SFC2021 programm EMKVFi jaoks
Ühtne tunnuskood (CCI)
2021EE14MFPR001
Nimetus inglise keeles
European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund - Programme for Estonia
Nimetus liikmesriigi keel(t)es
ET - Euroopa Merendus, Kalandus ja Vesiviljelusfond - Eesti rakenduskava
Versioon
3.1
Esimene aasta
2021
Eelmine aasta
2027
Rahastamiskõlblik alates
1. jaan 2021
Rahastamiskõlblik kuni
31. dets 2029
Komisjoni otsuse number
C(2025)1388
Komisjoni otsuse kuupäev
28. veebr 2025
Liikmesriigi muutmisotsuse number
Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev
Mitteoluline ümberpaigutamine (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)
Ei
Tehnilised või redaktsioonilised parandused (ühissätete määruse artikli 24 lõige 6)
Ei
Seirekomisjoni poolt heaks kiidetud
Jah
Sisukord
1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused 6
Tabel 1A. Prioriteedi põhjendus 13
Tabel 1A. SWOT-analüüs ja vajadused 33
2. Prioriteedid 79
2.1. Muud prioriteedid kui tehniline abi 79
2.1.1. Prioriteet: 1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine 80
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine 81
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised 81
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6 81
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii 82
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 83
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v 84
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi 85
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii 86
2.1.1.1.2. Näitajad 87
Tabel 2. Väljundnäitajad 87
Tabel 3. Tulemusnäitajad 88
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul 89
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu 90
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised 90
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6 90
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii 91
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 92
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v 93
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi 94
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii 95
2.1.1.1.2. Näitajad 96
Tabel 2. Väljundnäitajad 96
Tabel 3. Tulemusnäitajad 97
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul 98
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks 99
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised 99
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6 99
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii 100
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 101
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v 102
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi 103
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii 104
2.1.1.1.2. Näitajad 105
Tabel 2. Väljundnäitajad 105
Tabel 3. Tulemusnäitajad 106
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul 107
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele 108
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised 108
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6 108
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii 109
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 110
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v 111
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi 112
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii 113
2.1.1.1.2. Näitajad 114
Tabel 2. Väljundnäitajad 114
Tabel 3. Tulemusnäitajad 115
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul 116
2.1.1. Prioriteet: 2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus 117
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik 118
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised 118
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6 118
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii 119
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 120
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v 121
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi 122
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii 123
2.1.1.1.2. Näitajad 124
Tabel 2. Väljundnäitajad 124
Tabel 3. Tulemusnäitajad 125
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul 126
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine 127
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised 127
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6 127
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii 128
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 129
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v 130
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi 131
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii 132
2.1.1.1.2. Näitajad 133
Tabel 2. Väljundnäitajad 133
Tabel 3. Tulemusnäitajad 134
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul 135
2.1.1. Prioriteet: 3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine 136
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine 137
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised 137
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6 137
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii 138
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 139
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v 140
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi 141
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii 142
2.1.1.1.2. Näitajad 143
Tabel 2. Väljundnäitajad 143
Tabel 3. Tulemusnäitajad 144
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul 145
2.2. Tehnilise abi prioriteedid 146
3. Rahastamiskava 147
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused 147
Tabel 15A. Panused programmi „InvestEU“ (jaotus aasta kaupa) 147
Tabel 15B. Panused programmi „InvestEU“ (kokkuvõte) 147
Põhjendus 147
Tabel 16A. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu (aastate lõikes) 147
Tabel 16B. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu (kokkuvõte) 148
Põhjendus 148
Tabel 17A. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (jaotus aasta kaupa) 148
Tabel 17B. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte) 148
Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (põhjendus) 148
3.4 Tagasikanded 149
Tabel 20A. Tagasikanded (jaotus aastate lõikes) 149
Tabel 20B. Tagasikanded (kokkuvõte) 149
3.5 Rahalised assigneeringud aasta kaupa 150
Tabel 10. Rahalised assigneeringud aasta kaupa 150
3.6 Rahaliste assigneeringute kogusumma fondide ja riikliku kaasrahastamise kaupa 150
Tabel 11A. Rahaeraldiste kogusumma fondi ja liikmesriigi osaluse kaupa 150
4. Eeltingimused 153
Tabel 12. Eeltingimused 153
5. Programmi haldavad asutused 160
Tabel 13. Programmi haldavad asutused 160
Tabel 13A. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsentuaalne osa, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi korral (protsendipunktides) 161
6. Partnerlus 162
7. Teavitamine ja nähtavus 164
8. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine 166
Tabel 14. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine 166
1. liide 167
A. Peamiste elementide kokkuvõte 167
B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa 170
C. Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega seotud arvutused 182
1. Kust pärinevad andmed, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega tehtavates arvutustes (kes on andmed ette valmistanud, kogunud ja salvestanud; kus andmeid säilitatakse; andmete kogumise tähtpäevad; valideerimine jne) 182
2. Täpsustage, miks on ühissätete määruse artikli 94 lõike 2 kohane kavandatud meetod ja arvutus asjaomase tegevuse liigi puhul sobivad. 183
3. Täpsustage, kuidas arvutused tehti, lisades eelkõige seoses kvaliteedi või kvantiteediga tehtud eeldused. Vajaduse korral tuleks kasutada statistilisi tõendeid ja võrdlusväärtuseid ning taotluse korral esitada need sellisel kujul, mis võimaldaks komisjonil neid kasutada. 185
4. Selgitage, kuidas on tagatud, et ühikuhindade standarditud astmiku, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määradega tehtavates arvutustes on kasutatud üksnes rahastamiskõlblikke kulusid. 188
5. Audiitorite hinnangud arvutusviisi, summade ning andmete kvaliteedi, kogumise, säilitamise ja kontrollimise kohta. 189
2. liide 190
A. Peamiste elementide kokkuvõte 190
B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa 191
3. liide. Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava 192
4. liide 193
EMKVFi tegevuskava äärepoolseimate piirkondade jaoks 193
DOKUMENDID 194
1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused
Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid i–viii ja x ning punkt b
Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 (EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste eesmärkide saavutamist EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel.
Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele.
PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aasta pärast. Arengukavas tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis. Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel põhinevad rahastamismeetodid.
STRATEEGILISED EESMÄRGID
1.Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust.
ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine. Keskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu rakenduskavas käsitletakse kalavarude olukorraga seotud tegevusi. Elurikkuse eesmärgi alla kuuluvate merekaitsealade rajamist rakenduskava raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed merekaitsealade võrgustiku tõhustamisse on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve vahenditest.
Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele, mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 39% majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade taastamist ning nende kvaliteedi säilitamist.
Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust. Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide kaaspüügi vähendamisele ja hülgekindad püügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv).
Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad. Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused kalasadamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja ökosüsteemile (näiteks edendades mereprügi sh hüljatud püügivahendite kogumist). Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates.
Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas, samuti on vajalik tähelepanu pöörata ranna- ja sisevete jääalusele kalapüügile, mille puhul ei kasutata kalalaeva. Vajalik on suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel. Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO2 emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu.
Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi kontrollimaks kalapüüki ja kalatoodete tarneahelat, selleks, et võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja toidupettuste vastu, ning jõustada Ühise kalanduspoliitika reegleid, arendamaks nõuete järgimise kultuuri. Arvestades, et terviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd.
Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse tootmisel. Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega, multitroofne vesiviljelus). Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust taldrikule strateegia, missiooni „Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund“, Läänemere strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse.
Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna suuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud kestliku toidutootmise tagamisse.
2.Kalapüügi, kala töötlemise ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv
Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel koostatud EMKVF 2021-2030 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast. Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid ja ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 8100 tonnini arendades merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele.
Kalapüügi jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on heas seisus olevad kalavarud. Kuna Eesti kalapüügi sektor on suurel määral vertikaalselt integreeritud st kalapüüdja tegeleb ka kala väärindamise ja turustamisega siis on oluline ka toodangu lisandväärtuse suurendamine.
Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile. Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi.
Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi ka ettevõtjate kasumi suurendamisega. Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega vähendamaks külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise võimekuse suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse põhimõtteid. Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks investeeringud immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on siiani investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese toorme ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse laiemalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega.
Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas.
Tarbijate nõudlus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inimese kohta aastas) jääb suuresti alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kalapüügi- ja vesiviljelustoodete paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi, mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku hõlbustamine.
Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude leevendamiseks. Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema valmis ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist, mistõttu kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on vajalik ette näha meetmeid ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks hüvitamiseks.
3.Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng
Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF vahehindamine näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne [1].
Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile rannakalanduse sektori diskussioonipartner1, keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel.
Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulise rannapüügi spetsiifilisi väljakutseid just 3 prioriteedis, panustades siia fondi eelarve mahust üle 20%. See võimaldab ellu viia kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus kasvab.
Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja investeerimissuutlikkust. Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on vajalik soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism, merebiotehnoloogia, merevesiviljelus.
Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine, konkurentsivõime kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel, soodustades lühikeste tarneahelate teket ja vähendades ökoloogilist jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist otse tarbijani on ka Talust taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada toiduga kindlustatust ja kestliku toidusüsteemi väljakujunemist.
Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsiooni edendamine, mis toetab otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele. Töötlemise kaassaaduste ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut.
Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks, aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele.
Keskkonnaalaseks väljakutseks on rannikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi parandamine. Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega. Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.
Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine. Mereprügi (sh plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on üks võimalikest tegevustest tulevikus.
Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majandusliku jätkusuutlikkuse ja arengu soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade analüüsis [2] toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele [3].
Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni – tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.
4.Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire
Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses.
ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja innovatsiooni ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste koostöösse. Järjest suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja vesiviljeluse sektorite järjest suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab süsteemset lahendust, selleks et kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud väljakutsete lahendamiseks. Kalandusvaldkonnas on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi „Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega toetatakse vajalikke jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline missioon „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks “ ning partnerlus „Kliimaneutraalne, säästlik ja produktiivne sinimajandus“. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute programmi ja teadmussiiret panustades selle rakendamisse fondi eelarve mahust ligikaudu 14 %. Nende meetmete raames elluviidavad uuringud panustavad muuhulgas missiooni eesmärkidesse vähendada mereprügi, liikuda kliimaneutraalse majanduse poole ja taastada ökosüsteeme. Lisaks uuringutele panustatavad nendesse eesmärkidesse ka kavandatavad investeeringu meetmed, mille raames suurendatakse ressursitõhusust, võetakse kasutusele taastuvenergia ja taastatakse kudealasid.
Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele, uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms. Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhiseks teadus-arendustegevuseks, mis aitab muuta kalapüügi- ja vesiviljelussektori toidutarneahela (alates püügist kuni turustamiseni) kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik, lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid rakendusuuringuid, mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärkidest tuleb algaval programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi teadmisi. Oluline on leida sünergiaid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondadega[4], eelkõige kohalike ressursside väärindamise osas, kuivõrd toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon jääb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonda.
Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasvu ning seeläbi edendada kestlikku toidutootmist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik uuringute programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja uuenduslikke lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused, uuringud ja katsed peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta.
Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi "Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu poliitilistesse eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki kogu tarneahela ulatuses.
Merenduspoliitika rahastamine on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste teadmistega seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret ja rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise protsessi kaasaaitamiseks.
Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi. Mõningad ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võrreldes tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda, mistõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobivaid meetmeid. Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete muutuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute tegemiseks.
Kõikide rakenduskava sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.
[1] Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ vahehindamine. TÜ RAKE 2019
[2] Regional Sea Basin Analyses, 18.9.2020 SWD(2020) 206
[3] Komisjoni teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel, 17.5.2021 COM(2021) 240
[4] TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja -teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum
1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused
Tabel 1A. Prioriteedi põhjendus
Poliitikaeesmärk
Prioriteet
Põhjendus
2. Rohelisem Euroopa
1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 esimese prioriteedi eesmärgiks on kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja SWOT analüüsist, rakendatakse I prioriteedi puhul erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6.
Erieesmärk nr 1 - Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
MAJANDUS
Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest tingitud peamised muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme tõusus ja ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad tuuled). Pikaajaline kliima muutumine mõjutab Eestile iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud kliimamuutustest tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel tuleb panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse. Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata tähelepanu kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada ekstreemsete ilmastikuolude ajal paljude erinevate asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja töötingimustega, kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega, laeval oleva saagiga ja püüniste asetusega ning ohutu sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud ilmastikuoludest lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada alternatiivenergiat.
KESKKOND
Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist. Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja kasutusel olevad seadmed ning tehnoloogiad on vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja meeskonna töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad ka kalapüügisektori poolt kasutuses olevad traalisadamad, kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutusele võtmisele. Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine aitab vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab ettevõtlusest saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad vähem ressursse (kütus, elekter) ja jätavad väiksema CO2 jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju leevendamisse. Jääkate Läänemere avaosas tervikuna on küll vähenenud, kuid rannikumere jääkate on piisav, et traditsioonilise jääaluse püügiga tegeleda. Eesti kliimatingimustes on võimalik tegeleda kalapüügiga talvel üldreeglina detsembrist kuni märtsi alguseni, kui siseveekogud ja rannikumeri on püsiva jääkatte all. Vähemal või suuremal määral tegeleb jääaluse kalapüügiga 43% Eesti ranna- ja sisevete kaluritest. Peamised liigid, mis annavad kaluritele sissetulekid on ahven, haug, koha ja latikas ning nendest liikidest püütakse talvel keskmiselt 14,4% kogu aasta saakidest. Jääaluse püügi arendamine suurendab Eesti ranna ja sisevete kalurite konkurentsivõimet ja pikendab perioodi, mil on võimalik tegeleda kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu. Majanduskasvule aitab kaasa kliimaneutraalne ringmajandus, kus kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused on omavahel lõimitud.
Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab kaaspüüki ja säästab püügivahendeid. Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja juurdekasvu. Uuringu „Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi vähendamist väga oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja vältimaks muud ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab ka kaluritele tekitatud kahju.
Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete näol on tegemist globaalse keskkonnaprobleemiga, millest on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80% merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal toimuva tegevuse käigus, mille kannavad merre jõed, hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest, kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene probleem, merre sattunud prügil puudub omanik, mis muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral sõltuvaks heast koostööst [1].Tulenevalt kalapüügisektori eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse kalapüügi käigus kaldale, tekitab käitlemisel lisakulusid, millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja sadamates ning kalalaevadel puuduvad käitlemiseks vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks ja panustada merekeskkonna seisundi parendamisse.
TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris. Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-elusressursside jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmele rakendamisel peab lähtuma usaldusväärsetest teadusuuringutest. Parimate andmete kogumiseks ja parimate looduspõhiste lahenduste väljatöötamiseks on tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja teadmistevahetusse [2]. Näeme, et mõju vähendamine on võimalik läbi teadmuspõhise lähenemise, kus mõistetakse teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida kalapüügisektoris esinevatele kitsaskohtadele lahendusi, mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele ja uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisele. Lisaks sektori ülesele innovatsioonile tuleb soodustada ettevõtjapõhist (ehk konkreetsele ettevõtjale loodud) innovatsiooni kalapüügisektoris. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi teadmisi.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik ehk ettevõtteid arendatakse mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest saadavat tulu ning samas parendatakse keskkonda ja mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on süsteemsuse ja katsetamiste ning koostöö järele eri sektorite ja valdkondade vahel [3]. Soovime suurendada kalapüügisektori keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab tõsta kalandussektoris töötavate inimeste majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja ressursitõhus teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.
Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 visioon on „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest [4]. Praeguste uuringute kohaselt on kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö, mis eeldab kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist. Positiivset mainet aitab kujundada kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.
Erieesmärk 2 - Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
KESKKOND
Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamist. Kalalaevastiku majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks olulisemaks võib lugeda püügile kuluvat aega ja energiat. Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid fossiilkütust, mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-lämmastikoksiidi ja metaani ehk kasvuhoonegaase tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on taastumatu energiavaruga, on järgmistel kümnenditel oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda vähem CO2-heidet tekitava majanduse suunas. Eesti kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on investeeringud mootorite vahetamisse suured.
Erieesmärk 4 - Kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid
KESKKOND
Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks. Kala on tervisliku toitumise oluline osa, samas ei ole kalavarud piiramatud ja ülepüük mõjutab varude seisukorda ning looduslikku taastootmisvõimet. Kalavarude säästva kasutamise jaoks koostatakse mitmeaastased majandamiskavad, mis on Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika keskne vahend. Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika oluliseks osaks on andmekogumine ja seire. Kogutud andmete ja seire põhjal antud teadussoovituste alusel on võimalik kehtestada kalavarude seisukorda arvestavad püügivõimalused ning vajadusel rakendada muid kalavarude kaitsemeetmeid. Kooskõlastatud metoodika alusel kalaliikide varude seisundi hindamisel ja haldamissoovituste järgimisel on võimalik tagada kalavarude hea seisund.
Kalanduse järelevalve tõhustamine. Terviklik kalanduspoliitika eeldab lisaks majandamiskavadele ja kehtestatud püügivõimalustele ning reeglitele ka tõhusat riiklikku järelevalvet, kontrolli kalavarude kaitsemeetmete täitmise üle ja reeglite jõustamist. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks tuleb süsteemselt uuendada järelevalve tehnoloogilisi seadmeid ja arendada ning tõhustada riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi kalalaevadel. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise abil saab vähendada ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada järelevalve jaoks vajalikku ristkontrolli. Kalanduse järelevalvet aitab tõhustada ka inspektorite koolitamine ja rahvusvaheline koostöö.
Erieesmärk 6 - Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kalavarude hea seisundi tagamiseks ja liikide mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on kudealade ja rändeteede taastamine ja loomine. Heas seisus koelmualad ja rändeteed loovad soodsad tingimused ka rannakaladele, kellest enamik sigib Eestis kevadel ja vajab selleks lume sulamisest tekkivat suurvett, et pääseda peajõega ühenduses olevatesse jõgedesse ning üleujutatud luhtadele. Juba praegu mõjutab temperatuuri tõus ja lumerohkete talvede puudumine kevadiste suurvete kestust ning ulatust. Koelmualade ja rändeteede taastamine ning selleks vajalikud uuringud omavad olulist tähendust bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise seisukohast.
Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Kalavarude hea seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on olulised merekeskkonna alased uuringud. Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse muutumine võib kaasa tuua terve ökosüsteemi muutumise, kalavarude mõistes loodusliku tootlikkuse vähenemise ja väliste mõjurite suhtes suurema vastuvõtlikkuse. Merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamine eeldab teadmisi, mis aitaksid hinnata erinevate tegevuste mõju, tuvastada hetkeseisundit ja pakkuda probleemide korral lahendusi.
[1] Euroopa Keskkonnaagentuuri artikkel „Mereprügi“, 11.09.2014
[2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2020) 380, ELi elurikkuse strateegia aastani 2030
[3] Komisjoni teatis COM(2019) 640, Roheline kokkulepe
[4] „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, Maaeluministeerium
2. Rohelisem Euroopa
2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
EMKVF 2021–2027 teise prioriteedi eesmärgiks on säästva vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine. Tulenevalt Eesti vesiviljelustoodete tootmise, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise olukorrast ning SWOT analüüsist, rakendatakse II prioriteedi puhul erieesmärke 1 ja 2.
Erieesmärk 1- Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud.
MAJANDUS
Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses. Vesiviljelussektori toodangumaht on väike, mistõttu on keeruline siseneda kaubanduskettidesse ning turul domineerib importtoodang. Madala tootmismahu tõttu ei kata ka sektori müügitulu kogukulusid. Arvestades kasvavat huvi merevesiviljeluse vastu, tagab selle sektori tegevuste soodustamine juurdepääsu piisavale, täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, muutes selle taskukohasemaks ja kättesaadavamaks. Maismaakasvanduste jätkusuutlikkuse suurendamisele aitaks kaasa senise tegevuse ümberkujundamine kalade ettekasvatamiseks merevesiviljeluse tarvis. Jätkusuulikku sektori tagamiseks toetatakse selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mis on majanduslikult tasuvad ega vaja tulevikus täiendavaid tegevustoetusi. Eesti keskkonna- ja kliimatingimustes sobivate ja suure turunõudlusega vesiviljelustoodete toodangumahtude suurenemine loob eeldused ekspordi kasvuks. Vajalikud on investeeringud, mis aitavad tõsta keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata.
Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses. Konkurentsivõime tõstmine nõuab panustamist toodangu kvaliteedile, esmatöötlemise võimaluste loomisele. Olulisemaks muutub alternatiivsete energiakandjate kasutamine tootmisprotsessides. Tootmisvõimsuste täielik kasutuselevõtmine, majanduslikult tasuvate liikide toodangumahu suurenemine, uute liikide kasvatamine ning digi- ja kasvatustehnoloogiate arendamine võimaldab tekkinud kitsaskohti likvideerida. Sektori vajadused on seotud täiendavate investeeringutega keskkonnahoidlikesse seadmetesse, masinatesse ja kaasaegsesse tootmis- ja töötlemistehnoloogiasse [1]. Turunõudlusele vastav tootmine tagab stabiilse turu ja isevarustatuse. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise protsessi ning minna uudsete teenustega lõpptarbijale lähemale. Võimaluseks on kasutada koduturu eelist ning lühikese tarneahela kaudu pakkuda kohalikku ja värsket kala ning eristuvaid, kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis arvestavad tarbija vajadustega.
Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelussektorile ligipääsu finantsvahenditele. Kasvanduse ehitamisest toodangu saamiseni kulub mitu aastat ning kasvatusprotsess nõuab mahukaid käibevahendeid. Krediidiasutused hindavad vesiviljelust riskantseks ja mittekasumlikuks ning ettevõtete tagatisi ebapiisavaks. Probleemid ja turutõrked seoses krediidiasutustest laenude kättesaadavusega on püsinud aastaid muutumatuna. Näiteks on vesiviljelussektoris laenu keeruline saada eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel. Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat kasutamist [2]. Oluline on pöörata tähelepanu finantsturgudel toimuvale ning tagada investeeringuteks vajaminevatele finantsvahenditele ligipääs rahastamisvahendite kaudu.
KESKKOND
Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel. Sõltuvalt kasvatatavast liigist on suureks väljakutseks keskkonnahoidliku mere- ja maismaavesiviljeluse arendamine selliselt, et keskkonnaseisund ei halveneks ja tagatud oleks sektori jätkusuutlikkus. Vesiviljelus on juba praegu üks efektiivsemaid viise toota loomset proteiini, mis aitab panustada riigi toiduga kindlustatusesse ning jätab väiksema CO2 jalajälje kui näiteks mõni muu viis loomse valgu tootmine. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega on saaste väga väikesega osaga veekogude keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt on kalakasvatuse põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti koormusest [3]. Toodangumahu suurenemisel on vajalikud investeeringud keskkonnasäästlikku tootmise soodustamiseks. Selle kontekstis on Euroopas tõusutrendis merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus, mis muuhulgas aitaks vähendada punktreostust. Keskkonnaprobleemid on takistanud merevesiviljeluse arengut, mis on kannatanud kuvandiprobleemide all. Seetõttu on võimalik suurendada vesiviljeluse sotsiaalset aktsepteeritavust, mis nõuab ka meetmeid vesiviljeluse keskkonnatoime parandamiseks [4].
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet vesiviljeluses. Teadus- ja arendustegevusel oluline roll kogu sektori suunamisel. Innovatsiooni kaudu on võimalik suurendada vesiviljelussektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate väljatöötamise ning kasutuselevõtu soodustamine sh madala troofsusega liikide kasutuselevõtt aitaks vältida võimalikke kahjulikke mõjusid keskkonnale. Oluline on luua võimalused vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele. Võimaldada katseprojektides osalemist ja vajalike uuringuid ning seda vajadusel rahvusvahelisel tasandil.
Jätkusuutliku sektori edendamiseks on vajalik panustada innovatsiooni ja teadus-arendustegevustesse, võimaldades kasutada uusi tehnoloogiaid tootmises, kasvatada uusi turunõudlusele vastavaid liike kuni lõpptoodanguni välja ja pöörata tähelepanu kasvatamisele ning bioloogilise ressursi täielikule ärakasutamisele. Oluline on uute vesiviljelusliikide viljelemine ning sellega seotud arendustöö. Turunõudluse ja lühikese tarneahela eeliste ärakasutamiseks tuleb panustada vesiviljelustoodete toomisesse, millega tagatakse piisav toodangumaht ja kvaliteet. Eeldused sellele annab valdkonda toetav haridussüsteem.
Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna arengupunktiks [5]. Vesiviljelussektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Välismaine teadmussiire on ettevõtjatele kallis ja sektoris jääb vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondlikes küsimustes ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Et merekeskkonna seisund ei halveneks, tuleb luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks suletud toitainete ringluseks või merevetikate- ja karpide kasvatamisele kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivale vesiviljelusele. Näiteks kalakasvatusega paralleelselt vetikate ja ka karpide kasvatamine või Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööda kasutamine kalakasvandustes [6], võimaldaks vähendada vesiviljelusekasvandustest punktreostusena tekkivate toitainete koormust keskkonnale ja liikuda nullsaaste tagamise suunas. See võimaldab saavutada puhta ja ringluspõhise majandusmudeli, põhinedes taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel, elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja mürgivaba keskkonna loomisel kõigile kodanikele [7].
Oluline on siinkohal jätkata uuringutega, mis võimaldaksid arendada jätkusuutlikku vesiviljelust, mille kaudu edendada kestlikku toidutootmist. Mitmekesisema taustaga teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret vesiviljeluses. Vesiviljelussektoris on oluline tagada võimalused ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele ning võimaldada vajalike uuringuid ja katseprojektides osalemist. Vesiviljelusloomade heaolu tagamine, taudide levikut takistav ennetustöö ja teadmussiire vähendab antimikroobset resistentsust, kuna kaob ravimite kasutamise vajadus. Suurenev taudidest vabade karjade arv võimaldab toodangumahu kasvades paremat ligipääsu välisturgudele ning konkurentsivõimet kohalikul turul. Tagamaks ettevõttes kvalifitseeritud töötajate olemasolu on läbi täiendkoolituste võimalik tuua sektorisse taustateadmistega ja kogemustega eksperte ning uut teadmist. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas nendest ettevõtjatele kasu võiks olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad olemasolevaid uuendusi paremini mõtestada. Oskuste suurendamine tõstab sektoris töötavate inimeste kaudu majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi keskkonnasäästlik ja ressursitõhus teadmiste põhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.
Erieesmärk 2- Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
MAJANDUS
Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel. Eesti toitu ja toidukultuuri iseloomustab põhjamaadele omane värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus, mitmekesisus, samuti toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. Liikudes madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodeteni suurendatakse sektori kasumlikkust. Samas tekib vajadus sihtturgude muutmiseks, kuna kõik turud ei suuda maksta kõrge lisandväärtusega toodete eest kõrgemat hinda. Selleks on vajalik luua kontakte uute äripartneritega kontaktreiside või eriala messide kaudu. Väljakutseks on ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni, nii energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuse osas laiemalt. Tuleb kasutusele võtta uuemaid ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad. Olemasolevate ressursside tõhusam kasutamine aitab vähendada toidukao ja toidujäätmete teket.
Välisturgude geograafia laiendamine. Töötlemise ja turustamise valdkonnas vähendab välisturgude laiendamine sõltuvust üksikutest turgudest ja maandab poliitiliselt motiveeritud kaubanduspiirangute negatiivseid majanduslikke mõjusid. Lisaks olemasolevatele turgudele tuleb tekitada huvi Eesti toodete vastu uutel turgudel, mille tagab infovahetus partnerriikide ja ettevõtjate vahel. Välisturgudel on üha suurenev tähtsus erinevatel kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sertifikaatidel ning märgistel. Seetõttu on vajalik laia välisturgude säilitamiseks ning eksporditavate koguste suurendamiseks sertifitseerimise soodustamine. Riigiti erinevad tarbijaskonna eelistused, mistõttu tuleb toetada näiteks turu-uuringuid toodete kohandamiseks konkreetsetele sihtturgudele.
Tehnoloogia arengu parem rakendamine töötlemises. Uued tehnoloogiad annavad paremad võimalused tootearenduseks, et kohaldada tootevalikut tarbija muutuvatele eelistustele. Tootearendus on tihti kalliks ja vähestes ettevõtetes tegeletakse teadliku ja järjepideva tootearendusega. Kerkimas on esile tootearenduse ja tooraine väärindamise soodustamine, mis tagaks stabiilse tarne kaubanduskettidesse ning kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega toodangu. Tehnoloogia ja seadmestiku puudumine ei võimalda ettevõtetel valmistada kõrgema lisandväärtusega tooteid. Kõrge kvaliteediootusega ostjateni jõudmine tagab parema väljamüügihinna. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise ja töötlemise protsessi ning minna uudsete teenuste kaudu lõpptarbijale lähemale. Suuremat rolli on omandamas e-kaubandus, mistõttu nõuab see suuremat tähelepanu konkurentsis püsimiseks. Suureks väljakutseks on ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni seda nii energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuses laiemalt. Selleks tuleb kasutusele võtta uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiad ja kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Töötlemise vallas on oluline võimalikult palju väärindada toorainet. Lisaks tekkivate tootmisjääkide maksimaalsele väärindamisele tagab lisasissetuleku väheväärtuslike liikide ja võõrliikide kasutuselevõtt. See aitab leevendada tooraine puudust töötlemisüksustes, kus aastaringselt tegevust ei toimu. Toiduks sobimatust toorainest on võimalik valmistada tooteid, mida pakkuda toorainena teistele majandussektoritele ja vähendada toidujäätmete teket.
Parandada investeeringute tegemiseks töötlemissektorile ligipääsu finantsvahenditele. Krediidiandjad ei tunne valdkonnas tegutsevate ettevõtte eripärasid ja ei arvesta nendega ning see on aastatega süvenenud. Turutõrked on tekkinud laenude kättesaadavusega, mis takistab ettevõtjate investeeringuplaanide elluviimist. Näiteks tulenevalt püügihooaegadest peavad tööstused ostma hooajaliselt suurte partiidena toorainet oma ladudesse, mida krediidiandjad üldjuhul ei mõista. Investeerimislaenude lühike tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida [8]. Juurdepääs sobivatele finantsteenustele on Euroopa Liidu riikides küll erinev, finantsvahendite kättesaadavust peetakse üsna piiratuks eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel. Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat kasutamist [9]. Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine. Toodete kvaliteedi tõstmisele ja stabiilse toodetega varustamise tagamisele aitab kaasa ühistegevuse soodustamine kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate turujõu suurendamiseks. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Tuleb tagada, et tootjaorganisatsioonide liikmed tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega jätkusuutlikult, parandaksid oma toodete turule laskmist, koguksid teavet ning püüaksid suurendada oma sissetulekut. See võimaldab ka väikesemahulistel tootmisüksustel suurendada turujõudu ning tõsta kasumit.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine. Globaalne kalatarbimise kasv on ajendanud tootjaid rohkem tarbijate eelistustega kohanema ja neile reageerima. Töötlejad peavad arvestama, kuidas tarbijad tooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Üha enam eelistatakse mugavamalt tarbitavat kala (nt värske ja jahutatud filee, tervislikud innovaatilised valmistooted, jne), mis on kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga. Üles kerkivad väljakutsed kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamisel tarbija teadlikkuse tõstmisel ja tarbimise suurendamisel. Tarbija teadlikkus värske ja kvaliteetse tooraine kättesaadavuse ning erinevate valmistamisviiside osas suurendab tarbimist ja soodustab tarbija ja toodete pakkuja kokkusaamist. Muuhulgas on oluline rõhutada ka kohaliku toodangu tarbimist. Kohalikul toodangu lühem tarneahel tagab omakorda väiksema keskkonna jalajäle. Kavas on jätkata teavitustegevusega, et tarbijad saaksid teha tervislikke ja kestlike toiduvalikuid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimisel.
