Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsiooniministrite) 9. juuni 2026. a istungil

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn

Meie 04.06.2026 nr 7-1/4382

Eesti seisukohad EL telekommunikatsiooni nõukogu 9. juuni 2026.a istungil Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsiooni) 9. juuni 2026. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri

Kristiina Krause 51933390 [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.06.2026

Päevakorrapunkt nr ...

Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika

nõukogu (telekommunikatsiooniministrite) 9. juuni 2026. a istungil

Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu transpordi,

telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsiooni) 9. juuni 2026. a

istungil:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta

(ärikukru eelnõu) COM(2025) 838

Eesti toetab nõukogu üldises lähenemisviisis kokkuleppimist. Eesti peab oluliseks, et tulevane

Euroopa Liidu ärikukru lahendus arendaks edasi olemasolevaid Euroopa Liidu digilahendusi,

oleks liikmesriikide asutustele vabatahtlik, käsitleks konkreetseid valdkondlikke kasutusjuhte

ning ei tekitaks liikmesriikidele alternatiivsete piiriüleste digiteenuste juurutamisega võrreldes

lisakulusid.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EL)

2024/1689 ja (EL) 2018/1139 seoses tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud õigusnormide

rakendamise lihtsustamisega (tehisaru koondpakett) COM(2025) 836

Eesti toetab tehisaru koondpaketi lõpliku kokkuleppe heakskiitmist. Saame toetada saavutatud

kompromissettepanekut tervikuna, kuigi oleksime soovinud jätta Euroopa Liidu

masinamääruse tervikuna tehisintellekti määruse kohaldamisalasse, et vältida sektoraalselt

reeglite killustumist ning Euroopa Liidu ülese ühtse standardimise ohtu seadmist.

Kristen Michael Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu telekommunikatsiooni ministrite nõukogu

kohtumisel 9. juunil 2026

9. juunil 2026. aastal toimub Luksemburgis Euroopa Liidu telekommunikatsiooni

ministrite nõukogu kohtumine. Ministrite nõukogu kohtumisel on päevakorras Euroopa

ärikukrute üldise lähenemisviisi heakskiitmine; digivõrkude määruse (DNA) ja

küberturvalisuse 2. määruse (CSA2) eduaruanded; arvamuste vahetus tehnoloogilise

suveräänsuse teemal ning EL-ITU koostöö tugevdamise teemaline arvamuste

vahetus. Ministrite lõunalaua teemaks on satelliitühenduse kaudu EL suveräänsuse ja

konkurentsivõime tagamine.

Nõukogu materjalidega uuendatakse Eesti seisukohti Euroopa Liidu ärikukru eelnõu

ning tehisaru koondpaketi kohta.

Kohtumisel esindab Eestit justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi EL asjade nõunik Sandra

Kaljumäe, EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause, IT õiguse talituse nõunik Mait

Heidelberg ja IT õiguse talituse juhataja Stina Avvo, sideturgude talituse peaspetsialist

Liisi Moks, riikliku küberturvalisuse talituse rahvusvahelise küberturvalisuse

koostööjuht Carmen Raal, IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere ning

digiatašee Eesti alalise esinduse juures Kaido Tee ja küberatašee Katrin Aasmann.

Valdkondade eest vastutavad digiriigi asekantsler Lauri Luht ning digitaristu- ja

küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg.

1. Seadusandlikud arutelud

1.1 Euroopa Komisjoni Euroopa ettevõtluskukru määruse eelnõu

Päevakorrapunkti eesmärk: üldise lähenemisviisi kokkulepe

Euroopa Komisjoni Euroopa ettevõtluskukru (ärikukru) määruse eelnõu näeb ette luua

raamistik digilahendusele, mis oleks kasutatav ettevõtete omavahelises suhtluses ja

ka suhtlemiseks avaliku sektori asutustega. Õiguslikult tugineb ettepanek ELi

digiidentiteedi raamistikule (eIDAS), kombineerides seal reguleeritud

usaldusteenused ühtseks nn. ärikukru paketiks, mida siis erasektori pakkujad ärilise

teenusena osutama peaks. Kui senine eIDAS määrus lähtus eelkõige põhimõttest, et

ettevõtteid esindavad füüsilised isikud, siis nüüd nähakse ette lähenemisviis, kus

ettevõtted idendivad ja autendivad ennast teisele osapoolele ilma otsese füüsilise isiku

vahenduseta. Ettepanek näeb ka ette ühtse kataloogi loomist ja ettevõtjatele unikaalse

tunnuse omistamist, mis tugineks äriregistritele ja äriregistritega mitte hõlmatud

ettevõtjate puhul ka muudele allikatele. Eesti on olnud algatuse suhtes skeptiline ning

näinud peamiste eelnõu kitsaskohtadena olemasolevate lahendustega

mittearvestamist, põhjendatud kasutusjuhtude leidmise raskust, kaasnevaid kulusid

2

ning esindusõiguse ja äriregistrite info dubleerimisega kaasnvat segadust. Ettepaneku

kohaselt pidid kõik avaliku sektori asutused endale ärikukru teenuse hankima.

