ET ET

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Viide: Ares(2026)4752349 - 11/05/2026

Brüssel, XXX …［ ］(2026) XXX eelnõu

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) …/ XXX,

millega määratakse kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused LHÜde tasuta eraldamiseks

ajavahemikul 2026–2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 Euroopa Parlament ja nõukogu

(EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Komisjon ei ole seda eelnõu vastu võtnud ega heaks kiitnud. Kõik väljendatud seisukohad on komisjoni talituste esialgsed seisukohad ja neid ei saa mingil juhul käsitada komisjoni ametlikku seisukohta väljendavatena.

EUROOPA KOMISJON

ET 1 ET

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) …/...,

XXX, millega määratakse kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused LHÜde tasuta

eraldamiseks ajavahemikul 2026–2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2

Euroopa Parlament ja nõukogu (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ,1 eriti selle artikli 10a lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni otsusega 2011/278/EL2 määrati kindlaks 54 võrdlusalust, mille alusel eraldatakse tasuta LHÜsid (edaspidi „võrdlusalused“), ja nende võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2013–2020. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/3313 asendati otsus 2011/278/EL ja sätestati identsed lähtepunktid iga võrdlusaluse väärtuse ajakohastamise iga-aastaste vähendamismäärade kindlaksmääramiseks ajavahemikuks 2021–2030.

(2) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/4474 määrati kindlaks läbivaadatud võrdlusalused ajavahemikuks 2021–2025 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2. Ajavahemiku 2026–2030 läbivaadatud võrdlusalused peavad andmete esitamise ja iga-aastase vähendamismäära kohaldamise osas põhinema uuel võrdlusperioodil. Seepärast tuleks kõnealused läbivaadatud väärtused kehtestada käesolevas määruses.

(3) Direktiivi 2003/87/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959,5 et viia liidu heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“)

1ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj . 2Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/278/oj). 3Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj). 4Komisjoni 12. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.3.2021, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/447/oj ). 5Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb turustabiilsuse loomist ja toimimist ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi reserv (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134,

ET 2 ET

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119,6 milles on seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga. Selle tulemusena muudeti komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2066,7 mis käsitleb kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust, komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/2122,8 ning delegeeritud määrust (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil, muudeti komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2024/873.9 Kõnealused direktiivi 2003/87/EÜ, rakendusmääruse (EL) 2018/2066 ja delegeeritud määruse (EL) 2019/331 muudatused on seega asjakohased võrdlusaluste läbivaadatud väärtuste kindlaksmääramisel ajavahemikuks 2026–2030.

(4) Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda lõigu punktile c määratakse ajavahemiku 2026–2030 läbivaadatud võrdlusalused kindlaks kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaselt 2021. ja 2022. aasta kohta esitatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste kasvuhoonegaaside heite tõhusust. Iga võrdlusaluse puhul arvutatakse iga võrdlusaluse alusel tootvate käitiste keskmine kasvuhoonegaaside heite tõhusus 2021. ja 2022. aastal. Võttes aluseks iga võrdlusaluse 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmise väärtuse võrdluse delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas sätestatud võrdlusaluste väärtustega, tuleb iga võrdlusaluse jaoks kindlaks määrata iga-aastased vähendamismäärad 14-aastaseks ajavahemikuks 2007/2008–2021/2022. Neid iga- aastaseid vähendamismäärasid kasutatakse seejärel selleks, et arvutada ekstrapoleerimise teel võrdlusaluse väärtuste vastavad vähendamised 20-aastasel ajavahemikul 2007/2008–2027/2028. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda lõigu punktile d ei tohiks 20 aasta jooksul kohaldatav vähendamine olla väiksem kui 6 % ega suurem kui 50 %. Vastavalt artikli 10a lõike 2 neljandale lõigule kohaldatakse aromaatsete süsivesinike ja sünteesgaasi võrdlusaluste ajakohastamise suhtes erisätteid, millega viiakse kohandamise protsendimäär kooskõlla rafineerimistehaste võrdlusaluste suhtes kohaldatava protsendimääraga. Kuna direktiiviga (EL) 2023/959 lahutati rafineerimistehaste ja vesiniku võrdlusaluste ajakohastamine, ei kohaldata vesiniku võrdlusaluste ajakohastamise suhtes neid erisätteid, millega viiakse aromaatsete süsivesinike ja sünteesgaasi võrdlusaluste ajakohastamine kooskõlla rafineerimistehaste võrdlusaluste ajakohastamisega.

(5) Vastavalt direktiiviga (EL) 2023/959 kehtestatud heite muudetud määratlusele ja vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2026/389 tuleb naatriumkarbonaadi

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj ). 6Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj ). 7Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2066/oj). 8Komisjoni 17. oktoobri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2122, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse ajakohastamisega (ELT L, 2023/2122, 18.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2122/oj). 9Komisjoni 30. jaanuari 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/873, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/331 seoses kogu liitu hõlmavate üleminekueeskirjadega lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L, 2024/873, 4.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/873/oj).

ET 3 ET

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

võrdlusaluse ajakohastamise metoodikas võtta arvesse vastavat vahepealset heidet,10 mille seiret ja aruandlust tehakse kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/2066. Selleks tuleks ajavahemikul 2026–2030 lisada need heitkogused naatriumkarbonaadi võrdlusaluse väärtusele arvutuse viimase etapina pärast iga-aastase vähendamismäära kohaldamist 20-aastase ekstrapoleerimisperioodi jooksul.

(6) Selleks et tagada võrreldavus võrdlusaluste eelmise ajakohastamisega, tuleks delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisa 2. jaos loetletud võrdlusaluste puhul, mida varem mõjutas kütuse- ja elektrialaste õigusnormide vahetatavus, võtta iga sellise võrdlusaluse alusel tootva 10 % kõige tõhusama käitise keskmise kasvuhoonegaaside heitetõhususe puhul arvesse nende elektritarbimisest tulenevat kaudset heidet, kui neid kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise muudetud võrdlusaluste kindlaksmääramiseks ajavahemikuks 2026–2030.

(7) Delegeeritud määruses (EL) 2024/873 on sätestatud ka elektrist toodetud mõõdetava ja mõõdetamatu soojuse lisamine soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste hulka ning seda tuleks arvesse võtta ajavahemikul 2026–2030 kohaldatavate läbivaadatud võrdlusaluste väärtuste kindlaksmääramisel.

(8) Lisaks muudeti delegeeritud määrusega (EL) 2024/873 mitut võrdlusalust seoses mõistete ja süsteemipiiridega. Kõnealuse määrusega avati seega paagutatud maagi võrdlusalus ning valge ja halli tsemendi klinkri võrdlusalus vastavalt alternatiivsetele aglomeeritud rauamaagi toodetele ja alternatiivsetele hüdraulilistele sideainetele. Lisaks lisati vesiniku võrdlusalusesse või ammoniaagi võrdlusalusesse vee elektrolüüsi teel toodetud vesinik. Neid muudatusi tuleks arvesse võtta ajavahemiku 2026–2030 läbivaadatud võrdlusaluste kindlaksmääramisel.

