas

Projekteerimisel on aluseks võetud järgmised õigusaktid ja normdokumendid:

• Ehitusseadustik;

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“;

• Majandus- ja taristuministri 07.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

• EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“;

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

• EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“;

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.

Moodul M1-6”;

• EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3:

Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4)„;

• EVS 906:2018 Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3 „Mitteeluhoonete

ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“;

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

3/8

• EVS 860-1:2010 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud,

mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;

• LVI RAkMK-00421 Soome ehitustööde määruste kogumik, osa D2. Hoonete sisekliima

ja ventilatsioon. Määrused ja juhised 2012.

Välisõhu arvutuslikud parameetrid

Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• talvel VAT=-21 °C, RH=90%.

Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• suvel VAT=+27°C, RH=50% (ventilatsiooni- ning jahutusseadmete

dimensioneerimiseks);

• VAT=+35°C, RH=40% (katusel oleva jahutusseadme valikul).

Nõuded ruumide sisekliimale ja selle reguleerimisele

Projekteeritavas juurdeehituses tagatakse siseõhu kvaliteet (vähemalt klass II, EVS-EN 16798)

vajaliku õhuvahetuse kindlustamisega.

Õhu liikumise piirkiirused töötsoonis on 0,2 m/s.

Ruumi õhu niiskuse reguleerimist ette nähtud ei ole.

Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud A-filtriga korrigeeritud müra piirtase on 35 dB(A)

Välisterritooriumil on tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtase 45 dB(A). Kõigi

hoonet teenindavate tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb seadmete

montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud

paigaldusnõudeid ja kasutada seadmete ja torustike ühendamisel elastseid liitmikke,

vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid.

Kütte ning ventilatsiooni kavandamisel on peaeesmärgiks ruumidesse ette nähtud sisekliima

saavutamine lihtsalt ja energiasäästlikult.

Ruumide siseõhu parameetrid on esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“.

Tabel 1 Ruumide sisekliima parameetrid

Ruum / Kasutus Siseõhu

temperatuur

kütteks

Välisõhu hulk

(s) = siirdeõhk

Väljatõmbe-

õhu hulk

Müra tase

°C l/(s·ühik) l/(s·ühik) dB(A)

Ekspositsioonisaal

koos

juurdeehitusega

21 3 l/(s·m2) 3 l/(s·m2) 35

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

4/8

Küte

Üldosa

Küttesüsteem peab tagama EVS-EN 16798 ja/või EVS 906 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete

täitmise. Küttesüsteemi osad peavad olema valitud nii, et arvutuslik küttevõimsus oleks tagatud

kõigil küttesüsteemi osadel.

Välispiirete soojusläbivused

Välisseinad U=0,12 W/m2·K,

katuslagi U=0,12 W/m2·K,

põrand pinnasel U=0,11 W/m2·K,

aknad U=0,8 W/m2·K,

Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile

Küttesüsteemi üldine tööiga 50 a. See eeldab süsteemi juhendikohast korrapärast hooldust ja

lühema tööeaga seadmete asendamist. Üksikute seadmete tööiga on väiksem ning kogu süsteemi

vajalik tööiga tagatakse üksikute komponentide väljavahetamisega. Allpool on komponentide

eeldatav eluiga aastates.

Tsirkulatsioonipumbad 15 a

Paisupaagid ja kaitseklapid 20 a

Ajamiga ventiilid 15 a

Küttekehaventiilid 25 a

Termostaadid 15 a

Küttesüsteemi kirjeldus

Keskküttesüsteem

Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskküttesüsteemiga.

Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse

välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis

ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud

paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla

lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne

küttevõimsus on 2,5 kW.

Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega,

et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi).

Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse

konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks

paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid.

Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme

reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

5/8

temperatuurile.

Küttesüsteem peab tagama käesoleva seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri

nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC.

Küttesüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest, määrustest,

normidest ja standarditest ning juhinduda Soome ehitustööde üldiste kvaliteedinõuete

käsiraamatust Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002.

Tulekaitsemeetmed

Tule- ja plahvatusohtlikke töid teostades tuleb erilist hoolt kanda selle eest, et sädemetest

tekkiv tuleoht oleks võimalikult väike. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on tuleohtlikes

paikades ning kergestisüttivate ainete läheduses keelatud

Kuna kõik paigaldatavad küttetorustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude läbiminekuid

tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et torustikku peab

paigaldama suuremas ulatuses, siis kõik torustike tuletõkketarinditest läbiminekute avad peab

tihendama Päästeameti poolt heaks kiidetud tuldtõkestava ainega selleks volitatud firmade

poolt.

Ventilatsioon

Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Ruumide arvutuslikud õhuhulgad on leitud vastavalt normatiividele ning juhendmaterjalidele

ning esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“.

Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile

Ventilatsioonisüsteemide eeldatav eluiga on 20 aastat. Eeldatav eluiga tagatakse korraliste

hooldustööde teostamisega. Garantiitingimused ja garantiiaja kestvus määratakse vastavalt Eesti

Vabariigis kehtiva seadusandlusega kui Tellijal ei ole teisiti kokku lepitud.

Ventilatsioonisüsteem peab tagama lubatust väiksemad müratasemed ja ettenähtud

õhuvooluhulgad.

Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (juhend D2 p. 3.7). Kui paigalduse

käigus esineb tehnilisi puudujääke, peab läbi viima ventilatsioonikanalite survekatsetused

vastavalt standardile SFS 4699 „Ilmastointi. Ilmastointilaitosten tiiviysvaatimukset.” Ehituse

ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna, et vältida ehitustolmu jms sattumist torustikku.

Enne objekti üleandmist Tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja

esitada Tellijale torustike ülevaatuse videoraport Tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike

puhastusaste peab vastama juhendile „Sisäilmastoluokitus 2018” visuaalsele puhtusklassile

P1≤0,7 g/m².

Ventilatsiooni kirjeldus

Hoone ventileerimine toimub olemasoleva mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni

kaudu. Juurdeehituse ventilatsioon lahendatakse olemasoleva ventilatsiooni abil, mis teenindab

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

6/8

ekspositsioonisaali. Ette nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid,

mis ühendatakse olemasoleva ventilatsioonisüsteemi torustikuga. Vajadusel tuleb

lõpuelementide ette paigaldada reguleerklapid. Peale nende tööde teostamist peab teostama ka

süsteemi õhuhulkade välja reguleerimise.

Ventilatsioonikanalid paiknevad lae all, ripplae taga. Ventilatsioonikanalite ja lõpuelementide

paigaldamisel peab arvestama muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega.

Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B.

Kõik ventilatsioonikanalid peavad olema puhastatavad. Selleks nähakse ette puhastusluugid

raskesti ligipääsetavate nurgatükkide ja hargnemiskohtade juurde ning sirgetele lõikudele iga

8 m järgi. Umbsetes lagedes peavad olema paigutatud teenindusluugid kõikide puhastusluukide

juurde pääsemiseks. Luukide suurused tuleb valida nii, et oleks võimalik juurde pääseda kõigi

teenindust vajavate elementideni.

Põhiseadmed ja materjalid

Õhukanalid

Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel

kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja

seinapaksused peavad vastama EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”

nõuetele. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Pehmete

ventilatsioonitorude kasutamine on keelatud.

Õhutorustikule paigaldatakse vastavalt projektile tuletõkkeklapid ja vajadusel isoleeritakse ning

varustatakse reguleer- ja puhastusosadega.

Ventilatsioonikanalite survekatsetused teostada vastavalt standardile SFS 4699.

Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon,

Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.“ ja LVI 12-10370 Soome

juhendmaterjalile 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“ nõuetele. Kinnituste

dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu

torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus.

Suuremõõtmeliste torustike ja kambrite puhul lisandub ka seal puhastustöid teostava inimese

kaal. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on

torustiku tulepüsivusaeg.

Lõppelemendid

Ruumide sissepuhkeks ja väljatõmbeks on ettenähtud kasutada laehajuteid, plafoone või

ventilatsioonireste.

Lõpuelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne

ja nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat

müra, et see summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat

reguleerimisvõimet. Lõppelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud

mittepõlevatest materjalidest.

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

7/8

Isolatsioon

Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojuskaod ei ole optimaalsetest suuremad.

Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsiooni kanali pinnal ning tagada tuleb

tuleohutus. Isoleerimine peab vastama Soome LVI 50-10344, LVI 50-10345 või EVS 860

nõuetele. Tuletõkkeisolatsiooni paksuse valikul tuleb lähtuda toru diameetrist ja kehtivatest

nõuetest. Isolatsiooni kattematerjali tuletundlikkuse klass peab olema vähemalt CL-s2,d0.

Soojusisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-/mineraalvilla matte

tihedusega ≥30 kg/m³. Tuletõkkeisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-

/mineraalvilla võrkmatte tihedusega ≥100 kg/m³.

Reguleerklapid

Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) reguleerklappe, mis on

varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise.

Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole ventilatsiooni kanalite puhastamisel

takistuseks, näiteks IRIS- tüüpi klapid.

Kandiliste õhukanalite puhul tuleb kasutada restklappe. Kanalites ristlõike pindalaga üle 0,1

m2, kasutatakse mitmelabalisi restklappe.

Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu

levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või

raskestisüttivatest materjalidest.

Kuna kõik paigaldatavad ventilatsiooni torustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude

läbiminekuid tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et

torustikku peab paigaldama suuremas ulatuses, siis peab tuletõkke tarindit läbivatele

õhukanalitele paigaldama tuletõkkeklapid.

Kasutada tuleb EI-klassi tuletõkkeklappe. Tuletõkestile ei esitata isoleerimisvõime nõuet juhul,

kui õhukanali pindala on maksimaalselt 200 cm2. Tuletõkestites tuleb kasutada 72°C

sulavkaitsmeid. Juhul, kui tuletõkestusklappi ei õnnestu paigaldada otse tuletarindi piirile, tuleb

klapi ja tarindi vahele jääv osa isoleerida tarindile vastava tulepüsivusega isolatsiooniga.

Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele, peavad

täitma tulekindluse nõudeid, isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev.

Ventilatsioonikanalite puhastamiseks torustikule tuleb paigaldada puhastusluugid.

Puhastusluugid peavad oma mõõtmetelt vastama standardile EVS 812-2:2014. Puhastusluugid

peavad olema avatavad ainult tööriistade (kruvikeeraja või mutrivõti) abil.

Puhastusluugid peavad olema paigaldatud:

• püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse, horisontaalsete harude otstesse, üle 45°

põlvede, õhuvõtu-, väljapuhke- ja jaotuskambritele ja tulekaitseklappide juurde;

• kohtadesse, kust puhastust võimaldavate elementideni (puhastusluugid, õhujagajad,

ventilatsiooniplafoonid ja -restid) on üle 8 m, sissepuhketorustikel võib puhastusluukide

vaheline kaugus olla kuni 15 m;

• reguleerklappide juurde, kui neid ei ole võimalik muul moel puhastada (nt. maha võtta).

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

8/8

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel juhinduda arhitektuurse osa seletuskirjas toodud

nõuetest.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

1/14

8.6. Hoone tugev – ja nõrkvoolupaigaldised

Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 1. Projekti üldosa .................................................................................................................... 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS .................................................................................

2.1. Üldandmed .................................................................................................................. 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 2.1.2. Alusdokumentatsioon ...........................................................................................

2.2. Olemasolev ................................................................................................................. 2.3. Põhiandmed ................................................................................................................

2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed................................................ 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ............................................................... 2.5. Elektri arvestussüsteem .............................................................................................. 2.6. Varutoitesüsteem ........................................................................................................ 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem ........................................................................ 2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ................................................. 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ........................................................................

2.9.1. Maanduspaigaldis ................................................................................................ 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus ............................................................................................

2.10. Kaabliteed ............................................................................................................... 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid ......................................................................................... 2.10.2. Kaablikarbikud ..................................................................................................... 2.10.3. Riputussüsteemid ................................................................................................ 2.10.4. Läbiviigud .............................................................................................................

2.11. Jõuseadmete elektrivarustus ................................................................................... 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus ......................................................................... 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ............................................................................ 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus .........................................................................

2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ................................................................................. 2.12.1. Pistikupesad......................................................................................................... 2.12.2. Lattliinid ................................................................................................................ 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ............................................................

2.13. Valgustussüsteemid ................................................................................................ 2.13.1. Üldvalgustus ........................................................................................................ 2.13.2. Fassaadivalgustus ............................................................................................... 2.13.3. Reklaamvalgustus ................................................................................................ 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem ..........................................................................

2.14. Küttesüsteemid ja seadmed .................................................................................... 2.15. Tuleohutussüsteemid ..............................................................................................

2.15.1. Piksekaitse ........................................................................................................... 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ................................................

2.16. Tulekaitse ................................................................................................................

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

2/14

3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ................................................................................... 3.1. Üldandmed ..................................................................................................................

3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 3.1.2. Alusdokumendid ..................................................................................................

3.2. Olemasolev ................................................................................................................. 3.3. Kaabliteed ...................................................................................................................

3.5. Tulekahjusignalisatsioon ............................................................................................. 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem ..................................................................................... 3.7. Videovalve .................................................................................................................. 3.8. TV-võrk ....................................................................................................................... 3.10. Tulekaitse ................................................................................................................ 3.11. Lisad ........................................................................................................................

4. HOONEAUTOMAATIKA .................................................................................................... 4.1. Üldandmed ..................................................................................................................

Sisukord .......................................................................................................................... 1 1. Projekti üldosa .......................................................................................................... 3

2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 3 2.1. Üldandmed ......................................................................................................... 3

2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 3 2.1.2. Alusdokumentatsioon .................................................................................. 3

2.2. Olemasolev ........................................................................................................ 4

2.3. Põhiandmed ....................................................................................................... 4

2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed ....................................... 4 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ...................................................... 4 2.5. Elektri arvestussüsteem ..................................................................................... 5

2.6. Varutoitesüsteem ............................................................................................... 5 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem................................................................ 5

2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ........................................ 5 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ............................................................... 5

2.9.1. Maanduspaigaldis ........................................................................................ 5 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus .................................................................................... 5

2.10. Kaabliteed ....................................................................................................... 6 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid .............................................................................. 6 2.10.2. Kaablikarbikud .......................................................................................... 6

2.10.3. Riputussüsteemid ..................................................................................... 6 2.10.4. Läbiviigud ................................................................................................. 6

2.11. Jõuseadmete elektrivarustus .......................................................................... 7 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus ............................................................. 7 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ................................................................ 7 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus .............................................................. 7

2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ........................................................................ 7 2.12.1. Pistikupesad ............................................................................................. 7 2.12.2. Lattliinid .................................................................................................... 7 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ................................................. 7

2.13. Valgustussüsteemid ........................................................................................ 8

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

3/14

2.13.1. Üldvalgustus ............................................................................................. 8

2.13.2. Fassaadivalgustus .................................................................................... 8 2.13.3. Reklaamvalgustus .................................................................................... 8 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem .............................................................. 8

2.14. Küttesüsteemid ja seadmed ............................................................................ 9 2.15. Tuleohutussüsteemid ...................................................................................... 9

2.15.1. Piksekaitse ............................................................................................... 9 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ..................................... 9

2.16. Tulekaitse ........................................................................................................ 9 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 10

3.1. Üldandmed ....................................................................................................... 10

3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 10 3.1.2. Alusdokumendid ........................................................................................ 10

3.2. Olemasolev ...................................................................................................... 11 3.3. Kaabliteed ........................................................................................................ 11

3.4. Andmesidesüsteemid ....................................................................................... 11 3.5. Tulekahjusignalisatsioon .................................................................................. 11 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem .......................................................................... 12

3.7. Videovalve ........................................................................................................ 12 3.8. TV-võrk ............................................................................................................. 12

3.9. Helindussüsteem .............................................................................................. 12 3.10. Tulekaitse ...................................................................................................... 12 3.11. Lisad ............................................................................................................. 13

1.Projekti üldosa Käesolev projekti "Kindral Laidoneri muuseumi veranda" EN osa on koostatud OÜ Arhitektibüroo

Eek&Mutso tellimusel.

2.HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS

2.1. Üldandmed

2.1.1.Projekteerimistöö piiritlus

Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid:

- Üldvalgustus

- Evakuatsioonivalgustus

- Pistikupesade võrk

2.1.2.Alusdokumentatsioon

2.1.2.1. Lähteandmed

- Arhitektuurosa eelprojekt

- Tellija lähteülesanne

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

4/14

2.1.2.2. Ehitusuuringud

Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid.

2.1.2.3. Normdokumendid

Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd,

kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.

Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:

1. Ehitusseadustik

2. Seadme ohutuse seadus

3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele”

Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu:

1. EVS-HD 60364 “Ehitise elektripaigaldised”; “Madalpingelised elektripaigaldised”

2. EVS-EN 12464-1:2011 “Valgustus. Siseruumi töökohad”

3. EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”

4. EVS-EN 1838:2013 “Valgustehnika. Hädavalgustus”

5. EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid”

6. EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted”

7. EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in three phase a.c systems”

Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:

1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97,

sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega.

2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt

3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele

2.2. Olemasolev Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk.

2.3. Põhiandmed

2.3.1.Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed

Hoone juhistikusüsteem TN-S (N ja PE eraldus hoone peakilbis)

Toitepinge 3x230/400 V; 50 Hz

Arvutuslik võimsus Pa=5 kW

Juurdeehitatav elektripaigaldis ei nõua olemasoleva hoone peakaitsmete suurendamist.

Võimsus täpsustatakse järgmises projekteerimisfaasis.

2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid Peakeskus

Hoone peakeskus PJK1 paikneb 1. korrusel asuvas tehnilises ruumis.

Keskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa elektrivarustuse tagamiseks.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

5/14

Rühmakeskused

Kilbid teostatakse TN-S süsteemis.

Jaotuskeskused dimensioneeritakse ca. 30% vaba ruumi ja võimsusvaruga.

Jaotuskeskused komplekteeritakse 3-pooluselise pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühise ja

ülekoormuse eest kaitsvate kaitselülititega.

Ohtlikes kohtades paiknevate tarbijate ja üldkasutatavate pistikupesade ahelad varustatakse rikkevoolu

kaitselülititega rakendusvooluga  30 mA.

Tehnilistes v.a. elektrikilbiruumis paiknevad jaotuskeskused valmistatakse kaitseastmega IP44, muudes

ruumides kaitseastmega IP30.

Jaotuskeskused varustatakse tüüp 2 liigpingepiirikutega.

Üldnõuded elektrijaotuskeskustele

Keskuse samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang.

Termoreleede vinnastusnupud, juhtlülitid ja muud tavakasutuses olevad seadmed tuleb paigaldada nii, et

keskuste katteid ei tuleks avada kasutusolukordades.

Klemmliistude, kontaktorite ja kaitselülitite katted peavad hooldustoimingute pärast olema hingedega.

Keskustes paiknevad kaitsmed, lülitid ja komponendid märgitakse selgelt ja püsivalt elektriskeemide

järgi.

Jõuahelate kaablid ühendatakse numereeritud klemmliistudele kuni soone ristlõikeni 16mm2.

Juhtimiskaablid ühendatakse numereeritud riviklemmidele. Klemmliistudele jäetakse ca 20 % varu.

Vahetuskäepidemetele ja keskuse katete avamise tööriistadele paigaldatakse kinnitusalused keskuste

katete külge.

Indikatsioonivalgustites kasutatakse LED lampe.

2.5. Elektri arvestussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale ei nähta ette eraldi arvestit.

2.6. Varutoitesüsteem Evakuatsioonivalgustid peavad välise toiteta töötama 3 tundi.

Evakuatsioonivalgustitena kasutatakse autonoomsete akuseadmetega varustatud erivalgusteid.

Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis.

2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale süsteemi ei kasutata.

2.8. Maandused ja potentsiaaliühtlustused

2.8.1.Maanduspaigaldis

Hoonel on olemasolev maandussüsteem.

2.8.2.Potentsiaaliühtlustus

Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-IEC 60364, EVS-EN 60529 ning

kasutatud järgmisi kaitseviise:

- Põhikaitsena – põhiisolatsioon, kaitsekatted ja ümbrised

- Rikkekaitsena – kaitsemaandamine, automaatne väljalülitamine, potentsiaalide ühtlustus

- Lisakaitsena – rikkevoolu kaitselülitid

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

6/14

Inimeste ohutuse tagamiseks peab elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge jääma alla 50 V või peab

olema tagatud kiire väljalülitus. Selle jaoks teostatakse kaitsemaandus ja potentsiaaliühtlustus ning

rikkevoolukaitsete kasutamine. Vastavalt EVS-HD 60364-4-41 lõppahelate kaitseaparaatide enimalt

lubatav väljalülitusaeg peab olema alla 0,4 s 230 VAC juhul, 0,2 s 400 VAC juhul.

Potentsiaalide ühtlustuseks elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada,

kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed).

Potentsiaalide ühtlustuseks nähakse ette potentsiaalide ühtlustuse latid tehnilistes ruumides.

Peamaanduslatiga ja potentsiaalideühtlustus lattidega ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid

metallkonstruktsioonid (ka kaabliredelid, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid)

isoleeritud vaskjuhtme abil. Potentsiaalideühtlustus juhtide ristlõiked valitakse vastavalt standardile

(EVS, IEC).

2.9. Kaabliteed

2.9.1. Kaabliredelid ja rennid

Kaabliteedeks projekteeritakse kuumtsingitud terasest tehases valmistatud kaabliredelid.

Kaabliredelite üksteise kohale paigalduse korral peab nõrkvoolukaablite redel asetsema allpool ja

elektrikaablite redel pealpool.

Koridorides ja avalikes kohtades, kus ripplagesid ei ole (riiulid on näha), tuleb kasutada tsingitud vähese

perforatsiooniga plaatkaabliriiuleid. Plaatriiulid tuleb varustada tsingitud kaanega. Plaatkaabliriiulite

värvus tuleb täpsustada sisearhitektiga. Pistikupesade ja karpide kinnituseks tuleb kasutada tehases

valmistatud spetsiaalseid plaataluseid.

Juhul kui kaabliteed paiknevad ripplagede taga, peab olema tagatud juurdepääs kaabliteedele kas

teenindusluukide või moodulitena avatava ripplae näol.

Üldjuhul kasutatakse eraldi kaabliteid tugevvoolu kaablitele, nõrkvoolu kaablitele ja tehnoloogilise

kaablitele.

Kohtades kus tugev- ja nõrkvoolukaablid on otstarbekas paigaldada ühistele kaabliteedele, tuleb jälgida

Eesti Vabariigi Standardi EVS-EN 50174-2:2018 nõudeid.

Kaabliteedel nähakse ette vaba paigalduspinda 20..30 %.

2.9.2. Kaablikarbikud

Ruumides nähakse ette horisontaalsed seinakarbikuid töökohtadele seina ääres ning vertikaalseid

kaablikarbikuid klaasseinte vahel tummseintel. Üldjuhul nahakse ette plast.karbikud.

Karbikutes tuleb ette näha vahesein nõrkvoolu- ja tugevvoolukaablite eristamiseks.

Nõupidamisruumides nõupidamislaua alla nähakse ette põrandas pistikupesade karbid laua pistikupesade

komplekti ühendamiseks (laua pistikupesad kuuluvad mööbli töövõttu). Kaablite juurdeviimiseks

põrandakarpi tuleb põrandasse paigaldada piisav arv reservtorusid nõrkvoolusüsteemi kaablite

paigalduseks. Põrandakarpide kaaned kaetakse põranda pinnakattematerjaliga.

2.9.3. Riputussüsteemid

Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.

2.9.4.Läbiviigud

Läbiviikudel seintest kaablid kaitsta mehhaaniliste vigastuste eest tavaliselt metallist läbivedamistorude

abil. Mehhaanilistest koormustest täiesti vabades kohtades võib kaitse teha plastiktorust. Kõik kaablite

läbiviigukohad tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega),

akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

7/14

2.10. Jõuseadmete elektrivarustus

2.10.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus

Kasutatakse olemasolevaid KVJVK süsteeme.

2.10.2. Köögiseadmete elektrivarustus

Antud objektil ei asu suurkööke.

2.10.3. Muude seadmete elektrivarustus

Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või seadmega

komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide

omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni

järgi.

2.11. Elektritoite ühendussüsteemid

2.11.1.Pistikupesad

Üldjuhul kaabeldus teostatakse süvistatuna seintesse või varjatuna ripplagede taga.

Tehnilistes ruumides on kaabeldus ja pistikupesad pinnapealsed.

Niisketes, tolmustes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega pistikupesi.

Kõik pistikupesade rühmad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga  30 mA.

Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi. Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui

2,5 mm2 ristlõikepindalaga vask juhte.

Kõik pistikupesad varustatakse siltidega, kust selgub rühmakeskuse- ja rühmatähis.

2.11.2.Lattliinid

Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.

2.11.3.Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid

Hoonesiseste magistraalliinidena kasutada tuld mitte levitava isolatsiooniga kaableid. Ristlõike puhul

kuni 25 mm2 kasutada vasksoontega kaableid ja suurema ristlõike puhul üldjuhul alumiiniumsoontega

kaableid. Kaablid märgistada mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega.

Hoonesiseste valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete toitekaablitena kasutatakse vasksoontega kaableid.

Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca-

s1,d1,a2.

Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada

kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad

selle ruumi tuletundlikkuse nõudele.

Välistingimustes kasutada kaablit mille isolatsioon on UV kindel (või täiendavalt kaitstud UV-kindla

kõriga) ja ette nähtud välistingimustesse paigaldamiseks.

Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid jms). Jälgida, et kaablisoonte värvid vastaksid EVS

nõuetele.

Juhistike paigaldamisel tuleb tagada, et kaablid, juhtmed, nende klemmid ja liited ei saaks paigaldamise,

käidu ega hooldustööde ajal mehaaniliselt kahjustada.

Juhtmed ja kaablid peavad kulgema püst- või rõhtsuunas. Paigaldamisel põrandasse, ristumistel

torustikega ja seintest läbiviikudel paigaldada kaablid kaablikaitsetorudesse.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

8/14

2.12. Valgustussüsteemid

2.12.1.Üldvalgustus

Valgustuspaigaldis teostada kooskõlas järgmiste normidega:

1. Eesti Standard EVS-EN 12464-1.

2. Tellija soovid.

Valgustuse süsteem projekteeritakse lähtudes elektrienergia säästlikkusest, võimalikult lihtsana ja

minimaalselt hooldatavana läbi järgmiste valikute:

- kasutada keskmise elueaga valgusallikaid (LED min 50 000 h, L90);

- eri tüüpi lampide ja valgustite arv viia minimaalseks;

- kasutada kergesti hooldatavaid valgusteid.

- valgustite LOR väärtus peab olema ≥80%

- valgustite värvustemperatuur peab üldjuhul olema Tcp=3000 K (bürooruumides), Tcp=4000

K (muu ruumides).

- valgusallikate värvieristuse üldindeks Ra ei tohi olla alla 80

- arvutitega töökohtadel lubatud valgustite heledus peab vastama standardile EVS-EN 12464-1

pt. 4.9.2.

Kasutatakse põhiliselt LED valgustid.

Valgustusahelate puhul kasutatakse mitte väiksema kui 1,5 mm2 ristlõikega vaskjuhtmeid.

Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valitakse vastavalt liiteseadmete

valmistaja soovitustele.

Nõupidamisruumides on ette nähtud kasutada valgustuse sujuvat juhtimist.

2.12.2.Fassaadivalgustus

Ei ole ettenähtud.

2.12.3.Reklaamvalgustus

Ei ole ettenähtud.

2.12.4.Evakuatsioonivalgustussüsteem

Hoone evakuatsioonivalgustussüsteem lahendatakse vastavalt Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr.