Nõukogu töögrupis peetud läbirääkimiste tulemusena on jõutud pehmema variandini,

kus asutused ei pea vastavat teenust hankima ning on kinnitatud ka senise äriõiguse

esinduspõhimõtete kehtima jäämist.

Kompromissteksti peamised muudatused:

 Nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusena on saavutatud

kompromisslahendus, mille kohaselt nähakse ette eraldiseisva ärikukru

loomine, kuid ärikukru kasutamine ei oleks kohustuslik ei avaliku sektori

asutustele ega erasektori osapooltele.

 Ärikukkur jääks erasektori poolt pakutavaks teenuseks, mida avaliku sektori

asutused ei pea kohustuslikus korras ise hankima.

 Avaliku sektori asutustele jääb kohustus toetada ärikukru põhifunktsionaalsuste

kasutamist ettevõtjate poolt.

 Lahendus kujutab endast pragmaatilist lähtekohta edasisteks läbirääkimisteks.

 Eesti varasemalt kinnitatud seisukohad jäävad kehtima ning on jätkuvalt

aluseks triloogide läbirääkimistel ja tulevaste rakendusaktide väljatöötamisel.

Eesti seisukoht:

1. Eesti toetab nõukogu üldises lähenemisviisis kokkuleppimist. Eesti peab oluliseks,

et tulevane Euroopa Liidu ärikukru lahendus arendaks edasi olemasolevaid EL-i

digilahendusi, oleks liikmesriikide asutustele vabatahtlik, käsitleks konkreetseid

valdkondlikke kasutusjuhte ning ei tekitaks liikmesriikidele alternatiivsete piiriüleste

digiteenuste juurutamisega võrreldes lisakulusid.

Selgitus: Nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusena on jõutud eelnõu

kompromissini, kus eraldiseisva ärikukru loomist nähakse küll ette, kuid selle

kasutamine ei oleks kohustuslik avaliku sektori asutustele ega ka erasektorile.

Ärikukkur jääks erasektori poolt pakutavaks teenuseks, mida asutused enam ei pea

endale hankima. Asutused peavad küll toetama ärikukru põhifunktsionaalsuste

kasutamist ettevõtjate poolt, milleks on võimalik rakendada olemasolevaid

tehnoloogilisi lahendusi. Ärikukru loomine, kuid selle kasutamise vabatahtlikkus, on

pragmaatiline kompromiss ning lähtekoht edasisteks läbirääkimisteks.

Piiriüleselt kasutatavate avalike e-teenuste loomine on kulukas protsess, mis hõlmab

isikute identifitseerimist, andmete ja dokumentide kontrolli koos e-allkirjade ja e-

templite valideerimisega, kontrollpäringuid vastu usaldusväärseid allikaid jmt. Leiame,

et ettevõtjatele ärikukru funktsionaalsuste kasutamise võimaldamine ei tohiks

muutuda asutustele piiriüleste teenuste loomisest kulukamaks, vaid jääma ulatusse,

mis kaasneks selliste teenuste loomisega ka ilma ärikukru määrusest tulenevate

arenduste tegemiseta.

3

Eesti ülejäänud seisukohad EL ärikukru määruse eelnõu kohta (kinnitatud Vabariigi

Valitsuses 15.01.2026 ning Riigikogu EL asjade komisjonis 9.02.2026) on jätkuvalt

kehtivad ja aluseks triloogides toimuvateks läbirääkimisteks, aga ka tulevaste

rakendusaktide koostamisel arvestamiseks. Kättesaadavad: Dokument - Riigikogu.