(9) Delegeeritud määrusega (EL) 2024/873 muudeti ka kuummetalli võrdlusalust, lisades selle võrdlusalusega hõlmatud toodete määratlustesse ja süsteemipiiridesse terase tootmise otsese redutseerimise tehnoloogia abil. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda lõigu punktile e ei võeta ajavahemikul 2026–2030 käitiste keskmise kasvuhoonegaaside heite tõhususe arvutamisel läbivaadatud võrdlusaluste väärtuste puhul arvesse terase tootmist kuummetalli võrdlusaluse alusel, kasutades otsese vähendamise tehnoloogiat.

(10) Liikmesriigid esitasid komisjonile 30. septembriks 2024 direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1 kohaselt selliste käitiste loetelu, mis sisaldavad LHÜde tasuta eraldamiseks vajalikku teavet. Tagamaks, et võrdlusalused põhinevad õigetel andmetel, kontrollis komisjon põhjalikult LHÜde tasuta eraldamise seisukohast oluliste andmete täielikkust ja järjepidevust. Vajaduse korral palus komisjon asjaomastelt pädevatelt asutustelt selgitusi ja parandusi. Komisjon pidas ka tehnilist mõttevahetust sidusrühmadega, et tagada põhjalik konsulteerimine nende konkreetsete seisukohtadega. Selle menetluse tulemusena koguti täpseid, järjepidevaid ja võrreldavaid andmeid kõigi selliste direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud paiksete käitiste kasvuhoonegaaside heite tõhususe kohta, kes esitasid taotluse LHÜde tasuta eraldamiseks kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikliga 4. Seda kvaliteetset andmekogumit kasutati kõigi 54 võrdlusaluse läbivaadatud võrdlusaluste kindlaksmääramiseks ajavahemikuks 2026– 2030.

10Komisjoni 23. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/389, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/447 seoses sooda võrdlusaluse läbivaadatud väärtuse kindlaksmääramisega 2025. aastaks (ELT L, 2026/389, 26.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/389/oj).

ET 4 ET

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

(11) Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artiklitega 27 ja 27a on mitu liikmesriiki otsustanud jätta käitised nende sätete alusel ajavahemikuks 2026–2030 ELi HKSist välja. Seepärast ei tohiks neid käitisi läbivaadatud võrdlusaluste kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(12) Direktiiviga (EL) 2023/959 muudeti direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud teatavate tegevuskategooriate kirjeldusi ja lisati seega täiendavad käitised ELi HKSi ning selle seire- ja aruandluskohustuste kohaldamisalasse alates 1. jaanuarist 2024. Seega on alates 1. jaanuarist 2024 ELi HKSiga hõlmatud mitu täiendavat käitist, sealhulgas enne seda kuupäeva tegutsenud käitised. Kuna need käitised liitusid ELi HKSiga pärast 2021. ja 2022. aastat, mis on asjakohased andmete esitamiseks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 11, ei tohiks ajavahemiku 2026–2030 läbivaadatud võrdlusaluste väärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta nende esitatud andmeid ajavahemiku kohta enne seda, kui nende suhtes hakati kohaldama seire- ja aruandluskohustusi.

(13) Delegeeritud määrus (EL) 2019/331 sisaldab eeskirju heitkoguste kindlaksmääramiseks allkäitise tasandil, et tagada mõõdetava soojuse, süsinikku sisaldavate heitgaaside ja ülekantud CO 2 impordi, ekspordi ja ettevõttesisese tootmisega seotud heitkoguste järjepidev käsitlemine. Selleks määrati kindlaks asjakohased heitekoefitsiendid, kasutades soojus- ja kütusepõhise võrdlusaluse väärtusi, mida omakorda ajakohastati, kohaldades kindlaksmääratud iga-aastaseid vähendamismäärasid. Soojuse impordi puhul, mille heitekoefitsiendid on teadmata või ei ole selgelt kindlaks määratud, ja soojuse ekspordi puhul kasutati väärtust 40,5 t CO 2 ekvivalenti/TJ. See väärtus saadi, kohaldades soojuspõhise võrdlusaluse väärtuse suhtes 14-aastasel ajavahemikul 2007/2008–2021/2022 iga-aastast vähendusmäära 2,5 %. Heitgaasi ekspordi puhul lahutati heitgaasi tegelikust heitekoefitsiendist väärtus 37,4 t CO2 ekvivalenti/TJ. See väärtus vastab maagaasi heitekoefitsiendile (56,1 t CO 2 ekvivalenti/TJ), mis on korrutatud koefitsiendiga 0,667, mis kajastab heitgaasi ja etalonkütuse maagaasi kasutamise tõhususe erinevust. Heitgaasi impordi puhul kasutati väärtust 36,5 t CO 2

ekvivalenti/TJ. See väärtus saadi, kohaldades kütusepõhise võrdlusaluse väärtuse suhtes 14-aastasel ajavahemikul 2007/2008–2021/2022 iga-aastast vähendamismäära 2,5 %. Kui elektrienergiat toodetakse käitiseosas muul viisil kui mõõdetava soojuse vahetootmise teel, kasutati väärtust 0,300 CO2 ekvivalenttonni/MWh. See väärtus vastab kogu ELi hõlmavale elektritootmise keskmisele heitekoefitsiendile.

(14) Kui käitiste esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik täpselt ja järjepidevalt kindlaks määrata tootepõhise võrdlusaluse allkäitiste heitkoguseid, eelkõige selliste käitiseosade puhul, mis impordivad või ekspordivad vahetooteid, mille tootmine on hõlmatud teise tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiiridega, ei tohiks asjaomaste allkäitiste kasvuhoonegaaside heite tõhusust läbivaadatud võrdlusaluste väärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta. See puudutab rafineerimistoodete, kuummetalli, paagutatud dololubja, ammoniaagi, aurufaasis krakkimise, fenooli/atsetooni, vesiniku ja naatriumkarbonaadi võrdlusaluse väärtuse ajakohastamist.

(15) Delegeeritud määruses (EL) 2019/331 kehtestatud metoodika heite omistamiseks eri käitiseosadele võib tuua kaasa kasvuhoonegaaside heite negatiivse tõhususe juhtudel, kui madala heitekoefitsiendiga kütuse abil toodetud soojus eksporditakse teistesse käitiseosadesse või käitistesse. Sellistel juhtudel on asjakohane määrata asjaomase käitiseosa kasvuhoonegaaside heite tõhususe väärtuseks null, et määrata kindlaks läbivaadatud võrdlusalused.

