Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuni 2026. a istungil

CM 3027/1/26 REV 1 1

Kontaktandmed: [email protected] ET

Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaat

Brüssel, 28. mai 2026

CM 3027/1/26

REV 1 OJ CONS

ECB PARLNAT

EIB

KOOSOLEKUTEADE JA ESIALGNE PÄEVAKORD

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU1 (majandus- ja rahandusküsimused)

ECCL, Luxembourg

12. juuni 2026 (11.00)

Formaadis 1 + 2 + 1 (+ 2 arutelude jälgimise ruumis)

Päevakorra vastuvõtmine

A-punktide heakskiitmine

a) Muu kui seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri

b) (võim.) Seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri (avalik

arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

Seadusandlikud arutelud

(Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8)

Tubaka maksustamise pakett

a) Nõukogu direktiiv tubakale kohaldatava aktsiisi struktuuri ja

määrade kohta

b) Nõukogu direktiiv tubaka aktsiisi üldise korra kohta

Üldine lähenemisviis

Määrus, mis käsitleb süsiniku piirimeetme (SPIM) kohaldamisala

laiendamist tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja

kõrvalehoidmisvastaseid meetmeid

Üldine lähenemisviis

1 EIP presidendi osavõtul.

CM 3027/1/26 REV 1 2

ET

Turgude integreerimise ja järelevalve pakett

a) Direktiiv, mis käsitleb kapitaliturgude integreerimise ja

järelevalve edasiarendamist liidus

b) Määrus, mis käsitleb kapitaliturgude integreerimise ja

järelevalve edasiarendamist liidus

Arvelduse lõplikkuse määrus

Poliitiline mõttevahetus

Muud küsimused

a) Menetluses olevad finantsteenuste valdkonna seadusandlikud

ettepanekud

Teave eesistujariigilt

Muu kui seadusandlik tegevus

Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju

Arvamuste vahetus

Euroopa majanduse taastumine

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohased nõukogu

rakendusotsused

(Õiguslik alus: määruse (EL) 2021/241 artikkel 20)

Vastuvõtmine

(*)

2026. aasta Euroopa poolaasta – kevadpakett

Komisjoni ettekanne

Arvamuste vahetus

Majanduse juhtimise raamistiku rakendamine: nõukogu soovitus ja

otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames

a) Riikide vabastusklauslid: nõukogu soovitus

(Õiguslik alus: määrus (EL) 2024/1263)

b) (võim.) Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse

raames

(Õiguslik alus: ELi toimimise lepingu artikli 126 lõige 12).

Vastuvõtmine

(*)

Muud küsimused

o

o o

CM 3027/1/26 REV 1 3

ET

p. m.

Neljapäev, 11. juuni 2026

15:00 Eurorühm tavapärases koosseisus

(kinnitamisel) Eurorühm laiendatud koosseisus

Reede, 12. juuni 2026

8:00 Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu aastakoosolek

10:00 Hommikusöök2

Esimene lugemine

Seadusandlik erimenetlus

Komisjoni ettepanekul põhinev päevakorrapunkt

(*) Punkt, mille kohta võidakse nõuda hääletamist

NB! Palun saatke nii kiiresti kui võimalik koosolekul osalevate delegatsiooni liikmete

nimekiri järgmisel e-posti aadressil: [email protected]

2 EIP presidendi ja ESMi tegevdirektori osavõtul.

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Meie: 04.06.2026 nr 2-5/26-01167-2

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuni 2026. a istungil

  Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon      Edastan Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa  Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuni 2026. a istungil:   1. Tubaka maksustamise pakett: nõukogu direktiiv tubakatoodete aktsiisimaksu struktuuri ja määrade kohta ja nõukogu direktiiv tubakatoodete aktsiisimaksu üldise korralduse kohta   Eesti peab oluliseks mõistete täpsustamist direktiivi eelnõus, et vältida mitmeti tõlgendatavust  ja probleeme aktsiisi administreerimisel.   Eesti ei toeta aktsiisi alammäära korrigeerimist hinnataseme indeksiga (HTI) ning soovib selle  väljajätmist direktiivi eelnõust või alalist erandit Eestile – õigust jätta HTI kohaldamata. Kui  eelnevat ei ole võimalik saavutada, hääletab Eesti vastu.   2. Euroopa Liidu määrus süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete kohta   Eesti toetab süsiniku piirimeetme laiendamist toodetele, millel on märkimisväärne kliimamõju  ning  mis  sisaldavad  olulises  ulatuses,  eelistatult  vähemalt  70%  piirimeetmega  hõlmatud  algmaterjale  (alumiinium,  teras  või  raud).  Kui  lisatavate  toodete  puhul  ei  ole  nimetatud  kriteeriumid täidetud või mõjusid hinnatud, võib Eesti nõukogu üldise lähenemisviisi ja eelnõu  lõppteksti hääletamisel jääda erapooletuks.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik    

.

2 (2)

  Lisad:  1. Seletuskiri 2. 12.juuni ECOFIN nõukogu esialgne päevakord  3. Määruse eelnõu COM(2025) 989 (SPIM laiendamine)  4. Määruse eelnõu COM(2025) 989 lisad   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.12.2025

COM(2025) 989 final

2025/0419 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle kohaldamisala laiendamisega

tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste meetmetega

{SEC(2025) 989 final} - {SWD(2025) 987 final} - {SWD(2025) 988 final} -

{SWD(2025) 989 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirmeede (edaspidi „SPIMi määrus“),1

jõustus 1. oktoobril 2023. SPIM tagab, et ELi kliimaeesmärke ei kahjusta süsinikuheite

ülekandumine, mis esineb siis, kui ELis asuvad ettevõtjad viivad süsinikumahukate kaupade

tootmise üle kolmandatesse riikidesse, kus kliimapoliitika on vähem range. See võib esineda

ka siis, kui ELi tooted asendatakse odavama, kuid rohkem süsinikuheidet tekitava impordiga.

Süsinikuheite ülekandumine toob seega kaasa heite ümberpaiknemise EList kolmandatesse

riikidesse ega vii ülemaailmse süsinikuheite soovitud vähenemiseni. SPIM vähendab seda

riski, sest sellega kehtestatakse ELi imporditavatele süsinikumahukatele kaupadele

süsinikuhind, mis on samaväärne ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi

HKS“) raames omamaiste tootjate poolt makstava hinnaga.2. Pärast üleminekuperioodi, mida

kohaldatakse alates 2023. aasta oktoobrist, algab 2026. aasta jaanuaris SPIMi järgmine etapp,

mille käigus hakatakse imporditud seonduva heitkoguse suhtes järk-järgult kohaldama

süsiniku hinnastamist.

Seadusandliku ettepaneku üldeesmärk on suurendada SPIMi tulemuslikkust ning vähendada

seeläbi kasvuhoonegaaside heidet ja võidelda kliimamuutuste vastu kogu maailmas.

SPIMi tulemusliku rakendamise tagamiseks muudetakse ettepanekuga SPIMi määrust, et

käsitleda kolme peamist küsimust. Esiteks laiendatakse ettepanekuga SPIMi kohaldamisala, et

vähendada praegu SPIMi kohaldamisalasse kuuluvate terase- ja alumiiniumitoodete

väärtusahelas tagapool olevate toodete süsinikuheite ülekandumise riski. Teiseks käsitletakse

ettepanekus katseid vältida SPIMi kohustuse täitmist. Kolmandaks parandatakse ettepanekuga

heitkoguste elektrienergiale omistamise tehnilisi eeskirju, et soodustada imporditava

elektrienergiaga seotud süsinikuheite vähendamist. Vajaduse korral nähakse ettepanekuga ette

ka mitu väikest muudatust, et lihtsustada ja täiustada meetme kohaldamist ning võimaldada

luua EMP EFTA riikidega integreeritud SPIMi ala.

SPIMi kohaldatakse praegu piiratud hulga põhimaterjalide suhtes, mis on loetletud SPIMi

määruse I lisas (alumiinium, tsement, elekter, väetised, vesinik ning raud ja teras). Neid

põhimaterjale kasutatakse sageli vahesisenditena väärtusahelas tagapool olevate kaupade

(tootmisahela järgmise etapi tooted) tootmisel. Kõnealuste tootmisahela järgmise etapi

toodete ELi tootjad seisavad silmitsi kahekordse kulusurvega, mis võib anda tõuke tootmise

ümberpaigutamiseks ja põhjustada seega ELi heitkoguste „ekspordi“ välismaale, muutes ELi

kliimapoliitika ebatõhusaks. Esiteks eeldatakse, et ELi kõrgemad kliimaeesmärgid ja lubatud

heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärguline kaotamine ELi HKSi raames suurendama

siseturult hangitud põhimaterjalide kulusid3. Teiseks suurenevad SPIMi järkjärgulise

kasutuselevõtmise tõttu eeldatavasti selle kohaldamisalasse kuuluvate imporditud

põhimaterjalide kulud. Sellise kahekordse kulusurve tõttu suureneb lõhe omamaiste

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse

süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/956/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu

direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj). 3 HKSi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärguline kaotamine toob kaasa suurema

nõudluse enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute järele, mis eeldatavasti suurendab

ELis makstavat süsinikuhinda.

ET 2 ET

tootmisahela järgmise etapi tootjate süsiniku kogukulude ja kolmandate riikide tootjate

süsinikukulude vahel. Selle tulemuseks on märkimisväärne süsinikuheite ülekandumise risk

teatavate tootmisahela järgmise etapi toodete puhul.

Seda riski tunnistades nõutakse SPIMi määruse artikli 30 lõikes 3, et komisjon teeks kindlaks

tootmisahela järgmise etapi tooted, mille puhul esineb süsinikuheite ülekandumise risk, et

need saaks lisada SPIMi kohaldamisalasse. Komisjoni Euroopa terase ja metallide

tegevuskavas4 on esitatud SPIMi kohaldamisala laiendamise eesmärgid, keskendudes terase-

ja alumiiniumimahukatele tootmisahela järgmise etapi toodetele. Kooskõlas selle eesmärgiga

ja tuginedes hindamisele, milles tehakse kindlaks tootmisahela järgmise etapi tooted, mille

puhul on süsinikuheite ülekandumise risk kõige suurem ja mis sisaldavad märkimisväärses

osas SPIMi kaupu, laiendatakse käesoleva ettepanekuga SPIMi kohaldamisala valitud terase-

ja alumiiniumimahukatele tootmisahela järgmise etapi toodetele. Võimalikku laiendamist

tootmisahela järgmise etapi toodetele muudes SPIMi sektorites, nimelt neile, mis on seotud

tsemendi, väetiste ja vesinikuga, käsitletakse SPIMi määruse artikli 30 lõike 2 kohases

komisjoni läbivaatamisaruandes. Laiendamist nendele kaupadele kaalutakse õigusaktide

tulevase läbivaatamise käigus.

Euroopa terase ja metallide tegevuskavas rõhutati ka seda, kui oluline on tegeleda SPIMist

kõrvalehoidmise ja selle vältimise riskiga, mis võib vähendada SPIMi tulemuslikkust

süsinikuheite ülekandumise riski ennetamisel. Praeguses SPIMi täitmise tagamise raamistikus

on juba ette nähtud mitu meetmest kõrvalehoidmise vältimise kaitsemeedet, sealhulgas

selleks, et vähendada kaupade vale klassifitseerimise ja aladeklareerimise riske.

Üleminekuperioodil on eri sidusrühmad (sealhulgas riiklikud pädevad asutused, tolliasutused,

ettevõtjate ühendused ja üksikud ettevõtjad) siiski väljendanud muret selle pärast, et SPIMi

määrus ei sisalda piisavaid kaitsemeetmeid heitemahukuse valesti deklareerimise ja

kuritarvituste riski vastu. Ettepanek sisaldab sätteid, mille eesmärk on nende riskidega

tegeleda.

Üleminekuperioodil SPIMi rakendamisel saadud kogemused ja tagasiside sidusrühmadelt on

näidanud, et elektrienergia importi käsitlevad eeskirjad on liiga jäigad. Eelkõige ei tunnustata

praeguses raamistikus piisavalt ELi-väliste elektritootjate edusamme oma elektritootmise

süsinikuheite vähendamisel, mis pärsib vähese süsinikuheitega elektrienergiaga kauplemist ja

pakub kolmandate riikide elektritootjatele ebapiisavaid stiimuleid heitkoguste vähendamiseks.

Need puudused on tingitud kahest peamisest probleemist. Esiteks kajastavad vastavalt SPIMi

määrusele elektrienergia impordi puhul heite vaikeväärtused5 üksnes elektrienergia tootmist

fossiilkütustest. Need vaikeväärtused võivad seega üle hinnata sellistest kolmandatest riikidest

pärit elektri süsinikusisaldust, kes ekspordivad ELi suhteliselt puhast energiat. Teiseks on

tegelikkuses osutunud väga raskeks täita tingimusi, mis peavad olema täidetud elektrienergia

tegeliku heitkoguse deklareerimiseks. Ettepanek sisaldab sätteid nende probleemide

käsitlemiseks.

Peale selle parandatakse ettepanekuga veidi meetme kohaldamist, näiteks laiendatakse riiklike

pädevate asutuste võimalust nõuda tagatist, selgitatakse, et käitajad võivad jagada tõendatud

heitkoguse andmeid teiste käitajatega, ning lihtsustatakse tegevusloaga SPIMi deklarandi

kohustust pidada arvestust andmete üle.

4 Teatis „Euroopa terase ja metallide tegevuskava“, COM(2025) 125. 5 Imporditud elektrienergia puhul nõutakse määruses 2023/956 seonduva heitkoguse arvutamiseks

vaikeväärtuste kasutamist. Kui teatavad tingimused on täidetud, võib deklareerida elektrienergia tootmisega

seotud tegeliku heitkoguse.

ET 3 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek, mille eesmärk on parandada SPIMi tulemuslikkust, aitab tagada, et liit saavutab

oma ambitsioonikad kliimaeesmärgid. Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi õiguslikult

siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada kasvuhoonegaaside

heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega6. Käesoleva aasta alguses

tegi Euroopa Komisjon veel ettepaneku vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside

netoheidet 90 %. ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute koguarvu kavandatav vähendamine

peaks tõstma ELis heite eest makstavat süsinikuhinda. See suurendab vajadust tulemuslike ja

usaldusväärsete vahendite järele, et vähendada süsinikuheite ülekandumise riski. Suurem

süsinikukulude erinevus omamaiste ja kolmandate riikide tootjate vahel suurendab nii

süsinikuheite ülekandumise riski tootmisahela järgmises etapis kui ka kohustuste vältimise ja

neist kõrvalehoidmise riski.

Ettepanek on osa laiemast püüdlusest suurendada SPIMi tulemuslikkust. See tugineb SPIMi

lihtsustamist ja tugevdamist käsitlevale määrusele (EL) 2025/20837 ning selle eesmärk on

meedet veelgi lihtsustada, säilitades samal ajal selle keskkonnaeesmärgid. Näiteks täiustatakse

käesoleva ettepanekuga imporditud elektrienergia vaikeväärtuste kasutamise eeskirju ning

ühtlasi muudetakse lihtsamaks elektrienergia tegelike väärtuste deklareerimine.

Kooskõlas SPIMi määruse artikli 30 lõikega 2 tegi komisjon ka SPIMi põhjaliku

läbivaatamise. Läbivaatamise käigus tehti kokkuvõte sellest, kuidas meede on seni toiminud,

hinnati suhteid arenguriikidega, sealhulgas vähim arenenud riikidega, ja neile avalduvat mõju8

ning kaaluti võimalikke edasisi samme. Läbivaatamise raames kaaluti ka võimalust laiendada

SPIMi tulevikus muudele ELi HKSi kuuluvatele sektoritele, kus on süsinikuheite

ülekandumise risk, ning tootmisahela järgmise etapi toodetele muudes sektorites (tsement,

väetised ja vesinik)9. Euroopa Komisjon võtab samal ajal vastu mitu rakendusakti ja

delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse tehnilised eeskirjad SPIMi toimimise kohta selle

praeguses kohaldamisalas10.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL)

2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17, ELI:

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. oktoobri 2025. aasta määrus (EL) 2025/2083, millega muudetakse

määrust (EL) 2023/956 seoses süsiniku piirimeetme lihtsustamise ja tugevdamisega (ELT L 2025/2083,

17.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2083/oj). 8 Hindamise käigus kirjeldatakse üksikasjalikult SPIMi praeguse kohaldamisala mõju

kontsentreeritumale riikide rühmale. Käesoleva mõjuhinnangu 6. jaos vaadeldakse ka mõju

kolmandatele riikidele. 9 Elektri tootmisahela järgmise etapi tooteid arvesse ei võeta, kuna elektrit kasutatakse peaaegu kõigi

kaupade tootmisprotsessis, mistõttu ei ole teostatav teha kõigi võimalike imporditud kaupade puhul

kindlaks sisendina kasutatud elektri osakaal ja seonduv heitkogus. 10 Peamised käsitletavad aspektid hõlmavad eeskirju meetme kohaldamisalasse kuuluvate kaupadega

seonduva heitkoguse seire, arvutamise ja tõendamise kohta, eeskirju SPIMi kohustuse kohandamiseks,

et võtta arvesse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise tasemeid ELi HKSi kuuluvates SPIMiga

hõlmatud sektorites, ning eeskirju kolmandates riikides tegelikult tasutud süsinikuhindade

arvessevõtmiseks.

ET 4 ET

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatav algatus on osa puhta tööstuse kokkuleppest11 ja on tihedalt kooskõlas tulevase

tööstuse kiirendamise õigusakti eesmärkidega.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

SPIMi määrus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artikli 192 lõikel 1. ELi toimimise lepingu artikli 191 ja artikli 192 lõike 1 kohaselt aitab liit

muu hulgas kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele ning

meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja

ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

SPIMiga luuakse ühine ja ühtne raamistik, millega tagatakse ELi siseturul kohaldatava

süsiniku hinnastamise poliitika ja impordi suhtes kohaldatava süsiniku hinnastamise poliitika

samaväärsus. SPIMi ühetaoline kohaldamine on väga oluline, et vältida liidus vabasse

ringlusse lubatud kaupade suhtes SPIMi kohaldamist. SPIMi tulemuslikkus sõltub ühtsest

süsiniku hinnasignaalist, mida kohaldatakse järjepidevalt asjaomaste sektorite suhtes kõigis

ELi liikmesriikides. SPIMi määruse kavandatud muudatused eeldavad samuti sellist ühetaolist

kohaldamist.

Erinev avatus süsinikuheite ülekandumise riskile ei õigusta piisavalt riigi tasandil võetavaid

meetmeid. Meede on suunatud väljaspool liitu tekkivale heitele ning sarnaselt ELi HKSiga

saavutab SPIM suurema tõhususe, kui seda kohaldatakse ühetaoliselt laiemas ulatuses.

• Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on suurendada SPIMi määruse tulemuslikkust, et säilitada ELi

kliimapoliitika tulemuslikkus ja vastavus selle eesmärkidele. Samal ajal töötati välja

poliitikavariandid, et piirata mõju ettevõtjate, ametiasutuste ja muude sidusrühmade

halduskoormusele.

SPIMi kohaldamisala kavandatav laiendamine tootmisahela järgmise etapi terase- ja

alumiiniumimahukatele toodetele tugineb kehtiva SPIMi määruse ja ELi HKSi loogikale,

keskendudes toodetele ja sektoritele, kus seonduv heitkogus ja süsinikuheite ülekandumise

risk on kõige suuremad. Lisaks sellele hinnati poliitikavariantide võimalikku mõju keerukuse

ja halduskoormuse seisukohast, nagu on kirjeldatud ettepanekule lisatud mõjuhinnangu

punktis 8.1. Hindamiseks kasutati tulemuslikkuse ja proportsionaalsuse näitajate kogumit,

sealhulgas tootmise ja impordi koguheidet CN-koodide kaupa ning tootmisahela järgmise

etapi toodete materjalikoostist kajastavat näitajat. Toodetel, mille kaalus on suurem

põhimaterjalide osakaal, on toote kogumassiga võrreldes rohkem seonduvat heitkogust ja

seega on neil tavaliselt kõige suurem ülekandumise risk. Lisaks sellele kasutati näitajaid

tagamaks, et kaupade valikul võetakse arvesse ka tarneahelate keerukust. Selle põhjal

laiendatakse ettepanekuga SPIMi kohaldamisala valitud terase- ja alumiiniumimahukatele

tootmisahela järgmise etapi toodetele viisil, mis maksimeerib keskkonnakasu, sest hõlmatakse

veelgi suurem osa heitest, ning piirab samal ajal nii palju kui võimalik importijatele ja

kolmandate riikide käitajatele tekitatavat halduskoormust ja keerukust.

11 Teatis „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne

tegevuskava“, COM(2025) 85 final.

ET 5 ET

Kõrvalehoidmise ja vältimise riski käsitlev ettepanek tasakaalustab võrdselt vajadust tagada

SPIMi tulemuslikkus ning piirata meetme keerukust ja halduskoormust. Selles kasutatakse

rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide kaudu paindlikku ja sihipärast lähenemisviisi, et

teha kindlaks import, mille puhul esineb kõrvalehoidmise risk, või muud tavad, mille eesmärk

on vältida SPIMi kohustusi. Sellise impordi puhul tuleks tegeliku heitkoguse kasutamise

suhtes kohaldada lisatingimusi.

Elektrienergia importi käsitleva ettepanekuga lihtsustatakse tegeliku heitkoguse väärtuste

deklareerimise tingimusi. See parandab SPIMi tulemuslikkust süsinikuheite vähendamise

stimuleerimisel kolmandates riikides, muutes samal ajal tegeliku heitkoguse väärtuste

kasutamise kõigi sidusrühmade jaoks teostatavamaks. Muudatused lähenemisviisis

elektrienergia impordi vaikeväärtustele ei tekita importijatele ega kolmandate riikide

käitajatele lisakeerukust.

• Vahendi valik

Ettepanek eeldab SPIMi määruse muutmist. Selles sätestatakse konkreetsed eeskirjad, mis on

vajalikud SPIMi määruse kohaldamiseks. Lisaks sellele eeldab käesolev määrus ühetaolist ja

järjepidevat kohaldamist ning täitmise tagamist kogu liidus, et saavutada ELi toimimise

lepingu artikli 32 (ühine lähenemisviis välispoliitikale) ja artikli 207 (ühine

kaubanduspoliitika) eesmärgid.

Seetõttu saab käesoleva ettepaneku eesmärke kõige paremini saavutada määruse abil. See

tagab sätete vahetu kohaldatavuse.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ettepanek põhineb kogemustel, mis on saadud SPIMi määruse rakendamisel alates

1. oktoobrist 2023, mil algas mehhanismi üleminekuperiood.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Alates SPIMi üleminekuperioodi algusest 1. oktoobril 2023 on komisjoni talitused

mitmesuguste teabevahetuskanalite kaudu järjepidevalt konsulteerinud sidusrühmadega liidust

ja kolmandatest riikidest. 1. juulist kuni 26. augustini 2025 korraldati tagasisidekorje ja avalik

konsultatsioon järgmistel teemadel: kohaldamisala laiendamine tootmisahela järgmise etapi

toodetele, kõrvalehoidmise risk ja tavad, mis võivad kahjustada SPIMi eesmärke, ning

elektrienergia. Avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal leiab enamik tootmisahela järgmise

etapi sidusrühmi, et SPIMi tõttu on järgmise etapi sektorites süsinikuheite ülekandumise risk.

Nad on üldiselt nõus, et SPIMi laiendamine tootmisahela järgmise etapi toodetele vähendaks

süsinikuheite ülekandumise riski, tõhustaks ELi kliimapoliitikat, edendaks süsinikuheite

vähendamisega seotud innovatsiooni ning soodustaks nii vähese süsinikuheitega toodete

tarbimist ELis kui ka ülemaailmseid süsiniku hinnastamise jõupingutusi. Enamik vastajaid

märkis, et esineb praegusest SPIMist kõrvalehoidmise risk, mis võib piirata selle

tulemuslikkust. Suurem osa vastanutest märkis ka, et praegune elektrienergia vaikeväärtuste

arvutamise metoodika ei ole asjakohane, sest selles ei võeta arvesse muudest allikatest kui

fossiilkütused toodetud elektrienergiat. Peale selle märkis enamik vastajaid, et imporditud

elektrienergiaga seonduva tegeliku heitkoguse kohaldamise tingimusi tuleb lihtsustada.

Lisaks sellele pidasid komisjoni talitused ulatuslikke konsultatsioone ELi ja kolmandate

riikide ametiasutustega, samuti tööstusharu esindajate, kodanikuühiskonna esindajate ning

rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonidega. Need olid kahepoolsed

ET 6 ET

kohtumised, arutelud SPIMi eksperdirühmas, küsitlused seoses uuringutega, mis käsitlesid

kohaldamisala laiendamist tootmisahela järgmise etapi toodetele ja elektrienergiat, ning

riiklike pädevate asutuste ja tolliasutuste küsitlused SPIMi riskijuhtimisraamistiku kontekstis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepaneku koostamisel tugineti mitmetele uuringutele ja ekspertide nõuannetele, milles

analüüsiti võimalikke kavandamiselemente ning nende keskkonna-, sotsiaalset ja

majanduslikku mõju.

Enne ettepaneku ettevalmistamist tehti spetsiaalne toetav uuring, milles keskenduti SPIMi

kohaldamisala laiendamisele tootmisahela järgmise etapi terase- ja alumiiniumimahukatele

kaupadele. Lisaks sellele uuringule toimus Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse

toetusel sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju sihtotstarbeline modelleerimine ning

komisjoni talitused viisid läbi ulatusliku dokumentide analüüsi ja põhjaliku statistilise

analüüsi. Peale selle võeti käesoleva algatuse raames arvesse teavet, mis koguti valdkondlike

uuringute, sealhulgas elektrienergiat kui SPIMi kaupa käsitleva uuringu raames.

Eespool esitatud analüüsile tuginedes korraldasid komisjoni talitused sihtkonsultatsioonid

asjaomaste ettevõtjate ja liikmesriikidega ning vahetasid sidusrühmadega teavet SPIMi

eksperdirühma kaudu ja spetsiaalsetel sidusrühmade kohtumistel. Komisjoni talitused

analüüsisid ka andmeid, mis koguti deklarantide poolt üleminekuperioodil esitatud SPIMi

kvartaliaruande kaudu.

• Mõjuhinnang

Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse,

sealhulgas täiustamissoovitused. Mõjuhinnangut muudeti täiendavalt, et neid soovitusi

arvesse võtta.

Mõjuhinnangus tuuakse välja poliitikavariandid, mida kaaluti seoses meetme laiendamisega

tootmisahela järgmise etapi kaupadele, täiendavate kaitsemeetmetega kõrvalehoidmise ja

selliste tavade vastu, mis võivad kahjustada SPIMi eesmärke, ning läbivaadatud eeskirjadega

imporditud elektrienergia suhtes tegeliku seonduva heitkoguse kasutamise tingimuste kohta.

Hinnangus analüüsitakse kõigi poliitikavariantide tulemuslikkust asjakohaste küsimuste

lahendamisel. Peale selle kirjeldatakse selles võimalike poliitikavariantide mõju

majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele ning halduskoormusele, enne kui tehakse otsus

eelistatud poliitikavariandi kohta. Poliitikavariante võrreldakse lähtestsenaariumiga, mis

kajastab kehtivate õigusaktide kohast SPIMi. Lähtestsenaarium hõlmab ka ELi

kliimameetmete paketi „Eesmärk 55“ rakendamist, sealhulgas lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamise järkjärgulist kaotamist ELi HKSi raames. Lisaks sellele eeldatakse

lähtestsenaariumis 2025. aasta oktoobris vastu võetud SPIMi lihtsustamise rakendamist,

sealhulgas ühtset massipõhist künnist 50 tonni SPIMi kaupa importija kohta aastas(nelja

SPIMi kaupade kategooria puhul).

Selleks et laiendada kohaldamisala terase- ja alumiiniumisektori põhimaterjalide tootmisahela

järgmise etapi toodetele, hinnati toodete süsinikuheite ülekandumise riski kahe peamise

kriteeriumi alusel. Esiteks võeti kaupade kaubeldavuse asendusväärtusena arvesse nende

kaubanduse intensiivsust12. Kaupade puhul, millega on lihtsam kaubelda, on suurem

süsinikuheite ülekandumise risk, mis tuleneb tootmise ümberpaigutamisest või asendamisest

12 Konkreetse toote puhul kaubavahetuse väärtus (eksport pluss import) jagatuna selle toote kogutarbimise

väärtusega ELis.

ET 7 ET

kolmandatest riikidest pärit impordiga. Teise kriteeriumina kajastab kulusurve näitaja seda,

kui palju mõjutavad SPIMiga hõlmatud sisendmaterjalide süsinikukulud tootmisahela

järgmise etapi kauba üldkulusid võrreldes selle üldise lisandväärtusega. Tagamaks, et

hõlmatud on ainult kõige suurema kliimamõjuga tooted, jäeti valikust välja kaubad, mis

jäävad sektori tasandil seonduva heitkoguse konkreetsest alammäärast allapoole. Kui nende

kriteeriumide suhtes kohaldati erinevaid künniseid, saadi kolm representatiivset

poliitikavarianti SPIMi laiendamiseks tootmisahela järgmise etapi kaupadele. Poliitikavariant

1 hõlmab sihipärast laiendamist, mis on suunatud üksnes suurima süsinikuheite ülekandumise

riski ja heitemahukusega kaupadele. Poliitikavariant 2 hõlmab tasakaalustatud laiendamist,

mis keskendub tootmisahela järgmise etapi kaupadele, mille puhul esineb ülekandumise risk

ja millel on suur heitemahukus. Poliitikavariant 3 hõlmab ulatuslikku laiendamist kõigile

tootmisahela järgmise etapi kaupadele, mille puhul esineb ülekandumise risk.

Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et eelistatud on poliitikavariant 2, võttes arvesse

eesmärki maksimeerida keskkonnakasu ning piirata samal ajal täiendava keerukuse ja

halduskoormusega seotud kulusid. Selle poliitikavariandi puhul on hõlmatud heite,

süsinikuheite ülekandumise riski vähendamise ja hinnangulise heitkoguste vähendamisega

seotud keskkonnakasu märkimisväärselt suurem kui poliitikavariandi 1 puhul. Samal ajal on

poliitikavariandi 2 keskkonnakasu sarnane poliitikavariandi 3 omaga, kuid eeldatavad kulud

on palju väiksemad. Võrreldes poliitikavariandiga 3 mõjutab poliitikavariant 2 vähem

importijaid, sisaldab vähem uusi CN-koode ja puudutab üldiselt vähem keerukaid kaupu

seonduva heitkoguse arvutamiseks.

Süsinikuheite ülekandumise riski täiendavaks vähendamiseks kaaluti jääkide puhul kahte

peamist poliitikavarianti. Poliitikavariandiga 1 nähakse ette tarbimiseelsete jääkide lisamine

SPIMi kohaldamisalasse SPIMi lähteainena. Poliitikavariant 2 hõlmab SPIMi lähteainetena

nii tarbimiseelseid kui ka tarbimisjärgseid jääke. Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et

poliitikavariant 1 kajastab parimat üldist lähenemisviisi, keskendudes üksnes suure riskiga

valdkondadele, et vähendada tarbetut halduskoormust. Eelkõige leiti, et tarbimisjärgsete

jääkide lisamine SPIMi lähteainena, nagu on kavandatud poliitikavariandis 2, võib pärssida

ringmajandust ja ei oleks kooskõlas mitme ELi poliitikameetmega selles valdkonnas.

SPIMi eesmärke kahjustada võivate kõrvalehoidmise viiside puhul kaaluti kahte

poliitikavarianti, millest mõlemal on ühised meetmed.

Ühised meetmed seisnevad esiteks selles, et komisjonile antakse õigus täpsustada CN-koode,

et paremini kajastada SPIMi kohaldamisalasse kuuluvate mis tahes CN-koodi alla kuuluvate

eri toodete konkreetset koostist. Selle volitusega on võimalik hõlmata sama CN-koodi alla

kuuluvate toodete asjakohaseid koostisi. Teiseks antakse sellega komisjonile õigus kehtestada

teatavate CN-koodide / kolmandate riikide käitiste puhul tegeliku heitkoguse kasutamisele

lisatingimusi, kui esineb suur kuritarvituste risk. See võimaldab kehtestada lisatingimusi, mis

peavad olema täidetud, et kasutada tegelikke kontrollitud väärtusi, mis on seotud konkreetsete

kaubajuhtumitega, ning tõendeid, mis näitavad, et kuritarvitusi ei ole toimunud. Need

tingimused ja tõendid tuleks kavandada viisil, mis on proportsionaalne ning ei koorma

käitajaid ja importijaid tarbetult.

Poliitikavariandiga 1 tehakse ettepanek lisada lähteainena tarbimiseelsed alumiiniumi- ja

terasejäägid, võimaldades seega omistada heitkogus jääkidele kui lähteainele. Samuti antakse

sellega komisjonile õigus nõuda täiendavaid tõendeid tootmiskoha tõendamiseks ja maandada

seeläbi heitemahukuse valesti deklareerimise riski, mis tuleneb jälgitavuse puudumisest.

Täiendavate tõendite esitamise nõue oleks suunatud konkreetsete CN-koodide impordile ja

ET 8 ET

päritoludele, mille puhul esineb suurim heitemahukuse valesti deklareerimisest tulenev

kõrvalehoidmise risk.

Poliitikavariant 2 põhineb poliitikavariandil 1, kuid laiendab veelgi poliitikameetmete

kohaldamisala. Lisaks tarbimiseelsetele jääkidele hõlmaks see poliitikavariant SPIMi

lähteainena ka tarbimisjärgseid jääke. Tootmiskoha tõendamise nõuet kohaldataks kõigi CN-

koodide/päritolude suhtes. Seega mõjutaks see kõiki SPIMi deklaratsioone, mis põhinevad

heitkoguse tegelikel väärtustel.

Eelistatud valik on poliitikavariant 1, kuna selle tasakaalustatud ja proportsionaalne

lähenemisviis võimaldab tõhusalt vähendada kõrvalehoidmise riske.

Elektrienergia impordi käsitlemisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks kaaluti nelja

poliitikavarianti. Need poliitikavariandid erinevad heitekoefitsiendi arvutamiseks kasutatava

metoodika ja tegelike väärtuste deklareerimise tingimuste poolest. Need hõlmavad kahe

peamise poliitilise valiku eri kombinatsioone: i) eksportiva riigi fossiilkütustel põhineva CO2

heite koefitsiendi säilitamine või üleminek eksportiva riigi keskmisele võrgu

heitekoefitsiendile; ii) ülekoormusega seotud kriteeriumi muutmine, viidates struktuurse

ülekoormuse puudumisele, või selle täielik kõrvaldamine. Lisaks sellele kohaldatakse kõigi

poliitikavariantide suhtes kahte elementi. Esiteks on muudetud kriteeriumi, milles

selgitatakse, et energiaostulepingud hõlmavad üksnes füüsilisi energiaostulepinguid ja

võimaldavad samal ajal kasutada ka kaudseid energiaostulepinguid. Teiseks muudetakse

võimsuse registreerimise tingimust ja seda kohaldatakse ainult võimsuse otsese jaotamise

korral.

Elektrienergia impordi puhul on eelistatud poliitikavariant minna üle keskmisele võrgu

heitekoefitsiendile eksportivate riikide puhul ja jätta välja tegeliku heitkoguse väärtuse

kasutamise suhtes kohaldatav ülekoormusega seotud kriteerium. Keskmine võrgu

heitekoefitsient kajastab paremini päritoluriigi süsinikuheite vähendamise suundumust, kuna

arvesse võetakse ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Koos

energiaostulepingutega ja võimsuse registreerimisega seotud tingimuste muutmisega

hõlbustab võrgu ülekoormuse puudumise tingimuse kaotamine veelgi tegelike väärtuste

esitamist.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

SPIMi kohaldamisala laiendamine tootmisahela järgmise etapi terase- ja

alumiiniumimahukatele toodetele saab kasu meetme lihtsustamisest, milles lepiti kokku 2025.

aasta oktoobris13. Ühtne massipõhine künnis 50 tonni imporditud SPIMi kaupu jätab praeguse

SPIMi kohaldamisalast välja ligikaudu 182 000 importijat, mis vähendab importijate

halduskulusid hinnanguliselt 1,123 miljoni euro võrra aastas14. Ühtne massipõhine künnis

kehtib ka tootmisahela järgmise etapi importijate puhul, kusjuures üle 90 % importijatest, kes

tegutsevad käesoleva ettepaneku kohase laiendamisega hõlmatud sektorites, on SPIMi

kohustustest vabastatud ja samal ajal jääb üle 99 % heitkogusest kohaldamisalasse.

Kõigi kaalutud poliitikavariantide puhul (nagu on kirjeldatud mõjuhinnangu jaotises) on

hoolikalt hinnatud nende mõju halduskoormusele. Käesolevas ettepanekus sisalduva

13 ELT L 2025/2083. 14 Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega

muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses süsiniku piirimeetme lihtsustamise ja tugevdamisega

(COM/2025/87 final).

ET 9 ET

poliitikapaketi valimisel on kaalutud selle keskkonnakasu vajadusega piirata täiendavat

halduskoormust ning vältida SPIMi keerukamaks muutmist. Seda on kirjeldatud ka

käesolevas seletuskirjas proportsionaalsust käsitlevas punktis ja mõjuhinnangu kokkuvõttes.

SPIMi laiendamine tootmisahela järgmise etapi kaupadele mõjutab mõõdukalt SPIMi

kohaldamisalasse kaasatud VKEdest importijate (ja kolmandate riikide VKEdest tootjate)

arvu, kusjuures ligikaudu pooled SPIMi kohaldamisalasse kuuluvatest uutest importijatest on

VKEd. Kokku tekivad sellega SPIMi kohustused praegusele lisaks veel ligikaudu 3 800–

3 900 VKE-l.

• Põhiõigused

Ettepanekus järgitakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige aitab see saavutada eesmärki tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega.

4. MÕJU EELARVELE

Tootmisahela järgmisele etapile laiendamise eesmärk ei ole teenida tulu, vaid pigem

suurendada SPIMi kliimatõhusust süsinikuheite ülekandumise riski vältimisel. Mõjuhinnangu

kohaselt peaks ettepanek tooma 2030. aastaks ligikaudu 0,58 miljardit eurot tulu aastas. Pärast

2030. aastat, kui ELi HKSi raames lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine järk-järgult

kaotatakse ja SPIM järk-järgult kasutusele võetakse, peaks tulu jätkuvalt suurenema, jõudes

2035. aastaks hinnanguliselt 0,69 miljardi euroni. Vastavalt komisjoni ettepanekule

mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2034 on mõju ELi eelarvele aastatel

2028–2034 hinnanguliselt keskmiselt 0,2 miljardit eurot aastas.

Vältimise ja kõrvalehoidmise riskide vähendamiseks võetud meetmed aitavad tagada, et

prognoositud tulud realiseeruvad praktikas.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

SPIMi üleminekuperioodi kohaldatakse kuni 2025. aasta lõpuni ja lõplik etapp algab 2026.

aastal.

Enne üleminekuperioodi lõppu ja kooskõlas SPIMi määruse artikli 30 lõikega 2 peab

komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamist käsitleva põhjaliku

aruande üleminekuperioodist saadud kogemuste kohta. Aruandes kirjeldatakse ka võimalikke

tulevasi samme edasisteks läbivaatamisteks ja kohaldamisala laiendamiseks. Lisaks sellele

valmistab Euroopa Komisjon ette mitme rakendusakti ja delegeeritud õigusakti vastuvõtmist.

Neis sätestatakse tehnilised eeskirjad SPIMi toimimise kohta selle praeguses kohaldamisalas.

Komisjon jätkab SPIMi rakendamise jälgimist ja hindamist ning annab sellest aru kooskõlas

SPIMi määruse nõuetega.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva määrusega muudetakse määrust (EL) 2023/956 järgmiselt.

Artikli 1 punktis 1 selgitatakse määruse (EL) 2023/956 kohaldamist pärast selle

inkorporeerimist EMP lepingusse ja antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, et

kõnealuse määruse III lisa vastavalt muuta.

Artikli 1 punkti 1 alapunktides c ja d on sätestatud võimalus tunnustada asjakohase

elektrienergiaturu acquis’ ülevõtmist, mille eesmärk on taotleda kolmanda riigi

ET 10 ET

elektrienergiaturu integreerimist liidu elektrienergiaturuga turgude liitmise teel, komisjoni ja

kolmandate riikide vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi kaudu.

Artikli 1 punkti 1 alapunktiga e ja punktiga 19 on ette nähtud võimalus võtta kiirmenetluse

korras vastu delegeeritud õigusakte, et lisada kolmas riik või territoorium määruse (EL)

2023/956 III lisas esitatud selliste kolmandate riikide või territooriumide loetellu, mille suhtes

kohaldatakse erandit.

Artikli 1 punkti 1 alapunktis e on sätestatud liidu võimalus sõlmida kolmandate riikidega

lepinguid, süsiniku hinnastamise mehhanismi arvessevõtmiseks ja akrediteerimisasutuste

vastastikuseks tunnustamiseks.

Artikli 1 punktiga 3, punkti 5 alapunkti a alapunktiga 2 ja punkti 5 alapunktiga c ning punkti 8

alapunktidega b ja c antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega

nõutakse juhul, kui on piisavalt tõendeid, mis osutavad kuritarvituste suurele riskile,

asjaomase CN-koodide ja päritolude alarühma puhul täiendavate tõendite esitamist selle

kohta, et selliseid kuritarvitusi ei ole toimunud.

Artikli 1 punkti 2 ja punkti 6 alapunktiga c ning punktidega 21, 22 ja punkti 23 alapunktiga b

laiendatakse määruse (EL) 2023/956 kohaldamisala teatavatele terase- ja

alumiiniumimahukatele tootmisahela järgmise etapi kaupadele ning nähakse ette võimalus

kohaldada mõne sellise kauba suhtes järkjärgulist hinnalisandit.

Artikli 1 punktiga 4 lisatakse nõue, et tegevusluba taotlev kaudne tolliesindaja peab oma

taotluses märkima esindatavate importijate EORI-numbri või muu riikliku tunnusnumbri.

Artikli 1 punkti 5 alapunkti a alapunktis 1 ja punkti 8 alapunktis a on sätestatud, et käitaja

registreeritakse SPIMi registris, et teha kindlaks seonduv heitkogus tegeliku tõendatud

heitkoguse alusel.

Artikli 1 punkti 5 alapunktides b ja c nõutakse, et tegevusloaga SPIMi deklarant esitaks

vajaduse korral tõendid tegeliku heitkoguse alusel deklareeritud kaupade tootmise koha ja aja

kohta.

Artikli 1 punkti 5 alapunktis b selgitatakse, et komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte

SPIMi deklaratsioonide järelkontrolli menetluste kohta.

Artikli 1 punkti 6 alapunktis a ja punktis 24 on sätestatud sisendmaterjalide (lähteainete)

lisamine kaupadega seonduva heitkoguse kindlaksmääramise metoodikasse.

Artikli 1 punkti 6 alapunktis b, punkti 8 alapunktis d ja punktis 23 on käitajale ette nähtud

võimalus avaldada tegevusloaga SPIMi deklarandile ainult selliste andmeelementide

alarühma, mis on vajalikud tegeliku heitkoguse aruandluseks, arvutamiseks ja tõendamiseks.

Artikli 1 punktis 7 selgitatakse, et komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis

käsitlevad tasutud süsinikuhinna tõendamise eest vastutava sõltumatu isiku kvalifikatsiooni

kindlakstegemise tingimusi, sealhulgas riikliku akrediteerimisasutuse poolt akrediteeringu

andmist.

Artikli 1 punkti 9 alapunktis b selgitatakse, et komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte

välismaal makstud süsinikuhinna arvestamiseks samaväärsuse põhimõtte alusel ja võttes

arvesse süsinikukrediitidega seoses tehtud jõupingutusi.

Artikli 1 punkti 8 alapunktis c selgitatakse, et käitaja võib avaldada sisendmaterjalidega

(lähteainetega) seonduva heitkoguse tõendamisega seotud teabe teisele käitajale.

ET 11 ET

Artikli 1 punkt 9 võimaldab pädevatel asutustel nõuda tagatise esitamist täiendavatel juhtudel

ja kasutada seda juhul, kui tegevusloaga SPIMi deklarant ei tagasta piisavat hulka SPIMi

sertifikaate, et nõuda sisse kõik veel tasumata finantskohandused.

Artikli 1 punktis 10 selgitatakse, et komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles

sätestatakse tõendajate kasutatavad tõendamismenetlused.

Artikli 1 punktis 11 selgitatakse, et komisjon või pädev asutus võib SPIMi deklaratsiooni

järelkontrolli raames nõuda tegevusloaga SPIMi deklarandilt tõendeid selle kohta, et

imporditud kaubad toodeti deklareeritud käitises ja deklareeritud tootmisperioodil.

Artikli 1 punktis 12 on sätestatud konkreetne reegel SPIMi sertifikaatide hinna arvutamiseks

juhuks, kui enampakkumisplatvormil toimub ainult üks enampakkumine.

Artikli 1 punktis 13 selgitatakse, et tegevusloaga SPIMi deklarantidele esitatav nõue tagada,

et SPIMi registris nende kontol olevate SPIMi sertifikaatide arv vastab iga kvartali lõpus

vähemalt 50 %-le põhineb aastasel tsüklil, seega tuleks kvartaliarvutusest välja jätta

sertifikaadid, mis on ostetud muudel aastatel kui kalendriaasta.

Artikli 1 punktiga 14 lihtsustatakse tagasiostmise protsessi, jättes tagasiostmise protsessist

välja komisjoni osaluse.

Artikli 1 punkti 15 alapunktis a täpsustatakse SPIMi konto numbri rolli SPIMi kohustuste

täitmise eest vastutava isiku kindlaksmääramisel.

Artikli 1 punkti 15 alapunktidega b ja c lubatakse pädevatel asutustel taotleda SPIMi registri

kaudu edastatud asjakohaste tolliandmete ja teabe õigsuse kontrollimist.

Artikli 1 punkti 15 alapunktidega a ja d antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte,

milles määratakse kindlaks kauba materjali- ja keemiline koostis, ning võimaldatakse

tolliasutustel edastada see teave komisjonile.

Artikli 1 punktis 16 on määratletud uus kõrvalehoidmise tava, mis seisneb kaupade

tarneahelate kunstlikus kohandamises, et saada kasu väiksemast vaikeväärtusest.

Artikli 1 punktiga 17 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et

kõrvaldada kaup I lisast tõsiste ja ettenägematute asjaolude korral, mis põhjustavad suurt

kahju liidu siseturule.

Artikli 1 punktiga 18 muudetakse õigusi, mille kaasseadusandjad on komisjonile andnud, ning

volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte käesoleva ettepanekuga tehtud

muudatuste arvessevõtmiseks.

Artikli 1 punktis 20 selgitatakse, et SPIMi toimimist hindavas aruandes tuleks hinnata SPIMi

mõju tulevikus hõlmatavatele sektoritele ning et aruandele võib vajaduse korral lisada

seadusandliku ettepaneku.

Artikli 1 punktiga 22 muudetakse imporditud elektrienergia heitekoefitsienti, et võtta arvesse

kõigist allikatest toodetud elektrienergiat. Samuti muudetakse sellega imporditud

elektrienergiaga seonduva tegeliku heitkoguse kohaldamise tingimusi, et muuta need

paindlikumaks.

Artikkel 2 sisaldab sätteid kavandatavate meetmete jõustumise ja kohaldamise kohta. Selleks

et esimesed SPIMi deklaratsioonid oleks võimalik esitada õigel ajal 30. septembriks 2027,

kohaldatakse imporditud elektrienergia heitekoefitsiendi arvutamise meetodi ja imporditud

elektrienergiaga seonduva tegeliku heitkoguse kohaldamise tingimuste muudatusi

elektrienergia impordi suhtes, mis toimus alates 1. jaanuarist 2026. Muudatusi, mida tuleb

rakendada SPIMi registris või mis tuleb käivitada kalendriaasta alguses, sealhulgas

ET 12 ET

kohaldamisala laiendamine tootmisahela järgmise etapi toodetele, kohaldatakse alates 1.

jaanuarist 2028.

ET 13 ET

2025/0419 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle kohaldamisala laiendamisega

tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste meetmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/9563 kavandati algselt piiratud

kohaldamisalaga, mis hõlmab kaupu, mille puhul on süsinikuheite ülekandumise risk

kõige suurem ja mis on kõige süsinikumahukamad. Kõnealuse määruse kohaldamisala

tuleks järk-järgult laiendada, et see hõlmaks kõnealuse määruse I lisas loetletud

kaupade väärtusahelas tagapool olevaid tooteid.

(2) Komisjon esitas oma teatises „Euroopa terase ja metallide tegevuskava“4 eesmärgid

laiendada süsiniku piirimeetme (edaspidi „SPIM“) kohaldamisala teatavatele terase- ja

alumiiniumimahukatele tootmisahela järgmise etapi toodetele ning käsitleda

kõrvalehoidmise ohtu ja tavasid, mis võivad kahjustada SPIMi eesmärke, sealhulgas

vähese heitega kaupade ümbersuunamine liidu turule kolmandatest riikidest, kes ei tee

jõupingutusi kogu oma tootmise süsinikuheite vähendamiseks.

(3) Kuna SPIMi eesmärk on luua stiimuleid, mis motiveeriksid kolmandates riikides

asuvaid käitajaid oma heidet vähendama, on liit võtnud kohustuse teha Euroopa

roheleppe5 välismõõtme osana ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega6 koostööd madala ja

keskmise sissetulekuga kolmandate riikidega ning neid toetada, et vähendada nende

töötleva tööstuse süsinikuheidet. Liit peaks jätkama nende riikide, eelkõige vähim

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse

süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/956/oj). 4 Teatis „Euroopa terase ja metallide tegevuskava“, COM/2025/125 finalhttps://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex:52025DC0085. 5 Teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, COM/2019/640 final. 6 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

ET 14 ET

arenenud riikide toetamist liidu eelarvest, et aidata tagada nende kohanemine

käesoleva määruse kohaste kohustustega. Liit peaks jätkuvalt toetama mitmeaastase

finantsraamistiku ülemmäära ning kliimameetmete rahvusvaheliseks rahastamiseks

antava liidu rahalise toetuse piires kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega

kohanemise meetmeid nendes riikides, sealhulgas nende pingutusi tööstuse

süsinikuheite vähendamiseks ja ümberkujundamiseks. Seda kinnitab veelgi ELi

ülemaailmne kliima- ja energiavisioon,7 milles märgitakse, et EL teeb partneritega

ennetavat koostööd, et tagada parem sidusus ELi sise- ja välispoliitika vahel. SPIMi

järkjärgulise kasutuselevõtu edenedes kavatseb liit tugevdada partnerlusi ja toetada

laiemaid kliimamuutuste leevendamise jõupingutusi, sealhulgas anda riikidele rahalist

toetust süsinikuheite vähendamise meetmete elluviimiseks.

(4) Pärast määruse (EL) 2023/956 inkorporeerimist EMP lepingusse ei tuleks SPIMi

kohaldavaid EFTA riike käesoleva määruse kohaldamisel käsitada kolmandate

riikidena ja need tuleks määruse III lisast välja jätta. Luuakse ühine SPIMi ala, kus

määruse (EL) 2023/956 artikli 2a kohast künnist hakatakse ühiselt kohaldama liitu

importimise suhtes ja SPIMi kohaldavate EFTA riikide tolliterritooriumidele

importimise suhtes.

(5) Pärast määruse (EL) 2023/956 inkorporeerimist EMP lepingusse tuleks kõnealust

määrust kohaldada I lisas loetletud ja kolmandast riigist pärit kaupadest saadud

töödeldud toodete suhtes, mis on saadud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256

osutatud seestöötlemisprotseduuri tulemusena, kui need reeksporditakse SPIMi

inkorporeerinud EFTA riigi tolliterritooriumile, tingimusel et need imporditakse ühele

sellistest tolliterritooriumidest. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused

üksikasjalike tingimuste kehtestamiseks SPIMi kohaldamiseks sellise kauba suhtes.

(6) Määruse (EL) 2023/956 inkorporeerimisel EMP lepingusse tuleks selgitada, et

kõnealust määrust ei kohaldata kauba suhtes, mis on varem lubatud vabasse ringlusse

SPIMi inkorporeerinud EFTA riikide tolliterritooriumil, tingimusel et tollideklarant

märgib järgmises tollideklaratsioonis, et kaup on varem lubatud vabasse ringlusse

EFTA riikide tolliterritooriumil.

(7) Pärast määruse (EL) 2023/956 inkorporeerimist EMP lepingusse ei tuleks SPIMi

kohaldavaid EFTA riike käesoleva määruse kohaldamisel käsitada kolmandate

riikidena ja need tuleks määruse III lisast välja jätta. Luuakse ühine SPIMi ala, kus

määruse (EL) 2023/956 artikli 2a kohast künnist hakatakse ühiselt kohaldama liitu

importimise suhtes ja SPIMi kohaldavate EFTA riikide tolliterritooriumidele

importimise suhtes.

(8) Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada kolmandatest riikidest pärit elektrivoogude

suhtes, mis tulenevad meetmetest, mida põhivõrguettevõtjad võtavad oma võrkude

ohutu ja turvalise toimimise tagamiseks, sealhulgas hädaolukordade ja plaaniväliste

voogude käsitlemiseks.

(9) Asjaomaste kolmandate riikide poolt elektrisüsteemide turgude liitmisel tehtud

edusammude nõuetekohane tunnustamine tagab, et kõik käesolevas määruses ette

nähtud ajaliselt piiratud vabastused on täielikult kooskõlas liidu strateegiliste

eesmärkidega ja nende kolmandate riikide konkreetsete saavutustega. Olemasoleva

elektritaristu tõhus kasutamine ja kolmandate riikide elektrienergiaturgude

7 Ühisteatis: ELi ülemaailmne kliima- ja energiavisioon: Euroopa konkurentsivõime kindlustamine

maailmaturul ja puhtale majandusele ülemineku kiirendamine, JOIN(2025) 25 final.

ET 15 ET

integreerimine liidu elektrienergia siseturuga on oluline, et vähendada nii

liikmesriikide kui ka asjaomaste kolmandate riikide kulusid ning tagada

varustuskindlus. Selline tunnustamine tuleks ette näha komisjoni ja nende kolmandate

riikide vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiga, kes on asjakohase

elektrienergiaturu acquis’ täielikult üle võtnud ja komisjon on seda kontrollinud.

Vastastikuse mõistmise memorandumis tuleks sätestada määrusega (EL) 2023/956 ette

nähtud erandi kohaldamise ajakava, võttes samal ajal arvesse asjakohaste

turueeskirjade järgimist ja põhivõrguettevõtjate asutusi kooskõlas Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) 2019/9438 ja komisjoni määrusega (EL) 2015/12229 ning

edusamme, mida asjaomased riigid on elektritootmise puhul teinud ELi HKSiga

samaväärsete süsiniku hinnastamise meetmete kasutuselevõtuks.

(10) Tagamaks, et ühtne massipõhine künnis ei ületa 1 % imporditud kaupade ja töödeldud

toodetega seonduvast heitkogusest pärast määruse (EL) 2023/956 laiendamist

tootmisahela järgmise etapi toodetele, tuleks 2027. aastal teha künnise iga-aastane

hindamine impordiandmete põhjal, mis hõlmavad kõnealuse laiendamisega hõlmatud

tootmisahela järgmise etapi kaupu.

(11) SPIMi eesmärk on vähendada süsinikuheite ülekandumise riski selle tagamisega, et

toodete suhtes kohaldatakse samaväärset süsinikuhinda, olenemata sellest, kas need on

liitu imporditud või liidus toodetud. Kuid niikaua kui märkimisväärne osa liidu

rahvusvahelistest partneritest lähtub poliitikast, millega ei saavutata samaväärseid

kliimaeesmärke, püsib risk, et süsinikuheide kandub üle väljapoole ELi, mille

tulemusel on koguheide suurem kui see oleks süsinikuheite ülekandumise puudumise

korral.

(12) Kuritarvitustega võib tegemist olla siis, kui osalejad kasutavad tegeliku heitkoguse

kasutamise võimalust ära selleks, et põhjendamatult vältida SPIMist tulenevaid

finantskohustusi kas täielikult või osaliselt, ning piiravad seeläbi SPIMi tulemuslikkust

süsinikuheite ülekandumise riski vähendamisel liidus ja takistavad liidu kliimapoliitika

eesmärkide saavutamist.

(13) Komisjon peaks jälgima SPIMi mõju liidu siseturule, et hinnata SPIMi tulemuslikkust

vähendavate kuritarvituste riski ja võimalikku mõju liidu siseturule, sealhulgas

analüüsides tolli impordideklaratsioone ja SPIMi deklaratsioone või tuginedes mis

tahes asjakohasele teabeallikale, sealhulgas liikmesriikidelt SPIMi eksperdirühmas

toimuva teabevahetuse või muu asjakohase teabevahetuse kaudu saadud teabele.

(14) Selleks et võimaldada kiiret reageerimist olukorras, kus tõendid osutavad suurele

kuritarvituste riskile, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte,

et määrata kindlaks teatava kaupade ja päritolude kombinatsiooni puhul tegeliku

heitkoguse kasutamiseks deklareeritav teave ja tõendid, mis näitavad, et selliseid

kuritarvitusi ei ole aset leidnud. Kui komisjon leiab piisavalt tõendeid, mis viitavad

suurele kuritarvituste riskile, peaks komisjon tegutsema delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmisega kolme kuu jooksul pärast selliste tõendite leidmist. Need tingimused ja

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse

elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–124, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2019/943/oj). 9 Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja

ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24–72, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1222/oj).

ET 16 ET

tõendid tuleks kavandada proportsionaalselt ning need ei tohiks käitajaid ja importijaid

tarbetult koormata.

(15) Selleks et teha kindlaks importijad, keda esindab kaudne tolliesindaja, peaks

tegevusloa taotlus sisaldama esindatavate importijate ettevõtjate registreerimis- ja

identifitseerimisnumbrit (EORI-number) või muud liiki riiklikku tunnusnumbrit.