17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, Eesti standardi EVS-EN

1838 “Valgustehnika. Hädavalgustus” ja Eesti standardi EVS-EN 50172 “Evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemid” nõuetele.

2.12.4.1. Andmed valgustustiheduse ja toimeaja kohta

Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab

olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx.

Paanikavältimisvalgustid paigaldatakse hoone loomuliku valguseta evakuatsiooniteedele.

Avatud ala horisontaalne valgustustihedus põrandal (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab

olema vähemalt 0,5 lx.

Evakuatsioonivalgustusega tagatakse ka tuleohutuspaigaldiste asukohtade valgustamine (kustutid,

teatenupud). Tuleohutuspaigaldiste valgustamiseks vajalik valgustihedus on 5 lx.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

9/14

Evakuatsioonivalgustusena kasutatakse põhiliselt eraldiseisvaid akuseadmetega varustatud LED evakuatsioonivalgusteid, mis varustatud autonoomse akuseadmega, tugiajaga 3 tundi.

2.12.4.2. Süsteemi põhimõtted

Evakuatsioonivalgustus koosneb väljapääsutee valgustusest ja paanikavältimise valgustusest.

Märkvalgustite mõõtmed peavad vastama nõuetele.

Hoones puudub tsentraalne automaatne jälgimissüsteem.

Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis. Evakuatsioonivalgustid on üldjuhul

varusolevas režiimis. Varusolevad evakuatsioonivalgustid lülitatakse vastava piirkonna valgustust toitvale

kilbile ning süttivad põlema kilbi toitepinge kadumisel.

2.12.4.3. Paigalduse põhimõtted

Evakuatsioonivalgustite paigaldus peab tagama, et hädavalgustus täidaks alljärgnevad funktsioonid:

valgustama evakuatsiooniteede märgistust; tagama evakuatsiooniteede valgustatuse, et võimaldada

turvaline liikumine ohutusse kohta ja selle suunas; tagama, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju

häirenupud ja tuletõrjevahendid on kergesti leitavad ja kasutatavad; võimaldama ohutuse huvides

tehtavaid toiminguid.

2.13. Küttesüsteemid ja seadmed Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.

2.14. Tuleohutussüsteemid

2.14.1.Piksekaitse

Objektil on olemasolev piksekaitse süsteem.

2.14.2.Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid

Olemasolevaid süsteeme ümber ei ehitata.

2.15. Tulekaitse

Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite

paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega, nt.

GPG Fire Stop System sertifitseeritud mittepõlevate tihendusmastiksitega), akustika ning kütte-

ventilatsiooni nõuetele.

Töövõttu kuulub tuletõkketööde teostaja nõustamine ja juhendamine oma töövõtu kommunikatsioonide ja

seadmete läbiviikude osas tuletõkketööde teostamise ajal. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite

tulekindel installatsioon ja kinnitusviis.

Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis.

Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca-

s1,d1,a2.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

10/14

3.HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS

3.1. Üldandmed

3.1.1.Projekteerimistöö piiritlus

Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid:

- Andmesidevõrk

- Tulekahjusignalisatsioon

- Valve- ja läbipääsusüsteem

- Videovalve

- TV-kaabelvõrk

- Helindussüsteem (teadustussüsteem)

3.1.2.Alusdokumendid

3.1.2.1. Lähteandmed

- Arhitektuurosa eelprojekt

- Tellija lähteülesanne

3.1.2.2. Normdokumendid

Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd,

kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.

Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:

1. Ehitusseadustik

2. Seadme ohutuse seadus

3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele”

4. Majandus- ja taristu ministri 01.juuli 2015 a. määrus nr. 55 “Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded”

5. Siseministri 07.01.2013. a. määrus nr. 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile

ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade

juhtida Häirekeskusesse”

6. Elektroonilise side seadus; 08.12.2004

7. Turvaseadus; 08.10.2003

8. Toote nõuetele vastavuse seadus 20.05.2010

Projekteerimisel kasutatud olulisemate standardite loetelu: 1. EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed”

2. EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”

3. EVS-EN 50849:2017 “Häireteadustuse helisüsteemid”

4. EVS-EN 54 - “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem”

5. CEN/TS 54-14:2004 “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse

eeskiri”

6. EVS-EN 50131 - “Alarm systems – Intrusion and hold-up system”

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

11/14

7. EVS-EN 50132 - “Alarm systems – CCTV surveillance systems for use in security

applications”

8. EVS-EN 50133 - “Alarm systems – Access control systems for use in security

applications”

9. EVS-EN 50174:2018 – “Information technology – Cabling installation”

10. EVS-EN 50173-1:2018 “Information technology – Generic cabling systems Part 1:

General requirements”

11. EVS-EN 50174-1:2018 “Information technology – Cabling installation – Part 1:

Specification and quality assurance”

Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:

1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97,

sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega.

2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt

3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele

3.2. Olemasolev Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem,

videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projekti mahus olemasolevaid süsteeme

laiendatakse.

3.3. Kaabliteed Kasutatakse tugevvoolu töövõtus paigaldatavaid kaabliteed.

Nõrk- ja tugevvoolu kaablite paigaldamine ühisele kaabliteele teostada kooskõlas standardi EVS-EN

50174:2018 nõuetega.

Installatsioon teostada selliselt, et ekspluatatsiooni käigus oleks välditud kaablite vigastamine.

Juhtmestiku läbiviimisel seintest kasutada PVC torusid ja peale juhtmestiku paigaldamist tihendada

torude otsad mittepõleva või raskestipõleva hermeetikuga vastavalt seinte tulepüsivuse astmele.

3.4. Andmesidesüsteemid Hoone peajaotla BD/FD2.1 asub hoone serveriruumis.

Täpne andmesidevõrgu ülesehitus määratakse projekteerimistööde järgmiste staadiumite koostamise käigus.

3.5. Tulekahjusignalisatsioon Projekteerimisel lähtutakse projekteerimisnormist „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse”, Siseministri määrus nr.1 (7 jaanaur 2013.a.) ja selle täiendused.

Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel tuleb lähtuda samadest normidest. Paigaldatavad seadmete ja

komponentide omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile.

Hoones on olemasolev adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem keskseadmega korrapidaja ruumis.

Keskseadmega ühendatakse uued andurid, käsiteadustid ja häirekellad.

Rekonstrueeritavas ruumis peamiselt kasutatakse optilisi suitsuandureid.

Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde (samuti korruste väljapääsudele) ja liikumisteedele

kõrgusele 0,9-1,4 m põrandast. Lähima käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa

ületada 30 m mõõdetuna piki võimalikku liikumisteed.

Tulekahjuhäire hoones antakse häirekelladega.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

12/14

ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud

nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga, tulekindlusega min 30 minutit. Kaablid

paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest.

3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem Hoonesse on olemasolev integreeritud valve- ja läbipääsusüsteem.

Käesoleva projekti mahus varustatakse läbipääsukontrolleriga rekonstrueeritavasse alasse pääsev uks ning

varustatakse liikumisanduritega.

Uksekontrollerid saavad põhitoited elektrikilpidest selleks ettenähtud eraldi

automaatkaitselülititealt.

3.7. Videovalve Süsteemi keskseadmeks on olemasolev IP video salvestusserver, mis paikneb korrapidajaruumis.

Rekonstrueeritavas alas varustatakse kaameratega koridor ja sissepääsuuksed.

Kaameratele esitatavad nõuded täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus.

3.8. TV-võrk Hoonesse on rajatud TV antennivõrk vastavuses Eesti standardisarja EVS-EN 50083 „Televisiooni- ja

raadiolevisignaalide kaablijaotussüsteemid” nõuetega.

Antennivõrgus on ette nähtud signaalide edastamine sagedusvahemikus 5-862MHz. Hoone 1. korrusele

telefonikeskjaama ruumi ja korruste peale on ette nähtud TV võimendite ja passiivkomponentide

paigaldamise koht.

TV-pesad paigaldatakse vastavalt plaanidele.

Igale pesale on planeeritud paigaldada hargmikust/jagurist eraldi kaabel. Kaablid paigaldatakse

kaabliredelitele või süvistatult seina .

Antennivõrk rajatakse RG6 tüüpi kaablitega. TV võimendite tugevvoolutoide ja maandus rajatakse

tugevvoolu projekti mahus.

3.9. Helindussüsteem Hoones on olemasolev helindussüsteem peamiselt teadete edastamiseks.

Teadete edastamine (3-tsooni) mikrofoniga on võimaldatud korrapidaja juurest 1. korrusel. Süsteemi

juhtmestik koondub I korruse korrapidaja ruumi. Süsteemiga ühendatakse liinimuunduriga kõlarid

(seadistatav võimsus 6W,3W,1.5W / 100V), seadistusvõimsus.

3.10. Tulekaitse Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele. Tulekahjusignalisatsiooni väljundahelad (häirekellad) teostatakse tulekindla kaabliga tulepüsivusega min.

30 minutit.

Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca-

s1,d1,a2.

Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada

kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

13/14

selle ruumi tuletundlikkuse nõudele.

3.11. Lisad Antud seletuskiri osale lisad puuduvad.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

14/14

Projekti tunnus: KLMV Projekti tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Krundi omanik: Kaitseministeerium Mälestise reg-nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj

MÕISA TEE 1, VIIMSI ALEVIK, HARJU MAAKOND

KINRDAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA EELPROJEKT

ARHITEKTUURI, ASENDIPLAANI JA TULEOHUTUSE OSA

Tallinn, 27.03.2026

Vastutav spetsialist: volitatud arhitekt-ekspert 8 Madis Eek ________________________________________________________________

Oü Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Õle 23 Tallinn 10 319 Reg kood 100 84 340

Telefon 6828 777 E-post [email protected]

www.eekmutso.ee

A/a 22 100 510 6403 Swedbank IBAN:EE282200 221005106403

KLMV_EP_AA-0-01_tiitel

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 26.02.2026 vastutav spetsialist / arhitekt-ekspert Madis Eek

Projekti tunnus: KLMV Ehitise asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehitise nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Projekti staadium: Eelprojekt DOKUMENTIDE NIMEKIRI:

AA Üldosa 1. Tiitelleht KLMV_EP_AA-0-01_tiitel 2. Dokumentide nimekiri KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri 3. Seletuskiri KLMV_EP_AA-3-01_seletus - üldosa, arhitektuur, asendiplaan, tuleohutus AR Arhitektuuri osa joonised ja lisad 1. Korruse plaan M 1/50 KLMV_EP_AR-5-01_plaan 2. Vaade läänest M 1/5 KLMV_EP_AR-6-01_vaade-laanest 3. Vaade põhjast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-02_vaade-pohjast 4. Vaade lõunast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-03_vaade-lounast 5. Lõige 1-1 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-04_loige-1 6. Lõige 2-2 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-05_loige-2 7. Detail- räästas M 1/10 KLMV_EP_AR-7-01_D-01-raastas 8. Detail- aken plaanis M 1/10 KLMV_EP_AR-7-02_D-02-aken-plaanis 9. 3D vaated KLMV_EP_AR-9-01_3D AS Asendiplaani osa joonised ja lisad 1. Asendiplaan M 1/500 KLMV_EP_AS-4-01_asend 2. Muinsuskaitse eritingimused KLMV _EP_AR-1-01_MET-eelnou 3. Muinsuskaitse lisad KLMV _EP_AR-1-02_MET-lisad

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 1/18

Projek� tunnus: KLMV

Ehi�se asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehi�se nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mäles�se reg-nr: 2988

Mäles�se nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj

Projek� staadium: Eelprojekt

ARHITEKTUURI EELPROJEKTI OSA

SELETUSKIRI

KOOSSEIS:

1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................................... 3

1.1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3

1.2. Üldandmed ............................................................................................................................................ 3

1.3. Alusdokumendid .................................................................................................................................... 4

2. ASENDIPLAAN .............................................................................................................................................. 5

2.1. Vastavus lähteandmetele ...................................................................................................................... 5

2.2. Olemasolev olukord ............................................................................................................................... 5

2.3. Asendiplaani lahendus ........................................................................................................................... 5

2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi ............................................................................................................. 5

2.5. Teed ja platsid ........................................................................................................................................ 5

2.6. Haljastus ja heakorrastus ....................................................................................................................... 5

2.7. Arhitektuuri väikevormid ....................................................................................................................... 6

2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine .......................................................................................... 6

2.9. Maa-ala tehnilised andmed ................................................................................................................... 6

3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................................................... 6

3.1. Hoone tehnilised andmed ..................................................................................................................... 6

3.2. Olemasolev hoone ................................................................................................................................. 7

3.3. Arhitektuuri üldlahendus ....................................................................................................................... 7

3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid ......................................................................... 8

3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused ................................................................................................. 8

5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID ......................................................................................... 8

6. AVATÄITED .................................................................................................................................................... 8

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 2/18

7. KONSTRUKTSIOON ........................................................................................................................................ 9

8. TEHNOSÜSTEEMID ........................................................................................................................................ 9

8.1. Küte ........................................................................................................................................................ 9

8.2. Ven�latsioon .......................................................................................................................................... 9

8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon.............................................................................................................. 10

8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised ................................................................................................ 10

9. TULEOHUTUS .............................................................................................................................................. 10

9.1. Üldandmed .......................................................................................................................................... 10

9.2. Olemasolev .......................................................................................................................................... 11

9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass ............ 11

9.4. Tulekaitsetase ...................................................................................................................................... 11

9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted...................................................................................................... 11

9.6. Suitsu eemaldamine ............................................................................................................................ 12

9.7. Tuletundlikkus ...................................................................................................................................... 12

9.8. Evakuatsioon ........................................................................................................................................ 12

9.9. Tuleohutuspaigaldised ......................................................................................................................... 12

9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................................ 13

9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele ............................................................................................ 13

9.12. Väline tulekustutusvesi ...................................................................................................................... 13

10. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................... 13

10.1. Haljastuse kaitse ................................................................................................................................ 13

10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine ............................................................................................ 14

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 3/18

1. ÜLDOSA

1.1. Sissejuhatus

Projekteeritud veranda asub Mõisa tee 1 kinnistul, Viimis vallas, Harju maakonnas. Tegemist on väikese juurdeehitusega olemasolevale Kindral Laidoneri muuseumile. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, Ees� standarditele, MTM määrustele, Ehitusseadus�kule ja Planeerimisseadusele ja täpsustavatele muinsuskaitse eri�ngimustele.

Projekteeritava hoone minimaalne planeeritud kasutusiga on 50 aastat.

1.2. Üldandmed

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Tellija: Ees� sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum

Kinnistu andmed

Aadress: Mõisa tee 1, Viimsi vald, Harju maakond

Katastritunnus: 89001:010:3316

Sihtotstarve: Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10%

Krundi suurus: 17 670m²

Omanik: Riigiomand

Projekteerijad

Peaprojekteerija: Peatöövõtjat ei ole, tellitud on eraldi projek� eri osad

Projekteerimise projek�juht:

Arhitektuuri osa: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, MTR nr. EP 10084340- 0001,

reg.kood 10084340, Õle 23, Tallinn, tel. 6828777, [email protected] ,

vast.spets./kontak�sik Madis Eek, tel +372 5034870

Asendiplaan: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, vast.spets. Madis Eek

Tuleohutus: Tuleohutuse osa eest vastutavad kõik projek� osapooled

Ehituskonstruktsioonid: Kavern OÜ, Triin Sigus

Tugev- ja nõrkvoolu osa: A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik

Küte- ja ven�latsiooni osa: OÜ KJV Süsteemid, Aivar Alliksaar

Vee- ja kanalisatsiooni osa: Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 4/18

1.3. Alusdokumendid

1.3.1. Lähteandmed

Tellija lähteülesanne oli projekteerida väike juurdeehitus olemasolevale muuseumile olemasoleva rõdu kohale. Lähtutud on muinsuskaitse eri�ngimustest.

* Eskiis või olemasolevad ehitusprojek�d

Eskiis on tellijaga kooskõlastatud, vallas tutvustatud ja sellest on edasises projekteerimises lähtutud.

* Projekteerimis�ngimused

Projekteerimis�ngimused puuduvad, välja on antud muinsuskaitse eri�ngimused.

1.3.2. Uuringud

• Geodee�lise alusplaani koostaja OÜ Geobüroo, 2009, töö nr. 1143. Geodee�lised mõõtmised on tehtud kõrgussüsteemis EH2000 ja koordinaatsüsteemis L-EST97

• Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole koostatud.

1.3.3. Normdokumendid

Projekt on koostatud vastavalt:

- Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud „Ehitusseadus�k“;

- Riigikogu poolt 28.01.2015 vastu võetud „Planeerimisseadus“;

- Ees� Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

- MTM 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojek�le”;

- MTM 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehi�se tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“;

- MTM 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehi�se ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitse-

vööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

- KKM 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

- SMM 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele";

- EVS 812-2:2014 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid";

- EVS 812-3:2018 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid";

- EVS 812-6:2012/2013 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 894:2008 „Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides”;

- EVS 842:2003 „Ehi�ste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 5/18

- Riigikogu poolt 20.02.2019 vastu võetud ,,Muinsuskaitseseadus´´

2. ASENDIPLAAN

2.1. Vastavus lähteandmetele

Asendiplaani lahendus vastab tellija soovidele ja muinsuskaitse eri�ngimustele.

2.2. Olemasolev olukord

* Paiknemine

Hetkel on juurdeehituse kohal rõdu.

2.3. Asendiplaani lahendus

* Hoone ja paigutus

Projekteeritud veranda paikneb olemasoleval rõdul. Olemasolev trepp rõdule lammutatakse.

2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi

* Ver�kaalplaneerimine

Maapinna kaldeid ei muudeta, vesi valgub hoonest eemale nagu ka praegu.

* Hoone paiknemiskõrgus

Projekteeritava veranda põrand on olemasoleva muuseumi põrandaga samas tasapinnas.

* Sadevee käitlemine

Peahoone sadevee lahendust ei muudeta, veranda katuselt tulev sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse.

2.5. Teed ja platsid

* Juurdesõidutee, juurdepääsud

Juurdesõidutee säilib olemasoleval kujul ja olemasolevas kohas.

* Kinnistusisesed teed ja platsid

Kinnistul olev sissesõiduteed ei muudeta.

* Teekatete taastamine

Teekatete taastamise projekte ei ole vaja.

2.6. Haljastus ja heakorrastus

* Säilitatav kõrghaljastus

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 6/18

Kogu olemasolev haljastus säilib.

* Maas�kuarhitektuuri kontseptsioon

Maas�ku krundil ei muudeta.

2.7. Arhitektuuri väikevormid

* Väikevormid

Projekteeritud väikevormid puuduvad.

* Piire

Kinnistul olevaid piirdeid ei muudeta.

* Prügikonteinerid

Prügikonteinerid jäävad olemasolevasse kohta.

2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine

* Liiklusskeem

Kinnistule pääsu ei muudeta.

* Parkimise korraldamine

Kinnistu parkimist ei muudeta.

2.9. Maa-ala tehnilised andmed

Krundi pindala 17 670 m²

Krundi sihtotstarve Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10%

Ehi�sealune pind 1272 m² (olemasolev hoone)

3. ARHITEKTUUR

3.1. Hoone tehnilised andmed Peamine proj. kasutamise otstarve: 12621 Muuseum (ei muudeta)

Korruselisus: ei muudeta

Ehi�sealune pind: ol.olev 1272 + veranda 42,8 m², kokku 1 314,8 m²

Veranda suletud brutopind: 42,8 m²

Suletud netopind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m²

Köetav pind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m²

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 7/18

Veranda ±0.00 sama, mis peahoonel

Veranda kõrgus 3,9 m

Veranda pikkus 12,17 m

Veranda laius 3,75 m

Maht: ol.olev 8900 m³ + veranda 163,2 m³, kokku 9 063,2 m³

Tuleohutusklass: TP-2

Kasutusiga: min 50 aastat

3.2. Olemasolev hoone

Kinnistul on Kindral Laidoneri muuseum.

3.3. Arhitektuuri üldlahendus

* Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Muuseumi veranda lahendus lähtub mõisas olevatest puidust eenduvatest detailidest- rõdupiiretest. Et praeguse rõdu tagune fassaadilahendus ei ole ajalooliselt autentne, ei tundunud vajalik selle välimust säilitada. Verandal on kasutatud samal fassaadil eenduva rõdu balustraadiga analoogset jaotust. Tegemist justkui laeni pikendatud kõrge piirdega.

Lahenduses on lähtutud samast põhimõtest kui majaesise balustraadi kavandamisel. Kõik majast eenduvad osad on lahendatud eri aegadel, kuid samas võtmes.

Monotoonne akende jaotus mõjub ka veidi militaarsena, mis viitab mõisa praegusele kasutusfunktsioonile ning eksponaa�dele. Samu� võib see meenutada veidi vagunit või tekitada assotsatsioone müüri laskepiludega.

Lahendust ei ole väga õhuliseks ja klaasiseks projekteeritud, kuna reaalsuses peavad muuseumi eksponaadid olema pimedas kunstvalguse käes. Tellija soov on tekitada võimalus ühe seinaosa avamiseks, et sealtkaudu oleks võimalik suuremaid eksponaate sisse transpor�da. Selleks on tehtud linnapoolne külg vajadusel avatavaks. Akende vaheline seinaosa ehitatakse eemaldatava puitkilbina, mis tagab koos kahe akna eemaldamisega piisava laiusega ava.

* Plaanilahendus

Veranda on üks ruum, mis on ühendatud muuseumi näitusesaaliga.

* Välisviimistlus

Hoone on viimistletud ver�kaalse heleda puitlaudisega (Thermory Vivid Eternal Gray- puidu vastupidavusklass 1 või 2), sama puiduga on lahendatud ka akende juures olevad tagasiastuvad osad. Sokliosa on viimistletud halli lubikrohviga, toon on sama, mis peamaja soklikrohvil. Katus on tsingitud

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 8/18

valtsplekk, topeltvaltsiga, värvitud sama värvi roheliseks nagu peamaja katus. Kõik veranda plekid ja uued vihmaveetorud on tsingitud plekist. Aknad on miteavatavad kolmekordsete klaasidega puitaknad, klaasid on lamineeritud ja kaetud UV-kilega. Akende raamide toon on helehall- RAL7036 Pla�ngrau (täpsustada enne värvimist arhitek�ga).

* Hoone ehitusetapid

Veranda rajatakse ühes etapis

* Lahenduse vastavus muinsuskaitse eri�ngimustele Projekt vastab kõikidelt parameetritelt muinsuskaitse eri�ngimustele. Põhiprojekt koos vajalike sõlmedega koostatakse peale ehitusloa väljastamist ning kooskõlastatakse enne ehituse alustamist muinsuskaitseame�ga.

3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid

*Viimistlusmaterjalid

Seinad kaetakse seest helehalli krohviga, kõikide akende ees on pimendavad rulood. Põrand on plaaditud sama must-valge 15x15cm plaadiga, mis olemasoleva peahoone põrand. Lagi kaetakse helehalli krohviga.

*Valgustuse kontseptsioon

Valgustus lahendatakse kaasaegselt, normide kohaselt ja valdavalt energiasäästlikele valgusallikatele baseerudes.

3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused

Ei muudeta, veranda osa on samas tasapinnas olemasoleva näitusesaaliga.

5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID

Olemasolev trepp rõdule lammutatakse. Praeguse rõdu kitsamate külgede servad lõigatakse teemantsaega lühemaks, tagades sellega, et veranda maht mahub täpselt olemasolevate fassaadide vahele.

6. AVATÄITED

* Aknad

Maja akendeks on miteavatavad puitaknad min. soojapidavusega 0,80W/(m²K). Aknad on laimneeritud UV kaitsekilega. Kaks linnapoolset akent on kinnitatud selliselt, et neid on võimalik vajadusel koos akendevahelise seinaosaga suuremate esemete transpordiks lah� võta.

* Uksed

Puuduvad.

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 9/18

7. KONSTRUKTSIOON

Konstruktsiooni lahendus on antud konstruktsiooni osa projek�ga, koostaja Kavern OÜ, vastutav spetsialist Triin Sigus.

* Geoloogia

Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole läbi viidud ning nende vajadus puudub, kuna uusi konstruktsioone maapinnale ei rajata.

* Konstruktsioonide üldkirjeldus

Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse, peale valatakse ca60mm armeeritud betoon, viies põrand olemasoleva põrandaga kokku. Olemasolevad puitpos�d eemaldatakse ja asendatakse uutega, katuse kandekonstruktsiooniks on puitalad. Terrassi plaadi alla on ete nähtud soojustus. Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda. Võimalusel kasutada olemasolevaid plokke uue seina ladumisel.

Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus.

Vt. täpsemalt konstruktsiooni osa projek�.

8. TEHNOSÜSTEEMID

8.1. Küte

Küte lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar.

Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskkütesüsteemiga. Saali olemasolevad kütekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued kütekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Kütekehadena on ete nähtud kasutada madalaid konvektoreid (kõrgus põrandast kuni 150mm akna alla), mis ühendatakse olemasoleva kütesüsteemi torus�kuga. Kütekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi).

Täpsem kirjeldus vt. küte osa.

8.2. Ven�latsioon

Ven�latsiooni lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar.

Hoone ven�leerimine toimub olemasoleva mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeven�latsiooni kaudu. Juurdeehituse ven�latsioon lahendatakse olemasoleva ven�latsiooni abil, mis teenindab ekspositsioonisaali. Ete nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid, mis ühendatakse olemasoleva ven�latsioonisüsteemi torus�kuga.

Täpsem kirjeldus vt. ven�latsiooni osa.

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 10/18

8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vee ja kanalisatsiooni lahendus on antud vee ja kanalisatsiooni osa projek�ga, koostaja Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere.

Olemasoleva rõdu ümberehitamisel verandaks ei ole vajalik teha muudatusi hoone veevarustuse- ja reoveekanalisatsioonisüsteemides. Veranda katuselt on väline vihmavete äravool. Hoone katuse sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse.

Täpsem kirjeldus vt veevarustuse ja kanalisatsiooni osa.

8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised

Hoone elektri osa lahendus on antud eraldi tugev- ja nõrkvoolu osa projek�ga, projekteerija A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik

Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk. Peakeskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa eletrivarustuse tagamiseks.

Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem, videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projek� mahus olemasolevaid süsteeme laiendatakse.

Täpsem lahendus vt elektri-ja nõrkvoolu osa.

9. TULEOHUTUS

9.1. Üldandmed

* Lähteandmed – abihoone ehitusprojek� arhitektuuri ja eriosade osa.

* Normdokumendid

Hoone tuleohutuse osa projekteerimisel on aluseks võetud:

- Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116)

- Siseministri [RT I, 23.02.2021, 20 jõustumine 01.03.2021] määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, �ngimused ning kord“

- Siseministri [RT I, 23.02.2021, 6 – jõust. 01.03.2021] määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

- Siseministri 12.12.2022. a määrus nr 44 „Nõuded tulekustu�tele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

- EVS 812-2:2014 Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 11/18

- EVS 812-3:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid

- EVS 812-6:2012 Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

- EVS 812-7:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 7: Ehi�stele esitatavad tuleohutusnõuded

- EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus

- EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

- EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

9.2. Olemasolev

Kinnistul on olemasolev toimiv muuseum.

9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass

Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda.

Projekteeritud ehi�se kasutamisotstarve – 12621 Muuseum.

Projekteeritud hoone on IV kasutusviisiga.

Hoone kuulub eripõlemiskoormuse osas näitusehalli rühma 1200-600MJ/m².

Hoone tulepüsivusklass TP2.

Veranda on projekteeritud ühekorruselisena, mille maksimumkõrgus on on 4,6 m maapinnast. Verandale pääseb muuseumi peahoonest.