Erinevatele turgudele jõudmine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide lõikes. Tarbimise suurendamisel on oluline roll tootearendusel, kus arvestatakse tarbijate soovide ja vajadustega. Tarbija teadlikkuse tõstmine ja tarbimise suurendamine loob paremad võimalused nii kohalikule kui ka välisturule sobiva sortimendi pakkumiseks ning seetõttu tuleb arvestada tarbijate soovidega. Tarbijad eelistavad regiooniti erinevaid tooteid ning kaubanduses tuleb tarbija köitmiseks lisaks traditsioonilistele toodetele pakkuda ka uusi maitseelamusi.
Tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti ja milline oli sellega kaasnev keskkonna- ja ühiskondlik mõju. Tarbija soovib teha rohkem teadlike valikuid, mida lihtsustavad kestlikkuse ja kvaliteedi sertifikaadid ja märgiseid toodetel ja infotehnoloogia areng.
Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas on oluline leevendada negatiivseid mõjusid erakorraliste sündmuste korral, et tuua leevendust turustamisraskustesse sattunud ettevõtjatele. Erandlike sündmuste korral tuleb võimaldada saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist ettevõtjatele.
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet töötlemises. Innovatsiooni kaudu saab suurendada töötlemissektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Ettevõtte ja sektori ülese innovatsiooni ning teadus-arendustegevuste kaudu tuleb aina rohkem pöörata tähelepanu toorme väärindamisele kui ka turustamisele. Üha enam vajatakse sisendit kuidas maksimaalsel hulgal toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta ning uute toodete ja tootearenduse sh tootedisaini edendamiseks. Ühtlasi annab see lisavõimalused väiketöötlejatel, kus kasutamata töötlemisvõimaluste paremale kasutusele võtmisel saab püügivälisel ajal töödelda ning arendada välja seni kasutamata ressurssidest tooteid. Ettevõtjad vajavad teadusasutustelt sisendit, mida on võimalik koheselt tootmisprotsessis rakendama hakata. Olulisemaks on muutumas lühiajalised projektid, et liikuda kiirelt kaasa tehnoloogilise ja digitaalse arenguga ning tarbijate kasvavate sooviga uute toodete ja tootearenduse vallas.
Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna arengupunktiks [10]. Innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Kuna välismaine teadmussiire on ettevõtjatele kallis, jääb sektoris vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondades ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Innovatsiooni edendamiseks peab panustama töötlemissektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööle. Teadus- ja arendustegevust kaasates leitakse ning rakendatakse töötlemises ja turustamises lahendusi andmaks lisandväärtust, olla innovaatiline, keskkonnasäästlik ning konkurentsivõimeline praegustel ja uutel turgudel.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret töötlemises. Töötlemissektoris on oluline luua võimalused ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööks ning võimaldada vajalike uuringuid ja katseprojektides osalemist. Tagamaks töötlemissektoris kvalifitseeritud töötajate olemasolu on näiteks nõustamisteenuste, täiendkoolituste kaudu võimalik tuua sektorisse kvalifitseeritud, heade taustateadmistega ning kogemustega eksperte. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas need uuendused organisatsioonile kasulikud võiksid olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad uuendusi paremini ümber mõtestada. Oskuste suurendamine aitab tõsta sektoris töötavate inimeste kaudu majandusvaldkonna konkurentsivõimet.
[1] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool, 2020.
[2] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.
[3] Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. Aqua Consult Baltic OÜ, 2012
[4] Commission Staff working document SWD(2020)206
[5] Commission Staff working document SWD(2020)206
[6] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019.
[7] ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ COM/2021/400 final
[8] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool, 2020.
[9] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.
[10] Commission Staff working document SWD(2020)206
5. Kodanikele lähemal olev Euroopa
3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
Erieesmärk – Aidata kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku arengu soodustamisele
MAJANDUS
Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust. Eesti ranna ja sisevete kalandus on väga sesoonse iseloomuga ning kalurid saavad oma tulu kalandusest ca 4-5 kuu jooksul, samuti takistavad kalurite püüke ilmastikuolud. Paljud kalurid seisavad igal kevadel valikute ees, kas tegeleda kalapüügiga või saada tulu palgatööst mõnel muul alal. Uute tegevusalade kasutuselevõtmine annab kaluritele võimaluse kujundada endale välja lisategevusalad, millega on võimalik endale tulu teenida ajal mil kalapüük on võimatu või ei ole kalapüügiga majanduslikult mõttekas tegeleda. Kaluri tegevusalade mitmekesistamine integreerib kalandussektorit piirkondade majanduse teiste harudega ning võimaldab kasutusele võtta piirkondade teisi looduslikke ressursse ja arendada sinimajandust, jätkusuutlikku rannikuturismi sh teenuseid mis on suunatud harrastuskalapüüdjatele. Majandustegevuse mitmekesisus on oluline argument noorte toomisel kalandussektorisse, sest täiendavate tegevuste väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning pakub tihtipeale hõivet ka kalurite pereliikmetele. Samuti aitab investeerimisvõimekuse suurendamine ranna ja sisevete kaluritel paremini kasutusele võtta vähese kasvuhoonegaaside heitega ja alternatiivenergia allikaid ning paremini toime tulla kliimamuutuustest tulenevate riskidega
Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist majandustegevust. Praegusel hetkel on kala väiketöötlemine kalurite hulgas vähe juurdunud, enamjaolt müüakse saagid ära töötlemata kujul kas otse kokkuostajale, töötlejale või kala tarbijale. Ranna ja sisevete kalurite poolt püütud saakide töötlemine võimaldab kaluritel saada oma toodangust suuremat tulu ning võimaldab kontrollida kogu tootmisahelat püük – hoiustamine – töötlemine – müük. Viimastel aastatel on kõigis kalanduspiirkondades täheldatud kala väärindamise kasvu rannakalurite poolt. Selle tõestuseks on ka EMKF-i projektitoetused, mille sisuks on kala ja kalatöötlemisseadmete, külmikautode, kala turustamiseks vajalike seadmete, külmkambrite ja külmikute jms soetamine. Variatiivsus on väga suur, kuid trend on ühene - kaluritel on huvi kala väärindamise vastu. Tekkinud on arvukalt ettevõtteid, kes väärindavad kogu oma saagi ja teostavad kala kokkuostu ka teistelt kaluritelt. Kala väärindamine tõstab hinnanguliselt kala hinda 2-5 korda, sõltuvalt kalaliigist ja väärindamise viisist. Kala väärindamine on toonud kohaliku kala paremini turule ning on vähendanud kalurite sõltuvust kala kokkuostjatest. Tarbijate kasvav huvi kohaliku kala ka sellest valmistaud toodete vastu loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste kuid kvaliteetsete kalakoguste otseturustamist otse tarbijale. Rannakalanduses saadakse suur osa saakidest suhteliselt lühikese aja jooksul, seega on rannakalurite võimalused oma saake ja neist tehtud tooteid suhteliselt keerukas turustada juhtudel kus klient eeldab aastaringset varustatust. Teisalt on kalurite püügiperiood väga aktiivne ning kala töötlemisele ei jää lihtsalt aega. Lahenduseks on ühistulise majandustegevuse arendamine, kalurid saaksid püüda kala, kuid toodete valmistamiseks, turundamiseks, transpordiks jne palgatakse ühiselt töötajad. Ühistulisel alustel tegutsemine aitab kaluritel HORECA sektorile ja suurematele kaubanduskettidele stabiilselt pakkuda kohalikku kala ja kalatooteid suurendades seega oma konkurentsivõimet import kalatoodete vastu.
Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust. Kohaliku tähtsusega väikesadamate arendamine ja multifunktsionaalsuse suurendamine loob juurde lisateenused mis võimaldavad sadama omanikel katta halduskulusid. Laia teenusspektriga sadamate olemasolu piirkondades on eelduseks ranniku ja mereturismi hoogsamaks arenguks ning muude sinimajanduse harude kasutuselevõtmiseks. Väikesadamate arendamine on oluline ka kohaliku rannaelu identiteedi säilitamiseks ja suurendamiseks. Väikesadamad on tihti kohalikule kogukonnale oluline maamärk ja kogunemiskoht kus korraldatakse erinevaid sündmusi. Investeeringud väikesadamate taristusse vähendavad ka kliimamuutustest (ekstreemsed tormid, veetaseme tõus, üleujutused jms) tulenevaid riske. Senine praktika on näidanud, et väljaarendatud väikesadam ei täida ainult kalanduslikku eesmärki vaid aitab kaasa ka teiste majandusharude arengule piirkonnas.
Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades. Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega, üheks põhjuseks on kalurite toodangu ühetaolisus, peamiselt keskendutakse kala fileerimisele, suitsutamisele, kuivatamisele ja soolamisele. Investeeringud tootearendusse, et rikastada tootevalikut ja seni vähest kasutust leidnud kalaliikide näiteks: särg, nurg, koger jne töötlemisse võimaldab kaluritel oma toodete sortimenti rikastada ning paremini ära kasutada tarbijate huvi kohaliku kala ja sellest valmistatud toodete vastu. Seni on vähe kasutatud rannikumeres kasvavaid vetikavarusid, koostöös teadlastega tuleb välja töötada keskkonnasõbralikud vetikavarumise ning vetikate kasutamise viisid. Uute teenuste ja toodete arendamine võimaldab kaluritel paremini kasutusele võtta piirkondade sinimajanduse ja rannikuturismi ressurssi.
Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju. Süsinikneutraalsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine on horisontaalne teema kogu kolmandas prioriteedis ja hõlmab kõikki kalandus ja rannakogukondasid. Süsinikneutraalsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine on kulukas ettevõtmine ning ranna ja sisevete kaluritel puuduvad vahendid investeeringute tegemiseks. Ometigi mõjutab kasvuhoonegaaside liigsest emiteerimisest tulenev kliima soojenemine just enam kalandus ja rannakogukondasid. Suurenevad ekstreemsetetest tormidest tulenevad ohud ning vee soojenemine võib merest viia kalanduskogukondadele majanduslikult olulised kalaliigid. Vee soojenemisest tulenevad muutused mõjutavad kalavarude kõrval ja ranna ja sisevete keskkonda tervikuna, temperatuuri tõus põhjustab orgaanilise aine intensiivsemat lagunemist, seeläbi väheneb hapniku hulk vees mis omakorda soodustab mürgiste vetikate vohamist vees. Tulemuseks on rikutud vesi, lõhnareostusega rannad, rikutud kalastuskohad harrastuspüüdjatele, halvenev keskkond ja vähenevad turismitulud. Lisaks on fossiilset päritolu energia hind viimastel aastatel väga kõikuv ning mõjutab oluliselt kalurite majandustegevust. Seega on investeeringute toetamine süsinikneutraalsete alternatiivsete energiate kasutuselevõtmiseks kahesuunaline. Ühelt poolt väheneb kasvuhoonegaaside emisioon, mis vähendab kliimasoojenemist, teisalt aitab investeeringute toetamine vähendada kalurite kulusid, parendada energiaga varustuskindlust ja suurendada kalurite vastupanuvõimet võimalikele keskkonnakriisidele. Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad otseselt kalanduskogukondadele nii vajalikku sadamataristut. Ranna ja sisevete kalurite kasutuses olevad väikesadamad asuvad üldreeglina madalates rannikuvetes ning on vastuvõtlikud ekstreemesetele tormidele. Näiteks võib üksainus ekstreemne torm kanda väikesadama täis liiva ja meresetteid ning sadam võib väga lühikese aja jooksul muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks, samuti tuleb ekstreemsete ilmastikuolude valguses üle vaadata laevade ja tööohutus sadamates. Sadamate haldajate investeeringute toetamine on samuti kahesuunaline, ühelt poolt investeeringud turvalisemasse sadamataristusse vähendab ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid riske, teisalt investeeringud süsinikneutraalse taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni ning hoiab kokku sadamahaldajate kulusid.
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine. Kohaliku tähtsusega kudealad on halvas olukorras ning nende taastamine on mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ja kalavarude looduslikul taastootmisel olulise tähtsusega, eriti tuleb tähelepanu pöörata oluliste liikide nagu koha, meriforell, lõhe, haug jne kudetingimuste parandamisele . Kohalike arengu strateegiate rakendamisel taastamiseks valitud kudealad on reeglina suhteliselt väiksese investeeringumahuga, kuid see ei vähenda sugugi nende tähtust kalavarude jätkusuutlikkuse tagamisele. Kunstkoelmute rajamise toetamine Pärnu lahte ja Matsalu lahte aitab kaasa koha varude paranemisele looduslikul teel. Prioriteedis 3 on oluliselt laiendatud keskkonnategevuste fookust, lisaks kudealade taastamisele näeme vajadust tegeleda keskkonnaküsimustega laiemalt. Fookuse laiendamine võimaldab tegevusgruppidel läheneda keskkonnaprobleemide lahendamisele kompleksemalt näiteks: kohaliku tähtsusega kudeala taastamine koosmõjus mereprügi kogumisega. Keskkonnategevuste fookuse laiendamine aitab projektide algatamisse ja elluviimisesse kaasata enam keskkonnahoiuga tegelevaid organisatsioone ja huvigruppe. Laiem fookus võimaldab efektiivsemalt läbi viia erinevaid koolitusi ja infopäevasid, et paremini tutvustada huvigruppidele fondi eesmärke ja võimalusi.
Parendada keskkonna seisundit ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest. Oluline on tähelepanu pöörata keskkonna üldisele seisukorrale, lahendus tuleb leida kasutusest välja läinud ja amortiseerunud püügivahendite kogumisele ning ümbertöötlemisele või siis hävitamisele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata kalapüügil tekkivate mittebioloogiliste jäätmete kogumisele ning hüljatud või kaotatud püügivahendite vähendamisele meres ja siseveekogudes. Eestis on välja kujunenud hea väikesadamate võrgustik mis on heaks aluseks mereprügi kogumise taristu loomiseks.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Kalanduskogukondade arengu soodustamine. Viimasel kümnendil on kõige enam ranna ja sisevete kalandust mõjutanud kalanduspiirkondade moodustamine. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonda mida haldavad kohalikud tegevusrühmad, kõik tegevusrühmad tegutsevad juba üle 10 aasta ning on välja kujundanud püsivad institutsioonid ühingute igapäevaseks juhtimiseks ja EL programmide rakendamiseks piirkondades. Kõigi tegevusrühmade tegevuse aluseks on kohalik arengustrateegia mis on koosatud silmas pidades kohaliku piirkonna eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides kalandust kui tegevusharu piirkonna teiste tegevusaladega. Kalanduse tegevusrühmade CLLD alt üles põhimõttel rakendamise on ranna ja sisevete kalanduse arendamisel otsustava tähtsusega nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil. EL Läänemere strateegia sedastab, et kohalikel CLLD põhimõttel toimivatel tegevusrühmadel on oluline roll kalandusest sõltuvate kogukondade tugevdamisel, et arendada sinimajandust ja läheneda ühtsete põhimõtetega keskkonnaprobleemidele. Kalanduse tegevusrühmad saavad oluliselt kaasa aidata kalapüügiga seotud keskkonnasäästliku turismi ja rannikuturismi arendamisele ning sinimajanduse arendamisele ning keskkonnahoiule suunatud meetmete väljatöötamisele mis on ühtsed kogu Läänemere piirkonnas. Tegevusrühmade tegevus aitab tuua ranna ja sisevete sektorisse uusi nooremaid kalureid ning laiemalt tegeleda piirkondade probleemidega, merelise infrastruktuuri arendamine ja kala tarbimise propageerimine. Tegevusrühmad on ka olulised Eesti rannikupiirkondade ja kalurkonna identiteedi kujundajad, koostöös taotlejatega korraldatakse kalandust, merendust ja rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi, toetatakse kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide säilitamist. Tegevusrühmad osalevad aktiivselt kalandusalase õigusloome väljatöötamisel ja teavitavad oma piirkonna kalureid kavandavatest seaduse muudatustest samuti esindavad tegevusrühmad oma piirkondade kalureid kohalikul ja üleriigilisel tasandil. Koostööprojektide raames tutvustatakse piirkonna kalandusettevõtjatele teiste piirkondade ja EL liikmesriikide piirkondade parimaid praktikaid kalandusfondi rakendamisel. Organiseeritakse erialaste ja toidumesside külastusi, et pakkuda kaluritele kalapüügi, meresõidu ja kala töötlemise alaseid uusi teadmisi. Kohalike strateegiate rakendamises teostavad tegevused pakuvad sissetulekute suurendamise võimalust rannapiirkondades laiemalt, tegevused võimaldavad paremini kasutusele võtta kohalikku ressurssi ( pilliroog, vetikad, ravimuda jms). Rannikualade elavdamine aitab kaasa ranna ja sisevete kalanduse jätkusuutlikule arengule ja integreerib kalandust kui ettevõtlusalal teiste tegevusaladega. Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab otseselt kaasa väljarände vähenemisele rannapiirkondadest.
Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. Eesti ranna ja sisevete kalurkonna teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad. Teadmised mida ranna ja sisevete kalurkond vajavad puudutavad eelkõige turundust ja tootearendust ning finants ja digitaalvaldkonda. Teadmiste arendamine aitab kaluritel paremini kasutusele võtta piirkondade ressursse, juhtida oma ettevõtete majandustegevust paremini kasutada investeeringutoetusi ja võtta kasutusele digitaalseid müügiplatvorme oma saakide ja toodete turustamiseks. Teadmiste suurendamisel on oluline roll kohalikel kalanduse tegevusrühmadel, kes tunnevad oma piirkonna kalurite vajadusi teamiste osas ning suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks. Teadmiste arendamine on oluliseks teguriks sissetulekute suurendamisel.
1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused
Tabel 1A. SWOT-analüüs ja vajadused
Prioriteet
SWOT-analüüs
1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
Tugevused
1. Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (erieesmärgid 1, 4 ja 6)
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis tegeletakse Läänemere ökosüsteemide toimimise uurimisega, selles leiduvate veeorganismide ja -keskkonna seisundi hindamise ja prognoosimisega, mereelustiku ratsionaalse kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega. Eesti Mereinstituut pakub teaduslikku teavet Läänemere keskkonna pikaajalisel säästliku kasutamise korraldamisel ning panustab merealade ruumilisse planeerimisse. Lisaks on teadusasutus osalenud Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmisel ning on teinud seda kohustuse algusest alates. Kõik riikliku tööplaani raames tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise Mereuuringute nõukogu (ICES) soovitustele. Eesti Mereinstituudi teadlased võtavad osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude seisundi hindamise, metoodikate väljatöötamise ja hinnangute andmisega.[1] Eesti mereinstituudi kasutada on kuus välibaasi ja neli erinevat laborit.
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis tegeletakse siseveekogude seisundi ja bioloogiliste ressursside (sh kalavarude) hindamisega ning siseveekogude ökoloogia, ökotoksikoloogia ja kliimamuutuste mõju uurimisega. Teadusasutus hindab kalanduse riikliku andmekogumise programmi raames angerjavaru seisundit sisevetel ning võtavad osa ICESi angerja töörühma (WGEEL) tööst.[2] Maaülikool koolitab spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel. Eesti Maaülikoolil on vesiviljeluse õppetooli juurde kuuluv PTA tegevusloaga vesiviljeluse katsebaas ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juurde kuuluv Limnoloogiakeskus.
Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud, mitmeastmelist merendusalast haridust andev ning valdkondlikku teadus- ja arendustegevust viljelev kompetentsikeskus Eestis. Teadusasutus osaleb kalanduse riikliku andmekogumise programmi uute kontrollimeetodite väljatöötamisel. Eesti Mereakadeemial on kaasaegne simulaatorikeskus ja laboripark. Laboreid ja simulaatoreid kasutatakse nii kõrgharidusõppes kui ka täienduskoolitustel ja ettevõtetele teenuste pakkumiseks. Tallinna Tehnikaülikool on lisaks spetsialiseerunud kliimamuutuste, keskkonnakaitse, süsinikuneutraalsuse, taastuvenergeetika, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele jne. Meresüsteemide instituudis tegeletakse alus- ja rakendusuuringutega Läänemere füüsikaliste ja biogeokeemiliste protsesside tundmaõppimisel ja modelleerimisel lähtuvalt atmosfääri, maismaa ja inimtegevuse mõjudest. Põhitemaatikaks on Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid, pelagiaali ökosüsteemi struktuur ja seisundi muutused ning rannikumere dünaamika ja optika muutuvates kliimatingimustes.
Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituut viib läbi õppe-, teadus-, arendustööd ja loometegevust loodusteaduste ja jätkusuutliku arengu akadeemilises suunas. Teadustegevuse fookuses on ökoloogilised uuringud, loodusteaduslikud alus- ja rakendusuuringud, keskkonnamõju hindamine ning koostöö säästva arengu põhimõtete teema integreerimiseks haridussüsteemi ja ühiskonnakorraldusse. Kalanduse jaoks viiakse selles instituudis läbi makrovetikatest ja teistest mereorganismidest pärineva biomassi väärindamise rakendusuuringutega.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses on biotehnoloogia ja toiduteaduse keskus, mille põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Kalanduse jaoks olulised tegevusalad on bioprotsesside ja kultiveerimistehnoloogiate optimeerimine, kõrge läbilaskevõimega keemiline, füüsikaline ja mikrobioloogiline analüüs, funktsionaalsete toodete arendamine, toidu kvaliteedi stabiilsuse hindamine ja tehnoloogiaalane konsultatsioon. Biotehnoloogia vallas korraldatakse ka täiendkoolitusi.
2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus) tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (erieesmärk 1)
Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate vahel. Kui kehtestatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal vastavaid püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud, ajaloolise püügiõiguse arvutamise meetodi alusel. See tagab püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvuse ja stabiilsuse ning kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele kindluse pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel.
Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Kutselise kalapüügi registri andmetele oli 2017. aastal Läänemere traalpüügis loa omanikke 23 ja kaugpüügis 3, rannapüügis 1153 ja siseveekogudes 317. 2018. ja 2019. aastal oli Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ja 1187 ning siseveekogudes 319 ja 340. Loa omanike arv 2020. aastal oli Läänemere traalpüügis 21, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ning siseveekogudes 333.
3. Eestil on ligipääs erinevatele kalavarudele ja püügivõimalustega struktuurses tasakaalus olev kalalaevastik (erieesmärk 1 ja 3)
Eestit iseloomustab pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus (Eesti territooriumist 5% moodustavad järved ja tehisveekogud). Vooluveekogusid on Eestis üle 7000, millest üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10.[3] Eesti vetes elutseb hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad või siirdekalad. Eesti rannikuvees elutseb umbes 30 erinevat kalaliiki. Kutselistele kaluritele on majanduslikult olulised kalaliigid siseveekogudel eelkõige koha ja ahven, mis annavad sisevete kaluritele peamise osa nende sissetulekust, sellele järgneb latikas ning väikejärvedel ka angerjas. Rannikumeres tegutsevatele kaluritele on majanduslikult oluliste kalaliikide jaotus piirkonniti erinev. Liivi lahes püüdvatele kaluritele annavad peamise sissetuleku ahven, koha, meritint ja räim. Väinamere piirkonnas ahven, haug, lest. Soome lahe piirkonnas seevastu lõhi, meriforell ja räim. Jääalusel püügil on enim tulu pakkuvad liigid nii sisevete kui rannikumere püügil ahven, koha, haug ja latikas. Eestil on püügivõimalused ka Loode-Atlandil (NAFO) ja Kirde-Atlandil (Teravmäed ja NEAFC) Lisaks püüab kaugpüügilaevastik nii Loode- kui ka Kirde-Atlandil reguleerimata liike ning teiste riikide käest oleme saanud kasutada püügivõimalusi Gröönimaa vetes. Peamiseks sihtpüügiliigiks (2020. a moodustas 62% kogu kaugpüügi saagist) on harilik süvameregarneel ehk krevett, mida püütakse nii Teravmägedel, Grööni vetes kui ka NEAFC vetes. Muud peamised püütavad liigid on erinevad põhjaliigid nagu tursk, meriahvenad, süvalest, karelest.
Kalalaevaregistri andmetel oli 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kaugpüügi segmendis seitse laeva. Viis laeva püüavad peamise sihtliigina krevetti ja kala ning kaks laeva ainult kala. Laevade keskmine pikkus on 61 meetrit, keskmine vanus 30 aastat. Kaugpüügis viimase 10 aasta jooksul ettevõtjate arvus ega püügivõimaluste jaotuses muutusi toimunud ei ole. Vahepealsel perioodil vähenenud kalalaevade arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena (8 laeva 2009. a, 5 laeva 2018. a ja 2020. a 7 laeva).
Läänemere traalpüügisektoris on perioodil 2009-2020 oluliselt vähenenud nii kalapüügiloa omanike arv, laevade arv kui ka laevastikusegmendi püügivõimsus (Läänemere traalpüügist viidi perioodil 2006-2014 toetuse abil välja 60 kalalaeva). Läänemerel kasutatakse traalpüügiks 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 26 aktiivset üle 12 m pikkust traallaeva. Eesti kaugpüügi ja traalpüügisektori kalalaevastiku püügivõimsus on struktuurses tasakaalus kasutada olevate püügivõimalustega.
Läänemere rannapüügis ja siseveekogudel on kalapüügiloa omanike arvu ja kontsentratsiooni muutused olnud erinevad. Võrreldes 2019. aastaga kasvas laevade arv rannapüügis 179 aluse võrra, olles 2022. aasta alguses 1896 laeva. Peamasina koguvõimsus ja kogumahutavus suurenesid laevade arvu muutustega seoses minimaalselt (83 Kw ja 103 GT). 2022. aasta alguse seisuga oli meresegmendis kokku 1919 kalalaeva. Sisevete laevu oli 2022. aasta alguse seisuga kokku 504. Eesti rannapüügi eripäraks on see, et kalurid kasutavad püügiks erinevaid kodulähedaseid püügipiirkondasid, ning püügiks kasutatavaid väiksemaid aluseid transporditakse autoga maismaad mööda, kasutades selleks spetsiaalseid paadihaagiseid. Selline püügikorraldus on kalurile majanduslikult kasulikum ning hoiab kokku püügile kuluvat aega. Rannapüügil ja siseveekogudel kasutatakse peamiselt passiivpüüniseid, mistõttu kalalaevastiku suurus püügikoormust ei mõjuta. Traditsiooniliselt on jääalune püük levinud rohkem siseveekogudel, kus jääkate tekib varem ja püsib kauem kui rannikumeres, üldreeglina saab siseveekogudel jääaluse püügiga tegeleda 2 kuud, külmemate ilmade korral 3 kuud. Rannikumeres tekib püsiv jääkate Eesti Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel jaanuaris ja püsib üldreeglina märtsi alguseni. Jääalune püük on enam levinud Liivi lahes ja Väinameres tegutsevate kalurite hulgas.
4. Kalanduse järelevalveks on loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus (erieesmärk 4)
Eesti on loonud haldusstruktuurid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raames toimuva tegevuse kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tagamiseks. Kutselise kalapüügikvootide haldamise (püügivõimaluste jaotamine, kalapüügilubade andmine ja kalapüügiandmete kogumine) ning aruandluse eest vastutab Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab ka toiduohutuse, toidu jälgitavuse ja ühise turukorralduse eeskirjade täitmise kontrollimise ja jõustamise eest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab meetmete koordineerimise eest ja ebaseadusliku, teatamata ning reguleerimata kalapüügi eest. Kalatoodete Eestisse importimise püügisertifikaatide kontrollimise eest vastutab Maksu- ja Tolliamet. Politsei- ja Piirivalveamet vastutab kolmandate riikide laevade tegevuse järelevalve eest ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade Eesti vetesse sisenemise tõkestamise eest. Transpordiamet vastutab laevaliikluse seire ja laevade tehnilise järelevalve eest. Keskkonnaamet vastutab kalanduskontrolli eest veekogudel ja sadamates ning teostab järelevalvet selle üle, kas turustatav kala on seaduslikult püütud. Keskkonnaametis töötab 41 kalapüügijärelevalvega tegelevat inspektorit, kelle tööpiirkonnaks on kõik Eesti veealad, kus kala püütakse. Kalapüügijärelevalve võimekuse ja efektiivsuse tõstmiseks on perioodil 2014-2020 toetatud järelevalve tehnika ja varustuse soetamist. Soetatud on 13 väikelaeva, 10 elektroonilist võrgusilma suuruse mõõtjat, 5 drooni ja 5 haagist.
Järelevalve tõhusaks toimimiseks on Eestis loodud kalalaeva püügiandmete elektrooniline esitamine ehk elektrooniline raporteerimise süsteem (ERS). Elektroonilisse raporteerimise süsteemi sisestatakse püügipäeviku ja lossimisandmed ning neid andmeid jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega.
[1] Kalanduse riiklik andmekogumise programm
[2] Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektori andmete kogumise tööplaan 2022-2027. Keskkonnaministeerium
[3] Eesti jõed. www.teadmiseks.ee
Nõrkused
1. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (erieesmärk 1)
Eestis on ettevõtjad valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega, millest annab tunnistust ka vähene panus teadus- ja arendustegevuse rahastamisse, mis on üks madalamaid ELs, moodustades 2019 aastal 0,89 % ja 2020 aastal 1% SKPst [1]. Lisaks mõjutab kalapüügisektori ettevõtjate panustamist innovatsiooni madalalt kvalifitseeritud tööjõud, kellel puuduvad teadmised uute tehnoloogiate ja digilahenduste osas.
2. Kalanduse maine on madal (erieesmärk 1)
2020. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eesti kutselise kalanduse maine elanikkonna seas langenud. 2020. aastal hindas mainet positiivselt 49% ja negatiivselt 27% elanikest, hinnangut ei osanud anda pea kolmandik küsitluses osalenud vastajatest, mis annab tunnistust madalast teadlikkusest. 2017. aastal koostatud uuringus hindas Eesti kutselise kalanduse mainet positiivselt 56% ja negatiivselt 28% [2].