(16) Mõne tööstussektori väljendatud murede lahendamiseks teeb komisjon heitkogustega

ET 5 ET

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

kauplemise süsteemi eelseisva läbivaatamise käigus ettepaneku võtta kasutusele sektoripõhised varuvõrdlusalused. Seda tuleks rakendada, andes komisjonile konkreetse volituse määrata kindlaks sellised sektoripõhised varuvõrdlusalused ja arvutusmeetod vastavate võrdlusaluste väärtuste kindlaksmääramiseks. Selleks et tagada õigeaegne ja tõhus toetus asjaomastele sektoritele, tuleks seda muudetud metoodikat hakata kohaldama võimalikult varakult.

(17) Pidades silmas vajadust tagada õiguskindlus lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil ajavahemikuks 2026–2030, eelkõige seoses lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega 2026. aastaks, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(18) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD käesoleva määruse:

Article 1

Lisas loetletud läbivaadatud võrdlusaluseid kohaldatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel ühtlustatud viisil ajavahemikuks 2026–2030.

Article 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, [kuupäev]

Komisjoni nimel eesistuja Ursula von der Leyen

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, XXX

[…](2026) XXX draft

COMMISSION IMPLEMENTING REGULATION (EU) …/...

of XXX

determining revised benchmark values for free allocation of emission allowances for the

period from 2026 to 2030 pursuant to Article 10a(2) of Directive 2003/87/EC of the

European Parliament and of the Council

(Text with EEA relevance)

This draft has not been adopted or endorsed by the European Commission. Any

views expressed are the preliminary views of the Commission services and may not

in any circumstances be regarded as stating an official position of the Commission.

Ref. Ares(2026)4752349 - 11/05/2026

EN 1 EN

COMMISSION IMPLEMENTING REGULATION (EU) …/...

of XXX

determining revised benchmark values for free allocation of emission allowances for the

period from 2026 to 2030 pursuant to Article 10a(2) of Directive 2003/87/EC of the

European Parliament and of the Council

(Text with EEA relevance)

THE EUROPEAN COMMISSION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union,

Having regard to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council of

13 October 2003 establishing a system for greenhouse gas emission allowance trading within

the Union and amending Council Directive 96/61/EC1, and in particular Article 10a(2)

thereof,

Whereas:

(1) Commission Decision 2011/278/EU2 determined 54 benchmarks serving as basis for

free allocation (the ‘benchmarks’) and values for those benchmarks for the period

from 2013 to 2020. Commission Delegated Regulation (EU) 2019/3313 replaced

Decision 2011/278/EU and laid down identical starting points for the determination of

annual reduction rates for each benchmark value update for the period from 2021 to

2030.

(2) Commission Implementing Regulation (EU) 2021/4474 determined the revised

benchmark values for the period from 2021 to 2025 pursuant to Article 10a(2) of

Directive 2003/87/EC. The revised benchmark values for the period from 2026 to

2030 are to be based on a new reference period as regards the submission of data and

the application of the annual reduction rate. Therefore, those revised values should be

established in this Regulation.

(3) Directive 2003/87/EC was amended by Directive (EU) 2023/959 of the European

Parliament and of the Council5 to align the Union emissions trading system (‘EU

1 OJ L 275, 25.10.2003, p. 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj. 2 Commission Decision 2011/278/EU of 27 April 2011 determining transitional Union-wide rules for

harmonised free allocation of emission allowances pursuant to Article 10a of Directive 2003/87/EC of

the European Parliament and of the Council (OJ L 130, 17.5.2011, p. 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/278/oj). 3 Commission Delegated Regulation (EU) 2019/331 of 19 December 2018 determining transitional

Union-wide rules for harmonised free allocation of emission allowances pursuant to Article 10a of

Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 59, 27.2.2019, p. 8,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj). 4 Commission Implementing Regulation (EU) 2021/447 of 12 March 2021 determining revised

benchmark values for free allocation of emission allowances for the period from 2021 to 2025 pursuant

to Article 10a(2) of Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 87,

15.3.2021, p. 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/447/oj). 5 Directive (EU) 2023/959 of the European Parliament and of the Council of 10 May 2023 amending

Directive 2003/87/EC establishing a system for greenhouse gas emission allowance trading within the

Union and Decision (EU) 2015/1814 concerning the establishment and operation of a market stability

EN 2 EN

ETS’) with Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the

Council6, which sets a target of at least 55 % net emission reductions by 2030

compared to 1990. As a result, Commission Implementing Regulation (EU)

2018/20667 on the monitoring and reporting of greenhouse gas emissions was

amended by Commission Implementing Regulation (EU) 2023/21228 and Delegated

Regulation (EU) 2019/331 determining transitional Union-wide rules for harmonised

free allocation of emission allowances was amended by Commission Delegated

Regulation (EU) 2024/8739. Those amendments to Directive 2003/87/EC,

Implementing Regulation (EU) 2018/2066 and Delegated Regulation (EU) 2019/331

are therefore relevant to the determination of revised benchmark values for the period

from 2026 to 2030.

(4) In accordance with Article 10a(2), third subparagraph, point (c), of Directive

2003/87/EC, the revised benchmark values for the period from 2026 to 2030 are to be

determined on the basis of information on the greenhouse gas efficiency of

installations submitted pursuant to Article 11 of that Directive for the years 2021 and

2022. For each benchmark, the average greenhouse gas efficiency in 2021 and 2022 of

the installations producing under each benchmark is to be calculated. On the basis of a

comparison of the average value of the 10 % most efficient installations under each

benchmark with the benchmark values set out in Annex I to Delegated Regulation

(EU) 2019/331, annual reduction rates are to be determined for each benchmark for

the 14-year period from 2007/2008 to 2021/2022. Those annual reduction rates are

then to be used to calculate, by means of extrapolation, the corresponding reductions

of the benchmark values for the 20-year period from 2007/2008 to 2027/2028. In

accordance with Article 10a(2), third subparagraph, point (d), of Directive

2003/87/EC, the applied reduction over the 20-year period should not be lower than

6 % and not be higher than 50 %. Specific provisions apply for the update of the

benchmark values for aromatics and syngas, in accordance with Article 10a(2), fourth

subparagraph, that aligns the adjustment percentage with the one applying for the

refineries benchmarks. Since Directive (EU) 2023/959 decoupled the update of the

benchmark values for refineries and for hydrogen, those specific provisions aligning

the update of the benchmark values for aromatics and syngas with that of refineries do

not apply to the update of the benchmark values for hydrogen.

reserve for the Union greenhouse gas emission trading system (OJ L 130, 16.5.2023, p. 134,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj). 6 Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council of 30 June 2021 establishing

the framework for achieving climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU)

2018/1999 (OJ L 243, 9.7.2021, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj). 7 Commission Implementing Regulation (EU) 2018/2066 of 19 December 2018 on the monitoring and

reporting of greenhouse gas emissions pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament

and of the Council and amending Commission Regulation (EU) No 601/2012 (OJ L 334, 31.12.2018, p

1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2066/oj). 8 Commission Implementing Regulation (EU) 2023/2122 of 17 October 2023 amending Implementing

Regulation (EU) 2018/2066 as regards updating the monitoring and reporting of greenhouse gas

emissions pursuant to Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L,

2023/2122, 18.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2122/oj). 9 Commission Delegated Regulation (EU) 2024/873 of 30 January 2024 amending Delegated Regulation

(EU) 2019/331 as regards transitional Union-wide rules for harmonised free allocation of emission

allowances (OJ L, 2024/873, 4.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/873/oj).

