Otsus

Saatja: Mari-Ann Sinimaa - RAM <[email protected]>

Saadetud: 03.06.2026 10:08

Adressaat: Martin Männik <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet

<[email protected]>; Toomas Vingerfeld <[email protected]>;

Carri Ginter | Sorainen <[email protected]>; Mario Sõrm |

Sorainen <[email protected]>; Kadri Härginen | Sorainen

<[email protected]>

Teema: Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 96-26/295650 edastamine

Tere!

Edastame Teile vaidlustuskomisjoni 03.06.2026 otsuse riigihankes nr

295650.

Palume kinnitada otsuse kättesaamist e-posti aadressile .

Lugupidamisega

Mari-Ann SinimaaPeaspetsialist | Riigihangete vaidlustuskomisjon6 113

713| Tartu mnt 85, 10115 Tallinn |

________________________________

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teavet. This e-mail may contain information which is classified for

official use.

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

96-26/295650

Otsuse kuupäev 03.06.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Optimus Systems AS-ivaidlustus Politsei- ja

Piirivalveameti riigihankes „Eesti Vabariigi ida-piiri

lõikude 7 ja 8 seireseadmete ostmine, paigaldamine ja

valguskaablite puhumine“ (viitenumber 295650) hankija

otsustele lükata tagasi Optimus Systems AS-i pakkumus

ning tunnistada edukaks AS-i G4S Eesti pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Optimus Systems AS, esindaja vandeadvokaat

Martin Männik

Hankija, Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Toomas

Vingerfeld

Kolmas isik, AS G4S Eesti, esindajad vandeadvokaadid

Carri Ginter, Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata Optimus Systems AS-i vaidlustus Politsei- ja Piirivalveameti riigihankes

„Eesti Vabariigi ida-piiri lõikude 7 ja 8 seireseadmete ostmine, paigaldamine ja valguskaablite

puhumine“ (viitenumber 295650).

2. Mõista Optimus Systems AS-ilt AS-i G4S Eesti kasuks välja AS-i G4S Eesti lepinguliste

esindajate kulud 2105,95 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta Optimus Systems AS-i vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.07.2025 avaldas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

piiratud hankemenetlusega riigihanke „Eesti Vabariigi ida-piiri lõikude 7 ja 8 seireseadmete

ostmine, paigaldamine ja valguskaablite puhumine“ (viitenumber 295650) (edaspidi

Riigihange) hanketeate. Hankemenetluses tegi Hankija kättesaadavaks ka muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Vastavustingimused ja Tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.02.2026, esitasid pakkumused Optimus Systems AS ja

AS G4S Eesti.

2. 23.04.2026 otsusega lükkas Hankija mh tagasi Optimus Systems AS-i pakkumuse ning

tunnistas edukaks AS-i G4S Eesti pakkumuse.

3. 04.05.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Optimus Systems AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata Optimus

Systems AS-i pakkumus tagasi ning tunnistada edukaks AS-i G4S Eesti (edaspidi ka Kolmas

isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 08.05.2026 kirjaga nr 12.2-10/96 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses ning andis täiendavate

seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 13.05.2026 ja neile vastamiseks

18.05.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja menetluskulude nimekirja Kolmas isik. Teiseks

tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Optimus Systems AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija otsustas 23.04.2026 tagasi lükata Optimus Systems AS-i pakkumuse, mis ei vasta

vastavustingimuste punktis 10 toodud tehnilisele tingimusele. Pakkuja pakkumuse tabelis (Vorm

1) tuvastas hankija, et pakkuja esitatud rackikapi mõõdud on erinevad hankija tehnilises

kirjelduses toodust. Hankija palus pakkujal selgitada pakkumuses toodud rackikapi mõõte.

Pakkuja vastas hankija päringule, et pakkumuses esitatud rackikapi mõõt erineb hankija

tehnilises kirjelduses toodust tulenevalt soovist pakkuda tehniliselt optimaalsemat lahendust.

Hankija ei võimaldanud tehnilises kirjelduses pakkuda teistsugust ega ka paremat lahendust ja

seetõttu ei vasta pakkuja pakkumus hankija tehnilises kirjelduses toodud tingimustele rackikapi

mõõtude osas. Hankija täpsemad põhjendused on toodud 16.04.2026 kinnitatud

hankekomisjoni piiratud riigisaladust sisaldavas riigihangete registrivälises protokollis nr

1.411/203-1.

Hankija oleks pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse Riigihankes vastavaks ning

Kolmanda isiku pakkumuse asemel edukaks.

5.2. TK-s on mh välja toodud:

Pakkuja peab paigaldama üheksasse konteinerisse rack-kapi mõõtudega (kõrgus, laius,

sügavus) 40U × 600 mm × 1000 mm [---].

5.3. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja pakkus rack-kappi mõõtudega 800x1000 mm, mida

kasutati mh analoogilises riigihankes „Eesti Vabariigi idapiiri lõikude 4-6 valve- ja

seireseadmete paigaldamine ning valguskaablite puhumine“ (viitenumber 271285). Tegemist

on samaväärse ja isegi parema tootega kui 600 mm laiune kapp. 20 cm laiema rack-kapi

pakkumine ei andnud Vaidlustajale rahalist eelist.

3 (14)

5.4. RHS § 88 lg 6 sätestab, et tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või

tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on

hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt

täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

Vaidlustuskomisjon on leidnud 04.03.2025 lahendis asjas nr 24-25/288357, et mõiste

„samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne (Euroopa Kohtu

liidetud kohtuasjad C-68/21 ja C-84/21, p 83). Tallinna Ringkonnakohus on sellega seoses

märkinud näiteks 25.11.2024 lahendis nr 3-24-2374 p-is 28, et isegi kui kaebaja soovib pakkuda

riigihankes hoonet, mis formaalselt ei ole A-energiaklassile projekteeritud, kuid mis tegelikult

kõigile nõuetele vastab, ei ole hankijal alust pakkumust samaväärsuse põhimõttest tulenevalt

tagasi lükata. Tegemist on universaalse printsiibiga, mis annab pakkujale sõltuvalt tehnilise

kirjelduse koostamise viisist ja asjakohasest tõendamist vajavast tingimusest RHS § 114 lg-te

3–7 alusel õiguse tõendada pakkumuse sisulist vastavust ka muude tõenditega.