1.2 Digivõrkude määruse eelnõu

Päevakorrapunkti eesmärk: eduaruande ülevaade

Euroopa Komisjon avaldas 21. jaanuaril 2026 ettepaneku digivõrkude määruse (DNA)

kohta, mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada elektroonilise side regulatiivset

raamistikku Euroopa Liidus. Ettepanek põhineb ELTL artiklil 114, mille eesmärk on

toetada elektroonilise side siseturu suuremat lõimumist ning arvestada

telekommunikatsiooni-, satelliit-, pilve- ja servtöötlustehnoloogiate järjest suurema

ühtlustamisega, säilitades samal ajal elektroonilise side raamistikku põhialused.

Digivõrke käsitlev määrus on oluline osa “Üks Euroopa, üks turg” tegevuskava

eesmärkidest, mille leppisid kokku 24. aprillil 2026 Euroopa Liidu Nõukogu

eesistujariik Küpros ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendid.

Euroopa Komisjoni eduaruanne tutvustab telekomi töögrupi seniseid tegevusi ning

peamiseid arutelusid. Töögrupi kohtumistel on arutatud digivõrkude määruse

ettepaneku põhielemente, liikmesriigid on toetanud üldeesmärke, sealhulgas avatud

interneti põhimõtete säilimist. Küprose eesistumine korraldas liikmesriikide soovil

täiendavaid tehnilisi töötube, et arutada valdkondi nagu autoriseerimine, spektrid,

satelliidid, ühtse turulepääsu süsteemi, samuti ajakohastatakse Euroopa elektroonilise

side regulaatorite kogu (BEREC), raadiospektripoliitika organi ja digivõrkude ameti

rollid. Telekomi töögrupi artiklipõhistel aruteludel keskenduti määruse ettepaneku

ulatusele, eesmärkidele, vastupanuvõimele ning kohustuste ulatuseni nii NIS2

direktiivi kui ka CER direktiiviga seoses.

Eesti põhisõnumid:

 Eesti leiab, et kuna eelnõu eesmärk on luua lihtsam, ühtsem ja kaasaegsem

Euroopa Liidu sidealane õigusraamistik, ei tohi see kaasa tuua täiendavaid

kohustusi (näiteks vaskvõrkude sulgemisega kaasnev regulatsioon) ja

menetlusi (näiteks sageduskonkursi määruse eelkooskõlastamine), mis

suurendavad liikmesriikide reguleerivate asutuste töökoormust ja

sideettevõtjate halduskoormust.

 Eesti leiab, et sageduste harmoneeritud kasutamine toetab Euroopa Liidu

ühtse siseturu arengut, kuid Euroopa Komisjoni pädevus sageduste

reguleerimisel peab jätkuvalt piirduma sageduste kasutusala

harmoneerimisega (ehk konkreetsele tehnoloogiale konkreetsete sageduste

4

määramisega, sealhulgas 6G jaoks) ja nende kasutuselevõtmiseks ühtsete

kuupäevade sätestamisega.

Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digivõrkude määruse eelnõu kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 16. aprillil 2026. a ja Riigikogu EL asjade

komisjoni istungil 8. mail 2026. a).

1.3. Küberturvalisuse pakett (küberturvalisuse 2. määrus (CSA2) ja direktiiv,

millega muudetakse direktiivi (EL) 2022/2555 seoses lihtsustamismeetmetega ja

vastavusse viimisega küberturvalisuse 2. määrusega (NIS2))

Päevakorrapunkti eesmärk: eduaruande ülevaade

20.01.2026 esitas Euroopa Komisjon küberturvalisuse paketi, milles sisaldus

küberturvalisuse määruse teine eelnõu (CSA2), mis käsitleb Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Ametit, Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ning

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) 2019/881 ehk küberturvalisuse määrus.

Paketis sisalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (NIS2)

muutva direktiivi ettepanek käsitleb NIS2 sihipäraseid muudatusi, et lihtsustada

küberturvalisuse raamistiku konkreetseid aspekte, suurendada õiguskindlust ja

ühtlustada rakendamist.

CSA2 ettepanekuga ajakohastatakse küberturvalisuse määrust eesmärgiga

parandada ELi küberturvalisuse taset, vähendada digitaalse ühtse turu killustatust

ning tõsta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tarneahelate turvalisust.

Ettepanek aitab ettevõtetel paremini järgida ELi küberturvalisuse nõudeid ning annab

ENISA-le tugevama rolli liikmesriikide ja ELi tasandi toetamisel küberohtude

ennetamisel ja haldamisel.