(16) Selleks et vähendada tegeliku heitkoguse alusel kindlaks tehtud seonduva heitkoguse

valesti deklareerimise riski, peaks komisjonil ja pädeval asutusel olema lubatud nõuda

tegevusloaga SPIMi deklarandilt tõendite esitamist selle kohta, et imporditud kaubad

toodeti deklareeritud käitises ja deklareeritud tootmisperioodil. Teatavate kaupade

kohta, nagu kaubad, mille puhul esineb heitemahukuse suuremat heterogeensust, või

ainult teatavatel juhtudel, tuleks tõendeid nõuda SPIMi deklaratsiooni osana.

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks kaubad,

mille kohta tuleks SPIMi deklaratsiooni osana selliseid tõendeid nõuda, ning

esitatavate tõendite konkreetne liik.

(17) Selleks et hõlbustada kolmandas riigis asuvat käitajat käsitleva teabe töötlemist,

vähendada käitaja ja tegevusloaga SPIMi deklarandi halduskoormust ning hõlbustada

SPIMi deklaratsioonide järelkontrolli, peaks käitajate registreerimine olema vajalik

samm seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks tegeliku tõendatud heitkoguse

alusel.

(18) Selleks et edendada ühtlustatud lähenemisviisi SPIMi deklaratsioonide järelkontrollile,

tuleks täpsustada, et komisjon võib SPIMi deklaratsiooni standardvormingut käsitleva

rakendusakti osana kehtestada SPIMi deklaratsioonide järelkontrolli menetlused.

(19) Tarbimiseelsete jääkide tootmisel liidus tekkiva heite suhtes kohaldatakse

süsinikuhinda, kuna ELi HKSis mõõdetakse heitkogust käitise tasandil. Kuna määruse

(EL) 2023/956 kohaselt loetakse tarbimiseelsed alumiiniumijäägid ja tarbimiseelsed

terasejäägid heitevabaks, kohaldatakse selliste imporditud kaupade suhtes, mille

sisendmaterjaliks on tarbimiseelsed alumiiniumijäägid või tarbimiseelsed terasejäägid,

liidus toodetud kaupadega võrreldes madalamat süsinikuhinda, mis vähendab SPIMi

tulemuslikkust I lisas loetletud kaupade süsinikuheite ülekandumise riski

vähendamisel.

(20) Selleks et suurendada SPIMi tulemuslikkust kaupade süsinikuheite ülekandumise riski

vähendamisel, tuleks kaupadega seonduva heitkoguse arvutamisel arvesse võtta

tarbimiseelsete alumiiniumijääkide ja tarbimiseelsete terasejääkide heitkogust. Kuna

tarbimiseelsed jäägid on kaassaadus, mis tekib tahtmatult metallitoodete

tootmisprotsessis ja mida saab tootmisprotsessis kohe korduskasutada, ei peeta neid

iseenesest süsinikuheite ülekandumise riskiga kaubaks. Seepärast tuleks

tarbimiseelsete alumiiniumijääkide ja tarbimiseelsete terasejääkide heitkogust arvesse

võtta üksnes juhul, kui neid kasutatakse käesoleva määruse I lisas loetletud kaupade

lähteainena. Komisjon peaks tagama, et sisendmaterjalina (lähteainena) kasutatavate

tarbimiseelsete jääkidega seonduva heitkoguse seirest, aruandlusest ja tõendamisest ei

hoita kõrvale muu hulgas sellega, et tarbimiseelsed jäägid esitatakse valesti

tarbimisjärgsete jääkidena eesmärgiga vähendada kindlakstehtud seonduvat

heitkogust.

(21) Määruse (EL) 2023/956 kohaldamise hõlbustamiseks võib liit välismaal tasutud

süsinikuhinna arvestamist käsitleva rakendusmääruse kontekstis võtta arvesse Pariisi

kokkuleppe artikli 6 kohaseid süsinikukrediite.

ET 17 ET

(22) Tuleks täpsustada, et kuna teatavad tegeliku heitkoguse aruandluseks, arvutamiseks ja

tõendamiseks vajalikud andmeelemendid on äriliselt tundlikud, võib käitaja otsustada

avaldada üksnes nende elementide kokkuvõtte, mis on vajalikud seonduva heitkoguse

kindlakstegemiseks ja tõendamiseks ning tegeliku heitkoguse kasutamise tingimuste

kohaldamiseks asjaomaste kaupade ja päritolude kombinatsioonide puhul.

Tegevusloaga SPIMi deklarandilt tuleks nõuda üksnes avaldatud andmete

registreerimist.

(23) Spetsiifilised probleemid tekivad seoses selliste tootmisahela järgmise etapi kaupadega

seonduva tegeliku heitkoguse kasutamisega, mis on toodetud mitmest

sisendmaterjalist (lähteainest), ning kui need materjalid kuuluvad erinevatesse

SPIMiga hõlmatud sektoritesse või sektoritesse, mis ei kuulu käesoleva määruse

kohaldamisalasse. Neil kaupadel on tavaliselt pikemad ja keerukamad ülemaailmsed

väärtusahelad ning nende tootmine hõlmab mitut tootmisetappi. Tõendatud teabe

hankimine nende sisendmaterjalide (lähteainete) tegeliku heitkoguse kohta on

halduslikult keeruline, mis omakorda pärsiks tegeliku heitkoguse kasutamist. Nende

probleemide lahendamiseks tuleks nende konkreetsete kaupade puhul hõlbustada

vaikeväärtuste kasutamist hinnalisandi kohaldamata jätmisega, ilma et see kahjustaks

SPIMi keskkonnaalast terviklikkust.

(24) Kuna süsinikuhinna dokumentide tõendamine võib toimuda enne kauba liitu

importimist, ei ole asjakohane nõuda, et süsinikuhinna dokumentides sisalduvat teavet

tõendav isik oleks tegevusloaga SPIMi deklarandist sõltumatu.

(25) Kuna kolmandas riigis tegelikult tasutud süsinikuhinna mahaarvamine eeldab, et

seonduv heitkogus põhineb tegelikul tõendatud heitkogusel, ning kuna süsinikuhinna

dokumentide tõendamine peab tuginema seonduva heitkoguse eelnevale tõendamisele,

on seonduva heitkoguse tõendamine ja selle heitkoguse eest tasutud süsinikuhinna

tõendamine tihedalt seotud ja neid võib teha sama isik. Lisaks sellele tuleks

süsinikuhinna tõendamise suhtes kohaldada samasugust kontrollimist ja järelevalvet

nagu heitkoguse tõendamise suhtes. Seepärast tuleks täpsustada, et komisjonil on

õigus võtta vastu rakendusakte tingimuste kohta, mille alusel tehakse kindlaks sellise

isiku kvalifikatsioon, kes vastutab süsinikuhinna dokumentides sisalduva teabe

tõendamise eest SPIMi registri kaudu, sealhulgas riikliku akrediteerimisasutuse poolt

akrediteeringu andmine, ning mis hõlmavad vajalikke tõendamismenetlusi ja

teabevahetust.

(26) Selleks et hõlbustada seonduva heitkoguse tõendamist keerukate kaupade puhul, tuleks

täpsustada, et käitajal peaks olema võimalik jagada teise käitajaga teavet, sealhulgas

sisendmaterjalidega (lähteainetega) seonduva heitkoguse tõendamise kohta.

(27) Taotleja või tegevusloaga SPIMi deklarandi finantssuutlikkuse tagamiseks peaks

pädevatel asutustel olema lubatud nõuda tagatise esitamist ka muudel juhtudel kui

juhul, kui taotleja ei olnud asutatud taotluse esitamise aastale eelnenud kahel

majandusaastal. Tulude nõuetekohase kogumise tagamiseks on samuti asjakohane

võimaldada pädevatel asutustel kasutada esitatud tagatist, kui tegevusloaga SPIMi

deklarant ei täida oma kohustust omada iga kvartali lõpus sellist arvu SPIMi

sertifikaate, mis vastab 50 %-le tema poolt aasta algusest alates liitu imporditud

kaupadega seonduvast heitkogusest.

(28) Tuleks täpsustada, et selleks, et riiklikud akrediteerimisasutused, komisjon ja pädevad

asutused saaksid tõendajaid kontrollida ja jälgida, on vaja kehtestada

tõendamismenetlused, mida tõendajad peavad kasutama.

ET 18 ET

(29) Selleks et säilitada SPIMi tulemuslikkus süsinikuheite ülekandumise riski ärahoidmise

meetmena, peab komisjon arvutama SPIMi sertifikaatide hinna liidu heitkogustega

kauplemise süsteemis (edaspidi „ELi HKS“) enampakkumisel müüdavate lubatud

heitkoguse ühikute nädala keskmise alusel. Tagamaks, et SPIMi sertifikaadi hind

kajastab alati täpselt HKSi hindu, on asjakohane näha ette konkreetne arvutusreegel

nende kalendrinädalate jaoks, mille jooksul enampakkumisplatvormil toimub ainult

üks enampakkumine.

(30) Alates 2027. aastast peavad tegevusloaga SPIMi deklarandid, kes ületavad ühtset

massipõhist künnist, tagama, et SPIMi registris nende kontol olevate SPIMi

sertifikaatide arv vastab iga kvartali lõpus vähemalt 50 %-le aasta algusest alates

imporditud kaupadega seonduvast heitkogusest. Kuna see reegel põhineb aastasel

tsüklil, millele tugineb SPIMi sertifikaatide tagasiostmise piirmäär, on asjakohane jätta

kvartaliarvutustest mõjutatud SPIMi sertifikaatide arvust välja sertifikaadid, mis on

ostetud muudel aastatel kui kõnealune kalendriaasta.

(31) Selleks et lihtsustada tagasiostmist, suurendada protsessi tõhusust ja vähendada

halduskoormust, säilitades samal ajal turvalisuse, terviklikkuse ja tugeva järelevalve,

peaks tegevusloaga SPIMi deklarandil olema lubatud lasta oma üle jäänud SPIMi

sertifikaadid pädeval asutusel otse tagasi osta.

(32) Teatavate kaupade puhul, nagu tsemendis sisalduv klinker, väetistes sisalduv

lämmastik või terase legeerelemendid, on kauba materjali- ja keemiline koostis

seonduva heitkoguse oluline määrav tegur. Selleks et vähendada tegeliku heitkoguse

alusel kindlaks tehtud seonduva heitkoguse valesti deklareerimise riski teatavate

kaupade korral, mille puhul esineb heitemahukuse suuremat heterogeensust, peaks

komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata tollideklaratsioonis

kindlaks kauba materjali- ja keemiline koostis.

(33) Tagamaks, et tolliasutused esitavad pädevatele asutustele ja komisjonile kogu

tolliteabe ja -andmed, mis on vajalikud määruse (EL) 2023/956 rakendamiseks, on

vaja kindlaks määrata asjakohased tõendavad dokumendid, teave ja andmed,

sealhulgas protseduuri kokkuvõte, mille tolliasutused peavad edastama.

(34) Tuleks täpsustada, et kauba vabasse ringlusse lubamisel tollideklaratsioonis,

protseduuri kokkuvõttes, vastuvõtudeklaratsioonis või muus asjakohases

tollidokumendis sisalduvat SPIMi konto numbrit tuleks kasutada selleks, et määrata

kindlaks isik, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise eest.

(35) Selleks et tagada pädevatele asutustele SPIMi registris kättesaadavate tolliandmete ja

teabe täpsus, peaks pädevatel asutustel olema lubatud taotleda tolliasutustelt või

komisjonilt selle teabe kinnitamist. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte,

milles määratakse kindlaks edastatava teabe sisu ning edastamise sagedus, aeg ja

vahend.

(36) Selleks et hoida ära tavasid, mis võivad ohustada SPIMi eesmärkide saavutamist,

peaks komisjon jälgima liidu tasandil pidevalt kõrvalehoidmise juhte, mis seisnevad

kaupade tarneahela kunstlikus kohandamises, et vältida määruses (EL) 2023/956

sätestatud kohustusi.

(37) Selleks et võimaldada kiiret reageerimist kauba SPIMi kohaldamisalasse lisamise

tõsiste ja ettenägematute tagajärgede korral, mis põhjustavad suurt kahju liidu

siseturule, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et jätta

kaup määruse (EL) 2023/956 kohaldamisalast välja.

ET 19 ET

(38) Selleks et tagada parem kooskõla nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/8710 sätestatud

kombineeritud nomenklatuuriga, tuleks täpsustada määruse (EL) 2023/956 I lisas

esitatud teatavate CN-koodide kirjeldust.

(39) Kuna järk-järgult kaotatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine

üleminekuperioodil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2003/87/EÜ,11 millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“), ja järk-järgult võetakse

kasutusele SPIM, nihkub süsinikuheite ülekandumise risk tõenäoliselt tootmisahela

algusosas asuvatelt praegu SPIMiga hõlmatud sektoritelt tootmisahela järgmise etapi

toodetele. SPIMi eesmärkide tulemuslikkuse säilitamiseks on seetõttu vaja laiendada

määruse (EL) 2023/956 kohaldamisala väärtusahela järgmiste etappide toodetele.

(40) Kooskõlas Euroopa terase ja metallide tegevuskavaga tuleks määruse (EL) 2023/956

kohaldamisala laiendamisel keskenduda metallisektoritele ja kaupadele, milles on

märkimisväärne SPIMi toodete osakaal. Seepärast peaks see hõlmama terase- ja

alumiiniumimahukaid tootmisahela järgmise etapi kaupu, mida imporditakse liitu

arvuliselt, väärtuselt ja mahult kõige rohkem ning mille puhul on süsinikuheite

ülekandumise risk kõige suurem. Samuti on kaupadega seonduva tegeliku heitkoguse

arvutamine terase- ja alumiiniumisektori puhul tehniliselt kõige lihtsamini teostatav.

(41) Terase- ja alumiiniumimahukate tootmisahela järgmise etapi kaupade valimisel peaks

lähtuma selgelt kindlaksmääratud kriteeriumidest ja künnistest, mis kajastavad iga

tootega seotud süsinikuheite ülekandumise riski, sealhulgas nende osakaalu seonduvas

heitkoguses, nende kliimamõju ja nende määruse (EL) 2023/956 kohaldamisalasse

lisamise tehnilist teostatavust. Süsinikuheite ülekandumise riski tuleks hinnata nii

toote kaubeldavuse seisukohast kui ka toote sisendmaterjalides (lähteainetes)

sisalduvate süsinikukulude ja toote üldise lisandväärtuse võrdlemisega. Samade

kriteeriumide alusel peaks komisjon tulevikus hindama kõnealuse määruse

kohaldamisala laiendamist muudele tootmisahela järgmise etapi kaupadele ning

esitama oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas aruandes.

(42) Järgides muude kaupade suhtes kohaldatavaid põhimõtteid ja arvutusmeetodeid, tuleks

tootmisahela järgmise etapi kaupadega seonduv heitkogus arvutada tõendaja tõendatud

tegeliku heitkoguse alusel või komisjoni arvutatud ja kättesaadavaks tehtud

vaikeväärtuste alusel. Kuna tootmisprotsesside süsteemipiirid piirduvad ELi HKSiga

hõlmatud tootmisprotsesside süsteemipiiridega, peaks tootmisahela järgmise etapi

kaupadega seonduva heitkoguse omistamine piirduma sisendmaterjalides

(lähteainetes) sisalduva heitkogusega. Seonduva heitkoguse arvutamisel tuleks arvesse

võtta selliste tootmisahela järgmise etapi kaupade sisendmaterjale (lähteaineid), mida

ei ole loetletud määruse (EL) 2023/956 II lisas.

(43) Väheste tootmisahela järgmise etapi kaupade puhul võib seonduv heitkogus sõltuvalt

kauba materjalikoostisest SPIMi kohaldamisalast täielikult välja jääda. Seepärast on

vaja täpsustada, et tootmisahela järgmise etapi kaubad, mis on valmistatud üksnes

SPIMi kohaldamisalast välja jäävatest materjalidest, ei peaks kuuluma määruse (EL)

2023/956 I lisa kohaldamisalasse.

10 Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise

tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1987/2658/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu

direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj).

ET 20 ET

(44) Spetsiifilised probleemid tekivad seoses selliste tootmisahela järgmise etapi kaupadega

seonduva tegeliku heitkoguse kasutamisega, mis on toodetud mitmest

sisendmaterjalist (lähteainest), ning kui need materjalid kuuluvad erinevatesse

SPIMiga hõlmatud sektoritesse või sektoritesse, mis ei kuulu käesoleva määruse

kohaldamisalasse. Neil kaupadel on tavaliselt pikemad ja keerukamad ülemaailmsed

väärtusahelad ning nende tootmine hõlmab mitut tootmisetappi. Tõendatud teabe

hankimine nende sisendmaterjalide (lähteainete) tegeliku heitkoguse kohta on

halduslikult keeruline, mis omakorda pärsiks tegeliku heitkoguse kasutamist. Nende

probleemide lahendamiseks tuleks nende konkreetsete kaupade puhul hõlbustada

vaikeväärtuste kasutamist hinnalisandi kohaldamata jätmisega, ilma et see kahjustaks

SPIMi keskkonnaalast terviklikkust.

(45) Spetsiifilised probleemid tekivad seoses selliste tootmisahela järgmise etapi kaupadega

seonduva tegeliku heitkoguse kasutamisega, mis on hõlmatud määruse (EL) 2023/956

I lisas osutatud sektoritega „Raud ja teras“, „Alumiinium“ ja „Metallitoodete

kombinatsioon“. Kuna nende kaupade mõne komponendi kohta on tarneahelas

keeruline andmeid koguda, tuleks kõigi nende jaotistega hõlmatud kaupadega seonduv

eriheitkogus arvutada kaupades sisalduvate sisendmaterjalidega (lähteainetega)

seonduva heitkoguse funktsioonina.

(46) Imporditud elektrienergia heitekoefitsiendi arvutamise meetodit tuleks muuta, et võtta

arvesse kõigist allikatest, sealhulgas muudest allikatest kui fossiilkütused toodetud

elektrienergiat. Selle tulemusena peaks komisjon välja arvutama ja kättesaadavaks

tegema imporditud elektrienergia läbivaadatud vaikeväärtused.

(47) Selleks et tagada järjepidev metoodiline lähenemisviis seoses kaudse heite suhtes

kohaldatavate vaikeväärtustega, tuleks täpsustada, et kaudse heite alternatiivne

vaikeväärtus, mille puhul kolmas riik või kolmandate riikide rühm võib tõendada, et

see on komisjoni kehtestatud vaikeväärtusest väiksem, peaks põhinema samal

arvutusmeetodil kui komisjoni määratud kaudse heite vaikeväärtused.

(48) Selleks et hõlbustada elektrienergiaga seonduva heitkoguse kindlakstegemist tegeliku

heitkoguse alusel, tuleks imporditud elektrienergiaga seonduva tegeliku heitkoguse

kasutamise tingimused muuta paindlikumaks. Tuleks täpsustada, et kasutada võib

teatavaid vahendajate vahel sõlmitud energiaostulepinguid. Võttes arvesse praktilisi

raskusi selle tõendamisel, et importimise ajal ei olnud võrgu üheski punktis füüsilist

ülekoormust, tuleks see kriteerium ja alternatiivne kriteerium liidu põhivõrguga

otseühenduse tõendamise kohta välja jätta. Kui ülekandevõimsust jaotatakse võimsuse

kaudse jaotamise teel, ei peaks olema vaja näidata, et määratud ülekandevõimsus on

kindlalt registreeritud.

(49) Kuna mõned seonduva heitkoguse tõendamise aluseks olevad andmeelemendid on

äriliselt tundlikud, peaks tõendamisaruanne sisaldama üksnes teavet, mida on vaja

kauba seonduva heitkoguse kindlakstegemiseks. Kuigi tõendaja peab teabe käitise

heite või käesoleva määruse kohaldamisalasse mittekuuluvate kaupade kohta läbi

vaatama, ei tohiks seda tõendamisaruandesse lisada.

(50) Selleks et muuta määruse (EL) 2023/956 teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks

komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290

vastu delegeeritud õigusakte, et jätta kaubad I lisa kohaldamisalast välja, kui see on

vajalik liidu siseturule tekitatud suure kahju tõttu, mille on põhjustanud tõsised ja

ettenägematud asjaolud, ning kuni need tõsised ja ettenägematud asjaolud on

möödunud. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises

võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid

ET 21 ET

liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist.

(51) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt laiendada liidu kehtestatud mehhanismi,

millega hoitakse ära süsinikuheite ülekandumise riski ja vähendatakse seeläbi

ülemaailmset süsinikuheidet, ning käsitleda kõrvalehoidmise riski ja tavasid, mis

võivad kahjustada SPIMi eesmärke, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral

saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu

tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks

vajalikust kaugemale.

(52) Määrust (EL) 2023/956 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(53) Elektriga seonduva heitkoguse kindlaksmääramiseks ja selleks et esimesed SPIMi

deklaratsioonid oleks võimalik esitada käesoleva määruse alusel 30. septembriks 2027,

tuleks kohaldada imporditud elektri heitekoefitsiendi arvutamise meetodi ja

imporditud elektrienergiaga seonduva tegeliku heitkoguse kohaldamise tingimuste

muudatusi elektri impordi suhtes, mis toimus alates 1. jaanuarist 2026. Piisava

prognoositavuse tagamiseks tuleks määruse (EL) 2023/956 I lisa kohaldamisala

laiendamist ja VIII lisas loetletud sisendmaterjalidele (lähteainetele) laiendamist

kohaldada alates 1. jaanuarist 2028.

(54) Määrust (EL) 2023/956 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2023/956 muutmine

Määrust (EL) 2023/956 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a. Pärast käesoleva määruse inkorporeerimist EMP lepingusse kohaldatakse määrust

I lisas loetletud, kolmandast riigist pärit kaupadest saadud töödeldud toodete suhtes,

mis on saadud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud

seestöötlemisprotseduuri tulemusena, kui need tooted reeksporditakse Norra või

Islandi tolliterritooriumile, tingimusel et need tooted imporditakse nendesse riikidesse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud

tingimused SPIMi kohaldamiseks selliste toodete suhtes. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 29 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.“;

b) lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata käesolevat määrust pärast selle EMP lepingusse

inkorporeerimist kolmandatest riikidest pärit kauba suhtes, mis on varem lubatud

vabasse ringlusse SPIMi inkorporeerinud EFTA riikide tolliterritooriumil, tingimusel

et tollideklarant märgib liidu tolliterritooriumil esitatavas järgmises

tollideklaratsioonis, et kaup on varem lubatud vabasse ringlusse kõnealuste EFTA

ET 22 ET

riikide tolliterritooriumil, ning tingimusel et tollideklarant teeb tolliasutuse taotlusel

kättesaadavaks dokumendid või teabe, mis tõendavad, et kaup on varem lubatud

vabasse ringlusse asjaomaste EFTA riikide tolliterritooriumil. Tollideklarant vastutab

selle eest, et need tõendid on kättesaadavad tollideklaratsiooni esitamise ajal.“;

c) lisatakse järgmine lõige 7a:

„Kui kolmas riik on rahvusvahelise lepingu alusel taotlenud oma elektrienergiaturu

integreerimist liidu elektrienergiaturuga turgude liitmise teel, võib komisjon, kui ta

teeb kindlaks, et asjaomane kolmas riik on elektrienergiaturu acquis’ täielikult üle

võtnud, sõlmida selle kolmanda riigiga vastastikuse mõistmise memorandumi.

Esimeses lõigus osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis määratakse kindlaks

artikli 2 lõikega 7 ette nähtud erandi kohaldamise ajakava ning sellise süsiniku

hinnastamise meetme rakendamise ajakava, mis on elektritootmise puhul samaväärne

ELi HKSiga.“;

d) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„Kolmas riik või territoorium, mis vastab kõigile lõikes 7 sätestatud tingimustele,

loetletakse III lisa punktis 2. Kui komisjon hindab, kas käesoleva artikli lõikes 7

sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta arvesse artikli 2 lõike 7a kohases

vastastikuse mõistmise memorandumis kehtestatud ajakavale vastavaid edusamme.“;

e) lõiked 11 ja 12 asendatakse järgmisega:

„11. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte

III lisa punktides 1 ja 2 loetletud kolmandate riikide või territooriumide loetelude

muutmiseks, lisades või jättes välja kolmanda riigi või territooriumi, sõltuvalt sellest,

kas käesoleva artikli lõigetes 6, 7 või 9 sätestatud tingimused on kolmanda riigi või

territooriumi puhul täidetud, või SPIMi EMP lepingusse inkorporeerimise tõttu. Kui

III lisa punktis 2 loetletud kolmandate riikide või territooriumide loetelusse kolmanda

riigi lisamise korral on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse

käesoleva lõike alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide puhul artiklis 28a

sätestatud menetlust.

Liit võib sõlmida kolmandate riikide ja territooriumidega lepinguid, et võtta artikli 9

kohaldamisel arvesse selliste riikide või territooriumide rakendatavaid süsiniku

hinnastamise viise ning vastastikku tunnustada kolmandate riikide

akrediteerimisasutusi juriidilise isiku akrediteerimiseks tõendajana vastavalt artiklile

18.“

2) Artikli 2a lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon kasutab 2027. aasta hindamisel, mis tuleb teha 30. aprilliks 2027,

käesoleva määruse I lisas ja määruse (EL) XX/XX [muutmismääruse] I lisas esitatud

kaupade impordiandmeid.“

3) Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt 35:

„35) „kuritarvitused“ – tavad, mida osaline rakendab kasu saamise eesmärgil,

vältides põhjendamatult SPIMist tulenevaid finantskohustusi kas täielikult või

osaliselt ning kahjustades seeläbi SPIMi tulemuslikkust süsinikuheite ülekandumise

riski vähendamisel liidus.“

4) Artikli 5 lõike 5 punkt h asendatakse järgmisega:

ET 23 ET

„h) kui see on kohaldatav, siis EORI-number või muu riiklik tunnusnumber ning

nende isikute nimed ja kontaktandmed, kelle nimel taotleja tegutseb.“

5) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

1) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) käesoleva lõike punktis a osutatud kaupadega seonduva heitkoguse kogunäitaja,

väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides elektrienergia megavatt-tunni kohta ja muude

kaupade puhul CO2 ekvivalenttonnides iga kaubaliigi tonni kohta, arvutatuna vastavalt

artiklile 7 ja, kui seonduv heitkogus määratakse kindlaks tegelike heitkoguste alusel,

mille käitaja on esitanud SPIMi registri kaudu vastavalt artiklile 10, siis tõendatuna

vastavalt artiklile 8;“;

2) lisatakse järgmised punktid e ja f:

„e) kui see on asjakohane tarneahela puudulikust jälgitavusest tuleneva valesti

deklareerimise riski käsitlemiseks, tõendid selle kohta, et eelmise kalendriaasta

jooksul imporditud kaubad toodeti deklareeritud käitises ja SPIMi deklaratsioonis

osutatud tegelikul tootmisajal;

f) kui kooskõlas lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga määratakse

seonduv heitkogus kindlaks tegeliku heitkoguse alusel selliste kaupade ja päritolude

kombinatsiooni jaoks, mille puhul on suur kuritarvituste risk, tõendid selle kohta, et

suur kuritarvituste risk ei ole realiseerunud.“;

b) lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad SPIMi deklaratsiooni

standardvormingut, sealhulgas iga käitise, päritoluriigi või muu kolmanda riigi ja

kaubaliigi kohta esitatavat üksikasjalikku teavet, mille abil tõendada käesoleva artikli

lõikes 2 osutatud üldkogust, kogunäitajat ja koguarvu, eelkõige seoses seonduva

heitkoguse, tasutud süsinikuhinna ja artikli 9 lõike 4 kohaldamisel süsiniku

vaikehinnaga, SPIMi deklaratsiooni SPIMi registri kaudu esitamise korda, sealhulgas

SPIMi deklaratsioonide järelkontrolli menetlusi kooskõlas artikliga 19 ja käesoleva

artikli lõike 2 punktis c osutatud SPIMi sertifikaatide tagastamise korda kooskõlas

artikli 22 lõikega 1, eelkõige seoses protsessi ja tagastatavate sertifikaatide valikuga

tegevusloaga SPIMi deklarandi poolt.“;

c) lisatakse lõiked 6a ja 7:

„6a. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad selliste kaupade või

kaupade ja päritolude kombinatsiooni kindlakstegemist, mille kohta tuleb lõike 2

punkti e kohaselt SPIMi deklaratsiooni lisada tõendid, ning konkreetset liiki tõendeid,

mis tuleb esitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29

lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7. Komisjon jälgib liidu tasandil SPIMi mõju liidu siseturule. Kui komisjon leiab

asjakohast teavet, sealhulgas impordideklaratsioonidest ja SPIMi deklaratsioonidest

saadud teavet arvesse võttes, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et teatava kaupade ja

päritolude kombinatsiooni puhul esineb suur kuritarvituste risk, võib ta teavitada

importijaid ja tegevusloaga SPIMi deklarante nendest riskidest, teavitada pädevaid

asutusi ja tolliasutusi nendest riskidest, et nad tugevdaksid kontrolli, ning tal on õigus

võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat

määrust, sätestades kaupade ja päritolude kombinatsioonide kindlakstegemise

ET 24 ET

meetodid, teabe, mis tuleb deklareerida tegeliku heitkoguse kasutamiseks nende

kaupade ja päritolude kombinatsioonide puhul, ning tõendid, mis tuleb esitada

tõendamaks, et kuritarvitusi ei ole toimunud.

Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktid vastu kolme kuu

jooksul pärast seda, kui ta on leidnud, et on piisavalt tõendeid, mis osutavad suurele

kuritarvituste riskile.“

6) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõige 2a:

„2a. Kaupadega seonduva heitkoguse kindlakstegemisel võetakse arvesse VIII lisas

loetletud sisendmaterjalidega (lähteainetega) seonduvat heitkogust.“;

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Tegevusloaga SPIMi deklarant peab arvestust artikli 10 lõike 7 kohaselt avaldatud

teabe üle, mida on vaja seonduva heitkoguse arvutamiseks vastavalt V lisas sätestatud

nõuetele. Need andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et komisjon ja pädev

asutus saaks teha SPIMi deklaratsiooni järelkontrolli vastavalt artikli 19 lõikele 2.“;

c) lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud rakendusaktides võib esitada loetelu tootmisahela järgmise

etapi kaupadest, mille suhtes ei kohaldata hinnalisandit tarneahela keerukuse tõttu ja

kahjustamata SPIMi keskkonnaalast terviklikkust.“

7) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

1) kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Dokumentides sisalduvaid andmeid tõendab kolmanda riigi ametiasutustest sõltumatu

isik.“;

2) lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud sõltumatu isik võib olla juriidiline isik, kelle riiklik

akrediteerimisasutus on akrediteerinud asjaomase akrediteerimisulatuse jaoks.“;

b) lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

1) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta samaväärsuse põhimõtte alusel vastu rakendusakte, mis

käsitlevad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegelikult tasutud aasta keskmise

süsinikuhinna ümberarvestamist ja käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks

määratavate iga-aastaste süsiniku vaikehindade ümberarvestamist tagastatavate SPIMi

sertifikaatide arvu vastavaks vähendamiseks. Kõnealustes õigusaktides käsitletakse ka

välisvaluutas väljendatud süsinikuhinna ümberarvutamist eurodesse aasta keskmise

vahetuskursi alusel, süsinikuhinna tegeliku tasumise kohta nõutavaid tõendeid, näiteid

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjakohase soodustuse või muus vormis hüvitise

kohta, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sõltumatu isiku kvalifikatsiooni ning selle

isiku kvalifikatsiooni ja sõltumatuse kindlakstegemise tingimusi. Eelmises lõikes

nimetatud kvalifikatsioon hõlmab riikliku akrediteerimisasutuse poolt akrediteeringu

andmist, sertifitseerimismenetluste täpsustamist ning asjakohast teabevahetust

sõltumatu isiku, riiklike akrediteerimisasutuste, Euroopa Komisjoni ja pädevate

asutuste vahel. Samuti on komisjonil õigus reguleerida Pariisi kokkuleppe artikli 6

ET 25 ET

kohaste süsinikukrediitide mahaarvamise tingimusi. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

2) lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud kvalifikatsioon hõlmab riikliku akrediteerimisasutuse poolt

akrediteeringu andmist, sertifitseerimismenetluste täpsustamist ning asjakohast

teabevahetust sõltumatu isiku, riiklike akrediteerimisasutuste, komisjoni ja pädevate

asutuste vahel.“

8) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et võimaldada seonduva heitkoguse tõendamist tegeliku heitkoguse alusel

ja vajaduse korral kolmandas riigis tasutud süsinikuhinna kindlaksmääramist,

registreerib komisjon kolmandas riigis asuva käitise käitaja taotlusel teabe käitaja ja

tema käitise kohta artiklis 14 osutatud SPIMi registris.“;

b) lõikele 5 lisatakse punkt e:

„e) tagama, kui see on artikli 6 lõike 7 kohaselt kohaldatav, et tegeliku heitkoguse

kasutamise kohta kehtestatud tingimused on asjaomaste kaupade ja päritolude

kombinatsioonide puhul täidetud.“;

c) lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käitaja võib avaldada tegevusloaga SPIMi deklarandile või teisele käitajale artikli 6

lõike 7 kohase teabe tegeliku heitkoguse kasutamise tingimuste kohta asjaomaste

kaupade ja päritolude kombinatsioonide puhul ning teabe käesoleva artikli lõikes 5

osutatud seonduva heitkoguse tõendamise ja kolmandas riigis tasutud süsinikuhinna

kohta.“;

d) lõike 7 teine lause asendatakse järgmisega:

„Käitaja võib tegevusloaga SPIMi deklarandile avaldada üksnes kokkuvõtte lõike 5

punktides a, b, c ja e sisalduvast teabest. Tegevusloaga SPIMi deklarandil on õigus

kasutada kõnealust avaldatud teavet artiklis 8 osutatud kohustuse täitmiseks.

Kui tegevusloaga SPIMi deklarant otsustab selle avaldatud teabe alusel esitada SPIMi

deklaratsiooni, jääb tegevusloaga SPIMi deklarant vastutavaks õige arvu SPIMi

sertifikaatide tagastamise eest vastavalt artikli 22 lõikele 1.“

9) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmine lõige 5a:

„5a. Erandina lõikest 5 võib pädev asutus nõuda tagatise esitamist, kui ta leiab, et

taotleja või tegevusloaga SPIMi deklarant ei tõenda oma finantssuutlikkust täita

käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, jättes muu hulgas täitmata artikli 22

lõikes 2 sätestatud nõude.

Pädev asutus määrab sellise tagatise suuruseks summa, mis arvutatakse sellise arvu

SPIMi sertifikaatide koguväärtusena, mille tegevusloaga SPIMi deklarant peaks

artikli 22 kohaselt tagastama seoses ühega järgmistest:

a) artikli 5 lõike 5 punkti g kohaselt teatatud kaupade import;

b) tollideklaratsioonis deklareeritud imporditud kauba kogus ja muu pädevale

asutusele kättesaadav asjakohane teave kahe eelmise kalendriaasta kohta või

ET 26 ET

c) hinnang nagu ühtne massipõhine künnis oleks ületatud keskmise võrra, mis

vastab käesoleva määrusega hõlmatud asjaomastele sektoritele.

Esitatav tagatis peab olema pangatagatis, mille peab esimesel nõudmisel välja maksma

liidus tegutsev finantseerimisasutus, või muus vormis tagatis, mis annab samaväärse

kindluse.“;

b) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kui tagatist nõutakse lõike 5 kohaselt, vabastab pädev asutus tagatise viivitamata

pärast 30. septembrit teisel aastal, mis järgneb aastale, mil tegevusloaga SPIMi

deklarant SPIMi sertifikaadid vastavalt artiklile 22 tagastas.

Kui tagatist nõutakse lõike 5a kohaselt, vabastab pädev asutus tagatise viivitamata

pärast 30. septembrit teisel aastal, mis järgneb aastale, mil tegevusloaga SPIMi

deklarant SPIMi sertifikaadid vastavalt artiklile 22 tagastas. Eespool sätestatust

olenemata võib pädev asutus otsustada tagatise kehtivusaega pikendada, kui selline

pikendamine on nõuetekohaselt põhjendatud.

Kui tegevusloaga SPIMi deklarant ei tagasta piisavat hulka SPIMi sertifikaate

kooskõlas artikliga 22 ja pärast artikli 19 lõike 5 kohase otsuse tegemist, kasutab

pädev asutus esitatud tagatist, et nõuda sisse tasumata finantskohandus.

Pädev asutus määrab tagasinõutava summa kindlaks, võttes aluseks sertifikaatide arvu,

mis oleks tulnud tagastada, ja sertifikaatide hinna otsuse tegemise kuupäeval.“

10) Artikli 18 lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:

„Kõnealustes delegeeritud õigusaktides määratakse kindlaks ka tõendamismenetlused,

mida tõendajad peavad kasutama.“

11) Artiklisse 19 lisatakse lõige 2a:

„2a. Kui seonduv heitkogus määratakse kindlaks tegeliku heitkoguse alusel, võib

komisjon või selle liikmesriigi pädev asutus, kus on SPIMi deklarandi asukoht,

nõuda SPIMi deklaratsiooni järelkontrolli raames tegevusloaga SPIMi deklarandilt

tõendite esitamist selle kohta, et imporditud kaubad toodeti SPIMi deklaratsioonis

osutatud käitises.“

12) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nendel kalendrinädalatel, mil enampakkumisplatvormil ei toimu enampakkumisi,

on SPIMi sertifikaatide hind enampakkumisplatvormi enampakkumiste toimumise

viimase nädala ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmine.

Nendel kalendrinädalatel, mil enampakkumisplatvormil toimub ainult üks

enampakkumine, on SPIMi sertifikaatide hind selle sulgemishinna ja viimase nädala,

mil enampakkumisplatvormil toimus mitu enampakkumist, ELi HKSi lubatud

heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmine.“;

b) lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon avaldab SPIMi sertifikaatide hinna oma veebisaidil või muul asjakohasel

viisil järgmise kalendrinädala esimesel tööpäeval.“

13) Artikli 22 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Alates 2028. aastast põhineb esimeses lõigus osutatud arvutus üksnes tegevusloaga

SPIMi deklarandi poolt samal aastal ostetud SPIMi sertifikaatidel.“

ET 27 ET

14) Artikli 23 lõike 1 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Üle jäänud SPIMi sertifikaadid ostetakse tagasi artiklis 20 osutatud ühtse

keskplatvormi kaudu.“

15) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tolliasutused edastavad komisjonile impordiks deklareeritud kauba kohta

korrapäraselt ja automaatselt eraldi teavet, kasutades selleks eelkõige määruse (EL)

nr 952/2013 artikli 56 lõike 5 kohaselt loodud järelevalve korda. Teave sisaldab

importija või tegevusloaga SPIMi deklarandi EORI-numbrit või delegeeritud määruse

(EL) 2015/2446 artikli 6 lõike 2 kohaselt deklareeritud registreerimisnumbrit ning

tegevusloaga SPIMi deklarandi SPIMi konto numbrit, kauba kaheksakohalist CN-

koodi, kogust, päritoluriiki, tollideklaratsiooni kuupäeva ja tolliprotseduuri ning muid

käesoleva määruse järgimiseks vajalikke andmeid, sealhulgas asjakohasel juhul

tolliprotseduuri kokkuvõtteid, reekspordi deklaratsioone ja samaväärseid

tollidokumente. Kui importijal ei ole EORI-numbrit, edastavad tolliasutused

komisjonile ka importija nime ja aadressi ning olemasolu korral tema kontaktandmed.

I lisas loetletud kaupade või nendest kaupadest saadud töödeldud toodete impordiks

deklareerimisel tollideklaratsioonis või muus asjakohases dokumendis esitatud SPIMi

konto number määrab kindlaks tegevusloaga SPIMi deklarandi, kes täidab käesolevas

määruses sätestatud kohustused.“;

b) lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui pädev asutus leiab, et teave on ebaõige või ebatäpne, võib pädev asutus paluda

tolliasutustel või komisjonil kontrollida kõnealuse teabe õigsust või täpsust.“;

c) lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva

artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt edastava teabe sisu ning edastamise sagedus, aeg ja

vahend.“;

d) lisatakse järgmine lõige 7:

„7. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte I lisas loetletud kaupade materjali- ja

keemilise koostise kindlaksmääramiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

16) Artikli 27 lõikesse 2 lisatakse punkt c:

„c) tarneahelate kunstlik kohandamine, et kaupade suhtes kohaldataks väiksemaid

vaikeväärtusi.“

17) Lisatakse järgmine artikkel 27a:

„Artikkel 27a

Tõsised ja ettenägematud asjaolud

Komisjon jälgib olukorda liidu tasandil, et jälgida SPIMi mõju liidu siseturule. Kui

komisjon leiab asjakohaseid tõendeid arvesse võttes, et kauba lisamine I lisasse

põhjustab liidu siseturule suurt kahju tõsiste ja ettenägematute asjaolude tõttu, mis on

seotud kauba hinnale avalduva mõjuga, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu

delegeeritud õigusakte, et jätta see kaup I lisast välja, kuni need tõsised ja

ettenägematud asjaolud on möödas.“

ET 28 ET

18) Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 2 lõigetes 10 ja 11, artikli 2a lõikes 3, artikli 6 lõikes 7, artikli 18 lõikes 3,

artikli 20 lõigetes 5a ja 6, artikli 27 lõikes 6 ning artiklis 27a osutatud õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva

muutmismääruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste

kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste

delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul,

kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud

enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 10 ja 11, artikli 2a lõikes 3,

artikli 6 lõikes 7, artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõigetes 5a ja 6, artikli 27 lõikes 6 ning

artiklis 27a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.“;

b) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Artikli 2 lõigete 10 ja 11, artikli 2a lõike 3, artikli 6 lõike 7, artikli 18 lõike 3,

artikli 20 lõigete 5a ja 6, artikli 27 lõike 6 ja artikli 27a alusel vastu võetud

delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole

kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja

nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on

enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu

võrra.“

19) Lisatakse järgmine artikkel 28a:

„Artikkel 28

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata

ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2.

Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule

põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes

esitada vastuväiteid artikli 28 lõikes 7 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab

komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada

vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.“

20) Artikli 30 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Enne 1. jaanuari 2028 ja seejärel iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa

Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise ja SPIMi toimimise kohta

aruande. Aruandele võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku või

rakendusaktid või delegeeritud õigusaktid, mis on vastu võetud käesoleva määruse

alusel. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a) hinnang selle kohta, milline mõju on SPIMil:

i) süsinikuheite ülekandumise riskile, sealhulgas ekspordile;

ii) hõlmatud sektoritele;

iii) siseturule, samuti selle majanduslik ja territoriaalne mõju kogu liidus;

ET 29 ET

iv) inflatsioonile ja toorainete hinnale;

v) I lisas loetletud kaupu kasutavatele tööstusharudele;

vi) rahvusvahelisele kaubandusele, sealhulgas ressursside ümberpaigutamisele, ja

vii) vähem arenenud riikidele;

b) hinnang järgmise kohta:

i) haldamissüsteem, sealhulgas hinnang selle kohta, kuidas liikmesriikides SPIMi

deklarantide tagatisi ja tegevusluba rakendatakse ja hallatakse;

ii) käesoleva määruse kohaldamisala, sealhulgas võimalus laiendada käesoleva

määruse kohaldamisala ka muudele kaupadele, mille puhul esineb süsinikuheite

ülekandumise risk;

iia) käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud

õigusaktide sobivus;

iib) vaikeväärtuste kindlaksmääramise meetodite sobivus ja vaikeväärtuste suhtes

kohaldatav hinnalisand;

iii) määruse täitmisest kõrvalehoidmine;

iv) liikmesriikides trahvide määramine;

v) ühtse massipõhise künnise kohaldamine, sealhulgas võimalus seda künnist tõsta ja

kehtestada täiendav saadetisepõhine künnis;

c) uurimiste tulemused ja määratud trahvid;

d) koondteave I lisas loetletud eri kaupade heitemahukuse kohta iga päritoluriigi

puhul.“

21) I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

22) IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

23) VI lisa punkti 2 muudetakse järgmiselt:

a) punktid g–j jäetakse välja;

b) lisatakse punkt ka:

„ka) iga tootmisahela järgmise etapi kauba materjalikoostis;“.

24) Lisatakse VIII lisa, mis on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II lisa punkte 1 ja 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Artikli 1 punkti 6 alapunkti a, artikli 1 punkti 8 alapunkte a, b ja c, artikli 1 punkti 21, 23 ja 24

ning II lisa punkti 2 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2028.

ET 30 ET

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Süsiniku piirimeede (SPIM)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kliimapoliitika

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Võttes arvesse ELi kõrgeimaid kliimaeesmärke, on SPIMi kasutuselevõtmise üldine

eesmärk võidelda kliimamuutustega ning vähendada selleks kasvuhoonegaaside

heidet ELis ja kogu maailmas.

Muudatusettepaneku eesmärk on suurendada SPIMi tõhusust süsinikuheite

ülekandumise riski vähendamisel.

1.3.2. Erieesmärgid

Kliimamuutustega võitlemise üldine eesmärk on täpsemalt väljendatud mitme

erieesmärgina, nimelt: i) tegeleda süsinikuheite ülekandumise riskiga, võttes arvesse

ELi kõrgemaid eesmärke; ii) aidata luua stabiilne ja turvaline poliitikaraamistik

vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse investeerimiseks; iii) tagada, et

omamaise toodangu ja impordi suhtes kohaldatakse sarnast süsiniku hinnastamist; iv)

julgustada ELi eksportivaid kolmandate riikide tootjaid võtma kasutusele vähese

süsinikuheitega tehnoloogiat; v) tagada meetme tõhusus kõrvalehoidmise riski

vähendamisega, et suurendada seeläbi keskkonnaalast terviklikkust; vi) tagada

meetme kohaldamisel proportsionaalne halduskoormus ettevõtjatele ja avaliku

sektori asutustele.

Muudatusettepaneku eesmärk on suurendada SPIMi tõhusust süsinikuheite

ülekandumise riski eest kaitsmisel, laiendades kohaldamisala tootmisahela järgmise

etapi toodetele, kehtestades täiendavad kohustuste vältimise vastased sätted ja

selgitades elektrienergia impordi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

SPIMi kasutuselevõtuga on kavas vähendada kasvuhoonegaaside heidet SPIMiga

hõlmatud sektorites nii EL 27-s kui ka ülejäänud maailmas. Samuti peaks SPIM

aitama vähendada süsinikuheite ülekandumise riski ning see võimaldab omakorda

järk-järgult asendada lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ELi HKSi

raames.

Mis puudutab majanduslikku mõju, siis nähtub enne SPIMi määruse vastuvõtmist

tehtud modelleerimisest, et SPIMi kasutuselevõtmise ja ELi kõrgemate

kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike muude meetmete rakendamise tõttu võib

EL 27 SKP olla 2030. aastal 0,22–0,23 % võrra väiksem. Mõju investeeringutele on

tagasihoidlik. Tarbimise poole pealt näib SPIMil olevat veidi suurem negatiivne

mõju kui stsenaariumil, kus kliimaeesmärgid on kõrgemad ja SPIMi kasutusele ei

võeta.

ET 4 ET

Kuna SPIM aitab tulemuslikult vähendada süsinikuheite ülekandumise riski, kaasneb

sellega impordi vähenemine EL 27-s. Üldiselt on SPIMi sotsiaalne mõju piiratud.

Oodata on teatavat halduslikku mõju komisjonile, ettevõtjatele ja riikide

ametiasutustele. Kuigi kohustuste täitmisega seotud kulud ettevõtjatele ja

ametiasutustele on märkimisväärsed, peaksid need olema proportsionaalsed ja

hallatavad, võttes arvesse meetmest tulenevat keskkonnakasu.

Muudatusettepanekuga vähendatakse aastast ülemaailmset kasvuhoonegaaside

heidet 2030. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 0,7 miljoni CO2 ekvivalenttonni võrra.

Peale selle peaks see veelgi vähendama süsinikuheite ülekandumise riski.

Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud modelleerimise põhjal peaks kehtivate

õigusaktide kohane SPIM vähendama süsinikuheite ülekandumise määra26 43 %

võrreldes stsenaariumiga, kus SPIMi ei rakendata. Kohaldamisala laiendamine

teatavatele tootmisahela järgmiseetapi terase- ja alumiiniumitoodetele peaks

vähendama süsinikuheite ülekandumise määra veelgi, kusjuures koguvähenemine

võrreldes stsenaariumiga, kus SPIMi ei rakendata, on 76 %. Tootmisahela järgmisele

etapile laiendamise makromajanduslik mõju on tühine, hinnanguline mõju ELi SKP-

le on vähem kui 0,001 % ning üldine mõju kaubavahetusele, tootmisele ja

jaehindadele ELis on väike.

Tootmisahela järgmisele etapile laiendamise eesmärk ei ole teenida tulu, vaid pigem

suurendada SPIMi kliimatõhusust süsinikuheite ülekandumise riski vältimisel. Samas

prognoositakse, et ettepanekuga luuakse 2030. aastaks ligikaudu 0,58 miljardit eurot

iga-aastast tulu. Pärast 2030. aastat, kui ELi HKSi raames lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamine järk-järgult kaotatakse ja SPIM järk-järgult kasutusele võetakse,

peaks tulu jätkuvalt suurenema, jõudes 2035. aastaks hinnanguliselt 0,69 miljardi

euroni.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Eesmärgid Näitajad Mõõtmisvahendid/andmeallikad

Vähendada

kasvuhoonegaaside

heidet

- Heitkoguste tase ELis

- Heitkoguste tase kogu

maailmas

- Heitestatistika

- Sektoristatistika

- Kolmandate riikide avaldused

selle kohta, kas SPIM stimuleeris

ka neid süsinikku hinnastama

Soodustada

puhtamaid

tootmisprotsesse

kolmandates

riikides

- Tegeliku heitkoguse areng

kolmandates riikides

SPIMiga hõlmatud sektorites

- Elektrienergia impordi tase

- Elektrienergia kohta esitatud

tegelike väärtuste osakaal

- Selliste kolmandate riikide tootjate

tõendatud heitkoguste tase, kelle

suhtes kohaldatakse SPIMi

- SPIMi register

Vältida

süsinikuheite

ülekandumise riski

- Eespool esitatud heite

näitajad

- Heitkoguste tase ELis

võrreldes ülemaailmsete

- Heitestatistika

- Kaubandusstatistika

- Sektoristatistika

26 Ülekandumise määr on määratletud kui heite suurenemine tootmisahela järgmise etapi sektorites

väljaspool ELi võrreldes heite vähenemisega nendes sektorites ELis.

ET 5 ET

heitkogustega

- Kaubavood SPIMiga

hõlmatud sektorites

- Tootmisahela järgmise etapi

kaubavood

Tagada kooskõla

ELi poliitikaga

- Impordisertifikaatide hind

vastab ELi HKSis kehtivale

hinnale

- ELi HKSi ja SPIMi asutuste

statistika

Vähendada

halduskoormust

- SPIMi jõustamise õigeaegne

menetlemine (nt võimalik

kooskõlastamismenetlus)

- Tegeliku heitkoguste taseme

kontrollimine eksportija poolt

- Tagasiside ettevõtjatelt ja

ametiasutustelt, kes vastutavad

SPIMi rakendamise eest

- SPIMi haldamiseks vajalike

töötajate arv

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest27

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

SPIM võeti kasutusele 2023. aasta oktoobris. 2025. aasta lõpuni on kasutusel SPIMi

lihtsustatud süsteem. Täpsemalt kohaldatakse praegu üleminekuperioodi

(katseperiood andmete kogumiseks), et hõlbustada SPIMi sujuvat kasutuselevõttu

ning võimaldada kauplejatel ja importijatel sellega kohaneda.

SPIMi rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavad nii üleminekuperioodil

(2023–2025) kui ka lõplikus etapis (alates 2026. aastast) komisjoni talitused.

Üleminekuperioodil tähendas see SPIMi kaupu ELi importivatelt isikutelt teabe

kogumist kõnealuste kaupadega seonduva kasvuhoonegaaside heitkoguse kohta ning

andmete analüüsimist.

Süsiniku piirimeetme (SPIM) jaoks tuleb järk-järgult kasutusele võtta mitmesugused

funktsioonid, mis on vajalikud selle tõhusaks rakendamiseks. Esiteks tuleb koostada

mitu aruannet ja teha palju järelkontrolle, et hõlbustada finantskohustuste

kindlaksmääramist. Seda silmas pidades on SPIMi määrusega ette nähtud

rakendamine kahes järjestikuses etapis: üleminekuperiood alates 2023. aasta

oktoobrist kuni 2025. aasta lõpuni ning lõplik periood, mis algab 2026. aasta alguses.

Üleminekuperioodil piirduvad importijatele ja ELi (tolli)asutustele pandud

kohustused sellega, et impordideklaratsioonide kõrval tuleb esitada SPIMi

kvartaliaruandeid.

Üleminekuperioodiks loodi üleminekuaja teabehaldussüsteem (SPIMi kauplejate

portaal), et toetada kvartaliaruannete esitamist ja kogumist ning iga aruande andmete

27 Nagu on osutatud liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktis a või b.

ET 6 ET

koondamist koondandmebaasi, et võimaldada nende tõhusat analüüsi aruandluse

eesmärgil kooskõlas määruse sätetega.

Peale selle peavad tolliasutused üleminekuperioodil teavitama tollideklarante

kohustusest esitada teavet, et edendada teabe kogumist ja suurendada teadlikkust

vajadusest taotleda asjakohasel juhul tegevusloaga SPIMi deklarandi staatust (enne

kui SPIMi kaupu esimest korda imporditakse, alates 1. jaanuarist 2026).

Lõplik periood algab 1. jaanuaril 2026 käesolevas dokumendis loetletud SPIMi

deklaratsioonide ja sertifikaatide haldamisega seotud põhiteenuste puhul ning üks

aasta varem tegevusloaga deklarantide registreerimise ja SPIMi tegevuslubade

menetlemise puhul, mille eest vastutavad pädevad asutused.

– Importijad tohivad neid kaupu importida üksnes pärast seda, kui pädev asutus on

neile andnud tegevusloa (v.a erandi korral), või siis, kui nad on määranud SPIMi

deklarandiks volitatud esindaja. Tolliasutused ei tohiks lubada SPIMi kaupa

importida, kui protsessi ei ole kaasatud tegevusloaga SPIMi deklaranti. Peale selle

võivad tolliasutused kaupa kontrollida, sealhulgas seoses tegevusloaga SPIMi

deklarandi identifitseerimise, kaheksakohalise CN-koodi, imporditud kauba koguse

ja päritoluriigi, deklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuriga. Komisjon

peaks võtma ühiste riskikriteeriumide ja -standardite kavandamisel kooskõlas

määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 50 arvesse ka SPIMiga seotud riske.

– SPIM peaks põhinema deklaratiivsel süsteemil, mille raames tegevusloaga SPIMi

deklarant, kes võib tegutseda enda nimel või esindada üht või mitut importijat, esitab

igal aastal deklaratsiooni liidu tolliterritooriumile imporditud kaubaga seonduva

heitkoguse kohta ja tagastab kõnealusele deklareeritud heitkogusele vastava arvu

SPIMi sertifikaate.

– Tegevusloaga SPIMi deklarandil peaks olema lubatud taotleda tagastatavate SPIMi

sertifikaatide arvu vähendamist, et võtta arvesse teistes jurisdiktsioonides vastava

heitkoguse eest juba tegelikult tasutud süsinikuhinda. Muutmismäärusega tehakse

ettepanek kehtestada süsiniku vaikehind, mis võimaldaks deklarantidel taotleda

mahaarvamist juhul, kui ei ole võimalik tõendada, et süsinikuhind on tegelikult

tasutud.

– Deklareeritud seonduvat heitkogust peaks tõendama isik, kelle on akrediteerinud

mõne ELi riigi akrediteerimisasutus, kui deklareeritakse tegelikku heitkogust.

– SPIMi kesksüsteem peaks võimaldama kolmandate riikide tootmiskäitiste käitajatel

registreerida end SPIMi registris ja teha kauba tootmisel tekkinud tõendatud

seonduva heitkoguse andmed kättesaadavaks tegevusloaga SPIMi deklarantidele.

Komisjon peaks haldama SPIMi registrit, mis sisaldab andmeid kolmandates riikides

asuvate tegevusloaga SPIMi deklarantide, käitajate ja käitiste kohta.

Muutmismäärusega tehakse ettepanek anda akrediteeritud tõendajatele juurdepääs

registrile, et parandada käitajatelt registri kaudu deklarantidele edastatavate

heiteandmete usaldusväärsust.

– Süsinikuheite ülekandumise riski vähendamiseks peaks komisjon võtma meetmeid,

et tegeleda kõrvalehoidmise probleemiga.

– Luua tuleks ühtne keskplatvorm SPIMi sertifikaatide müügiks ja tagasiostmiseks.

Tehingute jälgimiseks ühtsel keskplatvormil peaks komisjon hõlbustama

teabevahetust ja koostööd pädevate asutuste vahel ning nende asutuste ja komisjoni

vahel. Lisaks tuleks luua kiire teabevahetus ühtse keskplatvormi ja SPIMi registri

vahel.

ET 7 ET

– Komisjon peaks sellele vastavalt tegema riskipõhiseid kontrolle ja SPIMi

deklaratsioonide sisu järelkontrolle. Õigusnormide täitmise tagamise eesmärgil

võivad liikmesriigid ühtlasi teha SPIMi üksikdeklaratsioonide järelkontrolli. SPIMi

üksikdeklaratsioonide järelkontrolli tulemusi tuleks jagada komisjoniga ning teha

need SPIMi registris kättesaadavaks ka teistele pädevatele asutustele.

– Liikmesriigid peaksid vastutama määruse kohaldamisest saadava tulu

nõuetekohase kindlakstegemise ja kogumise eest.