5.5. 800 mm laiune rack-kapp on samaväärne ning tegelikult tehniliselt eelistatum võrreldes

600 mm laiuse rack-kapiga eelkõige kaablihalduse ja hooldatavuse seisukohalt. Suurem laius

võimaldab kasutada vertikaalseid kaablisuunajaid, mille abil saab kaablid suunata seadmete

külgedele, mitte nende ette. See tagab korrastatuma paigalduse, parema ligipääsu seadmetele,

väiksema kaablite kahjustamise riski ning lihtsama hoolduse ja laiendamise. Seetõttu oleks

Hankija pidanud lugema pakutud rack-kappi RHS § 114 lg 3-7 alusel RHAD-is nõutuga

samaväärseks ja pakkumuse vastavaks tunnistama.

Vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest.

5.6. Riigikohus on selgitanud 15.03.2006 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-5-06 p-is 15, et hankijad

on kohustatud järgima hankemenetluses kaalutlusreegleid ja diskretsioonivolitusi teostama

õiguspäraselt, sh arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke. Ostja tegevus hankemenetluses ei

tohi olla meelevaldne. RHS § 2 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste

vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning

konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel, kusjuures hankija peab vastavalt RHS § 3

p-ile 1 järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Vaidlustaja pakkumus on Kolmanda isiku

pakkumusest oluliselt (110 285,84 euro võrra) soodsam, mis on üks asjaolu, mida Hankija oleks

pidanud hindama RHS § 114 lg 2 ls 2 alusel kaalutlusõigust teostades.

5.7. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 02.06.2016 lahendi haldusasjas nr 3-16-386 p-is

19 seoses RHS v.r. analoogilise regulatsiooniga, et halduskohus on selgitanud ning

ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna tegu ei olnud sellise ilmselge sisulise või vormilise

puudusega, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuse tagasilükkamise, pidanuks hankija esmalt

puuduse sisulist tähendust hindama. RHS § 47 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada

pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid HT-s või HD-s nimetatud

tingimustest. Kuna praegusel juhul on hankija kinnitanud lähtumist eeldusest, et tegu oli

sisulise kõrvalekaldega, ei ole hankija ise kõrvalekalde tähendust hinnanud. Seega on

halduskohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et hankija jättis RHS § 47 lg-s 2 ettenähtud

kaalumise teostamata. Analoogiliselt ei ole Hankija käesoleval juhul enda kaalutlusõigust

nõuetekohaselt teostanud.

5.8. Vaidlustaja pakutud rack-kapp vastab peale mõõtmete kõigile Hankija nõuetele. Selliste

mõõtudega rack-kappi kasutatakse ka teistel Eesti Vabariigi idapiiri lõikudel.

5.9. Vaidlustaja on teadlik õigusalasest kirjandusest ja kohtupraktikast, mille kohaselt loetakse

mõõtude vastu eksimist alati pakkumuse sisuliseks puuduseks. See kohtupraktika ja

õigusteoreetiline seisukoht ei ole kohaldatav käesoleval juhul, sest pakkumust ei saanud tagasi

4 (14)

lükata samaväärsuse tõttu (RHS § 114 lg 3-7) ja hankija peab igas hankes teostama

kaalutlusõigust, lähtudes konkreetsest hankest ja pakutud lahendusest. Vaidlustaja leiab, et

kuigi Riigikohus on selgitanud, et riigihankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja

formaliseeritud menetlusreeglitel väga oluline roll pakkumismenetluses osalevate isikute

võrdse kohtlemise eesmärgi tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2007 lahendi

haldusasjas nr 3-3-1-100-06 p 14), ei saa formaliseeritus asuda prevaleerima RHS-i

eesmärkidega võrreldes ega olla neist eesmärkidest (kõige) olulisem. Pelgalt see, et esineb

kohtupraktikat, mis loeb mõõtude vastu eksimist pakkumuse oluliseks puuduseks, ei välista

igakordset kaalutlusõiguse teostamist ja kaalumise tulemusena seisukohale asumist, et antud

juhul tuleb lugeda esitatud pakkumust RHS § 114 lg 2 ls 2 kohaselt sisuliselt RHAD-is

nimetatud tingimustele vastavaks.

5.10. Vaidlustaja õiguste suhtes ei ole proportsionaalne see, et tema pakkumus lükati tagasi

pelgalt seetõttu, et ta pakkus lahendust, mis on Hankijale sobiv (samaväärne) ja mida Hankija

kasutab varasemates riigihangetes idapiirile valve- ja seireseadmete paigaldamisel ning

valguskaablite puhumisel. Hankija oleks saanud rack-kappi samaväärsust arvestades ka RHS §

114 lg 2 ls 2 alusel õiguslikult hinnata Vaidlustaja pakkumuse vastavaks pakkumuseks.

5.11. Ebaproportsionaalne on Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine pelgalt seetõttu, et ta

lahendas rack-kapi teiste mõõtmetega (20 cm laiemana)ja Hankija poolt ei ole Vaidlustaja huvi

hankelepingut sõlmida nõuetekohaselt kaalutud.

Otsus ei ole kooskõlas RHS §-is 2 sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite

läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi

efektiivne ärakasutamine riigihankel, mistõttu see tuleb tunnistada kehtetuks.

5.12. 13.05.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.12.1. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et liikmesriikide kohustused, mis tulenevad

direktiivist ning liikmesriikide Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 10 tulenevad

kohustused on siduvad kõikidele liikmesriigi ametiasutustele, sh kohtutele. Nimetatud

ametiasutused peavad tõlgendama ja kohaldama siseriikliku õigust kooskõlas direktiiviga, et

tagada direktiivis sätestatud eesmärgi saavutamine (kohtuasi 14/83 Von Colson [1984] EKL

1891, kohtuasi C-106/89 Marleasing [1990] EKL I-4135, kohtuasi C-334/92 Miret [1993] EKL

I-6911, kohtuasi C-456/98 Centrosteel [2000] EKL I-6007, kohtuasjad C-397/01 kuni C-403/01

Pfeiffer [2004] EKL I-8835). Ka Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud 16.06.2010

lahendis nr 3-3-1-36-10 (vt p-id 19-20) siseriiklike kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures

ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades (vt selle kohta Euroopa Kohtu

13. novembri 1990. a. otsus kohtuasjas C-106/89: Marleasing, EKL 1990, lk I-4135, punkt 8,

ja 15. aprilli 2008. a. otsus kohtuasjas C-268/06:Impact, EKL 2008, lk I-2483, punktid 98-101).

Siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu korral tuleks eelistada Eesti õiguse

tõlgendamist võimalikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eesti õiguse vastuolu korral

Euroopa Liidu õigusega tuleb vastuolus olev Eesti õigus jätta kohaldamata.