CSA2-ga püütakse lahendada 4 peamist probleemi: I) ebakõla liidu küberturvalisuse

poliitikaraamistiku ja sidusrühmade vajaduste vahel üha vaenulikumal ohumaastikul;

II) Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku rakendamise takerdumine; III)

liidu turvaolekut mõjutavate küberturvalisusega seotud poliitikameetmete keerukus ja

mitmekesisus ning IV) suurenevad turvariskid IKT tarneahelates.

Nõukogu eesistuja eduaruanne annab ülevaate küberasjade töögrupis toimunud

aruteludest. Töögrupi kohtumistel on arutatud nii uue küberturvalisuse määruse kui

NIS2 direktiivi muutmise ettepanekuid.

Eesti põhisõnumid:

5

 Eesti toetab küberturvalisuse tugevdamist ELi tasandil ning peab oluliseks,

et keskendutaks valdkondadele, kus ELi tegevus loob selget lisandväärtust

ja väldib kattuvust riiklike struktuuridega, tagades õiguskindluse

liikmesriikidele ja sidusrühmadele.

 Eesti toetab ENISA rolli tugevdamist, rõhutades samas vajadust, et ameti

ülesanded oleksid selgelt määratletud, praktilised ja liikmesriikide tegevust

täiendavad, et vastutusjaotus oleks selge ning välditaks kattuvust riiklike

pädevuste ja operatiivsete funktsioonidega, samuti paralleelsete või

dubleerivate struktuuride loomist.

 IKT tarneahelate turvalisuse osas peab Eesti oluliseks, et mittetehniliste

riskide käsitlemisel tagatakse meetmete proportsionaalsus ja sihitus ning

liikmesriikide tugev roll küberturvalisuse seisukohast muret tekitavate

kolmandate riikide kindlaksmääramisel, et tagada riskihindamise protsessi

läbipaistvus ja usaldusväärsus.

 Rõhutame, et mittetehniliste IKT tarneahela riskide haldamise protsessid

peavad olema liikmesriikidele ja ettevõtjatele selgelt määratletud,

läbipaistvad ja etteaimatavad ning et oleksid ette nähtud sobivad

üleminekuajad, mis põhinevad riskihinnangutel ja annavad piisava aja

protsesside, toodete ja investeeringute uute nõuetega kooskõlla viimiseks.

 Eesti peab oluliseks säilitada liikmesriikide paindlikkus

riskijuhtimismeetmete kehtestamisel, tagades võimaluse kehtestada

täiendavaid riiklikke nõudeid, kui see on põhjendatud konkreetsete riskide

ja julgeolekuvajadustega.

Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberturvalisuse õigusaktide eelnõude paketi

kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 28.05.2026. a ning Riigikogu

Riigikaitsekomisjoni istungil 1.06.2026.a).

2. Mitteseadusandlikud tegevused

2.1 Euroopa haldusasutuste tehnoloogiline suveräänsus

Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus

Euroopa Liidu digisuveräänsusega tõstmisega soovitakse suurendada Euroopa Liidu

digivõimekusi ning vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, säilitades

samaaegselt avatud majandusmudeli. Digisuveräänsuse ambitsioon ei ole Euroopa

turu isoleerimine, vaid Euroopa vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia

suurendamine olulistes sektorites.

Digisuveräänsuse saavutamiseks on oluline avaliku ja erasektori vaheline koostöö

ning liikmesriikidel on tähtis roll innovatsiooniökosüsteemide toetamisel. Oluliseks

6

peetakse teatud valdkondades, Euroopa Liidu ettevõtjate eelistamist, eriti kui

Euroopas on olemas konkurentsivõimelised lahendused. Euroopa tehnoloogilise

võimekuse tugevdamist nähakse olulise eeltingimusena pikaajalise globaalse

konkurentsivõime tagamiseks, digi- ja tehisaru arengu kiirendamiseks ning turvalise ja

vastupidava digitaristu tagamiseks ELi ühtsel turul.

Euroopa võimekuste tugevdamine peab käima käsikäes siseturu killustumise

vältimisega, regulatiivse sidususe säilitamisega ning ühtse turu nõuetekohase

toimimise tagamisega.

Aruteluküsimused:

1. Millised on liikmesriikide peamised prioriteedid ELi avaliku halduse digitaalse

suveräänsuse edendamisel, eriti seoses vastupidavuse, avatuse ja

konkurentsivõime tasakaalustamisega?

2. Millised hiljutised riiklikud algatused – näiteks pilvetehnoloogia, tehisintellekti,

avatud lähtekoodi, koostalitlusvõimeliste lahenduste, digitaalse identiteedi,

kukrute või riigihangete valdkonnas – võiksid olla teistele liikmesriikidele

kasulikud õppimiseks, taaskasutamiseks või laiendamiseks?