2020. aasta uuringu põhjal 30% elanikest toetaks oma lähedase otsust end kalandusvaldkonnaga siduda ja 39% mitte, 31% ei osanud hinnangut anda. Kui varasemalt on soovitajate ja mitte-soovitajate proportsioonid olnud pea võrdsed, siis nüüdseks on mitte-soovitajate oma ülekaalus.
Lisaks hinnatakse kalanduse valdkonda nii ettevõtjate kui töövõtjate jaoks vähem perspektiivikaks kui põllumajandust või maaettevõtlust.[2]
3. Kasutatavate püügivahendite vähene selektiivsus ja hülgekindlus (erieesmärk 1 ja 6)
Reeglina püüavad erinevad püügivahendid laiemat valikut liike ja laiemaid suurusjaotusi kui soovitud. Kutselisel kalapüügil püütud väheväärtuslik kaaspüük, sh võõrliigid ja vigastuste või parasiteerituse tõttu kaubandusliku väärtuse minetanud kala, on kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Väikese silmasuurusega mõrdadega püügil jääb püügivahendisse kalade noorjärke, kelle vabastamisel püünisest eriti soojaveelisel perioodil kaasneb veekogusse tagasi lastud kalade hukkumine [3].
Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse. Traalpüügile ei avalda hülged erilist mõju. Rannakalanduses on aga hüljeste suure arvukuse tõttu probleem olemas [4]. Imetajate sattumise korral püügivahendisse kannatab nii saak kui ka püügivahend ise ning püügivahendi korrastamine ja puhastamine on aja- ja töömahukas. 2020. aasta Eesti rannikumere hallhüljeste arvukuse loenduse tulemuseks on 5159 looma. 2021. a hukkus TÜ EMI hinnangul mõrdades 110 hallhüljest ja 20 viigerhüljest.
2020. aasta jahihooajal tohtis küttida 50 hallhüljest, lubatud kvoodist kütiti kokku 20 isendit. 2021. aasta jahihooajal on lubatud küttida 55 isendit) [5]. Hüljeste poolt tekitatud kahjude eest on võimalik hüvitist taotleda. Kalurile on püügivahendi rikkumise eest makstava toetuse taotlemine administratiivselt koormav ja püünisesse sattunud hülge utiliseerimine kulukas, mida näitab vähene huvi toetuse taotlemisel (2017. aastal maksti püügivahendite rikkumise hüvitist kogusummas 21 093 eurot).
4. Kalapüügisektori suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (erieesmärk 1)
Kalapüügisektori efektiivsust ja toodangu kvaliteeti mõjutab traalisadamate seisukord. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud. Kui muudes riikides tehakse vajalikud investeeringud kohaliku riigi või omavalitsuse vahenditest, siis Eestis on need kulutused erasektori kanda, mis asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste riikidega märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse.
Kuna need investeeringud ei ole sageli kalapüügisektorile jõukohased, siis on sadamate taristud ja seadmestik vananenud ning puuduvad vajalikud teenused. Näiteks puudub sadamates reeglina mereprügi käitlemiseks vajalik infrastruktuur ja seadmed, mille soetamise vajadusele on hakatud suuremat tähelepanu pöörama, kuna mereprügi avaldab negatiivset survet üldisele merekeskkonnale.
5. Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti kalalaevad on kõrge vanusega, millest tuleneb suurem energiakulu ja puuduvad lahendused alternatiivsete kütuste kasutamiseks ning parendamist vajavad töötingimused ja ohutus. 2020. aasta lõpuks oli meresegmentides kalalaeva keskmiseks vanuseks 24 aastat (sh Läänemere traallaevastiku puhul 33 aastat, rannapüügisegmendis 24 aastat ning kaugpüügis on kalalaevade keskmiseks vanuseks 28 aastat). Sisevete laevade keskmine vanus oli 2020. aasta lõpu seisuga 28 aastat. Praegu kasutuses olevad jääaluse püügiga tegelemiseks vajalikud seadmed ja vahendid on vananenud ja ei taga vajalikku tööohutust püügi korraldamiseks.
6. Kalapüügi nõuete rikkumiste suur osakaal keskkonna rikkumistest (erieesmärk 4)
Perioodil 2019-2021 on registreeritud 1433 kalapüügiseaduse rikkumisega. Kõikidest keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetlustest moodustab vaatlusalusel perioodil kalapüügivaldkond 38%. Sellele lisandub ebaseaduslike püügivahendite avastamine, mille puhul rikkumise toime pannud isik ei ole tuvastatav. Kalapüügi tõsistest rikkumistest 22% on toime pandud kutseliste kalurite poolt. Kalanduse järelevalve statistika kohaselt on 2021. aastal on registreeritud 24 kalapüüginõuete tõsist rikkumist neist merel 15 ja siseveekogudel 9.
7. Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (erieesmärk 6)
Koelmualasid kahjustavad tegurid jagunevad kaheks, looduslikud mõjutegurid ja inimtekkelised. Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuutustega, maakerke, järvede ja vanajõgede loodusliku vananemisega, mille käigus kalade koelmud kattuvad setetega ning toimub soostumine. Inimtekkelised mõjutegurid on viimase pooleteise sajandi jooksul intensiivistunud, ilmnenud on ulatuslik koelmualade kvaliteedi langus, nende pindala vähenemine või kohati täielik hävimine. Esmajoones on kannatanud just vooluveekogudes paiknevad siirde- ja poolsiirdekalade koelmualad, mis on ulatuslikult vähenenud vooluveekogude tõkestamise, vee kvaliteedi halvenemise, maaparandustööde käigus voolusängide õgvendamise, vooluhulkade vähendamise ja muude mõjutegurite tõttu. Samuti võib negatiivse mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille tulemusena on hävinud suur osa jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine [6].
8. Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (erieesmärk 6)
Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on hüljatud püügivahendid ehk kummitusvõrgud, mis püüavad kala edasi. Eeltoodud püügivahendite negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev, peamiselt vastupidavamate sünteetiliste materjalide kasutamise tõttu, mis peale püügivahendi kadumist võivad veel aastakümneid kontrollimatult püüda majanduslikult olulisi kalaliike (hüljatud püügivahendi püügivõimeks loetakse 6%) [7]. Lisaks tekib püügisektoris mittebioloogilisi jäätmeid (näiteks plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid, kinnitusrihmad). Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019-2020 aruande kohaselt on plastprügi ülekaalukalt kõige levinumat tüüpi prügi, mis on rannale ladestunud mereprügi hulgas, moodustades 65% prügi koguhulgast. Võrreldes eelneva seireperioodiga 2017-2018, oli vastav osakaal 66% [8]. Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb ning Läänemere avaosa poole jäävates randades kesine. HELCOMi hinnangul on Läänemere-äärsetes looduslikes olulise inimmõjuta randades keskmiselt 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade randades aga koguni 280 eset 100 meetri kohta [9].
[1] Statistikaamet
[2] „Elanike teadlikkus Eesti maaelu arengukavast ja Euroopa merendus- ja kalandusfondist“. Turu-uuringute AS, Maaeluministeerium, 2021
[3] ”Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju hinnang”. Mereinstituut, 2020
[4] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013
[5] Hülge küttimismahu kehtestamine 2021/2022 jahiaastaks. Keskkonnaameti 16.04.2021 korraldus nr 1-3/21/172
[6] „Koha kunstkoelmute paigutamine Pärnu lahte, koelmute kontroll ja hooldus 2015.a“. Eesti Mereinstituut, 2015
[7] „Mahajäetud püügivahendite kaardistamine ja otsingumeetodid“. WWF Poland Foundation, 2019
[8] „Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019-2020“. Hoia Eesti Merd MTÜ, 2021
[9] „Rannaprügi väheneb Eestis visalt“. Ajakiri „Keskkonnatehnika“, 17.juuli 2019
Võimalused
1. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1)
Ühiskonna suurenev keskkonnateadlikkus ja hoiakute muutumine loodusressursside kesksemaks on trend, mille abil on võimalik esile tuua kalandusega seonduvaid tegevusi ning teemasid. Uuringu andmetel on enamus elanikest teadvustanud inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ning sellest tulenevat ökoloogilise kriisi ohtu [1]. Loodusressursside piiratuse suhtes ollakse optimistlikud eeldusel, et inimesed õpivad neid säästlikult kasutama. Kõige enam motiveerib elanikke keskkonnasäästlikult elama oodatav kasu tervisele, looduse tasakaalu säilimine ning teiste liikide ellujäämine, mida saab edendada hästi sihistatud teavitustöö, koolitamise, temaatiliste programmide ja ürituste kaudu.
2. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (erieesmärk 1 ja 2)
Kiirest tehnoloogia arengust tulenevalt on kalalaevadel ja kalasadamates võimalik kalalaevade teenindamiseks kasutusele võtta uusi vähem energiat kasutavaid seadmeid või alternatiivenergia abil töötavaid seadmeid ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude vähendamisele ning samas säilitavad või tõstavad konkurentsivõimet. Digitaliseerimine ja automatiseerimine ning valdkonnaspetsiifiliste oskuste tõstmine võimaldab efektiivsemalt tegutseda ja vähendada kulusid ning arendada innovatsiooni. Jääalune kalapüügil on välja arendatud arvukalt erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mille kompleksne kasutuselevõtmine parandab oluliselt ranna- ja sisevete kalurite konkurentsivõimet, näiteks veealused juhitavad robotid, mis lihtsustavad püügivahendite asetamist püügile ning generaatoritega käitatavad elektrilised vintsisüsteemid, mis lihtsustavad püüniste eemaldamist püügilt. Lisaks eeltoodule parandavad kõrgemate teadmistega töötajad ja kaasaegne tehnoloogia töötingimusi ja ohutust.
3. Järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (erieesmärk 4)
Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt andmeesitusel loob kogu sektori kontekstis (näiteks järelevalve kaamerad kalalaevadel, mootori võimsuse mõõteseadmed) võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks ning võimaldab erinevate andmebaaside ristkasutust. Lisaks on kasutusele võetud kaameraga varustatud mehitamata lennuvahendid (droonid), millega saab hetkevajadustest lähtuvalt teha vaatluslende ja tuvastatud asjaolusid (tuvastatud püügivahendid või kalapüügiga tegelevad isikud) vahetult kontrollida. Droonide kasutamine võimaldab lühikese ajaga saada ülevaate suuremast veealast ja ka nendes merepiirkondades, kuhu ligipääs on raskendatud (nt kõrge roostik ja/või kivine rannikumeri). Kaugjälgimisseadmete tehnoloogiline areng on olnud kiire.
4. Kalavarude seisukorra paranemine (erieesmärk 1, 4 ja 6)
Kalapüügisektori majandusliku kindlustatuse ja arengu eelduseks on varude ja bioloogilise mitmekesisuse olemasolu. Eesti mereala pindala on kokku umbes 36 622 km2, millest majandusvöönd moodustab ligikaudu 11 420 km2. Läänemere näol on tegemist riimveelise sisemerega, mis sobib elukeskkonnaks ka mageveekaladele. Elupaikade ja kudealade hea seisund omab olulist positiivset mõju siirde- ja poolsiirdekalade arvukuse tõusule. Rahvusvahelised ja veealapõhised programmid ning kokkulepped teiste riikidega võimaldavad varude majandamist ühiselt läbiräägitud ja argumenteeritud reeglite alusel ning kasutada parimaid teadmisi varude kaitseks
[1] „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“. Turu-uuringute AS, Keskkonnaministeerium, 2020
Ohud
1. Sisendite kallinemine (erieesmärk 1)
Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeksi tõus 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga olnud 4,7% [1], mis on mõjutanud ka kalapüügisektori sisendite kallinemist. Peamised sisendid kalapüügiga seonduvates tegevustes on energiakulu (sh kütus), tööjõukulu, põhivara kulum püügis olevate laevade puhul, remondi- ja hoolduskulu, muud kalapüügiga seonduvad muutuv- ja püsikulud. Sisendite kallinemine püügisektoris toob kaasa tooraine hinnatõusu, mis omakorda mõjutab püügitegevuse kasumlikkust ja seeläbi kala müügihinda ning hinna osas tundlike tarbijate ostukäitumist. 2019. aastal tehtud uuringu kohaselt on ostuotsust mõjutavate tegurite järjestuses kolmandal positsioonil kala maksumus (esimesel positsioonil on kala värskus ja teisel kala liik). Uuringule vastanutest 55% pidas hinna mõju väga suureks, 37% märkis mõningat mõju [2].
2. Negatiivsed keskkonna ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (erieesmärk 1, 4 ja 6)
Kalandus kui looduslikel populatsioonidel põhinev majandusharu on keskkonnast ja kliimamuutustest tugevasti haavatav. Keskkonna ohustatuse osas peetakse Läänemerd üheks kõige tundlikumaks mereks maailmas, kus on majandustegevuse intensiivsus aasta aastalt kasvanud. Intensiivse merekasutusega kaasneb laevaliiklus ja sellega seoses reostusoht ning mürgiste kemikaalide kandumine merre. Samuti mõjutab merekeskkonda põllumajandus, millega kaasneb toitainete kanne merre, mille tulemusena toimub eutrofeerumine ja vähenevad mereelupaigad. Prognoositud kliimamuutused võivad põhiliselt mõjutada kalavarude suurust ja liigilist koosseisu, millest sõltuvad otseselt kalapüügi võimalused. 38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on 15 heas seisus ja 23 madalseisus (heas seisus on 39 % majanduslikult olulistest kalavarudest) [3]. Kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate kalaliikide arvukust ja varude suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes.27 Meremudelite põhjal on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1-2,8 °C kõrgem ning suvel ja sügisel 1,0-2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2-7 °C võrra [4]. Soojenemisega suureneb soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ja kaasneb kohalike liikide liikumine põhja poole ja väljasuremine. Suureneb ka orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalikku elustikku [5].
3. Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile (erieesmärk 6)
Kalavarud ja ökosüsteem tervikuna sõltub suuresti keskkonnast ja inimtegevusest ning keskkonnateadlikkusest. Täna puuduvad mitmed teadmised, kuidas uued merelised tegevused mõjutavad merekeskkonda. Näiteks merre rajatud tuuleparkide pikaajaline mõju kalavarudele, merepõhjaelustikule ja ökosüsteemile tervikuna (sh näiteks koostoimes merevesiviljelusega). Rannikumere tuulepargid rajatakse reeglina suhteliselt madalatele merealadele, mis on aga sageli väga kõrge bioloogilise produktiivsusega ning funktsioneerivad oluliste toitumis- ja turgutusaladena paljudele loomarühmadele, sealhulgas kaladele. Samas aga kasvab nõudlus taastuvenergia järele. Eesti seadis oma siseriiklikuks eesmärgiks taastuvenergia vähemalt 42 protsendilise osakaalu, kusjuures taastuvelektri maht peaks aastaks 2030 olema suurusjärgus 4,3 TWh ja moodustama lõpptarbimisest 30%. Viimati nimetatud eesmärgini on Eestil plaanis jõuda suuresti tuuleenergia abil ja reaalse 4 tegevusena nähakse ette tuuleenergia toodangu neljakordistamist järgneva kümne aasta jooksul [6].
4. Kalatoiduliste kiskjate arvukuse suurenemine ja võõrliikide levik (erieesmärk 1 ja 6)
Teadmised hallhüljeste avamereliste elupaikade osas on Läänemeres seni veel väga lünklikud. Hallhüljeste loendusi tehakse seirealadel rahvusvaheliselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et minimiseerida erinevate merepiirkondade vahel toimuvatest loomade rännetest jt liikumisest tekkida võivat üle- või alaloendust. 2020. aastal loendati 5159 looma. Hallhülge arvukus on Eestis kasvanud 5 korda viimase 20. aasta jooksul. Võrreldes 2009.a on hallhüljeste arvukus kasvanud ca 30%, proportsionaalselt on kasvanud ka hallhüljeste poolt tekitatud kahju rannakalandusele ning on kujunenud rannapüügi jätkusuutlikkuse põhiküsimuseks, sest hülgekahjustused püünistele ja saagile on kujunenud sisuliselt igapäevasteks [7]. Terves Euroopas on viimase 40-50 aasta jooksul kormoranide arvukus pidevalt kasvanud. Eestis on kormorani arvukust ja sigimist uuritud 2019. ja 2020. aastal Võrtsjärvel. Uuritud perioodi loenduse tulemusena võib öelda, et kormoranid viibisid Võrtsjärvel seitse kuud (aprillist-oktoobrini ja nende kuu keskmine arvukus oli 470 lindu. 2019. aastal alustas pesitsemist 32 paari ja 2020. aastal 53 paari [8]. Väinamerel on kormoranide arvukus tunduvalt kõrgem (viimati loendas Keskkonnaagentuur kormorane 2015. aastal, mil nende arvukus on eelnevate aastatega võrreldes kasvanud 33%) [9].
5. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud (erieesmärk 1)
25. septembril 2019. aastal avaldati valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraport maailmamerest ja krüosfäärist muutuvas kliimas, mille kohasel Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit [10]. Merevee tase võib 21. sajandi lõpuks tulevikustsenaariumite kohaselt tõusta kuni 60 cm. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Samuti viitab suurem osa tulevikustsenaariume keskmise tuule kiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga [11]. Jääalune kalapüük toimub talvekuudel ja osaliselt ka varakevadel ning on seotud oluliste ilmastikuriskidega. Talvised tormid ja jää raskesti ennustatav liikumine ohustab kalurite püüniseid, samuti on varakevadisel püügiperioodil suurem risk ilmastikuoludest tekkivate tööõnnetuste tekkimiseks. Läänemere eripäraks on isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline mitmekesisus (segu mere-, järve-, ja riimvee organismidest), millest tulenevalt on meri võõrliikide invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega (leitud on üle 100 võõrliigi, millest 70 on jäänud Eestisse püsima) [12]. Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse Läänemere kõige invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres väga kiiresti levinud ning saavutanud suure asustustiheduse, omades mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele kalaliikidele, kellega kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne), kuid on võimeline toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari, lõhemari). Samuti mõjutab agressiivne liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest) toidubaasi ja elupaiku [13].
[1] Statistikaamet
[2] „Eesti elanike hinnangud säästva kalanduse kohta“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2019
[3] Keskkonnaministeeriumi 2020 aasta andmed
[4] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeerium
[5] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“. Keskkonnaagentuur, 27.09.2019
[6] „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“. Eesti Mereinstituut, 2020
[7] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013
[8] „Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele“. Eesti Maaülikool, 2021
[9] Artikkel „Kormoranide. levikule ei ole siiani piiri pandud“. Maaleht, 20.09.2017
[10] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“ Keskkonnaagentuur, 27.09.2019
[11] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, Keskkonnaministeerium
[12] “Võõrliigid Läänemeres“. Eesti Mereinstituut, 2013
[13] „Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks“. Eesti Mereinstituut 2015
Vajaduste kindlakstegemine SWOT-analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse artikli 8 lõikes 5 sätestatud elemente
MAJANDUS
Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju
Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja kalapüügiettevõtjatel on suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4). Arvestades kliimamuutust ja sellest tulenevaid ekstreemseid ilmastikuolusid (oht 5) on olulisel kohal traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõime tõstmine, võttes kasutusele kiiresti arenevaid tehnoloogiaid (võimalus 2).
KESKKOND
Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist
Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4) on muutnud kulud ettevõtlusele kõrgeks. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja Eestis on toimiv püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2) ja investeerimiskindluse. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamine aitab leevendada negatiivseid mõjusid ökosüsteemile ning kalavarudele (oht 2), aitab kaasa kalavarude seisukorra paranemisele (võimalus 4) ja maandab sisendite kallinemisest (oht 1) tulenevaid riske.
Suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust
Kasutatavad püügivahendid on vähese selektiivsusega ja ei ole hülgekindlad (nõrkus 3) ning samas kalatoiduliste kiskjate arvukus suureneb (oht 4). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2). Selektiivsemate püügivahendite kasutusele võtmine aitab parandada kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Edendada mereprügi kogumist
Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (nõrkus 8). Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab negatiivselt ökosüsteemi ja kalavarude olukorda (oht 2). Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja mereprügi kogumise ja käitlemise edendamine aitab parandada ökosüsteemi ja kalavarude seisundit (võimalus 4).
Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks
Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1). Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (oht 2). Teadmistepõhine kalavarude majandamine ja järjepidev andmete analüüsimine aitab kaasajastada kaitsemeetmeid ja seeläbi parendada kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Kalanduse järelevalve tõhustamine
Keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetluses on kalapüüginõuete rikkumistel suur osakaal (nõrkus 6), seades ohtu kalavarude olukorra, mis on niigi tugevalt mõjutatud negatiivsetest keskkonna- ja kliimamuutustest (oht 2). Samas on Eestil olemas kalanduse järelevalveks loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus (tugevus 4). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamisele aitab kaasa järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (võimalus 3). Tõhus riiklik järelevalve ja reeglite jõustamine tagab kalavarude seisukorra paranemise (võimalus 4).
Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine
Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7). Kudealasid mõjutavad tugevalt negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused, mille tagajärjel kalavarude seisund halveneb (oht 2). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), mis toetab kudealade taastamisega seonduvaid tegevusi. Heas seisus kudealad parandavad kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi
Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7). Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (oht 2). Mereelustiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele omab mõju kalatoiduliste kiskjate populatsiooni kasv ja võõrliikide levik ning nende surve kohalikele kalaliikidele (oht 4). Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile ei võimalda merealaga seotud tegevuste kavandamisel arvestada võimalike negatiivsete mõjudega (oht 3). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), et uurida ja leida meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitsmiseks, mis omakorda pikemas perspektiivis parandab kalavarude seisukorda (võimalus 4).
TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris
Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (nõrkus 1). Eestil olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1) ning tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2). Uute teadmiste, tehnoloogiate ja meetodite kohandamine Eesti tingimustesse minimeerib negatiivset keskkonnamõju ja aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendab ohtu kalavarude seisundile (oht 2 ja 5). Suureneb heas seisus olevate kalavarude osakaal (võimalus 4) ja tagatakse püügiettevõtetele suurem ettevõtlusest saadav tulu.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris
Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1). Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik (nõrkus 1). Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2).
Parandada kalanduse mainet
Kalanduse maine on madal (nõrkus 2), kuid meie ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1).
2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
Tugevused
1. Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti vesiviljeluse alguseks võib lugeda 19. sajandi lõppu. Vesiviljeluse sektori peamine tegevusvaldkond on kaubakala kasvatamine. Lisaks sellele tegeletakse vajadusel ka vesiviljelusliikide asustusmaterjali tootmisega ning vähikasvatusega. Lisandumas on vetika- ja karbikasvatus, mis on hetkel küll arengufaasis, aga mitmeid katsetusi on selles vallas juba tehtud. Majanduslikult kõige olulisem osa on intensiivse kaubakalakasvatuse ettevõttetel. Eestis on peamiseks kasvatatavaks liigiks vikerforell 711 tonnise aastatoodanguga, mis moodustab üle 80% Eesti vesiviljeluse kogutoodangust. Ligemale 140 tonnise aastatoodangu annab teiste kalaliikide kasvatamine: angerjas, tuurlased, karplased jne [1]. Tagasihoidlike müügimahtudega on vähikasvatus, andes 2021. aastal toodangut 0,73 tonni. Vesiviljelussektoris tegutseb 44 ettevõtet, kellele kuulub 51 kasvandust[2]. Mõningad ettevõtjad tegelevad samaaegselt nii kala- kui ka vähikasvatusega ning suudavad osaliselt oma toodangut ka töödelda. Töö vesiviljelussektoris on hooajaline ja tööga hõivatud inimeste arv aastate lõikes on vähesel määral kõikunud (2019. aasta seisuga 64 inimest arvestatuna täistöökohtades) [3]. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis rohkem kui sajandi vanune tegevus ning tänapäeval on tegevusloaga kalakäitlemisüksusi 104, pakkudes toodangut nii kohalikule kui välisturgudele [4]. Töötlemisel moodustab suurema osa toorainest püügist saadud kala. Arvestades 2021. aasta Eesti toorainega isevarustatuse taset, mis on üle 360%, on võetud suund ekspordile. Töötlemissektoril on võimekus töödelda majanduslikult olulisi liike nagu ahven, koha, kilu ja räim ning töödelda importtoorainest valdavalt lõhe ja forelli. Töötlemisüksustes on võimalus tooteid väärindada ning olemas on külmutusvõimalused. Põhitegevusalad töötlemises on külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Toodangu eksport 2020. aastal moodustas väärtuseliselt 11% kogu toiduainetööstuse ekspordikäibest. Lisaks toimub kalapüügitoodete töötlemine kaugpüügilaevadel, mille pardal tehakse esmane või lõplik töötlemine. See tagab kalapüügitoodete kõrge kvaliteedi ja võimaldab pikkadest vahemaadest hoolimata pakkuda tooteid ka otse sihtturgudele.
2. Pikalt toiminud tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (erieesmärk 2)
Eesti tegutseb kuus kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. Nendele lisaks üks kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit - Eesti Kalatootjate Keskühistu. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevusega kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ning paremad läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tugevad ja toimivad tootjaorganisatsioonid, eeskätt kilu- ja räimepüügil, suudavad toota ja töödelda mastaapse koguse Eesti kalast, mis annab hea baasi liikumaks edasi tootearenduses seda nii ettevõtte tasandil kui ka sektoriüleselt koostöös teadus- ja arendusasutustega ning hõlmata uusi turge. Kilu- ja räimepüügi sektoris tekkisid tootjaorganisatsioonid 2005. aastal, koondades nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 20-st traalpüügis tegutsevast ettevõttest 17 on koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kogused moodustavad Eesti püügivõimalustest ca 95%. Lisaks kuuluvad Läänemere kilu- ja räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu ka rannapüüdjaid. Kilu- ja räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide omanduses on kolm tänapäevase tehnoloogia ja pakendamisvõimalustega ning väljaarendatud logistikaahelaga külm- ja laohoonet. Kogu tootmisahel on suudetud vertikaalselt integreerida, mis tagab kontrolli ja stabiilsuse tooraine saamisel, väärindamisel ja lõpptoodangu turustamisel. 2019. aastal alustas tööd kilu- ja räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide ühendusena loodud Eesti Kalatootjate Keskühistu kalakomponenditehas, kus toodetakse kalajahu, -õli ning tulevikusuundumusena kõrgemalt väärindatud kalast saadavaid komponente. Välja on arendatud ka logistika- ja transpordiahel. Sisevete püügis – Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel tegutseb alates 2015. aastast latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon. Tootjaorganisatsiooni kuulub 9 ettevõtet. Oma liikmete toodangu parema kättesaadavuse nimel on avatud oma kalapoed Eesti suurimates linnades. Hiljuti on tunnustatud veel kaks tootjaorganisatsiooni: 2020. aastal vesiviljeluse tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ning 2022. aastal kalapüügi tootjaorganisatsioon Peipsi Kalurid.
3. Valdkonda toetav haridussüsteem vesiviljelussektoris (erieesmärk 1)
Vesiviljelussektoris toimib valdkonda toetav haridussüsteem, kus erialaseid teadmisi on võimalik omandada Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus toimub neljanda taseme kutseõppe esmaõpe „Kalakasvataja“ erialal. Ühtlasi on kutseõppebaasi juurde rajatud ka vee korduvkasutusega (RAS) õppe- ja katsebaas. Lisaks on võimalik omandada teadmisi Eesti Maaülikoolis, kus asub ka vesiviljeluse õppetool, mille juurde on rajatud üliõpilastele vastavasisuline katsebaas. Eesti Maaülikool on valdkonna kompetentsikeskus Eestis, kus toimub valdkonna kraadiõpe bakalaureusest kuni doktoriõppeni. Lisaks pakuvad ka ettevõtjad eriala õppijatele teaduspraktika tegemise võimalusi ning panustatakse sektori ja teadlaste vahelisele koostööle, seda nii uuringute tegemise võimaluste kui ka katseprojektides osalemise kaudu.
4. Eesti kalatööstuse toodang jõuab rohkem kui 50 riiki (erieesmärk 2)
Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi geograafilises mõttes üsna suur. Eesti kalatöösturitel on partnereid rohkem kui 50 partnerriigis ehk riikides, kuhu tooteid on viimaste aastate jooksul eksporditud vähemalt kolmel aastal. Mahtude poolest eksporditakse tooteid kõige rohkem kolmandatesse riikidesse, samas suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordiväärtus 2019. aastal oli 188 milj. eurot, mis tingituna COVID-19 olukorra tõttu langes 2020. aastal 161 milj. euroni ning 2021. aastal tõusis 173 milj. euroni ning ekspordiväärtusest moodustas Eesti päritolu toodangu väärtus 129,9 milj. eurot.
[1] Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi 2022. a andmed. Statistikaamet
[2] Põllumajandus- ja Toiduamet
[3] Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala, tööga hõivatud isikute arv järgi 2021 a. Statistikaamet
[4] Põllumajandus- ja Toiduamet
Nõrkused
1. Vesiviljelussektor on killustunud (erieesmärk 1)
Ettevõtted paiknevad hajusalt üle Eesti, neid iseloomustab väike toodangumaht ja erinevate tehnoloogiate kasutamine. Sellest tulenev huvide lahknevus on toonud killustatuse ja pärssinud koostöövõimet. Ettevõtjatel puudub ühine nägemus sektori visioonist. Tegutsetakse läbi kahe liidu, kes annavad partneritele, ministeeriumidele ja finantsinstitutsioonidele erinevaid signaale sektori vajadustest [1]. Stabiilsema logistika- ja tarneahela ning paremate turustamisvõimaluste tagamiseks, on hiljuti loodud vesiviljeluse tootjaorganisatsioon, kuid 44 ettevõttest kolm neljandikku ei ole sellega liitunud [2]. Selle liikmed esindavad arvestuslikult suurt vesiviljelustoodangu osakaalu, kuid toodangu mahud ei ole piisavad konkureerimiseks importtoodanguga, mis lõheliste ja nendest valmistatud toodete osas on üle 10 000 tonni aastas [3].
2. Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (erieesmärk 1)
Vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui tegelik tootmine, mis viimastel aastatel ei ole märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu ei suudeta tagada töötlejatele stabiilset tarnet ja toodangu kvaliteet on kasvanduste lõikes kõikuv, mistõttu vesiviljelustoodete töötlejad impordivad toorainet. Väike tootmismaht on tingitud ka sellest, et osad kasvandused on amortiseerumas, vajades uuemaid ning keskkonnasäästlikumaid seadmeid, lisatöid ja investeeringuid. Üldine finantsseisund vesiviljelusettevõtjatel on halb. Merevesiviljelus, mis võiks toimida sünergias maismaavesiviljelusega on nõrgalt arenenud. Vesiviljelussektori kahjum on viimastel aastatel vähenenud, olles 2017. aastal 1,1 milj. eurot, perioodil 2014-2015 aga 2,5 milj. euro kandis [4]. Kahjum on osati seotud sellega, et toodetakse alla maksimaalse tootmisvõimsuse. Samas sõltub individuaalne kahjum kasvatavast liigist ning iga ettevõtte käekäigust.
3. Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (erieesmärk 1 ja 2)
Turgudele sisenemine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide lõikes, mis on kallis ning arenduses jääb tihti puudu teadmistest. Kaalukas turuargument Euroopa turgude jaemüügisektoris on erinevad tootemärgised ja- sertifikaadid tõendamaks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete säästlikku tootmist. Vähesed töötlemisega tegelevatel ettevõtjad on alustanud kalapüügitoodete sertifitseerimisprotsessidega või on selle lõpuni viinud. Uute toodete väljaarendamine võib sõltuvat sihtturust vajada uute sertifikaatide ja märgiste olemasolu. Tarbijad soovivad lisaks traditsioonilistele toodetele uusi maitseelamusi, mis eeldab tootearendust, turunõudlusele sobivate liikide kasvatamist, uute ideede rakendamist. Kalakaubandus koondub suurematesse kaubanduskettidesse, mis eeldab konkurentsivõimelist hinda, toodangu ühtlast kõrget kvaliteeti, tootmismahtu ja tarnekindlust. Väiketöötlejatel ja vesiviljelussektoril on väljakutse kettidesse sisenemine ja seal püsimine suure konkurentsi ja hinnasurve tõttu. Püütakse fokuseerida niši- või premium klassi toodetele, mis eristuks tarbijale laias kaubavalikus.
4. Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (erieesmärk 1 ja 2)
Krediidiandjad ei tunne kalandussektori eripärasid ja see on ajas süvenenud. Vesiviljelusesektori ettevõtted asuvad maapiirkonnas, kus ehitiste turuväärtus võrreldes linnadega on madalam. Krediidiandjate silmis on investeering maapiirkonnas vesiviljelusse ebarentaabel ning valdkonda hinnatakse riskantseks ja mittekasumlikuks. Vesiviljeluses on tootmistsüklid pikad ja esineb pankrotte. Vesiviljelusesektoris on laenude puhul peamisteks turutõrgeteks tagatiste konservatiivne hindamine ja pikaajaliste investeerimislaenude puudumine.
Tootjaorganisatsioonide ja ühistute puhul on probleemina lisandunud pikaajaliste investeerimislaenude puudumine ning kalatöötlejate ja vesiviljelusega tegelevate ettevõtete jaoks käibekapitalilaenu mittevõimaldamine. Krediidiasutused on kompetentsed töötlemissektorit hindama ja on olemas vajalikud laenutooted, samas on probleem käibekapitali kättesaadavusega, kuna ei mõisteta püügihooaegadest tulenevate perioodiliselt suurte laojääkide olemasolu. Lühike laenude tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida. Krediidiasutustel puudub kompetents uute ühistute äriplaanide hindamiseks [5].
5. Väiketöötlejate kasutamata töötlemisvõimsused (erieesmärk 2)
Valdav osa sektori ettevõtetest on kuni 49 töötajaga ning kümnendik ettevõtetest on rohkem kui 50 töötajaga [6]. Peamiselt mageveeliike töötlevate külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri iseloomustab väikeste üksuste suur arv. Väiketöötlejatele ei jätku aastaringselt toorainet kalapüügi sesoonsuse tõttu ning sellest tulenevalt ei kasutata töötlemisüksuste maksimaalset töötlemisvõimsust.
6. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik (erieesmärk 1 ja 2)
Tehnoloogiline areng ning tarbijate kasvav soov uute toodete ja tootearenduse vallas eeldab teadus- ja arendusasutustelt rõhuasetust lühiajalistele projektidele. Ettevõtjad ei suuda tagada täiendavate valdkonnaalaste teadmiste kaasamist välismaalt või erineva valdkonnaga teadusasutustelt, mida oleks võimalik vesiviljeluse kui ka töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel koheselt rakendama hakata. Erasektori investeeringud innovatsiooni on ühed madalaimad EL-s, moodustades 1% SKPst [7].
7. Energiamahukad protsessid tootmise ja töötlemise ahelas (erieesmärk 1 ja 2)
Vesiviljelustoodete tootmine võib olla energiamahukas, eeskätt vee korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS). Samuti on suure energiavajadusega kalapüügi- ja vesiviljelustoode töötlemine ja turustamine, kuna tuleb tagama toodete katkematu külmaahel. Energiakulude kokkuhoidmiseks kilu ja räime töötlemisel on üheks alternatiiviks külmutamisele vürtsikala tootmine. Kõikide toodete valmistamisel ei ole aga võimalik kasutusele võtta alternatiivsemaid madalama energiakuluga töötlemisprotsesse. Kõik töötlemisüksused ja seadmestik ei vasta energiasäästlikumate uusehitiste standarditele. Seoses energiahindade tõusuga on töötlejad ja tootjad sunnitud liikuma alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõtu suunas vaatamata sellele, et nimetatud investeeringute tasuvusaeg on pikk.
8. Väikese lisandväärtusega toodete osakaal müügis (erieesmärk 2)
Töötlemissektori ekspordikogustes on suurima osaga väikese lisandväärtusega tooted. Peamiselt eksporditakse külmutatud kilu ja räime, mis moodustasid 2021. aastal kalatoodete ekspordikogusest üle 60%. Kala eksporditakse sisuliselt toorainena töötlejatele, mille tõttu on eksporditavate toodete koguväärtus madal. Vähene väärindamine ei võimalda saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks teha vajalikke investeeringuid. Lisaks tavapärasele sortimendile võib kõrgema lisandväärtusega toodetega turule tulek vajada sertifikaate ja märgiseid.
9. Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas [8], Euroopa Liidus on see näitaja ca 25 kg inimese kohta aastas [9]. Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse ning seepärast on kalatööstus orienteeritud ekspordile [10]. Arvestades ELi tarbija eelistusi tarbitavate liikide osas ja eestlaste madalat kohalikku päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimist, on külmutatud kala ja konservide toodang orienteerunud kolmandate riikide turgudele, kalafilee müüakse enamuses lääneturule.
10. Väliskaubandusel sõltuvus üksikutest partnerriikidest (erieesmärk 2)
Eesti isevarustatuse tase toorainega on üle kolme korra suurem, mistõttu on rõhk ekspordil. Laiast ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa üksikutele ekspordipartneritele: Rootsi, Soome, Ukraina. Esmakordselt oli 2020. aastal Rootsi ekspordikäibelt suurim 14%, Soome 13,8% ja Ukraina 13%. Suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele, mahtude poolest eksporditakse tooteid enam kolmandatesse riikidesse. Eksporti mõjutavad kolmandates riikides toimuvad sündmused. Näiteks 2014. aastal Venemaa kehtestud kalandustoodete impordikeeld või 2022. aasta Venemaa kallaletung Ukrainale.
11. Kvalifitseeritud tööjõu puudus (erieesmärk 1 ja 2)
Kalandussektoris töötamine ei ole atraktiivne, sest on valdavalt on tegemist rutiinse iseloomuga ja füüsiliselt raske tööga. Samuti paiknevad töökohad reeglina eemal tõmbekeskustest. Sektor ei ole atraktiivne noortele, kes sarnase palga puhul eelistavad muid valdkondi. Teatud ametikohad nõuavad spetsiifilisi teadmisi ja haridust või varasemat töökogemust. Valdkonna alaste teadmistega eksperdid leiavad tihti muud väljakutsed. Tegemist on paljuski hooajatööga, töökeskkond on niiske, spetsiifilise lõhnaga. Ettevõttesisestest uuendustegevuse takistustest peetakse olulisemaks kvalifitseeritud töötajate nappust [11]. Traditsioonilistele töövõtetele lisanduvad infotehnoloogilised lahendused, mis nõuavad oskusi ja senisest laiapõhjalisemat erialast ettevalmistust.
[1] Eesti Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 elluviimise analüüs ja ettepanekute väljatöötamine tegevuskava edasiarendamiseks. SakiConsult OÜ, 2017
[2] Põllumajandus- ja Toiduamet
[3]Eesti väliskaubandus 2018-2022. Statistikaamet
[4] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool, 2020
[5] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool, 2020
[6] Ettevõtete majandusnäitajad 2020. Statistikaamet
[7] Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s 2020. Statistikaamet
[8] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
[9]The EU Fish Market. EUMOFA, 2020
[10] „Eesti toidusektori ekspordivõimekus“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021
[11] „Eesti ettevõtetest ligi kolmveerand on innovaatilised“.Statistikaamet, 2020
Võimalused
1. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (erieesmärk 1)
Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis üldiselt head tingimused nii vee- kui maaressursi mõttes. Mitmes Eesti piirkonnas võib esineda looduslikke ja/või tehnoloogilisi iseärasusi, mida saab võimalusel vesiviljeluse arengu soodustamiseks ära kasutada. Vesiviljeluseks sobivate kohtade planeerimisel on võimalik arvestada Eesti tingimustega sobivate vesiviljelusliikide kasvatamise eripära, kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat, samas võttes arvesse vesiviljeluse mõju keskkonnaseisundile. Merevesiviljeluseks ja maismaa vesiviljeluseks sobivad alad on kaardistatud mitmete uuringutega [1]. Eesti mereala planeeringu[2] raames on vesiviljeluseks sobilikud alad määratud pilootprojektis Hiiumaa ümber. Ülejäänud Eesti merd hõlmava mereala planeeringu raames vesiviljeluseks sobilikke alasid ei määrata, vaid sektori arengut suunatakse Eesti mereala planeeringus märgitud vesiviljeluse suuniste ja tingimuste kohaldamise kaudu.
2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL-s ja maailmas on kasvutrendis (erieesmärk 1 ja 2)
Maailma[3], Euroopa Liidu[4] ja kohalikke[5] tarbimistrende analüüsides on ettevõtjatel võimalik oma tegevust vastavalt turuolukorrale kohandada ja ekspordivõimekuse olemasolul olla teadlik võimalikest välisturgudest ning sihtturu tingimustest. Veidi enam kui poole sajandiga on keskmine kala ja kalatoodete tarbimine maailmas ühe elaniku kohta aastas kasvanud 9 kg-lt 20 kg-le, arvestades kala eluskaalu, mis kokku tähendab 1,5% kala tarbimise kasvu aastas. 2018. aastal söödi maailmas kala ja kalatooteid inimese kohta keskmiselt 20,5 kg aastas [6]. EL-s tarbitakse keskmiselt kalapüügi- ja vesiviljelustooteid 25 kg inimese kohta aastas, Eestis on see näitaja ligi 15 kg. EL impordib u 60%, et nõudlust rahuldada, olles maailmas suuruselt teine kalatoodete importija.
3. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1 ja 2)
Euroopa Liidu sinimajanduse põhimõtted soosivad vesiviljeluse kasvu, hõlmates nii majanduslikke kui keskkonnaeesmärke. EL vesiviljeluse keskkonnahoidlik majanduspotentsiaal kogu väärtusahela ulatuses on olulisel kohal mitmes kestlikku toidutootmist käsitlevas strateegias: Euroopa Liidu roheline kokkulepe, Talust taldrikuni ja nullreostuse strateegias, nt Uus ringmajanduse tegevuskava, Puhta planeedi strateegia, Euroopa Liidu Läänemere strateegia[7], mille rakendamises osaleb ka Eesti. Keskendutakse võimalustele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus.
Lääne-Euroopas, kus tuleb 70% Euroopa e-kaubanduse käibest, on kasvamas uue põlvkonna teadlikkus, kus iga ostuga soovitakse mõjutada keskkonda järjest vähem. Tarbija tunneb järjest enam huvi, kuidas on toode temani jõudnud ning millist ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. Ajas kasvab taaskasutatava pakendi kasutamise võimalus ja tarbijapoolne nõudlus keskkonnahoidvamate toodete osas. Lõpptarbija eelistab paremini toodet, millel on oma lugu, missioon. Kasvav e-ostlemise trend mõjutab ostuharjumusi juba sotsiaalmeedia postitustest. Siinkohal on suunamudijate mõjutustest kasvamas tarbijate ostueelistuste tegemine.
4. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelat iseloomustavad eelkõige lühike vahemaa, minimaalne arv vahendajaid ning tootjast tarbijani suhtlus, mis tagavad kohaliku toidu parema turustamise siseturul. Näiteks vesiviljelustoodangut turustatakse valdavalt siseturul, ekspordi osakaal on ca 1% kogutoodangust.
5.Keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (erieesmärk 1)
Maailmas toimuv vesiviljeluse kiire areng on sõltuvalt tegevuspiirkonnast andnud võimalusi sobivate tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis omakorda on suurendanud vesiviljelustoodete osakaalu veeliste ressursside tootmisel. Suurem osa maailma veeliste organismide kogutoodangust tuleb vesiviljelusest ning see trend on kasvav [8]. Erinevate kasvatustehnoloogiatel põhinev vesiviljelus võimaldavad pea kõiki kõrge turuväärtusega liikide kasvatamist. Väliskeskkonna mõjudest sõltumata saab vee korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) toota väiksema keskkonnakoormusega. Vee retsirkulatsioon vähendab energiakulu vee soojendamiseks, madala troofsusega liikide kasvatamine ja setete kogumine võimaldavad veekeskkonnast toitaineid välja viia, vähendades sellega veelgi vesiviljeluse madalat keskkonnakoormust. Merevetikate ja -karpide kasvatamisel nähakse perspektiivi kui merekeskkonnast toitaineid väljaviival vesiviljelusel [9]. Selle vastu on kala kasvatamisega seotult huvi suurenenud, kuid Eesti rannikumeres vetikaid ja karpe veel tööstuslikult ei toodeta. On hakatud katsetama madala toitelisusega liikide, näiteks vetika ja söödava rannakarbi kasvatamist Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Tehakse vetikakasvatuse katseid mereveel põhineva kalakasvatuse heitvee puhastamiseks. Loodetakse leida Eesti tingimustesse sobivad tootmistehnoloogiad. On koostatud analüüs, mis hõlmab potentsiaalsete vesiviljeluseks sobilike merevetika- ja merekarbiliikide ja vormide piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi, kuidas vesiviljeluse abil on võimalik merekeskkonna seisundit parandada [10]. Merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus ja kaasaegsete tootmistehnoloogiate kasutuselevõtt loob eeldused toodangumahtude suurendamiseks. 2019. aasta suvel paigutati sumbad merre Saaremaa põhjarannikul, kus tuleb arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga. Meres kalakasvatamine on näitamas huviliste osas kasvutrendi, mida iseloomustab kasvav hoonestuslubade taotluste hulk.
6. Seni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (erieesmärk 2)
Tootearendus ja lisandväärtuse andmine seni vähekasutatud toormele võimaldab pakkuda kõrgema hinnaklassiga tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka eksportturgudel. Seeläbi suureneb ettevõtjate tulusus. Tootearenduse vallas peab lisaks tavapärasele toormele pöörama tähelepanu ka liikidele, mida seni on toiduks tarvitatud vähem. Näiteks Läänemeres üheks agressiivsemaks võõrliigiks peetav ümarmudil, kes ohustab ahvena noorjärkusid. Ümarmudil on hinnatud toidukala näiteks Mustamere äärsetes riikides. Töötlemisüksustes võõrliikide kasutuselevõtmine suurendab lisasissetulekuallikaid ja vähendab survet kohalikele kalaliikidele ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Ehkki jäätmete kogus ei pruugi kõikides töötlemisüksustes olla suur, aitab nende edasine väärindamine tõsta ettevõtjate kasumlikkust, võimaldades alternatiive traditsioonilistele toodetele ning pakkuda toorainet kalandussektorist väljaspool tegutsevatele valdkondadele.
7. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (erieesmärk 1 ja 2)
Uute tehnoloogiate arendamine ja nende kasutusele võtmine muudab ärimudeleid ja ühiskonda. See võimaldab võtta kasutusele uusi lahendusi ja võtteid kalapüügi- ja vesiviljelustoodet tootmisel. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on arenenud tormiliselt viimaste aastakümnete jooksul. Infotehnoloogia peamiseks potentsiaaliks on majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja kodanike elukvaliteedi parandamine [11]. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) nutikas kasutuselevõtt kalandussektoris loob uued võimalused nii tootmise kui ka töötlemisetappides ja aidates seejuures paremini jõuda lõpptarbijani välja. Näiteks on muudes valdkondades välja arendatud elektroonilised müügikanalid, digitaaliseerimine, oksjonid, tarbijate teavitamine jne. Kui jätkatakse sortimendis näiteks olemasolevate toodetega, siis digitaliseerimisel vähenevad tootmise sisendkulud ning targad lahendused võetakse paremini kasutusse.
[1] Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus. Eesti Maaülikool 2015; Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
[2] Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse seletuskiri. Hendrikson&KO, Rahandusministeerium, 2020
[3] Review of Fisheries. OECD, 2020
[4] The EU Fish Market. EUMOFA, 2020
[5] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
[6] The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO
[7] Euroopa Liidu Läänemere strateegia. Välisministeerium, 2022
[8]The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO
[9] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool 2019
[10] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019
[11]digital-change-and-information-society. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Ohud
1. Ettevõtlust vesiviljelussektoris ohustavad loomade haiguspuhangud ning taudide levik (erieesmärk 1)
Haiguspuhangud ning taudide levik võivad mõjutada Eestis valitsevat veeloomade tervise ja heaolu taset ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi ELs ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. 2019. aastal alustas Eesti kogu riigi territooriumit katva tauditõrjeprogrammi rakendamisega, millega rakendatakse Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud likvideerimisprogrammi [1]. Selle eesmärk on vältida ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega kauplemiseks vajalikud garantiid ning saavutada Eesti tunnustamine taudivaba piirkonnana viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja kalade vereloomeorganite infektsioonse nekroosi (IHN) osas. Riigis valitsev loomade tervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi Euroopa Liidus ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Riiklik tauditõrjeprogramm hõlmab kõiki vesiviljeluse toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, mille puhul on eelpool nimetatud kalahaiguste esinemise risk. Eestis on diagnoositud IHNi juhtumeid 2018. aastal kaks korda ning VHSi esinemist diagnoositi viimati 2011. aastal. IHNi juhtumeid tuvastati viimati ELs põhjamaades 2021. aastal.
2. Importtoodang tõrjub välja kohaliku päritoluga tooted (erieesmärk 1)
Kalatoodete import on olnud siiani ekspordist kolm korda väiksem ja on püsinud stabiilsena. Samas omab importtoodang suurenevat mõju Eesti kalakasvanduste toodangu madalale konkurentsivõimele. Turu ebastabiilsel varustamisel vesiviljelustoodanguga kaasnevad suured hinnakõikumised, mis avaldavad mõju ka töötlemisüksustele [2]. Kolmandatest riikidest pärit vesiviljelustooted, mis ei pruugi olla kasvatatud EL keskkonnastandardeid järgides, võivad impordikoguste suurenemisel tõrjuda välja EL-is kasvatatud vesiviljelustooted.
3. Keskkonna- ja kliimamuutused ning erakorralised sündmused mõjutavad ettevõtlust (erieesmärk 1 ja 2)
Keskkonna- ja kliimamuutused on üha enam hakanud mõjutama nii Euroopa kui ka Eesti vesiviljeluse ja kalatöötlemise sektorit ning nende tooraine kättesaadavust. Soojemad suved ning pikemad vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Muutused toimuvad vee kvaliteedis, temperatuuris, hapnikus ja looduslike veevarude hulgas ning vähenevas veelistes elusressurssides jne. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt, metsadest veekogudesse ja sealt omakorda vesiviljeluskasvandustesse. Läbivoolsed kasvandused ei tule toime liiga kõrgete veetemperatuuridega ning looduslike veekogude temperatuuride tõus avaldab mõju kalade rändele, mis omakorda avaldab mõju töötlemisüksuste tooraine kättesaadavusele. Lisaks kliimamuutustest tingitud mõjudele võib kerkida esile erandkorralisi sündmusi, mis ilmnesid näiteks COVID-19 tingitud olukorra tõttu, mis tõttu on vaja suurendada sektori vastupanuvõimet.
4. Läänemere keskkonnaseisundi halvenemine piirab merevesiviljeluse arengut (erieesmärk 1)
Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi on eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained. Vaatamata sellele, et maismaalt pärit toitainete sissevool on selgelt vähenenud, ei kajastu mõju veel kõigi alamvesikondade seisundis [3]. Põllumajandus on üheks suurimaks koormusallikaks (N 83%; P 68%), järgnevas heitveed ja metsamajandamine [4], mille intensiivistumine avaldab mõju merevesiviljeluse edasisele arengule.
5. Tootmissisendite hinnatõus (erieesmärk 1 ja 2)
Kasvanduste kui ka töötlemisüksuste edukas toimimine sõltub muuhulgas tootmissisendite hinnast. Kulude kujunemisel on oluline määratleda millisest tehnoloogiast ja tootmisetapist need kujunevad ja pärinevad. Kulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks vesiviljeluses sõltub see eelkõige sellest, kas tegemist on maismaale rajatud kasvatusega, merre või mageveekogusse paigaldatud sumpadega või loodusliku veekogu baasil rajatud kalatiikidega. Samuti mängib suurt rolli kulude kujunemisel kasutatav sisseseade, automatiseerituse aste ning kalakasvanduse hoone olemasolu. Näiteks on vee korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) energiakulud suuremad kui tiigimajandite või sumpades kasvatamisel. Üldiselt on kõige suurema osakaaluga kalakasvatuse kuludest söödal, mis omakorda sõltub oluliselt koostisainetest, sellele kohe järgneb energia ning tööjõukulu [5]. Nagu vesiviljeluses on ka töötlemisüksuste toimimiseks vajalik energia ja tööjõu olemasolu, mistõttu energia, kütuse ja toorme hinnatõus ei soosi tootmise intensiivistamist.
6. Turgude ebastabiilsus ja äralangemine (erieesmärk 2)
Suurim oht toodangu ekspordis on sihtturgude kokkukukkumine erinevate poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja muude tegurite tõttu. Traalpüügi tootjaorganisatsioonid ja tootjad, kelle ressurss on Läänemere kilu ja räim ning peamine toodang idaturgudele suunatav külmutatud, vähemal määral ka vürtsikala, on suurte tootmismahtude tõttu olukorras, kus turgude ebastabiilsus ja riikide poliitilised ja majanduslikud faktorid ning pikk tarneahel põhjustavad erinevaid tõrkeid toodangu turustamisel. Venemaa ekspordikeeld 2014. aastast on pannud traalpüügi tootjaorganisatsioone otsima uusi turge lisaks traditsioonilistele partneritele ka Euroopas, Ameerikas, Hiinas ja Aafrikas.
7. Tarbijate ostujõu langus (erieesmärk 1 ja 2)
Sektori üks potentsiaalseid ohte on tarbimise langus seoses ostujõu langusega nii Eesti kui ka eksportturgudel. Kui 2019. aastal kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes 2015. aastaga langes, siis samal ajal kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta kasvasid 10%. Tavaliselt on kalatoodete hinnad kerkinud teistest toiduainetest kiiremini. Näiteks kala ja kalatoodete hinnaindeks sõltub nii Eestis kui ka teistes ELi riikides suuresti Norrast imporditava lõhe hinnast, sest lõhel on tarbimises oluline osakaal. ELs tervikuna tarbitakse lõhelasi keskmiselt 2,7 kg elaniku kohta aastas, atlandi lõhe kuulub koos tursa ja tuuniga kõige tarbitavamate liikide esikolmikusse. Norrast imporditava lõhe hinnad on olnud aga võrdlemisi kõikuvad, sõltudes maailmaturu nõudlusest ja pakkumisest, aastaajast ja Norra krooni kursist. Kodumaise kala jaehinnad on olnud võrdlemisi püsivad, samas koha- ja ahvenafilee Euroopa turgude poolne nõudlus hoiab hinnad nende liikide osas Eestis kõrgel [6]. Eksportriikides asetleidev majanduslangus mõjutab sealsete tarbijate käitumist ja ostueelistusi. Toidukaupade hindade kallinemisel on tarbija sunnitud valima alternatiivseid ja odavamaid tooteid.
[1] Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2021/620
[2] Nasdaq Salmon Index 2021
[3] State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic Marine Envrionment Protection Commission – HELCOM, 2018
[4] Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade 2019. Keskkonnaministeerium
[5] Vertikaalne integratsioon vesiviljeluses, senine kogemus, sotsiaalmajandusliku mõju ja vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavuse uuring Eestis Saaremaa näitel. Eesti Maaülikool, 2015
[6] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
Vajaduste kindlakstegemine SWOT-analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse artikli 8 lõikes 5 sätestatud elemente
MAJANDUS
Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses
Vesiviljelustoodete tootmine on Eestis pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkond (tugevus 1) ehkki killustunud sektoris (nõrkus 1) ei ole rajatud tootmisvõimsuste maht toodanguks realiseerunud (nõrkus 2). Vähene tootearendus ja tarnekindlus (nõrkus 3) tekitavad olemasolevale toodangule turustamisraskusi. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1), keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (võimalus 5) ning tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute tootmislahenduste rakendamiseks (võimalus 7), mille abil toodangut suurendada. See võimaldab pakkuda leevendust kasvutrendis olevale vesiviljelustoodete nõudlusele EL-s ja maailmas (võimalus 2). Peab arvestama, et Läänemere keskkonnaseisund piirab merevesiviljeluse arengut (oht 4).
Välisturgude geograafia laiendamine
Laiast välisturgude geograafiast hoolimata (tugevus 4) on ekspordil siiski sõltuvus üksikutest partnerriikidest (nõrkus 10). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2), mis aitab kaasa uute turgude leidmisele. Välisturgude geograafia laiendamine aitab maandada ohtusid, mis tulenevad üksikute turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest (oht 6) ning tarbijate ostujõu langusest nendel välisturgudel (oht 7).
Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel
Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3) ning on puudus kvalifitseeritud tööjõust (nõrkus 11). Ekspordikogustest on suurim osa väikese lisandväärtusega toodetel (nõrkus 8). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2). Ühiskonna ootusele targa, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) aitab vastata seni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (võimalus 6) ja tehnoloogia kiire areng, mis pakub võimalusi uute lahenduste paremaks rakendamiseks (võimalus 7). Seeläbi saab pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka välisturgudel, mida võib mõjutada tarbijate ostujõu langus (oht 7).
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine
Eestis on Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (nõrkus 9). Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (võimalus 4) ning reageerimine ühiskonna ootusele targast, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) loob eeldused tarbimise suurendamiseks, mis aitab leevendada turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest tingituid riske (oht 6).
Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses ja töötlemises
Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1). Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3). Energiamahukad protsessid (nõrkus 7) tõstavad toodete omahinda. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (võimalus 7), võimaldab paremini kasutusele võtta kasutamata töötlemisvõimsuseid (nõrkus 5) ning toime tulla tootmissisendite hinnatõusust (oht 5) ja tarbija ostujõu langusest (oht 7) tingitud tagasilöökidega.
Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelus- ja töötlemissektori ligipääsu finantsvahenditele
Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (nõrkus 4), mis aitaks minna kaasa keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arenguga, kasvatada uusi liike (võimalus 5), võtta kasutusele seni vähe kasutatud tooret, sealhulgas väärindada võõrliike (võimalus 6), mida tehnoloogia kiire areng uute lahenduste rakendamiseks pakub (võimalus 7).
Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine
Tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mis aitab paremini reageerida turgude ebastabiilsusele ja äralangemisele (oht 6).
Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral
Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1) ning tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mida mõjutavad keskkonna- ja kliimamuutuste ning erakorralised sündmused (oht 3).
KESKKOND
Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel
Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (nõrkus 2) ning tootmisel esineb energiamahukaid protsesse (nõrkus 7). Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1) ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (võimalus 5) aitab vastata ühiskonna ootusele targast, kestlikkust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Seeläbi on võimalik merevesiviljeluse areng piiravas Läänemere keskkonnas (oht 4) ning tulla toime keskkonna- ja kliimamuutustega, mis mõjutavad ettevõtlust (oht 3).
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet nii vesiviljeluses kui ka töötlemises
Vesiviljelussektoril on valdkonda toetav haridussüsteem (tugevus 3). Samas nii tootmisel kui ka töötlemisel on ettevõtjate panustamine innovatsiooni madal ja kaasaegne oskusteave puudulik (nõrkus 6), mille suurenedes oleks sektoril võimalik paremini reageerida kasvutrendis olevale kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlusele Euroopa Liidus ja maailmas (võimalus 2) ja vastata ühiskonna ootustele targa, kestliku ja keskkonnahoidliku majanduse järele (võimalus 3). Teadus- ja arendustegevusel on ootused seni vähe kasutatud toorme kasutuselevõtus, sealhulgas võõrliikide väärindamisel (võimalus 6) ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arengul ja uute liikide kasvatamisel (võimalus 5).
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret vesiviljeluses ja töötlemises
Madala ettevõtjate innovatsiooni panustamise ja puuduliku kaasaegse oskusteabe (nõrkus 6) ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse (nõrkus 11) vähendamine aitab kaasa ühiskonna ootusele targast, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Ettevõtlust vesiviljelussektoris võivad ohustada loomade haiguspuhangud ning taudide levik (oht 1).
3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
Tugevused
1.Rannakalandus on Eestis ajalooliste traditsioonidega tegevusala
Eesti on mere ja rannariik, eestlased ise mere ja rannarahvas. Veekogud, sealhulgas meri on tähtsad nii elatusallikana kui ka hinge ja vaimutoidu ammutamise paigana. Tihti ei välju kalurid merele pelgalt raha pärast, oluline on ka emotsionaalne side põlvkondade kaupa edasi antud traditsioonilise tegevusega ning vahetu kokkupuude loodusega. Eestis on kalapüük alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Nõukogude ajal toimus kalapüük kalurikolhoosides, peale Eesti taasiseseisvumist kolhoosid likvideeriti ning toimus sektori varade erastamine. Peale varade erastamist oli rannakalandus väga tulus tegevusala, kuid aastatuhande lõpuks oli see muutnud kõige kesisema sissetulekuga tegevusalaks, põhjuseks eelkõige kalavarude vähenemine, vähesed investeeringud rannapüügi taristusse ja tarbimisharjumuste muutumine sest turule jõudis rohkelt import kalatooteid. EL-iga ühinemise järel muutus Eesti ranna ja sisevete kalanduse nii äri-, keskkonnakaitseline kui laiem sotsiaalne tegevuskeskkond. Kohalike tootmistegurite muutusi hakkas oluliselt suunama EL ühise kalanduspoliitika rakendamine. Rannakalandust on mõjutanud võimalused saada toetusi laevastiku ja püüniste uuendamiseks, kõige enam aga kalanduspiirkondade moodustamine ja nende arendamine kohalike tegevusrühmade korraldusel. Tänaseks päevaks on rannakalanduse olukord muutunud oluliselt paremaks. Suuri investeeringuid on tehtud väikestesse kalasadamatesse, kalapüügi aluste ja püüniste moderniseerimisse, töötlemise seadmete ja otseturundusvahendite soetamisse, kalurite tegevuste mitmekesistamisse ning koolitustesse. Paranenud on kalasaagid ja mitmekesistunud kala müügivõimalused. Sektorisse on lisandunud nooremaid kalureid. Püügiloa omanike arv püsib suhteliselt stabiilne 2019 aastal oli Eestis kokku 1690 kalapüügiloa omanikku ja ranna ning sisevete püügil tegutses kalurina 2370 kalurit. 2021 aastal oli püügiloa omanike arv 1695 ning ranna ja sisevete püügil tegutses 2340 kalurit [1]. Eestis rannakalurina tegutsemise eelduseks on rannakaluri kutsetunnistuse olemasolu. Rannakaluri kutsetunnistusi on antud aastast 2004 ning kuni aastani 2022 on ühekokku väljastatud 3941 tunnistust [2]. Viimastel aastatel 2018-2021 on väljastatud ca 100 kutsetunnistust aastas, huvi rannakaluri kutse omandamise vastu aastate lõikes on kerges kasvus. Rannakalanduses on välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu. Seega on viimasel kümnendil rannakalandussektorisse tehtud investeeringud peatanud rannapüügi sektori allakäigu ning kalandus on jätkuvalt rannapiirkondadele oluline tegevusala.