9.4. Tulekaitsetase

Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda.

Veranda on samas tuletõkkesektsioonis kui näitusesaal.

9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted

* Tuleohutuskujad

Puuduvad.

* Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Projekteeritava hoone kandetarindid peavad vastama R-30 nõuetele.

* Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, nende piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

* Tuleohutusabinõud hoones

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 12/18

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

* Kaminad, suitsulõõrid ja korstnad

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

9.6. Suitsu eemaldamine

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

9.7. Tuletundlikkus

Hoonele lubatud minimaalsed tuletundlikkuse klassid:

1) IV kasutusviisiga ruumides

* siseseintele ja lagedele – D-s2,d2

* põrandatele – puudub

* kaablitele – puudub

2) välispiirete ehitusmaterjalidele

* välisseina välispind – D-d2

* Õhutuspilu välispind – D-d2

* Õhutuspilu sisepind – D-s2, d2`

* välisseina soojustussüsteem – D-d0

* katusekate – Broof(t2)

9.8. Evakuatsioon

* Maksimaalne inimeste arv

Ei muudeta

* Evakuatsiooniteed

Ei muudeta

* Ohutusabinõud

Ei muudeta

9.9. Tuleohutuspaigaldised

* Tulekahjuandurid

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 13/18

Ei muudeta

* Piksekaitse

Ei muudeta

9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus

Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näitajaga. Klapi vahetus läheduses peab olema kontrollluuk, rest või klapp. Peale tulekahju tuleb tuletõkkeklappidesse paigaldada uued sulavkaitsed ning klapp avada õhu läbivooluks.

Kaablid kaitstakse hülssidega.

Ven�latsioonikanalid tuleb varustada puhastusluukidega. Kõik tehnosüsteemide torus�ke nähtavale jäävad osad tuleb kooskõlastada arhitek�ga. Tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.

Täpsemalt vt. tehnoosade projek�st.

9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele

Ei muudeta

9.12. Väline tulekustutusvesi

Lähim tuletõrje veevõtukoht on Muuli teel.

10. KESKKONNAKAITSE

10.1. Haljastuse kaitse

* Ehitusaegse haljastuse kaitsmine

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjek�l ja selle kõrval oleval alal vastavalt Ees� Vabariigis keh�vatele seadustele ja nõuetele ning tellija poolsetele juhistele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid.

Tagada säilitatavate puude ehitusaegne kaitse vastavalt EVS 939-3:2020 standardile. Säilitatavate puude juures�ku kaitsetsooni ei tohi kõvakatega sillu�st rajada. Teekate sillu�s ei tohi ulatuda puutüvedele lähemale kui 2,0 meetrit. Pinnalähedase juures�kuga puude võra ulatuses tuleb võimalike mulla- ja ehitustööde tegemisel väl�da võra ulatuses murukamara lõhkumist ja juurte vigastamist. Ehitustööde ajal tuleb väl�da juures�ku kinnisurumist mehhanismide poolt, võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga. Puude ümbruses asuvat pinnast ei tohi välja tõsta, juurekaelasid ei tohi ehitustööde ajal mata. Säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on ehitusmaterjalide ladustamine keelatud.

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 14/18

Haljasalade taastamine- rajatav muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev kate. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on �hendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada. Haljastuse taastamisel juhinduda prins�ibist, et säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on maapinna kõrguse muutmine keelatud.

10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja ehk ehi�se omanik. Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt keh�vale korrale tulenevalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja 3.peatüki §34 -§37 nõuetest.

Esimese etapina demonteeritakse uste ja akende raamid. Seejärel lammutatakse olemasolev puitkonstruktsioonil olev rõdusein. Demonteeritakse olemasolev metallist rõdupiire ja betoonist trepp. Viimasena lõigatakse teemantsaega otstest üleulatuvad betoonservad. Küljeseinad rõdupõranda all- plokid võetakse lah� ja laotakse uues� üles tagasiastmega, et hiljem soojustus lisada. Lammutustööde ajal peab ohutsoon olema tähistatud aju�ste piiretega ja ohutusmärkidega. Ohutsoon jääb kinnistu piiresse.

Lammutamisel tekkinud kivi- ja puitmaterjal antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Metall ja ohtlikud jäätmed antakse üle vastavaid jäätmekäitluslubasid omavatele etevõtetele. Ohtlikud jäätmed eraldatakse eraldi miteohtlikest jäätmetest.

Olemasolevad aknad ja uksed võetakse lah� võimalikult etevaatlikult, neid kahjustamata ja ladustatakse tellija latu ning kasutatakse võimalusel ekspositsioonis vms.

Jäätmed ladustatakse eraldi konteinerites või märgistatud aladel väl�des jäätmete segunemist ja keskkonnareostust.

Lähim jäätmejaam on Viimsi jäätmejaam, Vanapere põik 2, Pringi.

Veevarustuste ja kanalisatsiooni ning küte ja ven�latsiooni süsteemide lammutust pole ete nähtud, sealt jäätmeid ei teki.

* Lammutus- ja ehitusjäätmete prognoositavad kogused: AR, EK

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon 2,4 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit 8,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Klaas 0,5 m² Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l 17 03 02 Asfaldijäätmed - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 15/18

17 04 07 Metallisegud 1,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpakend, jms)

1,5 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid

1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 09 04 Ehitus- ja lammutuse segapraht

1,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 05* Eterniit või muu asbes� sisaldavad ehitusmaterjalid

- t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)

0,5 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt.

KV, VK

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 02 03 Plast 0,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, suunatakse võimalusel taaskasutusse

17 04 05 Metall 0,1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

15 01 01/ 15 01 02

Pakendid 0,2 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 09 04 Segajäätmed 0,05 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt

* Pinnas – pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus Kasvupinnas (17 05 04) 1 m³ Kasutatakse kohapeal

kallete tekitamiseks ja vee juh�miseks

Kivid ja pinnas (17 05 04)

- t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*)

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 16/18

Käesoleva projek� käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse liigi�, ladustatakse nõuetekohaselt ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. Eelistatakse jäätmete taaskasutust ning minimeeritakse ladestamisele suunatavate jäätmete kogust.

Arhitektuur-ehitusliku ja tuleohutuse osa seletuskirja koostasid:

Inke-Bret Eek, arhitekt

vastutav spetsialist Madis Eek, volitatud arhitekt-ekspert 8

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr

EELNÕU

Muinsuskaitse eritingimuste andja:

Asutus: Muinsuskaitseamet

Ametniku nimi:

Väljastamise kuupäev:

Maarja Ruut

pp.kk.2025

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed:

Taotluse number: 1929

Taotluse esitamise kuupäev: 11.11.2025

Taotleja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso

Mälestise reg-nr: 2988

Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj

Muinsuskaitse eritingimuste

taotlemise eesmärk:

Veranda ümberehitamise ja laiendamise ehitusprojekt

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

1. muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4;

2. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL

1997, 5, 27);

3. hoone ülevaatus 16.12.2024, mille teostas Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Mirje

Tammaru.

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Esimesed teated Viimsi mõisast ajalooürikutes pärinevad 1471. aastast, mil selle majapidamine

kuulus Pirita kloostrile. 1877. aastal müüdi mõisakompleks Peterburi õllevabrikandile. Mõisa

peahoone praegune historitsistlik väliskujundus pärineb suures osas just sellest perioodist.

1 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/

2

Alates 1919. aastast oli Viimsi riigimõis, pärast 1923. aastat omandas mõisa kindral Laidoner.

Aastatel 1944–1994 oli hoone Nõukogude Liidu sideüksuse käsutuses. Hoone praegune valdaja

on Eesti Sõjamuuseum ning hoones tegutseb Kindral Laidoneri Muuseum.

Hoone läänekülje lõunaosas paiknevat verandat on korduvalt ümberehitatud. 19. sajandil (vt

Lisa 2, foto 1) paiknes selles asukohas sammastega avatud katusealune, 20. sajandi algupoole

fotodel (vt lisa 2 fotod 2 ja 3) on samuti näha avatud katusealust, mille sammaste ees olid ilmselt

kardinad ja puitbalustraadiga piire ning trepp. 20. sajandi teisel poolel ehitati varjualuse osa

kinni nelja aknaga ühtse krohvitud seinapinnana (vt Lisa 2 foto 4) ning 2000. aastate algul

muudeti see maast laeni ja väikese ruudujaotusega klaaspindadega puitverandaks, mille ette

lisati madala õhulise metallpiirdega rõdu.

Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja

traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestisel ehitustöid tehes on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama

ajaloolist arhitektuurset tervikut.

Kavas on hoone läänekülje puitveranda ümberehitamine ja laiendamine olemasoleva rõdu

arvelt.

Veranda ümberehitamine ja laiendamine – Hoone läänekülje lõunaosas paikneb hoone

põhimahu välisseintest vähesel määral taanduv puitseina ja -pilastritega ning suurte klaasustega

kinnine veranda, mida on erinevatel sajanditel korduvalt ümber ehitatud. Puitveranda ees on

soklikõrguse põrandatasapinnaga ja õhulise metallpiirdega seinast eenduv rõdu, mis on ehitatud

2000. aastatel. Veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka seda

olemasoleva rõdu arvelt laiendada. Juurdeehituse katuse räästakõrgus peab arvestama

olemasoleva katuseräästa kõrgusega ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat

katuseharja kõrgust. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse

eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise,

klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada

tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

3

Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud

ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine.

Arheoloogia – Viimsi mõisa on esmakordselt ajalooürikutes mainitud 1471. aastal ning asustus

on seal ilmselt olnud juba varem. On tõenäoline, et mõisa peahoone ümbruses ja mõisapargi

territooriumil on säilinud varasema elutegevuse jäänuseid ja kultuurkihti. Seetõttu tuleb

pinnase- ja kaevetöödel, sh vundamentide korrastamisel ja hoones sees olla tähelepanelik ning

kui leitakse arheoloogilist kultuurkihti, sh müüride jäänuseid, teavitada sellest viivitamatult

Muinsuskaitseametit ja arvestada uuringu vajadusega.

Lubikrohv – paekivi- ja tellishooneid on traditsiooniliselt viimistletud lubikrohviga.

Traditsioonilistel krohvidel on omadus siduda liigset niiskust ja seega reguleerida hoones

niiskuse tasakaalu.

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Viimsi mõisa peahoone läänepoolse fassaadi veranda

1.1. Hoone läänekülje lõunaosas paikneva veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus,

kuid lubatud on ka selle laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Olemasoleva veranda

asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või

hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda.

Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja

mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

1.2. Juurdeehituse katuseräästas peab lähtuma olemasolevast katuseräästast ja harjakõrgus ei

tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust.

1.3. Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on

lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

4

1.4. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest

eemalejuhtimine.

1.5. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale (puit, krohv, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne).

2. Üldised tingimused

2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise

restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2).

2.2. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb

dokumenteerida tehtud tööd ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetekohane tööde

aruanne kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja enne tööde algust tuleb

taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1).

2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel ja selle lähiümbruses töid tehes avastatud

rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või

asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega

projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning

teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja muu teave:

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

5

Lisa 1 – Asendiskeem

Lisa 2 – Ajaloolised fotod

Lisa 3 – Fotod olemasolevast seisukorrast

LISAD

Lisa 1. Viimsi mõisa peahoone asendiskeem Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mitteametlik väljavõte

*punasega on märgitud Lisa 3 fotode pildistamise suunad

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

11

6

10

9

13

14

5

20

8

16 15

12 19

1

2, 3

4

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

1. Viimsi lossi vaade. Graafika, Theodor Gehlhaar, 1833. vaadatud: https://www.muis.ee/museaalview/1196609

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Klaasnegatiiv Viimsi mõisahoonest iluaiaga. Foto: EAA.1414.2.92.18

3. Viimsi mõisa härrastemaja, nurgavaade 20. sajandi algul. Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5659:24

Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2074324

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

5. Viimsi mõisa peahoone 2007. aastal. Foto: Martin Siplane. Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2643200

4. Vaade Viimsi mõisa peahoone tagaküljele. Foto: sügis 2001. Eesti mõisaportaal.

Vaadatud: https://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

1. Viimsi mõisa peahoone (läänepoolne) tagafassaad. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

4. Vaade rõdule ja verandale edelast. Foto: 06.03.2024, Heli Pappel.

1. Vaade hoonele loodest.

3. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

42 4

50 0

67 0

76 0

50 0

69 5

31 25

67 0

50 0

60 0

50 0

837 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 830

33 4

37,7 m²

302 289

12167

26 04

JUURDEEHITUS

PLAAN

eemaldatav fassaad

ol.olev trepp lammutada

50 50

VS -0

1

VS-01

betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini betoonist serv teemantsaega

lõigata kuni fassaadini

vihmaveetoru (ol.olev)

vihmaveetoru (ol.olev)

VS-01 423 11320 424

33 30

tsingitud terasest ümar vihmaveetoru tsingitud terasest ümar vihmaveetoru

L- 1

L- 1

L-2L-2

1 1

2 2

A

A

B

B

+0,00

+0,00

D-02

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

PLAAN

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

AR-5-01 KLMV

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

24 40

22 0

20 00

+0.00

830 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 837

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

ümar vihmaveetoru tsingitud

trepp lammutada

betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini

betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini

ümar vihmaveetoru tsingitud

sottrenn

AB1:50

10 00

+0.14

+2.14

+2.49

12167

11.10

9.40

0.00

4.00

8.70

11.10

9.40

4.00 3.30

0.00 0.92

6.25

1:250

VAADE LÄÄNEST

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

AR-6-01 KLMV

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

1:250/Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus

334 22

20

22 0

20 00

670

2604 +0.00

600 puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

vihmaveetoru tsingitud

500 500

katusekate keeratud puitlaudise peale

22 °0

'

1 2

+0.14

+2.14

+2.49

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

VAADE PÕHJAST

AR-6-02 KLMV

Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus

3125

22 20

670

22 0

20 00

10 00

22°0'

+0.14 +0.00

760 645

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

eemaldatava fassaad

vihmaveetoru tsingitud

katusekate keeratud puitlaudise peale

500 500

2 1

+2.14

+2.49

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

VAADE LÕUNAST

AR-6-03 KLMV

Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus

22 62

+0.00

+2.14

PP-01

VS-01

KL-01

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

katusekalle 22kraadi

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga,

värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus

plekk, tsingitud

ol.olev sokkel soojustada

424

53 0

48 0

100

1 2

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

LÕIGE 1

AR-6-04 KLMV

14 0

uus põrand viia kokku olemasolevaga,

põrandaviimistlus- sama plaat, mis näitusesaalis 150

273

SO-02

D-01

37 8

räästarenn

räästarenn

puitliist

ol.olev konstruktsioon

ol.olev vahelagi, toetatud uutele postidele

VS-01

+0.00PP-01

KL-01

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga,

värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus

plekk, tsingitud

SO-01

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate keeratud puitlaudise peale

424

47 0

410

A

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

LÕIGE 2

AR-6-05 KLMV

uus põrand viia kokku olemasolevaga,

põrandaviimistlus- sama plaat, mis näitusesaalis

424

4050

40 186 70

50mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

Konstruktsioon vt. EK-osa

50 50

40

40

plekk, tsingitud

+2.14

+0.14

90

90

70

70 70

90

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

D-01 RÄÄSTAS PUITFASSAAD, AKEN AR-7-01 KLMV

2

plekk, sama mis katusel

akende ees pimendavad rulood

viimistlus- helehall krohv

akende paled laminaat, värvitud seinaga sama tooni

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

D-02 AKEN PLAANIS AR-7-02 KLMV

2 50

40

40

50

70

50 50

40 40

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

Konstruktsioon vt. EK-osa siseviimistlus-

helehall krohv

500

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AR-9-01_3D vastutav spetsialist / arhitekt Madis Eek

3 4

1 2

X=6596262.0947/Y=547252.2089 X=6596261.0437 /Y=547255.0336 X=6596249.6098 /Y=547250.9343 X=6596250.6627 /Y=547248.0441

1 2 3 4

HOONE KOORDINAADID:

PROJEKTEERITAV VERANDA

KINNISTU PIIR

TINGMÄRGID:

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEVAD PUUD KOOS JUURESTIKU KAITSETSOONIGA

ASENDIPLAAN

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

DOK. TÄHIS 1:500 EP

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

AS-4-01 KLMV

JOONISE ALUSENA ON KASUTATUD MAA-ALA PLAANI TEHNOVÕRKUDEGA - OÜ Geobüroo, TÖÖ NR 1143 Koordinaadid L-EST97, kõrgused Balti süsteemis

Mälestise reg.nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

K o n s t r u k t s i o o n i o s a p r o j e k t

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Töö nr KLMV

EELPROJEKT 06.03.2026

Tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum

Arhitekt: Arhitektuuribüroo Eek&Mutso OÜ

Projekteerija: KAVERN OÜ

P. Süda 1, 10118 Tallinn

Reg. 11960973

MTR: EEP004018

Vastutav projekteerija: Triin Sigus

Telefon: +372 52 572 92

[email protected]

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

2 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

Sisukord

1. Üldist ...................................................................................................................................... 3

2. Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 3

3. Kasutatavad arvutiprogrammid ....................................................................................... 4

4. Tehnilised lähteandmed .................................................................................................... 4

4.1 Lähteandmed .................................................................................................................. 4

4.2 Olemasolevad projektid ................................................................................................. 5

4.3 Teostus- ja järelvalveklass ............................................................................................... 5

4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ............................................. 5

4.5 Tulepüsivus ........................................................................................................................ 5

5. Koormused ........................................................................................................................... 6

5.1 Omakaal ........................................................................................................................... 6

5.2 Kasuskoormus ................................................................................................................... 6

5.3 Lumekoormus ................................................................................................................... 6

5.4 Tuulekoormus ................................................................................................................... 6

6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika ........................................................................... 6

6.1 Koormuse osavarutegurid .............................................................................................. 6

6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid ................................................................... 7

6.3 Koormuskombinatsioonid ............................................................................................... 7

6.4 Välispiirete soojajuhtivus ................................................................................................. 7

7. Hoone kandekarkassi kirjeldus .......................................................................................... 7

7.1 Kandeelementide paiknemine ..................................................................................... 7

7.2 Hoone üldjäikuse tagamine........................................................................................... 8

8. Maapealsed konstruktsioonid ........................................................................................... 8

8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed ................................ 8

8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid ..................................................................................... 8

8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid ............................................................... 8

8.4 Katuse tarindid ................................................................................................................. 9

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

3 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

1. Üldist

 Käesoleva projekti osas lahendatakse olemasoleva hoone terrassile laieneva

juurdeehituse kandekonstruktsioonid.

 Kandekonstruktsioonide täpsemaks hindamiseks tuleb konstruktsioonid enne ehitust

täielikult avada, seejärel saab tööprojekti käigus lahendused üle kontrollida.

2. Kasutatavad normdokumendid

ÜLDIST

 EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

 EVS 932:2017. Ehitusprojekt.

KOORMUSED  EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

 EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

3: Üldkoormused. Lumekoormus.

 EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

 EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1992-1-1:2005 +NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

 EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine.

 EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.

TERASKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

 EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.

 EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:

Kandeelementide vastavushindamine.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

4 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

 EVS-EN 1090-2:2018+A1:2024 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2:

Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele.

 EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje

värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus

 EVS-EN ISO 12944-5:2019 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje

värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsevärvkattesüsteemid

PUITKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

KIVIKONSTRUKTSIOONID:  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-

1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

 EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2:

Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine.

 EVS-EN 1996-3:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3:

Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus.

3. Kasutatavad arvutiprogrammid

 MS Excel

 RFEM 6

 Autocad 2024

 Tekla 2024

4. Tehnilised lähteandmed

4.1 Lähteandmed

 OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekt, töö nr KLMV.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

5 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

4.2 Olemasolevad projektid

 OÜ RESTAURAATORPROJEKT poolt koostatud Viimsi Mõisa peahoone rekonstrueerimise 1.

Ehitusjärjekorra Tööprojekt, konstruktiivne osa, köide II.

4.3 Teostus- ja järelvalveklass

 Ehitusaegne järelvalvetase IL3.

 Projekteerimise järelvalvetase DSL3.

 Betoonkonstruktsioonide järelvalveklass 2 / EVS-EN 13670:2010

 Teraskonstruktsioonide ehitamisklass EXC2 / EVS-EN 1090-2:2008+2:2018

 Keeviste kvaliteediklass C / EVS-EN ISO 5817:2014

4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

 Betoonkonstruktsioonide tolerantsiklass 1

 Teraskonstruktsioonide tolerantsiklass 1

 Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009

4.5 Tulepüsivus

 Hoone tulepüsivusklass TP-2

 Hoone kasutusviis: IV

 Eripõlemiskoormus 1200-1600 mJ/m².

 Kandekonstruktsioonid R30.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

6 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

5. Koormused 5.1 Omakaal

Konstruktsiooni omakaalud on arvutatud vastavalt materjali mahumassidele.

5.2 Kasuskoormus

Kasuskoormus: C3 - muuseum: üldiselt qk = 5,0kN/m2, Qk = 4,0kN

Katusel - klass: H (katus, kuhu pääseb ainult hoolduseks, remondiks ja puhastustöödeks). qk = 0,75kN/m2, Qk = 1,5kN.

Koondkoormuse (Qk) mõjupinnaks on ruut küljepikkusega 50mm. Horisontaalkoormus rinnatisele ja barjäärile: klass C3 qk=1,0kN/m

5.3 Lumekoormus

Lumekoormus maapinnal: sk = 1,5kN/m2 Lumekoormus lamekatusel: 0,8 x 1,5 = 1,2kN/m2

5.4 Tuulekoormus

Tuule põhiline baaskiirus vb,0 = 21m/s. Maastikutüüp: 3 Hoone kõrgus maapinnast: 4,7m. Tippkiirusrõhk välispinnale qp(ze) = 0,344kN/m2.

6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika 6.1 Koormuse osavarutegurid

Alalises ja ajutises arvutusolukorras: Alalised koormused (STR - kandevõime kaotus, sõltub materjali tugevusest):

 Ebasoodne mõju γG,sup – 1,20.

 Soodne mõju γG,inf – 1,00.

Muutuvkoormused:  Ebasoodne mõju γQ,sup – 1,50.

 Soodne mõju γQ,inf – 0,00.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

7 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid

Koormuse tüüp Ψ0 Ψ1 Ψ2

Kasuskoormus, klass C 0,7 0,7 0,6

6.3 Koormuskombinatsioonid

Koormuskombinatsioonid on koostatud vastavalt EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Alaliste ja ajutiste arvutusolukordade kandepiirseisundi koormuskombinatsioon:

Erakordse arvutusolukorra kandepiirseisundi koormuskombinatsioon:

Kasutuspiirseisundi normkombinatsioon (kasutatakse taastumatute piirseisundite puhul):

6.4 Välispiirete soojajuhtivus Piirdetarindite soojajuhtivused:

 Välissein U=0,12W/m²K

 Põrand välisõhu kohal U=0,12W/m²K

 Katuslagi U=0,12W/m²K

7. Hoone kandekarkassi kirjeldus

7.1 Kandeelementide paiknemine

Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

8 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

7.2 Hoone üldjäikuse tagamine

Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise käigus ei muudeta.

8. Maapealsed konstruktsioonid 8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed

Olemasoleva terrassi plaadi paksus on 200mm. Selle peale valatakse uus põrand paksusega 60mm. Kasutatava betooni tugevusklass on min C25/30, keskkonnaklass XC1 ning plaat armeeritakse ühes kihis. Põrandaplaadi paksus oleneb siseviimistluskihi paksusest, plaadi valamisel järgida täpseid kõrgusi ja kaldeid, mis sisearhitektuurses projektis määratud. Terrassi plaadi alla on ette nähtud EPS100 Silver soojustus, kogupaksusega 250mm kahes kihis (soojajuhtivustegur ʎ ≤0.031 W/mK). Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda, et oleks võimalik plaadi serv soojustada ja välissein olemasoleva seinaga kokku viia. Uus soklisein laotakse Fibo 5 plokkidest paksusega 200mm ja toetatakse olemasolevale vundamendile. Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus. Seal on vajalik olemasolev välisseina konstruktsioon eemaldad. Olemasolev puittaladel katus tuleb ajutiselt toestada, olemasolev välissein lammutada ja asendada uute puitpostidega.

8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Veranda välisseinad ehitatakse puitkarkassil, ristlõikega 45x245, samm 600mm. Välissein soojustatakse. Välissein jäigastatakse puitdiagonaalidega. Välisseina üks lühem külg ehitatakse kohapeal valmistatavatest elementidest, et seina oleks võimalik ajutiselt eksponaatide sissetoomiseks avada. Puitkonstruktsiooni kinnitusvahendid peavad omama ETA sertifikaati ja CE märget. Väliskeskkonnas kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest. Puidu tugevusklass C24. Puidu niiskussisaldus <=18%. Puitkonstruktsioonid tuleb kivikonstruktsioonidest hüdroisolatsiooniga eraldada.

8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid Terrassile viiv raudbetoontrepp lammutatakse.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

9 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

8.4 Katuse tarindid

Olemasoleva katuse kandekonstruktsioone ei muudeta. Uus terrassi kohale jääv katus ehitatakse puittaladel ristlõikega 45x245mm, samm 600m ja soojustatakse. Katusekonstruktsioon jäigastatakse montaazilindist diagonaalidega.

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-01

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Põrand PP-01 A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-02

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Katuslagi KL-01

A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-03

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Välissein VS-01 A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-04

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Sokkel SO-01 A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-05

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Sokkel SO-02 A4

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON TÖÖ NR.26.325.06

EELPROJEKT

MÄRTS 2026

TELLIJA:

EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI

MUUSEUM REGISTRIKOOD 70006139

MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA

TEL.6217410

PROJEKTEERIJA:

OÜ NIVOO PROJEKT REGISTRIKOOD 10638761

MTR. REG.NR.

EP 10638761-0001

EK 10638761-0001

PIIBELEHE 9

10618 TALLINN

tel 6562196 / 5119444 anne. [email protected]

VASTUTAV SPETSIALIST:

ANNE ALTPERE

KUTSETUNNISTUSED

NR.155792 JA 155796

NIVOO PROJEKT

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 2 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

EELPROJEKTI KOOSSEIS // 09.03.2026 :

GRUPI , JOONISE VÕI DOKUMENDI TÄHIS

DOKUMENDI NIMETUS

VK-3-01 Seletuskiri

A. SELETUSKIRI

SISUKORD:

1. ÜLDOSA ..................................................................................................................................................................3

2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................................3

3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID .......................................................................................4

4. HOONE VEEVARUSTUS ...........................................................................................................................................5

5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................5

6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON ..................................................................................................................5

7. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................................6

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 3 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

1. ÜLDOSA

Käesoleva projekt on koostatud eelprojekti staadiumis ja vastavab standardile EVS 932:2017

„Ehitusprojekt“. Standardipõhist seletuskirja alajaotuste numeratsiooni ei ole kasutatud.

Projektis on antud hinnang olemasolevale olukorrale ja juhised veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti

järgmise staadiumi koostamiseks.

Projekt kuulub OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekti töö nr. KLMV koosseisu.

2. OLEMASOLEV OLUKORD

Tegemist on olemasoleva, muinsuskaitse all oleva hoone terrassi verandaks ümber ehitamisega.

Eeldatavatesse ehitustööde alasse ei jää olemasolevaid veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustikke.

Hoone erinevatel osadel on väline vihmaveesüsteem ( vaata fotod 1 ja 2) ning rõdu veed valguvad üle ääre

maapinnale ( vaata foto 3 ja 4).