3. Kus võiks ELi tasandi koostöö ja juhised kõige enam lisaväärtust anda

struktuursete sõltuvuste vähendamisel ning avalike haldusasutuste kontrolli

tugevdamisel digitaalse tehnoloogiapinu (digital stack) üle?

Eesti põhisõnumid:

 Eesti peab Euroopa Liidu digisuveräänsuse tugevdamist oluliseks,

rõhutades tasakaalustatud, riskipõhist ja avatud lähenemist.

Digisuveräänsust tuleb suurendada eelkõige põhjendatud tehniliste,

juriidiliste, majanduslike ja organisatoorsete meetmetega, vältides

laiaulatuslikke geograafilisi piiranguid.

 Eesti rõhutab, et tehnoloogiline suveräänsus ei tohiks tähendada Euroopa

päritolu lahenduste automaatset eelistamist, vaid põhjendatud strateegiliste

sõltuvuste vähendamist viisil, mis säilitab avatuse usaldusväärsetele

partneritele ning toetab innovatsiooni.

 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu digipoliitika keskenduks

tehnoloogilisele neutraalsusele, vältides „üks lahendus kõigile“ lähenemist

päritoluriigi- või asukohapõhiste piirangute puhul ning säilitades

liikmesriikide otsustusvabaduse tehnoloogiate kasutamise suhtes.

 Eesti peab oluliseks, et avaliku sektori suurem kontroll oma digilahenduste

ja kasutatavate tehnoloogiliate üle tugineks eelkõige avatud standarditele,

koostalitlusvõimele ja lahenduste vahetatavusele. See aitab vähendada

sõltuvusi ühest teenusepakkujast (vendor lock-in) ning tugevdada teenuste

järjepidevust ja vastupidavust.

7

 Eesti leiab, et teistele liikmesriikidele võivad praktilist lisaväärtust pakkuda

kogemused digiidentiteedi ja usaldusteenuste arendamisel ning kriitiliste

teenuste hajutatuse, geograafilise ja tehnilise vastupidavuse ning

taastatavuse tagamisel.

 Eesti leiab, et teistele liikmesriikidele võivad praktilist lisaväärtust pakkuda

kogemused digiidentiteedi ja usaldusteenuste arendamisel. Oleme näinud,

et usaldusväärne digiidentiteet on digiriigi üks keskseid alustalasid, mis

võimaldab turvaliselt pakkuda avalikke teenuseid, korraldada

andmevahetust ning luua eeldused tehisaru laiemaks kasutuselevõtuks.

 Samuti võib Eesti kogemus pakkuda väärtuslikke õppetunde kriitiliste

digiteenuste toimepidevuse tagamisel. Oleme lähtunud põhimõttest, et

kriitiliste teenuste arhitektuur peab toetama hajutatust, geograafilist ja

tehnilist vastupidavust ning kiiret taastatavust.

 Eesti kogemus digiriigi hukukindlaks tegemisel ning andmesaatkonna

lahendus rõhutavad, et digisuveräänsuse tõstmine ei tähenda üksnes

kontrolli tehnoloogia üle, vaid ka võimet tagada teenuste jätkumine ja kiire

taastamine kriisiolukordades. Avaliku sektori suutlikkus teenuseid jätkata ja

taastada on digiajastul sama oluline kui nende igapäevane toimimine.

 Eesti näeb, et ELi tasandi koostöö võiks keskenduda avatud standardite ja

koostalitlusvõime põhimõtete edendamisele, kus Euroopa tasandi tegevus

loob selget lisaväärtust, vältides samas liiga ettekirjutavaid

lahendusmudeleid, mis piiraksid liikmesriikide paindlikkust ja

innovatsioonivõimet.

Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise

strateegia kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse istungil 9.04.2026. a ja

Riigikogu EL asjade komisjoni istungil 8.05.2026. a).

2.2 ELi ja ITU koostöö tugevdamine kaasava, turvalise ja kestliku

digiülemineku nimel

Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus

Euroopa Liit peab Rahvusvahelist Telekommunikatsiooni Liitu (ITU) oluliseks

ülemaailmseks foorumiks raadiospektri haldamise, telekommunikatsioonistandardite

arendamise ja digiühenduvuse edendamise valdkonnas. ELi eesmärk on tagada, et

ITU tegevus toetaks Euroopa Liidu poliitikaid ja põhiväärtusi, sealhulgas inimõiguste

ja privaatsuse kaitset, turvalisust, usaldusväärsust, kaasatust ning kestlikkust. Samuti

soovib EL edendada oma standardeid ja tehnoloogilisi lahendusi ning toetada

turvaliste, vastupidavate ja innovatsioonisõbralike digitehnoloogiate arengut.