5.12.2. Vaidlustajale ei ole arusaadav, mis põhjusel on Eestis välja kujunenud formalistlik

kohtupraktika, mille kohaselt pakkumuses numbriliste näitajate vastu eksimine on vaatamata

eksimuse väiksusele enamasti sisuline puudus, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise. Euroopa

Kohtu praktikast selliseks järelduseks mistahes tuge ei leia. Käesolevat vaidlustust ei saa jätta

rahuldamata pelgalt formaalsel põhjusel, et Eestis on kinnistunud kohtupraktika, mis ei haaku

tõlgendusega, mis lähtub Euroopa Liidu õiguse sõnastusest ja arvestab selle eesmärkidega.

5.12.3. Kui Hankija oleks tunnistanud Vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 ls 2 alusel

vastavaks, ei oleks sellega kuidagi koheldud Kolmandat isikut võrreldes Vaidlustajaga

5 (14)

ebasoodsamalt. See otsus ei oleks käsitletav läbirääkimiste pidamisena ega oleks toonud kaasa

Vaidlustaja poolt „tegelikult uue pakkumise esitamist“. Küll oleks selline otsus olnud

proportsionaalne ning ühtlasi taganud Direktiivis ja RHS-is sätestatud eesmärkide saavutamise

ja hoidnud Hankijale kokku 110 285,84 eurot.

5.12.4. Riigihanke näol on tegemist piiratud hankemenetlusega kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnas. Vastavalt RHS § 8 lg-le 4 hangib kaitse- ja julgeolekuvaldkonna teenuste

hankelepinguga hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (edaspidi

Direktiiv), millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt

sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja

muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136), I ja II

lisas nimetatud teenuseid. Vastavalt Direktiivi artiklile 25 (1) riigihankelepingute sõlmimisel

kasutavad ostjad siseriiklikke menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.

Direktiivi artikkel 35 (2) (b) sätestab, et asjaomase osapoole taotluse korral teeb ostja, kui

lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, võimalikult kiiresti ja hiljemalt 15 päeva jooksul alates kirjaliku

taotluse kättesaamisest teatavaks edututele pakkujatele pakkumise tagasilükkamise põhjused,

sealhulgas eelkõige artikli 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel põhjused, miks tehti

mittesamaväärsuse otsuse või põhjused, miks otsustati, et ehitustööd, tarned või teenused ei

vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele, ning artiklites 22 ja 23 osutatud juhtudel

põhjused, miks otsustati, et need ei vasta teabeturbe- ja tarnekindlusnõuetele.

Direktiivi artikkel 18 (4) sätestab, et ostja, kes kasutab võimalust viidata lõike 3 punktis a

nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumist tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad tooted või

teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma pakkumises ostjat

rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema pakutud lahendused

on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

Seega seob Direktiiv pakkumuste tagasilükkamise sellega, kas pakutud tooted või teenused olid

või ei olnud samaväärsed ning kas nad vastasid või ei vastanud toimimis- või funktsionaalsetele

nõuetele, mitte sellega, kas pakkumuses võisid olla kõrvalekalded tehnilises kirjelduses toodud

mõõtudest. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktika kohaselt ei saa RHS § 114 lg 2 ls 2 tõlgendada

vastuolus Direktiiviga.

5.12.5. Hankija otsus ei sisalda põhjendusi, miks Hankija tegi Vaidlustaja pakkumuse

mittesamaväärsuse otsuse. Hankija oleks pidanud arvestama Direktiivi eesmärki ning hindama,

kas Vaidlustaja pakkumuses esitatud rack-kapp oli TK-s nõutuga samaväärne või mitte ning kui

ta leidis, et see ei ole samaväärne, seda otsuses motiveerima.

Rack-kapp ei ole olemuselt klassikaline mõõtudega individualiseeritud ese nagu laud, värav,

käärid vms, kus mõõt ise määrab asja funktsiooni või kasutatavuse. Tegemist on pigem side- ja

seiresüsteemi funktsionaalse infrastruktuurikomponendiga, mille puhul peamine eesmärk on

tagada seadmete paigaldus, kaablihaldus, hooldatavus ja töökindlus. Vaidlustaja pakutud 800

mm laiusega rack-kapp (600 mm asemel) ei vähendanud ühegi Riigihankes nõutud funktsiooni

täitmist.

6. Hankija, Politsei- ja Piirivalveamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Hankija otsuse kohaselt lükkas Hankija tagasi Vaidlustaja pakkumuse, mis ei vasta

Vastavustingimuste p-is 10 toodud tehnilisele tingimusele. Vaidlustaja pakkumuse tabelis

(Vorm 1) tuvastas Hankija, et pakkuja esitatud rack-kapi mõõdud on erinevad TK-s toodust.

Hankija palus Vaidlustajal pakkumuses toodud rack-kapi mõõte selgitada. Vaidlustaja vastas

Hankija päringule, et pakkumuses esitatud rack-kapi mõõt erineb TK-s toodust tulenevalt

soovist pakkuda tehniliselt optimaalsemat lahendust. Hankija ei võimaldanud TK-s pakkuda

teistsugust ega ka paremat lahendust ja seetõttu ei vasta Vaidlustaja pakkumus TK-s toodud

tingimustele rack-kapi mõõtude osas.

6 (14)

6.2. Vaidlustaja väide, et puudusid alused pakkumuse tagasilükkamiseks, ei ole õige.

Vaidlustaja on vaidlustuses välja toonud tehnilised tingimused – füüsilised mõõdud, sisulised

parameetrid, millele vaidlusalune pakutav kapp pidi TK kohaselt vastama ning on vaidlustuses

kinnitanud, et Vaidlustaja pakkumuses ei vastanud pakutava kapi üks nõutud mõõtudest

faktiliselt, st sisuliselt TK-le.

6.3. Vaidlustaja on ekslikult asunud seisukohale, et TK-s toodud asja mõõt tähendab RHS § 88

lg 6 tähenduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu või

tootmisviisi, mida ei ole lubatud TK-s välja tuua, kuid hankija, olles selle (mõõdu) välja toonud,

peab lubama sellega samaväärset (asja, toodet).

Hankija TK asja mõõduga vastab täpselt RHS § 87 lg 2 p-is 2 toodud hankelepingu eseme

kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja

täpsusastet kasutades hankija kehtestatud nõuete legaalsele näidisloetelule so mõõtudele

esitatavatele nõuetele. Tehnilise tingimuse - asja mõõtude nõue, võimaldab piisvalt täpselt,

sisuliselt ja mõistetavalt kirjeldada Hankija soovitud asja omadusi. Seetõttu ei ole sellise

tingimuse puhul tegemist RHS § 88 lg-s 6 kirjeldatud keeluga ega nõudega, millele kohaldub

samaväärsuse klausel.