Foto nr. 1 . Vaade olemasolevale rõdule, hoone välistele vihmaveetorudele ja lähiala murupindadele

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 4 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

Foto 2. Vaade rõdule ja selle kõrval paiknevale vihmaveetorule

Foto 3. Olemasoleva rõdu serv

Foto 4. Olemasoleva vihmaveetoru ots rõdule viiva trepi all. Trepp likvideeritakse.

3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID

Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:

Kasutusmugavuse jaoks on seadusandlus lisatud seletuskirja hyperlinkidena, mis toimivad interneti

ühenduse korral.

✓ Ehitusseadustik Riigi Teataja

✓ Jäätmeseadus – Riigi Teataja

✓ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja

✓ Toote nõuetele vastavuse seadus – Riigi Teataja

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 5 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

✓ Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja

✓ EVS 932:2017 Ehitusprojekt

Projekteerimisel ja ehitustöödel peab järgima nõudeid , mis tulenevad järgmistest Soome

juhendmaterjalidest:

✓ RIL 107-2022 „ Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“

✓ RIL 125-2020 „ Ehitise drenaaž ja krundi kuivendamine.“

✓ EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“

Projekteerimisel on arvestatud planeeritavaks kasutuseaks:

Kasutuseaks on kavandatud 50 aastat, kuid sealjuures ei eeldata, et ehitis tuleb 50 aasta möödudes

lammutada. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Nõuded ehitise

kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktidest ja ehitise kohta koostatud kasutus- ja

hooldusjuhenditest.

4. HOONE VEEVARUSTUS

Hoone veetarbimine ei muutu, uusi veevõtuseadmeid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta.

5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON

Hoone reovete äravool ei muutu, uusi reoveeneelusid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta.

6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON

Olemasoleval hoonel on väline vihmavee süsteem. Rõdult valguvad veed üle serva maapinnale ja sealt

möödas maapinda hoonest eemale. Rõdu verandaks ümber ehitamisel haljasalale valguva vee kogused ei

muutu. Sademeveevälisvõrk puudub ja selle rajamiseks puudub vajadus.

Peale ehitustegevusel lõppu tuleb murualad taastada ja anda maapinnale vähemalt 3m ulatuses hoonest

kalle 1:20. Vihmaveetorude sülitite alla paigaldada betoonist vihmaveepüüdjad. Ehitatavast verandast juhtida

olemasolevate vihmaveetorude veed mööda madalate betoonrennidega.

Arvutuslik vihma valimisel on arvestatud standardi EVS 486:2021 „ Hoone kanalisatsioon“ peatükk 7 juhiseid.

Arvutuslik äravool veranda katuselt 5min kestva vihma korral ja korduvuse korral P=2 aastat on 1,43 l/s,

mis vastab arvutuslikule vihma intensiivsusele 275.6 l/s*ha. Arvutus põhineb tingimusel, et olemasolevate

katuste vesi juhitakse maapinnale hetkel toimivate vihmaveetorudega. Kui tehakse muudatusi verandakatuse

lahenduses võivad vooluhulgad muutuda. Vihmaveetorude mõõdud valida vähemalt Di100. Olemasoleva

püstiku ( foto nr.4) pikendamisel arvestada olemasoleva püstiku mõõduga, süliti ots keerata hoone soklist

eemale. Olemasolevatel katustel on räästapealsed rennid ja ümarad torud. Vaata olemasolevate

vihmaveelehtrite ja torude asukohti fotodelt nr. 5 ja 6 ning renne fotolt nr.1.

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 6 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

Foto 5. Vasakpoolne olemasolev vihmaveetoru

Foto nr.6 Parempoolne olemasolev vihmaveetoru

Välise vihmaveesüsteemi detailne lahendus tuleb teha järgmises projekteerimise staadiumis koos katuse

lahendusega. Põhiprojektis tehakse lõplik vihmaveerenni tüübi, renni torude ja ühendusdetailide ning sülitite

valik arvestades muinsuskaitse tingimusi ja sobivust olemasoleva hoone vihmaveesüsteemidega.

Standard EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“ peatükkis 8 on nõuded tööstuslikult

toodetud vihmaveesüsteemide maapealsetele osadele. Torude, selle erinevate ühendusdetailide ja

kinnitusvahendite korrosioonikindlus peavad tagama kogu vihmaveesüsteemi kasutamise kogu

ekspluatatsiooni perioodi jooksul. Soovituslik on valida vihmaveesüsteemi materjaliks magneesium-tsingiga

kuumkaetud terasest.

7. KESKKONNAKAITSE

Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide lammutust ja ehitustöid ette ei ole nähtud ja seega

ehitusjäätmed puuduvad. Katuse ja välise vihmaveesüsteemi ehitusprojekt on järgmises ehitusprojekti

staadiumis ühine ja tehakse projekti arhitektuurses osas. Arhitektuurse osa eelprojektis on ehitus- ja

lammutusjäätmete käitlemises tekkivate jäätmetega arvestatud.

Koostas ja kontrollis kõik lehed:

Anne Altpere

Volitatud ehitusinsener tase 8, kutsetunnistused nr. 155796 ja nr. 155792

1/11

Lisa 1

04.06.2026 lepingu nr 2-2/461 juurde

TEHNILINE KIRJELDUS PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS

1. Objekti põhiandmed

1.1. Hanke objekti nimetus: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum

veranda.

1.2. Asukoht:

1.2.1. Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 89001:010:3316;

1.3. Hanke sisu

Hangitavate tööde mahus on Mõisa tee 1 kivi terrassi kinni ehitamine vastavalt eskiisjoonisele

ja lähteülesandele. Tööd on planeeritud ühte ossa.

1.3.1. Olemasoleva terrassi kinni ehitamine ning liitmine hoone olemasolevate ruumidega.

1.4. Olemasolev olukord

Hoone tagumisel küljel asub kiviterrass, millele on plaanitud ehitada ümber seinad ja katus.

Katus ja seinad ühendada olemasoleva hoone konstruktsioonidega. Tööde mahtu on ette

nähtud ka olemasoleva terrassi põranda soojustamine. Valminud siseruumides tuleb

lahendada elektri, ventilatsiooni ja kütte tõhus töökord.

1.5. Tööde teostamise kord ning etapilisus

1.5.1. Ettevalmistused ehitustöödeks

1.5.1.1. Esitada tellijale kooskõlastamiseks ehitustööde korralduse- ja töömaa plaanid

ja juhendmaterjalid töötajatele, kasutatavate seadmete ja tehnoloogiate kirjeldused, kalkulatsioonid, eskiislahendused jms.

1.5.1.2. Koostada ehitustöödele eelnevalt kogu objekti olemasolevat ja tööde mahus olevat rajatist kirjeldav ehitusprojekt tööprojekti mahus. Läbi viia muud vajalikud uuringud.

1.5.1.3. I etapi läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) järgnevates punktides:

2. Ehituskonsultatsioon 3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus

2/11

4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele

1.5.1.4. Tööde mahud ja nõuded, millest lähtuvalt koostada ehitusprojekt on kirjeldatud käesoleva TK järgnevas peatükis:

6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale

1.5.2. Ehitustööd

1.5.2.1. teostada kõik ehitustööd vastavalt I etapis koostatud tööprojektile, käesolevale

TK-le ning kõikidele asjassepuutuvatele lähteandmetele, nõuetele ja kokkulepetele.

1.5.2.2. töödega ei ole lubatud alustada enne I etapis sätestatud ehitusprojekti tellijapoolset kooskõlastamist. Erandite tegemine on lubatud vaid kooskõlas tellijaga.

1.5.2.3. Töövõtjal peab olema tööde teostamiseks muinsuskaitseameti luba 1.5.2.4. läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates

punktides:

5. Nõuded ehitustööde korraldamisele 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale

1.5.3. seadistamine, testimine ja üleandmine tellijale, objekti korrastamine

1.5.3.1. ehitustööde lõpetamisega seotud tegevusi: lõplikke mõõdistusi, dokumentide

koostamist, koolitusi, lõppkoristust ja taastamist. 1.5.3.2. tellijale üle anda nõuetekohane, terviklik ja töökorras objekt koos kõikide

teostusdokumentatsiooni osadega. 1.5.3.3. mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates punktides:

4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 7. Tööde üleandmise kord

2. Ehituskonsultatsiooniteenused

2.1. Ehitusprojekti koostamine

2.1.1. Ehitusprojekti koostamise nõuded:

2.1.1.1. Kõikidele tehnosüsteemidele koostada käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) lahendusi ning tellijalt saadud lähteinformatsiooni järgides tööprojekti staadiumis ehitusprojektid. Tööde teostamisel kaasata peaprojekteerija. Esitada need enne ehitusprotsessi algust kooskõlastamiseks tellijale ja tellijapoolse kirjaliku nõusoleku saamisel tellija allkirjastatud versioonina ka ekspertiisi teostajale.

2.1.1.2. Põhiprojekti koostamisel on töövõtjal kohustus esitada kooskõlastamiseks muinsuskaitseametile

2.1.1.3. Kõikide projekti osade staadiumid esitada vastavalt EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ juhistele ja detailsusele.

2.1.1.4. Ehitusprojekt dokumenteerida vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.

2.1.1.5. Töövõtjal arvestada töögraafiku koostamisel, et iga projektistaadiumi kooskõlastamine tellijaga võtab aega kuni 14 päeva esitatud projektiversiooni

3/11

kohta. Projektides esinenud puuduste korrigeerimisele kuluv aeg ei pikenda projekteerimislepingu tähtaegu.

2.1.1.6. Tööprojektide koostamise käigus koostatakse eraldi täiendav kaust kõikide tehnoseadmete hoolduse- ja erinõuete kirjelduste ning graafiliste osadega.

2.1.2. Tellija jätab endale õiguse vajadusel täpsustada tehnilist kirjeldust projekti koostamise

jooksul.

2.2. 3D mudelite koostamine

2.2.1. 3D mudelite koostamine on ette nähtud töövõtja töömahtu.

2.3. Lammutusprojektide koostamine

2.3.1. Lammutusprojektide koostamine pole antud rajatise puhul nõutav.

2.4. Energiamärgise väljaandmine ja energiatõhusus

2.4.1. Energiamärgise väljaandmine pole antud rajatise puhul nõutav.

2.5. Ehituslubade taotlemine

2.5.1. Vastavalt Ehitusseadustikule on tarvis hoone ehitamiseks vajalik teostada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Nende teostamine ja esitamine on töövõtja töö mahus.

2.6. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine

2.6.1. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine pole nõutav.

2.7. Ehitusuuringute tegemine

Kõik vajalikud ehitusuuringud, ekspertiisid, auditid ja mõõdistamised kuuluvad töövõtja töömahtu, kui

tellija esitatud hankedokumentatsioonis ei ole täpsustatud teisiti.

Tellija edastab lepingulisele töövõtjale projekteerimise alustamisel kõik omapoolsed abistavad

materjalid ja varasemad asjassepuutuvad uuringud.

Töövõtja poolt teostatud uuringud edastada tellijale kõikide projektistaadiumite koosseisus eraldi

alusmaterjalide kaustas.

2.7.1. Topo-geodeetilised uuringud

2.7.1.1. Teostada kogu objekti topo-geodeetiline mõõdistus ning koostada topo- geodeetiline alusplaan (mitte-lähtuda töömaa piirist).

2.7.1.2. Arvestada, et kogu projekteeritaval alal paikneb olemasolevaid trasse. Töövõtja töömahtu kuulub kõikide tööalasse kuuluvate trasside täiendav mõõdistamine

4/11

ja tuvastamine. 2.7.1.3. Tellija edastab projekteerimistööde alustamisel töövõtjale töömaa alasse

jäävate trasside teadaoleva informatsiooni. 2.7.1.4. Topo-geodeetilise uuringu teostamisel peab lähtuma dokumendist „Topo-

geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri määrus nr nr 34, 14.04.2016)

2.7.2. Ehitiste mõõdistamine

2.7.2.1. Olemasolevate ehitiste mõõdistamine projekteerimis- ja ehitustöödeks

vajalikus mahus kuulub töövõtja töömahtu.

3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus

3.1. Töökorralduse üldnõuded

3.1.1. Koostada kuupäevaliselt fikseeritud tööde teostamise ajagraafik (nädala täpsusega) ja kooskõlastada see tellija esindajaga hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Ajagraafikus tuua välja ka kooskõlastamistele kuluvad ajad.

3.1.2. Töövõtjal kooskõlastada kasutatavad alltöövõtjad tellijaga. 3.1.3. Töövõtja on kohustatud jooksvalt läbi kogu tööprotsessi pidama arvestust, kellel on

töövõtja poolne juurdepääs projektiga seotud „asutusesiseseks kasutamiseks“ piiranguga kaetud materjalidele ning tellija nõudmisel esitama selle koondinfo (sh alltöövõtjad).

3.1.4. Juurdepääsupiiranguga materjalidele juurdepääsu omavate isikute vahetusel või projektimeeskonna suurenemisel teavitab töövõtja enne nende materjalide esitamist eelnevalt tellijat.

3.1.5. Juurdepääsupiiranguga materjalide haldamine ja vahendamine toimub tellija poolt kontrollitavates failijagamiskeskkondades (nt Kaevik ja/või KRA Pilv).

3.1.6. Kui juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osasid on vaja edastada e-kirja teel tuleb kõik piiranguga failid enne edastamist krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga.

3.1.7. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osad tuleb andmekandjatele (CD, DVD, mälupulk või muu) salvestades krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga, kui tellija ei sätesta teisiti.

3.1.8. Igasugusel juurdepääsupiiranguga materjalide edastamisel (nt alltöövõtjatele) tagab töövõtja, et info mida saadetakse ei sisaldaks rohkemat, kui konkreetse tööülesande täitmise jaoks vaja.

3.1.9. Töövõtja sisemine tööprotsess ja kasutatavad arvutisüsteemid peavad välistama antud nimistusse mittekuuluvate isikute juurdepääsu piiratud infole (sh AK-märkega dokumendid, tellija projekteerimisjuhised, protokollid jms).

3.1.10. Juurdepääsupiiranguga materjale ei tohi kopeerida töövõtja kontrolli alt väljas olevatesse serveritesse (nt Google Drive, DropBox, OneCloud jms). Täpsustada tellijaga projekteerimise alustamisel, kuidas on töövõtjal lubatud juurdepääsupiiranguga materjale käidelda.

3.1.11. Töövõtja on kohustatud lubama tellijal teha pistelist kontrolli juurdepääsupiiranguga dokumentide käitlemise nõuete täitmise kohta.

3.1.12. Töid teostavad ja tööga seotud isikud (sh alltöövõtjad) annavad nõusoleku taustakontrolli teostamiseks vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413 alusel. Tööde teostamise aluseks on taustakontrolli edukas läbimine.

5/11

3.2. Projektijuhtimine

3.2.1. Ehitusprojekti koostamise ja teiste töövõtja poolt teostatavate ehituskonsultatsiooniteenuste töö juhtimine ning ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse peab tagama töövõtja.

3.2.2. Töövõtja peab kaasama projektijuhi, kelle ülesanded muuhulgas on:

3.2.2.1. terviklahenduste väljatöötamise korraldamine; 3.2.2.2. objekti erinõuete ja -tingimuste täpsustamine; 3.2.2.3. lähteülesande ning tellija erinõuete ja -vajaduste täpsustamine; 3.2.2.4. projekteeritava ja ehitatava objekti erinõuete ja –tingimuste täpsustamine,

sellega seotud lähteandmete piisavuse kontrollimine ja ajaliselt tegevuste vastavusse viimine;

3.2.2.5. koostöö juhtimine ja töövõtjate järelevalve teostamine, sealhulgas koosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine;

3.2.2.6. ehitusuuringute tulemuste piisavuse kontrollimine; 3.2.2.7. võimalike loamenetluste (nt ehitusloa taotlemine, ehitusteatise esitamine,

keskkonnaload) tingimuste väljaselgitamine; 3.2.2.8. planeeringutega (üldplaneeringu vms) seatud tingimuste välja selgitamine ja

täpsustamine; 3.2.2.9. projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku koostamine ja selle järgimine; 3.2.2.10. ajagraafiku detailiseerimine, täpsustamine ja uuendamine; 3.2.2.11. tagasiside andmine tellijale; 3.2.2.12. tehnilise kirjelduse mahtude võrdlemine projekteeritavate lahendustega; 3.2.2.13. tehnovõrkude koondplaani, tehnosüsteemide ja ehitise koondinfo ning mudeli

koostamise ja ajakohastamise korraldamine; 3.2.2.14. projekteeritavate lahenduste formaalse kokkusobimise, piisavuse ja

vastuolude puudumise tagamine; 3.2.2.15. ehitusprojekti terviklikkuse ning selle osade kokkusobivuse tagamine; 3.2.2.16. üldinfot sisaldava ehitusprojekti ühisosa koostamine; 3.2.2.17. lubade menetluse korraldamine ning kooskõlastuste hankimine.

3.3. Koosolekute korraldamine

3.3.1. Koosolekud tellijaga toimuvad iganädalaselt, kui pole kokku lepitud teisiti. Osapooled lepivad avakoosolekul kokku koosolekute korraldamise plaani.

3.3.2. Koosolekud toimuvad tellija poolt valitud asukohas Tallinna linnas, objektil või mujal eelnevalt kokkulepitud kohas.

3.3.3. Töövõtja presenteerib koosolekutel tellijale visuaalselt materjali koostatavatest projektlahendustest.

3.3.4. Erakorralised nõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele.

3.3.5. Koosolekute protokollid:

3.3.5.1. Projekteerimis- ja ehituskoosolekute käik ja sisu protokollitakse ja edastatakse

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalejatele e-posti teel. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) protokollid tuleb enne e-kirjalist edastamist krüpteerida DigiDoc3 krüpto programmiga.

3.3.5.2. Koosolekute protokollide koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine kuulub töövõtja töömahtu.

3.3.5.3. Koosolekul osalejatele antakse mõistlik aeg protokolli punktide kommenteerimiseks ja täpsustamiseks. Muudatuste sisse viimine protokollidesse enne poolte poolt allkirjastamist kuulub töövõtja töömahtu.

6/11

3.3.5.4. Protokolle koostatakse ja allkirjastatakse digitaalselt. 3.3.5.5. Protokollid jõustuvad pärast allkirjastamist osapoolte poolt (sh Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse esindaja). 3.3.5.6. Ajamääranguga jõustuvad protokollid (nt jõustub, kui 3 päeva jooksul ei esitata

vastuväiteid) on kehtetud.

3.4. Projektdokumentatsiooni kooskõlastamine

3.4.1. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus ning otsused protokollida projekteerimiskoosolekutel.

3.4.2. Tellija ei pea kooskõlastama ega nõustuma projekteeritud lahendustega, mida ei ole tellijale eelnevalt projekteerimisprotsessi käigus e-kirjaliselt või projekteerimiskoosolekul tutvustatud. Kõik võimalikud viivitused tellijale tutvustamata lahenduste hilisemast muutmisest lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse.

3.4.3. Kõik TK-s nõutud projektistaadiumid kooskõlastada tellijaga. Kooskõlastusringi täpne suurus selgub projekteerimistööde käigus, kogu kooskõlastusprotsess kuulub töövõtja töömahtu.

3.4.4. Tellija ei kohustu läbi vaatama vastutavate spetsialistide poolt allkirjastamata projekte. Kõik allkirjastamata projektide esitamisest tulenevad viivitused lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse.

3.4.5. Töövõtja kohustub teostama kõik vajalikud kooskõlastused ja lubade taotlemised, mis tulenevalt ehitusseadusest ja heast ehitustavast ning on vajalikud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde teostamiseks.

3.4.6. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele vt punkt 4. 4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele

4.1. Üldnõuded

4.1.1. Töövõtja kohustub tellijale üle andma ehitusprojektid kõigis TK-s küsitud staadiumites ja koos kõigi TK-s küsitud lisadega alljärgnevas mahus: 4.1.1.1. 1 (ühes) eksemplaris digitaalsel andmekandjal (Word, Excel, AutoCAD

versioonid 2006 või uuemad, lisaks kõik failid vormistatult .pdf-dena) ja digitaalselt allkirjastatuna.

4.1.1.2. 1 (ühes) eksemplaris originaalses failiversioonis.

4.1.2. Projektide vormistuse kaustastruktuur kooskõlastada tellijaga enne iga projektistaadiumi esitamist.

4.1.3. Vähemalt kaks nädalat enne tööprojekti üleandmist tellijale kooskõlastada üleantava projekti kõikide osade jooniste koosseis, seletuskirja sisukord ning projekti lisade koosseis tellijaga.

4.1.4. Kõik digitaalselt üleantavad materjalid (sh joonised, seletuskirjad jms) peavad olema digitaalselt allkirjastatud vastava eriala vastutava spetsialisti poolt.

4.1.5. Tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentides ja nende lisades esitatud soovituslikud vormistusnõuded on projektide vormistamisel kohustuslikud.

4.1.6. Kõik joonised tuleb esitada DWG formaadis. Täiendavalt esitada originaalfailid, kui ei ole kasutatud AutoCAD programme.

4.1.7. Iga joonis (PDF, DWG) tuleb salvestada omaette failiks. 4.1.8. DWG failid peavad olema vormistatud selliselt, et jooniste geomeetria oleks esitatud nii

MODEL- kui ka PAPERSPACE-s. 4.1.9. Projekti koosseisus olevate failinimede pikkus on max 40 tähemärki. 4.1.10. Projekti koosseisus olevate kaustanimede pikkus on max 15 tähemärki.

7/11

4.1.11. Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda ja välja trükkida.

4.1.12. Kõikide jooniste, seletuskirjade, spetsifikatsioonide jm nimedes peavad olema kajastatud lisaks joonise/dokumendi nimetusele ka projekti etapp ning objekti nimetus.

4.1.13. Kogu projektdokumentatsioonis peab olema läbivalt kirjanurkades kajastatud nii tellija (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) kui ka peaprojekteerija andmed.

4.1.14. Projekti dokumendid nimetatakse kirjanurkades ja nimetustes vastavalt konkreetse projekteeritava objekti koodile kõikide eriosade lõikes, ei ole lubatud kasutada erinevatel eriosadel erinevaid ise tuletatud objekti nimetusi või hanke nimetuses sisalduvaid lisa fraase.

4.1.15. Projekti digitaalne eksemplar peab sisaldama koondloetelu esitatavatest dokumentidest eraldi failina.

4.1.16. Nimetatud nõudeid eirates koostatud projekti ei loeta üleantuks. 5. Nõuded ehitustööde korraldamisele

5.1. Üldised ehitustööde korralduse nõuded

5.1.1. Ehitustööde aluseks võtta tellijaga eelnevalt kooskõlastatud tööprojekt ja arvestada selles esitatud ehitustööde teostamise nõuetega sh lähtuma käesolevast tehnilisest kirjelduses ja selle lisadest.

5.1.2. Töövõtja tagab ehituse projektijuhi, läbi kelle peab toimima kogu tellija ja töövõtja vaheline asjaajamine. Töövõtja ehitustööde aegne projektijuht vastutab ehitustööde nõuetekohase korralduse ja täitmise eest. Töövõtja poolne projektijuht peab täitma kõiki punktis 3.2.2 kirjeldatud ehitustööde aegseid kohustusi.

5.1.3. Järgida objektil kehtestatud julgeoleku nõudeid. Kõik objektil viibivad isikud peavad olema läbinud taustakontrolli.

5.1.4. Töövõtja peab koostama tööde detailse ajagraafiku ning sellest kinni pidama. Tööde ajagraafikut jälgida iganädalaselt ning ajagraafiku üksikasju täpsustada vastavalt tööde kulgemisele.

5.1.5. Töövõtja on kohustatud koostama tellija sooviavalduse korral muudatus- või lisatööde pakkumusi.

5.1.6. Muudatus- ja lisatööde pakkumises peab olema ära toodud ka viide tellija kirjalikule sooviavaldusele või töövõtja kirjalikule põhjendusele lisa- ja muudatustöö teostamiseks (e-mail, koosoleku protokolli punkt).

5.1.7. Ehitustööde ja nende nõuetekohasuse teostamise tõendamiseks peab töövõtja tegema piisaval arvul fotosid (kaetud tööde aktid). Fotode tegemise reeglid tuleb eelnevalt kokku leppida territooriumi valdajaga ja tellijaga, sest Kaitseväe objektidel ei ole üldjuhul fotografeerimine lubatud. Fotosid ei tohi teha mobiiltelefoniga, vaid kaameraga, millel saab mälukaardi esitada julgeolekule kooskõlastamiseks.

5.1.8. Ehitustööde käigus koostatavatele dokumentidele lisada märge Asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt avaliku teabe seadusele. Tellijal on õigus määrata millistele dokumentidele see märge on vajalik kanda. Asutusesiseseks kasutamiseks märgitud dokumente tuleb käidelda vastavalt kehtestatud korrale.

5.1.9. Ehitusdokumentatsiooni ja projektdokumentatsiooni kasutamine osalistele vabalt ligipääsetavas projektipangas on lubatud ainult vastava juurdepääsupiiranguga dokumentidele. Kõrgema kui AK märkega dokumentide laadimine sellisesse projektipanka ei ole lubatud.

5.1.10. Töövõtja on kohustatud teavitama koheselt avariidest, leketest, reostusest või erakorralisest vahejuhtumist.

5.1.11. Kõik ehitustöölised peavad kandma kõrgnähtavusega riietuselemente. Kõik ehitustöölised peavad kaasas kandma kuulmiskaitsevahendeid (kõrvaklapid/tropid) ja vajadusel neid kasutama. Kuulmiskaitse vahendite mittekasutamine isiklikul vastutusel.

5.1.12. Töövõtjal teostada objektil tööde järgsed taastamistööd ning lõpukoristus (töö mahtu kuulunud siseruumides ja ka väljas). Kogu ülejääv materjal, seadmed, ehituspraht,

8/11

pakendid jms objektilt teisaldada pärast igat objektil käiku.

5.2. Ehitustööde aegne dokumentatsioon

5.2.1. Ehitustööde aegne dokumentatsioon peab olema koostatud ja käideldud vastavalt

punktides 3 ja 4 sätestatud korrale.

5.3. Ehitustööde koosolekute korraldamine

5.3.1. Ehitustööde aegsed koosolekud korraldatakse vastavalt punktis 3.3. sätestatud korrale.

5.4. Tehnokommunikatsioonide ja kaevetöödega seonduv

5.4.1. Tehnokommunikatsioonide lammutamisega ja ümberehitamisega seonduvad ehitustööd peab töövõtja teostama viisil, et olemasolevatele säilitatavatele ehitistele oleks tagatud ehitustööde ajal ja ehitustööde lõppedes vähemalt samaväärne tehnovõrkudega varustatus.

5.4.2. Ehitusaegsete kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, elekter, küte, side) tagamise eest vastutab töövõtja.

5.4.3. Enne ehitustööde alustamist selgitada töövõtjal välja ja märkida kõik olemasolevate trasside asukohad. Kaevetöödel tagada olemasolevate trasside kaitse ja töökorras olek ehitustööde ajal. Trasside vahetus läheduses teostada kaevetööd mitte- mehhaniseeritult.

5.4.4. Kui kaeve- või ehitustöödel ilmneb keskkonnareostus, tuleb tööd koheselt peatada ning teavitada sellest tellijat ja vajadusel Keskkonnaametit. Vajadusel tuleb alale tellida reostusuuring (analüüsid), millega määrata edasise reostuse likvideerimise vajadus. Reostunud ala tuleb puhastada enne kaeve- või ehitustöödega jätkamist.