8

ITU täievoliliste konverentsi (PP-26, toimub novembris 2026 Dohas) ettevalmistusi

mõjutab üha keerulisem geopoliitiline olukord ja konkurents erinevate digivalitsemise

mudelite vahel. Seetõttu peavad EL ja liikmesriigid tegema tihedat koostööd ning

kujundama ühised prioriteedid ja läbirääkimispositsioonid. Ühtne Euroopa lähenemine

aitab tugevdada ELi mõju ITUs ning toetada avatud, õigustepõhist ja kestlikku

ülemaailmset digikeskkonda kooskõlas ÜRO põhimõtete ja ITU mandaadiga.

Aruteluküsimus:

 Kuidas saaksime tugevdada Euroopa Liidu ja ITU vahelist koostööd, et

edendada üleilmset digiüleminekut, mis on kaasav, turvaline ja põhineb

vastupidaval digitaristul?

Eesti põhisõnumid:

 Üha keerulisemas geopoliitilises keskkonnas on oluline, et Euroopa Liit

tegutseks ITU suunal ühtse ja strateegilise partnerina. Team Europe

lähenemine aitab suurendada Euroopa mõju ITU tuleviku kujundamisel ning

kaitsta reeglitel põhinevat, avatud ja koostalitlusvõimelist digikeskkonda,

vältides interneti killustumist ja riigikeskse kontrolli tugevnemist.

 Kui soovime, et ITU tegevus toetaks ka edaspidi Euroopa prioriteete,

sealhulgas digiülemineku turvalisust, usaldusväärsust, kaasatust ja õigustel

põhinevat lähenemist, peab Euroopa olema tugevamalt esindatud ka

organisatsiooni juhtimistasandil. Euroopa mõju ei sõltu üksnes ühistest

positsioonidest, vaid ka võimest panustada ITU strateegiliste otsuste

kujundamisse.

 EL peaks käsitlema Euroopa kandidaate ITU juhtivatele ametikohtadele ühise

strateegilise huvina ning toetama nende kandidatuure koordineeritult. Eesti

peab selles kontekstis oluliseks dr. Nele Leoski kandidatuuri ITU arengubüroo

direktori kohale, mis on praegu ainus Euroopa kandidatuur sellele ametikohale

ning oluline võimalus tugevdada Euroopa rolli ITU tuleviku kujundamisel.

Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 19. juuni 2025. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 8. septembri 2025.

a istungil).

3. Ministrite lõunaarutelu teemal „Euroopa Liidu suveräänsuse ja

konkurentsivõime tagamine satelliitühenduvuse valdkonnas”

9

Euroopa Liidu satelliitühenduvuse võimekus sõltub otseselt sellest, kuidas hallatakse

ja kasutatakse strateegilisi sagedusressursse. 2 GHz MSS sagedusala on üks

selliseid ressursse, millel on oluline roll tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku,

kriisivalmiduse ja kriitilise side infrastruktuuri kaitse tagamisel. Kuna satelliitühenduvus

toetab nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonna sidevajadusi, on kontroll selliste spektrialade

üle otseselt seotud ELi autonoomia ja tegutsemisvõimega.

Sagedusala kasutusõiguste aegumine 2027. aastal toob esile vajaduse hinnata,

milline mudel tagab Euroopa ettevõtete ja teenuste konkurentsivõime globaalsel turul,

vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest ning toetab ELi strateegilisi eesmärke.

Tulevased otsused – olgu need uuendamine, ümberjaotus või uued valikumenetlused

– kujundavad Euroopa satelliitsektori arengut aastateks.

Sagedusressursside haldamine ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid strateegiline

poliitiline valik, mis mõjutab ELi võimet tagada turvaline ja vastupidav ühenduvus.

Seetõttu on oluline, et liikmesriigid oleksid varakult ja sisuliselt kaasatud ning et

otsustusprotsess oleks läbipaistev ja koordineeritud. See aitab tagada, et turu- ja

innovatsioonieesmärkide kõrval oleksid piisavalt arvesse võetud ka julgeoleku-,

kaitse- ja suveräänsusküsimused.

Seletuskirja koostamise ajal ei olnud nõukogu eesistujalt saabunud arutelu aluspaber.

Eesti põhisõnumid:

 Eesti peab satelliitühenduvust oluliseks osaks Euroopa tuleviku

sideökosüsteemist, mis täiendab maismaa- ja merekaablitel põhinevaid

ühendusi ning aitab suurendada ühenduvuse vastupidavust ja toimekindlust.

 Arvestades sagenenud intsidente kriitilise sideinfrastruktuuri, sealhulgas

merealuste kaablitega, peab Eesti oluliseks mitmekesiste sideplatvormide

arendamist. Satelliitühenduvus võib pakkuda täiendavat turvalist ja sõltumatut

ühenduskanalit kriisiolukordades ning tugevdada Euroopa sidevõrkude

vastupanuvõimet.

 Eesti toetab Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamist satelliitside

valdkonnas. Strateegiliste sagedusressursside kasutamisel tuleks soodustada

Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendada sõltuvust kolmandate

riikide tehnoloogiatest ja teenusepakkujatest.

 Eesti näeb vajadust edendada konkurentsi Euroopa satelliitside turul, et

suurendada teenuste kättesaadavust ja parandada hinnakonkurentsi.

Tugevam Euroopa turuosaliste võimekus aitaks kaasa nii ühenduvuse arengule

kui ka strateegilistele sõltumatuse eesmärkidele.

 Eesti peab oluliseks, et strateegiliste sagedusressursside kasutamist

puudutavad otsused oleksid läbipaistvad ning liikmesriigid oleksid nende

kujundamisse varakult ja sisuliselt kaasatud. Lisaks turu- ja

innovatsioonieesmärkidele tuleb arvesse võtta ka julgeoleku-, kaitse- ja

suveräänsusküsimusi.

10

Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa digitaalse infrastruktuuri vajaduste valge raamatu

kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2024 istungil ja Riigikogu EL

asjade komisjoni 21. juuni 2024. a istungil).

4. Muud küsimused

4.1 Tehisaru koondpaketi (AI omnibussi) lõpliku kokkuleppe heakskiitmine

Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (nn

digiomnibussi), mis sisaldas ettepanekuid nii Euroopa Liidu digivaldkonna õigusaktide

muutmiseks kui ka tehisintellekti määruse muutmiseks. Samuti tehti ettepanekud

muuta isikuandmete kaitse üldmäärust, EL institutsioonide andmekaitsemäärust ning

küberintsidentidest teavitamise raamistikku.

Tehisaru koondpakett keskendus esialgse ettepaneku kohaselt AI määruse

rakendamise selgemaks ja innovatsioonisõbralikumaks muutmisele, lähtudes

riskipõhisest lähenemisest. Ettepanekute eesmärk oli vähendada madala riskiga AI-

süsteemide regulatiivset koormust ning pakkuda rohkem paindlikkust

väikeettevõtetele. AI koondpaketiga tehti ettepanek kõrge riskiga AI-süsteemide

pakkujatele kehtestatud nõuete edasilükkamiseks, et anda täiendav aeg standardite

väljatöötamiseks. Samuti tehti ettepanek ELi tasandil AI testkeskkonna loomiseks.

Tehisaru koondpaketi läbirääkimised lõppesid Eesti jaoks mitme olulise tulemusega,

näiteks:

 Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ning väga suurtel digiplatvormidel või

otsingumootorites rakendatavate tehisintellektisüsteemide järelevalve

ülesanne läks Euroopa tehisintellektiametile. See tagab paremad võimalused

piiriüleste väga suurte digiplatvormide või otsingumootorite pakkujate

järelevalveks ning aitab ühtlustada nõudeid eri Euroopa Liidu õigusaktide

vahel, et tagada neile ühtne Euroopa järelevalveraamistik.

 Lihtsustusmeetmeid, mis olid ette nähtud väikestele ja keskmise suurusega

ettevõtetele, laiendati ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtetele, et vähendada nende halduskoormust ja toetada

konkurentsivõimet.

 Kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele kehtestatud nõuete

rakendamine lükati edasi, et standardid ja juhised jõuaksid valmida enne, kui

ettevõtjad peavad neid rakendama.

 Tehisaru kallutatuse avastamiseks ja kõrvaldamiseks peavad olema

rakendatud piisavad privaatsuskaitsemeetmed. Eriliigiliste andmete töötlemise

vajadus peab olema põhjendatud ega tohi olla vaikimisi lubatud eeldus.