Seetõttu suureneb lõplikul perioodil märkimisväärselt komisjoni ülesannete arv,

mistõttu tuleb omakorda suurendada töötajate arvu. Kõnealuse töörühma ülesannete

hulgas on SPIMi deklarantidele liikmesriikide pädevate asutuste poolt antud

tegevuslubade järelevalve, keskandmebaasi ja -registri haldamine, koordineerimine

ja teabevahetus liikmesriikide pädevate asutustega, deklaratsioonide järelkontroll ja

välise platvormi järelevalve ning ka juriidilist pädevust nõudvad ülesanded, nagu

kohtuvaidlused ja sissenõudmine ning finantsvastutuse järelevalve. Töörühma

koosseisu kirjeldatakse täpsemalt allpool.

Lõplikul perioodil vastutab enamiku SPIMi määrusest tulenevate ülesannete täitmise

eest komisjon.

Muudatusettepanekuga kehtestatakse uued vältimise vastased sätted, millega

kaasnevad lisaülesanded, mida komisjon peab täitma alates 2027. aastast. Need

hõlmavad uute vältimise vastaste sätete väljatöötamist, rakendamist ja nende

toimivuse tagamise järelevalvet. Eelkõige nõuavad need meetmed importijate

esitatud tõendite lisakontrolle, et veenduda SPIMi deklaratsioonis esitatud teabe

õigsuses.

Peale selle on muudatusettepanekus kavandatud muudatuste tõttu vaja lisarahastust,

et saada analüütilist sisendit oluliste ülesannete jaoks, mida komisjon alates 2027.

aastast peab täitma. Täpsemalt peab komisjon määruse I lisasse lisatavate uute

kaupade jaoks välja töötama vaikeväärtused (ja neid igal aastal ajakohastama). Peale

selle on laiendatud tema kohustusi kõrvalehoidmise ja vältimise tavade jälgimisel ja

avastamisel, mis eeldab andmebaaside ja turuteabe hankimist, et toetada

usaldusväärset riskianalüüsi- ja avastamissüsteemi. Hinnangute kohaselt nõuab see

2027. aastal lisaks SPIMi lihtsustamise ja tugevdamise ettepanekule lisatud finants-

ja digiselgituses esitatud eelarvevajadustele 2 miljonit eurot muid kui IT-kulusid (+ 2

miljonit eurot aastas).

SPIMi IT-eelarve

SPIMi jaoks ajavahemikuks 2023–2027 kaasatav/eraldatav eelarve moodustab

hinnangute kohaselt kokku 120,69 miljonit eurot. SPIMi IT-eelarve hõlmab analüüsi-

ja arendusteenuseid, juurutusteenuseid, talitlusega seotud teenuseid, pilvteenuseid

ning/või kohapealseid riist- ja tarkvaralitsentse SPIMi üleminekuaja ja lõpliku

süsteemi jaoks, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.

– Hinnangulised investeeringukulud põhinevad tegelikul kaasatud eelarvel ja

eelarvel, mille komisjoni IT-juhtimise üksus on heaks kiitnud maksunduse ja

tolliliidu peadirektoraadi järgmiste varasemate projektide (sarnase IT-arhitektuuri

mudeliga süsteemid) puhul kinnitatud visioonidokumentides: liidu tolliseadustiku

kohane tolliotsuste süsteem (CDS), tolliasutuste riskijuhtimissüsteem (CRMS2), liidu

tolliseadustiku kohane süsteem „Järelevalve 3“ (SURV3), registreeritud eksportijate

süsteem (REX-süsteem), tsentraliseeritud teenuste / võrdlusandmete süsteem

(CSRD2), Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteem, tollivaldkonna

ET 8 ET

üleeuroopalised deklaratsioonide haldamise süsteemid, mille on välja töötanud ja

mida käitab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat.

– Tegevuskulude hindamisel tugineti maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

jooksvatele iga-aastastele taristu- ja tegevuskuludele ning ressurssidele, mis on

eraldatud eespool osutatud projektide tulemusena tarnitud tootmissüsteemide IT-

taristu, IT-toe ja tugiteenistuse tegevusele.

– Hinnad põhinevad kehtivates raamlepingutes kindlaksmääratud hindadel.

IT-poliitika eelarverida ei sisalda eelarvevahendeid komisjoni ja liikmesriikide

ühishanke korraldamiseks seoses sertifikaatide ostu-müügiplatvormiga.

SPIMi töörühm peaks 2027. aastal koosnema 90 komisjoni töötajast (sh 15 IT-

töötajat).

Töötajate (sh IT-töötajate) koguarv jaguneb alates 2023. aastast kuni 2027. aastani

järgmiselt:

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027

Töötajate

koguarv

20 33 44 66 90

SPIMi töörühm 12 21 29 50 74

SPIMi IT-

rühm

8 12 15 16 16

Võttes arvesse SPIMi IT-projekti strateegilist tähtsust ning ulatust ja keerukust, tuleb

luua sihtotstarbeline SPIMi IT-rühm, kes juhib projekti üldist elluviimist ja tegevust.

SPIMi IT-rühm koosneb 16 IT-spetsialistist, kes vastutavad SPIMi IT-süsteemi

arhitektuuri määratlemise ja haldamise, projekti korraldamise ja planeerimise,

teenusemudeli arendus-, juurutus- ja korraldustegevuse ning kaubandus- ja

kliimaküsimustega tegelevatele asutustele, tolliasutustele ja komisjoni talitustele

suunatud tegevuse ja toe haldamise eest paralleelselt SPIMi üleminekuaja ja lõpliku

IT-süsteemi puhul.

SPIMi IT-rühma kavandatav töölevõtukava:

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027

Töötajate arv 8 12 15 15 15

Administraatorid 4 5 5 5 5

Lepingulised töötajad 4 7 10 10 10

Täiendavad koosseisuvälised töötajad (PXE) värvatakse SPIMi IT-eelarvest vastavalt

vajadusele.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

ET 9 ET

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante): kasvuhoonegaaside heite vähendamine on

põhimõtteliselt piiriülene küsimus, mis nõuab tõhusaid meetmeid võimalikult suures

ulatuses. ELil on riigiülese organisatsioonina head eeldused tõhusa kliimapoliitika

kehtestamiseks ELis, nagu ta on seda teinud ELi HKSi raames.

ELi tasandil on juba olemas ühtlustatud süsinikuhind. See hõlmab ELi HKSist

tulenevat hinda süsteemiga hõlmatud sektoritele. Ainus otstarbekas viis tagada ELi

siseturul kohaldatava süsiniku hinnastamise poliitika ja impordi suhtes kohaldatava

süsiniku hinnastamise poliitika samaväärsus on võtta meetmeid liidu tasandil.

Kõiki algatusi tuleb rakendada viisil, mis tagab importijatele, sõltumata nende

päritoluriigist ning ELi sisenemise kohast või sihtkohast ELis, sellised ühetaolised

tingimused ja stiimulid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis on

samaväärsed omamaiste tootjate omadega. Ainus tõhus viis selle saavutamiseks on

võtta meetmeid ELi tasandil.

Muutmismäärusega kavandatavat lihtsustamist on kõige mõistlikum teha ELi

tasandil, et tagada õiguskindlus ja järjepidevus. Sellega tagatakse võrdsed tingimused

kogu liidu ettevõtjatele ja ametiasutustele, kellele käesolevast ettepanekust tulenevate

aruandlusnõuete ratsionaliseerimine kasu toob.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex post): paralleelselt ELi HKSiga saab

kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kaitse süsinikuheite ülekandumise riski eest

ELi ühtsel turul kõige asjakohasemalt tagada ELi tasandil. Lisaks on eesmärki hoida

halduskulud minimaalsed kõige parem saavutada ühtsete õigusnormide

kehtestamisega kogu ühtse turu jaoks, rõhutades veelgi ELi tasandi sekkumise

lisaväärtust.

Avaliku konsultatsiooni tulemusena leidis kinnitust, et SPIMiga seotud meetmete

võtmine ELi tasandil annab lisaväärtust. Eelkõige olid sidusrühmad nõus, et ELi

SPIM on vajalik ELi ja ülejäänud maailma eesmärkide erinevuste tõttu ning selleks,

et toetada ülemaailmseid kliimapüüdlusi. Võttes arvesse ELi positsiooni

rahvusvahelises kaubanduses, toimib SPIMi kasutuselevõtmine tänu

rahvusvahelistele kliimaeesmärkidele avalduvale keskkonnamõjule ka tõhusa

eeskujuna.

Seega on heite vähendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks vaja

meetmeid Euroopa Liidu tasandil, arvestades et ülemaailmsel tasandil puudub sama

ambitsioonikas poliitika.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Muudatusettepanek põhineb kogemustel, mis on saadud SPIMi rakendamisel alates

1. oktoobrist 2023, mil algas meetme üleminekuperiood.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Komisjon esitas 16. juulil 2025 ettepaneku ambitsioonika ja dünaamilise

mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille maht on peaaegu 2 triljonit eurot.

Komisjon esitas viis uut omavahendit, et rahastada oma prioriteete ja samal ajal

maksta tagasi laenud, mille EL on taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võtnud,

ning piirata liikmesriikide osamakseid ELi eelarvesse. Kavandatavad uued

ET 10 ET

omavahendid hõlmavad SPIMi, mis peaks aastatel 2028–2034 tooma aastas

keskmiselt ligikaudu 1,45 miljardit eurot tulu (jooksevhindades).

Muudatusettepanekuga suurendatakse veelgi komisjoni ülesandeid ja kohustusi selle

tagamisel, et SPIMi rakendatakse tulemuslikult ja sellest ei hoita kõrvale / seda ei

väldita. See nõuab täiendavat eelarvetoetust kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku

raames. Lisaks sellele ja ilma et see mõjutaks järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi, kuna enamik ülesandeid on

korduvad, tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus teha kättesaadavaks

asjakohased rahalised vahendid.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

SPIMi rakendamisega seotud kulusid rahastatakse ELi eelarvest.

ET 11 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

ei kohaldata

ET 12 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Komisjon tagab, et kehtestatakse kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse SPIMi

toimimist ning hinnatakse selle vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele.

Enne üleminekuperioodi lõppu (2025. aasta lõpus) ja seejärel iga kahe aasta järel

avaldab komisjon põhjalikud hinnangud SPIMi toimimise, sealhulgas selle haldamise

kohta.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Märkimisväärselt tsentraliseeritud ülesehitus võimaldab rakendada SPIMi ühetaoliselt

ja tõhusalt kogu ELis, sealhulgas liikmesriikides, kus kliimaküsimustega seotud

haldussuutlikkus on väiksem. Enamik rakendamise ja õigusnormide täitmise

tagamisega seotud ülesandeid on antud komisjoni talitustele. Nende ülesannete

täitmiseks on omakorda vaja suuremal arvul kontrollifunktsioone, et tagada SPIMi

nõuetekohane rakendamine ja haldus. Samuti on komisjon ette näinud rohkem

meetmeid pettuste ärahoidmiseks.

Käesolev muudatusettepanek sisaldab mitut sätet, mille eesmärk on vähendada

kõrvalehoidmise ja vältimise riski, et suurendada SPIMi tõhusust. See omakorda

tähendab, et komisjonil on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid nende lisaülesannete

täitmiseks ja SPIMi registri laiendamiseks.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

SPIM põhineb deklaratiivsel süsteemil, millega kaasneb deklareerimata jätmise või

valesti deklareerimise risk. Tehti kindlaks deklareerimata jätmise ja valesti

deklareerimise riskid (nt heitemahukus, imporditud mahud, SPIMi kaupade

tootmiskoht).

Loomisel on sisekontrollisüsteem, mis ühendab kaitseliinid, kus kasutatakse nii

automaatseid eksperdihinnangutel põhinevaid kontrolle kui ka riskihindamisi.

Selliste riskide avastamiseks on kavas võtta kasutusele andmeanalüüsi meetodid.

Deklareerimata jätmise riski vähendamiseks nõutakse süsteemiga enne määruse

kohaldamisalasse kuuluvate kaupade importimist tegevusluba. Selle nõude täitmise

tagamise eest vastutavad riikide tolliasutused – kui deklarandil ei ole määruse kohast

tegevusluba, ei lubata kõnealuseid kaupu vabasse ringlusse. Peale selle jälgivad

komisjoni talitused asjaomasel aastal sageli ka võimalikke juhtumeid, kus importijad

ei ole algatanud loa andmise menetlust hoolimata sellest, et nad on jõudnud SPIMi

aruandluskünniseni või selle lähedale (sealhulgas piiriülese impordi korral).

Valesti deklareerimise riski vähendamiseks kehtestatakse riskipõhine lähenemisviis,

mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidel ja pistelistel audititel.

Praeguse SPIMi ettepanekuga nähakse ette, et komisjoni talitustele antakse volitused

nõuda tõendeid, mis võimaldavad kasutada teatavate CN-koodide või päritolu puhul

tegelikku heitkogust. Ettepanekuga nähakse ette ka lisatingimuste kehtestamine

tegeliku heitkoguse kasutamisele mõne CN-koodi ja/või päritolu puhul.

ET 13 ET

Hoiataval karistussüsteemil on ka hoiatav mõju võimaliku kõrvalehoidmise suhtes.

Auditeerimise eest vastutavad nii riikide ametiasutused (SPIMi deklaratsioonid) kui

ka tolliasutused (impordideklaratsioonid).

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Komisjoni talitused kontrollivad, kas SPIMi kohaldatakse nõuetekohaselt, eeskätt

SPIMi sertifikaatide tagastamise ja ühtse massipõhise künnise nõuetekohase

kohaldamise osas. Kulutõhusa kontrolli tagamiseks ja kõrvalehoidmise riskidega

tegelemiseks kohaldatakse tugevat riskijuhtimissüsteemi.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete

meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja

uurimist, saamata jäänud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade

sissenõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi.

Tulemuslikud pettustevastased meetmed nõuavad tegusat koostööd, sealhulgas

teadmiste jagamist ja teabevahetust tolli- ja pädevate asutuste vahel nii riigi kui ka

ELi tasandil; samuti võivad need nõuda koostööd kolmandate riikidega. SPIMi

määruse praeguses versioonis on juba ette nähtud kindlad koostöökanalid riiklike

pädevate asutuste ja tolliasutuste vahel. Loodi SPIMi riskijuhtimisvõrgustik, mis juba

alustas tööd SPIMist kõrvalehoidmise takistamiseks ja andis käesoleva ettepaneku

jaoks sisendit SPIMi määruse toimimise parandamiseks, et vähendada

kõrvalehoidmise riski.

Muudatusettepanekuga tugevdatakse veelgi SPIMiga seotud kõrvalehoidmise riske,

eelkõige 1) suurema jälgitavuse seire suutlikkuse kaudu, mille eesmärk on vähendada

heitemahukuse valesti deklareerimise riski, 2) CN-koodide materjali- ja keemilise

koostise aruandluse suurema üksikasjalikkuse kaudu, mille eesmärk on vähendada

heitemahukuse valesti deklareerimise riski, ning lõpuks 3) kuritarvituste vastaste

meetmete kaudu. Peale selle tehakse ettepanek lisada tarbimiseelsed jäägid SPIMiga

hõlmatud lähteaineks. Tehti kindlaks, et seda kasutati kõrvalehoidmise kanalina, et

kunstlikult vähendada tootmisprotsessi heitkoguseid ja seega ka SPIMist tulenevat

finantskohustust.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebausaldusväärsetele ettevõtjatele (nt varifirmad) ja

ELi-sisesele piiriülesele kaubandusele. Eespool nimetatud SPIMi

riskijuhtimisvõrgustiku eesmärk on selliste riskidega tegeleda.

Uutele / äsja tuvastatud pettuseriskidele reageerimiseks tuleks kasutusele võtta

pettustevastased kiirmeetmed. Vastutavad asutused peaksid teatama petturlikest

käitumisviisidest ja jagama sellekohaseid teadmisi. SPIMi registri kasutuselevõtmisel

järgitakse teadmiste jagamise ja automaatsete kontrollide põhimõtteid ning kontrolli

ja teabe jagamist sidusrühmade vahel. SPIMi riskijuhtimissüsteem põhineb eelkõige

väljakujunenud ja toimivatel sideliidestel tolliasutustega (CRMS2), et teavitada

võimalikest kõrvalehoidmise juhtumitest.

Kui tegevusloaga SPIMi deklarant või importija ei täida SPIMi määrusega

kehtestatud kohustusi, kohaldatakse trahve. Korduvate rikkumiste korral võib riiklik

pädev asutus otsustada deklarandi konto sulgeda.

ET 14 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta28

EFTA

riigid29

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

7 20 01 02 01

Liigendat

ud/liigen

damata EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

3 09 20 04 01 (SPIM)

Liigendat

ud EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

ei

kohaldat

a

ei kohaldata

Liigendat

ud/liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

28 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 29 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

ET 15 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Programmitöö perioodiga 2028–2034 seotud summad on esialgsed ega mõjuta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate

läbirääkimiste tulemusi.

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3 Loodusvarad ja keskkond (IT)

DG: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

Tegevusassigneeringud

Eelarverida 09 20 04 01 (SPIM) Kulukohustused (1a) 28,090 34,750 33,700 35,150 131,690

Maksed (2a) 17,530 21,157 32,090 34,067 104,844

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida (3) 0,000

Maksunduse ja tolliliidu

peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 28,090 34,750 33,700 35,150 131,690

Maksed = 2a + 2b + 3 17,530 21,157 32,090 34,067 104,844

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

ET 16 ET

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4) 28,090 34,750 33,700 35,150 131,690

Maksed (5) 17,530 21,157 32,090 34,067 104,844

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 3 Kulukohustused = 4 + 6 28,090 34,750 33,700 35,150 131,690

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 17,530 21,157 32,090 34,067 104,844

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 28,090 34,750 33,700 35,150 131,690

Maksed (5) 17,530 21,157 32,090 34,067 104,844

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1‒6 Kulukohustused = 4 + 6 28,090 34,750 33,70035,150 131,690

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 17,530 21,157 32,09034,067 104,844

Aasta Aasta Aasta Aasta AastaAastaAasta Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

ET 17 ET

• Tegevusassigneeringud KOKKU

(kõik rubriigid)

Kulukohustused 29,100 24,823 25,568 26,335 27,12527,93928,777 189,667

Maksed

18,042 15,142 15,852 16,064 25,76926,54231,367148,778

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1–3 Kulukohustused 29,10024,82325,56826,33527,12527,93928,777 189,667

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Maksed 18,04215,14215,85216,06425,76926,54231,367148,778

* Eespool tabelis esitatud mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni läbirääkimiste tulemuste

selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“

DG: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

 Personalikulud 8,572 6,271 8,740 11,700 35,283

 Muud halduskulud 0,600 0,300 0,306 0,312 1,518

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

KOKKU Assigneeringud 9,172 6,571 9,046 12,012 36,801

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

9,172 6,571 9,046 12,012 36,801

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 18 ET

DG: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 13,293 13,293 13,293 13,293 13,293 13,293 13,293 93,051

 Muud halduskulud 0,310 0,319 0,329 0,339 0,349 0,359 0,370 2,375

Maksunduse ja tolliliidu

peadirektoraat KOKKU Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

* Eespool tabelis esitatud mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni läbirääkimiste tulemuste

selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aast

a

2027

Aast

a

2028

Aast

a

2029

Aasta

2030

Aast

a

2031

Aasta

2032

Aast

a

2033

Aast

a

203

4

KOKKU

RUBRIIK 7 (programmitöö periood 2021–2027); RUBRIIK 4 (programmitöö periood 2028–2034)

Personalikulud 8,572 6,271 8,740 11,7

00

13,2

93

13,2

93

13,29

3

13,2

93

13,29

3

13,2

93

13,2

93 128,334

Muud halduskulud –

tööreisid 0,600 0,300 0,306

0,31

2

0,31

0

0,31

9

0,329

0,33

9 0,349

0,35

9

0,37

0 3,893

RUBRIIK 7 (programmitöö

periood 2021–2027) kokku; 9,172 6,571 9,046 12,0 13,6 13,6 13,62 13,6 13,64 13,6 13,6 132,227

ET 19 ET

RUBRIIK 4 (programmitöö

periood 2028–2034)

12 03 12 2 32 2 52 63

* Eespool tabelis esitatud mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni läbirääkimiste tulemuste

selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2021–2027 KOKKU 2024 2025 2026 2027

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused 37,262 41,321 42,746 47,162 168,491

RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 26,702 27,728 41,136 46,079 141645

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase finantsraamistikuKulukohustused 42,703 38,435 39,190 39,967 40,767 41,591 42,440 285,091

RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU Maksed 29,892 26,904 26,257 26,778 39,136 39,928 44,986 233,881

* Eespool tabelis esitatud mitmeaastase finantsraamistikuga 2028–2034 seotud arvud on kõik rangelt soovituslikud kuni läbirääkimiste tulemuste

selgumiseni, mida ei saa mõjutada.

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

FINANT

S- JA

DIGISE

LGITUS

KOKKU

Mitmeaastase Kulukohust

used 37,262 41,321 42,746 47,162 42,703 38,435 39,190 39,967 40,767 41,591 42,440 453,584

ET 20 ET

finantsraamistik

u RUBRIIKIDE

1–7

assigneeringud

KOKKU

Maksed 26,702 27,728

41,136 46,079

29,892 26,904 26,257 26,778 39,136 39,928 44,986 375,526

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik30

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A

rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 131…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

30 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 31 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 21 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027

KOKKU 2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Personalikulud 8,572 6,271 8,740 11,700 35,283

Muud halduskulud 0,600 0,300 0,306 0,312 1,518

RUBRIIK 7 kokku 9,172 6,571 9,046 12,012 36,801

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 9,172 6,571 9,046 12,012 36,801

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina32

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–34

2024 2025 2026 2027

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 21 21 25 30 30 aastas

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid) 12 23 40 60 60 aastas

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

32 Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba

määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.

ET 22 ET

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud

eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 33 44 65 90 90 aastas

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad SPIMi määruse kohaselt peab komisjon pärast määruse vastuvõtmist võtma vastu mitu

delegeeritud õigusakti ja rakendusakti. Komisjoni töötajaid on vaja ka SPIMi süsteemi

toimimise läbivaatamiseks ja hindamiseks ning IT-süsteemi rakendamiseks.

Muudatusettepanekuga kehtestatakse uued vältimise vastased sätted, millega

kaasnevad lisaülesanded, mida komisjon peab täitma alates 2027. aastast. Eelkõige

nõuavad need meetmed importijate esitatud tõendite lisakontrolle, et veenduda SPIMi

deklaratsioonis esitatud teabe õigsuses.

Koosseisuvälised töötajad Paljusid ülesandeid saavad täita koosseisuvälised töötajad.

Muudatusettepanekuga kehtestatakse uued vältimise vastased sätted, millega

kaasnevad lisaülesanded, mida komisjon peab täitma alates 2027. aastast. Eelkõige

nõuavad need meetmed importijate esitatud tõendite lisakontrolle, et veenduda SPIMi

deklaratsioonis esitatud teabe õigsuses.

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

ET 23 ET

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 5,000 5,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 5,000 5,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 5,000 5,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

2027. aastal on vaja täiendavaid IT-kulusid summas 3 miljonit eurot, et katta SPIMi

registri uue kohaldamisalaga ja mudelitega kohandamiseks vajalik IT-

projekteerimine ja -arendus, tõhustada riskijuhtimise analüüsivahendeid, integreerida

täiendavad tootmisahela järgmise etapi tooted ning vältimise/kõrvalehoidmise

vastased teenused ning tõhustada IT-teenuseid ja vajaliku suutlikkuse toetamist.

Laiendamine järgmise etapi toodetele ja funktsioonid, mis toetavad riskijuhtimist

ning võimaldavad avastada kõrvalehoidmist ja vältimist SPIMi registri ja/või SPIMi

andmelabori ruumi osana.

Olenemata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste

tulemustest on lisaks sellele alates 2027. aastast vaja igal aastal täiendavalt 2 miljonit

eurot, et kasutada analüütilisi eksperditeadmisi, mis võimaldaksid täita komisjonile

muudatusettepanekuga antud ülesandeid. Täpsemalt peab komisjon määruse I lisasse

lisatavate uute kaupade jaoks välja töötama vaikeväärtused (ja neid igal aastal

ajakohastama). Peale selle on laiendatud tema kohustusi kõrvalehoidmise ja

vältimise tavade jälgimisel ja avastamisel, see nõuab andmebaaside ja turuteabe

hankimist, et anda panus usaldusväärsesse riskianalüüsi- ja avastamissüsteemi. Neid

kulusid eelmine finantsselgitus ei sisaldanud ja need tekivad tegelikult alles alates

2027. aastast.

ET 24 ET

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav

sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju33

Aasta 2026 Aasta

2027

Aasta

2028 Aasta 2029 Aasta 2030

Artikkel p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

09 20 04 01

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

Mõju omavahenditele on tähistatud märkega „p.m.“, kuna see on seotud komisjoni

ettepanekuga COM(2025)574, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi

muutmist.

33 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 25 ET

Mõju muudele tuludele on tähistatud märkega „p.m.“, kuna see on seotud tasudest

saadava tulu kogumisega (artikkel 20) SPIMi ühisplatvormi rahastamiseks, mille

kohta tehtav hinnang saab teatavaks alles pärast tasude korra kehtestamist.

4. DIGIMÕÕDE

Kavas ei ole muudatusi digikontseptsioonides ega arhitektuuris, mis on heaks

kiidetud SPIMi lõpliku süsteemi projektikavandiga seoses diginõuete, kasutatavate

andmete, digilahenduse, taaskasutatavuse hindamise ja digimõõtme rakendamist

toetavate meetmetega.

SPIMiga hõlmatud kaupade arvu suurenemise (180 täiendavat CN-koodi) mõjul,

mida on laiendatud tootmisahela järgmise etapi toodetega, tekib ligikaudu 7 500 uut

importijat. Riskijuhtimist ja kõrvalehoidmise seiret, mida analüüsiti ja hinnati ning

lisati projektikavandisse, laiendatakse nüüd, et hõlmata täiendavaid kaupu ja seotud

funktsioone. Riskijuhtimise komponendi põhieesmärk on toetada õigusnormide

rikkumise tuvastamist ja vähendada pettuste riski.

Peale selle tuleb lisada täiendavad funktsioonid/protsessid, mis on vajalikud

elektrienergia haldamiseks SPIMi kaubana, kuid need ei muuda SPIMi ülesehitust.

Samuti ei too lihtsustamiseks tehtavad muudatused kaasa muudatusi digilahenduse

arhitektuuris, kuid need nõuavad täiendavaid eelarvevahendeid olemasolevate SPIMi

äriprotsesside muutmiseks ja laiendamiseks.

ET 26 ET

4.1. Diginõuded

Nagu on näha eespool esitatud jooniselt, saab SPIMi register SPIMi kaupade kohta

imporditeavet ELi tollisüsteemidest (kas liikmesriikidelt või maksunduse ja

tolliliidu peadirektoraadi kaudu); see teave lisandub importijate tolliandmetele ja

imporditud kaupade tolliklassifikatsioonile. SPIMi süsteemiga tehakse omakorda

SPIMi deklarantide SPIMi tegevusload kättesaadavaks riikide tolliasutuste

impordisüsteemidele, et tagada SPIMi määruses sätestatud õigusnormide täitmine

SPIMi kaupade impordi tollivormistusel. Samuti vahetab SPIMi infosüsteem ELi

tollisüsteemidega riskijuhtimisteavet. SPIMi toimimisel on keskse tähtsusega liides

ELi tollisüsteemidega, arvestades et SPIMi põhieesmärk on vältida teabe

topeltkogumist sellega, et SPIMi deklarantidel palutakse täiendada

impordiandmeid teabega kolmandates riikides tootmisel tekkinud heite kohta.

Andmete ühekordse esitamise põhimõte on SPIMi alustala.

Samuti tagatakse SPIMi teabevahetus riiklike pädevate asutuste asjaomaste uute

SPIMi IT-süsteemide või muude töövahenditega, et soodustada liikmesriikides

SPIMiga seotud õigusnormide täitmise tagamiseks kasutatavate protsesside ning

trahvide ja sissenõudmisega seotud teabe kogumise protsesside integreerimist.

Veel üks SPIMi oluline uus välissüsteem on ühtne keskplatvorm ehk infosüsteem,

mille kaudu SPIMi deklarandid hakkavad ostma liikmesriikidelt SPIMi

sertifikaate. Sertifikaatide hind kujuneb HKSi lubatud heitkoguse ühiku hinna

järgi. SPIMi deklarandid peavad tagama, et nende SPIMi konto kvartalipõhine

saldo püsib tasemel 50 %, et nad oleksid võimelised tagastama nii palju

ET 27 ET

sertifikaate, kui on vaja deklareeritud heitkoguste ja kolmandates riikides juba

makstud süsinikuhindade tasaarveldamiseks. Komisjon ostab ülejäävad

sertifikaadid SPIMi deklarantidelt liikmesriikide nimel tagasi. Komisjon ja

liikmesriigid peavad selle platvormi looma ja seda haldama koos, kuid see ei kuulu

SPIMi registri alla. Liides ühise keskse platvormiga on SPIMi deklarantidele

hädavajalik selle tagamiseks, et nende kontol oleksid olemas vajalikud

sertifikaadid. Kontod ja sertifikaadid sisaldavad ülimalt tundlikku teavet.