6.4. Kuigi Hankija ei nõustu, et mõõdu korral võiks tegemist olla keelatud tehnilise

kirjeldusega, mis eeldab samaväärsuse klauslit, siis Vaidlustaja ei ole ka ise juba pakkumuses

tuginenud asjaolule, et pakub pakkumuses mõõtudelt samaväärset toodet.

Riigihanke Vastavustingimused seavad tingimuse, et samaväärse toote pakkumuse korral peab

samaväärsus olema pakkujal selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. Vaidlustaja ei ole

sellele pakkumuses tuginenud, seda selgitanud ega esitanud tõendeid samaväärsuse kohta.

Hankija esitas Vaidlustajale 24.03.2026 selgitustaotluse1, paludes selgitada pakkumuses toodud

rack-kapi mõõte. Vaidlustaja vastusest ilmneb, et Vaidlustaja esitas teistsuguse mõõduga kapi,

et pakkuda tehniliselt optimaalsemat lahendust. Piiratud hankemenetlus ei võimalda pidada

läbirääkimisi, samuti ei lubanud Hankija alternatiivsete pakkumuste esitamist.

6.5. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-24-13 p-is 20 sedastanud, et Euroopa Kohus on piiratud

hankemenetluse puhul seoses ebatäpsete või tehnilisele kirjeldusele mittevastavate

pakkumustega rõhutanud, et esitanud pakkumusi ei tohi hankija ega taotleja initsiatiivil

põhimõtteliselt enam muuta. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega on vastuolus

mistahes läbirääkimised hankija ja taotleja vahel. Ebatäpsete või tehnilisele kirjeldusele

mittevastavate pakkumuste kohta selgituste nõudmisel võib teistele pakkujatele näida, et

hankija on pidanud pakkumuse üle konfidentsiaalseid läbirääkimisi. Direktiivi art-ga 2 ei ole

siiski vastuolus see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis,

kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle

muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (29.03.2012 otsus asjas nr

C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p-d 36–40).

6.6. Seoses vaidlustuses väidetud kaalutlusõiguse teostamata jätmisega märgib Hankija, et

tegemist ei ole RHS-i mõistes samaväärsuse klausli kohaldamise olukorraga ja Vaidlustaja ei

ole pakkumuses ka samaväärsust selgitanud ega tõendanud. Seetõttu ei olnud Hankijal ka

kohustust hinnata, kas tegemist võib olla samaväärse asjaga pakkumuses.

6.7. Vaidlustaja märgitud riigihanke eesmärke nt säästlikkus, võrdne kohtlemine, läbipaistvus

ning konkurentsi kaitse ei saa otse kohaldada Hankijale siduvate kohustustena. Küll tuleneb

riigihangete läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, et hankija peab hankemenetluses

kinni pidama enda kehtestatud riigihanke alusdokumentidest,. Vaidlusaluse kapi tehnilise

kirjelduse tingimus ei sisaldanud ega pidanudki sisaldama klauslit „või sellega samaväärne“,

1Sõnumi ID: 1070153.

7 (14)

mistõttu Hankija ei kaalunud ega pidanudki kaaluma pakkumuses Vaidlustaja pakutud eseme

samaväärsust.

6.8. Vaidlustaja poolt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud andmetega arvestamine

viiks selleni, et algselt RHAD-i tingimustele mittevastav pakkumus muutuks nõuetele

vastavaks. Kohtupraktika kohaselt ei ole selliste hilinenult esitatud andmetega arvestamine

lubatud.

RHS § 114 lg 2 sätestab hankija imperatiivse kohustuse lükata pakkumus tagasi, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse vastavust

hinnanud sisuliselt ja teinud piisavalt selgelt motiveeritud otsuse, kusjuures mittevastavust

tehniliste kirjelduste konkreetsetele mõõtudele on hinnatud hankekomisjoni protokollis.

6.9. 18.05.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.9.1. Vaidlustaja leiab kokkuvõtvalt, et see, et tema pakkumuses pakutud asja mõõt, mis ei

vasta RHAD-ile, ei ole sisuline mittevastavus ja Hankija oleks pidanud selle lahenduse

vastavust RHAD-le kaaluma kui samaväärset. Vaidlustaja leiab samuti, et asja mõõt ei määra

funktsiooni või kasutatavust.

Hankija Vaidlustaja seisukohtadega ei nõustu. Asja mõõt on nõue asja füüsikalisele omadusele

ehk on asja selgelt väljendatud kasutusomadus ega pole nõue selle funktsionaalsusele ehk kapi

sihtotstarbele. Hankija ei pidanud vaidlusaluse hankeeseme suhtes kaaluma (pakkuja esitatud

mõõdu tõttu või sihtotstarbelisuse) samaväärsust.

6.9.2. RHS § 88 lg 1 järgi juhul, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab

hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme 1) kasutusomaduste või funktsionaalsete

nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema

piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu

sõlmimiseks, või 2) RHS § 88 lg 2 nimetatud viisil või 3) neid kahte omavahel kombineerides.

Seega on seaduses esitatud kolm alternatiivi tehnilise kirjelduse koostamiseks, kuid Riigihankes

ei ole Hankija viidanud vaidlusaluseks oleva asja kohta käivale standardile ega ole ka enda

esitatud nõudeid kombineerinud standardiga. Kuna RHAD-is asja omaduste kohta käivale

standardile viidet ei ole, ei saanud Vaidlustaja pakkumuses ega vaidlustusmenetluses viidata

asja vastavusele asjakohasele standardile.

6.9.3. Vaidlustaja tuginemine Direktiivile on antud asjas ekslik. Vaidlustaja viitab Direktiivi

artikkel 35 (2) b pakkumise tagasilükkamise põhjuste kohta teatamisele mittesamaväärsuse

otsusest artikli 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel. Direktiivi viide samaväärsuse tingimuste

tõendamise kohta tugineb selgelt Direktiivi artikli 18 lõigetel 4 ja 5, mis viitavad olukordadele,

kus on esitatud nõue (toote) standardile vastavuse kohta või pakkuja esitab tõendid pakutava

toote standardile vastavuse kohta. Ostja (hankija), kes kasutab võimalust viidata art 18 lõike 3

punktis a nimetatud kirjeldustele, ei tohi pakkumust tagasi lükata põhjendusega, et pakutavad

tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldustele, juhul kui pakkuja tõestab oma

pakkumises ostjat rahuldaval viisil ning mis tahes asjakohaseid vahendeid kasutades, et tema

pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed. Artikkel 18 lõikes

3 punktis a on toodud erinevate standardite loetelu. Lõige 5 käsitleb aga olukorda, kus RHAD

sätestab kasutusomaduse või funktsionaalse nõude ja pakkuja pakutava asja omadus on

reguleeritud standardis ehk asja omadus vastab standardile ja mida peab siis pakkuja ka

pakkumuses olema vastavalt tõendanud.