6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale

6.1. Üldnõuded

6.1.1. Kõik tehnosüsteemidega seotud küsimused, tingimused, nõuded ja ühilduvus

olemasolevate süsteemidega täpsustada tellijaga ning kohapealsete territooriumite valdajatega enne projekteerimistööde alustamist. Kogu vajaliku info olemasolu eest vastutab projekteerimisel töövõtja.

6.1.2. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus. 6.1.3. Töövõtja töövõttu kuulub kõikide kasutatavate materjalide ja seadmete

kooskõlastamine, teostusdokumentatsioon (teostusjoonised, mõõteprotokollid, kaetud tööde aktid, tootelehed, sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, seadistusaktid, kasutuselevõtule eelnev audit, hooldus- ja kasutusjuhendid, käidukava) koostamine ja esitamine ning personali koolitus.

6.1.4. Töövõtjal tuleb hinnata arvutatud võimsuste ja seadmete valikul nende omavahelist sobivust ja vajadusel täiendavate lisaseadmete või meetodite kasutamise vajadust tagamaks enamlevinud voolukvaliteedi probleemide (kõrgemad harmoonilised, ebaühtlane koormatus, kaitseseadmete ebakorrektne rakendumine, liigsed pingekaod ning lekkevoolud, reaktiivenergia teke jne). Seadmete ja materjalide ebakõlade ning probleemide ilmnemise korral teavitada tellijat.

6.1.5. Kõikidele elektripaigaldistele, millel teostati ehitus või muudatustöid tuleb viia läbi audit ja esitada tellijale teostusdokumentatsiooni koosseisus auditi dokumendid. Auditi saatmine TTJA-le kooskõlastada eelnevalt tellijaga.

6.1.6. Kõik tööde käigus üle jäävad seadmed ja materjalid (s.h ehituse ja remondi käigus tekkinud prügi) transportida objektilt ära ning nõuetekohaselt utiliseerida, kui tellija ei ole täpsustanud teisiti.

9/11

6.1.7. Tööde teostamise käigus ei tohi tekkida tarbija seadmetel elektrikatkestusi. Absoluutselt möödapääsmatu katkestuse korral peab nende käigus tekkiv elektrikatkestuse aeg olema minimaalne. Sellisel juhul elektrikatkestused kooskõlastada tellijaga vähemalt 14 päeva enne planeeritud katkestust esitades selleks katkestuse kava (aeg, elektrivarustuseta jäävad seadmed, teostatavate tööde kava). Tellijal on õigus katkestust edasi lükata või nõuda töövõtjalt katkestuse käigus osade seadmete elektrivarustuse säilitamist võimalikus ulatuses.

6.2. Lähte- ja normdokumendid

6.2.1. Kõikide lähte- ja normdokumentide puhul kasutada projektide tellijale üleandmisel

kehtivaid redaktsioone. Töövõtja kinnitab, et omab asjakohaste EVS normatiivdokumentide teavet.

6.2.2. Vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub töövõtjal ning tellijapoolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta töövõtjat vastutusest.

6.2.3. Projekteerimisel ja ehitusel lähtuda alljärgnevatest lähte- ja normdokumentidest: 6.2.3.1. EVS-HD 60364 Madalpingelised elektripaigaldised. Kogu standardiseeria; 6.2.3.2. EVS-EN IEC 61439. Madalpingelised aparaadikoosted. Kogu standardiseeria; 6.2.3.3. EVS-EN 12464. Valgus ja valgustus. Kogu standardiseeria; 6.2.3.4. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 6.2.3.5. EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 6.2.3.6. Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I ja II osa; 6.2.3.7. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 6.2.3.8. RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025“. 6.2.3.9. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“; 6.2.3.10. Majandus ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“.

6.2.4. Viidatud lähte- ja normdokumentides nõuete erinevuste ilmnemise korral peab töövõtja

arvestama kõrgemate nõudmistega. Tellijal on õigus lõplike nõudmisi, töö mahte ja lahendusi täpsustuda ja muuta projekteerimise või ehituse käigus.

6.3. Nõuded siseelektripaigaldisele

6.3.1. Kõikidesse uutesse el.keskustesse ja kaabliteedele tagada vähemalt 30% ruumi ning

võimsuse varu. 6.3.2. Kõik hoonesisesed kaabliteed teostatakse kohtkindlalt kaablikarbitutes, -torudes või

redelitel pinnapealselt ning seinakronšteinidel. Kasutada sama tootja materjale. 6.3.3. Kõik kaablid, elektrikeskused, pistikupesad, harukarbid, lülitid, indikatsioonituled,

näidikud jm elektriaparatuur üheseltmõistetavalt markeerida. Markeerimiseks kasutada spetsiaalseid ajas kestvaid materjale. Kõik kaablid markeerida kilpide siseselt (nt kilbi seadmete vahel) ja kilpidest/haruparkidest väljumisel mõlemas otsas. Kõik väljuvad kaablid peavad identifitseerimiseks olema tähistatud. Kaablid peavad olema lisaks tähistatud iga 50 m tagant ja seintest läbimisel, samuti tähistada ka harutoosid. Juhinduda eelprojektist A03-25.

10/11

6.4. Küte ja ventialtsioon remont- ja ehitustööd,

6.4.1. Juhinduda eelprojektist 0126 6.4.2. Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva

vesikeskküttesüsteemiga. Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne küttevõimsus on 2,5 kW.

6.4.3. Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi).

6.4.4. Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid

6.4.5. Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu temperatuurile.

6.4.6. Küttesüsteem peab tagama käesolevaeelprojekti seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC.

6.5 Üld remont- ja ehitustööd,

6.5.1.Juhinduda eelprojektist KLMV

6.5.2. Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm.

6.5.3 Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise kaigus ei muudeta.

7. Tööde üleandmise kord

7.1. Teostusdokumentatsioon

7.1.1. Koostada kõiki teostatud töid ja olemasolevaid seadmeid objekti terviklikku

elektripaigaldist kajastav teostusprojekt. Teostusprojekt peab sisaldama kõiki projektkoosseisu osasid, olema terviklik, lõplik ning kogu objekti elektrivarustust kajastav.

7.1.2. Teostusdokumentatsioon sisaldab endas teostusjoonised, mõõteprotokolle, kaetud tööde akte, tootelehti, sertifikaate, vastavusdeklaratsioone, seadistusakte, kasutuselevõtule eelnevat auditit, hooldus- ja kasutusjuhendeid, käidukava jms.

7.1.3. Teostusdokumentatsioon esitada punktis 6.1.3 sätestatud mahus vastavalt projektdokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise nõuetele.

7.1.4. Tööde eeldatav üleandmise tähtaeg on 31.10.2026.

11/11

7.2. Komplekskatsetuse korraldamine

7.2.1. Töövõtja eesmärk on tagada kogu objekti olemasoleva elektrivõrgu ja tehnosüsteemide

terviklik ning individuaalne toimimine ning selles veenduda komplekskatsetuse abil. 7.2.2. Töövõtja viib läbi kogu objekti elektrisüsteemi ja selle üksikute tehnoloogiliste sõlmede

katsetused. 7.2.3. Töövõtja esitab enne tööde üleandmist aegsasti ehitustööde ja tehnosüsteemide

komplekskatsetuse kava ja ajagraafiku, et tellijal oleks võimalik kaasata oma erialaspetsialiste, omanikujärelevalvet, haldureid, kasutajaid ja teenuseosutajaid.

7.2.4. Lisaks esitab töövõtja eelnevalt omalt poolt läbiviidud katsetamise tulemused ja raportid 7.2.5. Kõikide katsetuste käigus ilmnenud vigade või puudujääkide parandamine kuulub

täiemahuliselt töövõtja tööde mahtu. 7.2.6. Vormistada ja esitada tellijale katsetuste tulemusi kinnitav raport.

7.3. Koolituste korraldamine

7.3.1. Töövõtja viib läbi kõikide rajatud tehnosüsteeme tutvustava ja hõlmava koolituse. 7.3.2. Enne koolituse toimumist on vajalik esitada kasutus- ja hooldusjuhised tutvumiseks. Kui

koolituse läbiviimiseks koostatakse eraldi õppematerjal, siis see tuleb esitada pärast koolitust tellijale.

7.3.3. Koolituste läbiviimisel arvestada, et Tellija või kasutaja poolt peavad samad isikud osalema koolitustel, seega ei saa erineva süsteemi koolitusi läbi viia samaaegselt.

8. Tehnilise kirjelduse lisad

8.1. Lisa 1.1 Eelprojekt

Projekteerija: OÜ KJV Süsteemid

Lasnamäe 6-80, Tallinn

tel. 56485005, e-post: [email protected]

MTR registreering EEP001454

Reg. kood 11536560

Peaprojekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso

Registrikood 10084340

Õle tn 23, Tallinn, 10319

tel. 6828777, e-post: [email protected]

Töö Nr: 0126

Staadium: Eelprojekt

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

MÕISA TEE 1, VIIMSI VALD, HARJU MAAKOND

KÜTE JA VENTILATSIOON

Vastutav spetsialist: Aivar Alliksaar

Volitatud kütte-, ventilatsiooni-

ja jahutuseinsener, tase 8

Tallinn

26.03.2026

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

2/8

SISUKORD

Üldosa

Ehitusprojekti eesmärgid

Käesoleva tööga on antud Mõisa tee 1, Viimsis vallas asuva muuseumi hoone ekspositsioonisaali

juurdeehituse kütte ja ventilatsiooni lahendus eelprojekti staadiumis, vastavalt Eesti Vabariigi

standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.

Alusdokumendid

1.2.1. Lähteandmed

Projekteerimisel on lähtutud:

• Arhitektuuribüroo Eek & Mutso poolt koostatud arhitektuurne eelprojekt;

• Tellija lähteülesanne ning projekteerimiskoosolekutel kokkulepitu.

Normatiivne baas

Projekteerimisel on aluseks võetud järgmised õigusaktid ja normdokumendid:

• Ehitusseadustik;

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“;

• Majandus- ja taristuministri 07.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

• EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“;

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

• EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“;

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.

Moodul M1-6”;

• EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3:

Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4)„;

• EVS 906:2018 Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3 „Mitteeluhoonete

ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“;

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

3/8

• EVS 860-1:2010 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud,

mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”;

• LVI RAkMK-00421 Soome ehitustööde määruste kogumik, osa D2. Hoonete sisekliima

ja ventilatsioon. Määrused ja juhised 2012.

Välisõhu arvutuslikud parameetrid

Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• talvel VAT=-21 °C, RH=90%.

Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

• suvel VAT=+27°C, RH=50% (ventilatsiooni- ning jahutusseadmete

dimensioneerimiseks);

• VAT=+35°C, RH=40% (katusel oleva jahutusseadme valikul).

Nõuded ruumide sisekliimale ja selle reguleerimisele

Projekteeritavas juurdeehituses tagatakse siseõhu kvaliteet (vähemalt klass II, EVS-EN 16798)

vajaliku õhuvahetuse kindlustamisega.

Õhu liikumise piirkiirused töötsoonis on 0,2 m/s.

Ruumi õhu niiskuse reguleerimist ette nähtud ei ole.

Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud A-filtriga korrigeeritud müra piirtase on 35 dB(A)

Välisterritooriumil on tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtase 45 dB(A). Kõigi

hoonet teenindavate tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb seadmete

montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud

paigaldusnõudeid ja kasutada seadmete ja torustike ühendamisel elastseid liitmikke,

vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid.

Kütte ning ventilatsiooni kavandamisel on peaeesmärgiks ruumidesse ette nähtud sisekliima

saavutamine lihtsalt ja energiasäästlikult.

Ruumide siseõhu parameetrid on esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“.

Tabel 1 Ruumide sisekliima parameetrid

Ruum / Kasutus Siseõhu

temperatuur

kütteks

Välisõhu hulk

(s) = siirdeõhk

Väljatõmbe-

õhu hulk

Müra tase

°C l/(s·ühik) l/(s·ühik) dB(A)

Ekspositsioonisaal

koos

juurdeehitusega

21 3 l/(s·m2) 3 l/(s·m2) 35

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

4/8

Küte

Üldosa

Küttesüsteem peab tagama EVS-EN 16798 ja/või EVS 906 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete

täitmise. Küttesüsteemi osad peavad olema valitud nii, et arvutuslik küttevõimsus oleks tagatud

kõigil küttesüsteemi osadel.

Välispiirete soojusläbivused

Välisseinad U=0,12 W/m2·K,

katuslagi U=0,12 W/m2·K,

põrand pinnasel U=0,11 W/m2·K,

aknad U=0,8 W/m2·K,

Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile

Küttesüsteemi üldine tööiga 50 a. See eeldab süsteemi juhendikohast korrapärast hooldust ja

lühema tööeaga seadmete asendamist. Üksikute seadmete tööiga on väiksem ning kogu süsteemi

vajalik tööiga tagatakse üksikute komponentide väljavahetamisega. Allpool on komponentide

eeldatav eluiga aastates.

Tsirkulatsioonipumbad 15 a

Paisupaagid ja kaitseklapid 20 a

Ajamiga ventiilid 15 a

Küttekehaventiilid 25 a

Termostaadid 15 a

Küttesüsteemi kirjeldus

Keskküttesüsteem

Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskküttesüsteemiga.

Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse

välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis

ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud

paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla

lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne

küttevõimsus on 2,5 kW.

Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega,

et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi).

Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse

konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks

paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid.

Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme

reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

5/8

temperatuurile.

Küttesüsteem peab tagama käesoleva seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri

nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC.

Küttesüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest, määrustest,

normidest ja standarditest ning juhinduda Soome ehitustööde üldiste kvaliteedinõuete

käsiraamatust Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002.

Tulekaitsemeetmed

Tule- ja plahvatusohtlikke töid teostades tuleb erilist hoolt kanda selle eest, et sädemetest

tekkiv tuleoht oleks võimalikult väike. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on tuleohtlikes

paikades ning kergestisüttivate ainete läheduses keelatud

Kuna kõik paigaldatavad küttetorustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude läbiminekuid

tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et torustikku peab

paigaldama suuremas ulatuses, siis kõik torustike tuletõkketarinditest läbiminekute avad peab

tihendama Päästeameti poolt heaks kiidetud tuldtõkestava ainega selleks volitatud firmade

poolt.

Ventilatsioon

Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Ruumide arvutuslikud õhuhulgad on leitud vastavalt normatiividele ning juhendmaterjalidele

ning esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“.

Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile

Ventilatsioonisüsteemide eeldatav eluiga on 20 aastat. Eeldatav eluiga tagatakse korraliste

hooldustööde teostamisega. Garantiitingimused ja garantiiaja kestvus määratakse vastavalt Eesti

Vabariigis kehtiva seadusandlusega kui Tellijal ei ole teisiti kokku lepitud.

Ventilatsioonisüsteem peab tagama lubatust väiksemad müratasemed ja ettenähtud

õhuvooluhulgad.

Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (juhend D2 p. 3.7). Kui paigalduse

käigus esineb tehnilisi puudujääke, peab läbi viima ventilatsioonikanalite survekatsetused

vastavalt standardile SFS 4699 „Ilmastointi. Ilmastointilaitosten tiiviysvaatimukset.” Ehituse

ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna, et vältida ehitustolmu jms sattumist torustikku.

Enne objekti üleandmist Tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja

esitada Tellijale torustike ülevaatuse videoraport Tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike

puhastusaste peab vastama juhendile „Sisäilmastoluokitus 2018” visuaalsele puhtusklassile

P1≤0,7 g/m².

Ventilatsiooni kirjeldus

Hoone ventileerimine toimub olemasoleva mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni

kaudu. Juurdeehituse ventilatsioon lahendatakse olemasoleva ventilatsiooni abil, mis teenindab

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

6/8

ekspositsioonisaali. Ette nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid,

mis ühendatakse olemasoleva ventilatsioonisüsteemi torustikuga. Vajadusel tuleb

lõpuelementide ette paigaldada reguleerklapid. Peale nende tööde teostamist peab teostama ka

süsteemi õhuhulkade välja reguleerimise.

Ventilatsioonikanalid paiknevad lae all, ripplae taga. Ventilatsioonikanalite ja lõpuelementide

paigaldamisel peab arvestama muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega.

Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B.

Kõik ventilatsioonikanalid peavad olema puhastatavad. Selleks nähakse ette puhastusluugid

raskesti ligipääsetavate nurgatükkide ja hargnemiskohtade juurde ning sirgetele lõikudele iga

8 m järgi. Umbsetes lagedes peavad olema paigutatud teenindusluugid kõikide puhastusluukide

juurde pääsemiseks. Luukide suurused tuleb valida nii, et oleks võimalik juurde pääseda kõigi

teenindust vajavate elementideni.

Põhiseadmed ja materjalid

Õhukanalid

Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel

kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja

seinapaksused peavad vastama EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”

nõuetele. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Pehmete

ventilatsioonitorude kasutamine on keelatud.

Õhutorustikule paigaldatakse vastavalt projektile tuletõkkeklapid ja vajadusel isoleeritakse ning

varustatakse reguleer- ja puhastusosadega.

Ventilatsioonikanalite survekatsetused teostada vastavalt standardile SFS 4699.

Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon,

Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.“ ja LVI 12-10370 Soome

juhendmaterjalile 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“ nõuetele. Kinnituste

dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu

torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus.

Suuremõõtmeliste torustike ja kambrite puhul lisandub ka seal puhastustöid teostava inimese

kaal. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on

torustiku tulepüsivusaeg.

Lõppelemendid

Ruumide sissepuhkeks ja väljatõmbeks on ettenähtud kasutada laehajuteid, plafoone või

ventilatsioonireste.

Lõpuelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne

ja nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat

müra, et see summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat

reguleerimisvõimet. Lõppelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud

mittepõlevatest materjalidest.

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

7/8

Isolatsioon

Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojuskaod ei ole optimaalsetest suuremad.

Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsiooni kanali pinnal ning tagada tuleb

tuleohutus. Isoleerimine peab vastama Soome LVI 50-10344, LVI 50-10345 või EVS 860

nõuetele. Tuletõkkeisolatsiooni paksuse valikul tuleb lähtuda toru diameetrist ja kehtivatest

nõuetest. Isolatsiooni kattematerjali tuletundlikkuse klass peab olema vähemalt CL-s2,d0.

Soojusisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-/mineraalvilla matte

tihedusega ≥30 kg/m³. Tuletõkkeisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-

/mineraalvilla võrkmatte tihedusega ≥100 kg/m³.

Reguleerklapid

Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) reguleerklappe, mis on

varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise.

Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole ventilatsiooni kanalite puhastamisel

takistuseks, näiteks IRIS- tüüpi klapid.

Kandiliste õhukanalite puhul tuleb kasutada restklappe. Kanalites ristlõike pindalaga üle 0,1

m2, kasutatakse mitmelabalisi restklappe.

Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu

levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või

raskestisüttivatest materjalidest.

Kuna kõik paigaldatavad ventilatsiooni torustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude

läbiminekuid tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et

torustikku peab paigaldama suuremas ulatuses, siis peab tuletõkke tarindit läbivatele

õhukanalitele paigaldama tuletõkkeklapid.

Kasutada tuleb EI-klassi tuletõkkeklappe. Tuletõkestile ei esitata isoleerimisvõime nõuet juhul,

kui õhukanali pindala on maksimaalselt 200 cm2. Tuletõkestites tuleb kasutada 72°C

sulavkaitsmeid. Juhul, kui tuletõkestusklappi ei õnnestu paigaldada otse tuletarindi piirile, tuleb

klapi ja tarindi vahele jääv osa isoleerida tarindile vastava tulepüsivusega isolatsiooniga.

Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele, peavad

täitma tulekindluse nõudeid, isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev.

Ventilatsioonikanalite puhastamiseks torustikule tuleb paigaldada puhastusluugid.

Puhastusluugid peavad oma mõõtmetelt vastama standardile EVS 812-2:2014. Puhastusluugid

peavad olema avatavad ainult tööriistade (kruvikeeraja või mutrivõti) abil.

Puhastusluugid peavad olema paigaldatud:

• püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse, horisontaalsete harude otstesse, üle 45°

põlvede, õhuvõtu-, väljapuhke- ja jaotuskambritele ja tulekaitseklappide juurde;

• kohtadesse, kust puhastust võimaldavate elementideni (puhastusluugid, õhujagajad,

ventilatsiooniplafoonid ja -restid) on üle 8 m, sissepuhketorustikel võib puhastusluukide

vaheline kaugus olla kuni 15 m;

• reguleerklappide juurde, kui neid ei ole võimalik muul moel puhastada (nt. maha võtta).

Töö nr. 0126

Kütte ja ventilatsiooni

seletuskiri

26.03.2026

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

Eelprojekt

Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ

8/8

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel juhinduda arhitektuurse osa seletuskirjas toodud

nõuetest.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

1/14

8.6. Hoone tugev – ja nõrkvoolupaigaldised

Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 1. Projekti üldosa .................................................................................................................... 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS .................................................................................

2.1. Üldandmed .................................................................................................................. 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 2.1.2. Alusdokumentatsioon ...........................................................................................

2.2. Olemasolev ................................................................................................................. 2.3. Põhiandmed ................................................................................................................

2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed................................................ 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ............................................................... 2.5. Elektri arvestussüsteem .............................................................................................. 2.6. Varutoitesüsteem ........................................................................................................ 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem ........................................................................ 2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ................................................. 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ........................................................................

2.9.1. Maanduspaigaldis ................................................................................................ 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus ............................................................................................

2.10. Kaabliteed ............................................................................................................... 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid ......................................................................................... 2.10.2. Kaablikarbikud ..................................................................................................... 2.10.3. Riputussüsteemid ................................................................................................ 2.10.4. Läbiviigud .............................................................................................................

2.11. Jõuseadmete elektrivarustus ................................................................................... 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus ......................................................................... 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ............................................................................ 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus .........................................................................

2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ................................................................................. 2.12.1. Pistikupesad......................................................................................................... 2.12.2. Lattliinid ................................................................................................................ 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ............................................................

2.13. Valgustussüsteemid ................................................................................................ 2.13.1. Üldvalgustus ........................................................................................................ 2.13.2. Fassaadivalgustus ............................................................................................... 2.13.3. Reklaamvalgustus ................................................................................................ 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem ..........................................................................

2.14. Küttesüsteemid ja seadmed .................................................................................... 2.15. Tuleohutussüsteemid ..............................................................................................

2.15.1. Piksekaitse ........................................................................................................... 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ................................................

2.16. Tulekaitse ................................................................................................................

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

2/14

3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ................................................................................... 3.1. Üldandmed ..................................................................................................................

3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 3.1.2. Alusdokumendid ..................................................................................................

3.2. Olemasolev ................................................................................................................. 3.3. Kaabliteed ...................................................................................................................

3.5. Tulekahjusignalisatsioon ............................................................................................. 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem ..................................................................................... 3.7. Videovalve .................................................................................................................. 3.8. TV-võrk ....................................................................................................................... 3.10. Tulekaitse ................................................................................................................ 3.11. Lisad ........................................................................................................................

4. HOONEAUTOMAATIKA .................................................................................................... 4.1. Üldandmed ..................................................................................................................

Sisukord .......................................................................................................................... 1 1. Projekti üldosa .......................................................................................................... 3

2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 3 2.1. Üldandmed ......................................................................................................... 3

2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 3 2.1.2. Alusdokumentatsioon .................................................................................. 3

2.2. Olemasolev ........................................................................................................ 4

2.3. Põhiandmed ....................................................................................................... 4

2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed ....................................... 4 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ...................................................... 4 2.5. Elektri arvestussüsteem ..................................................................................... 5

2.6. Varutoitesüsteem ............................................................................................... 5 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem................................................................ 5

2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ........................................ 5 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ............................................................... 5

2.9.1. Maanduspaigaldis ........................................................................................ 5 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus .................................................................................... 5

2.10. Kaabliteed ....................................................................................................... 6 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid .............................................................................. 6 2.10.2. Kaablikarbikud .......................................................................................... 6

2.10.3. Riputussüsteemid ..................................................................................... 6 2.10.4. Läbiviigud ................................................................................................. 6

2.11. Jõuseadmete elektrivarustus .......................................................................... 7 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus ............................................................. 7 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ................................................................ 7 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus .............................................................. 7

2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ........................................................................ 7 2.12.1. Pistikupesad ............................................................................................. 7 2.12.2. Lattliinid .................................................................................................... 7 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ................................................. 7

2.13. Valgustussüsteemid ........................................................................................ 8

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

3/14

2.13.1. Üldvalgustus ............................................................................................. 8

2.13.2. Fassaadivalgustus .................................................................................... 8 2.13.3. Reklaamvalgustus .................................................................................... 8 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem .............................................................. 8

2.14. Küttesüsteemid ja seadmed ............................................................................ 9 2.15. Tuleohutussüsteemid ...................................................................................... 9

2.15.1. Piksekaitse ............................................................................................... 9 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ..................................... 9

2.16. Tulekaitse ........................................................................................................ 9 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 10

3.1. Üldandmed ....................................................................................................... 10

3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 10 3.1.2. Alusdokumendid ........................................................................................ 10

3.2. Olemasolev ...................................................................................................... 11 3.3. Kaabliteed ........................................................................................................ 11

3.4. Andmesidesüsteemid ....................................................................................... 11 3.5. Tulekahjusignalisatsioon .................................................................................. 11 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem .......................................................................... 12

3.7. Videovalve ........................................................................................................ 12 3.8. TV-võrk ............................................................................................................. 12

3.9. Helindussüsteem .............................................................................................. 12 3.10. Tulekaitse ...................................................................................................... 12 3.11. Lisad ............................................................................................................. 13

1.Projekti üldosa Käesolev projekti "Kindral Laidoneri muuseumi veranda" EN osa on koostatud OÜ Arhitektibüroo

Eek&Mutso tellimusel.

2.HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS

2.1. Üldandmed

2.1.1.Projekteerimistöö piiritlus

Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid:

- Üldvalgustus

- Evakuatsioonivalgustus

- Pistikupesade võrk

2.1.2.Alusdokumentatsioon

2.1.2.1. Lähteandmed

- Arhitektuurosa eelprojekt

- Tellija lähteülesanne

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

4/14

2.1.2.2. Ehitusuuringud

Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid.

2.1.2.3. Normdokumendid

Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd,

kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.

Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:

1. Ehitusseadustik

2. Seadme ohutuse seadus

3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele”

Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu:

1. EVS-HD 60364 “Ehitise elektripaigaldised”; “Madalpingelised elektripaigaldised”

2. EVS-EN 12464-1:2011 “Valgustus. Siseruumi töökohad”

3. EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)”

4. EVS-EN 1838:2013 “Valgustehnika. Hädavalgustus”

5. EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid”

6. EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted”

7. EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in three phase a.c systems”

Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:

1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97,

sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega.

2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt

3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele

2.2. Olemasolev Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk.

2.3. Põhiandmed

2.3.1.Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed

Hoone juhistikusüsteem TN-S (N ja PE eraldus hoone peakilbis)

Toitepinge 3x230/400 V; 50 Hz

Arvutuslik võimsus Pa=5 kW

Juurdeehitatav elektripaigaldis ei nõua olemasoleva hoone peakaitsmete suurendamist.

Võimsus täpsustatakse järgmises projekteerimisfaasis.

2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid Peakeskus

Hoone peakeskus PJK1 paikneb 1. korrusel asuvas tehnilises ruumis.

Keskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa elektrivarustuse tagamiseks.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

5/14

Rühmakeskused

Kilbid teostatakse TN-S süsteemis.

Jaotuskeskused dimensioneeritakse ca. 30% vaba ruumi ja võimsusvaruga.

Jaotuskeskused komplekteeritakse 3-pooluselise pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühise ja

ülekoormuse eest kaitsvate kaitselülititega.