HKS määrab ainuüksi ära sertifikaatide müügihinna.

SPIMi registri peamised kasutajad on SPIMi deklarandid. Maksunduse ja tolliliidu

peadirektoraat eeldab, et 2026. aastal, pärast lihtsustamise vastuvõtmist, on

ligikaudu 20 000 deklaranti, kuid meil on kavas 40 000 deklaranti, et võtta arvesse

suurenemist, mis tuleneb SPIMi laiendamisest tootmisahela järgmise etapi

kaupadele. SPIMi deklarandid kasutavad SPIMi registrit selleks, et esitada igal

aastal (iga aasta maikuus) teavet imporditud kaupade tootmisel tekkinud heite

kohta, jälgida oma SPIMi kontode kvartalipõhist saldot (sertifikaadid vs.

deklareeritud import) ning suhelda oma SPIMi deklaratsioonide järelkontrolli ajal

riikide tolliasutustega. Kõigepealt läbivad SPIMi deklarandid riikide pädevate

asutuste kontrolli SPIMi registri kaudu, seejärel antakse neile tegevusluba SPIMi

kaupade importimiseks ja määratakse SPIMi konto. Seejärel saavad SPIMi

deklarandid esitada iga-aastaseid heiteandmeid SPIMi registris ning tagastada

nõutavad sertifikaadid.

Kolmandate riikide käitiste (kus SPIMi kaubad on toodetud) käitajad peavad

registreeruma SPIMi registris, et sisestada üksikasjad oma toodetega seotud heite

kohta. SPIMi deklarandid saavad seejärel kasutada käitajate sisestatud andmeid

oma heiteandmete täiendamiseks. See on oluline meede, et vähendada SPIMi

deklarantide regulatiivset koormust ja parandada SPIMi andmete kvaliteeti.

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi hinnangute kohaselt peaks käitajate arv

2026. aastal olema 20 000–50 000, kuigi praegu ei ole tõendeid, mis seda

hinnangut kinnitaksid.

SPIMi riiklikud pädevad asutused kasutavad SPIMi registrit SPIMi deklarantidele

juurdepääsu andmiseks, SPIMi tegevuslubade haldamiseks, SPIMi kontode ja

deklaratsioonide kontrollimiseks ning SPIMi deklarantidega suhtlemiseks, et

tagada SPIMi määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Nemad on SPIMi

deklarantide ühtsed kontaktpunktid.

Teised ametiasutused saavad juurdepääsu SPIMi registrile, et aidata kaasa

riskijuhtimisele ja õigusnormide täitmise tagamisele oma asjaomaste vastutusalade

piires. SPIMi register koordineerib ja toetab asutustevahelist koostööd kohustuste

täitmise soodustamisel. Riikide tolliasutused valideerivad SPIMi tegevusloa

impordideklaratsiooni kontrollimise ajal; selleks kasutavad nad SPIMi registri

kordistamis- ja valideerimisteenuseid süsteemi EU CSW-CERTEX (ELi

tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise

süsteem) kaudu.

Komisjon määrab SPIMi deklarantidele SPIMi registris kontod ja hoiab neid

registris ajakohasena, koondades kokku riikide tolliasutustelt saadud imporditeabe,

iga-aastastes deklaratsioonides sisalduvad heiteandmed, ühise keskse platvormi

teabe sertifikaatide koguse ja ostu kohta, andmed seoses sertifikaatide iga-aastase

tagastamisega, mille on kinnitanud SPIMi deklarant, ja kasutamata sertifikaatide

tagasiostu kohta. Komisjon kasutab SPIMi registrit imporditud kaupade ja nendega

ET 28 ET

seotud heite jälgimiseks ning riskide, eeskätt kõrvalehoidmise riski juhtimiseks.

SPIMi register pakub ka spetsiifilist liidest tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi

CRMS2 jaoks, et jagada SPIMiga seotud riske tollivaldkonnaga. SPIMi register

pakub ka juhtumite haldamise komponenti, mis võimaldab ametiasutustel luua,

täiendada, jälgida ja lahendada juhtumeid, vahetada teateid ja tulemusi ning jälgida

ajakohastatud loetelu kõigist juhtumitest kogu süsteemis.

Kõigi osalejate juurdepääs SPIMi registrile toimub eriotstarbeliste portaalide

kaudu ja see põhineb hajusmudelil, milles pääsuhalduse eest vastutavad eri

sidusrühmad:

• riiklik pädev asutus haldab SPIMi deklarantide juurdepääsu SPIMi

deklarantide portaalile riikide tolliasutustelt juba saadud riigisisese

mandaadi või EU Logini mandaadiga;

• komisjon haldab kolmandate riikide käitiste käitajate juurdepääsu

kolmandate riikide käitiste käitajate portaalile EU Logini mandaadiga;

praegu ei ole veel selge, kas komisjon delegeerib SPIMi registrile

juurdepääsu andmise ülesande välistele usaldusväärsetele pooltele;

• riiklikud pädevad asutused, komisjon ja teised asutused haldavad oma

kasutajate juurdepääsu.

SPIMi põhiregister kätkeb endas automatiseeritud protsesse, mille abil komisjon

täidab oma eespool osutatud kohustusi SPIMi määruse alusel. Oluline tugiprotsess

on võrdlusandmete haldus, millega tagatakse kõigi automatiseeritud protsesside

järjepidevus ja terviklikkus ning soodustatakse kõigi sidusrühmade koostööd.

Lisaks kaupade, riiklike pädevate asutuse ja süsinikuhinna tavaloetelule loetletakse

kindlad parameetrid, mida kasutatakse heiteandmete esitamiseks vastavalt

konkreetsetele meetoditele, ning heitkoguse puhul kindlaks määratud vaikeväärtus.

Vaikeväärtus on keskse tähtsusega deklareeritud heitkoguse usutavuse

valideerimiseks.

4.2. Andmed

SPIMi raames töödeldavad andmevarad:

• SPIMi deklarantide andmed (2. etapp)

• kolmandate riikide käitajate ja nende käitiste andmed (2. etapp)

• SPIMi võrdlusandmed (2. etapp)

• SPIMi kasutajate juurdepääsu halduse andmed (2. etapp)

• SPIMi deklarandi/importija funktsioonid (2. etapp)

• komisjoni asutuste SPIMi funktsioonid (2. etapp)

• kolmandate riikide käitiste käitajate (2. etapp) ja akrediteeritud tõendajate

(kinnitamisel, 3. etapp) funktsioonid

• SPIMi deklaratsioonide, järelkontrolli ja deklaratsiooni olelusringi andmed

(3. etapp)

• SPIMi alusel imporditud kaupade andmed (3. etapp)

• SPIMi heite- ja arvutuste andmed (3. etapp)

ET 29 ET

• SPIMi (registri) arvestusraamatu andmed (3. etapp)

• SPIMi sertifikaatide halduse andmed (3. etapp)

• SPIMi kohustuste täitmatajätmise seire, kõrvalehoidmise uurimise ja

riskijuhtimise andmed (3. etapp)

• SPIMi aruandluse, töölaudade, teatiste ja dokumentide halduse andmed (3.

etapp)

• SPIMi riskialase teabevahetuse portaal Ri (3. etapp)

• riiklike pädevate asutuste funktsioonid (3. etapp).

Täpsemaid andmeid iga andmevara kohta saab allolevast tabelist.

SPIMi lõpliku süsteemi põhivara

kirjeldus Asjaomase ärikomponendi/-protsessi kirjeldus

SPIMi sertifikaatide halduse

andmed

SPIMi sertifikaadi olelusringi halduse raames esitatakse teavet sertifikaatide

ning töödeldud sertifikaatide arvu ja väärtuse kohta, hallatakse sertifikaadi

olelusringi ning edastatakse ka teavet kohustuste täitmatajätmise ja riskiseire

eesmärgil.

SPIMi deklarantide andmed

Deklarantidele tegevuslubade andmise, deklarantide kordistamis- ja

valideerimisandmed.

Deklarantide kontoandmed ja konto halduse andmed.

SPIMi tegevuslubade halduse protsess tagab riiklikult pädevalt asutuselt

importijatele või kaudsetele esindajatele antava SPIMi tegevusloa olelusringi

halduse.

Sellega edastatakse SPIMi deklarandi kontoga seotud nõutav teave SPIMi

tegevusloa kordistamis- ja valideerimisteenustele, kus tegevusloaga SPIMi

deklarantide teavet säilitatakse selleks, et edastada see importijate

tegevuslubade hindamise eest vastutavatele riiklikele pädevatele asutustele ja

riiklikele pädevatele tolliasutustele.

SPIMi deklaratsioonide,

järelkontrolli ja deklaratsiooni

olelusringi andmed

Deklaratsiooni olelusringi halduse ja deklaratsioonide esitamise andmed. SPIMi deklaratsiooni olelusringi (deklaratsiooni koostamine, imporditud

kaubad, heide, järelkontroll, lõplik vormistamine või tagasilükkamine) haldus

ja aruandlus.

SPIMi heite- ja arvutuste

andmed

SPIMi deklarandi imporditud kaupade heitkoguse arvutamine vastavalt

deklarandi kohta saadud andmetele, võrdlusandmetele, registri andmetele

(deklarandi enda väärtused), käitajate ja kolmandate riikide andmetele

(tõendamisaruanne) jms.

SPIMi alusel imporditud

kaupade andmed

Riiklikud pädevad asutused ja komisjoni portaalid kasutavad liideseid, mis

jälgivad liidu tolliseadustiku kohase süsteemi „Järelevalve 3“ andmete

sisestamist (nt tuvastavad probleemid) ja võimaldavad sisestada käsitsi

andmeid (failide mitmekaupa üleslaadimise abil) imporditud kaupade ning ka

seestöötlemisprotseduurile suunatud kaupade kohta. Seejärel neid andmeid

töödeldakse, need talletatakse portaalides ning edastatakse hiljem registri

tagasüsteemile konsolideerimiseks.

SPIMi (registri)

arvestusraamatu andmed

Märkus. Praegu ei ole veel täpselt

kindlaks määratud, milliseid

andmeid arvestusraamatus

säilitama hakatakse. Keskne

põhimõte on see, et arvestusraamat

on muudetamatu arvestusregister,

Registri arvestusraamatus sisalduvad kontode töötlemise ja tehingute andmed. SPIMi registri arvestusraamatus hallatakse, säilitatakse ja registreeritakse

arvestuskandeid, mis sisaldavad andmeid seoses deklarantidega (sh

kontonumber) ja tehingutega, mis on tehtud SPIMi vastastikku seotud

komponentide vahel ajalugu säilitava disainiga (append-only) andmeprotsessi

ja muudetamatu andmekogu kaudu (nt deklaratsiooni olelusringi halduse,

tegevuslubade ja kontode halduse, sertifikaatide halduse, kohustuste

täitmatajätmise ja riskiseire, tegevuslubade kordistamis- ja

valideerimisteenuste jms tarbeks).

ET 30 ET

mille puhul tagatakse sobivad

turbemeetmed. Seda vara

hinnatakse uuesti 3. etapis.

SPIMi kohustuste

täitmatajätmise seire,

kõrvalehoidmise uurimise ja

riskijuhtimise andmed

SPIMi infosüsteem, mida kasutatakse SPIMiga seotud õigusnormide

rikkumiste ja kohustuste täitmatajätmise juhtumite (potentsiaalsed või

kinnitatud juhtumid) jälgimiseks, seireks ja vastavate andmete täiendamiseks.

Kõrvalehoidmise ja SPIMi määrusega vastuolus olevate muude ebaseaduslike

tavade kindlakstegemine, seire, uurimine ja sellekohane aruandlus.

Riskihindamise (sh deklaratsioonide hindamiste tulemused) ja -juhtimise

komponent, et tuvastada ja hinnata riske (nt riskisündmuste analüüs,

kontrolliaruanded, riskikontrolli tulemused), mis on seotud deklaratsioonide

järelkontrolli protsessi ning SPIMi registri tagasüsteemist tulenevate

õigusnormide rikkumiste ja kõrvalehoidumisega (täiendav uurimine).

Integreerib teavet ja funktsioone vastava tegevusega seotud uurimiste,

riskijuhtimise ja turvalise foorumi vahel.

SPIMi võrdlusandmed Peamine SPIMi võrdlusandmete allikas, mis tagab andmete ühtsuse ja

terviklikkuse kõigi SPIMi komponentide lõikes (otseselt või kaudselt).

SPIMi aruandluse, töölaudade,

teatiste ja dokumentide halduse

andmed

Kriitilise tähtsusega vahend SPIMi jälgimiseks ja seireks ning peamiste

tulemusnäitajate ja asjaomaste äritegevuse näitajate andmete kogumiseks ja

analüüsiks.

Kasutatakse äriteabe edastamiseks SPIMi ja sellega seotud süsteemi

asjaomastele kasutajatele; see hõlmab võimalust teatistele vastata, kui see on

vajalik/nõutav.

Kasutatakse SPIMi süsteemi eri osadega seotud dokumentide säilitamiseks,

leidmiseks ja haldamiseks.

SPIMi riskialase teabevahetuse

portaal

SPIMi poliitika ja tollipoliitika vaheline sild, mis jagab SPIMiga seotud riski

tolliga. See portaal, mis on osa SPIMi registrist, jagab SPIMi registri riske tolli

riskijuhtimissüsteemiga (CRMS 2) süsteemidevahelise liidese kaudu. .

Kõik muud struktureeritud ja/või struktureerimata teabeelemendid/andmed,

mis on saadud ja/või võetud SPIMi süsteemist ning mida säilitatakse ja/või

töödeldakse väljaspool SPIMi süsteemi asuvates hoidlates ja väliskandjatel.

SPIMi kasutajate juurdepääsu

halduse andmed

Andmed, mis on seotud kasutajate (nt deklarandid, liikmesriikide tolliasutused,

komisjoni asutused jne) juurdepääsuga SPIMi süsteemile ning sisselogimise ja

juurdepääsu haldusega.

Kolmandate riikide käitajate ja

nende käitiste andmed

Võimaldab kolmandate riikide käitiste (kus toodetakse SPIMi

kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid) käitajatel registreerida end SPIMi

käitajana (või registreering tühistada, nt tegevuse lõpetamise korral) ning

esitada asjakohast teavet tootmisprotsesside/-meetodite ja tingimustele

vastavate parameetrite kohta, heiteandmeid, tõendamisaruandeid jne. Asjaomane tõendamisaruanne võidakse teha kättesaadavaks SPIMi

deklarantidele kasutamiseks – see teave sisaldab tootmist ja tingimustele

vastavaid parameetreid käsitlevat konfidentsiaalset teavet, mis on kättesaadav

komisjonile ja riiklikele pädevatele asutustele, kuid mitte deklarantidele.

SPIMi deklarandi/importija

ülesanded

Peamised ärifunktsioonid, mida teostab deklarant/kaupleja SPIMi deklarantide

portaalis täidetavate/algatatavate protsesside kaudu.

Komisjoni SPIMi funktsioonid Peamised ärifunktsioonid, mida teostab Euroopa Komisjon komisjonile

ettenähtud SPIMi portaalis täidetavate/algatatavate protsesside kaudu.

SPIMi kohustuste

täitmatajätmise seire,

kõrvalehoidmise uurimise ja

riskijuhtimise funktsioon

SPIMi infosüsteem, mida kasutatakse SPIMiga seotud õigusnormide

rikkumiste ja kohustuste täitmatajätmise juhtumite (potentsiaalsed või

kinnitatud juhtumid) jälgimiseks, seireks ja vastavate andmete täiendamiseks.

Riiklike pädevate asutuste Peamised ärifunktsioonid, mida teostavad liikmesriikide pädevad

ET 31 ET

funktsioonid (tolli)asutused riiklikele pädevatele asutustele ettenähtud SPIMi portaalis

täidetavate/algatatavate protsesside kaudu.

Kolmandate riikide käitiste

käitajate ja akrediteeritud

tõendajate funktsioonid

Peamised ärifunktsioonid, mida teostavad kolmandate riikide (käitiste) käitajad

ja akrediteeritud tõendajad kolmandate riikide (käitiste) käitajatele ette nähtud

SPIMi portaalis täidetavate/algatatavate protsesside kaudu.

4.3. Digilahendused

SPIMi registri kõrgetasemeline arhitektuur koosneb kolmest kihist.

• Portaalikiht pakub eri portaale SPIMi registri kõigile kasutajakogukondadele: SPIMi

deklarandid, kolmandate riikide käitiste käitajad, SPIMi riiklikud pädevad asutused,

komisjon, riikide tolliasutused, OLAF, teised komisjoni talitused.

• Kasutajate juurdepääsu halduse kihi eesmärk on hallata SPIMi registri kasutajate

autentimist ja tegevuslubade andmist. Riiklikud pädevad asutused peavad tagama SPIMi

deklarantide (2026. aastal eeldatavalt üle 20 000 isiku) juurdepääsu ja selle haldamise

ning komisjon teeb sama kolmandate riikide käitajate puhul (2026. aastal hinnanguliselt

50 000 isikut), kusjuures liikmesriigid ja ELi ametid vastutavad oma kasutajate

juurdepääsu eest ise.

• Tagasüsteem toetab SPIMi raames vajalikku kogu andme- ja reeglihaldust ning ka kõiki

interaktsioone välissüsteemidega. Märkus: toetab SPIMi raames vajalikku kogu andme-

ET 32 ET

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

ja reeglihaldust ning ka kõiki interaktsioone välissüsteemidega. Märkus:

 SPIMi raames rakendatakse mitmesuguseid töövooge, teatisi ja

teabevahetusprotsesse komisjoni, riiklike pädevate asutuste ja SPIMi deklarantide

vahel, eeskätt seoses deklaratsioonide esitamise ja järelkontrolliga (sh

riskihindamine);

 deklarantide kontode haldus, SPIMi sertifikaatide (võimalike finantsvarade)

haldus, riskijuhtimine ning turvaline teabevahetus nõuavad kõrgel tasemel turvet.

SPIM on piiriülese ülesehitusega, sest sellega toetatakse SPIMi olelusringi kogu ELis ning

eeskätt riskihindamise ja SPIMi deklaratsioonide järelkontrolli juhtimist kõigi riiklike

pädevate asutuste ja komisjoni lõikes.

Riikide tollisüsteemide kaudu tehtav koostöö tagatakse komisjoni IT-teenuste ja liideste

(nt liidu tolliseadustiku kohane süsteem „Järelevalve 3“, EU CSW-CERTEX, CRMS2),

samuti konkreetselt SPIMi jaoks välja töötatavate uute komponentide kasutamisega.

SPIMi register on välja kujundatud eesmärgiga toetada koostalitlusvõimet avatuse,

modulaarsuse, lahtisidestuste ja tõhusate liideste abil. Avatud liideste kaudu tagatakse

registri teabevahetus riiklike SPIMi süsteemide, ühtse keskplatvormi, maksunduse ja

tolliliidu peadirektoraadi ELi tollisüsteemide ning riikide tolliasutuste ja teiste

peadirektoraatide süsteemidega.

SPIMi keskregister kasutab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi hallatavate ELi

tollisüsteemide olemasolevaid liideseid ning sel otstarbel määratakse kindlaks

eriotstarbelised vormingud riikide tolliasutuste edastatavate seestöötlemisprotseduuri ja

impordiandmete jaoks. Uued liidesed riikide tollisüsteemidega lastakse välja 2024. aasta

alguses, et riikide tolliasutustele jääks piisavalt aega oma süsteemide ettevalmistamiseks

sellele vastavalt.

SPIMi registri ja ühise keskse platvormi süsteemidevaheline liides põhineb struktureeritud

sõnumivahetusel ning see tehakse kättesaadavaks 2024. aasta alguses, et nii SPIMi registri

kui ka ühise keskse platvormi puhul oleks piisavalt aega vastavate liideste integreerimiseks

2025. aasta keskpaigaks.

Kõik need liidesed põhinevad struktureeritud sõnumivahetusel ning vastavad võimalikult

suurel määral ELi tollivaldkonna andmemudelile (EUCDM) ja liidu tolliseadustiku B lisale.

Ühelt poolt asutuste- ja ettevõtjatevahelise ning teisalt ettevõtjatevahelise suhtluse

spetsifikatsioone käsitletakse SPIMi rakendusaktis.

Taaskasutatavusega seotud piirangud

Taaskasutatavus on SPIMi keskregistri arhitektuuri puhul vastu võetud põhimõtete keskne

osa. Taaskasutatavusel on kaks mõõdet: see, mil määral saab SPIMi registris kasutada

välisteenuseid, ja see, mil määral õnnestub SPIMi registri väljatöötamisel komponente

taaskasutada.

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi teenuste ja komponentide taaskasutamine

SPIMi registris kasutatakse maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi pakutavaid ELi

ET 33 ET

tollivaldkonna (tehasekonfiguratsiooniga) teenuseid, et

• hankida kaupleja teave EORI süsteemist;

• hankida kättesaadavad tollialased impordiandmed liidu tolliseadustiku kohasest

süsteemist „Järelevalve 3“;

• hankida SPIMi kaupade TARICi kood TARICi süsteemist;

• osutada SPIMi tegevuslubade kordistamis- ja valideerimisteenust riikide

tollisüsteemidele EU CSW-CERTEXi kaudu;

• vahetada turvaliselt teavet tolliasutuste riskijuhtimissüsteemiga (2. väljalase; CRMS2).

SPIMi registri portaalide kasutajate juurdepääsu haldus tagatakse ühtse kasutajahalduse ja

digiallkirja süsteemi (UUM&DS) kaudu, mis võimaldab liikmesriikidel pakkuda SPIMi

deklarantidele SPIMi deklarantide portaalile juurdepääsu tollisüsteemides juba kasutatava

mandaadiga ning komisjonil (või usaldusväärsetel kolmandatel isikutel) tagada kolmandate

riikide käitiste käitajatele õigus kasutada juurdepääsuks EU Logini autentimismandaati.

Kolmandate riikide käitiste käitajad kasutavad EU Accessi kasutajaloa saamiseks, tuginedes

samal ajal kasutaja autentimisel EU Loginile.

SPIMi registris taaskasutatakse mitut maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

tehnoloogiakomponenti ja üldist IT-keskkonda, seadmata ohtu vastavust 2. liites esitatud

arhitektuuriülevaates kirjeldatud nn ujuvuspõhimõttele:

• maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi TSOAP-vahevara arhitektuur, mida

kasutatakse SPIMi registri kõigis osades;

• seireks ja auditeerimiseks mõeldud valmistooted ELK ja Kafka;

• maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi tollivaldkonna rakenduste raamistiku

halduse (TATAFng) allikad;

• maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi tolliotsuste haldamise süsteemi

dokumentatsioon ja lähtekood SPIMi tegevuslubade süsteemi loomiseks;

• maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi klienditeabesüsteemi dokumentatsioon

ja lähtekood, et edastada SPIMi tegevusload riikide tollisüsteemidele impordi

tollivormistuse ajal kontrollimiseks;

• maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi 2.

väljalaske (CRMS2) dokumentatsioon ja lähtekood riskialase teabevahetuse

portaali pakkumiseks; maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi tolliasutuste

riskijuhtimissüsteemi 2. väljalaske (CRMS2) dokumentatsioon ja lähtekood

riskialase teabevahetuse portaali RSecure pakkumiseks;

• maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kvaliteedijuhtimissüsteemi TEMPO

metoodika, sh PM²;

• maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kaks andmekeskust testimiseks ja

integratsiooniks ajal, mil SPIMi registri käitamine on usaldatud maksunduse ja

tolliliidu peadirektoraadile, sh tulemüürikaitse, active/active-klasterdus,

koormuse tasakaalustamine ja kahe andmekeskuse active/passive-klasterdus

skaleeritavuse, kõrgkäideldavuse ja avariitaaste tagamiseks ning SPIMi registri

teatavate turbevajaduste täitmiseks.

Tasub märkida, et maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat on alates 2014. aastast oma

ET 34 ET

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

teenusekeskse arhitektuuriga rakenduste loomiseks vajalike ärirakendus-, andme- ja

utiliiditeenuste väljatöötamisel järginud kõiki digiteenuste peadirektoraadi soovitusi.

ELi organisatsiooniteenuste ja komponentide taaskasutatavus

SPIMi registris kasutatakse ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi nn D-tüüpi

liikmesriikidest pärit SPIMi deklarantide, kolmandate riikide käitiste käitajate ja riiklike

pädevate asutuste, komisjoni, riikide tolliasutuste ja muude komisjoni talituste kõigi

ametnike autentimiseks EU Loginit. Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi nn A-,

B- ja C-tüüpi liikmesriikidest pärit SPIMi deklarantide autentimiseks kasutatakse SPIMi

registris tollivaldkonna eIDASe e-identimise võrku.

Kõigile kasutajatele SPIMi registrile juurdepääsuks lubade andmine põhineb ühtse

kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemil ning EU Accessil.

Kui kõik ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi funktsioonid on saadaval lahenduses

EU Access (sh tugi tollivaldkonna eIDASe e-identimise võrgu jaoks), kaalutakse täielikku

üleminekut ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemilt EU Accessile. Praegu tuginevad

kolmandate riikide käitiste käitajad kasutajaloa saamiseks EU Accessile.

SPIMi register kasutab komisjoni hallatavat teenust EU Sign, mis käitleb kvalifitseeritud e-

allkirju, et tagada elektrooniliste dokumentide päritolu ja terviklus, suurendades seeläbi

nende üldist turvalisust ja autentsust SPIMi raamistikus.

SPIMi register teeb SPIMiga seotud avaliku teabe kättesaadavaks Europa portaalis.

Peale selle on maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi eesmärk võimalikult suurel määral

taaskasutada teatavaid organisatsiooniteenuseid ja komponente, et täita mõningaid SPIMi

vajadusi, vähendada selle õigeaegse juurutamisega seotud riske, tagada selle kvaliteetne

toimimine ning samal ajal vähendada investeeringu- ja tegevuskulusid.

SPIMi määruse kohaselt juurutatakse SPIMi register kahe perioodi jooksul kolmes

järjestikuses etapis (osas).

• Perioodid: järkjärguline juurutamine üleminekuperioodil 2023. aasta neljandast kvartalist

2025. aasta neljanda kvartalini, seejärel lõplik periood alates 2026. aasta esimesest

kvartalist.

 Üleminekuperioodil esitavad SPIMi kaupade importijad imporditud kaupade

kohta kvartalipõhiselt heiteandmeid, kuid ei pea ostma ega tagastama sertifikaate.

See periood on mõeldud SPIMiga kohanemiseks.

 Lõplikul perioodil, mis algab 1. jaanuaril 2026, deklareerivad SPIMi deklarandid

pärast tegevusloa saamist heiteandmeid kord aastas, ostavad sertifikaate, et nende

SPIMi konto saldo (heitkogused vs. ostetud sertifikaadid) püsiks vähemalt tasemel

50 %, ning tagastavad sertifikaadid oma iga-aastaste deklaratsioonidega.

• Etapid/osad

 SPIMi 1. etapp: SPIMi kaupade importijate esitatavad SPIMi aruanded (1. osa),

mida kasutatakse kogu üleminekuperioodil alates 2023. aasta neljandast kvartalist

(ei kuulu projektikavandi kohaldamisalasse).

 SPIMi 2. etapp: SPIMi kaupade importijate esitatavad SPIMi aruanded (1. osa),

SPIMi deklarantide tegevusload ja kolmandate riikide käitiste käitajate

registreerimine (2. osa) alates 31. detsembrist 2024 lõpliku perioodi

ET 35 ET

ettevalmistamiseks.

SPIMi 3. etapp: 2. osa, millele lisanduvad SPIMi deklaratsioonid ja sertifikaadid koos SPIMi

täieliku kontohaldusega (3. osa) alates lõpliku perioodi algusest, kuid ilma 1. osata (SPIMi

aruanded) alates üleminekuperioodi lõpust (31. detsember 2025).

SPIMi registri juurutamine kahes etapis/osas

SPIMi 1. etapp (SPIMi 1. osa kasutuselevõtt ja selle käitamine 2023. aasta neljandast

kvartalist kuni 2025. aasta lõpuni) on täielikult hõlmatud üleminekuperioodi

projektikavandiga.

Kahel alloleval joonisel näitlikustatakse kogu lõpliku süsteemi kahes etapis kasutuselevõtu

lähenemisviisi, sealhulgas kasutajakogukondi, asjaomaseid välissüsteeme ja peamisi üksusi,

kelle tegevust asjaomastes etappides hallatakse. Välissüsteeme ja üksusi on täpsemalt

kirjeldatud järgmises jaos.

SPIMi 2. osa ulatus: SPIMi kaupade importijate esitatavaid SPIMi aruandeid hõlmavale

1. osale lisandub SPIMi tegevuslubasid ja käitisi hõlmav 2. osa (allolevatel joonistel mõlemad

kujutatud rohelisega), mis võetakse kasutusele 31. detsembril 2024, nagu on ette nähtud

SPIMi määrusega. 1. ja 2. osa hoitakse seejärel kogu ülejäänud üleminekuperioodi jooksul

käigus ja arenduses. SPIMi tegevuslubade ja käitiste osa integreeritakse SPIMi lõplikku

süsteemi, samal ajal kui SPIMi aruannete osa kõrvaldatakse üleminekuperioodi lõpuks

kasutuselt. 1. ja 2. osa liidestavad SPIMi registri riikide tolliasutuste impordisüsteemide ja

seestöötlemisprotseduuri süsteemidega ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ELi

tollivaldkonna tugisüsteemidega, et tagada kohustuste täitmine ja seejuures võimalikult väike

koormus kaubandusele. SPIMi 2. osaga valmistutakse lõpliku süsteemi kasutuselevõtuks, sest

selle raames võetakse kasutusele lõpliku süsteemi esimene komponent.

SPIMi 2. etapi ajakava: algab 31. detsembril 2024 ja lõppeb 31. detsembril 2025, mil algab

lõplik periood. Kasutajakogukonda laiendatakse kolmandate riikide käitiste käitajatele ning

SPIMi deklarandid peavad hankima nõutavad tegevusload lõplikuks perioodiks.

Ü le

m in

ek up

er io

od i a

lg us

1.

10 .2

02 3

31 .1

2. 20

24

Lõ pl

ik u

pe rio

od i a

lg us

1.

1. 20

26

SPIMi 3.

osa Deklaratsioonid, kontod ja

riskianalüüs

SPIMi 2. osa Tegevusload ja käitised

SPIMi 1. osa Aruanded

SPIMi 1. etapp SPIMi 2. etapp SPIMi 3. etapp

SPIMi üleminekuperiood SPIMi lõplik periood

ET 36 ET

SPIMi 3. osa ulatus: SPIMi deklaratsioonide, kontode ja riskijuhtimise osa (alljärgneval

joonisel tähistatud lilla värviga) võetakse kasutusele lõpliku perioodi alguses, st ajakava

kohaselt 1. jaanuaril 2026. See kujutab endast SPIMi lõpliku süsteemi põhiosa. SPIMi 3. osa

sisaldab ka vajalikke liideseid riikide impordisüsteemidega SPIMi tegevuslubade jaoks

(EU CSW-CERTEXi kaudu), ühtse keskplatvormiga SPIMi sertifikaatide ostmiseks, HKSi,

OLAFi ja riiklike pädevate asutuste süsteemidega. Peale selle lisatakse sellega SPIMi

Juurdepääs UUMDS2 kaudu Juurdepääs UUMDS2 kaudu

Juurdepääs UUMDS2 kaudu Juurdepääs UUMDS2 kaudu

Euroopa Komisjon Riiklikud pädevad

asutused

Tegevusloaga SPIMi deklarandid

Kolmandate riikide käitiste käitajad

EOS-CRS

TARIC

CS/RD2

Järelevalve 3

Riikide tolliasutuste seestöötlemise protse-

duuri haldamise süsteemid

Riikide tolliasutuste impordideklaratsioonide

haldamise süsteemid

SPIMi 2. etapp alates 31.12.2024

Imporditud kaubad

SPIMi kaubad

Kolmandate riikide käitiste

käitajad

Heide

SPIMi deklarantide tegevusload

Tegevusloaga SPIMi deklarandid

Võrdlus- andmed

ET 37 ET

registrisse SPIMi sertifikaatide funktsioonid ning ka kõik riskijuhtimisfunktsioonid. Kuna

SPIMi sertifikaadi- ja riskijuhtimismoodulites käsitletakse konfidentsiaalset teavet ning

tehakse seiret kohustuste täitmatajätmise ja kõrvalehoidmisega seotud juhtumite üle, on

SPIMi 3. osas hallatav teave tundlik ja nõuab äärmiselt turvalisi protsesse. Lõpliku perioodi

jooksul hoitakse seda osa jätkuvalt käigus ja arenduses.

SPIMi 3. etapi ajakava: algab 1. jaanuaril 2026 ja kattub lõpliku perioodiga. Selle etapi

käigus käitatakse paralleelselt ja tihedas koostoimes vaid SPIMi 2. ja 3. osa, sest 1. osa on

seotud konkreetselt üleminekuperioodiga ning kõrvaldatakse kasutuselt. Kasutajakogukonda

laiendatakse riikide tolliasutustele.

SPIMi 3. osa ulatus: SPIMi deklaratsioonide, kontode ja riskijuhtimise osa (alljärgneval

joonisel tähistatud lilla värviga) võetakse kasutusele lõpliku perioodi alguses, st ajakava

kohaselt 1. jaanuaril 2026. See kujutab endast SPIMi lõpliku süsteemi põhiosa. SPIMi 3. osa

sisaldab ka vajalikke liideseid riikide impordisüsteemidega SPIMi tegevuslubade jaoks

(EU CSW-CERTEXi kaudu), ühtse keskplatvormiga SPIMi sertifikaatide ostmiseks,

süsteemiga CRMS2 ELi tolliasutuste riskijuhtimisega seotud teabe vahetamiseks, HKSi,

OLAFi ja riiklike pädevate asutuste süsteemidega. Peale selle lisatakse sellega SPIMi

registrisse SPIMi sertifikaatide funktsioonid ning ka kõik riskijuhtimisfunktsioonid. Kuna

SPIMi sertifikaadi- ja riskijuhtimismoodulites käsitletakse konfidentsiaalset teavet ning

tehakse seiret kohustuste täitmatajätmise ja kõrvalehoidmisega seotud juhtumite üle, on

SPIMi 3. osas hallatav teave tundlik ja nõuab äärmiselt turvalisi protsesse. Lõpliku perioodi

jooksul hoitakse seda osa jätkuvalt käigus ja arenduses.

SPIMi 3. etapi ajakava: algab 1. jaanuaril 2026 ja kattub lõpliku perioodiga. Selle etapi

käigus käitatakse paralleelselt ja tihedas koostoimes vaid SPIMi 2. ja 3. osa, sest 1. osa on

seotud konkreetselt üleminekuperioodiga ning kõrvaldatakse kasutuselt. Kasutajaskonda

laiendatakse riikide tolliasutustele.

SPIMi 3. etapp – kõrgetasemeline arhitektuur

ET 38 ET

-

-

-

-

-

- -

-

Kõrgel tasemel turbega protsessid

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.12.2025

COM(2025) 989 final

ANNEXES 1 to 3

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega muudetakse määrust (EL) 2023/956 seoses selle kohaldamisala laiendamisega

tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste meetmetega

{SEC(2025) 989 final} - {SWD(2025) 987 final} - {SWD(2025) 988 final} -

{SWD(2025) 989 final}

ET 1 ET

I LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

(1) punktis 2 asendatakse tabel „Raud ja teras“ järgmisega:

„[Raud ja teras

CN-kood Kasvuhoonegaas

72 – Raud ja teras

Välja arvatud:

7202 21 00, 7202 29 –

Ferrosiliitsium

7202 30 00 –

Ferrosilikomangaan

7202 50 00 –

Ferrosilikokroom

7202 70 00 –

Ferromolübdeen

7202 80 00 –

Ferrovolfram ja

ferrosilikovolfram

7202 91 00 – Ferrotitaan,

ferrosilikotitaan

7202 92 00 –

Ferrovanaadium

7202 93 00 –

Ferronioobium

7202 99 – Muud:

7202 99 10 –

Ferrofosfor

7202 99 30 –

Ferrosilikomagneesium

7202 99 80 – Muud

7204 – Malmi ja terase

jäätmed ja jäägid;

praagitud raua või terase

valuplokid

ümbersulatamiseks

Süsinikdioksiid

2601 12 00 – Aglomeeritud

rauamaagid ja -kontsentraadid, v.a

põletatud püriidid

Süsinikdioksiid

7301 – Rauast või terasest Süsinikdioksiid

ET 2 ET

sulundkonstruktsioonid, puuritud,

perforeeritud või mitte,

monoliitsed või monteeritavad;

keevitatud kujuprofiilid, rauast või

terasest

7302 – Raudteede ja trammiteede

rauast või terasest

konstruktsioonielemendid:

rööpad, hammas- ja kontrarööpad,

pöörmed, riströöpad,

pöörmekangid jm ristühendused,

liiprid, lukuliiprid, aluslapid,

sidelapid, kiilud, tugiplaadid,

tugipadjad, tõmmitsad, kandurid,

rööpapoldid jm detailid rööbaste

ühendamiseks või kinnitamiseks

Süsinikdioksiid

7303 00 – Malmist torud ja

õõnesprofiilid Süsinikdioksiid

7304 – Igasugused õmbluseta

torud ja õõnesprofiilid, rauast või

terasest (v.a malmist)

Süsinikdioksiid

7305 – Muud raud- ja terastorud

(näiteks keevitatud, needitud või

muu õmblusega), ümmarguse

ristlõikega, välisläbimõõduga üle

406,4 mm

Süsinikdioksiid

7306 – Muud raud- või terastorud

ning õõnesprofiilid (näiteks

lahtiste, keevitatud, needitud või

muul viisil ühendatud õmblustega)

Süsinikdioksiid

7307 – Rauast või terasest

toruliitmikud (näiteks muhvid,

põlved)

Süsinikdioksiid

7308 – Rauast või terasest

metallkonstruktsioonid (v.a

rubriigi 9406 kokkupandavad

ehitised) ja nende osad (näiteks

sillad, sillasektsioonid,

lüüsiväravad, tornid,

sõrestikmastid, katusekatted,

katusefermid, uksed, aknad, nende

raamid, lävepakud, aknaluugid,

balustraadid, piilarid ja sambad);

tahvlid, vardad, kujuprofiilid,

Süsinikdioksiid

ET 3 ET

torud jms konstruktsioonides

kasutatavad raud- või terastooted

7309 00 – Rauast või terasest

reservuaarid, tsisternid, paagid

jms mahutid mis tahes ainete

jaoks (v.a suru- või vedelgaas),

mahuga üle 300 liitri,

vooderdusega või ilma,

soojusisolatsiooniga või ilma,

mehaaniliste ja soojustehniliste

seadmeteta

Süsinikdioksiid

7310 – Rauast või terasest

tsisternid, vaadid, trumlid,

plekknõud, toosid jm mahutid mis

tahes ainete jaoks (v.a suru- või

vedelgaas), mahuga kuni 300

liitrit, vooderdusega või ilma,

soojusisolatsiooniga või ilma,

mehaaniliste ja soojustehniliste

seadmeteta

Süsinikdioksiid

7311 00 – Rauast ja terasest suru-

või vedelgaasimahutid Süsinikdioksiid

7312 10 – Rauast või terasest

keerutatud traat, trossid ja kaablid

Süsinikdioksiid

7314 39 00 – Muud raud- ja

terastraadist võred, võrgud, tarad,

lõikumiskohtades keevitatud

Süsinikdioksiid

7318 – Rauast või terasest kruvid,

poldid, mutrid, võtmega

keeratavad puidukruvid,

kruvikonksud, needid, tüüblid,

splindid, seibid (sh vedruseibid)

jms tooted

Süsinikdioksiid

7320 20 89 – Muud rauast või

terasest keerdvedrud

Süsinikdioksiid

7320 90 90 – Muud rauast või

terasest vedrud ja vedrulehed

Süsinikdioksiid

7323 94 00 – Rauast (v.a malmist)

või terasest laua-, köögi- jm

majapidamistarbed ning nende

osad, emailitud

Süsinikdioksiid

ET 4 ET

7323 99 00 – Muud laua-, köögi-

jm majapidamistarbed ning nende

osad

Süsinikdioksiid

7325 – Muud rauast või terasest

valatud tooted

Süsinikdioksiid

7326 – Muud raud- ja terastooted Süsinikdioksiid

]“;

(2) lisatakse järgmine tabel:

„[Kombineeritud metalltooted

CN-kood Kasvuhoonegaas

7314 31 00 – Muud raud- ja

terastraadist võred, võrgud,

tarad, lõikumiskohtades

keevitatud, tsingiga pinnatud

või kaetud

Süsinikdioksiid

7314 41 00 – Raud- ja

terastraadist võred, võrgud,

tarad, lõikumiskohtades

keevitamata, tsingiga pinnatud

või kaetud

Süsinikdioksiid

7314 49 00 – Raud- ja

terastraadist võred, võrgud,

tarad, lõikumiskohtades

keevitamata (v.a tsingiga

pinnatud või kaetud või plastiga

kaetud)

Süsinikdioksiid

7317 00 – Rauast või terasest

naelad, tihvtid, rõhknaelad,

klambrid (v.a rubriigis 8305

nimetatud) jms tooted, samast

või muust materjalist (v.a

vasest) peadega

Süsinikdioksiid

ex 7415 10 00 – Naelad, tihvtid,

rõhknaelad, klambrid jms

vasest tooted või vaskpeadega

raud- ja terastooted, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid

ex 8302 42 00 – Muud

mitteväärismetallist

kinnitusdetailid, furnituurid jms

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 5 ET

mööbli jaoks, terast või

alumiiniumi sisaldavad

ex 8302 49 00 – Muud

mitteväärismetallist

kinnitusdetailid, furnituurid jms

tooted, terast või alumiiniumi

sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8309 90 90 – Muud korgid,

punnid ja kaaned (k.a

mitteväärismetallist

pealekeeratavad korgid ja

kaaned, valamisavaga korgid,

pudelite korgikapslid, prundid,

plommid, keermestatud korgid

jm pakkimis- ning

sulgemisvahendid), terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8408 20 10 – Survesüütega

sisepõlemis-kolbmootorid

(diiselmootorid või

pooldiiselmootorid)

tööstuslikuks kokkupanekuks:

alamrubriigi 8701 10

üheteljelistele aiatraktoritele,

rubriigi 8703

mootorsõidukitele, rubriigi

8704 mootorsõidukitele

silindrite töömahuga kuni 2 500

cm³ ja rubriigi 8705

mootorsõidukitele

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8408 20 51 – Survesüütega

sisepõlemis-kolbmootorid

(diiselmootorid või

pooldiiselmootorid) grupi 87

sõidukitele, võimsusega kuni 50

kW

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8408 20 55 – Survesüütega

sisepõlemis-kolbmootorid

(diiselmootorid või

pooldiiselmootorid) grupi 87

sõidukitele, võimsusega üle 50

kW, kuid mitte üle 100 kW

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8408 20 57 – Survesüütega

sisepõlemis-kolbmootorid

(diiselmootorid või

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 6 ET

pooldiiselmootorid) grupi 87

sõidukitele, võimsusega üle 100

kW, kuid mitte üle 200 kW

8408 20 99 – Survesüütega

sisepõlemis-kolbmootorid

(diiselmootorid või

pooldiiselmootorid) grupi 87

sõidukitele, võimsusega üle 200

kW

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8408 90 65 – Survesüütega

sisepõlemis-kolbmootorid

(diiselmootorid või

pooldiiselmootorid), uued,

võimsusega üle 200 kW, kuid

mitte üle 300 kW

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8408 90 67 – Survesüütega

sisepõlemis-kolbmootorid

(diiselmootorid või

pooldiiselmootorid), uued,

võimsusega üle 300 kW, kuid

mitte üle 500 kW

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8413 30 – Kütusepumbad,

määrdeõlipumbad,

jahutusvedelikupumbad

sisepõlemis-kolbmootorite

jaoks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8413 70 35 – Muud

tsentrifugaalpumbad,

väljalaskeotsaku läbimõõduga

kuni 15 mm

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8416 10 – Vedelkütusepõletid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8416 20 – Muud põletid, k.a

kombineeritud

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8416 90 00 – Põletite,

mehaaniliste kihtkollete, k.a

nende mehaaniliste restide,

mehaaniliste tuhaeemaldite jms

seadmete osad, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8418 10 – Kombineeritud

ehitusega külmikud-

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 7 ET

sügavkülmikud, eraldi

välisustega või sahtlitega või

nende kombinatsioonid

ex 8418 99 90 – Külmutus- ja

sügavkülmutusseadmete ning

soojuspumpade osad, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8419 89 10 – Jahutustornid

(gradiirid) ja samalaadsed

seadmed otseseks (vaheseinata)

jahutamiseks tsirkuleeriva

veega

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8419 89 98 – Muud seadmed

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8419 90 85 – Masinate,

tööstusotstarbeliste ja

laboratoorsete seadmete osad,

terast või alumiiniumi

sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8420 91 – Rullid (valtsid)

kalandritele jm

rullimisseadmetele

(valtsimisseadmetele) (v.a

metallide ning klaasi

valtsimiseks)

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8421 23 00 –

Sisepõlemismootorite õli- ja

kütusefiltrid, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8424 30 – Aurujoapritsid,

liivapritsid jms seadmed

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8424 82 10 –

Kastmisseadmed

põllumajanduses ja aianduses

kasutamiseks, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8424 89 – Muud

mehaanilised seadmed

(käsiajamiga või mitte) vedelike

või pulbrite pritsimiseks ja

pihustamiseks, mujal

nimetamata, terast või

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 8 ET

alumiiniumi sisaldavad

ex 8424 90 – Mehaaniliste

seadmete, tulekustutite,

pihustuspüstolite jms seadmete;

liivapritside, aurujoapritside

jms seadmete osad, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8425 31 00 – Elektrimootoriga

vintsid ja kepslid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8425 39 00 – Muud vintsid ja

kepslid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8425 42 00 – Muud

hüdraulilised tungrauad ja

tõstukid transpordivahendite

tõstmiseks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8426 19 00 – Muud

sildkraanad, laadimissillad,

pukk-kraanad, mobiilsed

tõsteraamid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8426 99 00 – Muud laevade

mastnoolkraanad; kraanad, k.a

kaabelkraanad; mobiilsed

tõsteraamid, kärutõstukid ning

kraanaga varustatud veokid:

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8427 90 00 – Muud tõste- või

teisaldusmehhanismiga

varustatud mitte-iseliikuvad

veokid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8428 20 – Pneumaatilised

elevaatorid ning konveierid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8428 33 00 – Pidevtoimega

lintelevaatorid ja lintkonveierid

kaupadele ja materjalidele

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8428 39 90 – Muud

pidevtoimega elevaatorid ja

konveierid kaupadele ja

materjalidele

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8428 70 00 – Tööstusrobotid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8428 90 – Muud tõste-, siirde- Süsinikdioksiid ja

ET 9 ET

ning teisaldusmehhanismid,

mujal nimetamata

perfluorosüsinikud

8430 61 00 – Mitte-iseliikuvad

tampimismasinad ja

pinnasetihendusmehhanismid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8430 69 00 – Muud mitte-

iseliikuvad masinad ja

mehhanismid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8431 10 00 – Osad rubriigi

8425 masinatele (talid ja

tõstukid (v.a skipptõstukid),

vintsid, pelid (kepslid) ja

tungrauad), terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8431 20 00 – Osad rubriigi

8427 masinatele

(kahvellaadurid ning muud

tõste- või

teisaldusmehhanismiga

varustatud veokid), terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8431 31 00 – Osad liftidele,

skipptõstukitele ja

eskalaatoritele, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8431 39 00 – Muud osad

rubriigi 8428 masinatele, terast

või alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8431 49 – Muud osad rubriikide

8426, 8429 ja 8430 masinatele

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8432 80 00 – Muud põllu-, aia-

ja metsatöömasinad maa

ettevalmistamiseks ning

kultiveerimiseks; rullid

spordiväljakute ja muruplatside

korrashoiuks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8432 90 00 – Maa

ettevalmistamiseks ning

kultiveerimiseks ettenähtud

põllu-, aia- ja metsatöömasinate

ning spordiväljakute ja

muruplatside korrashoiuks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 10 ET

ettenähtud rullide osad

8450 11 – Täisautomaatsed

kodumajapidamises või

pesulates kasutatavad

pesumasinad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8450 12 00 – Muud

kodumajapidamises või

pesulates kasutatavad

pesumasinad, sisseehitatud

tsentrifugaalkuivatiga

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8450 19 00 – Muud

kodumajapidamises või

pesulates kasutatavad

pesumasinad, mahutavusega

kuni 10 kg kuiva pesu

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8451 21 00 – Kuivatusmasinad

(pesukuivatusmasinad)

mahutavusega kuni 10 kg kuiva

pesu

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8454 10 00 – Metallurgias ja

valutööstuses kasutatavad

konverterid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8454 20 00 – Metallurgias ja

valutööstuses kasutatavad

valuvormid ja valukopad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8454 30 – Metallurgias ja

valutööstuses kasutatavad

valamismasinad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8464 10 00 – Saagpingid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8464 90 00 – Muud tööpingid

kivi, keraamika, betooni,

asbesttsemendi jms materjalide

töötlemiseks, seadmed klaasi

külmtöötlemiseks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8474 10 00 – Seadmed pinnase,

kivide, maakide jm

tahkemineraalide (sh pulbri- või

pastalaadsete) sorteerimiseks,

sõelumiseks, eraldamiseks ja

uhtmiseks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 11 ET

8474 20 00 – Seadmed pinnase,

kivide, maakide jm

tahkemineraalide (sh pulbri- või

pastalaadsete) purustamiseks ja

peenestamiseks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8474 39 00 – Muud seadmed

pinnase, kivide, maakide jm

tahkemineraalide (sh pulbri- või

pastalaadsete) segamiseks või

sõtkumiseks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8479 10 00 – Seadmed

kommunaal- ja ehitustöödeks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8480 50 00 – Klaasivormid,

rauda sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8501 32 00 –

Alalisvoolumootorid;

alalisvoolugeneraatorid (v.a

fotoelektrilised generaatorid),

võimsusega üle 750 W, kuid

mitte üle 75 kW

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8501 53 81 – Mitmefaasilised

vahelduvvoolumootorid,

võimsusega üle 75 W, kuid

mitte üle 375 kW

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8504 31 80 – Muud trafod

võimsusega kuni 1 kVA

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8504 33 00 – Muud trafod

võimsusega üle 16 kVA, kuid

mitte üle 500 kVA

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8504 50 00 – Induktiivpoolid

ja drosselid, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8515 39 90 – Muud seadmed

metallide kaarkeevitamiseks (sh

plasmakaarkeevituseks)

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 11 10 – Elektritöödel

kasutatav vasest mähisetraat,

lakk- või emailisolatsiooniga,

terast või alumiiniumi sisaldav

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 11 90 – Elektritöödel Süsinikdioksiid ja

ET 12 ET

kasutatav vasest mähisetraat,

isoleeritud (v.a lakk- või

emailisolatsiooniga), terast või

alumiiniumi sisaldav

perfluorosüsinikud

ex 8544 19 00 – Elektritöödel

kasutatav mähisetraat muust

materjalist kui vasest,

isoleeritud, terast või

alumiiniumi sisaldav

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 49 20 –

Telekommunikatsioonis

kasutatavad pistikühendusteta

isoleeritud elektrijuhtmed

pingele kuni 80 V, mujal

nimetamata, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 49 91 –

Pistikühendusteta isoleeritud

elektrijuhtmed pingele kuni

1 000 V, voolu juhtivate

isoleeritud soonte läbimõõduga

üle 0,51 mm, mujal

nimetamata, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 49 93 –

Pistikühendusteta isoleeritud

elektrijuhtmed pingele kuni 80

V, mujal nimetamata (v.a

mähisetraat, koaksiaalsed

juhtmed, liiklusvahendites

kasutatavad juhtmekomplektid

ja juhtmed voolu juhtivate

isoleeritud soonte läbimõõduga

üle 0,51 mm), terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 49 95 –

Pistikühendusteta isoleeritud

elektrijuhtmed pingele üle 80

V, kuid alla 1 000 V, mujal

nimetamata (v.a mähisetraat,

koaksiaalsed juhtmed,

liiklusvahendites kasutatavad

juhtmekomplektid ja juhtmed

voolu juhtivate isoleeritud

soonte läbimõõduga üle 0,51

mm), terast või alumiiniumi

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 13 ET

sisaldavad

ex 8544 49 99 –

Pistikühendusteta isoleeritud

elektrijuhtmed pingele 1 000 V,

mujal nimetamata (v.a

mähisetraat, koaksiaalsed

juhtmed, liiklusvahendites

kasutatavad juhtmekomplektid

ja juhtmed voolu juhtivate

isoleeritud soonte läbimõõduga

üle 0,51 mm), terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 60 10 – Isoleeritud

elektrijuhtmed pingele üle

1 000 V, vasest, mujal

nimetamata, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8544 60 90 – Isoleeritud

elektrijuhtmed, muust kui

vasest, pingele üle 1 000 V,

mujal nimetamata, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8704 21 – Mootorsõidukid

täismassiga kuni 5 t, v.a 8704

21 39 ja 8704 21 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8704 22 – Mootorsõidukid

täismassiga üle 5 t, kuid mitte

üle 20 t, v.a 8704 22 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8704 23 10 –

Mootorsõidukid täismassiga üle

20 t, v.a 8704 23 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8704 31– Üksnes

sädesüütega sisepõlemis-

kolbmootoriga käitatavad

mootorsõidukid, täismassiga

kuni 5 t, v.a 8704 31 39 ja 8704

31 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8704 32 10– Üksnes

sädesüütega sisepõlemis-

kolbmootoriga käitatavad

mootorsõidukid, täismassiga üle

5 t, v.a 8704 32 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 14 ET

ex 8704 41– Nii survesüütega

sisepõlemis-kolbmootori

(diisel- või

pooldiiselmootoriga) kui ka

elektrimootoriga käitatavad

mootorsõidukid, täismassiga

kuni 5 t, v.a 8704 41 39 ja 8704

41 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8704 42 – Nii survesüütega

sisepõlemis-kolbmootori

(diisel- või

pooldiiselmootoriga) kui ka

elektrimootoriga käitatavad

mootorsõidukid, täismassiga üle

5 t, kuid mitte üle 20 t, v.a 8704

42 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8704 43 – Nii survesüütega

sisepõlemis-kolbmootori

(diisel- või

pooldiiselmootoriga) kui ka

elektrimootoriga käitatavad

mootorsõidukid, täismassiga üle

20 t, v.a 8704 43 99

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8704 60 00 – Ainult

elektrimootoriga käitatavad

mootorsõidukid kaubaveoks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8704 90 00 – Muud

mootorsõidukid kaubaveoks

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8706 00 – Rubriikide 8701–

8705 mootorsõidukite šassiid

koos mootoriga

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8707 10 – Kered rubriigi 8703

sõidukitele

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8708 40 – Rubriikide 8701–

8705 mootorsõidukite

käigukastid ja nende osad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8708 70 – Rubriikide 8701–

8705 mootorsõidukite rattad,

nende osad ja tarvikud

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8708 80 – Rubriikide 8701–

8705 mootorsõidukite

vedrustussüsteemid ja nende

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ET 15 ET

osad (sh amortisaatorid)

ex 8708 91 – Radiaatorid ja

nende osad järgmiste sõidukite

tööstuslikuks

kokkumonteerimiseks:

alamrubriigi 8701 10

üheteljelised aiatraktorid;

rubriigi 8703 sõidukid; rubriigi

8704 sõidukid, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 8716 80 00 – Muud käsitsi

lükatavad või tõmmatavad

sõidukid

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

8716 90 90 – Muud haagiste,

poolhaagiste ja muude sõidukite

osad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

9018 32 10 – Torujad

metallnõelad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 9018 90 75 –

Närvistimulatsiooniseadmed,

terast või alumiiniumi

sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 9018 90 84 – Muud

instrumendid ja seadmed, terast

või alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 9027 10 90 – Muud gaasi- ja

suitsuanalüsaatorid, terast või

alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

9401 79 00 – Metallkarkassiga

istmed

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

9403 10 – Metallist

kontorimööbel

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 9403 20 – Muu

metallmööbel, terast või

alumiiniumi sisaldav

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

ex 9406 90 90 –

Kokkupandavad ehitised, terast

või alumiiniumi sisaldavad

Süsinikdioksiid ja

perfluorosüsinikud

]“.

ET 16 ET

II LISA

IV lisa muudetakse järgmiselt:

(1) punkti 1 alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) „elektrienergia heitekoefitsient“ – ühes geograafilises piirkonnas toodetud

elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmine;

f) „energiaostuleping“ – leping, mille alusel isik nõustub otse elektritootjalt

elektrienergiat ostma ja mis hõlmab elektrienergia füüsilist tarnimist;“;

(2) punkt 3 asendatakse järgmisega:

„Konkreetses käitises toodetud keerukate kaupade tegeliku seonduva eriheitkoguse

kindlakstegemisel kasutatakse järgmist valemit:

kus

‒ AttrEmg on kaubale (g) omistatud heitkogus,

‒ ALg on kauba tootmismaht, mis tähendab aruandeperioodil selles käitises

toodetud kauba kogust, ja

‒ EEInpMat on tootmisprotsessis tarbitud sisendmaterjalidega (lähteainetega)

seonduv heitkogus. Arvesse võetakse ainult sisendmaterjale (lähteaineid), mis on

loetletud I ja VIII lisas ning mis on pärit kolmandatest riikidest ja territooriumidelt,

mille suhtes ei kohaldata III lisa punkti 1 kohast erandit. EEInpMat arvutatakse

järgmiselt:

kus

‒ Mi on tootmisprotsessis kasutatud sisendmaterjali (lähteaine) (i) mass ja

‒ SEEi on sisendmaterjaliga (lähteainega) (i) seonduv eriheitkogus. SEEi puhul

kasutab käitise käitaja selle käitise heite väärtust, kus sisendmaterjal (lähteaine)

toodeti, tingimusel et selle käitise andmeid on võimalik asjakohaselt mõõta.

I lisa punktides „Raud ja teras“, „Alumiinium“ ning „Kombineeritud metalltooted“

loetletud kaupade puhul sõltub Mi siiski kauba tootmisel sisendmaterjalina

(lähteainetena) kasutatava kauba koostisest.“;

(3) punkt 4.2.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.1. Kolmandale riigile, kolmandate riikide rühmale ja kolmanda riigi

piirkonnale määratud vaikeväärtus

ET 17 ET

Vaikeväärtuseks määratakse kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda

riigi piirkonna elektrienergia heitekoefitsient, mis põhineb parimatel komisjonile

kättesaadavatel andmetel.“;

(4) punkt 4.2.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.2. Alternatiivsed vaikeväärtused

Kui kolmandale riigile, kolmandate riikide rühmale või kolmanda riigi piirkonnale

määratud vaikeväärtused ei ole kättesaadavad, määratakse elektrienergia

alternatiivseks vaikeväärtuseks liidu elektrienergia heitekoefitsient.

Kui usaldusväärsete andmete põhjal on võimalik tõendada, et kolmanda riigi,

kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna elektrienergia heitekoefitsient

on väiksem kui komisjoni poolt asjaomasele riigile, riikide rühmale või piirkonnale

määratud vaikeväärtus või väiksem kui liidu elektrienergia heitekoefitsient, võib

kõnealuse riigi, riikide rühma või piirkonna puhul kasutada alternatiivset

vaikeväärtust, mis põhineb asjaomase riigi, riikide rühma või piirkonna

elektrienergia heitekoefitsiendil.“;

(5) punktis 4.3 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Kui kolmas riik või kolmandate riikide rühm tõendab komisjonile usaldusväärsete

andmete põhjal, et kolmanda riigi või kolmandate riikide rühma keskmine

elektrienergiaallikate heitekoefitsient või hinnakujundusallikate CO2 heite koefitsient

on väiksem kui kaudse heite vaikeväärtus, kehtestatakse selle riigi või riikide rühma

jaoks sellel keskmisel elektrienergiaallikate heitekoefitsiendil või keskmisel

CO2 heite koefitsiendil põhinev alternatiivne vaikeväärtus.“;

(6) punkti 5 muudetakse järgmiselt:

a) alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) selle elektrienergia kogus, mille puhul tegelikku seonduvat heitkogust soovitakse

kasutada, on kaetud importija või tegevusloaga SPIMi deklarandi ja kolmandas riigis

asuva elektritootja vahelise energiaostulepinguga. Lubatud on ka

energiaostulepingud, millesse on kaasatud vahendajad, tingimusel et on võimalik

tõendada kontrollitavat lepingulist suhet elektritootja, vahendajate ning importija või

SPIMi deklarandi vahel seoses elektrienergiaga, mille puhul tegelikku heitkogust

soovitakse kasutada;“;

b) punkt b jäetakse välja;

c) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) kõik päritoluriigi, sihtriigi, ja kui see on kohaldatav, kõikide transiidiriikide

vastutavad põhivõrguettevõtjad on elektrikoguse, mille puhul tegelikku seonduvat

heitkogust soovitakse kasutada, püsikindlalt registreerinud eraldatud

ülekandevõimsuse hulka arvamiseks, ning käitise määratud võimsuse ja

elektritoodangu näitajate puhul kasutatakse üht ja sama ajaühikut, mis ei tohi olla

pikem kui üks tund. See kriteerium ei pea olema täidetud, kui elektrienergia

impordiks mõeldud ülekandevõimsust jaotatakse võimsuse kaudse jaotamise teel;“.

ET 18 ET

III LISA

Lisatakse VIII lisa:

„VIII LISA

Sisendmaterjalina (lähteainetena) käsitatavate SPIMiga hõlmamata kaupade ja

asjaomaste kasvuhoonegaaside loetelu

Raud ja teras

CN-kood Kasvuhoonegaas

ex 7204 Malmi ja terase

jäätmed ja jäägid; praagitud

valuplokid ja teras

ümbersulatamiseks, välja

arvatud tarbimisjärgsed jäägid

Süsinikdioksiid

Alumiinium

CN-kood Kasvuhoonegaas

ex 7602 Alumiiniumijäätmed ja

-jäägid, välja arvatud

tarbimisjärgsed jäägid

Süsinikdioksiid

“.

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12.06.2026

kohtumistel. Lühiülevaade eurorühma 11. 06. 2026 aasta kohtumise teemadest.

Eurorühmas arutlevad euroala rahandusministrid majandusseisu ja Rahvusvahelise Valuutafondi

poolt koostatud euroala poliitikate läbivaatuse tulemuste üle. Laiendatud eurorühmas on teemaks EL

majanduslik ja energiavaldkonna julgeolek (samuti koostöös IMFiga) ning Euroopa tehnoloogiline

suveräänsus.

ECOFIN kohtumisel soovib nõukogu eesistuja saavutada tubakadirektiivide muudatuse ja süsiniku

piirimeetme ulatuse laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete teemalised kokkulepped.

Jätkub kapitaliturgude integratsiooni teemaliste õiguslike ettepanekute poliitiline arutelu

keskendudes järelevalvele. Komisjon tutvustab Euroopa poolaasta kevadpaketti. Traditsiooniliselt on

päevakorras Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja majandus- ja rahandusmõjud.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen

Ligi. Nõukogu ja eurorühma kõrval toimuvad Luksemburgis ka Euroopa Investeerimispanga ja

Euroopa Stabiilsusmehhanismi aastakoosolekud.

I. Eurorühm

Tavaformaadis toimuva eurorühma ministrid saavad traditsiooniliselt ülevaate euroala

makromajanduslikest arengutest. Rahvusvaheline Valuutafond tutvustab euroala poliitikate

läbivaatuse tulemusi.

Laiendatud formaadis on päevakorras EL majanduslik ja energiavaldkonna julgeolek (koostöös

IMFiga) ning Euroopa tehnoloogiline suveräänsus.

2

II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN) 12.06.2026

1. Tubaka maksustamise pakett

a) Nõukogu direktiiv tubakatoodete aktsiisimaksu struktuuri ja määrade kohta

b) Nõukogu direktiiv tubakatoodete aktsiisimaksu üldise korralduse kohta

- Üldine lähenemine

Komisjon avaldas direktiivide muudatusettepanekud 2025 juulis ning sisuline töö algas septembris.

Direktiivi eelnõu peamine eesmärk on hõlmata uut liiki tubakatooteid (näiteks e-sigareti vedelikud),

et kehtestada ühesugused aktsiisiga maksustamise reeglid. Lisaks tõstetakse tubakatoodete aktsiisi

alammäärasid ning kehtestatakse kohustus korrigeerida neid alammäärasid tarbijahinnaindeksi ja

hinnataseme indeksi muutustega. Direktiivi rakendamise ajaks pakutakse 2028. aastat.

Probleeme on olnud eelnõu kvaliteediga. Direktiivi eelnõus esitatud mõisted on ebamäärased,

mitmeti tõlgendatavad ja võimaldavad aktsiisi maksmisest kõrvalekaldeid. Mõistete mitmeti

tõlgendamise võimalus soodustab samasuguse tubakatoote erinevat kohtlemist ja maksustamist

liikmesriikides. See toob kaasa ühisturu moonutused. Laialivalguvalt määratletud mõisted tõstavad

administreerimise koormust ja mõjutavad maksutulude vähenemist. Eesti on teinud ettepanekuid

mida ei ole arvestatud.

Eesti on põhimõtteliselt vastu indekseerimisele, eriti aga korrigeerimisele hinnataseme indeksiga.

Eelnõus pakutud indekseerimise mehhanism on väga keeruline ja puudub selgus, millist eesmärki

soovitakse saavutada. HTI rakendamise tulemusena tekib igal riigil oma aktsiisi alammäär. Sellist

lähenemist ei ole ühisturu tingimustes mõistlik toetada. Eesmärgiks peab olema alammäära

ühtlustamine. Erinev aktsiisi alammäär aitab kaasa turumoonutustele, ebavõrdsele konkurentsile ja

aktsiisitulude vähenemisele riikides, kus HTIst tuleneva kohustusliku aktsiisitõusu tulemusena

kaotatakse tulusid piirikaubandusele või salaturule. Eesti suhteline hinnatase on viimaste aastate

jooksul kasvanud ning kasvutrend on jätkuv. Eestil on ühine piir kolmanda riigiga. Salakaubana

kinnipeetud tubakatoodete kogus on viimastel aegadel mitmekordistunud, salaturu osatähtsus on

oluliselt kasvanud. Aktsiisitasemelt on Eesti EL seitsmes riik.

Kompromissi vaimus võime nõustuda THI abil korrigeerimisega, juhul kui kehtib ühtne reegel

kõikidele liikmesriikidele, mille kohaselt maksimaalne aktsiisi alammäära tõus on 6% kolme aasta

kohta ning esimene aktsiisitõus toimub pärast seda, kui kõik riigid on saavutanud aktsiisi alammäära

nõutaval tasemel. Eelnõu järgi peavad kõik riigid hiljemalt aastaks 2033 saavutama nõutava

alammäära taseme ehk esimene korrigeerimine peaks toimuma arvatavasti 3 aastat hiljem, (2037).

THI abil korrigeerimise valem tuleks eelnõu tekstist välja võtta, sest see on arusaamatu ja ning ei ole

kooskõlas ei tekstiga ega ka korrigeerimise mõttega.

Küsitav on kas direktiivi ülevõtmine ja rakendamine on teostatav 2028. aastal. Vaja on muuta ka IT-

süsteeme seoses tubakatoodete uuenenud struktuuriga (nt kuumutatav tubakas eraldi kategooriana).

Nõukogu läbirääkimistel lähtume Vabariigi Valitsuses 4.12.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis 23.01.2026 kinnitatud seisukohtadest Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõu kohta,

3

millega muudetakse direktiivi 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade

kohta COM(2025) 580“.

Seisukohad (täiendavad):

- Eesti peab oluliseks mõistete täpsustamist direktiivi eelnõus, et vältida mitmeti tõlgendatavust ja

probleeme aktsiisi administreerimisel.

- Eesti ei toeta aktsiisi alammäära korrigeerimist hinnataseme indeksiga (HTI) ning soovib selle välja

jätmist direktiivi eelnõust või alalist erandit Eestile HTI kohaldamata jätmise õigusele. Kui eelnevat

ei ole võimalik saavutada hääletab Eesti vastu.

2. Euroopa Liidu määrus süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamise ja nõuetest

kõrvalehoidmise meetmete kohta

- Üldine lähenemine

Komisjon esitas 2025. a detsembris ettepaneku laiendada süsiniku piirikohandusmeedet (SPIM)

väärtusahelas tagapool olevate kaupadele (tootmisahela järgmise etapi tooted ehk nn downstream

tooted), mis sisaldavad alumiiniumi, terast või rauda ning mille tootmine Euroopa Liidus kuulub EL

heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). Algne (2025 a detsembrikuine) ettepanek sisaldas 180

SPIM senisele ulatusele täiendavat kaubakoodi. Eesti kehtiv seisukoht selles osas on, et me toetame

süsiniku piirimeetme laiendamist sellistele toodetele, mis sisaldavad suures osas, eelistatult vähemalt

70%, alumiiniumi, terast või rauda, et tagada nende toodete Euroopa Liidus tootjatele aus konkurents

ning vältida olukorda, kus ELi tootjad peavad kandma CO₂-heitkoguse kulu tooraine ja toote tasandil,

kuid sama materjali sisaldavate imporditud valmistoodetega seotud heitkoguse eest tasuda ei tule.

Leiame, et SPIM määruse muudatus peab keskenduma strateegiliselt olulistele ning Euroopa Liidus

piisava tootmismahuga kaupadele.

Läbirääkimiste tulemusel on liikmesriigid pakkunud süsteemi laiendamiseks lisaks üle 1000

kaubakoodi, mille osas ei ole esitatud objektiivseid põhjendusi. Osad liikmesriigid on rahul komisjoni

esialgse ettepanekuga ning mõned sooviksid nimekirja lühendada. Seetõttu on eesistuja lähenenud

toodete laiendamisele kriteeriumipõhiselt - esmalt vaadatakse tooteid, mis kuuluvad samadesse

tolliklassifikatsiooni gruppidesse (HS/CN koodid) nagu komisjoni esialgses ettepanekus olevad

kaubad ning millel on nendega sarnane kasutus, asendatavus või seos tootmisahelas (nt erinevad

metallvõred); lisaks peavad need vastama teatud heitekünnisele (vähemalt 50 000 t CO2 tonni kauba

kohta). Seejärel hinnatakse iga tooterühma eraldi, võttes arvesse selle kliimamõju, tähtsust

kaubanduses ja tarneahelates, võimalikku süsinikulekke või kõrvalehoidmise riski ning seda, kas

toote lisamine aitaks kaasa SPIMi eesmärkidele ilma ettevõtjatele ja ametiasutustele

ebaproportsionaalset koormust tekitamata. Eesti peab mõistlikuks ühiste objektiivsete

kriteeriumidega kompromissi otsimist, sh et selles arvestatakse SPIMi üldeesmärke ning püütakse

piirata halduskoormust. Samas oleme mures, et mis tahes algatuse lisa 1 nimekirja (ehk SPIMi

kohaldusala) laiendamisele puudub mõjuanalüüs ning tegelik nende lisamisega kaasnev hinna- ja

halduskoormus, toodete alumiiniumi/raua/terase sisaldus ja ELi tootmismaht on teadmata. Seetõttu

võib Eesti jääda hääletusel erapooletuks.

4

Seisukoht (täiendav):

-Eesti toetab süsiniku piirimeetme laiendamist toodetele, millel on märkimisväärne kliimamõju ning

mis sisaldavad olulises ulatuses, eelistatult vähemalt 70% piirimeetmega hõlmatud algmaterjale

(alumiinium, teras või raud). Kui lisatavate toodete puhul ei ole nimetatud kriteeriumid täidetud või

mõjusid hinnatud, võib Eesti nõukogu üldise lähenemisviisi ja eelnõu lõppteksti hääletamisel jääda

erapooletuks.

Meie põhisõnumid:

- Peame oluliseks, et SPIMi laiendamine toimuks eesmärgipäraselt, läbimõeldult ja

proportsionaalselt keskendudes tegeliku kliimamõjuga sektoritele ja toodetele.

- Laiendamise peamine eesmärk peaks olema süsinikulekke vähendamine seal, kus mõju heitkoguste

vähendamisele on suurim, mitte määruse formaalne laiendamine võimalikult paljudele

imporditavatele toodetele.

- Peame jätkuvalt oluliseks tõsta praegust imporditud SPIM kaupade massipõhist lävendit (50 tonni

aastas) näiteks 75 või 100 tonnini, et paremini arvestada süsteemi laiendamise mõjuga ja vältida

sellega seotud halduskoormuse ebaproportsionaalset kasvu.

- Et tagada võrdsemad tingimused nn uute (laiendamisega lisatavate) ja vanade (senise SPIM

kohaste) importijate vahel, oleksime eelistanud, et süsteemi laiendusega hõlmatavate toodete

importijatele kehtiks 2028. aastal üheaastane üleminekuperiood ilma finantskohustusteta, sarnaselt

algse SPIM ettevalmistusetapile.

- Peame õigustatuks näha ettenägematuteks olukordadeks ette võimalus toodete ajutiselt SPIM

kohaldusalast välja arvamiseks ning pooldame sellise võimaluse säilitamist määruses.

Oma sõnumites toetume Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja

nõuetest kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi kohta, mis on heaks

kiidetud 30.04.2026 Vabariigi Valitsuse istungil ja 15.05.2026 Riigikogu ELAKis.

3. Kapitaliturgude integratsiooni ja järelevalve pakett

a) Kapitaliturgude lõimumise ja järelevalve edasiarendamise teemaline direktiiv

b) Kapitaliturgude lõimumise ja järelevalve edasiarendamise teemaline määrus

c) Arvelduse lõplikkuse määrus

- Poliitiline arutelu

Eelmisel kahel nõukogu koosolekul väärtpaberituru integratsiooni paketti juba arutati. Seekord on

teema jälle päevakorras eesmärgiga poliitilist tähelepanu kõrgel hoida. Seletuskirja koostamise ajaks

nõukogu eesistujalt täiendavat materjali laekunud ei ole. Eeldatavasti on sarnaselt maikuisele

arutelule ka seekord peamine rõhk järelevalve teemal, mis on poliitiliselt kõige enam vastuolusid

tekitanud.

5

Paketti (MISP) kuuluvad ettepanekud avaldas komisjon 04.12.2025. Eesmärk on integreerida ELi

kapitaliturgusid ja parandada ELi finantsteenuste ühtse turu toimimist nii investoritele, ettevõtjatele

kui kogu ELi majandusele. Selleks tehakse muudatusi erinevates valdkondades – väärtpaberibörsid,

arveldamine, investeerimisfondid, finantsjärelevalve. Ühtlasi püütakse enam soodustada digitaalsete

tehnoloogiate (eelkõige hajusraamatu tehnoloogia, ehk DLT) kasutuselevõttu finantssektoris. Kõige

vastuolulisemaks teemaks on kujunenud väärtpaberituru taristu erinevate osade (süsteemselt olulised

väärtpaberibörsid, väärtpaberite keskdepositooriumid, kesksed vastaspooled) ning krüptovarateenuse

osutajate (CASP) finantsjärelevalve viimine EL tasandile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Asutuse (ESMA) juurde. Paketi aruteludes nõukogu töögruppides on jõutud ECOFINi toimumise

ajaks ühe korra läbi arutada kõik teemad. Küprose eesistumise jooksul ei ole nõukogu ühise

lähenemise kinnitamine realistlik, vähemalt mitte terve paketi kohta.

Eelmise ministrite tasemel toimunud arutelu järel (5.05.2026) on nn. G6 EL riikide grupp (Saksamaa,

Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland ja Poola) koostanud ühiskirja kapitaliturgude tugevdamise

ja integreerimise teemal, et toetada EL majanduskasvu ja investeeringuid. Kirjas on kuus prioriteetset

suunda: (i) investeerimisfondide piiriülesus; (ii) pankade ja kauplemisplatvormide võrdne konkurents

ja läbipaistvus; (iii) turutaristu tugevdamine, ESMA järelevalvepädevuse ja -võimekuse laiendamine

suurematele kesksetele vastaspooltele ja väärtpaberihoidlatele ning kauplemisplatvormidele; (iv)

krüptovarade turu tugevdamine; (v) finantstehnoloogiate innovatsioon (s.h. innovatsioonimandaat

ESMA-le) ja (vi) ESMA tulevikuvõimekus.

Meie seniste seisukohtadega G6 grupi kirjas toodud prioriteetsed suunad vastuollu ei lähe.

Lähtume Vabariigi Valitsuse 19.03.2026 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt

10.04.2026 kinnitatud seisukohtadest:

 Toetame ELi turgude lõimimise ja finantsjärelevalve paketi eesmärke, mis on seotud nii

investoritele kui emitentidele turule pääsu laiendamisega, sh järelevalve suuremat

ühtlustamist, piiriüleste teenuste osutamise tõkete kaotamist, tõhususe suurendamist, kulude

kahandamist ja lihtsustamist. Peame oluliseks, et kavandatavad meetmed võimaldaksid neid

eesmärke ka praktikas saavutada.

 Järelevalvega seonduvate muudatuste tegemisel on oluline, et halduskoormus kokkuvõttes ei

suureneks ning kaasnevad kasud efektiivsuse suurenemisest ületaksid võimalikke negatiivseid

mõjusid, mis võivad tuleneda võimalikust järelevalvega kaasnevate kulude suurenemisest.

 Peame oluliseks, et finantsturuosalistele oleks tagatud võimalikult suur selgus

finantsjärelevalve ülesannete täitmisel ning välditaks järelevalve võimalikku dubleerimist.

 Toetame kauplemiskohtadega seonduvaid muudatusi eeldusel, et need annavad tegelikku ja

tõendatavat lisaväärtust Euroopa Liidu kapitaliturgude toimimisele, suurendavad

läbipaistvust ja järelevalve tõhusust ning ei too kaasa ebamõistlikku koormust turuosalistele

ega olulist kahjulikku mõju väiksematele turgudele. Muudatuste rakendamisel peab olema

tagatud õiguskindlus ning selge jaotus Euroopa Liidu tasandi ja riiklike pädevate asutuste

rollide vahel.

 Toetame ELi tasandil väärtpaberite kauplemisjärgse taristu integreerimist ja tõhusamaks

muutmist, tagades tehnoloogianeutraalsuse ja innovatsiooni. Toetame EL-tasandi

järelevalve tugevdamist proportsionaalselt ja riskipõhiselt. Muudatused peavad aitama

tugevdada väikeste turgude konkurentsivõimet.

 Toetame arvelduse lõplikkust käsitleva õigusraamistiku ajakohastamist ja ühtlustamist ELi

tasandil ning peame Euroopa Komisjoni ettepanekut põhjendatuks ja vajalikuks, kuna see

6

aitab suurendada õigusselgust ja vähendada õiguslikke riske piiriülestes arveldustes. Eesti

jaoks on keskse tähtsusega õiguskindlus, tehnoloogianeutraalsus ning proportsionaalsus, et

tagada finantsturgude stabiilne ja tõhus toimimine. Samuti on oluline tagada piisav

üleminekuaeg, mida Euroopa Komisjoni ettepanekus on tehtud.

 Toetame fondivalitsejatega seotud muudatusi, mis aitavad tõhustada fondide piiriülest

tegutsemist ning ühtlustada järelevalvet ja on kantud eelkõige halduskoormuse

vähendamisest.

 Toetame süsteemselt oluliste ja märkimisväärse piiriülese mõjuga krüptovarateenuse

osutajate viimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) järelevalve alla. Me

ei pea otstarbekaks, et ESMA teostaks järelevalvet kõigi küptovarateenuse osutajate üle,

millega kaasneks meie hinnangul liigsed täiendavad kulud ja halduskoormus turuosalistele.

 Toetame hajusraamatutehnoloogia (nt plokiahela) pilootrežiimis tehtavaid muudatusi mis

avardavad turuosalistele võimalusi režiimi laialdasemaks kasutamiseks.

5. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis

- Teave eesistujalt ja komisjonilt

Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse

seisust.

6. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja majanduslik ja rahanduslik mõju

- Arvamuste vahetus

Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga. Komisjon teeb ülevaate Ukraina

rahastamisprogrammide seisust, väljamaksetest, Ukraina majanduse ja rahanduse olukorrast.

7. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taastekavade kohta

- Kinnitamine

Nõukogu kinnitab Slovakkia, Portugali, Hispaania, Poola ja Belgia taastekavade muudatused.

8. Euroopa poolaasta 2026: Kevadpakett

- Tutvustus Euroopa Komisjonilt

- Arvamuste vahetus

Tegemist on kevadpaketi tutvustamisega komisjoni poolt. Iga liikmesriigi kohta avaldatakse 3. juunil

riigiaruanne, milles kõrvutatakse olukorda varasemate riigipõhiste soovitustega. Ühtlasi avaldatakse

uued riigipõhised soovitused, mis kinnitatakse ECOFIN nõukogus juulikuus.

Eesti riigiaruandearuandes (2026) toodud diagnoos

Majanduskasv oli 2025. aastal tagasihoidlik 0,6%, mida mõjutasid geopoliitilised pinged, nõrk

välisnõudlus ning kõrge inflatsioon (millest ca pool tuli maksutõusudest). Tööpuudus tõusis 2025.

aasta alguses 8,6%-ni, kuid langes aasta lõpuks 6,4%-le. Palkade kasv aeglustus ning tööjõupuudus

püsib, eriti teaduse, tehnoloogia, inseneri, matemaatika (STEM) erialadel ja tervishoius. Noorte

tööpuudus ületas 20%. Piirkondlikud erinevused, eriti Ida-Viru maakonnas, on märkimisväärsed.

Rahvastiku vananemine ja oskuste nappus on jätkuvad väljakutsed.

7

Valitsussektori eelarvepuudujääk suurenes 2025. aastal 2,0 %-ni SKP-st ning 2026. aastaks

prognoositakse selle tõusu 4,5%-ni. Maksutõusud ja uued maksud aitasid puudujääki vähendada, kuid

kaitsekulutuste kasv (5% SKP-st 2026. aastal) ja sotsiaalkulutused avaldavad tugevat survet.

Maksutulu sõltub suurel määral tööjõu- ja tarbimismaksudest.

Majandustegevus on koondunud Tallinnasse ja Tartusse, teised piirkonnad jäävad oluliselt alla EL

keskmisele. Ida-Virumaa seisab silmitsi tööstusliku ümberkorraldusega.

Põlevkivi osakaal energeetikas on vähenemas, kuid sõltuvus fossiilkütustest on jätkuvalt arvestatav.

2025. aastal oli taastuvenergia osakaal elektritootmises 67,9%. Energiaturvalisuse nimel on

suurendatud elektrivõrgu vastupidavust ja laiendatud piiriüleseid ühendusi. Kütusehindade volatiilsus

ja energiatõhususe aeglane paranemine on jätkuvad probleemid.

Kuigi Eesti teadusbaas on kvaliteetne ja ettevõtete R&D investeeringud on kasvanud, on

patenditegevus vähenenud ning teadus- ja ettevõtluskoostöö piiratud. Innovatsioonitoetuste süsteem

vajab täiendamist eriti väikeettevõtete rahastamiseks. Tehisintellekti kasutuselevõtt on kiirenemas,

kuid vajab täiendavat tuge.

Vaesusrisk on eriti kõrge puudega inimeste, eakate ja üksikvanematega perede seas.

Sotsiaalhoolekande kulutused on madalad ning tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus ning

taskukohasus on piirkonniti ebaühtlane. Tervishoius on puudus töötajatest, eriti maapiirkondades.

Eesti haridussüsteem on kvaliteetne, kuid õpetajate nappus ja varajane koolist väljalangemine on

probleemid. STEM erialade lõpetajate arv väheneb ning täiskasvanute koolitusvõimalused on

piirkonniti ebavõrdsed. Noorte töötuse ja haridusest/täiendõppest väljas olevate (NEET) määr on

kõrge, eriti maapiirkondades. Välismaise tööjõu kaasamine on oluline oskuste nappuse

leevendamiseks.

Eluaseme hinnad ja üürihinnad on oluliselt tõusnud, eriti Tallinnas ja selle ümbruses, põhjustades

kulusurvet eriti madala sissetulekuga perede seas. Uute elamute ehitus on aeglustunud tööjõupuuduse

ja ehituskulude tõusu tõttu. Energiatõhususe parandamiseks vajab vana hoonestus renoveerimist.

Sotsiaaleluaseme pakkumine on piiratud.

Eesti on kliimamuutustele tundlik ning vajab suuri investeeringuid kohanemiseks. Raport märgib ära

ka soode taastamist ja turba tootmise vähendamist, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside

emissiooni.

Rail Baltica ehitus on tähtis ja lõpuni ehitamist vajav taristuprojekt. Teedeehitus ja liiklusohutus

vajavad täiendavat tähelepanu.

9. Euroopa majandusjuhtimise raamistik: Nõukogu soovitus ja otsus ülemäärase

eelarvepuudujäägi menetluse kohta

a) Riiklikud vabastusklauslid: Nõukogu soovitus (õiguslik alus (EL) 2024/1263)

b) (lahtine) Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta (õiguslik alus EL

toimimise lepingu artikkel 126(12))

- Kinnitamine

8

Nõukogu kinnitab Hispaania eelarvepuudujäägi vabastusklausli kaitsekulude suurendamiseks.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlustega seonduvad ettepanekud selguvad 3.06.26 avaldatavas

komisjoni paketis.

Eelarvetasakaalu nõuete ajutise vabastusklausli võimalikust laiendamisest lähitulevikus

Üks liikmesriik on teinud ettepaneku, et vabastusklausli ulatust tuleks kaitsekulutustelt laiendada ka

meetmetele, mis toetaks majapidamisi ja ettevõtteid energiahindade tõusu mõju leevendamisel.

Komisjonilt on oodata ettepanekut vabastusklausli ulatuse laiendamiseks selliselt, et see võimaldaks

toetada EL energiasüsteemi vastupidavust nii majapidamiste kui ettevõtete investeeringute kaudu.

Need meetmed peaksid olema ajutised ja sihitud ning samal ajal tuleb säilitada fiskaalne

jätkusuutlikkus ning ühtse turu terviklikkus.

Praktikas tähendab see, et iga vabastusklauslit kasutav riik peab esitama uue vabastusklausli

kohaldamise taotluse ning nõukogu tegema iga riigi vabastusklausli soovituse kohta uue otsuse.

Kaitse tugevdamiseks mõeldud leevenduse lahjendamine energiameetmete kaasamiseks tähendaks

riikidele, kes kaitsekulusid maksimaalselt suurendavad (1,5 % SKPst aastas) motivatsiooni

kaitsekulusid suurendada vähem, näiteks lükates edasi tarneid, ja selle asemel teha energiameetmeid.

Meie põhisõnum võimalikul vabastusklausli ulatuse laiendamise arutelul:

- Eesti arvates on praegu kaitsevõime tugevdamine prioriteet ning valitsussektori eelarvetasakaalu

reeglites erandite tegemine õigustatud üksnes kaitseotstarbeks.