6.9.4. RHS § 114 lg-s 4 on üle võetud Direktiivil põhinev alus samaväärsuse hindamise kohta.

Vaidlusaluses Riigihankes ei ole aga sarnast olukorda, sest standarditele ei ole RHAD-is

Hankija viidanud ega pakkuja sellele pakkumuses tuginenud.

8 (14)

6.9.5. Hankija otsus on kooskõlas Direktiivi artikkel 35 lg 2 punktis b kirjeldatud teise

alternatiiviga ehk edututele pakkujatele tuleb teatada põhjused, miks hankija otsustas, et tarned

ei vasta toimimis- või funktsionaalsetele nõuetele. Direktiiv lubab tehnilise kirjelduse koostada

artikkel 18 lõike 3 punkti b alusel selliselt, et see kirjeldab hankeeseme kasutusomadusi või

funktsionaalseid nõudeid. Vastav säte on Direktiiviga kooskõlas üle võetud RHS § 88 lg 1

esimese alternatiiviga.

6.9.6. Hankija ei saanud ega pidanudki otsustama samaväärsuse üle, mistõttu ei olnud ka vaja

seda kaalutleda.

Hankija otsus RHS § 114 lg 2 imperatiivsele alusele pakkumus tagasi lükata, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele on kooskõlas kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna direktiiviga 2009/81.

7. Kolmas isik, AS G4S Eesti, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

7.1. Pole vaidlust, et TK-s nõuti rack-kappe mõõtudega 40U x 600 mm x 1000 mm, nagu ei ole

vaidlust selleski, et alternatiivsete lahenduste esitamine polnud Riigihankes lubatud. Vaidlustaja

pakkus rack-kappi mõõtudega 800 x 1000 mm ning sellegi üle ei ole vaidlust. Vaidlustaja

pakkus TK-le mittevastavaid rack-kappe.

7.2. Vaidlustuses märgib Vaidlustaja, et on teadlik õigusalasest kirjandusest ja kohtupraktikast,

mille kohaselt loetakse eksimust nõutud mõõtude vastu alati nn pakkumuse sisuliseks

puuduseks, mille tõttu tuleb pakkumus RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel igal juhul tagasi

lükata. Seega on tegemist olukorraga, milles Vaidlustaja möönab, et tema pakkumus ei ole

TK-le vastav ning väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika pinnalt tuleks see ka mittevastavana

tagasi lükata.

7.3. Vaidlustuskomisjoni pikaaegse ja järjepideva praktika kohaselt on pakkumuse vastavuse

tingimused kumulatiivsed ja pakkumuse mittevastavana tagasilükkamiseks piisab kasvõi ühest

mittevastavusest RHAD-is seatud tingimusele.

7.4. Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktikast lähtudes on nn numbriline kõrvalekalle

riigihanke alusdokumentides nõutust alati nn sisuline puudus, tuues seega kaasa pakkumuse

tagasilükkamise RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt.

7.5. Üheski vaidluses ei ole riigihanke alusdokumentides arvuliselt kindlaks määratud

väärtusest kõrvalekallet peetud milleski muuks, kui sisuliseks puuduseks.

Eeltoodu väljendub ka vaidlustuskomisjoni järeldustes, milles kõnealune problemaatika on

kokku võetud lihtsa tõdemusega, et koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu

eksimine on vaatamata eksimuse väiksusele sisuline puudus, mis tingib pakkumuse

tagasilükkamise.

7.6. Ka haldus- ja ringkonnakohtu praktikas on korduvalt tõdetud, et kõrvalekalle riigihanke

alusdokumentides sätestatud numbrilisest väärtusest on igal juhul nn sisuline puudus, mis toob

kaasa pakkumuse mittevastavuse. Seda ka juhul, kui see kõrvalekalle on „väike“.

7.7. Kui pakkumus on ilmselgelt mittevastav, nagu praegusel juhul, siis ei muudaks pakkumust

vastavaks ka mistahes kaalumine ning Hankijal ei olnud seetõttu ka vajadust midagi täiendavalt

kaaluda. Kui Hankija nõustuks teistsuguste mõõtudega, rikuks see teiste pakkujate õigusi.

7.8. Vaidlustaja on mõistnud, et argument pikaaegse haldus- ja kohtupraktikaga mitte

nõustumise kohta ei ole veenev ning on välja pakkunud ka mõttearendusi sellest, miks Hankija

9 (14)

otsus tema pakkumuse tagasilükkamise kohta ei ole siiski õiguspärane.

Vaidlustaja üks keskseid argumente on see, et RHAD-is soovitud mõõtudele mitte vastav

rack-kapp on RHAD-is nõutuga samaväärne, isegi parem või tehniliselt eelistatud. See väide ei

oma vaidlustusasja lahendamisel mingit tähendust. Kui Vaidlustaja hinnangul vajanuks Hankija

teistsuguste mõõtudega rack-kappe, siis oli viimane hetk seda ideed tutvustada enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva, vajadusel vaidlustades kappide mõõtmetele seatud tingimusi.

Vaidlustuskomisjon ega kohus ei hinda Hankija valikute otstarbekust, mis tähendab mh ka seda,

et kui Hankija soovinuks soetada ka täiesti keskpäraseid rack-kappe, mille mõõtmed olekski

Vaidlustaja arvates olnud vähem eelistatud, siis jäänuks seegi valik Hankija kaalutlusõiguse

raamidesse.

7.9. Vaidlustaja väidetel, et Hankija oleks pidanud tema nõuetele mittevastavaid kappe

RHS § 88 lg 6 alusel samaväärseks pidama, puudub õiguslik alus. Vaidlustaja viidatud

samaväärse aktsepteerimise nõue ei laiene asja mõõtudele seatud tingimustele. See on ilmne

juba viidatud sätte sõnastusest, mis seob märke „või samaväärne“ esitamise kohustuse

ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi konkreetse

nimetamisega riigihanke alusdokumentides. Rack-kappide mõõtmed pole ostuallikas, protsess,

kaubamärk, patent, tüüp, päritolu ega tootmisviis. Veelgi enam, vaidlust küsimuses, kas asja

mõõtmed on RHS § 88 lg 6 kohaldamisalas, on vaidlustusmenetluses juba varasemalt peetud.

Nõnda väitis teine vaidlustaja vaidlustusasjas 104-16/174044, et interaktiivsetele tahvlite

diagonaalsele mõõdule seatud nõue 88" on vastuolus tollal kehtinud RHS § 33 lg-ga 7.

Vaidlustuskomisjon asus aga seisukohale, et tahvli diagonaalile omistatud numbriline suurus ei

ole kindel ostuallikas, protsess, kaubamärk, patent, tüüp, päritolu ega tootmisviis RHS § 33 lg

7 mõttes.