2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab stabiilsuse. Kvootidega piiratud majandlikult oluliste kalavarude püügivõimalusi kasutatakse maksimaalselt.
Eesti püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab kaluritele stabiilsuse ning loob kindluse tegemaks investeeringuid kalapüügi arendamiseks. Rannakalurid on huvitatud kalapüügiga tegelemast, mida näitab erinevate kalaliikide iga-aastane püügikvootide täituvus. Sisevete püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on praktiliselt kõikide kalaliikide püük piiratud püügikvoodiga, mis igal aastal lepitakse eraldi kokku Vene Föderatsiooniga. Viimastel aastatel on Eestile eraldatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügikvootidest üle 90% täitunud enamasti koha- ja rääbisekvoot ning mõnel aastal ka ahvenakvoot. Rannakalanduses püütavatest peamistest kalaliikidest on kvootidega piiratud räime- ja lõhepüük. Räimekvoot rannapüügil jaguneb Liivi lahe kvoodiks ja Läänemere avaosa kvoodiks, mida püütakse Soome lahes, Väinameres ja Saaremaa ning Hiiumaa rannikuvetest väljaspool Väinamerd. Liivi lahes püütakse räime kastmõrra kohta kehtestatud lubatud saagina püügiõiguse omanikele eraldatud kvoodist. Liivi lahes rannapüügiks eraldatud lubatud räime aastasaak püütakse pea igal aastal vähemalt 90% ulatuses täis. Läänemere avaosa rannapüügiks eraldatud räime lubatud aastasaagist püütakse nn olümpiapüügi alusel valdav osa Soome lahe kalurite. Maksimaalne võimaldatud püügimahu täituvus majanduslikult olulisemate liikide osas näitab kalurite huvi ja soovi kalapüügiga tegeleda. Püükide sulgemise aeg kvootide täitumise tõttu on igal aastal erinev, kuid üldjoontes jälgib juba välja kujunenud püügiperioodi. Rannapüügil ning sisevete püügil deklareeritud kogused on 24 aasta lõikes püsinud stabiilsed, ehkki liikide jaotuvuse suhe on mõnevõrra kõikuv. Sellest tulenevalt on püügimahud samad, kuid saagi väärtus võib mitmekordselt erineda.
3. Olemas on tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on administratiivne suutlikkus kohalike strateegiate elluviimiseks oma piirkonnas
Eestis on 8 kalanduspiirkonda, kus moodustati tegevusrühmad mis tegutsevad MTÜ-dena alates 2008. a ning on rakendanud nii EKF kui ka EMKF meetmete perioodi. Aastate jooksul on MTÜ-d välja arendanud püsivad institutsioonid organisatsioonide igapäevaseks juhtimiseks ja toetusprojektide hindamiseks. MTÜ-del on kokku 749 [3] liiget, sh kohalikud omavalitsused, kalanduse äriühingud ja FIE-d, kalurite ühingud ja kalandusega seotud eraisikud, sektori välised ühingud ja ettevõtted. 2021. a seisuga on kohalikud tegevusrühmad oma otsustega rahastanud 1165 [4] erinevat projekti, selle arvuga on Eesti tegevusgrupid kolmandal kohal ELis. Tegevusrühmadel on head kogemused laiapõhjaliste strateegiate koostamisel, mis arvestavad lisaks kalandusele ka muude sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga.
2019. a Tartu Ülikooli poolt läbi viidud EMKF 2014 – 2020 rakenduskava meetmete „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja „Koostöötegevused“ vahehindamine [5] sedastab, et laia spektri osaliste kaasamine strateegiate koostamisse ja elluviimisesse on taganud selle, et strateegiad on toimivad ning panustavad piirkondade arengusse laiemalt, integreerides kalandust kui tegevusharu muude tegevusharudega.
4. Tegevusrühmadel on hea koostöötegevuste algatamise ja elluviimise kogemus
Perioodil 2014-2022 on kohalikud tegevusrühmad algatanud ja ellu viinud arvukalt koostööprojekte, mis keskenduvad peaasjalikult ühistele kalandust populariseerivate sündmuste korraldamisele, ühistele õppereisidele tutvumaks teiste EL riikide parimate praktikatega kalanduspiirkonna arendamisel, samuti on osaletud ühiselt erinevatel kalandusmessidel ja -festivalidel nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasemel. Tegevusrühmadel on hea kogemus kontaktide loomisel teiste EL riikide kalanduse tegevusrühmadega, vahetatakse teadmisi ning võetakse üle parimaid praktikaid EMKF meetmete rakendamisel ning toetatakse kalanduspiirkondade ettevõtjate kontaktide loomist. Ühtekokku on tegevusrühmad algatanud 2022 aasta seisuga 131 koostööprojekti [6] mille raames viidi ellu 54 koostöötegevust riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil.
5. Välja on kujunenud väikesadamate võrgustik
2020. aasta seisuga on rannapüügil püütud kala lossitud 489 väikesadamas ja lossimiskohas, millest 414 on rannikul asuvad väikesadamad või lossimiskohad ja 75 lossimiskohta asuvad sisevetel. EKF ja EMKF perioodil on rannapüügi sadamatesse investeeritud 25 373 352 eurot, sealhulgas EL toetus 20 562 298 eurot. Kokku on investeeritud 75 väikesadamasse, sealhulgas 59 meresadamasse ning 16 sisevete sadamasse. Kõik väikesadamad kuhu on investeeritud EL vahendeid on välja valitud kohalike strateegiate alusel ning on kohalikule kalanduskogukonnale olulise tähtsusega lossimiskohad. Peamiselt on investeeritud kala lossimise ja säilitamise võimekuse tõstmisesse ja mereohutusse, tahaplaanile on jäänud kalandusväliste teenuste arendamine. Praeguseks välja arendatud väikesadamate võrgustik kattub olulisel määral mereturismi marsruutidega, mis loob head võimalused kalanduse kõrvalt pakkuda ka muid sadamateenuseid.
[1] Põllumajandus ja Toiduamet
[2] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus
[3] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus
[4] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
[5] EMKF 2014-2020 rakenduskava meetmete „kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja „algatusrühma koostöötegevused“ vahehindamine. Tartu Ülikool 2019
[6] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Nõrkused
1. Ranna- ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus ja sissetulekud on madalad
Seoses püügi hooajalisusega on enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. 2021. a andmete põhjal oli kalanduse- ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu 1294 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1576 eurot [1]. Tulenevalt madalatest sissetulekutest ja kalapüügi hooajalisusest on madal ka kalurite vähene investeeringuvõimekus, mis raskendab toetuste kasutamisel omafinantseeringu osa katmist, kui on vaja teha kapitalimahukaid investeeringuid uute tehnoloogiate juurutamiseks kalapüügi ja töötlemise arendamiseks ning kaluri tegevuste mitmekesistamiseks. Vähene investeeringusuutlikkus raskendab oluliselt ranna ja sisevete kaluritel kasutusele võtta uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning vastu seista kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Tartu Ülikooli läbiviidud EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamise käigus läbiviidud uuringus toetust mittetaotlenud kalurite seas vastas 53% vastajatest (100 vastajat), et puudub omafinantseering või ei kvalifitseeruta toetuse taotlemise tingimustele [2].
2. Ranna- ja sisevete kalurid toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega
Eesti rannakaluritel tuleb oma toodangu müügil konkureerida välismaise toodanguga. Mitmed Imporditud kalatooted on oluliselt odavamad kui Eestis püütud kala, samuti on tarbija harjunud odava lõhega ning fileeritud külmtoodetega, mida on mugav kasutada ja mis ei vaja täiendavat töötlust. Rannapüüdjad ei suuda pakkuda tarbijatele valmistooteid suures koguses ning müüvad oma saagid reeglina värskena või roogituna, samuti on rannakalurite poolt pakutavad tooted suhteliselt ühetaolised, peamiselt keskendutakse suitsutatud ja kuivatatud kalatoodetele Väheväärtuslikud kalaliigid (särg, koger, nurg jne) on toodete valmistamisel alakasutatud.
3. Sadamate majandamine on kahjumlik ja pakutatakse vähest hulka teenuseid
Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks olulised sadamad on suures mahus erastatud, seda nii traal kui rannapüügi sektoris. Üldreeglina kuuluvad Eesti rannapüügiks kasutatavad väikesadamad eraomanikele ning sadamate arendamiseks on moodustatud kalurite mittetulundusühingud. Peamiselt teenindatakse väikeseid kalapüügialuseid ning see on pigem kulu kui tuluallikas. Samuti puuduvad reeglina sadamates teenused, mis võimaldaksid sadamapidajal teenida täiendavat tulu sadama halduskulude katmiseks. Sadamate haldajad ei suuda teha investeeringuid mis aitaksid maandada kliimamuutustest tulenevaid riske. Ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavad sadamad asuvad reeglina madalas rannikumeres kus ekstreemsemaks muutvad tormid võivad taristut oluliselt kahjustada. Senised investeeringud on keskendunud peamiselt merelisele taristule nagu kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud sadama tehnilist taristut näiteks kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on olulist tähelepanu pööratud kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad jms). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste parendamisele. Kalurid saavad väikesadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused olmetingimuste pakkumiseks.
4. Oluline osa kutselistest kaluritest on eakad ning nende teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad
Rannapiirkondades on kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal ligi poolteist korda väiksem Eesti keskmisest. Ranna- ja sisevete püügis hõivatud kaluritest on ligikaudu pool põhi- ja keskharidusega, ebapiisavad teadmised on tingitud ka asjaolust, et rannakalurid on suhteliselt eakad ning sektori keskmine vanus on üle 50 eluaasta [3]. Oluline osa rannakaluritest on saanud oma põhi, kesk ja erialase hariduse nõukogude ajal, kus ettevõtlust käsitlevaid teadmisi ei peetud oluliseks. Sellest lähtub ka kalurite keskmisest madalam finantskirjaoskus, mis omakorda tingib kehvema toimetuleku ja investeerimisvõimekuse võrreldes muude sektoritega ning oskuse ja julguse kasutada maksimaalselt EL toetusvahendeid. Rannakalurite teadmised ja oskused müügi ja turunduse alal on kesised, reeglina kasutatakse oma toodete müügil kõige lihtsamaid võtteid, näiteks müümine laatadel, turgudel ja väikestes müügipunktides. Digitaalseid müügiplatvorme kasutatakse vähe ja müügitegevuse sidumine suurte kampaaniatega on väga vähene. Kalatoodete tootearendusega tegelevad väga vähesed kalurid. Sinimajanduse arendamiseks puuduvad valdaval osal kaluritel teadmised ja oskused, turismiteenust pakuvad vähesed kalurid, põhjuseks eelkõige oskamatus oma teenuseid pakkuda ja klientidega suhelda.
5. Ühistuline majandustegevus on vähene
Praegused ärimudelid rannakalanduses on suures osas individuaalsed ehk kalurid püüavad oma saagid ja müüvad neid reeglina üksinda, rannakalanduses on ainult üks sisevetel tegutsev tootjaorganisatsioon. Vähestes sadamates, kus on välja kujunenud tugevad kalurite kogukonnad, tehakse koostööd oma saakide müümisel ja mingil määral ka sadamate haldamisel. Koostöö saakide väärindamisel ja turustamisel on levinud väga vähesel määral, see on oluline takistus rannakaluritel pääsemaks suuremate kaubanduskettide lettidele. Rannapüük on sesoonne ja kala kogused kõiguvad, see ei luba aastaringselt pakkuda stabiilset toodete valikut. Ühistulise tegevuse vähesus ja ebapopulaarsus on tingitud suurel määral ajaloolisest taustast ning kalurite ühistulist tegevust võrreldakse nõukogudeaegse kolhoosiga, kus osalemine oli riiklik kohtus mitte vajadus.
6. Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ning kudealade taastamise projekte algatatakse vähe
38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on heas seisus 17 ja madalseisus 21 kalaliiki. Madalseisus on eelkõige rannikumere ja siseveekogude kalavarud [4]. Rannikumere ja sisevete kalavarude seisu mõjutavad otseselt kudealade halb kvaliteet ning tõkked kalade rändeteedel. Koelmualasid kahjustavad nii looduslikud kui inimtekkelised mõjurid. Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuudatustega nagu sademete režiim ja maakerge ning järvede ja vanajõgede looduslik vananemine, mille käigus kalade koelmualad kattuvad setetega ning toimub soostumine. Viimase pooleteise sajandi jooksul on intensiivistunud inimtekkelised mõjurid nagu maaparandus, jõgede voolusängide õgvendamine ja vooluhulkade vähendamine. Samuti on kudealade halvale olukorrale kaasa aidanud jõgede paisutamine ja tõkestamine, mille tulemusena hävinevad jõgede kärestikud ja kalade ligipääs kudealadele on takistatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudete ummistumine ja kinnikasvamine [5]. Kunstkoelmute rajamine kalavarude looduslikuks taastamiseks on vähene, samas on kunstkoelmute rajamine erinevate kalaliikide (eriti koha) varude taastamise puhul efektiivne meede [6].
Kalanduspiirkondades puudub motivatsioon teemaga tegeleda ning tegevused on jäänud tahaplaanile, EMKF perioodi on näidanud, et kudealade taastamise projekte algatatakse vähe. Peamiseks põhjuseks on projektide elluviimiseks vajalike keskkonnalubade taotlemise keerukus, projektide elluviimise keerukus ning rahatusvahendite leidmine tegevuste elluviimiseks.
7. Taristu prügi kogumiseks merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud
Kalavarude olukorda mõjutab ka kalapüügiga kaasnevad mõjud nagu hüljatud ja kaotatud püügivahendid mille negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev. Peamiselt sünteetilistest materjalidest valmistatud püügivahendid võivad kontrollimatult majanduslikelt olulisi kalaliike püüda veel aastaid peale kaotsi minemist või hülgamist, hüljatud püügivahendi püügivõimekuseks hinnatakse ca 6% kahe aasta jooksul peale kaotsi minemist.
Püügisektoris tekib ka mittebioloogilisi jäätmeid nagu plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid jms, osa sellest prügist satub merekeskkonda. Plastprügi on merelise prügi seire aruande kohaselt Eesti rannikualadel kõige levinumat tüüpi, moodustades 2019-2020 aasta aruande kohaselt 65% prügi koguhulgast.
Eestis puudub taristu kus oleks võimalik koguda ja ladustada kasutusest välja läinud püüniseid ja muud kalapüügiga kaasnevaid mittebioloogilisi jäätmeid. Reeglina antakse need jäätmed ära kui segaolmejäätmed või halvematel juhtudel jäetakse üldse vette või kaldale. Kalurite teadlikkus mereprügi negatiivsetest mõjudest kalavarudele on vähene ning probleemi ei teadvustata.
[1] Statistikaamet
[2] EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamine. Tartu Ülikool, 2019
[3] Maaeluministeerium
[4] Keskkonnaministeerium
[5] Kalakoelmute seisund ning kalakoelmute melioreerimise lähteülesannete koostamine.Tartu Ülikool, 2015
[6] Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil. Tartu Ülikool, 2015
Võimalused
1. Kalavarude olukord paraneb
Majanduslikult olulisi kalaliike on Eesti ranniku ja sisevetes umbes 38. Kuna Eestit ümbritsev meri on riimveeline, sobib see elukeskkonnaks ka paljudele mageveekaladele, seega on üldiselt olemas head tingimused kalavarude paranemisele. Praegusel hetkel on majanduslikult olulistest kalavarudest ranna ja sisevetes 15 (39%) kalaliiki heas seisus.
Kalavarude kaitseks kehtestatakse erinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad varude mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse. Eesti rannakalurite põhilised kaubakalad (räim, ahven, koha ja haug) kaitstakse erinevate meetmetega (kvoodid, alammõõdud, püüniste silmasuurused jms.). Varude pidev seire tagab, et kalavarud püsivad stabiilsetena või suurenevad, pakkudes rannakaluritele arvestatavat tulu kalapüügist ka pikemas perspektiivis.
2. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid sinimajanduse sh turismi arendamiseks
Rannakülad pakuvad häid võimalusi keskkonnasõbraliku ranniku ning mereturismiga tegelemiseks ja muu väikeettevõtluse arendamiseks, seejuures on võimalik ära kasutada ära kohalikku kalanduse ja merenduse traditsioone ja kohalikku toidukultuuri. Rannikuturism keskendub peamiselt maapealsetele tegevustele nagu puhkus ja aktiivsed tegevused maismaal ja rannikul. Rannikuturism on Eestis populaarne, viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiga madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta tasemele [1]. Harrastuskalapüük on tõusvas trendis, 2018. aasta seisuga ca 170 000 harrastuskalapüüdjat ning nähakse ette nende arvu suurenemist 185 000 aastal 2030. Mereturism keskendub tegevustele mis jäävad rannikust kaugemale, kuid mis ikkagi on tihedalt seotud kohaliku rannapiirkonnaga. Transpordiameti andmetel on väikelaevade külastused Eesti sadamatesse tugevalt kasvavas trendis ning 2019 aastal külastas Eesti ranniku väikesadamaid 14 561 alust millel reisis 57 530 inimest [2]. 2010. aastal külastas Eesti väikesadamaid 9462 alust, millel reisis 20 458 inimest, seega külastuste kasv 9 aasta jooksul on ca 65% aluste osas ja üle 100% reisijate osas. Viimastel aastatel on väikesadamate külastatavus jäänud 14 – 16 tuhande aluse vahele, keskmiselt viibivad alused sadamas 1,7 päeva ning arvestuslikult kulutab üks reisija sadamas keskmiselt 100 eurot päevas, kokku on külastatud 67 Eesti väikesadamat. Eesti väikesadamate arengu kontseptsioon näeb ette väikesadamate külastuste jätkuvat tõusu, peamise probleemina nähakse võrgustiku ebaühtlust kus näiteks Eesti lääne ja edelapoolel rannikul on palju sadamaid, kuid Liivi ja Soome lahes vähe ning teineteisest ca 30 meremiili kaugusel asuvate sadamate võrgustikku tekivad augud. Rannakultuuri ja rannakalanduse sidumine kohalike turismitoodete ja puhketeenustega aitab kaasa eristumisele teistest sihtkohtadest. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid ja potentsiaal sinimajanduse arendamiseks, näiteks: pilliroo töötlemine, ravimuda, vetikate kasvatamine ja töötlemine jne. Piirkonnad on rikkad loodusressursside poolest, mis võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist, metsandust jms.
3. Tarbijate huvi kohaliku kala vastu on kasvav
Töötlemata kala tarbimise puhul on Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt 2019 [3] aastal läbi viidud uuringu alusel ostuotsuse suurim mõjutaja kala värskus (95% vastanutest), teisel kohal oli kindel kala liik mida soovitakse osta (93% vastanutest) ning alles kolmandal kohal oli hind (92% vastanutest) kusjuures ainult pool pidas hinna mõju väga suureks. Huvi kohaliku kala vastu on, sest ainult kohalikud kalurid suudavad pakkuda värsket kala ja kalatooteid ning Eestis laialt levinud ja ostajatele omaseid kalaliike. Eesti Konjuktuuriinstituudi 2020 [4] aasta tarbijauuringus küsiti tarbijatelt ettepanekuid kuidas parandada kala pakkumist kauplustes (lk 66). Vastustest selgus, et tähtsad on tegurid, mis puudutavad kala päritolu. Kauplustele soovitatakse eelistada kodumaiste töötleja tooteid, see on vastajaist väga oluline 51% ja mõnevõrra oluline 39% jaoks. Päritolumaa äramärkimist peab väga oluliseks 46% ja mõnevõrra oluliseks 45% vastanuist. 38% peab väga oluliseks (47% mõnevõrra oluliseks) püügipiirkonna või kasvatamise koha lisamist nii värske, külmutatud kui ka suitsutatud kala puhul. Paraku on kauplustes saadaolev kala ja kalatooted tihtipeale importpäritolu ning kodumaise (eriti rannakalurite püütud) kala osakaal on väike, seega on potentsiaali turuosa suurendamiseks.
4. Kasvav huvi kalanduse ja merenduse traditsioonide vastu
Kalanduse ja merenduse traditsioonide säilitamise ja edendamisega tegelevad peaasjalikult kohalikud tegevusrühmad koostöös taotlejatega ning kalanduse populariseerimine ja tutvustamine laiemale avalikkusele on muutnud oluliselt süsteemsemaks. EMKF perioodil on pea kõigis kalanduspiirkondades välja kujunenud regulaarselt toimuvad kalandust populariseerivad sündmused, kus tutvustatakse piirkondade merendus ja kalandustraditsioone ning kohalikke kalatoite. Kokku on korraldatud 2014 – 2020 perioodil 33 kalandus/merendus teemalist sündmust kus osales ca 25 tuhat inimest. Üleriigiliselt viiakse iga aastaselt läbi avatud sadamate päeva, kus osalejad saavad tutvuda kalasadamate tegevusega ning tutvuda kaluri elukutsega. Traditsiooniliselt aprilli lõpus toimuva sündmuse raames avab oma uksed ca 25 sadamat, sündmust korraldatakse aastast 2017 mil sündmusel osales ca 5000 inimest, 2019 aastal toimunud avatud sadamate päeval osales juba ca 25 000 inimest, 2020 ja 2021 aasta avatud sadamate päev jäi seoses Covid-19 viiruse levikuga ära. 2022. aasta avatud sadamate päeva külastas rekordilised 35 000 inimest. Olulist tähelepanu pööratakse kalanduse tutvustamist lastele, kalanduspiirkondades on EMKF perioodil korraldatud 17 kalandus- ja merendusteemalist lastelaagrit, kus osales ca 300 last. Laagriperioodi pikkus on ca 10 päeva, mille käigus tutvutakse piirkondade kalandusega, käiakse koos kaluriga merel, valmistatakse kalatoite jne. Traditsioonide säilitamiseks ja edendamiseks on välja antud 9 kalanduse ja merenduse ajalugu käsitlevat raamatut, valminud 4 kalandusteemalist filmi ja 5 kalandusteemalist püsiekspositsiooni [5]. Pingutused kalanduse ja merenduse populariseerimiseks on vilja kandnud ning rannikuturismi populaarsus Eestis on kasvav, kalandus annab potentsiaalsetele klientidele lisaargumendi miks külastada just rannikul asuvaid turismisettevõtteid ning osaleda erinevatel sündmustel. Viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiaga madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta tasemele ning kiirem on taastumine just rannaäärsetes piirkondades [6].
[1] Eesti elanike ööbimisega sise ja välisreisid 2021. Statistikaamet
[2] Eesti väikesadamate külastusandmed. Transpordiamet
[3] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjuktuuriinstituut, 2019
[4] Kala ja kalatoote tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut
[5] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
[6] Eesti elanike ööbimistega sise ja välisreisid 2011. Statistikaamet
Ohud
1. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud
2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt võib Läänemerel kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit. Mereveetase võib tulevikustsenaariumite järgi 21. sajandi lõpuks tõusta kuni 60 sentimeetrit. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid ennustavad ka keskmise tuule kiiruse kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad enam ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavate sadamate taristut. Suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liiva ja setetega ning kahjustavad sadamas asuvaid aluseid. Samuti võib olulisel määral väheneda tööohutus sadamates ja meresõiduohutus üldisemalt [1].
Prognoositud kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate liikide arvukust ja varude suurust Läänemeres ja Eesti siseveekogudes. Meremudelite põhjal on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C kõrgem ning suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2–7 °C võrra [2]. Soojenemisega suureneb soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ning külmalembeste kalaliikide ränne põhja poole võis siis väljasuremine. Samuti kaasneb soojenemisega orgaanilise aine lagunemine ja hapniku vähenemine rannikuvees, see omakorda kiirendab eutrofeerumist ning mürgiste vetikate laiemat levikut. Kliimamuutustest tulenev vee soojenemine omab ranna ja sisevete kalurkonnale laiemat mõju. Suureneb vajadus kala säilitamise seadmete järele, ilmneda võivad negatiivsed mõjud rannikuturismile.
2. Imporditud kalatoodete tarbimine suureneb
Kalatoodete importtooted omavad olulist mõju Eesti rannapüüdjate toodangule ja konkurentsivõimele. Kala tarbimine elanikkonna hulgas suureneb, kuid tarbimisharjumused keskenduvad importtoodetele. 2019 aastal toodi Eestisse värsket lõhet ja forelli kokku 6,9 tuhat tonni (5,6 tuhat tonni lõhet ja 1,3 tuhat tonni forelli), seda on 24% rohkem kui 2018 aastal [3]. Kalatoodetest eelistavad tarbijad sagedasti importtooteid, sealhulgas Läti ja Leedu kalatööstuste toodangut mis on hinnalt Eesti omast odavam.
3. Oluliste turgude äralangemine või nõudluse järsk vähenemine
Suureks ohuks on oluliste sihtturgude kadumine erinevete poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja muude tegurite tõttu. Rannapüüdjad kes tegelevad suuremahulise räime püügiga ning kelle toodang suunatakse külmutatuna idaturule on suures sõltuvuses turgude stabiilsusest ning riikide poliitilised ja majanduslikud faktorid võivad oluliselt mõjutada toodete turustamist. Oluliste turgude äralangemine koos nõudluse järsu vähenemisega realiseerus 2020. aasta kevadel, kui COVID-19 pandeemia seiskas kogu majanduse ning mõjud kalandusele olid väga otsesed, veel olulisem tagasilöök turgudel realiseerus 2022. aastal kui Vene Föderatsioon väed ründasid Ukraina Vabariiki Tekkisid olulised turutõrked kalatoodete eksportimisel välisriikidesse, hinnanguliselt vähenes eksport perioodil märts-mai 50%, kuid taastus järgnevatel kuudel suhteliselt kiiresti [4]. Kuna kala eksport pidurdus, siis vähenes ajutiselt ka kala kokkuost rannakaluritelt. Ajutiselt kaotasid turu rannakalurid, kelle klientideks olid kohalikud HORECA sektori ettevõtted, oluliselt vähenes ka kala kokkuostu hind. Seega võib oluliste turgude äralangemine ja nõudluse järsk vähenemine kohalikku rannakalurit otseselt puudutada.
4. Kalavarude ebastabiilsus
Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest, olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuspüüdjaga. Kalavarude vähenemisel võivad olla väga mitmesugused põhjused nagu ülepüük (sh. ebaseaduslik kalapüük), kalade kudealade ja elupaikade ahenemine ning nende seisundi halvenemine, Läänemerre lisandunud võõrliigid ning klimaatiliste tingimuste muutmine. Kliimamuutused on oluliseks kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks. Enamik rannapüügi liikidest sigib kevadel, ajalooliselt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel kogunenud lume sulamisest tekkinud suurvesi, mis loob kaladele sobivad kudetingimused. Seoses keskmise temperatuuri tõusuga esineb üha enam lumevaeseid talvesid mille tulemusel on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt langenud, samuti on kevadiste suurvete aeg nihkunud varasemaks, mil päikesekiirgus ei ole piisav zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude toidubaasi tekkeks. Kalavarude järsk vähenemine on lähiminevikus Eesti rannakalanduses realiseerunud. Aastatel 1990-1998 oli rannakalandus väga tulus tegevusala, saagid olid küll varieeruvad, kuid tagasid rannakaluritele hea sissetuleku kuni sajandivahetuseni. Kui aastal 1996 oli rannakalandussektori müügikäive 42,5 miljonit krooni siis aastaks 1999 oli see kahanenud 25,3 miljoni kroonini. Sajandivahetuseks oli rannakala varu madalseisus, tulenevalt kesistest saakidest ja tegevusharu vähesest tulususest oli majanduslikult kalapüügist sõltuvate isikuste arv oluliselt vähenenud, kui 1996 aastal oli Eestis Läänemere kutselisi rannakalureid umbes 2100 siis aastaks 1999 oli see arv vähenenud 1500le [5]. Rannakala varud ja saagikus hakkasid paranema aastal 2015 ning tänaseks päevaks on olukord märkimisväärselt paranenud, kuid ligi 15 aastane madalseis on jätnud Eesti rannapüügisektorile oma jälje.
[1] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium
[2] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium
[3] Kala ja kalatoodete tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut
[4] „Rannakalanduse visioonid ja tulevikustsenaariumid“. Saki Consult OÜ, 2020
[5] Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tulevikuperspektiivid. AS Helmes, OÜ Hansa Uuringud, 2005
Vajaduste kindlakstegemine SWOT-analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse artikli 8 lõikes 5 sätestatud elemente
MAJANDUS
Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust
Ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikus on madal (nõrkus 1). Eesti rannakalandus on pikkade traditsioonidega ning kalandusega soovitakse tegeleda (tugevus 1) ning Eesti püügivõimaluste stabiilne jaotusmehhanism julgustab kalureid tegema investeeringuid (tugevus 2). Eesti rannapiirkonnad on rikkad seni kasutamata ressurssidest (võimalus 2). Investeeringute toetamine kalurite majandustegevuste mitmekesistamisse aitavad maandada riske mis tulenevad rannakalurite jaoks oluliste turgude ära langemisest (oht 3) ja majanduslikult oluliste kalavarude suurtest kõikumistest (oht 4) või kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).
Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist majandustegevust
Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega (nõrkus 2) ja ühitustulise majandustegevus kala püügi, töötlemise ja turustamise alal on vähene (nõrkus 5). Eestis on stabiilne püügivõimaluste jaotusmehhanism mis julgustab ja soodustab investeeringuid ja tagab tooraine olemasolu kaluritele (tugevus 2). Investeeringute toetamine aitab paremini ära kasutada tarbijate kasvavat huvi kohalike kalatoodete vastu (võimalus 3) ning maandada riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise kasvust (oht 2).
Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust
Väikeste kalasadamate majandamine on kahjumlik ning sadamates pakutakse vähest hulka teenuseid (nõrkus 3). EKF ja EMKF perioodil tehtud investeeringute toel on välja kujunenud väikesadamate võrgustik mis olulises osas kattub mereturismi marsruutidega (tugevus 6). Merendus ja kalandusturism Eesti rannikumeres (võimalus 2) ning ühiskonna huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) on kasvas trendis, seega on sadamate haldajatel olemas potentsiaal teenuste pakkumiseks. Investeeringute toetamine suurendab sadamates pakutavate teenuste hulka ning vähendab kahjumlikust.
Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades
Ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega, kalurite pakutavad tooted on suhteliselt ühetaolised ning väheväärtuslikuks peetud kalaliigid ei ole leidnud aktiivset kasutust toodetena (nõrkus 2). valdaval osal kaluritest puuduvad teadmised ettevõtluse arendamisest, sealhulgas tootearendusest (nõrkus 4). Piirkondades tegutsevatel tegevusgruppidel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel, sealhulgas projektide osas mis puudutavad tootearendust ja teadmiste suurendamist (tugevus 4). Tarbijate huvi kohaliku kala ja kalatoodete vastu on kasvav, seega on potentsiaalne turuosa tootele olemas (võimalus 3). Kalurite pakutavate toodete arendamine maandab rannakalanduses riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise suurenemisest.
Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju.
Ranna ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus on madal (nõrkus 1) ning kalurid ei suuda kasutusele võtta madalama kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid. Väikesadamate majandamine on kahjumlik (nõrkus 3). Investeeringute toetamine vähendab kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1) ja negatiivseid mõjusid mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).
Investeeringute toetamine võtmaks kasutusele piirkondade ressursse ning kasutamaks ära rannakalandusele kasulikke trende turismi ja kohaliku kala tarbimise osas vähendavad oluliselt kalandusest hooajalisusest, ilmastikust ja majanduskeskkonnast tulenevaid riske ning suurendavad ranna ja sisevete kalandussektori vastupanu võimalikele kriisidele.
Mitmekesiste võimaluste kasutuselevõtmise toetamine ja rannakalandussektori populaarsuse kasv aitab kaasa nooremate ettevõtjate toomisele kalandussektorisse ja aeglustab sektori vananemist.
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine
Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ja kudealade projekte algatatakse vähe (nõrkus 6), Eestis on kalapüük pikkade traditsioonidega tegevusala ning välja on kujunenud tugev ranna sisevete kalurkond kes soovib kalandusega tegeleda (tugevus 1), samuti on kohalikel tegevusrühmadel hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemus (tugevus 4) ning tegevusrühmad suudavad algatada ning toetada kudealade projektide elluviimist. Kudealade taastamise projektide algatamine ja elluviimine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab ohtusid rannakalandussektorile mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest ja suurtest kõikumistest majanduslikult oluliste kalaliikide osas (oht 4).
Parandada üldist veekeskkonda ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest
Prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud (nõrkus 7). Kalanduspiirkondades on hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemusega tegevusgrupid (tugevus 4), kes suudavad algata ja ellu viia suuremahulisi keskkonnalaseid projekte. Eestis on välja kujunenud väikesadamate võrgustik (tugevus 5) mis on heaks aluseks elementaarse veekeskkonnast prügi kogumise taristu loomiseks. Veekeskkonna probleemidega tegelemine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab riske mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).
SOTSIAAL-MAJANDUS
Kalanduskogukondade arengu soodustamine
Eesti rannapiirkondades on olemas tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on olemas administratiivne suutlikkus kohalike strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks (tugevus 3). Kohalike strateegiatega on võimalik pakkuda välja parimaid lahendusi, kuidas kasutusele võtta rannapiirkondade ressursse ning paremini ära kasutada mere ja rannikuturismis valitsevaid positiivseid trende (võimalus 2). Paremini ära kasutada kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3). Võimaluste kasutuselevõtmise soodustamine läbi projektitoetuste aitab maandada rannakaluritele oluliste turgude ära langemisest tulenevaid riske (oht 3) ja kalavarude ebastabiilsusest tulenevaid ohte (oht 4) ja kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).
Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi
Oluline osa kutselistest rannakaluritest on suhteliselt eakad ning kalurkonna teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad (nõrkus 4). Eesti kalanduspiirkondades on välja kujunenud tugev kalanduse tegevusrühmade võrgustik, kes tunnevad oma piirkondade kalurite vajadusi uute teadmiste osas ning suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks (tugevus 3). Tegevusrühmadel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel (tugevus 4). See soodustab ühisprojektide teket mis on suunatud kalanduskogukondade oskuste ja teadmiste suurendamisele. Ranna ja sisevete kalurite teadmiste ja oskuste suurendamine võimaldab paremini kasutusele võtta rannapiirkondade mitmekesiseid ressursse (võimalus 2), paremini ära kasutada kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3).
Kasvab kalurite võimekus efektiivselt kasutada EL toetusvõimalusi ning paremini korraldada oma ettevõtete majandustegevust, edendada finants ja digitaalset kirjaoskust sealhulgas võimekust kasutusele võtta digitaalseid müügiplatvorme oma saakide või toodete müügiks. Suureneb kalurite vastupanuvõime võimalikele majandus ja keskkonnakriisidele ning luuakse head eeldused nooremate kalurite lisandusemisele rannakalandussektorisse. Suureneb kalurite teadlikus mereprügi negatiivsetest mõjudest kalavarudele ning teadvustatakse enam merekeskkonna kaitsmise vajadust.
2. Prioriteedid
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 2 ja artikli 22 lõike 3 punkt c
2.1. Muud prioriteedid kui tehniline abi
Tunnuskood (ID)
Pealkiri
1
Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2
Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
3
Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1. Prioriteet: 1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
Erieesmärgid
Erieesmärk
1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6
Kalapüügi investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning arendada ranna- ja sisevetepüügil jääalust kalapüüki, suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmist parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi ning ohutust kalalaeva pardal ja talvisel kalapüügil.
Püügivahendi parendamise toetuse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja –lindude, sh kaitsealuste liikide hukkumist püünistes.
Traalpüügi sadama investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada vastupidavust kliimamuutustele ning soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike (sh alternatiivenergial töötavate) tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu sadamates.
Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on välja töötada uuenduslikud, säästlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad (nt tehnoloogiad, mis aitavad tõsta vastupanuvõimet kliimamuutustele, vähendada kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele).
Kalapüügi uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Toetatkse uuringuid, mille tõstavad sektori konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele.
Kalapüügi teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügisektoris läbi teavitustegevuste, suurendada kalapüügisektori keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide elluviimiseks, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paraneksid ka majandustulemused. Kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii
Kalapüügisektori ettevõtjad, avalikkus.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses 2022/79 sätestatuga.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned innovatsiooni ja teadusprojektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide teadusasutustega.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii
Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, prioriteet I raames rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8
Tabel 2. Väljundnäitajad
Kood
Näitaja
Mõõtühik
Vahe-eesmärk (2024)
Sihtväärtus (2029)
CO01
Toimingute arv
number
30,00
231.00
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii
Tabel 3. Tulemusnäitajad
Tunnuskood (ID)
Näitaja
Mõõtühik
Lähtetase või võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Sihtväärtus (2029)
Andmeallikas
Märkused
CR14
Võimalikuks muudetud uuendused (uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv)
number
0,00
0
34,00
-
CR17
Tootmises ja/või töötlemises ressursitõhusust parandavad üksused
üksused
0,00
0
140,00
-
CR08
Toetust saavad isikud
isikute arv
0,00
0
1 013,00
-
CR10
Meetmed, millega aidatakse kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, sealhulgas looduse taastamisele ja kaitsele, samuti ökosüsteemide, elurikkuse ning loomatervise ja loomade heaolu kaitsele
meetmed
0,00
0
51,00
-
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Kood
Summa (eurodes)
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
12 197 851,00
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6
Kalalaeva mootori vahetamise toetuse eesmärk on suurendada energia efektiivsemat kasutamist ja soodustada investeeringuid, mis vähendavad kalalaevade CO2 emissioone.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii
Kalapüügisektori ettevõtjad.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses 2022/79 sätestatuga.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi
Ei kohaldu.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii
Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, siis prioriteet I raames rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8
Tabel 2. Väljundnäitajad
Kood
Näitaja
Mõõtühik
Vahe-eesmärk (2024)
Sihtväärtus (2029)
CO01
Toimingute arv
number
15,00
71,00
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii
Tabel 3. Tulemusnäitajad
Tunnuskood (ID)
Näitaja
Mõõtühik
Lähtetase või võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Sihtväärtus (2029)
Andmeallikas
Märkused
CR18.2
CO2 heitkoguseid vähendav energiatarbimine
liitrit tunnis
0,00
0
1,07
-
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Kood
Summa (eurodes)
03. Kaasaaitamine kliimaneutraalsusele
280 000,00
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6
Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse eesmärk on tagada seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmine, suurendades sealjuures avaliku halduse suutlikkust ja tulemuslikkust. Kalanduse kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka infosüsteemide ja elektrooniliste rakenduste arendamist ja hooldust sealhulgas andmevahetuse arendamist, digitaalsete jälgitavuse süsteemide väljatöötamist ja rakendamist ning vajaliku riist- ja tarkvara soetamist.
Kontrolli ja järelevalve seadmete toetuse eesmärk on tagada elektrooniliste andmete edastamine, püügitegevuse seire ja tõhusam järelevalve. Kalanduse kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka investeeringuid kaugseire seadmetesse (nt kaamerad, sensorid), väikesemahulise rannapüügi digitaalse andmeedastuse seadmetesse ja kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimise seadmetesse.
Kalandusandmete kogumise toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida saab kasutada kalavarude majandamisotsuste tegemiseks ja mereelustiku kaitse planeerimiseks. Riikliku kalandusandmete kogumise tööplaani koostamisel lähtutakse kehtivast õigusraamistikust, mis näeb ette muuhulgas andmete kogumise kutselise ja harrastuskalapüügi, kalavarude seisundi ja kaaspüügi kohta. EMKVFi vahendeid kasutatakse ka andmepäringutele vastamiseks, andmete kogumisega seotud infosüsteemide arendamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks. Töökava raames uuritakse ka kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii
Kalandussektori ettevõtjad, teadus- ja arendusasutused, riigisektor, avalikkus.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses 2022/79 sätestatuga.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kalanduse andmete kogumise vastutavate kui ka järelevalvega seotud asutustega.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii
Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8
Tabel 2. Väljundnäitajad
Kood
Näitaja
Mõõtühik
Vahe-eesmärk (2024)
Sihtväärtus (2029)
CO01
Toimingute arv
number
805,00
1 502,00
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii
Tabel 3. Tulemusnäitajad
Tunnuskood (ID)
Näitaja
Mõõtühik
Lähtetase või võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Sihtväärtus (2029)
Andmeallikas
Märkused
CR12
Andmete kogumise, haldamise ja kasutamise süsteemi tõhusus (skaala: 3=suur, 2=keskmine, 1=väike)
skaala
3,00
2020
3,00
-
CR15
Paigaldatud või täiustatud kontrollivahendid
aritmeetilised keskmised
0,00
0
1 547,00
-
CR19
Juhtimissuutlikkust parandavad meetmed
meetmed
0,00
0
30,00
-
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Kood
Summa (eurodes)
10. Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine
6 479 200,00
11. Andmete kogumine ja analüüs ning merealaste teadmiste edendamine
8 549 800,00
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6
Kalade kudemistingimuste parendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Sekkumise raames on kavas toetada ka kudealade taastamisega seotud uuringuid, sh Natura 2000 aladel.
Keskkonnaalase uuringu toetuse eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Näiteks võib rahastada riiklikes uuringute kavades või merestrateegia meetmekavas toodud uuringuid, kalavarude seisundi uuringuid, kudealade uuringuid.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii
Kalandussektor, teadus- ja arendusasutused, avalikkus.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses 2022/79 sätestatuga.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii
Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8
Tabel 2. Väljundnäitajad
Kood
Näitaja
Mõõtühik
Vahe-eesmärk (2024)
Sihtväärtus (2029)
CO01
Toimingute arv
number
2,00
24,00
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii
Tabel 3. Tulemusnäitajad
Tunnuskood (ID)
Näitaja
Mõõtühik
Lähtetase või võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Sihtväärtus (2029)
Andmeallikas
Märkused
CR10
Meetmed, millega aidatakse kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, sealhulgas looduse taastamisele ja kaitsele, samuti ökosüsteemide, elurikkuse ning loomatervise ja loomade heaolu kaitsele
meetmed
0,00
0
16,00
-
2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Kood
Summa (eurodes)
01. Negatiivse mõju vähendamine ja/või positiivsele keskkonnamõjule kaasaaitamine ning hea keskkonnaseisundi saavutamine
5 600 000,00
2.1.1. Prioriteet: 2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
Erieesmärgid
Erieesmärk
2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6
Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on toetada näiteks uute teenuste ja varustuse väljatöötamist kui ka uuendamist (tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni, koostöövõimalusi teiste tegevusvaldkondadega jms.
Vesiviljeluse uuringutoetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi.
Vesiviljeluse teadmussiirdetoetuse eesmärgiks on edendada koostööd vesiviljelussektoris läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, läbi mille paraneksid ka majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest.
Vesiviljeluse investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa toodangumahu kasvule, leevendada kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada kuid aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Näiteks tormikindlamad sumbad merevesiviljeluse arendamisel, hapnikusüsteemide veetemperatuur tõusu ohjamiseks, puurkaevude rajamine kuivade perioodide vältimiseks, mil looduslikes veekogudest vett ei ole kasvandusse võtta jms.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii
Vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, avalikkus.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses 2022/79 sätestatuga.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega, eelkõige vesiviljeluse innovatsiooni edendamisel ning vesiviljeluse võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamisel.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii
Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine. (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Turutõrgete leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend vesiviljeluse edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 4 280 000 eurot.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8
Tabel 2. Väljundnäitajad
Kood
Näitaja
Mõõtühik
Vahe-eesmärk (2024)
Sihtväärtus (2029)
CO01
Toimingute arv
number
8,00
29,00
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii
Tabel 3. Tulemusnäitajad
Tunnuskood (ID)
Näitaja
Mõõtühik
Lähtetase või võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Sihtväärtus (2029)
Andmeallikas
Märkused
CR01
Uus tootmisvõimsus
tonni/aastas
0,00
0
8 100,00
-
CR08
Toetust saavad isikud
isikute arv
0,00
0
19,00
-
CR14
Võimalikuks muudetud uuendused (uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv)
number
0,00
0
14,00
-
CR17
Tootmises ja/või töötlemises ressursitõhusust parandavad üksused
üksused
0,00
0
7,00
-
CR20
Tulenevad investeeringud
euro
0,00
0
8 560 000,00
-
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Kood
Summa (eurodes)
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
11 838 313,00
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetuse raames on võimalik toetada uute teenuste ja varustuse väljatöötamist ja uuendamist (sealhulgas tootmise-, tarne- ja müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni, koostöövõimalusi teiste tegevusvaldkondadega jms.)
Vee-elusressursside väärindamise uuringutoetuse eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi.
Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemises läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis soodustab sektori konkurentsivõime suurendamist, kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paranevad sektori majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest ja töötlemisviisidest.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus võimaldab toetada turu-uuringud, et paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid protsesse ja tarbijate vajadusi. Kohalikel ja rahvusvahelistel messidel osalemine, kestlikkust ja kvaliteeti kommunikeerivate sertifikaatide ja märgiste võimaldamine toodetel, mis aitavad kohaneda tarbijate vajaduste ja nõudmistega turgudel.
Välisturgude avamise toetuse eesmärk on vähendada sõltuvust üksikutest välisturgudest, võimaldades aktiivselt siseneda uutele turgudele ning tagada operatiivselt vajalikud toimingud olemasolevate turgude avatuna hoidmisel.
Tootmis- ja turustamiskavade toetus eesmärgiks on tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevuste toetamiseks, et kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet tõsta. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa uute toodete tootmisele, ressursitõhususe suurendamisele, taastuvenergia kasutuselevõtmisele (et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõjusid), säästvamate ja taastuvenergiaallikatele üleminekule ning digitaliseerimisele.
Kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral, võimaldab maandada erandlikest sündmustest tingitud turuhäirete kahjulikke mõjusid. Sellised kriisiabi hüvitised võivad hõlmata saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning hüvituse maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele märkimisväärsete turuhäireid põhjustavate erakorraliste sündmuste korral.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad, avalikkus.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses 2022/79 sätestatuga.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega, eelkõige uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii
Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine. (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Nende turutõrgete leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 8 560 000 eurot.
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8
Tabel 2. Väljundnäitajad
Kood
Näitaja
Mõõtühik
Vahe-eesmärk (2024)
Sihtväärtus (2029)
CO01
Toimingute arv
number
13,00
184,00
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii
Tabel 3. Tulemusnäitajad
Tunnuskood (ID)
Näitaja
Mõõtühik
Lähtetase või võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Sihtväärtus (2029)
Andmeallikas
Märkused
CR04
Suurema käibega ettevõtted
üksused
0,00
0
10,00
-
CR08
Toetust saavad isikud
isikute arv
0,00
0
417,00
-
CR14
Võimalikuks muudetud uuendused (uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv)
number
0,00
0
27,00
-
CR16
Edendus- ja teavitustegevusest kasu saavad üksused
üksused
0,00
0
35,00
-
CR17
Tootmises ja/või töötlemises ressursitõhusust parandavad üksused
üksused
0,00
0
25,00
-
CR20
Tulenevad investeeringud
euro
0,00
0
17 120 000,00
-
2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Kood
Summa (eurodes)
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
25 356 745,00
07. Hüvitamine ootamatute keskkonna-, kliima- või rahvatervisega seotud sündmuste eest
0,00
2.1.1. Prioriteet: 3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
Erieesmärgid
Erieesmärk
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6
Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine piirkondade tegevusstrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks CLLD alt – üles põhimõttel. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine läbi projektitaotlusvoorude. Kalanduse tegevusrühmade koostöö edendamise toetamine siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Vee-eluressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamise eesmärgiks on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele, toetada taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist.
Ranna ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamise toetamise eesmärgiks on parendada väikesadamate taristut ja tõsta sadamate multifunktsionaalsust täiendavate teenuste osutamiseks. Samuti on võimalik toetada veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamist, väikesadamate kindlustamist negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu.
Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise toetamine, et soodustada investeeringuid, kalurite majandustegevuse mitmekesistamiseks, suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus- ja kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele. Võimalik on taastuvenergeetika lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise investeeringute toetamine. Näiteks: investeeringud toomisvahendite soetamisse, turismiteenuste osutamiseks vajaliku taristu arendamisse, piirkonnaspetsiifiliste ressursside kasutuselevõtu (pilliroog, ravimuda, vetikate töötlemine jms) toetamisse.
Keskkonnatingimuste parendamise toetuse eesmärk on parendada näiteks kohaliku tähtsusega kudealade olukorda, toetada kunstkoelmute paigaldamist ja tegevusi, mis parendavad keskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms).
Kalanduse ja merenduse traditsioonide ning kultuuripärandi edendamise toetamise eesmärgiks on rannakogukondade identiteedi tugevdamine.
Ranniku, saarte ja sisevete kalurite oskuste ja teadmiste suurendamine.
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii
Kohalikud tegevusrühmad, kalandusettevõtjad, mittetulundusühingud ning sihtasutused, piirkondade kohalikud omavalitused.
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses 2022/79 sätestatuga.
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v
Erieesmärgi rakendamisel on kavas kasutada kogukonna juhitud arengumeetodit. Eestis on moodustatud 8 kalanduspiirkonda (6 ranniku ja 2 sisevete piirkonda), kus tegutsevad kohalikud tegevusrühmad. Kalanduspiirkonnad on moodustatud arvestades kalapüügi traditsioone ja eripära ning geograafilist paiknemist nii maal kui ka merel. Samuti on piirkondade moodustamisel arvesse võetud erinevaid piiranguid kalapüügil ja merel liikumisele, näiteks looduskaitsealad ja rahvuspargid. Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning omavad pikaaegset koostöökogemust, tekkinud on piirkonna identiteet. Kõik tegevusrühmad on tegutsenud üle 10 aasta ning on kohalikke strateegiad edukalt rakendanud nii EKFi kui ka EMKFi raames.
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi
Rannapiirkondade arendamiseks on olulisel kohal koostöö siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklik koostöö hõlmab eelkõige kalandust populariseerivate sündmuste korraldamine, näiteks avatud sadamate päev. Rahvusvahelise tasandi koostöö keskendub eelkõige kogemuste vahetusele teiste ELi riikide kalanduspiirkondadega, tutvutakse parimate praktikatega piirkondade juhtimisel ja kalandusfondi rakendamisel, samuti tutvustakse Eesti kogemust. Eriti oluliseks tuleb pidada Läänemere ülest koostööd. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse tegevusrühmadest. Üheskoos on võimalik pakkuda välja lahendusi Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamiseks, samuti on ühiseid huvisid mereimetajate ja lindude tekitatud kahjude minimeerimisel kalandusele.
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.1. Fondide sekkumised
Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii
Prioriteet III raames ei ole kavas rahastamisvahendeid rakendada. Kui rannapiirkondade taotlejatel tekib vajadus kasutada kalandustoodete töötlemise projektide elluviimiseks vahendeid on võimalik kasutada prioriteedi II raames kavandatavaid rahastamisvahendeid.
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8
Tabel 2. Väljundnäitajad
Kood
Näitaja
Mõõtühik
Vahe-eesmärk (2024)
Sihtväärtus (2029)
CO01
Toimingute arv
number
66,00
1 006,00
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.2. Näitajad
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii
Tabel 3. Tulemusnäitajad
Tunnuskood (ID)
Näitaja
Mõõtühik
Lähtetase või võrdlusväärtus
Võrdlusaasta
Sihtväärtus (2029)
Andmeallikas
Märkused
CR08
Toetust saavad isikud
isikute arv
0,00
0
1 964,00
-
CR19
Juhtimissuutlikkust parandavad meetmed
meetmed
0,00
0
24,00
-
2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul
Kood
Summa (eurodes)
13. Kogukonna juhitud kohaliku arengu ettevalmistusmeetmed
178 203,00
14. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine
17 790 158,00
15. Kogukonna juhitud kohaliku arengu jooksevkulud ja elavdamine
3 608 089,00
2.2. Tehnilise abi prioriteedid
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 2 ja artikli 22 lõike 3 punkt c
Liik
3. Rahastamiskava
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti g alapunktid i, ii ja iii, artikli 112 lõiked 1, 2 ja 3 ning artiklid 14 ja 26
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Programmi muudatus on seotud järgmisega:
Panus programmi „InvestEU“
rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu
Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Tabel 15A. Panused programmi „InvestEU“ (jaotus aasta kaupa)
Programmi „InvestEU“ komponent
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
Kokku
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Tabel 15B. Panused programmi „InvestEU“ (kokkuvõte)
Kestlik taristu (a)
Innovatsioon ja digitaliseerimine (b)
VKEd (c)
Investeeringud ja oskused (d)
Kokku (e = a + b + c + d)
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Põhjendus
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27
Tabel 16A. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu (aastate lõikes)
Rahastamisvahend
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
Kokku
Programmi muudatus on seotud järgmisega:
Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27
Tabel 16B. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu (kokkuvõte)
Kokku
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Põhjendus
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27
Tabel 17A. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (jaotus aasta kaupa)
Ümberpaigutamine fondi
Piirkonnakategooria
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
Kokku
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27
Tabel 17B. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte)
ERF – enam arenenud piirkonnad
ERF – üleminekupiirkonnad
ERF – vähem arenenud piirkonnad
ESF – enam arenenud piirkonnad
ESF – üleminekupiirkonnad
ESF – vähem arenenud piirkonnad
Ühtekuuluvusfond
AMIF
Sisejulgeolekufond
BMVI
Kokku
3.1 Ümberpaigutamised ja osalused
Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (põhjendus)
3.4 Tagasikanded
Tabel 20A. Tagasikanded (jaotus aastate lõikes)
InvestEU-st või muust ELi rahastamisvahendist
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
Kokku
3.4 Tagasikanded
Tabel 20B. Tagasikanded (kokkuvõte)
InvestEU-st või muust ELi rahastamisvahendist
Kokku
3.5 Rahalised assigneeringud aasta kaupa
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti g alapunkt i ning õiglase ülemineku fondi määruse artiklid 3 ja 4 ja 7.
Tabel 10. Rahalised assigneeringud aasta kaupa
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
Kokku
0,00
18 889 878,00
18 261 464,00
17 612 527,00
15 956 822,00
13 231 157,00
13 439 212,00
97 391 060,00
3.6 Rahaliste assigneeringute kogusumma fondide ja riikliku kaasrahastamise kaupa
EMKVFi programmid, milles kasutatakse tehnilist abi vastavalt ühissätete määruse artikli 36 lõikele 5 kooskõlas partnerluslepingus tehtud valikuga.
Tabel 11A. Rahaeraldiste kogusumma fondi ja liikmesriigi osaluse kaupa
Prioriteet
Erieesmärk
Arvutamise alus
Liidu osalus
Riiklik rahaline osalus
Kokku
Kaasrahastamise määr
Kokku
Liidu osalus ilma tehnilise abita vastavalt ühissätete määruse artikli 36 lõikele 5
Liidu osalus tehnilise abi jaoks vastavalt ühissätete määruse artikli 36 lõikele 5
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.1.1. Majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestliku püügitegevuse tugevdamine. Kõik tegevused, välja arvatud artiklite 17 ja 19 alusel toetatavad tegevused
Avalik sektor
12 929 722,00
12 197 851,00
731 871,00
5 541 310,00
18 471 032,00
69,9999978344%
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.1.2. Majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestliku püügitegevuse tugevdamine. Artiklite 17 ja 19 alusel toetatavad tegevused
Avalik sektor
0,00
0,00
0,00
0,00
0,00
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
Avalik sektor
296 800,00
280 000,00
16 800,00
127 200,00
424 000,00
70,0000000000%
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
Avalik sektor
15 930 740,00
15 029 000,00
901 740,00
6 827 460,00
22 758 200,00
70,0000000000%
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
Avalik sektor
5 936 000,00
5 600 000,00
336 000,00
2 544 000,00
8 480 000,00
70,0000000000%
2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
Avalik sektor
12,548,611.30
11,838,313.00
710,298.30
5,377,977.00
17,926,588.30
70,0000000000%
2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
Avalik sektor
26,878,149.70
25,356,745.00
1,521,404.70
11,519,207.00
38,397,356.70
69,9999987867%
3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
Avalik sektor
22 871 037,00
21 576 450,00
1 294 587,00
9 801 873,00
32 672 910,00
70,0000000000%
Summa kokku
97 391 060,00
91 878 359,00
5 512 701,00
41 739 027,00
139 130 087,00
4. Eeltingimused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i
Tabel 12. Eeltingimused
Eeltingimused
Eeltingimuste täitmine
Kriteeriumid
Kriteeriumide täitmine
Viide asjakohastele dokumentidele
Põhjendus
1. Tõhusad riigihanketuru seiremehhanismid
Jah
On olemas järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki fondidega seotud riigihankelepinguid ja nende hankeid kooskõlas hankeid käsitlevate liidu õigusaktidega. See nõue hõlmab järgmist:
1. Kord, millega tagatakse kasulike ja usaldusväärsete andmete kogumine liidu piirmäärasid ületavate riigihankemenetluste kohta vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tulenevatele aruandluskohustustele.
Jah
Riigihangete register (https://riigihanked.riik.ee
Riigihangete seadus) (https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv)
Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.
2. Kord, millega tagatakse, et andmed hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:
a. konkurentsi kvaliteet ja tugevus: võitnud pakkuja nimi, esialgsete pakkujate arv ja lepinguline väärtus;
b. teave lõpliku hinna kohta pärast hanke lõpuleviimist ja VKEde osalemise kohta otsepakkujatena, kui riiklikud süsteemid sellist teavet annavad.
Jah
Riigihangete register (https://riigihanked.riik.ee)
Riigihangete seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv)
Konkurentsiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021018)
Info Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted; https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kontaktid)
a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.
b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.
3. Kord, millega tagatakse andmete seire ja analüüs pädevate riiklike asutuste poolt vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikele 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikele 2.
Jah
Info Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted; https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kontaktid)
Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inimene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest.
4. Kord, mille kohaselt tehakse analüüsi tulemused üldsusele kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikele 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikele 3.
Jah
Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted).
Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7 esitab Rahandusministeerium kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika kujundamise, nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri tegevuse kohta. Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted).
5. Kord, millega tagatakse, et kogu pakkumismahhinatsioonide kahtlusega olukordadele osutav teave edastatakse pädevatele riiklikele asutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2.
Jah
Riigihangete seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019145?leiaKehtiv)
Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgmise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada Konkurentsiametit.
2. Vahendid ja suutlikkus riigiabi eeskirjade tõhusaks rakendamiseks
Jah
Korraldusasutustel on vahendid ja suutlikkus riigiabi eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks:
1. Raskustes olevate ettevõtjate ja nende ettevõtjate puhul, kellele on esitatud tagasimaksmise nõue.
Jah
Teatavat liiki abi tunnistamine siseturuga kokkusobivaks ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0651&from=ET)
Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/rescue_resctructuring_communication_en.pdf)
Vahendusasutus järgib raskustes olevate ettevõtjate määratlust, mis on esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a teatises „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saab vahendusasutus kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti (https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-äriregistri kaudu (https://www.rik.ee/et/e-ariregister). Vahendusasutusel on e-äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta aruannetele ning kontrollküsimustikud, et kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad.
Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu kontrollida ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist.
2. Juurdepääsu abil ekspertide nõuannetele ja juhistele riigiabi küsimustes, mida pakuvad kohalike või riiklike asutuste riigiabi eksperdid.
Jah
Teave riigiabi kohta (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi)
Riigiabi koordineerijaks on Rahandusministeerium, kes annab nõu ja suuniseid abiandjatele.
Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt §-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis on kasutusel aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja arvatud põllumajanduslik riigiabi. Registrit kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete täitmise kontrollimiseks. Rahandusministeerium vastutab registri kaudu tehtavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest. Kalamajandusliku riigiabi siseriiklikud reeglid on sätestatud kalandusturu korraldamise seaduses.
Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi, kus on ka teave riigiabi kohta, viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja RM riigiabi käsiraamat.
On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 90 inimest, mille eesmärk on kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis töötab 1 inimene, kes omab põhjalikke teadmisi riigiabi reeglite osas.
3. Põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine
Jah
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) järgimise tagamiseks on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist.
1. Kord, millega tagatakse fondidest toetatavate programmide ja nende rakendamise vastavus harta asjakohastele sätetele.
Jah
https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=en)
Eesti Vabariigi põhiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009)
Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012022)
Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.
2. Seirekomisjonile aruannete esitamise kord seoses fondidest toetatavate toimingute hartale mittevastavuse juhtumitega ja hartaga seotud kaebustega, mis on esitatud artikli 69 lõike 7 kohaselt.
Jah
Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri on kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/euroopa-merendus-ja-kalandusfondi-2014-2020-rakenduskava-seirekomisjon.
Korraldusasutus, kes täidab seirekomisjoni sekretariaadi ülesandeid, lisab Hartat puudutavad kaebused seirekomisjoni päevakorda.
Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri on kättesaadav EMKVFi rakenduskava kodulehel. Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu e-posti loendi abil või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib esineda harta mittejärgimist. Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, annab korraldusasutus vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaade esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta EMKVFist toetatav tegevus hartale.
4. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine vastavalt nõukogu otsusele 2010/48/EÜ
Jah
On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise tagamiseks ja see sisaldab järgmist.
1. Mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmete kogumine ja järelevalvemehhanismid.
Jah
„Heaolu arengukava 2016–2023“ (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023).
Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.
2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu arengukava 2023-2030“, mis katab tervikuna ÜRO PIK nõuded. Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi konkreetseid uuringuid.
2. Kord, millega tagatakse, et juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja standardeid kajastatakse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt.
Jah
Ligipääsetavuse nõukogu (https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu)
Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus
Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055)
Eluruumile esitatavad nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?leiaKehtiv)
WCAG 2.0 rakendusjuhised
https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised
Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Ligipääsetavuse rakkerühm. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel.
3. Seirekomisjonile aruannete esitamise kord seoses fondidest toetatavate toimingute ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile mittevastavuse juhtumitega ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga seotud kaebustega, mis on esitatud artikli 69 lõike 7 kohaselt.
Jah
Sotsiaalkindlustuse programm
https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf
Hoolekandeprogramm
https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf
Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. EMKVFi puhul on arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon, mis võib vajadusel hõlmata asjaomaseid katusorganisatsioone ja vajaduse korral laiendab liikmesriik partnerite nimekirja. Seirekomisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta EMKVFist toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, annab korraldusasutus vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta EMKVFist toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
5. Programmi haldavad asutused
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84
Tabel 13. Programmi haldavad asutused
Programmi haldavad asutused
Asutuse nimetus
Kontaktisiku nimi
Ametiseisund
E-posti aadress
Korraldusasutus
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Sigmar Suu
Kalanduspoliitika osakonna juhataja
[email protected]
Auditeerimisasutus
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Margit Krieger
Siseauditi osakonna juhataja
[email protected]
Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed
Rahandusministeerium
Marge Kaljas
Riigikassa osakonna nõunik
[email protected]
5. Programmi haldavad asutused
Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohaselt tehnilise abi hüvitatud summade jaotus, kui komisjonilt saavad makseid rohkem asutusi
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 3
Tabel 13A. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsentuaalne osa, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi korral (protsendipunktides)
6. Partnerlus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise protsessis on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (fondi rakendajana) pakkunud valdkonna huvirühmadele ja laiemale avalikkusele erinevaid võimalusi kaasarääkimiseks ja koostööks. Huvirühmade kaasamisel on lähtutud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 8 kui ka kaasamise heast tavast, kuhu on koondatud soovitused Eesti riigiasutustele.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisel tugineti Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Arengukava arenguprobleemide ja –võimaluste kaardistamisse kaasati nii põllumajanduse kui ka kalandusega tegelevad esindusorganisatsioonid, teadus- ja haridusasutused, elukeskkonna arenguga tegelevad kodanikuühendused ja avaliku sektori organisatsioonid. Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“ raames kaardistati hetkeolukord ning koostati SWOT analüüs, mis sai sisendiks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamisel.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamise protsess sai alguse 2019. aastal. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on kalandussektori esindajate kaasamist otsuste kavandamisse ja langetamisse väga oluliseks pidanud, tagamaks fondivahendite efektiivne ja terviklik rakendamine ning püstitatud eesmärkide saavutamine. Perioodi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamiseks moodustati nii valdkondlikud töörühmad (vesiviljelus, veeelusressursside töötlemine, kalapüük) kui ka nõuandva õigusega ekspertkomisjon. Töörühmade ja ekspertkomisjoni moodustamiseks saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutse kalanduse valdkondade (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonidele, ülikoolidele, keskkonnaühendustele, rannapiirkondadele ja avaliku sektori esindajatele, kes said nimetada oma esindajad töörühmadesse ja ekspertkomisjoni. Valdkondlike töörühmade peamisteks ülesanneteks olid Eesti kalandussektori arenguvajaduste ja arengusuundade määratlemine erinevate sektorite (vesiviljelus, veeelusressursside töötlemine, kalapüük) lõikes, rakenduskava ettevalmistamise protsessis osalemine ja ettepanekute esitamine, rahastatavate eesmärkide ja meetmete valiku väljaselgitamine. Töörühmade detailsemad kohtumised leidsid aset 2019. aasta jooksul ning kohtumiste peamised teemad olid järgmised: probleemide ja kitsaskohtade kaardistamine, kitsaskohtade leevendamise lahendused ja meetmed (nii uued tegevused kui ka juba EMKF 2014-2020 perioodil rakendatud meetmed), rakendatavate toetusmeetmete mõju valdkonnale ning võimalikud tulemused perioodi 2021-2027 lõpuks. Rakenduskava ettevalmistamiseks moodustas valdkonna eest vastutav minister 27. märtsi 2019. aasta käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomaste ministeeriumite, kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Ekspertkomisjoni istungid toimusid perioodil 2019-2021, kokku toimus 7 istungit (istungid toimusid nii ministeeriumis kohapeal kui ka Zoomi keskkonnas (arvestades riigis valitsevat epidemioloogilist olukorda)). Ekspertkomisjoni liikmetele tutvustati kavandatavaid toetusmeetmeid perioodiks 2021-2027 ning meetmete eelarve jaotust, samuti saadeti tutvumiseks asjakohased EL õigusaktide eelnõud. Komisjoni liikmetele anti võimalus kaasa rääkida nii uue perioodi rakenduskava olukorrakirjelduse, SWOT analüüsi kui ka kavandatavate toetusmeetmete tingimuste osas. Täiendusi ja parandusi sai teha nii kirjalike ettepanekutena kui ka ekspertkomisjoni aruteludel. Ministeeriumi ametnikud analüüsisid tehtud ettepanekuid ning andmete olemasolu ja ettepanekute põhjendatuse korral täiendati rakenduskava prioriteetide olukorrakirjeldust ja SWOT analüüse. Erinevate esitatud ettepanekute puhul püüti leida konsensus ja tasakaal huvirühmade ja soovide vahel. Ekspertkomisjoni liikmete üksikasjalikud ettepanekud toetusmeetmete tingimuste kohta, mis läksid kaugemale rakenduskava koostamiseks vajalikust detailsusest, võeti teadmiseks ja võetakse aruteluks edaspidi juba meetmemääruste väljatöötamisel. Ekspertkomisjoni istungite protokollid on avalikustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-kalandus-ja-vesiviljelusfond-emkvf-2021-2027.
Üldsuse ja huvirühmade kaasamisel oli oluline roll keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimisel. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“ keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati valdkonna eest vastutava ministri 8. jaanuari 2020. aasta käskkirjaga nr 11. Maaeluministeeriumi 15. juuni 2020. aasta kirjaga küsiti seisukohti „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas nii ministeeriumitelt, erinevatelt avaliku sektori asutustelt, esindusorganisatsioonidelt, ülikoolidelt kui ka ekspertkomisjoni liikmetelt. KSH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 01.09.2020-17.09.2020 ning sellega oli võimalik tutvuda nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel kui ministeeriumis kohapeal. KSH programmi avalik arutelu toimus 08. oktoobril 2020. aastal ministeeriumis. Seoses riigis kehtestatud piirangutega sai avalikust arutelust soovi korral osa võtta ka elektroonilise keskkonna vahendusel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Maaeluministri 22. juuli 2021. aasta kirjaga paluti partneritel ja huvirühmadel esitada oma seisukohad KSH eelnõu kohta. Ajavahemikus 17.11.-07.12.2021 toimus rakenduskava KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ministeeriumis. KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oli võimalik esitada ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid kirjalikult ministeeriumi e-posti aadressil kuni 07. detsembrini 2021. aastal ning eelnõu avalik arutelu toimus 15. detsembril 2021. aastal ministeeriumis (lisaks oli võimalus osaleda elektroonilise kanali kaudu). KSH avaliku konsultatsiooni käigus said selle kohta arvamusi esitada ka teised organisatsioonid ja isikud, kes ei olnud otseselt ekspertkomisjoni töösse kaasatud. KSH aruanne kinnitati Maaeluministri 09.06.2022 käskkirjaga 1.1-2/68.
Kalandussektori esindajaid ja huvirühmi kaasatakse lisaks fondi ettevalmistamisele ka perioodi 2021-2027 rakendamise jooksul. Rakenduskava eesmärkide täitmise ning programmi edenemise tempo jälgimiseks moodustatakse seirekomisjon lähtuvalt partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute protokollid avalikustatakse ministeeriumi veebilehel. Perioodil 2014-2020 kuulusid seirekomisjoni asjaomaste ministeeriumide ja teiste avalike institutsioonide esindajad, sektori esindusorganisatsioonid, valitsusväliste organisatsioonide esindajad, teadlased jne. Partnerlus on välja kujunenud mitme programmperioodi jooksul ning saadud kogemused on tõestanud seniste partnerite kaasamise tulemuslikkust. Kuna kalandussektori (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonid ning erinevad sotsiaalpartnerid on esindanud rakenduskava elluviimisest enim mõjutatud huvirühmi, siis perioodil 2021-2027 kutsutakse seirekomisjoni osalema suuremalt jaolt samad partnerid (võimalusel kaasatakse Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (kes kuulusid rakenduskava ettevalmistava ekspertkomisjoni koosseisu)). Kuna EMKVF on oma olemuselt väga sektorispetsiifiline, siis seirekomisjoni liikmete ringi ei ole plaanis laiendada noorteorganisatsioonide osas. Küll aga on plaanis kaasata noori konkreetsete tegevuste tasandil erinevate toetusmeetmete raames. Näiteks EMKFi perioodil korraldas Kalanduse teabekeskus meetme „Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“ raames lastele ja noortele suunatud erinevaid üritusi, laagreid, konkursse jne. EMKFi neljanda prioriteedi raames, mis oli suunatud ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud piirkondade arendamisele, korraldati lastele ja noortele suunatud kalandus- ja merendusteemalisi laagreid, anti välja kalandusteemalisi raamatuid ja filme ning loodetavasti sarnane praktika jätkub ka EMKVFi perioodil.
7. Teavitamine ja nähtavus
Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j
EMKVF 2021-2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus EMKVFi rahastamisvõimalustest, vahendite kasutamise efektiivsusest ja mõjust ning toetuste planeerimise ja jagamise läbipaistvusest. Kommunikatsioon toetab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas (PõKa 2030) püstitatud kalandusega seotud üldiste eesmärkide saavutamist, võttes aluseks ELi investeerimisfondide poliitikast tuleneva raamistiku. Strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitamisüritus või –tegevus. Tegevused viiakse ellu lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 2021/1060 ja nr 2021/1139 sätestatust.
Kommunikatsioonitegevuste alaeesmärgid:
• teadlikkuse tõstmine EMKVFi rahastamisest ja ELi panusest kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise ning kalanduspiirkondade arengu edendamisel;
• taotlejate teavitamine toetusvõimalustest tagamaks laialdast taotlemishuvi ning esitatavate taotluste kõrgema kvaliteedi;
• teadlikkuse suurendamine toetuse jagamise põhimõtetest, toetuse kasutamise reeglistikust ning toetust vahendavatest asutustest, et tagada toetuste planeerimise ja rakendamise protsessi läbipaistvus.
Peamised kommunikatsioonitegevused:
• avalikkusele suunatud ürituste korraldamine – avatud kalasadamate päev, aasta kalandusteo valimine, avatud kalatalude päev, kodumaise kasvatuskala nädal;
• õpitubade läbiviimine (nt haridusasutustes);
• koolituste, teabepäevade korraldamine;
• foorumite, ümarlaudade läbiviimine;
• pressiteadete, artiklite, blogipostituste, kuulutuste koostamine ja avaldamine;
• kodulehtede arendamine, aja- ning asjakohastamine;
• sotsiaalmeedias info avaldamine;
• infomaterjalide koostamine, trükk ja jagamine;
• tele- ja raadioklippide kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine.
Siht- ja sidusrühmad:
• laiem avalikkus – kogu Eesti elanikkond, sh eesti- ja muukeelne;
• potentsiaalsed taotlejad;
• toetuse saajad;
• kasusaajad – sh kogukonnad, piirkonnad;
• partnerid – sh katusorganisatsioonid, valdkondlikud erialaliidud, tegevusrühmad, haridus- ja teadusasutused, poliitikakujundajad, avalik sektor.
Peamised kommunikatsioonikanalid:
• meedia – televisioon ja raadio, trükimeedia, veebiportaalid, sotsiaalmeedia;
• reklaamikandjad ja infomaterjalid;
• EMKVFi rakendamisega seotud asutuste kodulehed – peamiseks fondi ning selle eesmärke ja rahastamisvõimalusi tutvustavaks kommunikatsioonikanaliks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti koduleht (www.pria.ee), kuhu koondatakse info toetuste, taotlejale ning taotlusele esitatavate nõuete, toetuste ajakava, toetuste saajate, objektide tähistamise, parimate praktikate, saavutatud tulemuste jne kohta. EMKVFi puudutav informatsioon on nimetatud kodulehel kättesaadav hiljemalt 6 kuu möödudes rakenduskava kinnitamisest Euroopa Komisjoni poolt. Kodulehel kajastatavat infot uuendatakse operatiivselt. EMKVFi rakenduskava koduleht seotakse Ühissätete määruse artiklis 46 nimetatud fondide ühtse veebiportaaliga;
• otsesuhtluskanalid – piirkondlikud esindajad, infopäevad, seminarid, kohtumised, ümarlauad, foorumid.
Kommunikatsioonitegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid:
-üldine teadlikkus EMKVFst (lähtetase 2021a. 11%*, sihttase 2029a. 20%)
-üldine arvamus EMKVFi toetuse kasulikkusest (lähtetase 2021a. 38%*, sihttase 2029a. 50%)
-esmakordselt toetust saanute osakaal kõigi toetuse saajate hulgas (lähtetase 2021a. 0%, sihttase 2029a. 5%**)
*lähtetaseme aluseks on üldine teadlikkus EMKFst ning arvamus toetuse kasulikkusest (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-mak-emkf-teadlikkus.pdf)
** indikaatori arvutamise aluseks on EMKF ja EMKVF toetuste andmebaasi andmed
Eesmärkide saavutamise hindamiseks viiakse läbi iga-aastased fondi teadlikkuse alased uuringud, seiratakse taotlemise aktiivsust ning analüüsitakse meediakajastusi, sotsiaalmeedia ning veebilehtede kasutust.
Kommunikatsioonikava elluviimist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, mille avalike suhete osakonna esindaja täidab programmi kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Peamisteks kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkondadeks on üldsusele mõeldud teavitustegevuste planeerimine ning koordineerimine, potentsiaalsetele taotlejatele suunatud ajakohastatud informatsiooni edastamise tagamine, Euroopa Liidu INFORM võrgustiku töös osalemine ning erinevate sidusrühmade ja osapooltega teavitusalase koostöö koordineerimine ja tugevdamine. Tegevuste elluviimisesse kaasatakse nii vahendusuasutust, kui ka ülikoole, kalanduspiirkondade tegevusrühmi, sektori esindusorganisatsioone jne.
Kommunikatsioonitegevuste detailsem iga-aastane planeerimine ning jooksvate küsimuste lahendamine toimub korraldusasutuse eestvedamisel regulaarsete kohtumiste ning igapäevase suhtlemise käigus.
Kommunikatsioonikava viiakse ellu programmperioodi 2021-2027 jooksul. Teavitustegevuste indikatiivne eelarve on 245 000 eurot. Tegevused rahastatakse EMKVFi tehnilise abi eelarvest.
8. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine
Viide: ühissätete määruse artiklid 94 ja 95
Tabel 14. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine
Kavandatud tuginemine ühissätete määruse artiklitele 94 ja 95
Jah
Ei
Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1. liide)
Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 95 (kui jah, täitke 2. liide)
1. liide
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Prioriteet
Erieesmärk
Prioriteedile antud lõpliku eraldise hinnanguline osa, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud kuluvõimalusi (%)
Hõlmatud tegevuse liik (liigid)
Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
Lihtsustatud kuluvõimaluse liik (ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummalised maksed või ühtsed määrad)
Lihtsustatud kuluvõimaluse summa (eurodes) või protsent (ühtsete määrade puhul)
Kood
Kirjeldus
Kood
Kirjeldus
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
0.004%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Päikesepaneelide paigaldamine
Paigaldatud päikesepaneelide võimsus
kW
Ühikukulu
<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
0.0765%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes
tk
Ühikukulu
Avaveemõrd (suukõrgusega 3 m ja enam) - 8040 eurot Avaveemõrd (suukõrgusega 3m ja enam) 2 kereline - 14 533 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit - 6471 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2 kereline - 9099 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter - 4836 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter 2 kereline - 6328 eurot.
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
0.0057%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk
Ühikukulu
256 eurot
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
0.096%
03. Kaasaaitamine kliimaneutraalsusele
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk
Ühikukulu
256 eurot
1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine
1.4 Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
0,0013%
10. Kontroll ja järelevalve
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete tüüp ja arv
Tk
Ühikukulu
Nutitelefon 416.00 eurot
Tahvelarvuti 635.00 eurot
2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
0.0036%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Päikesepaneelide paigaldamine
Paigaldatud päikesepaneelide võimsus
kW
Ühikukulu
<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.
2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
0.001%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk
Ühikukulu
256 eurot
2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
0.0047%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Päikesepaneelide paigaldamine
Paigaldatud päikesepaneelide võimsus
kW
Ühikukulu
<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.
2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
0.0017%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk
Ühikukulu
256 eurot
2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
0,0331%
02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori tingimuste edendamine
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood
Kuu
Ühikukulu
4189 EUR
3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
0.0083%
13. Kogukonna juhitud kohaliku arengu ettevalmistusmeetmed
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv
tk
Ühikukulu
31 821
3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
0.1672%
15. Kogukonna juhitud kohaliku arengu jooksevkulud ja elavdamine
Kohaliku tegevusrühma toetus
Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse (2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.
euro
Ühikukulu
Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,2 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro. Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,25 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on alla 2 miljoni euro.
3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
0.0204%
14. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine
Päikesepaneelide paigaldamine
Paigaldatud päikesepaneelide võimsus
kW
Ühikukulu
<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.
3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
0.0083%
14. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk
Ühikukulu
256 eurot
1. liide
B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa
Tegevuse liigi lühinimetus
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?
Välisettevõtja nimi
1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas rakendamise ajakava
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise toetamine.
01.01.2023 – 30.06.2023
2. Erieesmärgid
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab
254 573,00
Näitajad
3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv
4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
tk
5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või ühtne määr
Ühikukulu
6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete määrade puhul)
31 821
7. Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, kindlasummalise makse või ühtse määraga
Kulutused strateegia koostamise tervikteenusele, mis sisaldab strateegia koostamise protsessi juhtimist ja dokumendi koostamist, andmeanalüüsi, kaasamist, teavitustegevust ja muid kulusid.
8. Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke kulusid? (Jah/Ei)
Jah
9. Kohandamismeetod
Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Ühikute saavutamise kontrollimine
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse saadud ühikute saavutamise kontrollimiseks
– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal kontrollitakse ja kes seda teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine
Ühiku saavutamise kontrollimiseks hinnatakse iga strateegia vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse nr 2021/1060 artikkel 32 lõige 1 punktides a-f ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.
Kontrollitakse ka kalanduse kohaliku tegevusrühma vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse nr 2021/1060 artikli 31 lõike 2 punktis b ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.
Kui toetuse taotleja on taotlenud strateegia koostamise hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel siis peale kohaliku strateegia ja tegevusrühma nõuetekohasuse kontrollimist maksab vahendusasutus ühekordse toetuse kohalikule kalanduse tegevusrühmale.
Väljamakse taotluse menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse dokumendihaldussüsteemis.
11. Võimalikud kahjulikud stiimulid, leevendusmeetmed ja hinnanguline riskitase (kõrge/keskmine/madal)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine strateegiate ettevalmistamise toetuse kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
Tegevuse liigi lühinimetus
Kohaliku tegevusrühma toetus
Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?
Välisettevõtja nimi
1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas rakendamise ajakava
Kohaliku tegevusrühma toetus. 01.07.2023 – 31.12.2029
2. Erieesmärgid
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab
5 154 172,00
Näitajad
3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse (2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.
4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
euro
5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või ühtne määr
Ühikukulu
6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete määrade puhul)
Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,2 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro. Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,25 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on alla 2 miljoni euro.
7. Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, kindlasummalise makse või ühtse määraga
2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punktis c nimetatud tegevustega seotud kulud
8. Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke kulusid? (Jah/Ei)
Jah
9. Kohandamismeetod
Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Ühikute saavutamise kontrollimine
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse saadud ühikute saavutamise kontrollimiseks
– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal kontrollitakse ja kes seda teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine
Vahendusasutus (PRIA) kontrollib saavutatud ühikuid EMKVF toetuste andmebaasi põhjal. Toetuse maksmise aluseks võetakse vahendusasutuse poolt 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel välja makstud summa tegevusgruppide lõikes.
Programmperioodi lõpus kontrollitakse, et tegevusrühmale väljamakstud toetus ei ületa 25% strateegia raames rahastatud projektidele tehtud väljamaksetest. Juhul kui tegevusrühmale väljamakstud toetus ületab ülal nimetatud protsenti nõutakse enammakstud toetus tegevusrühmalt tagasi.
Kõiki toetuse määramisega seotud dokumente, sealhulgas toetuse määramise otsuseid säilitatakse vahendusasutuse infosüsteemis.
11. Võimalikud kahjulikud stiimulid, leevendusmeetmed ja hinnanguline riskitase (kõrge/keskmine/madal)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine tegevusgruppide toetuse kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
Teoorias võib tekkida risk, et tegevusrühmad hakkavad soodustama projekte, mis on suuremahulised ning väikesemahulised projektid jäävad tahaplaanile. Riske vähendab see, et kõik taotlused tegevusgruppidele esitatakse läbi vahendusasutuse e-keskkonna ning taotluste tõrjumine või taotlejate mõjutamine on välistatud. Meetme määrusega kehtestatakse nõuded tegevusrühmade teavitustegevusele, millega tagatakse EMKVF toetuste alase teabe kättesaadavus potentsiaalsetele taotlejatele.
Tegevuse liigi lühinimetus
Päikesepaneelide paigaldamine
Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?
Välisettevõtja nimi
1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas rakendamise ajakava
Päikese paneelide paigaldamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Erieesmärgid
1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab
1 259 551,00
Näitajad
3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Paigaldatud päikesepaneelide võimsus
4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
kW
5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või ühtne määr
Ühikukulu
6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete määrade puhul)
<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.
7. Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, kindlasummalise makse või ühtse määraga
Peamiste kulukomponentidena arvestatakse siia paigaldust, kaabeldust, invertereid, transformaatoreid, teisi elektrisüsteemi komponente, võrguühendust, alusraamistikku, toetavat infrastruktuuri ning projekti koostamist ja lõplikku kooskõlastamist. Paigaldamisega soetud kulud sisaldavad nii materjale kui ka tööjõukulusid. Elektrivõrgu liitusmitasu hüvitatakse tegelike kulude põhiselt.
8. Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke kulusid? (Jah/Ei)
Jah
9. Kohandamismeetod
Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Ühikute saavutamise kontrollimine
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse saadud ühikute saavutamise kontrollimiseks
– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal kontrollitakse ja kes seda teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine
Elektripaigaldise auditi akt .
Makse dokumendiks – „Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus“
Juhtimiskontroll – Pärast investeeringu toetamist tuleb läbi viia elektripaigaldise audit. Vahendusasutus kontrollib paigaldatud päikeseelektrijaama tootmisvõimsust aktis toodud andmete alusel.
Dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.
11. Võimalikud kahjulikud stiimulid, leevendusmeetmed ja hinnanguline riskitase (kõrge/keskmine/madal)
Madal
Tegevuse liigi lühinimetus
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?
Välisettevõtja nimi
1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas rakendamise ajakava
Selektiivsete püügivahendite soetamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Erieesmärgid
1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab
3 617 000,00
Näitajad
3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes
4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
tk
5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või ühtne määr
Ühikukulu
6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete määrade puhul)
Avaveemõrd (suukõrgusega 3 m ja enam) - 8040 eurot Avaveemõrd (suukõrgusega 3m ja enam) 2 kereline - 14 533 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit - 6471 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2 kereline - 9099 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter - 4836 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter 2 kereline - 6328 eurot.
7. Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, kindlasummalise makse või ühtse määraga
Püügivahendi soetamise kulu
8. Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke kulusid? (Jah/Ei)
Jah
9. Kohandamismeetod
Kohandamismeetodit ei kasutata
10. Ühikute saavutamise kontrollimine
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse saadud ühikute saavutamise kontrollimiseks
– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal kontrollitakse ja kes seda teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine
Peale investeeringu lõpetamist esitab toetuse saaja vahendusasutusele toetuse väljamakse taotluse.
Vahendusasutus teostab enne toetuse väljamaksmist kohapealse kontrolli 100% taotluste puhul.
Kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse soetatud püügivahendite arv püügivahendite liikide lõikes.
Püügivahendi kontrollimise kohta koostatakse kontrollakt. Kohapealse kontrolli tulemuste põhjal koostatakse toetuse väljamaksmise otsus. Taotluste menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasides.
11. Võimalikud kahjulikud stiimulid, leevendusmeetmed ja hinnanguline riskitase (kõrge/keskmine/madal)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine püüniste kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
Tegevuse liigi lühinimetus
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?
Välisettevõtja nimi
1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas rakendamise ajakava
Taotlusdokumentide ettevalmistamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Erieesmärgid
1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine
1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine
12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab
480 000,00
Näitajad
3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
tk
5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või ühtne määr
Ühikukulu
6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete määrade puhul)
256 eurot
7. Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, kindlasummalise makse või ühtse määraga
Taotlusdokumentide, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamine ja taotleja nõustamine dokumentide sisestamisel vahendusasutuse e-keskkonda.
8. Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke kulusid? (Jah/Ei)
Jah
9. Kohandamismeetod
Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Ühikute saavutamise kontrollimine
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse saadud ühikute saavutamise kontrollimiseks
– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal kontrollitakse ja kes seda teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine
Vahendusasutusele esitatud toetuse taotlus ja toetuse väljamaksetaotlus.
Kui toetuse saaja on taotlenud taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel siis esitatakse pärast toetuse taotluse rahuldamist vahendusasutuse poolt toetuse väljamakse taotlus.
Väljamakse taotluse menetlemisel kontrollib vahendusasutus, kas toetuse saaja on taotlenud taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist toetuse taotluses.
Asjakohaseid andmeid kogub vahendusasutus ning neid säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.
11. Võimalikud kahjulikud stiimulid, leevendusmeetmed ja hinnanguline riskitase (kõrge/keskmine/madal)
Riskid puuduvad
Tegevuse liigi lühinimetus
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?
Välisettevõtja nimi
1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas rakendamise ajakava
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine; 01.01.2023 – 31.12.2029.
2. Erieesmärgid
2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine
12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab
1 759 380,00
Näitajad
3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood
4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
Kuu
5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või ühtne määr
Ühikukulu
6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete määrade puhul)
4189 EUR
7. Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, kindlasummalise makse või ühtse määraga
Kulud, mis on seotud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise, rakendamise ja seirega.
8. Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke kulusid? (Jah/Ei)
Jah
9. Kohandamismeetod
Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Ühikute saavutamise kontrollimine
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse saadud ühikute saavutamise kontrollimiseks
– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal kontrollitakse ja kes seda teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine
Toetuse määramisele eelnevalt kontrollitakse, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 28 nimetatud tootmis- ja turustamiskava on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud. Toetuse määramisel ja väljamaksmisel kontrollitakse ühistu vastavust tootjaorganisatsiooni nõuetele.
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013 artikli 2 kohaselt tuleb tunnustatud tootjaorganisatsioonidel järgneva kalendriaasta tootmis- ja turustamiskavad esitada kaheksa nädalat enne rakendatavate kavade kehtivusaja lõppu ja uutel tootjaorganisatsioonidel hiljemalt kaheksa nädalat pärast tunnustamist. Kui tootmis- ja turustamiskavad on heaks kiidetud, esitatakse toetuse taotlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) läbi e-PRIA. Toetuse määramiseks kontrollib PRIA, kas kava on heaks kiidetud, kava rakendamise perioodi ja määrab sellest lähtuvalt toetuse suuruse. Uute tootjaorganisatsioonide esimese kava puhul loetakse rakendamise perioodiks ajavahemikku alates kava heaks kiitmisest kalendriaasta lõpuni. Tulenevalt kalandusturu korraldamise seadusest esitab tootjaorganisatsioon Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava aastaaruande hiljemalt kahe kuu jooksul järgneva kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja kuu jooksul kalendriaasta algusest arvates. Kui kava aastaaruanne on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud, on vaja tootjaorganisatsioonil esitada PRIAle väljamakse taotlus, mille osas teeb PRIA maksmise või maksmisest keeldumise otsuse.
Lihtsustatud kulumeetodi kontrollimise ja välja maksega seotud dokumente säilitatakse digitaalselt PRIA andmebaasis. Tootmis- ja turustamiskavad ning selle aastaaruannete kinnitamisega seotud dokumendid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusminsteeriumi dokumendihaldussüsteemis.
11. Võimalikud kahjulikud stiimulid, leevendusmeetmed ja hinnanguline riskitase (kõrge/keskmine/madal)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamisega tootmis- ja turustuskavadega seotud kulude hüvitamiseks ei kaasne riske.
Tegevuse liigi lühinimetus
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine
Kas korraldusasutus on saanud abi välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud kulude esitamiseks?
Välisettevõtja nimi
1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas rakendamise ajakava
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine.
01.01.2026 – 31.12.2029
2. Erieesmärgid
1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks
12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab
60 000,00
Näitajad
3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete tüüp ja arv
4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja mõõtühik
tk
5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik, kindlasummaline makse või ühtne määr
Ühikukulu
6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete määrade puhul)
Väljamakstav ühikuhind nutitelefoni kohta 416.00 eurot. Arvutuse aluseks olev abikõlbliku maksumuse ühikuhind nutitelefoni kohta 489.42 eurot.
Väljamakstav ühikuhind tahvelarvuti kohta 635.00 eurot. Arvutuse aluseks olev abikõlbliku maksumuse ühikuhind tahvelarvuti kohta 747.32 eurot.
7. Kulukategooriad, mis on kaetud ühikuhinna, kindlasummalise makse või ühtse määraga
Nutitelefoni või tahvelarvuti soetamise maksumus
8. Kas need kategooriad hõlmavad tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke kulusid? (Jah/Ei)
Jah
9. Kohandamismeetod
Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Ühikute saavutamise kontrollimine
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse saadud ühikute saavutamise kontrollimiseks
– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal kontrollitakse ja kes seda teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine
Peale investeeringu lõpetamist esitab toetuse saaja vahendusasutusele toetuse väljamaksetaotluse.