11

 Tehisaruoskuste arendamine on kesksel kohal ning sisse jäi algselt pakutust

tugevam kohustus.

Eelnõu kompromisstekstis on välja toodud, et tehisintellekti kasutamine masinates

võib aidata edendada innovatsiooni ja parandada nende masinate tõhusust. Euroopa

Parlament tõi triloogide käigus välja, et määruse (EL) 2023/1230 (edaspidi

masinamäärus) ja määruse (EL) 2024/1689 (edaspidi AI määrus) kohaldamine võib

põhjustada kattuvusi. Selle mure lahendamiseks nähakse triloogide tulemusel eelnõu

kompromisstekstis ette üleminek valdkondlikule lähenemisele, mille järgi tõstetakse

masinamäärus AI määruse lisa I A-osast B-ossa. See tähendab, et AI määrus ei

kohaldu enam masinamäärusele täismahus ning masinate suhtes kohaldatakse seda

vaid teatud artiklite ulatuses (vt lähemalt AI määruse artikli 2 lõikes 2 loetletud juhud).

Seejuures peeti vajalikuks tagada, et tehisintellekti kasutamisel masinates oleks

kaitsetase kooskõlas AI määruse kõrge riskiga süsteemidele kehtiva tasemega,

sealhulgas et masinamäärus hõlmaks kõrge riskiga AI süsteemide olulisi tervise- ja

ohutusnõudeid. Selleks, et vältida nõuete dubleerimist, nähakse ette Komisjoni

suunised AI määruse ja valdkondliku õiguse koostoime kohta. Need tuleb avaldada

hiljemalt 1. augustiks 2027. Tootjad säilitavad õiguse valida

vastavushindamismenetlus, sealhulgas tugineda harmoneeritud standarditele. Samuti

toodi välja vajadus täiustada standardimist ja laiendada CENi/CENELECi rolli AI

nõuete sidumisel valdkondliku õigusega. „Ohutuskomponent“ hõlmaks tulevikus ainult

selliseid AI süsteeme, mis võivad mõjutada inimeste või vara tervist ja ohutust,

kooskõlas riskipõhise lähenemisega. Selleks peab komisjon muutma delegeeritud

õigusaktidega masinamääruse III lisa, et tuua sinna AI määruse asjakohased nõuded.

Need muudatused peavad hõlmama ka konkreetseid AI määruse sätteid ning

hakkama kehtima alates 2. augustist 2028. Üleminekuperioodil võivad tootjad

tugineda AI määruse alusel vastu võetud standarditele või tehnilistele

spetsifikatsioonidele, et tõendada vastavust masinamääruse nõuetele.

Eesti ei saanud algselt toetada sektoriaalse õiguse liigutamist AI määruse lisa I osade

vahel, sest ei näinud seda lihtsustamisena. Pigem tähendab see reeglite killustumist

sektorite kaupa ning ühtse AI määruse lähenemise (AI määrus kui lex generalis)

nõrgenemist. AI määruse A- ja B-osa põhinevad erinevatel reeglitel ning neid ei tuleks

käsitleda omavahel vahetatavatena. Lisaks võib see kahjustada ELi-ülest ühtset

standardimist (CEN/CENELEC) ning luua riski edasisteks viivitusteks. Praktikas võib

see kaasa tuua ulatuslikke muudatusi ELi õiguses ning tekitada tarbetut töö- ja

halduskoormust.

Eestile on tehisaru koondpaketi muudatused tervikuna olulised ja muudatuste

jõustamine on ajakriitiline, siis Eesti saab saavutatud kompromissi toetada. Samas

toome välja oma murekohad seoses Tehisintellekti määruse ELi masinamäärust

puudutavate muudatustega.

12

Eesti seisukoht

1. Eesti toetab tehisaru koondpaketi lõpliku kokkuleppe heakskiitmist. Saame toetada

saavutatud kompromissettepanekut tervikuna, kuigi oleksime soovinud jätta ELi

masinamääruse tervikuna tehisintellekti määruse kohaldamisalasse, et vältida

sektoraalselt reeglite killustumist ning ELi-ülese ühtse standardimise ohtu seadmist.

Eesti seisukohad EL digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta (Omnibus VII) -

COM(2025) 836, COM(2025) 837 (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 12.02.2026.a ja

Riigikogus 2.03.2026.a). Kättesaadavad: Dokument - Riigikogu.

Ministeeriumid on seletuskirja kooskõlastatud EL koordinatsioonikogus.