7.10. Vaidlustaja hinnangul pidanuks Hankija Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistama

seetõttu, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli Kolmanda isiku pakkumuse maksumusest

soodsam. Pakkujale lubamatu eelise andmist ei saa õigustada asjaolu, et tema pakkumuse

maksumus oli kõige madalam.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Puudub vaidlus, et Hankija esitas TK-s nõude rack-kapi mõõtudele: (kõrgus, laius, sügavus)

40U x 600 mm x 1000 mm. Samuti puudub vaidlus, et oma pakkumuses pakkus Vaidlustaja

rack-kappe mõõtudega 800 x 1000 mm.

24.03.2026 päringuga palus Hankija Vaidlustajal selgitada pakkumuses toodud rack-kapi

mõõte2. Vaidlustaja 25.03.2026 vastuse kohaselt esitas Vaidlustaja TK-s nõutust teistsuguse

mõõduga kapi, et pakkuda Hankija tehniliselt optimaalsemat lahendust.

Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjusel, et Vaidlustaja pakutud rack-kapi

mõõdud 800 x 1000 mm ei vasta TK-s nõutud rack-kapi mõõtudele 40U x 600 mm x 1000 mm.

RHAD-i kohaselt polnud alternatiivsete pakkumuste esitamine Riigihankes lubatud.

9. Vaidlustaja leiab kokkuvõtlikult, et Hankija ei saanud lükata tema pakkumust tagasi

mittevastavuse tõttu TK-s kehtestatud rack-kapi mõõtudele: 40U x 600 mm x 1000, kuna:

1) Vaidlustaja pakutud rack-kapid, mõõtudega 800 x 1000 mm, on RHS § 88 lg 6 mõttes

samaväärsed või paremad tooted, kui TK-s nõutud 600 mm laiused kapid;

2) õigusalase kirjanduse ja kohtupraktika seisukoht, et mõõtude vastu eksimine on alati

pakkumuse sisuliseks puuduseks, ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest pakkumust ei saanud

tagasi lükata samaväärsuse tõttu (RHS § 114 lg 3-7) ja Hankija pidi teostama kaalutlusõigust,

lähtudes konkreetsest hankest ja pakutud lahendusest;

2Sõnumi ID: 1070153.

10 (14)

3) Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine seetõttu, et ta

lahendas rack-kapi teiste mõõtmetega (20 cm laiemana), on ebaproportsionaalne ja Hankija ei

ole Vaidlustaja huvi hankelepingut sõlmida nõuetekohaselt kaalunud;

4) Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine pole kooskõlas RHS §-is 2 sätestatud

eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine,

isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

10. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja eeltoodud seisukohtadega alljärgnevatel

põhjustel.

10.1. Vaidlustaja kinnitab vaidlustuses, et on teadlik õiguskirjanduse- ja kohtupraktika

seisukohast, et ükskõik kui väikese kõrvalekalde puhul riigihanke alusdokumentides

kehtestatud numbrilisest nõudest, on tegemist sisulise kõrvalekaldega, mis toob kaasa

pakkumuse tagasi lükkamise. Hoolimata sellest, et Vaidlustaja peab seda praktikat vääraks, ei

näe vaidlustuskomisjon põhjust ega RHS-ist tulenevat õigust või võimalust sellest loobumiseks.

Juhul, kui riigihanke alusdokumentides nähakse ette mingid numbrilised väärtused, on need

järelikult hankija hinnangul riigihanke eseme puhul vajalikud, kõigile hankemenetluses

osalemisest huvitatud isikutele ette teada ning pakkumuste esitamisel tuleb neist lähtuda.

Vastasel korral võiks pärast pakkumuste esitamist iga numbrilise näitaja puhul alustada vaidlusi

teemal, kas ühes või teises pakkumuses sisalduv mittevastavus on piisavalt väike, et olla

mittesisuline, kas hankija jaoks on täpne vastavus miinimumnõuetele või konkreetsetele

nõuetele üldse oluline jne. Igal juhul oleks seejuures tegemist aga isikute ebavõrdse

kohtlemisega (vastuolu RHS § 3 p-is 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega),

sest isikud, kes jätaksid pakkumuse esitamata loogilisel ja õiguskuulekal põhjusel, et nende

pakutav konkreetsele tingimustele ei vasta, oleksid halvemas seisundis isikutest, kes esitaksid

teadlikult tingimustele mittevastava pakkumuse ning alustaksid siis vaidlust selle üle, kuivõrd

sisuline või mittesisuline on tingimus, millele tema pakkumus ei vasta.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul on Hankija õiguspäraselt leidnud, et

Vaidlustaja pakutud rack-kapi mõõtude (800 x 1000 mm) mittevastavus RHAD-is kehtestatud

racki-kapi mõõtudele: 40U x 600 mm x 1000, on sisuline kõrvalekalle RHAD-i tingimustest,

mille esinemisel tuleb pakkumus RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata. Seda

kõrvalekallet ei saa kõrvaldada ka selgituste küsimisega pakkujalt, sest see on objektiivselt

võimatu (800 mm-i ei saa muutuda 600-ks mm-iks) või tähendaks pakkumuse lubamatut

muutmist (800 mm kapp asendataks 600 mm kapiga, nagu on teinud ettepaneku Vaidlustaja

oma 25.03.2026 vastuses Hankijale). Ka ei ole asjakohased Vaidlustaja väited, et Hankija pole

Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel kohaldanud või õigesti kohaldanud oma

kaalutlusõigust. Kuna Vaidlustaja pakkumus rack-kapi mõõtude osas ilmselgelt RHAD-ile ei

vastanud, poleks ka mingi Hankija poolne kaalumine saanud seda vastavaks muuta.

10.2. RHS § 88 lg 6, millele Vaidlustaja oma pakkumuse samaväärsuse tõendamisel viitab, on

sõnastatud järgmiselt: Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või

tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on

hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt

täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

Seega sätestab seadus üheselt mõistevalt, et klausel „või sellega samaväärne” tuleb lisada, kui

tehnilises kirjelduses nimetatakse erandina kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti,

tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees

või nende osaluse välistada. Ükskõik millised mõõdud, sh pikkus ja laius, ei ole mõistlikult

käsitletavad ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ega tootmisviisina,

mistõttu ei ole viide RHS § 88 lg-le 6 käesolevas vaidluses asjakohane.