Koos väljamaksetaotlusega esitab toetuse saaja soetatud seadme unikaalse IMEI koodi. IMEI kood sisestatakse vahendusasutuse veebirakenduses olevale andmeväljale, samuti esitatakse füüsiline tõend (foto seadme ekraanitõmmisest), millest nähtub, et esitatud unikaalne IMEI kood on seotud soetatud seadmega.
Vahendusasutus teostab enne toetuse väljamaksmist seadme nõetele vastavuse kontrolli. Kontrollitakse, kas soetatud seade vastab meetme määruses kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kontrolli teostamiseks kasutatakse spetsiaalseid veebirakendusi, näiteks https://www.imei.info/
Seadme kontrollimise kohta koostatakse kontrollakt. Kontrolli tulemuste põhjal koostatakse toetuse väljamaksmise otsus. Taotluste menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasides.
11. Võimalikud kahjulikud stiimulid, leevendusmeetmed ja hinnanguline riskitase (kõrge/keskmine/madal)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
Võib esineda risk, et soetatud seadmeid ei kasutata sihipäraselt. Riski vähendab asjaolu, et püügiandmete elektrooniline esitamine on kohustuslik isikutele, kes tegelevad kutselise kalapüügiga kaluri kalapüügiloa alusel, seega on toetusõiguslikke isikuid piiratud hulk ning seadmed on otseselt vajalikud riigi poolt seatud nõuete täitmiseks. Riski on võimalik vähendada toetusmeetme määruse nõuetega, kehtestatakse nõuded toetuse taotlejale ning toetuse taotleja kalalaevale, see omakorda vähendab veelgi toetusõiguslike taotlejate ringi ning annab hea aluse arvata, et soetatud seadmed on toetuse taotlejale vajalikud, et tegeleda oma kutsetegevusega.
Esineb risk, et soetatud seadmed antakse üle kasutamiseks kolmandatele isikutele. Riski vähendamiseks töötab vahendusasutus välja riskihinnangud, mille alusel teostatakse pistelisi kohapealseid kontrolle.
Esineb risk, et vahendusasutusele esitatakse valed IMEI koodid ning petetakse selle abil välja toetus. Riski vähendamiseks töötab vahendusasutus välja riskihinnangud, mille alusel teostatakse soetatud seadmete kohapealseid kontrolle ning kontrollitakse seadme ja IMEI koodi ühtivust reaalses olukorras.
1. liide
C. Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega seotud arvutused
1. Kust pärinevad andmed, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega tehtavates arvutustes (kes on andmed ette valmistanud, kogunud ja salvestanud; kus andmeid säilitatakse; andmete kogumise tähtpäevad; valideerimine jne)
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Ühikuhinna saamiseks korraldati turuuuring. Turuuuringu korraldamiseks valiti välja 7 konsultatsiooniettevõtet, kellel on võimekus koostada nõuetele vastavaid strateegiaid. Ettevõtetele saadeti kalanduspiirkondade strateegiate põhinõuded ning kaasamis- ja teavitusnõuded, palvega pakkuda välja omapoolne eksperthinnang, kui suur on strateegia koostamise tervikteenuse hind. Eksperthinnangu saatsid kõik 7 ettevõtet, nõuetele vastasid 5 eksperthinnangut. Eksperthinnanguid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihalduse süsteemis.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Andmete allikaks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) EMKF toetuste andmebaas, kust leiti EMKF perioodi väljamakstud kulud seisuga 2.mai 2022.
Väljamakstud toetuse andmeid koguti meetme 3.3 „projektitoetus“, meetme 3.4 „algatusrühma koostöötegevused“ ja meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ osas. Meetme 3,4 „algatusrühma koostöötegevused“ osas leiti need väljamakstud kulud, mis on tehtud messidel osalemiseks või messide külastamiseks. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
Andmete allikaks on PRIA Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) meetme 6.4 Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste andmed perioodil 2018-2021 kohta.Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
PRIA EMKF toetuste andmebaas. Ühiku hindade arvestamisel kasutati 2019- 2022 püügivahendite soetamiseks välja makstud toetusi. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas. Arvestuste aluseks on EMKF taotlused, mille puhul on kasutatud ettevalmistavat tööd taotlusdokumentide koostamiseks. Analüüsi aluseks võeti vaid need taotlused, mis on saanud positiivse toetusotsuse ja mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus kontrollitud. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas, kust võeti arvutuse aluseks toetatud rahastamiskõlblike kulude summa perioodil 2016-2020. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine
Andmete allikas oli Eesti suurimate nutiseadmete ja tahvelarvutitega kauplevate ettevõtte e-kaupluste ja hinnavõrdlusportaalis www.hind.ee toodud hinnad. THI indeksi arvutamiseks on kasutatud Eesti Statistikaameti andmeid. Ühiku hindade arvestamiseks aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
2. Täpsustage, miks on ühissätete määruse artikli 94 lõike 2 kohane kavandatud meetod ja arvutus asjaomase tegevuse liigi puhul sobivad.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Meetodika koostamisel on kasutatud määruse 2021/1060 artikli 94 lõige 2 punkti a alapunktis i sätestatud meetodit.
Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada ühtsed põhimõtted.
Välja töötatud metoodika on aus ja õiglane, sest arvesse on võetud 5 professionaalse ettevõtte eksperthinnanguid. Metoodika tagab õiglase maksumuse kohaliku arengu strateegia koostamiseks ning võtab arvesse turu variatiivsust.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Tegevusgruppide halduskulude lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktisii sätestatud varasemat tegevust puudutavad kontrollitud andmeid.
Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane ja võtab arvesse vahendite vajadust EMKVF perioodil. Tegevusgruppide kulud on suhteliselt ühetaolised, välja valitud meetod tagab, et tegevusgrupid saavad toetusvahendeid kasutada peale vahendusasutuse poolt toetuse väljamaksmist projektitoetuse taotlejatele. Lihtsustatud kulumeetodi kasutuselevõtmine vähendab oluliselt administratiivset koormust tegevusgrupi tasandil ning tegevusgruppide töötajad saavad enam tegeleda sisuliste küsimustega, samuti vähendab lihtsustatud kulumeetodi kasutuselevõtmine märkimisväärselt vahendusasutuse administratiivset koormust.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja aluseks on võetud varasemate toetatud tegevuste kontrollitud andmed. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja taotleja tasandil.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Püügivahendi parendamise lihtsustatud kulumeetodi väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktis ii nimetatud kontrollitud andmetel põhinev metoodika.
Olemasolevad EMKF perioodi kontrollitud andmed võimaldavad koostada õiglased ühikuhinnad erinevatele püügivahendite tüüpidele.
Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane ja võtab arvesse Eestis kasutatavate passiivpüüniste variatiivsust ja kõigi potentsiaalsete taotlejate vajadusi olenevalt taotlejate püügipiirkondadest ja tingimustest.
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja taotleja tasandil.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Taotlusdokumentide ettevalmistamise lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punkti a alapunkti ii) Toetavate projektide arv on suur ning taotluse ettevalmistamisega seotud kulud on sarnased. Kulud koosnevad taotlusdokumentide koostamise, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamisese ja taotleja nõustamise tasudest. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse tasandil ning muudab toetuse taotlemise ning tegevuste elluviimise taotleja tasandil oluliselt lihtsamaks.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja aluseks on võetud varasemate tegevuste kontrollitud andmed. Tootmis- ja turustamiskavade rakendamisega seotud tegevused on nõudnud väga suures mahus väikesesummaliste kuludokumentide esitamist. Samas on tegemist sarnaste toetatavate tegevustega, mis perioodi jooksul ei muutu. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja taotleja tasandil.
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine
Nutiseadmete ja tahvelarvutite lihtsustatud kulumeetodi väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktis i nimetatud statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdi hinnangul põhinev metoodika.
Kogutud andmed võimaldavad koostada õiglased ühikuhinnad, mis arvestavad tänase päeva turusituatsiooni nutiseadmete ja tahvelarvutite turul. Seadmetele kehtestatud minimaalsed tingimused tagavad, et ühikuhinna alusel soetatud seadmed on Eesti rannakaluritele sobivad ning võimaldavad töötada ekstreemsetes ilmastikutingimustes. Samuti tagavad seadmetele kehtestatud riist- ja tarkvaralised tingimused, et seadmed on kasutatavad pika perioodi jooksul ning võimaldavad seadmete sihipärast kasutamist ka siis kui Eesti riik peaks otsustama üle minna uuele kalapüügi elektroonsete andmete esitamise platvormile.
Kogutud andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane ja võtab arvesse Eestis kasutatavate nutiseadmete ja tahvelarvutite variatiivsust ja kõigi potentsiaalsete taotlejate vajadusi olenevalt taotlejate püügipiirkondadest ja tingimustest.
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse tasandil ning muudab toetuse taotlemise ning tegevuste elluviimise taotleja tasandil oluliselt lihtsamaks.
3. Täpsustage, kuidas arvutused tehti, lisades eelkõige seoses kvaliteedi või kvantiteediga tehtud eeldused. Vajaduse korral tuleks kasutada statistilisi tõendeid ja võrdlusväärtuseid ning taotluse korral esitada need sellisel kujul, mis võimaldaks komisjonil neid kasutada.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada ühtsed põhimõtted. Nende põhimõtete alusel paluti 7 ettevõttel koostada eksperthinnang kui suur võiks olla 1 kohaliku strateegia koostamise maksumus eeldusel, et konsultatsiooniettevõte tegeleb kõigi strateegia koostamise protsessidega ning katab kõik kulud. Kohalik tegevusrühm oleks tervikteenuse tellija rollis ning pakuks konsultatsiooniettevõttele tuge erinevate tegevuste elluviimisel. Saadud nõuetekohaste eksperthinnangute summad koondati ning neis võeti aritmeetiline keskmine. Aritmeetilise keskmise kasutamine võtab arvesse teenuse variatiivusust, sest erinevad konsultatsiooniettevõtted võivad kasutada erinevaid metoodikaid ning teavitus või kaasamisviise.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks liideti meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ ja meetme 3.4 „algatusrühma koostöötegevused“ väljamakstud kulutused programmperioodi algusest kuni 2. maini 2022, saadud summast lahutati meetme 3.4 „algatusrühma koostöötegevused“ need väljamakstud kulud, mis olid tehtud messidel osalemiseks ja messide külastamiseks. Saadud tulemus jagati meetme 3.3 „projektiteostus“ väljamakstud kuludega ning saadi summa kui palju algatusrühmad kulutasid meetme 3.2 ja 3.4 vahendeid projektitoetuste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks. Eraldi vaadeldi kalanduspiirkondade eelarveid ning selgus, et eelarvega alla 2 miljoni euro piirkondadel on kulutatud vahendid suuremad kui piirkondadel, mille eelarve EMKF programmperioodil oli suurem kui 2 miljonit eurot. Põhjuseks eelkõige see, et alla 2 miljoni euro eelarvega piirkonnad on väiksemad ning väiksema investeeringumahuga, vaatamata sellele tuleb väiksema eelarvega piirkonnas teha tegevusi (teavitus, ühingute juhtimine, taotlejate konsulteerimine, koostöö jms) samas mahus, mis üle 2 miljoni euro eelarvega kalanduspiirkonnas. Tulemuseks saadi üle 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul 0,21 eurot iga projektitoetuse euro kohta, mis on ümardatud 0,20 eurole. Alla 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul saadi tulemuseks 0,46 eurot iga projektitoetuse euro kohta, mis taandati 0,25 eurole. Arvutused on tehtud kalanduse tegevusrühmade kaupa, millest on võetud keskmine. Metoodika võtab arvesse kõigi kalanduspiirkondade vajadusi ja tagab vajaduspõhise rahastuse, et kohalikud tegevusrühmad saaksid täita määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 33 sätestatud ülesandeid.
Lihtsustatud kulumeetodiga kehtestatakse kaks ühiku hinda.
Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,20 eurot 1 toetuseuro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro.
Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,25 eurot 1 toetuseuro kohtakohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on alla 2 miljoni euro.
Erinevate ühikuhindade kasutamine erinevate eelarve mahtude juures tagab, et väiksema eelarvega tegevusrühmad suudavad oma ülesandeid täita sama efektiivselt kui suurema eelarvega tegevusrühmad.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
PRIA on vaadelnud/kogunud päikeseelektrijaamade (PEJ) ehituskulude andmeid aastast 2015. Vaadeldavate andmete puhul on tegemist Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) meetme 6.4 Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlustest saadud andmed (välja makstud rahastamiskõlblikud summad) perioodi 2018-2021 kohta. Arvestusest on välja jäetud kulud, millel puudub otsene seos PEJ-ga.
Ehituskulusid on vaadeldud objektipõhiselt (nn. võtmed kätte lahendina), kus kulusid ei ole jagatud erinevatesse gruppidesse.
Arvutuste aluseks on võetud EAFRD rahastamiskõlblikud kulud. Tootmisvõimuste järgi on ühikhinnad rahastamiskõlblik kulu välja toodud järgmiselt: <16kW, 16 - <50kW, 50 - <200kW ja 200kW. Antud jaotus tuleneb rajatud PEJ enamlevinud võimsustest ning hinna muutustest baasandmete trend kõveral.
Ühikuhinda on võimalik arvutada kõikide rahastamiskõlblike kulude põhjal jälgides seoseid hindade ja PEJ võimsuste vahel parapoolselt. Teine võimalus on vaadelda andmeid lineaarselt aga selle miinuseks on tõsiasi see, et nii väiksema kui ka suurema võimsusega PEJ puhul saadud arvutus tulemus ei anna ilmselt piisavalt realistliku tulemust (antud olukorras võib tekkida olukord kus suuremate PEJ puhul muutub nn. ühikhind väärtuseks 0€/kW. Sellest tulenevalt on valitud arvutuskäigus parapoolne (funktsioon LN) andmete vaatlusviis, et leevendada nii väiksema- kui ka suurema võimsusega PEJ ühikmaksumusi. Päikesepaneelide paigaldamise kulud tootmisvõimuse järgi on arvestatud 2018-2021. aastal rahastamiskõlblikuks tunnistatud kulude järgi, antud andmed on hetkeseisuga kõige ajakohasemad. Rahastamiskõlblikke kulusid kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI) muutuste väärtusega (2,25%) perioodil 2021-2027, arvutades keskmise väärtus järgneva seitsme aasta arvestuslikust kulust. Arvestuslikud päikesepaneelide tootmisvõimsuse järgi on järgmised: <16kW – 1120€/kW, 16 - <50kW – 1032€/kW, 50 - <200kW – 994€/kW, 200kW≥ – 950€/kW.
Arvestades toetusemäära 50% saadakse järgmised ühikuhinnad: <16kW - 560€/kW, 16 - <50 kW – 516€/kW, 50 - <200kW – 497€/kW, 200kW≥ - 475€/kW päikeseelektrijaama 1 kW kohta.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks leiti vahendusasutuse andmebaasist EMKF meetme „püügivahendi parendamine“ väljamakstud püügivahendite rahastamiskõlblik kulu 1 püügivahendi kohta, perioodil 2019-2022.Vastavalt andmebaasile selekteeriti püügivahendid järgmiste tüüpide alusel: avaveemõrd, avaveemõrd 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter, ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit ja ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2 kereline.
Kõigi püügivahendite kohta eraldi fikseeriti kontrollitud rahastamiskõlblik kulu, millest võeti aritmeetiline keskmine ning saadi keskmine rahastamiskõlblik kulu iga püügivahendi tüübi kohta. Saadud tulemusele lisati tarbijahinna indeksikonfitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga. Tarbijahinna kasvu leidmiseks analüüsiti statistikaameti tarbijahinna muutuste andmeid perioodil 2016-2021. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (80%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni, mis ongi lõplik ühikuhind püügivahendi liikide lõikes.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Andmekorjeks kasutati vahendusasutuse EMKF toetuste andmebaasi. Andmekogudest võeti välja kõik taotlused, mille puhul on kasutatud taotlusdokumentide koostamise teenust. Analüüsiks kasutati vaid neid taotlusi, mille puhul on taotleja suhtes on tehtud positiivne toetusotsus. Analüüsiti taotlusdokumentide koostamise rahastamiskõlblikku maksumust, saadud andmereast leiti rahastamiskõlbliku maksumuse mediaankeskmine. Saadud tulemusele lisati perioodi 2016-2021 tarbijahinna indeksi keskmine koefitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga ja arvutati keskmine kulu. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (50%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni, mis ongi lõplik ühikuhind.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Arvutuse aluseks on võetud tootjaorganisatsioonide perioodil 2016-2020 PRIA poolt kontrollitud kuludokumentide rahastamiskõlblikud summad, millest arvutati aritmeetilise keskmise väärtusena toetuse suurus kava aastase rakendamise kohta. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Kuna kõiki tootmis- ja turustamiskavasid ei rakendatud kogu kalendriaasta vältel siis selleks, et arvutada ühe aasta tootmis- ja turustamiskava rakendamise kulu, liidetakse tootmis- ja turustamiskavade rakendamise perioodid. Ühikuhinna aritmeetilise keskmise arvutamiseks jagatakse kõigi tootjaorganisatsioonide perioodi 2016-2020 rahastamiskõlblike kulude summa 28,5 aastaga. Selle tulemusena saadakse keskmiseks rahastamiskõlblikuks kuluks ühe kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava kohta 61 269,11 EUR, mida kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI) muutuste väärtusega (2,25%) perioodil 2021-2027. Kohandatud keskmine rahastamiskõlblik kulu saadakse, arvutades keskmine väärtus järgneva seitsme aasta rahastamiskõlblikust kulust, võttes arvesse keskmine THI. Ühe kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava rakendamise kohandatud keskmiseks arvestuslikuks kuluks saadakse 67 038,58 eurot .
Kuna uute tootjaorganisatsiooni esimese tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood võib olla lühem kui üks kalendriaasta, siis arvutatakse kulu ühe kuu kohta (5 586,55 eurot). Toetuse määrana arvestatakse 75% rahastamiskõlblikest kuludest, selle alusel on arvutatud ühikuhind 4 189,91 eurot, mis ümardatakse täiseurodeks (4189 eurot).
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine
Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks leiti esmalt tingimused nutiseadmete ja tahvelarvutitele. Valikukriteeriumite kehtestamisel peeti silmas, et seadmed oleksid vabalt saadaval Eesti kauplustes ja veebipoodides, seadmetega oleks võimalik töötada tavapärastest ekstreemsemates tingimustust, samuti kehtestati valikukriteeriumid seadmete sidetingimustele ning tark ja riistavarale. Kehtestatud minimaalsed valikukriteeriumid olid järgmised:
Nutitelefonid – Seadme salvestusruum 128-512 GB, töömälu maht minimaalselt 6 GB, 5G ühenduse võimalus, niiskus- ja tolmukindlus vähemalt IP67, operatsioonisüsteemi tase vähemalt Android 14 või iOS 15, ekraani diagonaal vähemalt 6 tolli, GPS ühenduvuse võimalus.
Tahvelarvutid - Seadme salvestusruum 128-512 GB, töömälu maht minimaalselt 6 GB, 5G ühenduse võimalus, niiskus- ja tolmukindlus vähemalt IP67, operatsioonisüsteemi tase vähemalt Android 13 või iOS 15, ekraani diagonaal vähemalt 10 tolli, GPS ühenduvuse võimalus.
Tarbijahinna indeksi arvutamise metoodika – tarbijahinna indeksi keskmise aastase kasvu saamiseks analüüsiti THI indeksi muutust perioodil 2019 – 2024 aastate kaupa, saadud tulemustest võeti aritmeetiline keskmine, seega oli keskmine THI indeksi kasv perioodil 2019 – 2024 on 7,28% aastas. Andmed saadi Eesti Statistikaameti veebilehelt. Andmete kohta tehti veebilehe kuvatõmmis, kus on fikseeritud andmete võtmise kuupäev.
Nutitelefonide ühikuhinna arvutused
Esimene samm – nutitelefonide hinnavaatlus. Nutitelefonide hinnavaatluse aluseks olid tehnilistele tingimustele vastavad Eesti enim müüdud nutitelefonide mudelid. Hinnavaatlust teostati Eesti suurimate nutitelefonide müüjate e-poodides. www.telia.ee, www.elisa.ee, www.tele2.ee, www.euronics.ee, www.klick.ee ja www.onoff.ee. Lisaks võeti seadmete hindasid hinnavaatlusportaalist www.hind.ee. Iga mudeli kohta, saadi vähemalt 10 erinevat hinda (väheste mudelite puhul ei olnud see võimalik). Iga mudeli hinna kohta tehti veebilehest kuvatõmmis, kus on fikseeritud hinnavaatluse tegemise kuupäev. Hinnavaatluses fikseeriti ainult seadmete letihind, kampaania ja sõbrapakkumiste hindasid valimisse ei kantud.
Teine samm – hindade koondamine. Saadud andmed (670 erinevat hinda) koondati exceli tabelisse, saadud andmetest võeti mediaankeskmine, mis on 599.00 eurot.
Kolmas samm – hindade arvutamine. Kõik hinnad, mis jäid allapoole mediaankeskmist (599.00 eurot), koondati eraldi andmebaasi (337 hinda). Nendest hindadest võeti omakorda aritmeetiline keskmine, mis on 409,30 eurot nutitelefoni kohta.
Neljas samm – abikõlbliku maksumuse arvutamine. Saadud tulemus korrutati keskmise THI indeksiga (7,28%) nelja aastase perspektiiviga ning korrutiste tulemustest võeti aritmeetiline keskmine, sellest kujunes 1 nutitelefoni abikõlblik maksumus, mis on 489,42 eurot nutitelefoni kohta.
Viies samm – väljamakstava toetuse arvutamine. Abikõlblikust maksumusest arvutati toetusosa 85% 1 nutitelefoni kohta, saadud toetuse summa ümardati allapoole täiseurodeks, mis ongi lõplik ühiku hind (416.00 eurot) nutitelefoni kohta.
Tahvelarvutite ühikuhinna arvutused
Esimene samm – tahvelarvutite hinnavaatlus. Tahvelarvutite hinnavaatluse aluseks olid tehnilistele tingimustele vastavad tahvelarvutid. Kuna sellistele tingimustele vastavaid seadmeid ei paku väga paljud tootjad, koondati andmebaasi kõikide tingimustele vastavad tootjate tahvelarvutid, mida Eestis müüakse. Hinnavaatlust teostati Eesti suurimate seadmete müüjate e-poodides. www.telia.ee, www.elisa.ee, www.tele2.ee, www.euronics.ee, www.klick.ee ja www.onoff.ee. Lisaks võeti seadmete hindasid hinnavaatlusportaalist www.hind.ee. Iga müügil oleva mudeli kohta koguti võimalikult palju hinnavaatlusi. Iga mudeli hinna kohta tehti kuvatõmmis, kus on fikseeritud hinnavaatluse tegemise kuupäev. Hinnavaatluses fikseeriti ainult seadmete letihind, kampaania- ja sõbrapakkumiste hindasid valimisse ei kantud.
Teine samm – hindade koondamine. Saadud andmed (255 erinevat hinda) koondati exceli tabelisse, saadud andmetest võeti mediaankeskmine, mis on 883.00 eurot.
Kolmas samm – hindade arvutamine. Kõik hinnad, mis jäid allapoole mediaankeskmist (883.00 eurot), koondati eraldi andmebaasi (128 hinda). Nendest hindadest võeti omakorda aritmeetiline keskmine, mis on 624.98 eurot tahvelarvuti kohta.
Neljas samm – abikõlbliku maksumuse arvutamine. Saadud tulemus korrutati keskmise THI indeksiga (7,28%) nelja aastase perspektiiviga ning korrutiste tulemustest võeti aritmeetiline keskmine, sellest kujunes 1 tahvelarvuti abikõlblik maksumus, mis on 747,32 eurot tahvelarvuti kohta.
Viies samm – väljamakstava toetuse arvutamine. Abikõlblikust maksumusest arvutati toetusosa 85% 1 tahvelarvuti kohta, saadud toetuse summa ümardati allapoole täiseurodeks, mis ongi lõplik ühiku hind (635.00 eurot) tahvelarvuti kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikkel 22 nimetatud kulutusi võib sama määruse lisa 3 rida 6 alusel toetada kuni 85% ulatus abikõlblikust maksumusest. Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutusele võtmine kuulub artiklis 22 nimetatud tegevuste alla.
4. Selgitage, kuidas on tagatud, et ühikuhindade standarditud astmiku, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määradega tehtavates arvutustes on kasutatud üksnes rahastamiskõlblikke kulusid.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati turu-uuringu käigus saadud andmeid. Hinnapäringu kutses oli väljatoodud rahastamiskõlblikud kulud.
Päikeseelektrijaama rajamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames rahastatud projektide andmeid, mis mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt kontrollitud ja toetus väljamakstud.
Kohaliku tegevusrühma toetuse, selektiivsete püügivahendite soetamise, taotlusdokumentide ettevalmistamise ja tootmis- ja turustamiskavade rakendamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati PRIA Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames rahastatud projektide andmeid, mis mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt kontrollitud ja toetus väljamakstud.
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamise ühikuhinna arvutamiseks on kasutatud Eestis saada olevate ja enimkasutatud nutitelefonide ja tahvelarvutite käibemaksuga hinnavaatlusi.
Hinnavaatluses on arvesse võetud kõikide nutitelefonide ja tahvelarvutite hinnad, mis tagab, et arvesse võetakse kogu turusituatsiooni. Ühikuhinna arvutamiseks võeti kogutud hindade kogumist mediaankeskmine ning mediaankeskmisest allapoole jäävaid hindasid kasutati keskmise ühikuhinna arvutamiseks. Sellega välistatakse, et ühikuhinna arvutusse satuksid seadmete luksusmudelid ning kompenseeritav ühikuhind arvutatakse vaid nende seadmete hindade baasilt, mis on kaluri tööks vajalikud.
Ühikuhindade arvutamisel kehtestati valimisse minevatele seadmete kindlad valikukriteeriumid, mis iseloomustavad seadmeid, mis on kaluri töös asjakohased ja vajalikud. Vähemalt IP67 niiskus- ja tolmukindlus on vajalik selleks, et kaitsta seadmeid ilmastikuolude eest, 5G ja GPS ühenduse kohustuslik olemasolu tagab seadmete sihipärase kasutamise. Nõuded riist- ja tarkvarale tagavad, et seadmeid on kindlasti võimalik kasutada ka siis, kui kalapüügi elektrooniliste andmete esitamine peaks üle minema uuele platvormile ja oleksid tõrgeteta kasutatavad pikema ajaperioodi jooksul.
Tarbijahinna indeksi eeldatava kasvu arvutamiseks kasutati Eesti Statistikaameti ametlikku veebilehekülge.
5. Audiitorite hinnangud arvutusviisi, summade ning andmete kvaliteedi, kogumise, säilitamise ja kontrollimise kohta.
Üldhinnang lihtsustatud kuluvõimaluse ülesehitusele: positiivne
Teostatud lihtsustatud kulumeetodi hinnangu põhjal saab auditeeriv asutus kinnitada, et kavandatav korraldus on kooskõlas regulatiivsete nõuetega, eelkõige:
a) lihtsustatud kuluvõimalus kindlaksmääratud õigel, õiglasel ja kontrollitaval meetodil;
b) kalanduspiirkonna strateegia ettevalmistamise ühikuhinna puhul on algandmetena kasutatud muud objektiivset teavet (turu-uuring) (2021/1060 artikli 94 lõikega 2 punkti a) i)).
Tegevusrühma halduskulude, päikeseelektrijaama rajamise, taotlusdokumentide ettevalmistamiskulude, selektiivsete püügivahendite soetamise, tootmis ja turustamiskava toetuse ühikuhindade puhul on algandmetena on kasutatud varasemat tegevust puudutavaid kontrollitud andmeid (2021/1060 artikli 94 lõikega 2 punkti a) ii)).
Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamise ühikuhinna puhul on algandmetena kasutatud statistilisi andmeid, muud objektiivset teavet või eksperthinnangut (2021/1060 artikli 94 lõikega 2).
Kasutatud andmed on hinnatud usaldusväärseteks ja need vastavad toimingute liigile;
c) lihtsustatud kuluvõimaluste kehtestamisel arvesse võetud kulude kategooriad/liigid on kooskõlas asjakohaste riiklike ja EL-i abikõlblikkuse eeskirjadega, eelkõige ühissätete määruse nr 2021/1060 III peatükiga (artiklid 63 ja 67);
d) ülesehituse kohta olemasoleva teabe põhjal ei ole samade kulude topeltrahastamise ohtu;
e) määratud summa on kooskõlas tehtud eelduste ja summade/määrade kindlaksmääramiseks kasutatud andmetega;
f) kalanduspiirkonna strateegia ettevalmistamise, tegevusrühma halduskulude, päikeseelektrijaama rajamise, taotlusdokumentide ettevalmistamiskulude, selektiivsete püügivahendite soetamise, tootmis- ja turustamiskava toetuse ühikuhindade puhul kohandusmeetodit ei kasutata. Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamise ühikuhinna puhul sisaldab kohandusmeetodi kirjeldus piisavalt teavet selle rakendamise tingimuste ja ajastuse kohta, tingimused on selged ja mõõdetavad ning meetodit peetakse sobivaks.
Mis puudutab andmete kontrollimise, kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise korda, siis on kavas kasutada asjakohast tõendavat dokumentatsiooni/süsteemi, et kinnitada vahe-eesmärkide saavutamist, ühikute arvu ja andmete salvestamist.
Käesolev hindamine põhineb komisjoni audititeenistuste lihtsustatud kuluvõimaluste kontrollnimekirja 1. jaos loetletud elementidel, välja arvatud kontrollküsimused:
1.2 a) vi) (Kohaldub Interreg programmidele, ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),
1.8 Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustuslik kasutus (ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),
1.12 tuginemine varasematel audititel (ei ole asjakohane, sest varasemaid auditeid ei ole läbi viidud lihtsustatud kulumeetodite osas).
2. liide
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Prioriteet
Erieesmärk
Kuludega sidumata rahastamisega kaetud summa
Tegevuse liik
Täidetavad tingimused / saavutatavad tulemused, mille komisjon võtab hüvitamisel aluseks
Näitaja
Täidetavate tingimuste / saavutatavate tulemuste mõõtühik, mille komisjon võtab hüvitamisel aluseks
Kavandatav hüvitamismeetodi liik, mida kasutatakse toetusesaajale või toetusesaajatele hüvitise maksmiseks.
Kood
Kirjeldus
Kood
Kirjeldus
B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa
3. liide. Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava
ühissätete määruse artikli 22 lõige 3
Kalanduse andmete kogumise riikliku töökava rakendamine, 2023-2029.
4. liide
EMKVFi tegevuskava äärepoolseimate piirkondade jaoks
DOKUMENDID
Dokumendi pealkiri
Dokumendi liik
Dokumendi kuupäev
Kohalik viide
Komisjoni viide
Failid
Saatmise kuupäev
Saatja
Programme snapshot 2021EE14MFPR001 3.1
Ülevaade andmetest enne saatmist
12. dets 2024
Ares(2024)8893447
Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_3.1_en.pdf
Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_3.1_et.pdf
Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_3.1_et_en.pdf
12. dets 2024
PAPP, Juhani