EN 3 EN

(5) Following the revised definition of ‘emissions’ introduced by Directive (EU)

2023/959, and pursuant to Commission Implementing Regulation (EU) 2026/38910,

the methodology for the update of the soda ash benchmark is to consider the

corresponding intermediary emissions monitored and reported in accordance with

Implementing Regulation (EU) 2018/2066. To that end, for the period from 2026 to

2030, those emissions should be added to the soda ash benchmark value as final step

in the calculation following the application of the annual reduction rate over the 20

years extrapolation period.

(6) In view of ensuring comparability with the previous benchmark update exercises, for

the benchmarks listed under section 2 of Annex I to Delegated Regulation (EU)

2019/331, which were previously affected by the exchangeability of fuel and

electricity rules, the average greenhouse gas efficiency of the 10% most efficient

installations producing under each of those benchmarks should take into account their

indirect emissions from electricity consumption when used for determining the revised

benchmark values for free allocation of emission allowances for the period from 2026

to 2030.

(7) Delegated Regulation (EU) 2024/873 also provided for the inclusion of measurable

and non-measurable heat produced from electricity under the heat and fuel

benchmarks, and this should be considered when determining the revised benchmark

values applicable for the period from 2026 to 2030.

(8) Furthermore, Delegated Regulation (EU) 2024/873 introduced modifications to a

number of benchmarks regarding definitions and system boundaries. That Regulation

thus opened the sintered ore benchmark as well as white and grey cement clinker

benchmarks to alternative products of agglomerated iron ore and alternative hydraulic

binders, respectively. Furthermore, it included hydrogen produced from water

electrolysis in the hydrogen benchmark or ammonia benchmark. Those modifications

should be considered when determining the revised benchmark values for the period

from 2026 to 2030.

(9) Delegated Regulation (EU) 2024/873 also modified the hot metal benchmark by

adding to the definitions of products covered and the system boundaries under that

benchmark the production of steel using direct reduction technology. In accordance

with Article 10a(2), third subparagraph, point (e), of Directive 2003/87/EC, production

of steel under the hot metal benchmark using direct reduction technology is not to be

considered when calculating the average greenhouse gas efficiency of the installations

for the revised benchmark values for the period from 2026 to 2030.

(10) The list of installations containing information relevant for free allocation of emission

allowances was submitted to the Commission by the Member States by 30 September

2024 in accordance with Article 11(1) of Directive 2003/87/EC. To ensure that the

benchmark values are based on correct data, the Commission carried out in-depth

completeness and consistency checks of the data relevant for the free allocation of

emission allowances. Where appropriate, the Commission asked the concerned

competent authorities for clarifications and corrections. The Commission also held

technical exchanges with stakeholders in order to ensure in-depth consultation of their

specific views. As a result of this procedure, an accurate, consistent and comparable

10 Commission Implementing Regulation (EU) 2026/389 of 23 February amending Implementing

Regulation (EU) 2021/447 as regards the determination of a revised soda ash benchmark value for the

year 2025 (OJ L, 2026/389, 26.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/389/oj).

EN 4 EN

set of data was generated on the greenhouse gas efficiencies of all stationary

installations covered by Directive 2003/87/EC that submitted an application for free

allocation in accordance with Article 4 of Delegated Regulation (EU) 2019/331. That

high-quality dataset was used to determine the revised benchmark values for the

period from 2026 to 2030 for each of the 54 benchmarks.

(11) In accordance with Articles 27 and 27a of Directive 2003/87/EC, several Member

States have decided to exclude installations from the EU ETS for the period from 2026

to 2030 based on those provisions. Those installations should therefore not be

considered when determining the revised benchmark values.

(12) Directive (EU) 2023/959 amended the descriptions of certain categories of activities

listed in Annex I to Directive 2003/87/EC, and thereby included additional

installations in the scope of the EU ETS and its monitoring and reporting obligations

as from 1 January 2024. Hence, there is a number of additional installations covered

by the EU ETS as from 1 January 2024, including installations which have been

operating prior to that date. As those installations entered the EU ETS after the years

2021 and 2022 that are relevant for the submission of data pursuant to Article 11 of

Directive 2003/87/EC, the data reported by them for the time before they became

subject to the monitoring and reporting obligations should not be considered when

determining the revised benchmark values for the period from 2026 to 2030.

(13) Delegated Regulation (EU) 2019/331 includes rules for determining emissions at sub-

installation level to ensure the consistent treatment of emissions related to imports,

exports and in-house production of measurable heat, of carbon-containing waste gases

and of transferred CO2. For that purpose, the relevant emission factors were

determined by using the heat and fuel benchmark values which in turn had been

updated by applying the determined annual reduction rates. For heat imports with

unknown or not clearly defined emission factors and for heat exports, a value of

40,5 t CO2 equivalents/TJ was used. That value was obtained by applying an annual

reduction rate of 2,5% to the heat benchmark value for the 14-year period from

2007/2008 to 2021/2022. For waste gas exports, a value of 37,4 t CO2 equivalents/TJ

was subtracted from the actual emission factor of the waste gas. That value

corresponds to the emission factor of natural gas (56,1 t CO2 equivalents/TJ)

multiplied by a factor of 0,667 that accounts for the difference in efficiencies between

the use of the waste gas and the use of the reference fuel natural gas. For waste gas

imports, a value of 36,5 t CO2 equivalents/TJ was used. That value was obtained by

applying an annual reduction rate of 2,5 % to the fuel benchmark value for the 14-year

period from 2007/2008 to 2021/2022. In addition, where electricity is produced in a

sub-installation, other than via the intermediate production of measurable heat, a value

of 0,300 t CO2 equivalents/MWh was used. That value corresponds to the EU-wide

average emission factor for electricity production.