11 (14)

Vaidlustuskomisjon märgib, et seda, milliste asjaolude puhul arvestab Hankija samaväärsust,

on Hankija üksikasjalikult avanud RHAD-i dokumendis Vastavustingimused,

vastavustingimuse „Samaväärsus“ kirjelduses. Viidet, et samaväärset võiks pakkuda ning

samaväärsusega tuleks arvestada ka mõõtude puhul, seal ei ole ning seda pole võimalik ka

tuletada. Kuna Vaidlusaluse rack-kapi kirjeldus TK-s ei sisaldanud ega pidanudki sisaldama

klauslit „või sellega samaväärne“, ei pidanud Hankija kaaluma Vaidlustaja pakkumuses

pakutud rack-kapi samaväärsust.

Täiendavalt märgib vaidlustuskomisjon, et isegi kui vastavustingimus

„Samaväärsus“ võimaldaks pakkuda samaväärset ka Hankija kehtestatud mõõtude osas,

millega vaidlustuskomisjon ei eeltoodud põhjustel nõustu, siis sama vastavustingimuse juures

olev Küsimused ettevõtjale nõuab, et pakkuja kinnitaks, et: pakkumus vastab hanke

alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse

kohta lisatud. Vaidlustaja ei ole selgitanud pakkumuses enda pakutava rack-kapi samaväärsust

mõõtude osas TK-s nõutuga ega lisanud mingeid tõendeid.

10.3. Vaidlustaja on üldsõnaliselt väitnud, et tema pakkumust ei saanud tagasi lükata

samaväärsuse tõttu (RHS § 114 lg 3-7), kuna Hankija pidi teostama kaalutlusõigust. Vaidlustaja

ei ole pidanud vajalikuks pikemalt selgitada, mida tema arvates tähendab samaväärsus RHS

§114 lg 3-7 mõttes.

Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et RHS § 114 lg-d 3-7 kehtestavad erinevad

regulatsioonid seoses pakkumuste vastavuse kontrollimisega, arvestades mh samaväärsust,

millest ükski ei ole aga käesolevas vaidluses asjasse puutuv.

10.3.1. RHS § 114 lg 3 on sätestatud järgmiselt: Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme

tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta

pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale

vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on

tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas.

Vaidlusaluse nõude rack-kapi mõõtudele on Hankija TK-s kehtestanud RHS § 88 lg 1 alusel,

mille kohaselt hankija võib koostada tehnilise kirjelduse ka hankelepingu eseme

kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena [---], ja mis peab olema piisavalt

täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks

[---], mitte RHS § 88 lg-s 2 sätestatud standardite jms normdokumentide kasutamise järjekorra

alusel. Kuna Hankija ei ole viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses RHS § 88 lg-s

2 nimetatud tingimusele, ei ole RHS § 114 lg 3 kohaldatav.

10.3.2. RHS § 114 lg 4 on sätestatud järgmiselt: Kui hankija on koostanud hankelepingu eseme

tehnilise kirjelduse käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 sätestatud korras hankelepingu eseme

kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete alusel, ei lükka ta pakkumust tagasi, kui

pakutavad asjad, teenused või ehitustööd vastavad mõnele lõikes 2 sätestatud tingimusele, mis

käsitleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse aluseks olevaid kasutusomadusi või

funktsionaalseid nõudeid ja pakkuja seda hankijale vastuvõetaval viisil asjakohaste tõenditega

tõendab.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlusaluse TK tingimuse puhul pole alust arvata, et

Vaidlustaja pakutav rack-kapp vastaks mõnele standardile, tehnilisele tunnusele vms RHS § 88

lg-s 2 sätestatud tingimusele, mis käsitlevad hankelepingu eseme aluseks olevaid

kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid. Igatahes pole Vaidlustaja ühtegi sellist viidet

hanke- ega vaidlustusmenetluses teinud. Samuti ei ole Vaidlustaja pakkumuses, hanke- ega

vaidlustusmenetluses esitanud mingeid asjakohaseid tõendeid RHS § 114 lg-s 4 nimetatud

asjaolude tõendamiseks, rääkimata Hankijale vastuvõetavate tõendite esitamisest.

10.3.3. RHS § 114 lg 5 on sätestatud järgmiselt: Kui hankija on sätestanud hankelepingu eseme

tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 89 lõikes 2 nimetatud tingimuse, aktsepteerib ta

12 (14)

tehnilises kirjelduses nimetatud märgise nõuetele vastavuse tõendamiseks ka muid

samaväärseid märgiseid.

Vaidlusaluses Riigihankes ei ole Hankija TK-s kehtestanud RHS § 89 lg-s 2 sätestatud tingimust

(RHS § 89 lg 2 kohaselt võib hankija tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimusena või

pakkumuste hindamise kriteeriumina nõuda konkreetse märgise olemasolu, mis tõendab

pakutava asja, teenuse või ehitustöö vastavust keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalsetele või

muudele erinõuetele [---]), mistõttu RHS § 114 lg 5 ei ole kohaldatav.

10.3.4. RHS § 114 lg 6 on sätestatud järgmiselt: Kui hankija on nõudnud pakkujalt konkreetse

vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuande või tõendi esitamist, aktsepteerib ta esitatud

nõuetele vastavuse tõendamiseks ka muude samaväärsete vastavushindamisasutuste

väljastatud katsearuandeid või tõendeid.

Kuna Hankija ei ole nõudnud konkreetse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuande

või tõendi esitamist, ei ole RHS § 114 lg 6 kohaldatav.

10.3.5. RHS § 114 lg 7 on sätestatud järgmiselt: Kui pakkujal ei ole objektiivsetel asjaoludel

võimalik hankija nõutud märgist, samaväärset märgist või konkreetse või samaväärse

vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuannet või tõendit etteantud tähtaja jooksul saada,

aktsepteerib hankija muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval

viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud

nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse

või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse

alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul.

Kuna Hankija ei ole nõudnud pakkujalt märgist, samaväärset märgist või konkreetse või

samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuannet või tõendit, ei ole RHS § 114

lg 7 kohaldatav.

10.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamine on vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning

Hankija pole Vaidlustaja huvi hankelepingut sõlmida nõuetekohaselt kaalunud.

Vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks, mida peab Vaidlustaja silmas sellega, et Hankija pole

nõuetekohaselt kaalunud Vaidlustaja huvi hankelepingu sõlmimiseks. Mõistlik on eeldada, et

riigihankes pakkumuse esitanud pakkujatel on huvi hankelepingu sõlmimise vastu, muidu

poleks nad ju pakkumust esitanud. Kas Vaidlustaja peab silmas, et Hankija oleks pidanud

kaaluma Vaidlustaja huvi hankelepingu sõlmimiseks võrdluses asjaoluga, et Vaidlustaja esitas

TK nõuetele mittevastava pakkumuse? Sellisel juhul ei kohtleks Hankija pakkujaid võrdselt,

sest pole alust eeldada, et teistel pakkujatel (käesoleval juhul Kolmandal isikul), kes on esitanud

TK nõuetele vastava(d) pakkumuse(d), puuduks huvi hankelepingut sõlmida või see huvi oleks

väiksem või mingil põhjusel tähtsusetum Vaidlustaja huvist.