Ohtlikes kohtades paiknevate tarbijate ja üldkasutatavate pistikupesade ahelad varustatakse rikkevoolu

kaitselülititega rakendusvooluga  30 mA.

Tehnilistes v.a. elektrikilbiruumis paiknevad jaotuskeskused valmistatakse kaitseastmega IP44, muudes

ruumides kaitseastmega IP30.

Jaotuskeskused varustatakse tüüp 2 liigpingepiirikutega.

Üldnõuded elektrijaotuskeskustele

Keskuse samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang.

Termoreleede vinnastusnupud, juhtlülitid ja muud tavakasutuses olevad seadmed tuleb paigaldada nii, et

keskuste katteid ei tuleks avada kasutusolukordades.

Klemmliistude, kontaktorite ja kaitselülitite katted peavad hooldustoimingute pärast olema hingedega.

Keskustes paiknevad kaitsmed, lülitid ja komponendid märgitakse selgelt ja püsivalt elektriskeemide

järgi.

Jõuahelate kaablid ühendatakse numereeritud klemmliistudele kuni soone ristlõikeni 16mm2.

Juhtimiskaablid ühendatakse numereeritud riviklemmidele. Klemmliistudele jäetakse ca 20 % varu.

Vahetuskäepidemetele ja keskuse katete avamise tööriistadele paigaldatakse kinnitusalused keskuste

katete külge.

Indikatsioonivalgustites kasutatakse LED lampe.

2.5. Elektri arvestussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale ei nähta ette eraldi arvestit.

2.6. Varutoitesüsteem Evakuatsioonivalgustid peavad välise toiteta töötama 3 tundi.

Evakuatsioonivalgustitena kasutatakse autonoomsete akuseadmetega varustatud erivalgusteid.

Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis.

2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale süsteemi ei kasutata.

2.8. Maandused ja potentsiaaliühtlustused

2.8.1.Maanduspaigaldis

Hoonel on olemasolev maandussüsteem.

2.8.2.Potentsiaaliühtlustus

Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-IEC 60364, EVS-EN 60529 ning

kasutatud järgmisi kaitseviise:

- Põhikaitsena – põhiisolatsioon, kaitsekatted ja ümbrised

- Rikkekaitsena – kaitsemaandamine, automaatne väljalülitamine, potentsiaalide ühtlustus

- Lisakaitsena – rikkevoolu kaitselülitid

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

6/14

Inimeste ohutuse tagamiseks peab elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge jääma alla 50 V või peab

olema tagatud kiire väljalülitus. Selle jaoks teostatakse kaitsemaandus ja potentsiaaliühtlustus ning

rikkevoolukaitsete kasutamine. Vastavalt EVS-HD 60364-4-41 lõppahelate kaitseaparaatide enimalt

lubatav väljalülitusaeg peab olema alla 0,4 s 230 VAC juhul, 0,2 s 400 VAC juhul.

Potentsiaalide ühtlustuseks elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada,

kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed).

Potentsiaalide ühtlustuseks nähakse ette potentsiaalide ühtlustuse latid tehnilistes ruumides.

Peamaanduslatiga ja potentsiaalideühtlustus lattidega ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid

metallkonstruktsioonid (ka kaabliredelid, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid)

isoleeritud vaskjuhtme abil. Potentsiaalideühtlustus juhtide ristlõiked valitakse vastavalt standardile

(EVS, IEC).

2.9. Kaabliteed

2.9.1. Kaabliredelid ja rennid

Kaabliteedeks projekteeritakse kuumtsingitud terasest tehases valmistatud kaabliredelid.

Kaabliredelite üksteise kohale paigalduse korral peab nõrkvoolukaablite redel asetsema allpool ja

elektrikaablite redel pealpool.

Koridorides ja avalikes kohtades, kus ripplagesid ei ole (riiulid on näha), tuleb kasutada tsingitud vähese

perforatsiooniga plaatkaabliriiuleid. Plaatriiulid tuleb varustada tsingitud kaanega. Plaatkaabliriiulite

värvus tuleb täpsustada sisearhitektiga. Pistikupesade ja karpide kinnituseks tuleb kasutada tehases

valmistatud spetsiaalseid plaataluseid.

Juhul kui kaabliteed paiknevad ripplagede taga, peab olema tagatud juurdepääs kaabliteedele kas

teenindusluukide või moodulitena avatava ripplae näol.

Üldjuhul kasutatakse eraldi kaabliteid tugevvoolu kaablitele, nõrkvoolu kaablitele ja tehnoloogilise

kaablitele.

Kohtades kus tugev- ja nõrkvoolukaablid on otstarbekas paigaldada ühistele kaabliteedele, tuleb jälgida

Eesti Vabariigi Standardi EVS-EN 50174-2:2018 nõudeid.

Kaabliteedel nähakse ette vaba paigalduspinda 20..30 %.

2.9.2. Kaablikarbikud

Ruumides nähakse ette horisontaalsed seinakarbikuid töökohtadele seina ääres ning vertikaalseid

kaablikarbikuid klaasseinte vahel tummseintel. Üldjuhul nahakse ette plast.karbikud.

Karbikutes tuleb ette näha vahesein nõrkvoolu- ja tugevvoolukaablite eristamiseks.

Nõupidamisruumides nõupidamislaua alla nähakse ette põrandas pistikupesade karbid laua pistikupesade

komplekti ühendamiseks (laua pistikupesad kuuluvad mööbli töövõttu). Kaablite juurdeviimiseks

põrandakarpi tuleb põrandasse paigaldada piisav arv reservtorusid nõrkvoolusüsteemi kaablite

paigalduseks. Põrandakarpide kaaned kaetakse põranda pinnakattematerjaliga.

2.9.3. Riputussüsteemid

Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.

2.9.4.Läbiviigud

Läbiviikudel seintest kaablid kaitsta mehhaaniliste vigastuste eest tavaliselt metallist läbivedamistorude

abil. Mehhaanilistest koormustest täiesti vabades kohtades võib kaitse teha plastiktorust. Kõik kaablite

läbiviigukohad tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega),

akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

7/14

2.10. Jõuseadmete elektrivarustus

2.10.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus

Kasutatakse olemasolevaid KVJVK süsteeme.

2.10.2. Köögiseadmete elektrivarustus

Antud objektil ei asu suurkööke.

2.10.3. Muude seadmete elektrivarustus

Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või seadmega

komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide

omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni

järgi.

2.11. Elektritoite ühendussüsteemid

2.11.1.Pistikupesad

Üldjuhul kaabeldus teostatakse süvistatuna seintesse või varjatuna ripplagede taga.

Tehnilistes ruumides on kaabeldus ja pistikupesad pinnapealsed.

Niisketes, tolmustes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega pistikupesi.

Kõik pistikupesade rühmad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga  30 mA.

Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi. Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui

2,5 mm2 ristlõikepindalaga vask juhte.

Kõik pistikupesad varustatakse siltidega, kust selgub rühmakeskuse- ja rühmatähis.

2.11.2.Lattliinid

Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.

2.11.3.Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid

Hoonesiseste magistraalliinidena kasutada tuld mitte levitava isolatsiooniga kaableid. Ristlõike puhul

kuni 25 mm2 kasutada vasksoontega kaableid ja suurema ristlõike puhul üldjuhul alumiiniumsoontega

kaableid. Kaablid märgistada mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega.

Hoonesiseste valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete toitekaablitena kasutatakse vasksoontega kaableid.

Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca-

s1,d1,a2.

Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada

kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad

selle ruumi tuletundlikkuse nõudele.

Välistingimustes kasutada kaablit mille isolatsioon on UV kindel (või täiendavalt kaitstud UV-kindla

kõriga) ja ette nähtud välistingimustesse paigaldamiseks.

Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid jms). Jälgida, et kaablisoonte värvid vastaksid EVS

nõuetele.

Juhistike paigaldamisel tuleb tagada, et kaablid, juhtmed, nende klemmid ja liited ei saaks paigaldamise,

käidu ega hooldustööde ajal mehaaniliselt kahjustada.

Juhtmed ja kaablid peavad kulgema püst- või rõhtsuunas. Paigaldamisel põrandasse, ristumistel

torustikega ja seintest läbiviikudel paigaldada kaablid kaablikaitsetorudesse.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

8/14

2.12. Valgustussüsteemid

2.12.1.Üldvalgustus

Valgustuspaigaldis teostada kooskõlas järgmiste normidega:

1. Eesti Standard EVS-EN 12464-1.

2. Tellija soovid.

Valgustuse süsteem projekteeritakse lähtudes elektrienergia säästlikkusest, võimalikult lihtsana ja

minimaalselt hooldatavana läbi järgmiste valikute:

- kasutada keskmise elueaga valgusallikaid (LED min 50 000 h, L90);

- eri tüüpi lampide ja valgustite arv viia minimaalseks;

- kasutada kergesti hooldatavaid valgusteid.

- valgustite LOR väärtus peab olema ≥80%

- valgustite värvustemperatuur peab üldjuhul olema Tcp=3000 K (bürooruumides), Tcp=4000

K (muu ruumides).

- valgusallikate värvieristuse üldindeks Ra ei tohi olla alla 80

- arvutitega töökohtadel lubatud valgustite heledus peab vastama standardile EVS-EN 12464-1

pt. 4.9.2.

Kasutatakse põhiliselt LED valgustid.

Valgustusahelate puhul kasutatakse mitte väiksema kui 1,5 mm2 ristlõikega vaskjuhtmeid.

Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valitakse vastavalt liiteseadmete

valmistaja soovitustele.

Nõupidamisruumides on ette nähtud kasutada valgustuse sujuvat juhtimist.

2.12.2.Fassaadivalgustus

Ei ole ettenähtud.

2.12.3.Reklaamvalgustus

Ei ole ettenähtud.

2.12.4.Evakuatsioonivalgustussüsteem

Hoone evakuatsioonivalgustussüsteem lahendatakse vastavalt Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr.

17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, Eesti standardi EVS-EN

1838 “Valgustehnika. Hädavalgustus” ja Eesti standardi EVS-EN 50172 “Evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemid” nõuetele.

2.12.4.1. Andmed valgustustiheduse ja toimeaja kohta

Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab

olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx.

Paanikavältimisvalgustid paigaldatakse hoone loomuliku valguseta evakuatsiooniteedele.

Avatud ala horisontaalne valgustustihedus põrandal (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab

olema vähemalt 0,5 lx.

Evakuatsioonivalgustusega tagatakse ka tuleohutuspaigaldiste asukohtade valgustamine (kustutid,

teatenupud). Tuleohutuspaigaldiste valgustamiseks vajalik valgustihedus on 5 lx.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

9/14

Evakuatsioonivalgustusena kasutatakse põhiliselt eraldiseisvaid akuseadmetega varustatud LED evakuatsioonivalgusteid, mis varustatud autonoomse akuseadmega, tugiajaga 3 tundi.

2.12.4.2. Süsteemi põhimõtted

Evakuatsioonivalgustus koosneb väljapääsutee valgustusest ja paanikavältimise valgustusest.

Märkvalgustite mõõtmed peavad vastama nõuetele.

Hoones puudub tsentraalne automaatne jälgimissüsteem.

Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis. Evakuatsioonivalgustid on üldjuhul

varusolevas režiimis. Varusolevad evakuatsioonivalgustid lülitatakse vastava piirkonna valgustust toitvale

kilbile ning süttivad põlema kilbi toitepinge kadumisel.

2.12.4.3. Paigalduse põhimõtted

Evakuatsioonivalgustite paigaldus peab tagama, et hädavalgustus täidaks alljärgnevad funktsioonid:

valgustama evakuatsiooniteede märgistust; tagama evakuatsiooniteede valgustatuse, et võimaldada

turvaline liikumine ohutusse kohta ja selle suunas; tagama, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju

häirenupud ja tuletõrjevahendid on kergesti leitavad ja kasutatavad; võimaldama ohutuse huvides

tehtavaid toiminguid.

2.13. Küttesüsteemid ja seadmed Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.

2.14. Tuleohutussüsteemid

2.14.1.Piksekaitse

Objektil on olemasolev piksekaitse süsteem.

2.14.2.Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid

Olemasolevaid süsteeme ümber ei ehitata.

2.15. Tulekaitse

Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite

paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega, nt.

GPG Fire Stop System sertifitseeritud mittepõlevate tihendusmastiksitega), akustika ning kütte-

ventilatsiooni nõuetele.

Töövõttu kuulub tuletõkketööde teostaja nõustamine ja juhendamine oma töövõtu kommunikatsioonide ja

seadmete läbiviikude osas tuletõkketööde teostamise ajal. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite

tulekindel installatsioon ja kinnitusviis.

Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis.

Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca-

s1,d1,a2.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

10/14

3.HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS

3.1. Üldandmed

3.1.1.Projekteerimistöö piiritlus

Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid:

- Andmesidevõrk

- Tulekahjusignalisatsioon

- Valve- ja läbipääsusüsteem

- Videovalve

- TV-kaabelvõrk

- Helindussüsteem (teadustussüsteem)

3.1.2.Alusdokumendid

3.1.2.1. Lähteandmed

- Arhitektuurosa eelprojekt

- Tellija lähteülesanne

3.1.2.2. Normdokumendid

Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd,

kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel.

Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:

1. Ehitusseadustik

2. Seadme ohutuse seadus

3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele”

4. Majandus- ja taristu ministri 01.juuli 2015 a. määrus nr. 55 “Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded”

5. Siseministri 07.01.2013. a. määrus nr. 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile

ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade

juhtida Häirekeskusesse”

6. Elektroonilise side seadus; 08.12.2004

7. Turvaseadus; 08.10.2003

8. Toote nõuetele vastavuse seadus 20.05.2010

Projekteerimisel kasutatud olulisemate standardite loetelu: 1. EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed”

2. EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”

3. EVS-EN 50849:2017 “Häireteadustuse helisüsteemid”

4. EVS-EN 54 - “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem”

5. CEN/TS 54-14:2004 “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse

eeskiri”

6. EVS-EN 50131 - “Alarm systems – Intrusion and hold-up system”

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

11/14

7. EVS-EN 50132 - “Alarm systems – CCTV surveillance systems for use in security

applications”

8. EVS-EN 50133 - “Alarm systems – Access control systems for use in security

applications”

9. EVS-EN 50174:2018 – “Information technology – Cabling installation”

10. EVS-EN 50173-1:2018 “Information technology – Generic cabling systems Part 1:

General requirements”

11. EVS-EN 50174-1:2018 “Information technology – Cabling installation – Part 1:

Specification and quality assurance”

Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:

1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97,

sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega.

2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt

3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele

3.2. Olemasolev Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem,

videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projekti mahus olemasolevaid süsteeme

laiendatakse.

3.3. Kaabliteed Kasutatakse tugevvoolu töövõtus paigaldatavaid kaabliteed.

Nõrk- ja tugevvoolu kaablite paigaldamine ühisele kaabliteele teostada kooskõlas standardi EVS-EN

50174:2018 nõuetega.

Installatsioon teostada selliselt, et ekspluatatsiooni käigus oleks välditud kaablite vigastamine.

Juhtmestiku läbiviimisel seintest kasutada PVC torusid ja peale juhtmestiku paigaldamist tihendada

torude otsad mittepõleva või raskestipõleva hermeetikuga vastavalt seinte tulepüsivuse astmele.

3.4. Andmesidesüsteemid Hoone peajaotla BD/FD2.1 asub hoone serveriruumis.

Täpne andmesidevõrgu ülesehitus määratakse projekteerimistööde järgmiste staadiumite koostamise käigus.

3.5. Tulekahjusignalisatsioon Projekteerimisel lähtutakse projekteerimisnormist „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida

Häirekeskusesse”, Siseministri määrus nr.1 (7 jaanaur 2013.a.) ja selle täiendused.

Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel tuleb lähtuda samadest normidest. Paigaldatavad seadmete ja

komponentide omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile.

Hoones on olemasolev adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem keskseadmega korrapidaja ruumis.

Keskseadmega ühendatakse uued andurid, käsiteadustid ja häirekellad.

Rekonstrueeritavas ruumis peamiselt kasutatakse optilisi suitsuandureid.

Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde (samuti korruste väljapääsudele) ja liikumisteedele

kõrgusele 0,9-1,4 m põrandast. Lähima käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa

ületada 30 m mõõdetuna piki võimalikku liikumisteed.

Tulekahjuhäire hoones antakse häirekelladega.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

12/14

ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud

nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga, tulekindlusega min 30 minutit. Kaablid

paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest.

3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem Hoonesse on olemasolev integreeritud valve- ja läbipääsusüsteem.

Käesoleva projekti mahus varustatakse läbipääsukontrolleriga rekonstrueeritavasse alasse pääsev uks ning

varustatakse liikumisanduritega.

Uksekontrollerid saavad põhitoited elektrikilpidest selleks ettenähtud eraldi

automaatkaitselülititealt.

3.7. Videovalve Süsteemi keskseadmeks on olemasolev IP video salvestusserver, mis paikneb korrapidajaruumis.

Rekonstrueeritavas alas varustatakse kaameratega koridor ja sissepääsuuksed.

Kaameratele esitatavad nõuded täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus.

3.8. TV-võrk Hoonesse on rajatud TV antennivõrk vastavuses Eesti standardisarja EVS-EN 50083 „Televisiooni- ja

raadiolevisignaalide kaablijaotussüsteemid” nõuetega.

Antennivõrgus on ette nähtud signaalide edastamine sagedusvahemikus 5-862MHz. Hoone 1. korrusele

telefonikeskjaama ruumi ja korruste peale on ette nähtud TV võimendite ja passiivkomponentide

paigaldamise koht.

TV-pesad paigaldatakse vastavalt plaanidele.

Igale pesale on planeeritud paigaldada hargmikust/jagurist eraldi kaabel. Kaablid paigaldatakse

kaabliredelitele või süvistatult seina .

Antennivõrk rajatakse RG6 tüüpi kaablitega. TV võimendite tugevvoolutoide ja maandus rajatakse

tugevvoolu projekti mahus.

3.9. Helindussüsteem Hoones on olemasolev helindussüsteem peamiselt teadete edastamiseks.

Teadete edastamine (3-tsooni) mikrofoniga on võimaldatud korrapidaja juurest 1. korrusel. Süsteemi

juhtmestik koondub I korruse korrapidaja ruumi. Süsteemiga ühendatakse liinimuunduriga kõlarid

(seadistatav võimsus 6W,3W,1.5W / 100V), seadistusvõimsus.

3.10. Tulekaitse Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele. Tulekahjusignalisatsiooni väljundahelad (häirekellad) teostatakse tulekindla kaabliga tulepüsivusega min.

30 minutit.

Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca-

s1,d1,a2.

Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada

kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

13/14

selle ruumi tuletundlikkuse nõudele.

3.11. Lisad Antud seletuskiri osale lisad puuduvad.

Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075

Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25

Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026

14/14

Projekti tunnus: KLMV Projekti tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Krundi omanik: Kaitseministeerium Mälestise reg-nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj

MÕISA TEE 1, VIIMSI ALEVIK, HARJU MAAKOND

KINRDAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA EELPROJEKT

ARHITEKTUURI, ASENDIPLAANI JA TULEOHUTUSE OSA

Tallinn, 27.03.2026

Vastutav spetsialist: volitatud arhitekt-ekspert 8 Madis Eek ________________________________________________________________

Oü Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Õle 23 Tallinn 10 319 Reg kood 100 84 340

Telefon 6828 777 E-post [email protected]

www.eekmutso.ee

A/a 22 100 510 6403 Swedbank IBAN:EE282200 221005106403

KLMV_EP_AA-0-01_tiitel

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 26.02.2026 vastutav spetsialist / arhitekt-ekspert Madis Eek

Projekti tunnus: KLMV Ehitise asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehitise nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Projekti staadium: Eelprojekt DOKUMENTIDE NIMEKIRI:

AA Üldosa 1. Tiitelleht KLMV_EP_AA-0-01_tiitel 2. Dokumentide nimekiri KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri 3. Seletuskiri KLMV_EP_AA-3-01_seletus - üldosa, arhitektuur, asendiplaan, tuleohutus AR Arhitektuuri osa joonised ja lisad 1. Korruse plaan M 1/50 KLMV_EP_AR-5-01_plaan 2. Vaade läänest M 1/5 KLMV_EP_AR-6-01_vaade-laanest 3. Vaade põhjast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-02_vaade-pohjast 4. Vaade lõunast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-03_vaade-lounast 5. Lõige 1-1 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-04_loige-1 6. Lõige 2-2 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-05_loige-2 7. Detail- räästas M 1/10 KLMV_EP_AR-7-01_D-01-raastas 8. Detail- aken plaanis M 1/10 KLMV_EP_AR-7-02_D-02-aken-plaanis 9. 3D vaated KLMV_EP_AR-9-01_3D AS Asendiplaani osa joonised ja lisad 1. Asendiplaan M 1/500 KLMV_EP_AS-4-01_asend 2. Muinsuskaitse eritingimused KLMV _EP_AR-1-01_MET-eelnou 3. Muinsuskaitse lisad KLMV _EP_AR-1-02_MET-lisad

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 1/18

Projek� tunnus: KLMV

Ehi�se asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehi�se nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Mäles�se reg-nr: 2988

Mäles�se nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj

Projek� staadium: Eelprojekt

ARHITEKTUURI EELPROJEKTI OSA

SELETUSKIRI

KOOSSEIS:

1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................................... 3

1.1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3

1.2. Üldandmed ............................................................................................................................................ 3

1.3. Alusdokumendid .................................................................................................................................... 4

2. ASENDIPLAAN .............................................................................................................................................. 5

2.1. Vastavus lähteandmetele ...................................................................................................................... 5

2.2. Olemasolev olukord ............................................................................................................................... 5

2.3. Asendiplaani lahendus ........................................................................................................................... 5

2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi ............................................................................................................. 5

2.5. Teed ja platsid ........................................................................................................................................ 5

2.6. Haljastus ja heakorrastus ....................................................................................................................... 5

2.7. Arhitektuuri väikevormid ....................................................................................................................... 6

2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine .......................................................................................... 6

2.9. Maa-ala tehnilised andmed ................................................................................................................... 6

3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................................................... 6

3.1. Hoone tehnilised andmed ..................................................................................................................... 6

3.2. Olemasolev hoone ................................................................................................................................. 7

3.3. Arhitektuuri üldlahendus ....................................................................................................................... 7

3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid ......................................................................... 8

3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused ................................................................................................. 8

5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID ......................................................................................... 8

6. AVATÄITED .................................................................................................................................................... 8

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 2/18

7. KONSTRUKTSIOON ........................................................................................................................................ 9

8. TEHNOSÜSTEEMID ........................................................................................................................................ 9

8.1. Küte ........................................................................................................................................................ 9

8.2. Ven�latsioon .......................................................................................................................................... 9

8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon.............................................................................................................. 10

8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised ................................................................................................ 10

9. TULEOHUTUS .............................................................................................................................................. 10

9.1. Üldandmed .......................................................................................................................................... 10

9.2. Olemasolev .......................................................................................................................................... 11

9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass ............ 11

9.4. Tulekaitsetase ...................................................................................................................................... 11

9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted...................................................................................................... 11

9.6. Suitsu eemaldamine ............................................................................................................................ 12

9.7. Tuletundlikkus ...................................................................................................................................... 12

9.8. Evakuatsioon ........................................................................................................................................ 12

9.9. Tuleohutuspaigaldised ......................................................................................................................... 12

9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................................ 13

9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele ............................................................................................ 13

9.12. Väline tulekustutusvesi ...................................................................................................................... 13

10. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................... 13

10.1. Haljastuse kaitse ................................................................................................................................ 13

10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine ............................................................................................ 14

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 3/18

1. ÜLDOSA

1.1. Sissejuhatus

Projekteeritud veranda asub Mõisa tee 1 kinnistul, Viimis vallas, Harju maakonnas. Tegemist on väikese juurdeehitusega olemasolevale Kindral Laidoneri muuseumile. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, Ees� standarditele, MTM määrustele, Ehitusseadus�kule ja Planeerimisseadusele ja täpsustavatele muinsuskaitse eri�ngimustele.

Projekteeritava hoone minimaalne planeeritud kasutusiga on 50 aastat.

1.2. Üldandmed

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Tellija: Ees� sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum

Kinnistu andmed

Aadress: Mõisa tee 1, Viimsi vald, Harju maakond

Katastritunnus: 89001:010:3316

Sihtotstarve: Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10%

Krundi suurus: 17 670m²

Omanik: Riigiomand

Projekteerijad

Peaprojekteerija: Peatöövõtjat ei ole, tellitud on eraldi projek� eri osad

Projekteerimise projek�juht:

Arhitektuuri osa: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, MTR nr. EP 10084340- 0001,

reg.kood 10084340, Õle 23, Tallinn, tel. 6828777, [email protected] ,

vast.spets./kontak�sik Madis Eek, tel +372 5034870

Asendiplaan: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, vast.spets. Madis Eek

Tuleohutus: Tuleohutuse osa eest vastutavad kõik projek� osapooled

Ehituskonstruktsioonid: Kavern OÜ, Triin Sigus

Tugev- ja nõrkvoolu osa: A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik

Küte- ja ven�latsiooni osa: OÜ KJV Süsteemid, Aivar Alliksaar

Vee- ja kanalisatsiooni osa: Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 4/18

1.3. Alusdokumendid

1.3.1. Lähteandmed

Tellija lähteülesanne oli projekteerida väike juurdeehitus olemasolevale muuseumile olemasoleva rõdu kohale. Lähtutud on muinsuskaitse eri�ngimustest.

* Eskiis või olemasolevad ehitusprojek�d

Eskiis on tellijaga kooskõlastatud, vallas tutvustatud ja sellest on edasises projekteerimises lähtutud.

* Projekteerimis�ngimused

Projekteerimis�ngimused puuduvad, välja on antud muinsuskaitse eri�ngimused.

1.3.2. Uuringud

• Geodee�lise alusplaani koostaja OÜ Geobüroo, 2009, töö nr. 1143. Geodee�lised mõõtmised on tehtud kõrgussüsteemis EH2000 ja koordinaatsüsteemis L-EST97

• Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole koostatud.

1.3.3. Normdokumendid

Projekt on koostatud vastavalt:

- Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud „Ehitusseadus�k“;

- Riigikogu poolt 28.01.2015 vastu võetud „Planeerimisseadus“;

- Ees� Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

- MTM 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojek�le”;

- MTM 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehi�se tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“;

- MTM 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehi�se ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitse-

vööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

- KKM 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

- SMM 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele";

- EVS 812-2:2014 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid";

- EVS 812-3:2018 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid";

- EVS 812-6:2012/2013 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 894:2008 „Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides”;

- EVS 842:2003 „Ehi�ste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 5/18

- Riigikogu poolt 20.02.2019 vastu võetud ,,Muinsuskaitseseadus´´

2. ASENDIPLAAN

2.1. Vastavus lähteandmetele

Asendiplaani lahendus vastab tellija soovidele ja muinsuskaitse eri�ngimustele.

2.2. Olemasolev olukord

* Paiknemine

Hetkel on juurdeehituse kohal rõdu.

2.3. Asendiplaani lahendus

* Hoone ja paigutus

Projekteeritud veranda paikneb olemasoleval rõdul. Olemasolev trepp rõdule lammutatakse.

2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi

* Ver�kaalplaneerimine

Maapinna kaldeid ei muudeta, vesi valgub hoonest eemale nagu ka praegu.

* Hoone paiknemiskõrgus

Projekteeritava veranda põrand on olemasoleva muuseumi põrandaga samas tasapinnas.

* Sadevee käitlemine

Peahoone sadevee lahendust ei muudeta, veranda katuselt tulev sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse.

2.5. Teed ja platsid

* Juurdesõidutee, juurdepääsud

Juurdesõidutee säilib olemasoleval kujul ja olemasolevas kohas.

* Kinnistusisesed teed ja platsid

Kinnistul olev sissesõiduteed ei muudeta.

* Teekatete taastamine

Teekatete taastamise projekte ei ole vaja.

2.6. Haljastus ja heakorrastus

* Säilitatav kõrghaljastus

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 6/18

Kogu olemasolev haljastus säilib.

* Maas�kuarhitektuuri kontseptsioon

Maas�ku krundil ei muudeta.

2.7. Arhitektuuri väikevormid

* Väikevormid

Projekteeritud väikevormid puuduvad.

* Piire

Kinnistul olevaid piirdeid ei muudeta.

* Prügikonteinerid

Prügikonteinerid jäävad olemasolevasse kohta.

2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine

* Liiklusskeem

Kinnistule pääsu ei muudeta.

* Parkimise korraldamine

Kinnistu parkimist ei muudeta.

2.9. Maa-ala tehnilised andmed

Krundi pindala 17 670 m²

Krundi sihtotstarve Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10%

Ehi�sealune pind 1272 m² (olemasolev hoone)

3. ARHITEKTUUR

3.1. Hoone tehnilised andmed Peamine proj. kasutamise otstarve: 12621 Muuseum (ei muudeta)

Korruselisus: ei muudeta

Ehi�sealune pind: ol.olev 1272 + veranda 42,8 m², kokku 1 314,8 m²

Veranda suletud brutopind: 42,8 m²

Suletud netopind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m²

Köetav pind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m²

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 7/18

Veranda ±0.00 sama, mis peahoonel

Veranda kõrgus 3,9 m

Veranda pikkus 12,17 m

Veranda laius 3,75 m

Maht: ol.olev 8900 m³ + veranda 163,2 m³, kokku 9 063,2 m³

Tuleohutusklass: TP-2

Kasutusiga: min 50 aastat

3.2. Olemasolev hoone

Kinnistul on Kindral Laidoneri muuseum.

3.3. Arhitektuuri üldlahendus

* Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Muuseumi veranda lahendus lähtub mõisas olevatest puidust eenduvatest detailidest- rõdupiiretest. Et praeguse rõdu tagune fassaadilahendus ei ole ajalooliselt autentne, ei tundunud vajalik selle välimust säilitada. Verandal on kasutatud samal fassaadil eenduva rõdu balustraadiga analoogset jaotust. Tegemist justkui laeni pikendatud kõrge piirdega.

Lahenduses on lähtutud samast põhimõtest kui majaesise balustraadi kavandamisel. Kõik majast eenduvad osad on lahendatud eri aegadel, kuid samas võtmes.

Monotoonne akende jaotus mõjub ka veidi militaarsena, mis viitab mõisa praegusele kasutusfunktsioonile ning eksponaa�dele. Samu� võib see meenutada veidi vagunit või tekitada assotsatsioone müüri laskepiludega.

Lahendust ei ole väga õhuliseks ja klaasiseks projekteeritud, kuna reaalsuses peavad muuseumi eksponaadid olema pimedas kunstvalguse käes. Tellija soov on tekitada võimalus ühe seinaosa avamiseks, et sealtkaudu oleks võimalik suuremaid eksponaate sisse transpor�da. Selleks on tehtud linnapoolne külg vajadusel avatavaks. Akende vaheline seinaosa ehitatakse eemaldatava puitkilbina, mis tagab koos kahe akna eemaldamisega piisava laiusega ava.

* Plaanilahendus

Veranda on üks ruum, mis on ühendatud muuseumi näitusesaaliga.

* Välisviimistlus

Hoone on viimistletud ver�kaalse heleda puitlaudisega (Thermory Vivid Eternal Gray- puidu vastupidavusklass 1 või 2), sama puiduga on lahendatud ka akende juures olevad tagasiastuvad osad. Sokliosa on viimistletud halli lubikrohviga, toon on sama, mis peamaja soklikrohvil. Katus on tsingitud

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 8/18

valtsplekk, topeltvaltsiga, värvitud sama värvi roheliseks nagu peamaja katus. Kõik veranda plekid ja uued vihmaveetorud on tsingitud plekist. Aknad on miteavatavad kolmekordsete klaasidega puitaknad, klaasid on lamineeritud ja kaetud UV-kilega. Akende raamide toon on helehall- RAL7036 Pla�ngrau (täpsustada enne värvimist arhitek�ga).

* Hoone ehitusetapid

Veranda rajatakse ühes etapis

* Lahenduse vastavus muinsuskaitse eri�ngimustele Projekt vastab kõikidelt parameetritelt muinsuskaitse eri�ngimustele. Põhiprojekt koos vajalike sõlmedega koostatakse peale ehitusloa väljastamist ning kooskõlastatakse enne ehituse alustamist muinsuskaitseame�ga.

3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid

*Viimistlusmaterjalid

Seinad kaetakse seest helehalli krohviga, kõikide akende ees on pimendavad rulood. Põrand on plaaditud sama must-valge 15x15cm plaadiga, mis olemasoleva peahoone põrand. Lagi kaetakse helehalli krohviga.

*Valgustuse kontseptsioon

Valgustus lahendatakse kaasaegselt, normide kohaselt ja valdavalt energiasäästlikele valgusallikatele baseerudes.

3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused

Ei muudeta, veranda osa on samas tasapinnas olemasoleva näitusesaaliga.

5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID

Olemasolev trepp rõdule lammutatakse. Praeguse rõdu kitsamate külgede servad lõigatakse teemantsaega lühemaks, tagades sellega, et veranda maht mahub täpselt olemasolevate fassaadide vahele.

6. AVATÄITED

* Aknad

Maja akendeks on miteavatavad puitaknad min. soojapidavusega 0,80W/(m²K). Aknad on laimneeritud UV kaitsekilega. Kaks linnapoolset akent on kinnitatud selliselt, et neid on võimalik vajadusel koos akendevahelise seinaosaga suuremate esemete transpordiks lah� võta.

* Uksed

Puuduvad.

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 9/18

7. KONSTRUKTSIOON

Konstruktsiooni lahendus on antud konstruktsiooni osa projek�ga, koostaja Kavern OÜ, vastutav spetsialist Triin Sigus.

* Geoloogia

Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole läbi viidud ning nende vajadus puudub, kuna uusi konstruktsioone maapinnale ei rajata.

* Konstruktsioonide üldkirjeldus

Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse, peale valatakse ca60mm armeeritud betoon, viies põrand olemasoleva põrandaga kokku. Olemasolevad puitpos�d eemaldatakse ja asendatakse uutega, katuse kandekonstruktsiooniks on puitalad. Terrassi plaadi alla on ete nähtud soojustus. Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda. Võimalusel kasutada olemasolevaid plokke uue seina ladumisel.

Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus.

Vt. täpsemalt konstruktsiooni osa projek�.

8. TEHNOSÜSTEEMID

8.1. Küte

Küte lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar.

Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskkütesüsteemiga. Saali olemasolevad kütekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued kütekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Kütekehadena on ete nähtud kasutada madalaid konvektoreid (kõrgus põrandast kuni 150mm akna alla), mis ühendatakse olemasoleva kütesüsteemi torus�kuga. Kütekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi).

Täpsem kirjeldus vt. küte osa.

8.2. Ven�latsioon

Ven�latsiooni lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar.

Hoone ven�leerimine toimub olemasoleva mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeven�latsiooni kaudu. Juurdeehituse ven�latsioon lahendatakse olemasoleva ven�latsiooni abil, mis teenindab ekspositsioonisaali. Ete nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid, mis ühendatakse olemasoleva ven�latsioonisüsteemi torus�kuga.

Täpsem kirjeldus vt. ven�latsiooni osa.

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 10/18

8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vee ja kanalisatsiooni lahendus on antud vee ja kanalisatsiooni osa projek�ga, koostaja Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere.

Olemasoleva rõdu ümberehitamisel verandaks ei ole vajalik teha muudatusi hoone veevarustuse- ja reoveekanalisatsioonisüsteemides. Veranda katuselt on väline vihmavete äravool. Hoone katuse sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse.

Täpsem kirjeldus vt veevarustuse ja kanalisatsiooni osa.

8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised

Hoone elektri osa lahendus on antud eraldi tugev- ja nõrkvoolu osa projek�ga, projekteerija A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik

Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk. Peakeskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa eletrivarustuse tagamiseks.

Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem, videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projek� mahus olemasolevaid süsteeme laiendatakse.

Täpsem lahendus vt elektri-ja nõrkvoolu osa.

9. TULEOHUTUS

9.1. Üldandmed

* Lähteandmed – abihoone ehitusprojek� arhitektuuri ja eriosade osa.

* Normdokumendid

Hoone tuleohutuse osa projekteerimisel on aluseks võetud:

- Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116)

- Siseministri [RT I, 23.02.2021, 20 jõustumine 01.03.2021] määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, �ngimused ning kord“

- Siseministri [RT I, 23.02.2021, 6 – jõust. 01.03.2021] määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

- Siseministri 12.12.2022. a määrus nr 44 „Nõuded tulekustu�tele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

- EVS 812-2:2014 Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 11/18

- EVS 812-3:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid

- EVS 812-6:2012 Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

- EVS 812-7:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 7: Ehi�stele esitatavad tuleohutusnõuded

- EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus

- EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

- EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

9.2. Olemasolev

Kinnistul on olemasolev toimiv muuseum.

9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass

Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda.

Projekteeritud ehi�se kasutamisotstarve – 12621 Muuseum.

Projekteeritud hoone on IV kasutusviisiga.

Hoone kuulub eripõlemiskoormuse osas näitusehalli rühma 1200-600MJ/m².

Hoone tulepüsivusklass TP2.

Veranda on projekteeritud ühekorruselisena, mille maksimumkõrgus on on 4,6 m maapinnast. Verandale pääseb muuseumi peahoonest.

9.4. Tulekaitsetase

Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda.

Veranda on samas tuletõkkesektsioonis kui näitusesaal.

9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted

* Tuleohutuskujad

Puuduvad.

* Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Projekteeritava hoone kandetarindid peavad vastama R-30 nõuetele.

* Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, nende piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

* Tuleohutusabinõud hoones

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 12/18

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

* Kaminad, suitsulõõrid ja korstnad

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

9.6. Suitsu eemaldamine

Ei muudeta olemasolevat olukorda.

9.7. Tuletundlikkus

Hoonele lubatud minimaalsed tuletundlikkuse klassid:

1) IV kasutusviisiga ruumides

* siseseintele ja lagedele – D-s2,d2

* põrandatele – puudub

* kaablitele – puudub

2) välispiirete ehitusmaterjalidele

* välisseina välispind – D-d2

* Õhutuspilu välispind – D-d2

* Õhutuspilu sisepind – D-s2, d2`

* välisseina soojustussüsteem – D-d0

* katusekate – Broof(t2)

9.8. Evakuatsioon

* Maksimaalne inimeste arv

Ei muudeta

* Evakuatsiooniteed

Ei muudeta

* Ohutusabinõud

Ei muudeta

9.9. Tuleohutuspaigaldised

* Tulekahjuandurid

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 13/18

Ei muudeta

* Piksekaitse

Ei muudeta

9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus

Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näitajaga. Klapi vahetus läheduses peab olema kontrollluuk, rest või klapp. Peale tulekahju tuleb tuletõkkeklappidesse paigaldada uued sulavkaitsed ning klapp avada õhu läbivooluks.

Kaablid kaitstakse hülssidega.

Ven�latsioonikanalid tuleb varustada puhastusluukidega. Kõik tehnosüsteemide torus�ke nähtavale jäävad osad tuleb kooskõlastada arhitek�ga. Tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.

Täpsemalt vt. tehnoosade projek�st.

9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele

Ei muudeta

9.12. Väline tulekustutusvesi

Lähim tuletõrje veevõtukoht on Muuli teel.

10. KESKKONNAKAITSE

10.1. Haljastuse kaitse

* Ehitusaegse haljastuse kaitsmine

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjek�l ja selle kõrval oleval alal vastavalt Ees� Vabariigis keh�vatele seadustele ja nõuetele ning tellija poolsetele juhistele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid.

Tagada säilitatavate puude ehitusaegne kaitse vastavalt EVS 939-3:2020 standardile. Säilitatavate puude juures�ku kaitsetsooni ei tohi kõvakatega sillu�st rajada. Teekate sillu�s ei tohi ulatuda puutüvedele lähemale kui 2,0 meetrit. Pinnalähedase juures�kuga puude võra ulatuses tuleb võimalike mulla- ja ehitustööde tegemisel väl�da võra ulatuses murukamara lõhkumist ja juurte vigastamist. Ehitustööde ajal tuleb väl�da juures�ku kinnisurumist mehhanismide poolt, võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga. Puude ümbruses asuvat pinnast ei tohi välja tõsta, juurekaelasid ei tohi ehitustööde ajal mata. Säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on ehitusmaterjalide ladustamine keelatud.

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 14/18

Haljasalade taastamine- rajatav muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev kate. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on �hendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada. Haljastuse taastamisel juhinduda prins�ibist, et säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on maapinna kõrguse muutmine keelatud.

10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja ehk ehi�se omanik. Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt keh�vale korrale tulenevalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja 3.peatüki §34 -§37 nõuetest.

Esimese etapina demonteeritakse uste ja akende raamid. Seejärel lammutatakse olemasolev puitkonstruktsioonil olev rõdusein. Demonteeritakse olemasolev metallist rõdupiire ja betoonist trepp. Viimasena lõigatakse teemantsaega otstest üleulatuvad betoonservad. Küljeseinad rõdupõranda all- plokid võetakse lah� ja laotakse uues� üles tagasiastmega, et hiljem soojustus lisada. Lammutustööde ajal peab ohutsoon olema tähistatud aju�ste piiretega ja ohutusmärkidega. Ohutsoon jääb kinnistu piiresse.

Lammutamisel tekkinud kivi- ja puitmaterjal antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Metall ja ohtlikud jäätmed antakse üle vastavaid jäätmekäitluslubasid omavatele etevõtetele. Ohtlikud jäätmed eraldatakse eraldi miteohtlikest jäätmetest.

Olemasolevad aknad ja uksed võetakse lah� võimalikult etevaatlikult, neid kahjustamata ja ladustatakse tellija latu ning kasutatakse võimalusel ekspositsioonis vms.

Jäätmed ladustatakse eraldi konteinerites või märgistatud aladel väl�des jäätmete segunemist ja keskkonnareostust.

Lähim jäätmejaam on Viimsi jäätmejaam, Vanapere põik 2, Pringi.

Veevarustuste ja kanalisatsiooni ning küte ja ven�latsiooni süsteemide lammutust pole ete nähtud, sealt jäätmeid ei teki.

* Lammutus- ja ehitusjäätmete prognoositavad kogused: AR, EK

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon 2,4 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit 8,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Klaas 0,5 m² Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l 17 03 02 Asfaldijäätmed - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 15/18

17 04 07 Metallisegud 1,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpakend, jms)

1,5 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid

1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 09 04 Ehitus- ja lammutuse segapraht

1,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 05* Eterniit või muu asbes� sisaldavad ehitusmaterjalid

- t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)

0,5 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt.

KV, VK

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 02 03 Plast 0,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, suunatakse võimalusel taaskasutusse

17 04 05 Metall 0,1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

15 01 01/ 15 01 02

Pakendid 0,2 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 09 04 Segajäätmed 0,05 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt

* Pinnas – pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus Kasvupinnas (17 05 04) 1 m³ Kasutatakse kohapeal

kallete tekitamiseks ja vee juh�miseks

Kivid ja pinnas (17 05 04)

- t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*)

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 16/18

Käesoleva projek� käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse liigi�, ladustatakse nõuetekohaselt ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. Eelistatakse jäätmete taaskasutust ning minimeeritakse ladestamisele suunatavate jäätmete kogust.

Arhitektuur-ehitusliku ja tuleohutuse osa seletuskirja koostasid:

Inke-Bret Eek, arhitekt

vastutav spetsialist Madis Eek, volitatud arhitekt-ekspert 8

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr

EELNÕU

Muinsuskaitse eritingimuste andja:

Asutus: Muinsuskaitseamet

Ametniku nimi:

Väljastamise kuupäev:

Maarja Ruut

pp.kk.2025

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed:

Taotluse number: 1929

Taotluse esitamise kuupäev: 11.11.2025

Taotleja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso

Mälestise reg-nr: 2988

Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj

Muinsuskaitse eritingimuste

taotlemise eesmärk:

Veranda ümberehitamise ja laiendamise ehitusprojekt

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

1. muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4;

2. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL

1997, 5, 27);

3. hoone ülevaatus 16.12.2024, mille teostas Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Mirje

Tammaru.

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Esimesed teated Viimsi mõisast ajalooürikutes pärinevad 1471. aastast, mil selle majapidamine

kuulus Pirita kloostrile. 1877. aastal müüdi mõisakompleks Peterburi õllevabrikandile. Mõisa

peahoone praegune historitsistlik väliskujundus pärineb suures osas just sellest perioodist.

1 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/

2

Alates 1919. aastast oli Viimsi riigimõis, pärast 1923. aastat omandas mõisa kindral Laidoner.

Aastatel 1944–1994 oli hoone Nõukogude Liidu sideüksuse käsutuses. Hoone praegune valdaja

on Eesti Sõjamuuseum ning hoones tegutseb Kindral Laidoneri Muuseum.

Hoone läänekülje lõunaosas paiknevat verandat on korduvalt ümberehitatud. 19. sajandil (vt

Lisa 2, foto 1) paiknes selles asukohas sammastega avatud katusealune, 20. sajandi algupoole

fotodel (vt lisa 2 fotod 2 ja 3) on samuti näha avatud katusealust, mille sammaste ees olid ilmselt

kardinad ja puitbalustraadiga piire ning trepp. 20. sajandi teisel poolel ehitati varjualuse osa

kinni nelja aknaga ühtse krohvitud seinapinnana (vt Lisa 2 foto 4) ning 2000. aastate algul

muudeti see maast laeni ja väikese ruudujaotusega klaaspindadega puitverandaks, mille ette

lisati madala õhulise metallpiirdega rõdu.

Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja

traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3).

Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestisel ehitustöid tehes on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama

ajaloolist arhitektuurset tervikut.

Kavas on hoone läänekülje puitveranda ümberehitamine ja laiendamine olemasoleva rõdu

arvelt.

Veranda ümberehitamine ja laiendamine – Hoone läänekülje lõunaosas paikneb hoone

põhimahu välisseintest vähesel määral taanduv puitseina ja -pilastritega ning suurte klaasustega

kinnine veranda, mida on erinevatel sajanditel korduvalt ümber ehitatud. Puitveranda ees on

soklikõrguse põrandatasapinnaga ja õhulise metallpiirdega seinast eenduv rõdu, mis on ehitatud

2000. aastatel. Veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka seda

olemasoleva rõdu arvelt laiendada. Juurdeehituse katuse räästakõrgus peab arvestama

olemasoleva katuseräästa kõrgusega ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat

katuseharja kõrgust. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse

eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise,

klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada

tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

3

Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud

ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine.

Arheoloogia – Viimsi mõisa on esmakordselt ajalooürikutes mainitud 1471. aastal ning asustus

on seal ilmselt olnud juba varem. On tõenäoline, et mõisa peahoone ümbruses ja mõisapargi

territooriumil on säilinud varasema elutegevuse jäänuseid ja kultuurkihti. Seetõttu tuleb

pinnase- ja kaevetöödel, sh vundamentide korrastamisel ja hoones sees olla tähelepanelik ning

kui leitakse arheoloogilist kultuurkihti, sh müüride jäänuseid, teavitada sellest viivitamatult

Muinsuskaitseametit ja arvestada uuringu vajadusega.

Lubikrohv – paekivi- ja tellishooneid on traditsiooniliselt viimistletud lubikrohviga.

Traditsioonilistel krohvidel on omadus siduda liigset niiskust ja seega reguleerida hoones

niiskuse tasakaalu.

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Viimsi mõisa peahoone läänepoolse fassaadi veranda

1.1. Hoone läänekülje lõunaosas paikneva veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus,

kuid lubatud on ka selle laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Olemasoleva veranda

asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või

hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda.

Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja

mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.

1.2. Juurdeehituse katuseräästas peab lähtuma olemasolevast katuseräästast ja harjakõrgus ei

tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust.

1.3. Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud

terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on

lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.

4

1.4. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud

plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid

sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest

eemalejuhtimine.

1.5. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale (puit, krohv, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne).

2. Üldised tingimused

2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise

restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2).

2.2. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb

dokumenteerida tehtud tööd ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetekohane tööde

aruanne kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist.

2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja enne tööde algust tuleb

taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1).

2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel ja selle lähiümbruses töid tehes avastatud

rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või

asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega

projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning

teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja muu teave:

Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §

51 lg 5).

5

Lisa 1 – Asendiskeem

Lisa 2 – Ajaloolised fotod

Lisa 3 – Fotod olemasolevast seisukorrast

LISAD

Lisa 1. Viimsi mõisa peahoone asendiskeem Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mitteametlik väljavõte

*punasega on märgitud Lisa 3 fotode pildistamise suunad

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

11

6

10

9

13

14

5

20

8

16 15

12 19

1

2, 3

4

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

1. Viimsi lossi vaade. Graafika, Theodor Gehlhaar, 1833. vaadatud: https://www.muis.ee/museaalview/1196609

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Klaasnegatiiv Viimsi mõisahoonest iluaiaga. Foto: EAA.1414.2.92.18

3. Viimsi mõisa härrastemaja, nurgavaade 20. sajandi algul. Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5659:24

Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2074324

Lisa 2. Ajaloolised fotod

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

5. Viimsi mõisa peahoone 2007. aastal. Foto: Martin Siplane. Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2643200

4. Vaade Viimsi mõisa peahoone tagaküljele. Foto: sügis 2001. Eesti mõisaportaal.

Vaadatud: https://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

2. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

1. Viimsi mõisa peahoone (läänepoolne) tagafassaad. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast

Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad

4. Vaade rõdule ja verandale edelast. Foto: 06.03.2024, Heli Pappel.

1. Vaade hoonele loodest.

3. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru

42 4

50 0

67 0

76 0

50 0

69 5

31 25

67 0

50 0

60 0

50 0

837 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 830

33 4

37,7 m²

302 289

12167

26 04

JUURDEEHITUS

PLAAN

eemaldatav fassaad

ol.olev trepp lammutada

50 50

VS -0

1

VS-01

betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini betoonist serv teemantsaega

lõigata kuni fassaadini

vihmaveetoru (ol.olev)

vihmaveetoru (ol.olev)

VS-01 423 11320 424

33 30

tsingitud terasest ümar vihmaveetoru tsingitud terasest ümar vihmaveetoru

L- 1

L- 1

L-2L-2

1 1

2 2

A

A

B

B

+0,00

+0,00

D-02

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

PLAAN

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

AR-5-01 KLMV

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

24 40

22 0

20 00

+0.00

830 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 837

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

ümar vihmaveetoru tsingitud

trepp lammutada

betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini

betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini

ümar vihmaveetoru tsingitud

sottrenn

AB1:50

10 00

+0.14

+2.14

+2.49

12167

11.10

9.40

0.00

4.00

8.70

11.10

9.40

4.00 3.30

0.00 0.92

6.25

1:250

VAADE LÄÄNEST

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

AR-6-01 KLMV

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

1:250/Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus

334 22

20

22 0

20 00

670

2604 +0.00

600 puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

vihmaveetoru tsingitud

500 500

katusekate keeratud puitlaudise peale

22 °0

'

1 2

+0.14

+2.14

+2.49

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

VAADE PÕHJAST

AR-6-02 KLMV

Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus

3125

22 20

670

22 0

20 00

10 00

22°0'

+0.14 +0.00

760 645

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

eemaldatava fassaad

vihmaveetoru tsingitud

katusekate keeratud puitlaudise peale

500 500

2 1

+2.14

+2.49

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

VAADE LÕUNAST

AR-6-03 KLMV

Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus

22 62

+0.00

+2.14

PP-01

VS-01

KL-01

krohv toon- hall,

sama, mis peamajal

katusekalle 22kraadi

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga,

värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus

plekk, tsingitud

ol.olev sokkel soojustada

424

53 0

48 0

100

1 2

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

LÕIGE 1

AR-6-04 KLMV

14 0

uus põrand viia kokku olemasolevaga,

põrandaviimistlus- sama plaat, mis näitusesaalis 150

273

SO-02

D-01

37 8

räästarenn

räästarenn

puitliist

ol.olev konstruktsioon

ol.olev vahelagi, toetatud uutele postidele

VS-01

+0.00PP-01

KL-01

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga,

värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus

plekk, tsingitud

SO-01

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

katusekate keeratud puitlaudise peale

424

47 0

410

A

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid.

NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL!

LÕIGE 2

AR-6-05 KLMV

uus põrand viia kokku olemasolevaga,

põrandaviimistlus- sama plaat, mis näitusesaalis

424

4050

40 186 70

50mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

Konstruktsioon vt. EK-osa

50 50

40

40

plekk, tsingitud

+2.14

+0.14

90

90

70

70 70

90

katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks,

sama, mis peamaja katus

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

D-01 RÄÄSTAS PUITFASSAAD, AKEN AR-7-01 KLMV

2

plekk, sama mis katusel

akende ees pimendavad rulood

viimistlus- helehall krohv

akende paled laminaat, värvitud seinaga sama tooni

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

KUUP.

DOK. TÄHIS MÕÕTKAVA

1:50 EP STAADIUM

INKE-BRETT EEK

25.02.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

D-02 AKEN PLAANIS AR-7-02 KLMV

2 50

40

40

50

70

50 50

40 40

mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas,

lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau

puitlaudis toon- hall,

Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2)

Konstruktsioon vt. EK-osa siseviimistlus-

helehall krohv

500

Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AR-9-01_3D vastutav spetsialist / arhitekt Madis Eek

3 4

1 2

X=6596262.0947/Y=547252.2089 X=6596261.0437 /Y=547255.0336 X=6596249.6098 /Y=547250.9343 X=6596250.6627 /Y=547248.0441

1 2 3 4

HOONE KOORDINAADID:

PROJEKTEERITAV VERANDA

KINNISTU PIIR

TINGMÄRGID:

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEVAD PUUD KOOS JUURESTIKU KAITSETSOONIGA

ASENDIPLAAN

KÄ ES

O LE

V JO

O N

IS O

N L

AH U

TA M

AT U

O SA

PR O

JE KT

IS T.

J O

O N

IS K

EH TI

B Ü

KS N

ES KO

G U

P R

O JE

KT IK

AU ST

A KO

N TE

KS TI

S, KA

AS A

AR VA

TU D

P R

O JE

KT I S

EL ET

U SK

IR I.

ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee

TEL.: +372 6 828 777 [email protected]

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond

MADIS EEKVASTUTAV

ARHITEKT

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseumTELLIJA

JOONIS

AADRESS

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

SPETSIALIST/ ARH.

ARHITEKT

DOK. TÄHIS 1:500 EP

INKE-BRETT EEK

27.03.2026

NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT.

AS-4-01 KLMV

JOONISE ALUSENA ON KASUTATUD MAA-ALA PLAANI TEHNOVÕRKUDEGA - OÜ Geobüroo, TÖÖ NR 1143 Koordinaadid L-EST97, kõrgused Balti süsteemis

Mälestise reg.nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

K o n s t r u k t s i o o n i o s a p r o j e k t

Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Töö nr KLMV

EELPROJEKT 06.03.2026

Tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum

Arhitekt: Arhitektuuribüroo Eek&Mutso OÜ

Projekteerija: KAVERN OÜ

P. Süda 1, 10118 Tallinn

Reg. 11960973

MTR: EEP004018

Vastutav projekteerija: Triin Sigus

Telefon: +372 52 572 92

[email protected]

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

2 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

Sisukord

1. Üldist ...................................................................................................................................... 3

2. Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 3

3. Kasutatavad arvutiprogrammid ....................................................................................... 4

4. Tehnilised lähteandmed .................................................................................................... 4

4.1 Lähteandmed .................................................................................................................. 4

4.2 Olemasolevad projektid ................................................................................................. 5

4.3 Teostus- ja järelvalveklass ............................................................................................... 5

4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ............................................. 5

4.5 Tulepüsivus ........................................................................................................................ 5

5. Koormused ........................................................................................................................... 6

5.1 Omakaal ........................................................................................................................... 6

5.2 Kasuskoormus ................................................................................................................... 6

5.3 Lumekoormus ................................................................................................................... 6

5.4 Tuulekoormus ................................................................................................................... 6

6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika ........................................................................... 6

6.1 Koormuse osavarutegurid .............................................................................................. 6

6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid ................................................................... 7

6.3 Koormuskombinatsioonid ............................................................................................... 7

6.4 Välispiirete soojajuhtivus ................................................................................................. 7

7. Hoone kandekarkassi kirjeldus .......................................................................................... 7

7.1 Kandeelementide paiknemine ..................................................................................... 7

7.2 Hoone üldjäikuse tagamine........................................................................................... 8

8. Maapealsed konstruktsioonid ........................................................................................... 8

8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed ................................ 8

8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid ..................................................................................... 8

8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid ............................................................... 8

8.4 Katuse tarindid ................................................................................................................. 9

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

3 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

1. Üldist

 Käesoleva projekti osas lahendatakse olemasoleva hoone terrassile laieneva

juurdeehituse kandekonstruktsioonid.

 Kandekonstruktsioonide täpsemaks hindamiseks tuleb konstruktsioonid enne ehitust

täielikult avada, seejärel saab tööprojekti käigus lahendused üle kontrollida.

2. Kasutatavad normdokumendid

ÜLDIST

 EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

 EVS 932:2017. Ehitusprojekt.

KOORMUSED  EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

 EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

3: Üldkoormused. Lumekoormus.

 EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

 EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1992-1-1:2005 +NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

 EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine.

 EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.

TERASKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

 EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.

 EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:

Kandeelementide vastavushindamine.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

4 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

 EVS-EN 1090-2:2018+A1:2024 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2:

Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele.

 EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje

värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus

 EVS-EN ISO 12944-5:2019 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje

värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsevärvkattesüsteemid

PUITKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

KIVIKONSTRUKTSIOONID:  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-

1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

 EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2:

Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine.

 EVS-EN 1996-3:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3:

Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus.

3. Kasutatavad arvutiprogrammid

 MS Excel

 RFEM 6

 Autocad 2024

 Tekla 2024

4. Tehnilised lähteandmed

4.1 Lähteandmed

 OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekt, töö nr KLMV.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

5 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

4.2 Olemasolevad projektid

 OÜ RESTAURAATORPROJEKT poolt koostatud Viimsi Mõisa peahoone rekonstrueerimise 1.

Ehitusjärjekorra Tööprojekt, konstruktiivne osa, köide II.

4.3 Teostus- ja järelvalveklass

 Ehitusaegne järelvalvetase IL3.

 Projekteerimise järelvalvetase DSL3.

 Betoonkonstruktsioonide järelvalveklass 2 / EVS-EN 13670:2010

 Teraskonstruktsioonide ehitamisklass EXC2 / EVS-EN 1090-2:2008+2:2018

 Keeviste kvaliteediklass C / EVS-EN ISO 5817:2014

4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

 Betoonkonstruktsioonide tolerantsiklass 1

 Teraskonstruktsioonide tolerantsiklass 1

 Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009

4.5 Tulepüsivus

 Hoone tulepüsivusklass TP-2

 Hoone kasutusviis: IV

 Eripõlemiskoormus 1200-1600 mJ/m².

 Kandekonstruktsioonid R30.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

6 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

5. Koormused 5.1 Omakaal

Konstruktsiooni omakaalud on arvutatud vastavalt materjali mahumassidele.

5.2 Kasuskoormus

Kasuskoormus: C3 - muuseum: üldiselt qk = 5,0kN/m2, Qk = 4,0kN

Katusel - klass: H (katus, kuhu pääseb ainult hoolduseks, remondiks ja puhastustöödeks). qk = 0,75kN/m2, Qk = 1,5kN.

Koondkoormuse (Qk) mõjupinnaks on ruut küljepikkusega 50mm. Horisontaalkoormus rinnatisele ja barjäärile: klass C3 qk=1,0kN/m

5.3 Lumekoormus

Lumekoormus maapinnal: sk = 1,5kN/m2 Lumekoormus lamekatusel: 0,8 x 1,5 = 1,2kN/m2

5.4 Tuulekoormus

Tuule põhiline baaskiirus vb,0 = 21m/s. Maastikutüüp: 3 Hoone kõrgus maapinnast: 4,7m. Tippkiirusrõhk välispinnale qp(ze) = 0,344kN/m2.

6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika 6.1 Koormuse osavarutegurid

Alalises ja ajutises arvutusolukorras: Alalised koormused (STR - kandevõime kaotus, sõltub materjali tugevusest):

 Ebasoodne mõju γG,sup – 1,20.

 Soodne mõju γG,inf – 1,00.

Muutuvkoormused:  Ebasoodne mõju γQ,sup – 1,50.

 Soodne mõju γQ,inf – 0,00.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

7 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid

Koormuse tüüp Ψ0 Ψ1 Ψ2

Kasuskoormus, klass C 0,7 0,7 0,6

6.3 Koormuskombinatsioonid

Koormuskombinatsioonid on koostatud vastavalt EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Alaliste ja ajutiste arvutusolukordade kandepiirseisundi koormuskombinatsioon:

Erakordse arvutusolukorra kandepiirseisundi koormuskombinatsioon:

Kasutuspiirseisundi normkombinatsioon (kasutatakse taastumatute piirseisundite puhul):

6.4 Välispiirete soojajuhtivus Piirdetarindite soojajuhtivused:

 Välissein U=0,12W/m²K

 Põrand välisõhu kohal U=0,12W/m²K

 Katuslagi U=0,12W/m²K

7. Hoone kandekarkassi kirjeldus

7.1 Kandeelementide paiknemine

Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

8 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

7.2 Hoone üldjäikuse tagamine

Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise käigus ei muudeta.

8. Maapealsed konstruktsioonid 8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed

Olemasoleva terrassi plaadi paksus on 200mm. Selle peale valatakse uus põrand paksusega 60mm. Kasutatava betooni tugevusklass on min C25/30, keskkonnaklass XC1 ning plaat armeeritakse ühes kihis. Põrandaplaadi paksus oleneb siseviimistluskihi paksusest, plaadi valamisel järgida täpseid kõrgusi ja kaldeid, mis sisearhitektuurses projektis määratud. Terrassi plaadi alla on ette nähtud EPS100 Silver soojustus, kogupaksusega 250mm kahes kihis (soojajuhtivustegur ʎ ≤0.031 W/mK). Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda, et oleks võimalik plaadi serv soojustada ja välissein olemasoleva seinaga kokku viia. Uus soklisein laotakse Fibo 5 plokkidest paksusega 200mm ja toetatakse olemasolevale vundamendile. Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus. Seal on vajalik olemasolev välisseina konstruktsioon eemaldad. Olemasolev puittaladel katus tuleb ajutiselt toestada, olemasolev välissein lammutada ja asendada uute puitpostidega.

8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Veranda välisseinad ehitatakse puitkarkassil, ristlõikega 45x245, samm 600mm. Välissein soojustatakse. Välissein jäigastatakse puitdiagonaalidega. Välisseina üks lühem külg ehitatakse kohapeal valmistatavatest elementidest, et seina oleks võimalik ajutiselt eksponaatide sissetoomiseks avada. Puitkonstruktsiooni kinnitusvahendid peavad omama ETA sertifikaati ja CE märget. Väliskeskkonnas kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest. Puidu tugevusklass C24. Puidu niiskussisaldus <=18%. Puitkonstruktsioonid tuleb kivikonstruktsioonidest hüdroisolatsiooniga eraldada.

8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid Terrassile viiv raudbetoontrepp lammutatakse.

Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV

06.03.2026

9 / 9

KAVERN OÜ P. Süda 1. Tallinn 10118, Estonia

Tel.: +372 52 572 92 E: [email protected] Vastutav spetsialist T. Sigus

8.4 Katuse tarindid

Olemasoleva katuse kandekonstruktsioone ei muudeta. Uus terrassi kohale jääv katus ehitatakse puittaladel ristlõikega 45x245mm, samm 600m ja soojustatakse. Katusekonstruktsioon jäigastatakse montaazilindist diagonaalidega.

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-01

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Põrand PP-01 A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-02

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Katuslagi KL-01

A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-03

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Välissein VS-01 A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-04

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Sokkel SO-01 A4

Nr. Muudatus Nimi Kuupäev

Projekt

Kuupäev Joonise nr MuudatusMõõtkavaFormaat

Vastutav

Tellija

Projekt

Objekt

Joonis

KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018

Kavern OÜ Staadium

Projekti nr

Joonestaja 19.02.2026 1:10T.Sigus

T.Sigus 2601

EK-7-05

T.Sigus EP

Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond

Kindral Laidoneri muuseumi veranda

Sokkel SO-02 A4

KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON TÖÖ NR.26.325.06

EELPROJEKT

MÄRTS 2026

TELLIJA:

EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI

MUUSEUM REGISTRIKOOD 70006139

MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA

TEL.6217410

PROJEKTEERIJA:

OÜ NIVOO PROJEKT REGISTRIKOOD 10638761

MTR. REG.NR.

EP 10638761-0001

EK 10638761-0001

PIIBELEHE 9

10618 TALLINN

tel 6562196 / 5119444 anne. [email protected]

VASTUTAV SPETSIALIST:

ANNE ALTPERE

KUTSETUNNISTUSED

NR.155792 JA 155796

NIVOO PROJEKT

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 2 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

EELPROJEKTI KOOSSEIS // 09.03.2026 :

GRUPI , JOONISE VÕI DOKUMENDI TÄHIS

DOKUMENDI NIMETUS

VK-3-01 Seletuskiri

A. SELETUSKIRI

SISUKORD:

1. ÜLDOSA ..................................................................................................................................................................3

2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................................3

3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID .......................................................................................4

4. HOONE VEEVARUSTUS ...........................................................................................................................................5

5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................5

6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON ..................................................................................................................5

7. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................................6

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 3 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

1. ÜLDOSA

Käesoleva projekt on koostatud eelprojekti staadiumis ja vastavab standardile EVS 932:2017

„Ehitusprojekt“. Standardipõhist seletuskirja alajaotuste numeratsiooni ei ole kasutatud.

Projektis on antud hinnang olemasolevale olukorrale ja juhised veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti

järgmise staadiumi koostamiseks.

Projekt kuulub OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekti töö nr. KLMV koosseisu.

2. OLEMASOLEV OLUKORD

Tegemist on olemasoleva, muinsuskaitse all oleva hoone terrassi verandaks ümber ehitamisega.

Eeldatavatesse ehitustööde alasse ei jää olemasolevaid veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustikke.

Hoone erinevatel osadel on väline vihmaveesüsteem ( vaata fotod 1 ja 2) ning rõdu veed valguvad üle ääre

maapinnale ( vaata foto 3 ja 4).

Foto nr. 1 . Vaade olemasolevale rõdule, hoone välistele vihmaveetorudele ja lähiala murupindadele

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 4 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

Foto 2. Vaade rõdule ja selle kõrval paiknevale vihmaveetorule

Foto 3. Olemasoleva rõdu serv

Foto 4. Olemasoleva vihmaveetoru ots rõdule viiva trepi all. Trepp likvideeritakse.

3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID

Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:

Kasutusmugavuse jaoks on seadusandlus lisatud seletuskirja hyperlinkidena, mis toimivad interneti

ühenduse korral.

✓ Ehitusseadustik Riigi Teataja

✓ Jäätmeseadus – Riigi Teataja

✓ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja

✓ Toote nõuetele vastavuse seadus – Riigi Teataja

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 5 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

✓ Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -toodetele

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja

✓ EVS 932:2017 Ehitusprojekt

Projekteerimisel ja ehitustöödel peab järgima nõudeid , mis tulenevad järgmistest Soome

juhendmaterjalidest:

✓ RIL 107-2022 „ Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“

✓ RIL 125-2020 „ Ehitise drenaaž ja krundi kuivendamine.“

✓ EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“

Projekteerimisel on arvestatud planeeritavaks kasutuseaks:

Kasutuseaks on kavandatud 50 aastat, kuid sealjuures ei eeldata, et ehitis tuleb 50 aasta möödudes

lammutada. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Nõuded ehitise

kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktidest ja ehitise kohta koostatud kasutus- ja

hooldusjuhenditest.

4. HOONE VEEVARUSTUS

Hoone veetarbimine ei muutu, uusi veevõtuseadmeid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta.

5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON

Hoone reovete äravool ei muutu, uusi reoveeneelusid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta.

6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON

Olemasoleval hoonel on väline vihmavee süsteem. Rõdult valguvad veed üle serva maapinnale ja sealt

möödas maapinda hoonest eemale. Rõdu verandaks ümber ehitamisel haljasalale valguva vee kogused ei

muutu. Sademeveevälisvõrk puudub ja selle rajamiseks puudub vajadus.

Peale ehitustegevusel lõppu tuleb murualad taastada ja anda maapinnale vähemalt 3m ulatuses hoonest

kalle 1:20. Vihmaveetorude sülitite alla paigaldada betoonist vihmaveepüüdjad. Ehitatavast verandast juhtida

olemasolevate vihmaveetorude veed mööda madalate betoonrennidega.

Arvutuslik vihma valimisel on arvestatud standardi EVS 486:2021 „ Hoone kanalisatsioon“ peatükk 7 juhiseid.

Arvutuslik äravool veranda katuselt 5min kestva vihma korral ja korduvuse korral P=2 aastat on 1,43 l/s,

mis vastab arvutuslikule vihma intensiivsusele 275.6 l/s*ha. Arvutus põhineb tingimusel, et olemasolevate

katuste vesi juhitakse maapinnale hetkel toimivate vihmaveetorudega. Kui tehakse muudatusi verandakatuse

lahenduses võivad vooluhulgad muutuda. Vihmaveetorude mõõdud valida vähemalt Di100. Olemasoleva

püstiku ( foto nr.4) pikendamisel arvestada olemasoleva püstiku mõõduga, süliti ots keerata hoone soklist

eemale. Olemasolevatel katustel on räästapealsed rennid ja ümarad torud. Vaata olemasolevate

vihmaveelehtrite ja torude asukohti fotodelt nr. 5 ja 6 ning renne fotolt nr.1.

TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT

TÖÖ NIMETUS KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 09.03.2026

OBJEKTI AADRESS MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK

VIIMSI VALD HARJU MAAKOND ÜLDOSA

VERSIOON v02

Lk 6 / 6

OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001

Foto 5. Vasakpoolne olemasolev vihmaveetoru

Foto nr.6 Parempoolne olemasolev vihmaveetoru

Välise vihmaveesüsteemi detailne lahendus tuleb teha järgmises projekteerimise staadiumis koos katuse

lahendusega. Põhiprojektis tehakse lõplik vihmaveerenni tüübi, renni torude ja ühendusdetailide ning sülitite

valik arvestades muinsuskaitse tingimusi ja sobivust olemasoleva hoone vihmaveesüsteemidega.

Standard EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“ peatükkis 8 on nõuded tööstuslikult

toodetud vihmaveesüsteemide maapealsetele osadele. Torude, selle erinevate ühendusdetailide ja

kinnitusvahendite korrosioonikindlus peavad tagama kogu vihmaveesüsteemi kasutamise kogu

ekspluatatsiooni perioodi jooksul. Soovituslik on valida vihmaveesüsteemi materjaliks magneesium-tsingiga

kuumkaetud terasest.

7. KESKKONNAKAITSE

Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide lammutust ja ehitustöid ette ei ole nähtud ja seega

ehitusjäätmed puuduvad. Katuse ja välise vihmaveesüsteemi ehitusprojekt on järgmises ehitusprojekti

staadiumis ühine ja tehakse projekti arhitektuurses osas. Arhitektuurse osa eelprojektis on ehitus- ja

lammutusjäätmete käitlemises tekkivate jäätmetega arvestatud.

Koostas ja kontrollis kõik lehed:

Anne Altpere

Volitatud ehitusinsener tase 8, kutsetunnistused nr. 155796 ja nr. 155792

HANKELEPING

04.06.2026 nr 2-2/461

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314, Tallinn), Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum (registrikood 70006139, asukoht Mõisa tee 1, 74001, Viimsi), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt

ja

MIVO EHITUS OÜ (registrikood 10990831, asukoht Tallinna mnt 3b, 79512, Rapla), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Avo Allikmäe(edaspidi nimetatud töövõtja),teiselt poolt (edaspidi nimetatud ka eraldi pool ja koos pooled), sõlmisid heas usus alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping):

1. Üldsätted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja täiendustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.

1.2. Leping jõustub selle allkirjastamisest tellija poolt ning edastamisest töövõtja e-posti aadressile.

2. Lepingu ese ja kinnitused

2.1. Töövõtja kohustub tegema tellijale ehitustöö, mis seisneb olemasoleva terrassi kinni ehitamises ning liitmises hoone olemasolevate ruumidega (edaspidi töö) vastavalt seotud hanke „Terrassi kinni ehitamine“ (viitenumber 310230) alusdokumentidele.

2.2. Lepingus sätestamata tingimuste osas peab töö vastama sarnasele tegevusele esitatavatele ehitustehnilistele nõuetele või võimaldama tellija jaoks lepinguga eeldatud eesmärgi saavutamist ning olema asjaolusid arvestades parima kvaliteediga.

2.3. Töö ei vasta lepingu tingimustele juhul, kui kolmandatel isikutel on selle suhtes nõudeid või muid õigusi, mida nemad saavad esitada tellija vastu.

2.4. Tellija kohustub maksma töövõtjale töö eest kokkulepitud tasu.2.5. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et ta omab vastavaid erialaseid teadmisi ja

kogemusi ning vahendeid ja seadmeid töö teostamiseks ning, et ta täidab lepingulisi kohustusi hea ja asjatundliku hoolsusega. Töövõtja kinnitab, et ta vastab õigusaktides töö teostamiseks sätestatud nõuetele.

2.6. Töövõtja on kohustatud enda poolt allkirjastatud lepingu tellijale tagastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates tellija poolt töövõtjale allkirjastamiseks saadetud lepingu kätte saamisest. Kui töövõtja ei tagasta tema poolt allkirjastatud lepingut nimetatud tähtaja jooksul, siis võib tellija lugeda pakkumuse tagasivõetuks tellijast mitteolenevatel põhjustel ning nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist kooskõlas RHS §-ga 119.

3. Poolte kohustused

3.1. Töövõtja kohustub tegematöö kooskõlas õigusaktidega, lepingu ja selle lisadega, tellija poolt antud juhiste ja soovidega.

3.2. Töövõtja kohustub tegema töö isiklikult või kolmandate isikute vahendusel. Juhul, kui töö tehakse kolmandate isikute vahendusel, kohustub töövõtja informeerima sellest tellijat ja viimasega kirjalikult kooskõlastama kolmandate isikute kasutamise enne lepingu allkirjastamist poolte poolt. Kui kasutatakse kolmandate isikute teenuseid, jääb kogu lepingu täitmise vastutus tellija ees töövõtjale.

3.3. Töövõtja kohustub koheselt informeerima tellijat mistahes takistustest, mille tõttu ei ole võimalik lepingut täita, samuti kui tellija poolt esitatud juhised ja soovid ei võimalda teha tööd nõuetekohaselt.

3.4. Lepingu täitmise käigus tekkivad kulud ja kulutused jäävad töövõtja kanda.

2/6

3.5. Tellija kohustub tasuma töö eest tasu punktis 4 sätestatud tingimustel.3.6. Tellija kohustub tagama tööde tegemiseks vajaliku tehnika ja töötajate ligipääsu objektile v.a

punktis 3.7. kajastatud juhtumitel.3.7. Tulenevalt kaitseväe korralduse seaduse § 413 sätestatud nõuetest peab töövõtja taotlema

vähemalt 14 (neliteist) päeva enne tööde algust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama töötajate andmed ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku.

3.8. Töövõtja kohustub täitma tellija ja tema valitsemisala asutustes kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui töövõtja kasutab alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada Tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimuste täitmise eest vastutab töövõtja.

3.9. Tellijal on õigus töövõtja või tema poolt tööde tegemiseks kasutatavate kolmandate isikute poolt julgeolekutingimuste mittejärgimisel leping erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda.

4. Lepingu tasu

4.1. Lepingu tasu on 114 192,00 (ükssada neliteist tuhat ükssada üheksakümmend kaks) eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

4.2. Tellija tasub pärast töö lõpetamist või töö etapi lõpetamist tellija poolt kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti põhjal esitatud arve alusel.

4.3. Arved esitatakse e-arvena (xml-vormingus). 4.4. Töövõtja esitab arve järgmiste andmetega:

4.4.1. Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, märgitakse arvele:

• Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, Mõisa tee 1, 74001 Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond;

• registrikood 70006139;

• hankelepingu nr;

• seotud hanke viitenumber: 310230;

• seotud hanke lepinguosa viitenumber 310230001000001;

• objekti kontaktisiku nimi;

• teenuse nimetus, teenuse osutamise objekt, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info. Töövõtja pangarekvisiidid: • Saaja pank: AS SEB Pank, • Saaja pangakonto number: IBAN EE451010220034470010, • SWIFT: BIC EEUHEE2X.

4.5. Tellija kohustub maksma töövõtjale lepingu tasu peale töö teostamist töövõtja poolt esitatud

arve alusel pangaülekandena 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul töövõtja arveldusarvele.

4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 (kümme tuhat) eurot või rohkem, tasumist töövõtja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 (kümne tuhande) eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

4.7. Tasumise tähtajast mittekinnipidamisel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest.

5. Lepingu tähtaeg

5.1. Töövõtja kohustub töö lõpetama ja tellijale kooskõlas lepingu punktiga 6 üle andma hiljemalt 31.10.2026.

5.2. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et töö tegemise tähtaegu ei ole töövõtjast mitteolenevatel põhjustel võimalik järgida, siis on töövõtja kohustatud tellijat sellest viivitamatult kirjalikult informeerima.

3/6

6. Lepingueseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek

6.1. Töö üleandmine-vastuvõtmine toimub akti alusel, kusjuures tellija esindaja kohustub eelnevalt kontrollima töö vastavust lepingu tingimustele.

6.2. Juhul, kui töö on kooskõlas lepingu tingimustega, allkirjastavad poolte esindajad töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millest 1 (üks) eksemplar jääb kummalegi poolele. Juhul, kui tellija esindaja keeldub valminud töö vastuvõtmisest, kohustub töövõtja andma tellijale täiendavalt mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta selleks ettenähtud täiendava tähtaja jooksul tööd vastu, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Eeltoodut kohaldatakse ka tööde etapiviisilisele vastu võtmisele juhul, kui etapiviisiline akteerimine on vajalik tulenevalt töö iseloomust ja kestusest. Etapiviisiline akteerimine toimub üldjuhul üks kord kuus.

6.3. Juhul, kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates selles ühtlasi mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtja poolt tehtud töö üleandmist- vastuvõtmist ei toimu enne, kui töös esinevad puudused on töövõtja poolt nõuetekohaselt ettenähtud tähtajaks kõrvaldatud.

6.4. Töös esinevate puuduste kõrvaldamine toimub töövõtja kulul ja vahenditega.6.5. Töö loetakse lõplikult vastuvõetuks, kui töövõtja on kõrvaldanud nõuetekohaselt töös

avastatud puudused ning töö on üle antud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega, millest üks eksemplar jääb kummalegi poolele.

6.6. Tellijale läheb töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üle töö üleandmise- vastuvõtmise akti allakirjutamise kuupäevast.

6.7. Juhul, kui tellija avastab töös puudused peale töö üleandmist tellijale ja viimase poolt töö kasutusse võtmist, kohustub tellija teatama töövõtjale kirjalikult töös avastatud puudustest 10 (kümne) tööpäeva jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest. Töövõtja kohustub kõrvaldama lepingu esemel avastatud puudused 10 (kümne) päeva jooksul.

7. Vastutus

7.1. Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmatajätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja õigusaktidele. Töö täitmise tähtajast mittekinnipidamisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) töö maksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi lepingu tingimuste muude rikkumiste korral iga rikkumise juhul (v.a viivitamine töö üleandmisel) kuni 5 % (viis protsenti) töö maksumusest/ 5709,60 eurot.

7.2. Tellijal on õigus tasaarveldada töövõtjale maksmisele kuuluvast tasust lepingust tulenevaid ja tellija poolt rakendatud leppetrahve ning tekitatud kahjusid. Tellija võib rakendatud leppetrahvide ja tekitatud kahjude rahalise väärtuse tasaarveldada ka tellijale vajaliku antud lepingu esemega seotud töö maksumusega.

7.3. Tellija nõuab töövõtjalt leppetrahvi esitades sellekohase kirjaliku teate 5 (viie) tööpäeva jooksul lepingulise kohustuse avastamisest. Juhul, kui rikkumisega seotud asjaolusid on vaja täpsustada, võib tähtaeg olla pikem.

8. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

8.1. Leping lõpeb poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohasel täitmisel, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel.

8.2. Tellija võib lepingust igal ajal taganeda. Lepingust taganemise kohta edastab tellija töövõtjale koheselt kirjaliku lepingust taganemisavalduse. Lepingust taganemine loetakse toimunuks, kui töövõtja on taganemisavalduse kätte saanud.

8.3. Lepingust taganemise korral tellija poolt on töövõtjal õigus saada tasu seni tehtud töö eest. Tellijal ei ole tasu maksmise kohustust juhul, kui lepingust taganemise tingis töövõtja-poolne süüline lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Sellisel juhul on töövõtja kohustatud hüvitama tellijale ka täiendavad kulud, mida viimane kannab seoses lepingulise töö tegemata jätmisega ja tegemisega muul viisil, et saavutada lepingus ettenähtud tulemus.

8.4. Kui tellija on lepingu üles öelnud, esitab töövõtja tellijale akti tehtud tööst.

4/6

8.5. Tellijal on õigus lepingust taganeda ja tekitatud varalise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui töövõtja viivitab lepingu täitmisega. Töövõtja loetakse lepingu täitmisega viivitanuks, kui töövõtja ei ole alustanud töö teostamist 10 (kümne) päeva jooksul lepingu jõustumisest.

8.6. Juhul, kui töövõtja ei kõrvalda töös esinevaid puudusi ettenähtud tähtajaks või kõrvaldab selliselt, et töö ei vasta endiselt lepingu tingimustele, on tellijal õigus taganeda lepingust ja nõuda kahjude hüvitamist.

8.7. Töövõtja poolt oluliste lepingutingimuste rikkumise tõttu lepingust taganemise korral, ei ole tellija kohustatud tasuma töövõtjale kokkulepitud tasu. Lepingutingimuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige olulist rikkumist võlaõigusseaduse tähenduses.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui lepingu pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud lepingu pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.