(14) Where, on the basis of the data reported by installations, it was not possible to

determine, in a precise and consistent way, emissions in product benchmark sub-

installations, in particular in the case of sub-installations importing or exporting

intermediate products whose production is covered by the system boundaries of

another product benchmark, the greenhouse gas efficiencies of the concerned sub-

installations should not be considered when determining the revised benchmark

values. This concerns the benchmark value updates for refinery products, hot metal,

sintered dolime, ammonia, steam cracking, phenol/acetone, hydrogen and soda ash.

EN 5 EN

(15) The methodology for attributing emissions to different sub-installations that is

established in Delegated Regulation (EU) 2019/331 can lead to negative greenhouse

gas efficiencies in cases in which heat produced using a fuel with a low emission

factor is exported to other sub-installations or installations. In such cases, it is

appropriate for the greenhouse gas efficiency of the concerned sub-installation to be

set to zero for the purpose of determining the revised benchmark values.

(16) To address concerns expressed by some industrial sectors, the Commission will

propose in the upcoming ETS revision the introduction of sector-specific fallback

benchmarks. This should be implemented by means of a specific empowerment for the

Commission to define such sector-specific fallback benchmarks and a calculation

method for the determination of the respective benchmark values. In order to ensure

timely and effective support to the sectors concerned, this revised methodology should

become applicable as early as possible.

(17) In view of the need to ensure legal certainty for harmonised free allocation of emission

allowances for the period 2026-2030, in particular concerning free allocation for the

year 2026, this Regulation should enter into force on the day following that of its

publication in the Official Journal of the European Union.

(18) The measures provided for in this Regulation are in accordance with the opinion of the

Climate Change Committee,

HAS ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

The revised benchmark values listed in the Annex shall apply for the harmonised free

allocation of emission allowances for the period from 2026 to 2030.

Article 2

This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the

Official Journal of the European Union.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Done at Brussels,

For the Commission

The President

Ursula VON DER LEYEN

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

ET ET

Viide: Ares(2026)4752349 - 11/05/2026

Brüssel, XXX …［ ］(2026) XXX eelnõu

LISA

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni rakendusmäärus (EL) .../...,

millega määratakse kindlaks võrdlusaluse muudetud väärtused LHÜde tasuta eraldamiseks ajavahemikul 2026–2030 vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2

Euroopa Parlament ja nõukogu

EUROOPA KOMISJON

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

ET ET

LISA

Võrdlusalused

Käesolevas lisas kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas sätestatud hõlmatud toodete ning hõlmatud protsesside ja heitkoguste (süsteemipiirid) määratlusi.

1. Tootepõhised võrdlusalused ilma elektritarbimise andmeid kogumata

Tootepõhine võrdlusalus 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmine

väärtus 2021. ja 2022. aastal (CO 2

ekvivalenttonni tonni kohta)

Võrdlusalus (saastekvoodid tonni

kohta) aastateks 2026– 2030

Koks 0,132 0,143

Aglomeeritud rauamaak 0,024 0,086

Kuummetall 1,360 1,248

Küpsetuseelne anood 0,300 0,290

Alumiinium 1,489 1,423

Halli tsemendi klinker 0,690 0,657

Valge tsemendi klinker 0,919 0,890

lubjakivi 0,771 0,693

Dolime 0,876 0,792

Paagutatud dololubi 1,248 1,162

Float-klaas 0,412 0,394

Värvitust klaasist pudelid ja purgid 0,284 0,242

Värvilisest klaasist pudelid ja purgid 0,255 0,233

Klaasfilamentkiust tooted 0,284 0,232

Fassaaditellised 0,101 0,085

asfaldilaoturid 0,133 0,108

Katusekivid 0,128 0,121

Pihustuskuivatatud pulber 0,055 0,046

Kips 0,049 0,045

Kuivatatud sekundaarne kips 0,010 0,009

Lühikesekiuline jõutselluloos 0,029 0,060

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Pikakiuline jõutselluloos 0,046 0,040

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Tootepõhine võrdlusalus 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmine

väärtus 2021. ja 2022. aastal (CO 2

ekvivalenttonni tonni kohta)

Võrdlusalus (saastekvoodid tonni

kohta) aastateks 2026– 2030

Termomehaaniline ja mehaaniline sulfittselluloos

0,000 0,010

Taaskasutatud paberimass 0,000 0,020

Ajalehepaber 0,018 0,149

Pinnakatteta kvaliteetpaber 0,010 0,159

Kaetud kvaliteetpaber 0,065 0,159

Koed 0,169 0,167

Testlainer ja lainestus 0,057 0,124

Pinnakatteta kartongtahvel 0,021 0,119

Kaetud pappplaat 0,034 0,137

Lämmastikhape 0,015 0,151

Adipiinhape 0,34 1,40

Vinüülkloriidmonomeer (VCM) 0,195 0,191

Fenool/atsetoon 0,233 0,219

S-PVC 0,082 0,080

E-PVC 0,184 0,161

Naatriumkarbonaat 0,748 1,122

2. Tootepõhised võrdlusalused koos elektritarbimise andmete kogumisega

Tootepõhine võrdlusalus 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmine

väärtus 2021. ja 2022. aastal (CO 2

ekvivalenttonni tonni kohta)

Võrdlusalus (saastekvoodid tonni

kohta) aastateks 2026– 2030

Rafineerimistooted 0,0251 0,0232

EAF süsinikteras 0,130 0,142

EAF kõrge legeerterasest 0,186 0,176

Raua valamine 0,212 0,164

Mineraalvill 0,413 0,341

Kipsplaat 0,125 0,122

Süsinikmust 1,320 1,048

ET ET

MASINTÕLGE Tõlgitud Euroopa Komisjoni tõlkeprogrammiga

https://language-tools.ec.europa.eu/ Digital Europe Programme Language

Tootepõhine võrdlusalus 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmine

väärtus 2021. ja 2022. aastal (CO 2

ekvivalenttonni tonni kohta)

Võrdlusalus (saastekvoodid tonni

kohta) aastateks 2026– 2030

ammoniaak 1,630 1,522

Auru krakkimine 0,657 0,638

Aromaatsed ained 0,0117 0.0232

Stüreen 0,318 0,264

Vesinik 8,24 7,98

Sünteesgaas (süngaas) 0,002 0,190

Etüleenoksiid/etüleenglükoolid 0,378 0,321

3. Soojuse ja kütuse võrdlusalused

Võrdlusalus 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmine

väärtus 2021. ja 2022. aastal (t CO 2 ekvivalenti/TJ)

Võrdlusalus (saastekvoodid/TJ)

aastateks 2026–2030

Soojuse võrdlusalus 7,4 31,2

Kütusepõhine võrdlusalus 10,7 28,1

ET ET

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, XXX

[…](2026) XXX draft

ANNEX

ANNEX

to the

Commission Implementing Regulation (EU) .../...

determining revised benchmark values for free allocation of emission allowances for the

period from 2026 to 2030 pursuant to Article 10a(2) of Directive 2003/87/EC of the

European Parliament and of the Council

Ref. Ares(2026)4752349 - 11/05/2026

EN 1 EN

ANNEX

Benchmarks

For the purposes of this Annex, the definitions of products covered and of processes and emissions

covered (system boundaries) set out in Annex I to Delegated Regulation (EU) 2019/331 shall apply.

1. Product benchmarks without collection of data on electricity consumption

Product benchmark

Average value of the 10% most efficient

installations in 2021 and 2022

(t CO2 equivalents/t)

Benchmark value

(allowances/t) for

2026-2030

Coke 0,132 0,143

Agglomerated iron ore 0,024 0,086

Hot metal 1,360 1,248

Pre-bake anode 0,300 0,290

Aluminium 1,489 1,423

Grey cement clinker 0,690 0,657

White cement clinker 0,919 0,890

Lime 0,771 0,693

Dolime 0,876 0,792

Sintered dolime 1,248 1,162

Float glass 0,412 0,394

Bottles and jars of colourless glass 0,284 0,242

Bottles and jars of coloured glass 0,255 0,233

Continuous filament glass fibre products 0,284 0,232

Facing bricks 0,101 0,085

Pavers 0,133 0,108

Roof tiles 0,128 0,121

Spray-dried powder 0,055 0,046

Plaster 0,049 0,045

Dried secondary gypsum 0,010 0,009

Short fibre kraft pulp 0,029 0,060

Long fibre kraft pulp 0,046 0,040

EN 2 EN

Product benchmark

Average value of the 10% most efficient

installations in 2021 and 2022

(t CO2 equivalents/t)

Benchmark value

(allowances/t) for

2026-2030

Sulphite pulp, thermo-mechanical and

mechanical pulp

0,000 0,010

Recovered paper pulp 0,000 0,020

Newsprint 0,018 0,149

Uncoated fine paper 0,010 0,159

Coated fine paper 0,065 0,159

Tissue 0,169 0,167

Testliner and fluting 0,057 0,124

Uncoated carton board 0,021 0,119

Coated carton board 0,034 0,137

Nitric acid 0,015 0,151

Adipic acid 0,34 1,40

Vinyl chloride monomer (VCM) 0,195 0,191

Phenol/acetone 0,233 0,219

S-PVC 0,082 0,080

E-PVC 0,184 0,161

Soda ash 0,748 1,122

2. Product benchmarks with collection of data on electricity consumption

Product benchmark

Average value of the 10% most efficient

installations in 2021 and 2022

(t CO2 equivalents/t)

Benchmark value

(allowances/t) for

2026-2030

Refinery products 0,0251 0,0232

EAF carbon steel 0,130 0,142

EAF high alloy steel 0,186 0,176

Iron casting 0,212 0,164

Mineral wool 0,413 0,341

Plasterboard 0,125 0,122

Carbon black 1,320 1,048

EN 3 EN

Product benchmark

Average value of the 10% most efficient

installations in 2021 and 2022

(t CO2 equivalents/t)

Benchmark value

(allowances/t) for

2026-2030

Ammonia 1,630 1,522

Steam cracking 0,657 0,638

Aromatics 0,0117 0.0232

Styrene 0,318 0,264

Hydrogen 8,24 7,98

Synthesis gas (syngas) 0,002 0,190

Ethylene oxide/ethylene glycols 0,378 0,321

3. Heat and fuel benchmarks

Benchmark

Average value of the 10% most efficient

installations in 2021 and 2022

(t CO2 equivalents/TJ)

Benchmark value

(allowances/TJ) for

2026-2030

Heat benchmark 7,4 31,2

Fuel benchmark 10,7 28,1

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2.

Sisukokkuvõte

Tegemist on Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivist tuleneva korralise võrdlusaluste ülevaatamisega, mille raames ajakohastatakse HKS ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute võrdlusaluseid käesoleva HKSi perioodi jaoks ehk ajavahemikuks 2026–2030. Võrdlusalused on üks osa valemist, millega HKS käitistele tasuta eraldatavate ühikute koguseid arvutatakse. Oluline on rõhutada, et praegu ei muudeta HKS- direktiivi ennast, vaid Euroopa Komisjon teeb otsuse selle direktiivi alusel antava rakendusmäärusega. HKSi laiem korraline ülevaatamine algatatakse eraldi protsessina 2026.a suvel.

Ühikute tasuta eraldamise süsteemi eesmärk on motiveerida HKS ettevõtteid heidet vähendama, parandama energiatõhusust ja võtma kasutusele puhtamaid tehnoloogiaid, samal ajal vähendades riski süsinikulekkeks EL-st välja. Seetõttu on ka võrdlusaluste perioodiline uuendamine põhimõtteliselt vajalik.

Samas näeme, et praegu kavandatav tasuta ühikute koguste vähendamise tempo on mitmes sektoris suurem, kui seda võimaldavad tehnoloogiate tegelik kättesaadavus, alternatiivkütustele ülemineku võimalused ning investeeringute realistlik ajakava käesoleval perioodil. Mitmes tööstussektoris ei ole vajalikud tehnoloogiad veel piisavalt küpsed või majanduslikult kättesaadavad, samas kui investeeringute tegemine nõuab ettevõtetelt pikaajalist planeerimist ja see omakorda prognoositavat regulatiivset keskkonda.

Lisaks tuleb arvesse võtta Euroopa energiaturu olukorda ja rahvusvahelist konkurentsi. Kui tasuta eraldatavate ühikute kogus väheneb kiiremini, kui ettevõtted suudavad reaalselt tootmist ümber kujundada või heidet vähendada, mõjutab see toodangu omahinda ning võib kaasa tuua tootmise vähenemise Euroopas ning suurendada riski süsinikulekkeks ehk tootmise liigutamiseks kolmandatesse riikidesse, kus keskkonnanõuded on madalamad. Seetõttu peame oluliseks, et võrdlusaluste ajakohastamisel arvestataks lisaks ambitsioonile ka tehnoloogilist ja majanduslikku reaalsust.

Võrdlusaluste määramismetoodika ja nende mõju tasuta eraldatavate ühikute arvule:

Liikmesriigid esitasid Komisjonile 30. septembriks 2024 käitiste nimekirja, mis sisaldas tasuta heitkoguse ühikute eraldamise arvutamiseks vajalikku teavet. Tagamaks, et võrdlusaluste väärtused põhineksid korrektsetel andmetel, kontrollis komisjon andmeid ja pidas tehnilisi arutelusid sidusrühmadega. Sellist andmestikku kasutati kõigi 54 võrdlusaluse väärtuse määramiseks ajavahemikuks 2026–2030.

Konkreetsete sektorite või allsektorite võrdlusaluste määramise lähtepunktiks on Euroopa LiiduHKS sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmised näitajad perioodil 2021-2022. Siinkohal ei ole liikmesriikidele teada, millised konkreetsed ettevõtted mingi allsektori tõhusaima 10% hulka kuuluvad ega ka see, kas sinna kuulusid sellised ettevõtted, mis 2026. aastast enam HKSi ei kuulu, kuna kasutavad oma käitises üle 95% tõendatud biomassi. Käitistele tasuta eraldatavad ühikute kogused arvutatakse välja vastavalt käitajate esitatud tegevusandmetele, mille põhjal määratakse käitise ajalooline tootmistase. Ajalooline

tootmistase korrutatakse läbi vastava sektori võrdlusalusega, süsinikulekke ülekandumise ohuteguriga ning vajadusel ka sektoriteülese parandusteguriga (inglise keeles cross sectoral correction factor, CSCF).

Kütuse ja soojuse võrdlusalused:

Kütuse ja soojuse võrdlusalused mõjutavad erinevaid tööstusharusid, kuid ei pruugi määramismeetodi tõttu piisavalt arvestada sektorite eripärasid. Praegune määramismetoodika on ebavõrdne ning annab moonutatud tulemuse, kuna tõhusad käitised ei pruugi olla samas sektoris, kui sama võrdlusalust kasutavad ettevõtted.

Eestis tähendab kütuse ja soojuse võrdlusaluse vähendamine peaasjalikult kaugkütte sektorile tasuta eraldavate lubatud heitkoguse ühikute suuremat vähendamist lähiaastail. Leevenduseks on väga suur osakaal soojatootmisest üle viidud biomassi kasutamisele, mistõttu on Eesti soojatootjad võrdlemisi heas seisus, sest biomassi kasutamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks tehtud investeeringutega on fossiilkütuste kasutust ja nendega seotud heitkoguse ühikute kulu vähendatud.

Põlevkiviõli tootvad käitised saavad kehtiva õigusraamistiku kohaselt enamiku tasuta ühikutest protsessiheite põhist võrdlusalust kasutades. Protsessiheite põhine lähenemine tähendab, et käitise tootmistasemeks loetakse käitise ajalooline heitkogus, mis tasuta ühikute koguse arvutamiseks korrutatakse läbi teguriga 0,97 (alates 2028. aastast 0,91). Protsessiheite põhist lähenemist kasutatakse juhul, kui käitiste tootele ei ole võimalik rakendada tootepõhist võrdlusalust ega soojuse või kütuse põhist võrdlusalust. Samas kohalduvad põlevkiviõli tootvatele käitistele vähesel määral ka teised võrdlusalused, mis neid käitiseid mõjutavad.

Ettepanek võrdlusaluste muutmiseks:

Mõnede tööstussektorite väljendatud murede lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku hiljemalt järgmise HKS direktiivi läbivaatamise käigus (mis algatatakse 2026.a suvel) võtta kasutusele sektoripõhised kütuste ning soojatootmise võrdlusalused. Selleks, et tagada asjaomastele sektoritele õigeaegne ja tõhus tugi, peaks selle tulemusel uuendatud metoodikat hakkama kohaldama võimalikult kiiresti. Eesti leiab, et komisjon peaks leidma võimaluse teha selline muudatus kiiremini kui korralise HKS direktiivi ülevaatamise käigus.

Koostajad

Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik ([email protected]), kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ([email protected]), välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila ([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsleri kohusetäitja Kerli Kiili.

EL asja õiguslik alus Ettepanekuga muudetakse kehtivat õigusakti ning seepärast on ettepanekul sama õiguslik alus ehk Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, mis on seotud keskkonnakaitsega.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju elus- ja looduskeskkonnale Mõju elus- ja looduskeskkonnale on positiivne. Tegemist on kehtiva süsteemi uuendamisega nii, et see motiveeriks ettevõtteid tegema investeeringuid väiksema heitega tootmisesse.

Tasuta eraldatavate ühikute eesmärk on motiveerida ettevõtteid vähendama heidet, ergutada osa ühikute tasuta eraldamisega kõige efektiivsemaid tootjaid ning vähendada süsinikulekke riski. Võrdlusalused on üks osa tasuta eraldatavate ühikute arvu määramise valemist.

Mõju majandusele HKS eesmärgiks on õiglase konkurentsi tagamine suure süsiniku jalajäljega EL ettevõtetele. Tasuta eraldatavatel ühikutel on oluline mõju HKSi kuuluva ettevõtte eelarvetele. Kui ühikuid eraldatakse tasuta vähem ning ettevõtte heide ei muutu, siis suurendab see ettevõttel heite kompenseerimiseks enampakkumisturult ühikute ostu kulu.

Kuna kõigi võrdlusaluste taset esitatud ettepanekus vähendatakse, siis omab see finantsmõju kõikidele Eesti HKS paiksete käitiste käitajatele. Mõju suurus oleneb ettevõttele tasuta eraldatavate ühikute kogusest (seda mõjutavad võrdlusaluste arv ning suurus) ning lisaks tegelikust heitkogusest (ühikute arvust) ja enampakkumisel kujunenud ühikuhinnast, ulatudes sõltuvalt ettevõttest mõnest tuhandest eurost ka miljoni euroni aastas. Tasuta eraldatavate ühikute kogus sõltub lisaks võrdlusalusest ja käitise tootmismahust konkreetsel aastal.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Riigiasutustele (Keskkonnaametile) ja kohaliku omavalitsuse asutustele mõju puudub.

Mõju riigirahandusele Otsene mõju riigirahandusele puudub, sest tasuta eraldatavate ühikute osakaal/proportsioon EL ülesest heitkogusest on HKS direktiivis sätestatud ja antud muudatus ei mõjuta seega enampakkumistel müüdavate ühikute kogust.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

Seisukohad:

1.1 Eesti toetab ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste perioodilist ülevaatamist, kuid leiame, et Euroopa Komisjoni ettepanekus vähendatakse mitme sektori võrdlusaluseid liiga kiiresti võrreldes tehnoloogiliste ja majanduslike võimaluste paranemisega. Eriti probleemseks peame kütuste ja soojuse võrdlusaluste kavandatud vähendamist.

1.2 Peame oluliseks, et võrdlusalused tagavad ettevõtetele kulude prognoositavuse ja investeerimiskindluse ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime. Seetõttu toetame võimalikult mõõdukat lähenemist võrdlusaluste uuendamisele ning näeme vajadust püüda leida õiguslik alus, et jätta aastate 2021–2025 võrdlusaluste tasemed ning seega ka ühikute tasuta eraldatavad kogused aastateks 2026-2030 kehtima.

1.3 Samuti peab Eesti oluliseks, et Euroopa Komisjon uuendab heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivi järgmise korralise ülevaatamise käigus 2026. aastal või paralleelselt eraldi kiirendatud protsessis põhjalikult võrdlusaluste määramise metoodika, et see arvestaks paremini sektorite tegelikku heite vähendamise potentsiaali ja

tehnoloogilise valmisoleku paranemist. Eelistame, et HKS direktiivi võrdlusalustega seotud osa uuendatakse võimalikult kiiresti ning muudatused jõustuvad tagasiulatuvalt alates 2026. aastast, et vältida ülemäärast mõju sektoritele käesoleval HKS perioodil (2026–2030).

Selgitus:

HKS eesmärk on toetada kulutõhusat ettevõtete heitkoguste vähendamist ning ergutada investeeringuid madalama heitega tehnoloogiatesse. Ka tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute süsteem peab jätkuvalt toetama CO2 heite vähendamist ja innovatsiooni selle saavutamiseks. Samal ajal peab tasuta eraldatavate ühikute koguse arvutusvalem ja selle tulemusel ühikute koguste muutmine olema realistlik, prognoositav ja vastama tegelikule tehnoloogilisele arengule.

Liiga järsk võrdlusaluste vähendamine tähendab praktikas tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kiiremat vähendamist ning seeläbi ettevõtjate kulubaasi kasvu. See võib omakorda vähendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide tootjatega, kus samaväärset süsinikuhinda ega selle muutmist ei kohaldata. Kuigi süsinikulekke riski vähendamiseks rakendatakse järk-järgult ka süsiniku piirikohandusmeedet, ei kata see kõiki sektoreid ega leevenda lühikeses perspektiivis konkurentsiriske täielikult. Eriti puudutab see sektoreid, kus tootmisprotsessid sõltuvad jätkuvalt fossiilkütustest või kus alternatiivenergiaallikaid kasutavad tehnoloogiad ei ole veel majanduslikult või tehniliselt laialdaselt rakendatavad.

Eesti hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanekus olevaid võrdlusaluste väärtusi mitmes sektoris liiga järsult vähendatud. Eriti probleemne on kütuste ja soojuse võrdlusaluste kavandatud langetamine. Kütuse ja soojuse võrdlusaluseid kasutatakse väga erinevate valdkondade tööstusettevõtetele ning ka kaugkütte-ettevõtetele tasuta eraldatavate koguste arvutamisel. Selle koguse vähendamise ning HKS-st ühikute ostu vastava suurendamise kulu kantakse kas osaliselt või täies mahus üle tarbijahindadesse. Kaugkütte hinnatõusu osas on eriti tundlik Ida-Virumaa.

Võrdlusaluste määramise metoodika põhineb EL kõige tõhusamate käitiste tulemustel. Kütuse ja soojuse võrdlusaluseid kasutatakse paljude tööstusettevõtete kohta olenemata sellest, mis valdkonnas nad tegutsevad, ning ka soojatootjate kohta. Seetõttu põhjustab praegune arvutusmetoodika ebavõrdse kohtlemise eri allsektorites ning annab moonutatud tulemuse, kuna nn. tõhusad käitised ei pruugi olla samas sektoris, kui osa võrdlusalust kasutavaid ettevõtteid.

Eesti hinnangul peaks Euroopa Komisjon enne HKS direktiivi järgmise uuendamise algatamist 2026. aasta suvel või paralleelselt sellega põhjalikult hindama võrdlusaluste määramise metoodikat ning seda muutma nii, et selle tulemusel koheldaks õiglasemalt kõiki puudutatud sektoreid ja allsektoreid. Võrdlusaluste määramise metoodika peab otseselt arvestama sektorite tehnoloogilist valmisolekut ning majanduslikult teostatavat üleminekut väiksema CO2 heitega lahendustele. Selline muudatus peaks jõustuma esimesel võimalusel ja eelistatult kehtima tagasiulatuvalt, alates 2026.a algusest, s.t vahemikuks 2026-2030 tasuta eraldatavate ühikute koguse arvutamisele.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Kliimaministeerium edastas teabe Euroopa Komisjoni rakendusakti avaliku konsultatsiooni (avatud kuni 8.06.2026) kohta kõigile Eesti HKS1 süsteemi käitistele, võimaldamaks ettevõtetel esitada komisjonile oma seisukohad ja hinnangud võimalikele mõjudele. Kliimaministeerium ei esita käesolevale avalikule konsultatsioonile eraldi kirjalikku vastust. Samas on Eesti esindajad esitanud ning esitavad jätkuvalt välja toodud murekohti ja seisukohti erinevatel tasanditel toimuvatel kohtumistel – nii kahepoolsetel aruteludel kui ka koos teiste liikmesriikidega, sealhulgas komiteedes ja töörühmades. Lisaks korraldas ministeerium algatusega seotud ettevõtetega kolm temaatilist kohtumist, et arutada kavandatavaid muudatusi ja koguda sisendit Eesti seisukoha kujundamiseks. Kokkuvõtvalt tõid ettevõtted välja, et võrdlusaluste kavandatud muudatused suurendavad Eesti tööstus- ja energiasektori kulusid alates 2026. aastast, kuna tasuta ühikute hulk väheneb ja CO₂ ühikuhind tõuseb. Mõnes sektoris ei ole heite vähendamiseks praegu tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu liiga kiire võrdlusaluste karmistamine ei kajasta tegelikke võimalusi ning võib kahjustada konkurentsivõimet. Mitmed Eesti tootmisprotsessid on erilahendused, mille puhul kasutatakse varuvõrdlusaluseid. Seetõttu on oluline, et võrdlusaluste ajakohastamisel arvestataks sektorite eripärasid ja tehnoloogilise arengu tegelikke piire. Eriti probleemne on kaugkütte soojusvõrdlusaluse kavandatud ligi 34% vähendamine. Kaugküte on Euroopa kliima- ja energiapoliitikas oluline lahendus, mis toetab taastuvenergia kasutust, heitsoojuse rakendamist, õhusaaste vähendamist ja energiajulgeolekut. Liiga järsk tasuta ühikute vähenemine tõstaks soojuse hinda, suurendaks energiavaesuse riski ning vähendaks investeerimisvõimekust ajal, mil sektorilt oodatakse suuri investeeringuid soojuspumpadesse, salvestusse ja võrgu uuendamisse. Lisaks ei ole võrdlusaluste arvutamise metoodika olnud läbipaistev ning kasutatud andmed võivad olla moonutatud 2021–2022 erakorraliste energiaturu tingimuste tõttu.

Seisukohad kooskõlastati Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.