Vaidlustuskomisjon leiab, et oma huvi hankelepingu sõlmimise vastu oleks Vaidlustaja saanud

mõistlikul ja õiguspärasel viisil üles näidata, esitades pakkumuse, mis vastaks täielikult

RHAD-is kehtestatud nõuetele või pöördudes enne pakkumuse esitamist Hankija poole

küsimusega, kas Hankija võiks aktsepteerida selliste mõõtmetega racki-kappi, nagu tema

pakkuda soovib. Juhul, kui Vaidlustaja leidis, et Hankija vajadustele vastabki mingitel põhjustel

rohkem teistsuguste mõõtmetega rack-kapp, kui RHAD-is kehtestatud, oleks ta võinud

pöörduda Hankija poole ettepanekuga mõõte muuta ning Hankija keeldumise korral vaidlustada

RHAD-i vaidlustusmenetluses. Seda kõike Vaidlustaja ei teinud, vaid esitas pakkumuses

rack-kapi, mis laiuse osas ilmselgelt Hankija kehtestatud mõõdule ei vasta ning asus siis

vaidlema oma pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasuse üle. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et TK-s määratud tingimusele mittevastava pakkumuse tagasilükkamisega Hankija

proportsionaalsuse põhimõtet rikkunud ei ole.

13 (14)

10.5. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et kuna Vaidlustaja pakkumuse

maksumus oli Riigihankes esitatud teise pakkumuse maksumusest madalam, polnud tema

pakkumuse tagasilükkamine kooskõlas RHS § 2 lg-s sätestatud eesmärgiga tagada hankija

rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine

ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

RHS § 2 lg-s 1 ja § 3 p-is 5 sätestatud seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite

läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ja riigihanke korraldamise üldpõhimõte, et

hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, ei näe ette ega tähenda seda, et

hankija saaks puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamisel arvestada pakkumuste

maksumusi ja jätta madalaima maksumusega pakkumus tagasi lükkamata kaalutlusega, et see

on odavaim. Rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõttega ei ole vastuolus kehtestatud

nõuetele mittevastava pakkumuse tagasilükkamine.

Hankemenetluses kehtiva etapiviisilisuse põhimõtte kohaselt jõuavad järgmisesse etappi üksnes

need pakkumused, mis on õiguspäraselt läbinud eelneva etapi. Nii sätestab nt RHS § 114 lg 1

teine ls: Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. RHS

§ 117 lg 1 esimene ls aga sätestab: Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt

riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuse hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele

osakaalule. Seega on RHS-is üheselt sätestatud, et hankija hakkab hindama üksnes vastavaks

tunnistatud pakkumusi. Juhul, kui hankija arvestaks pakkumuse vastavaks tunnistamise või

tagasilükkamise otsuste tegemisel pakkumuste maksumustega, ei oleks see vastuolus mitte

üksnes RHS-i sätetega, mis kehtestavad pakkumuste vastavuse kontrolli reeglid, vaid ka RHS

§ 3 p-ides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija

tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kohtleb isikuid võrdselt.

Kohtupraktikas on samuti korduval leitud, et pakkumuse soodsusest ehk madalast maksumusest

tulenevalt ei tohi hankija anda sellele eeliseid teiste otsuste tegemisel. Nt [---] Pakkujale

lubamatu eelise andmist ei saa õigustada asjaolu, et tema pakkumuse maksumus oli kõige

madalam (TlnRKo 3-23-1783, p 22).

11. Vaidlustuses ning eriti oma täiendavates seisukohtades näib Vaidlustaja olevat asunud

vastandama Eesti kohtupraktikat, mille kohaselt loetakse mõõtude vastu eksimist pakkumuse

sisuliseks puuduseks, väidetavale Euroopa Kohtu praktikale. Samas ei ole Vaidlustaja välja

toonud ühtegi asjasse puutuvat Euroopa Kohtu lahendit.

Asjakohane ei ole ka Vaidlustaja viide Direktiivi artiklitele 35 (2) (b) ja 18 (4), millest lähtudes

Vaidlustaja leiab, et Direktiiv seob pakkumuste tagasilükkamise sellega, kas pakutud tooted või

teenused olid või ei olnud samaväärsed ning kas nad vastasid või ei vastanud toimimis- või

funktsionaalsetele nõuetele, mitte sellega, kas pakkumuses võisid olla kõrvalekalded tehnilises

kirjelduses toodud mõõtudest.

Direktiivi artikkel 35 (2) (b) käsitleb ostja kohustust teavitada edutuid pakkujaid pakkumise

tagasilükkamise põhjused, sh artikli 18 lg-tes 4 ja 5 tehtud mittesamaväärsuse otsuse osas.

Vaidlustaja viidatud Direktiivi artikkel 18 (4) sätestab ostjale, kes kasutab võimalust viidata

lõike 3 punktis a nimetatud kirjeldusele, keelu pakkumust tagasi lükata põhjendusega, et

pakutavad tooted või teenused ei vasta ostja viidatud kirjeldusele, kui pakkuja tõendab, et tema

poolt pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et artikkel 18 (4) on kohaldatav üksnes juhul kui ostja on

viidanud lõike 3 p-is a nimetatud kirjeldusele, s.o standarditele jms normdokumentidele, mille

puhul ostja on kohustatud lisama igale viitele märke „või sellega samaväärne” (analoogne

RHS § 88 lg-ga 2). Puudub vaidlus, et rack-kappide mõõtude puhul pole Hankija viidanud

Direktiivi artikli 18 lg 3 p-is a nimetatud kirjeldusele ega kasutanud RHS § 88 lg-d 2).

12. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti leidnud, et

mittevastavuse tõttu TK-s kehtestatud rack-kapi mõõtudele tuli Vaidlustaja pakkumus

RHS § 114 lg 2 esimese ls alusel tagasi lükata, mistõttu Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamiseks on õiguspärane ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

14 (14)

13. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest

tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuste vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija

otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks ning hankemenetluse etapiviisilisuse

põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse

tagasi lükkamiseks on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku

pakkumus tunnistati edukaks

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

14.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

14.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude

väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 2828 eurot (käibemaksuta), 9,4h õigusabi

osutamise eest keskmise tunnihinnaga 300,85 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Kolmanda isiku õigusabikulud 7 tunni ulatuses

summas 2105,95 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

14.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik