| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 31-3/26-24/1 |
| Registreeritud | 05.06.2026 |
| Sünkroonitud | 06.06.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Ettekirjutus nr 159 Ahti Kallikorm |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | A. Kallikorm |
| Saabumis/saatmisviis | A. Kallikorm |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
ETTEKIRJUTUS nr 159 digitaalallkirja kuupäev nr 31-3/26-24/1
1. ETTEKIRJUTUSE ADRESSAT
Ahti Kallikorm
2. Faktilised asjaolud, menetluse senine käik ja kogutud tõendid
2.1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) kontrollib, kas
erakonnad ja nende liikmed järgivad erakonnaseadusest (EKS) tulenevaid nõudeid, sealhulgas
poliitilise tegevuse rahastamise õiguspärasust.
2.2. Komisjonile esitati pöördumine seoses Tallinna linna rahastatud väljaande „Kristiine
Leht“ (nr 2 (286)) sisuga, milles on avaldatud mitmeleheküljeline intervjuu Kristiine linnaosa
vanema Ahti Kallikormiga. Pöördumises paluti hinnata, kas Ahti Kallikormi ulatuslik ja
visuaalselt esiletõstetud kajastamine kvalifitseerub poliitiliseks reklaamiks ning kas tegemist
võib olla avaliku ressursi kasutamisega erahuvides, samuti kaaluda järelevalvemenetluse
algatamist.
2.3. Komisjon tutvus viidatud väljaandega oma 19.03.2026 toimunud koosolekul1 ning leidis,
et Kallikormi kui poliitiku persooniloo avaldamine on käsitatav avalike vahendite arvelt tehtud
poliitilise isikureklaamiga. Kui selle eest pole tasutud, on kohaliku omavalitsuse eelarveliste
vahendite arvelt tehtav annetus üheaegselt käsitatav ka juriidilise isiku keelatud annetusena.
Komisjon otsustas algatada haldusmenetluse ning kuulata ära menetlusosalise arvamus ja
vastuväited. Menetluse algatamisest anti Teile teada 22.04.2026 kirjaga nr 31-2/26-8/3 (lisa 1),
milles komisjon põhjendas oma seisukohta ning teavitas, et kavatseb teha ettekirjutuse keelatud
annetuse tagastamiseks. Ühtlasi selgitas komisjon, kuidas on saadud tagastamisele kuuluva
annetuse väärtus. Komisjon palus Teil esitada oma arvamus ja vastuväited, samuti muud
menetluses olulist tähtsust omavad asjaolud ja tõendid või keelatud annetuse tagastamise korral
esitada seda kinnitavad tõendid.
2.4. Komisjonile 07.05.2026 antud vastuse (lisa 2) kohaselt Te komisjoni järeldustega ei
nõustu ning olete seisukohal, et komisjon ei ole lähtunud artikli ilmumise asjaoludest, sisust
ega eesmärgist. Märgite vastuses, et tegemist oli tavapärase teavitustegevusega, mille ajastus ja
eesmärk oli põhjendatud. Ühtlasi toote välja, et linnaosa lehes on persoonilugude avaldamine
väljakujunenud praktika, lehe sisu järgis linna kehtestatud kommunikatsioonipõhimõtteid,
komisjoni järeldus ei ole proportsionaalne ning kavandatava ettekirjutuse tegemiseks puudub
õiguslik alus.
2.5. Komisjon arutas Teie vastust oma 21.05.2026 koosolekul 2 ning jäi seisukohale, et
Tallinna linna rahastatud väljaande „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) avaldatud lugu „Ahti
1 Komisjoni 19.03.2026 koosoleku protokoll nr 62, päevakorrapunkt 4 - link 2 21.05.2026 koosoleku protokoll nr 2, päevakorrapunkt 1 – link
2
Kallikorm: arstina näed, et nii mõnegi tervisehäda taga on riigi möödalask“ (edaspidi
persoonilugu) avaldamine on käsitatav Teie kui poliitiku isikureklaamina.
3. Komisjoni seisukohad faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt, arvestades esitatud
täiendavaid argumente
3.1. Komisjon selgitab oma seisukohti täiendavalt ja põhjendab, miks Teie esitatud
vastuväited ja põhjendused komisjoni seisukohti ei muutnud.
3.2. Esmalt selgitab komisjon, et kuigi Eestis ei kehti klassikaline kohtupretsedendi süsteem,
on kohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel suunisteks õiguse ühetaolisel rakendamisel. Samuti
on Tallinna õigusaktide kohaldamise kontekstis seadusel (ja seda selgitaval kohtupraktikal)
õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom ja seega lähtub komisjon eelkõige seadusest. Vastuses
(lisa 2) viidatud 01.06.2025 korraldus nr 595 ”Tallinna linnaosade ajalehtedes reklaami
avaldamise põhimõtete ja hindade kehtestamine” on kohaliku omavalitsuse eneseregualtsiooni
korras kehestatud akt, milles sätestatu üle komisjon järelevalvet ei teosta.
3.3. Seadused ei kohusta kohalikku omavalitsust välja andma info- ja teabelehti ja see on
kohaliku omavalitsuse enesekorraldus- ehk kaalutlusõiguse küsimus (PS § 154 lg 1). Teabe
avaldamine riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on
avalik-õigusliku iseloomuga tegevus.3 Kohalik omavalitsus määrab ise olulises osas lehe sisu
ning rõhuasetused ning tegu ei ole vaba ajakirjandusväljaandega ja sellele ei laiene PS §-st 45
tulenev väljendusvabadus. 4
3.4. Linna infokanalites avaldatud teave peab lähtuma ainult avalikust huvist. Kohaliku
omavalitsuse infokanaleid peetakse ülal avalikest vahenditest ja need peavad kajastama vaid
kohalikku omavalitsust puudutavaid teemasid. Nimetatud infokanalite kasutamine poliitiliseks
kasuks pole kooskõlas EKS regulatsiooniga. Probleemile on osundanud Riigikontroll oma 2018
aasta auditiaruandes, mis käsitles omavalitsuste teavitustegevust valdade ja linnade
infolehtedes5. Seejuures on Riigikontrolli hinnangul avaliku huviga otseses vastuolus olukord,
kus peateemana või ainsa teemana kiidetakse omavalitsusjuhti või tema poliitilist ühendust
(auditiaruanne, lk 2).
3.5. Kohtupraktika6 kohaselt on reklaami ja teavituse eristamisel oluline hinnata avaldatava
teabe eesmärki, sisu ja konteksti ning isegi kui infolehes avaldatud teabel on objektiivne
uudisväärtus, ei pruugi see automaatselt tähendada neutraalset meediakajastust. Eristamisel
saab lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
3.5.1. Eesmärk: teavituse eesmärk on avaliku võimu tegevusest informeerimine või avalike
ülesannete täitmine. Reklaami, eriti poliitilise reklaami peamine eesmärk on valijate
mõjutamine ja isiku või erakonna tuntuse suurendamine.
3.5.2. Sisu ja rõhuasetus: kui kirjutis keskendub poliitiku isiklikele seisukohtadele, tema
kandideerimisfaktile või positiivse kuvandi loomisele ja tegevusplaanidele, mitte aga
linnavõimu konkreetsele tegevusele, viitab see reklaamile. Reklaamiks loetakse ka sellist
teavet, mis on redigeeritud viisil, et see tõstab esile vaid ühe konkreetse isiku.
3.5.3. Väljaande iseloom: kuna kohaliku omavalitsuse infoleht ei ole poliitiliselt tasakaalustatud
ega erapooletu, peetakse seal ilmuvaid poliitiku isikut kajastavaid artikleid pigem reklaamiks.
3.6. Olete seisukohal, et tegemist oli tavapärase persooni tutvustava looga ning toote
võrdluseks välja Kristiine linnaosa lehe jaanuarikuu numbri loo mittepoliitikust linna
3 RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 14 - link 4 Õiguskantsleri 2020 aasta sisukoht, lk 1 - link 5 Riigikontrolli 2018 aasta auditiaruanne - link 6 RKHKo 30.03.2020, 3-18-1537/47 – link
3
ametnikuga. Võrdlus ei ole kohane, sest persooniloo avaldamise ajal olite Te valitud Tallinna
linnavolikogu liige ning tegutsev linnaosa vanemana. Komisjon kontrollib, kas erakonnad,
nende nimekirjas kandideerinud isikud, valimisliidud ja üksikkandidaadid järgivad EKS
nõudeid.
3.7. Poliitiku isiku, kogemuste, harrastuste, perekonna, vaadete jms tutvustamine ei kuulu
tema ametiülesannete hulka. Asjaolu, et selline tutvustamine toimub pärast valimisi, ei välista
selle mainekujunduslikku ega isikureklaamina mõjuvat olemust. Poliitiku tegevus avaliku
positsiooni saavutamisel ja hoidmisel hõlmab laiemalt kogu poliitilist reklaami ja
mainekujundust ning saab lähtuda üksnes poliitiku (või erakonna) erahuvist. Avalik võim ei
tohi rahastada ega pakkuda rahaliselt hinnatavaid hüvesid muudel juhtudel kui neil, mis on
otsesõnu seaduses ette nähtud.
3.8. Avalike vahendite valimiskampaanias kasutamine on keelatud EKS § 121 lg 3 kohaselt.
Eesti seadustes ei ole antud ühest definitsiooni mõistele „valimiskampaania“, kuid seda mõistet
on võimalik sisustada kampaaniaga seotud tegevuste, piirangute ja aruandluskohustusega. EKS
eristab järgmisi kulu- ja tegevusliike – reklaam (tele-, raadio-, interneti-, väli- ja trükireklaam
ning ajakirjanduslik reklaam); suhtekorraldus; publikatsioonid ja avalikud üritused.
Ettekirjutuse aluseks olevale artiklile sarnaseid artikleid käsitatakse sisuturundus- (st tekst, mis
näeb välja ja mida esitatakse kui ajakirjanduslikku uudist või artiklit, kuid mille eesmärk on
tutvustada tooteid, teenuseid või brändi ning sisaldab varjatud üleskutseid) ja
mainekujundusartiklitena (teadlik tegevus, mille eesmärk on luua, hoida või muuta avalikkuse
ettekujutust isikust – usalduse ja positiivse kuvandi ehitamisega). Poliitikuid tutvustava
eesmärgiga sõnumid on poliitilise tegevuse osa nii enne kui pärast valimisi ning sellekohased
kulud esitatakse EKS kohastes aruannetes (EKS § 121 lg 9).
3.9. Poliitikute tegevus oma tuntuse ja populaarsuse suurendamiseks ei piirdu aktiivse
valimiskampaania perioodiga. Keskmine mõistlik inimene tajub avalikus ruumis eksponeeritud
poliitikute piltide ja tegevuslubadustega tekste ja visuaale poliitreklaamina. Sisuliselt pole
ühelgi hetkel võimalik väita, et poliitiku populaarsusel ja selle suurendamiseks avaldataval
teavitusel pole seost tulevaste valimistega. Seetõttu kehtib keeld kasutada valimiskampaania
läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid kogu aeg igasuguse teavitamise kohta,
mille vähemalt üheks eesmärgiks on suurendada erakonna või poliitiku tuntust.
3.10. Täiendavalt oma 22.04.2026 kirja nr 31-2/26-8/3 (lisa 1) punktis 1.5 toodule selgitab
komisjon oma hinnangut järgmiselt – persoonilugu sisaldab poliitiku mainekujunduse elemente
ja kujundab intervjueeritava kuvandit, sest selle fookus on isikul, mitte linnaosa teemadel ja
selles ei esine ebamugavaid küsimusi ega kriitikat intervjueeritava suhtes ning selles tuuakse
välja intervjueeritava poliitiline teekond ja valituks osutumine ning tema plaanid poliitikuna
konkreetses positsioonis. Artiklis kajastatu väljub linnavõimu tegevuse teavitamise raamidest.
Seega on komisjon seisukohal, et linnaosa lehes avaldatuna võib tegu olla formaalselt
teavituslooga, kuid sisuliselt annab see ametis olevale poliitikule avalike vahendite arvelt
positiivset nähtavust ja mainekujundust ehk mõjutab valijat.
3.11. Kehtiv õigus ei reguleeri, millist teavet võib kohalik omavalitsus infolehtedes avaldada
ja kuigi infolehtedes võib käsitleda ka kohalikke valimisi või muid teemasid, ei tähenda see
vabadust avaldada teavet mis tahes eesmärgil 7 ning avalik-õiguslik juriidiline isik (so ka
kohalik omavalitsus) ei tohi katta poliitikute tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutusi.
Kui seda ikkagi tehakse, on tegemist keelatud annetusega EKS § 123 lg 1 ja § 123 lg 2 p 2
tähenduses ning see tuleb annetuse saajal õiglases väärtuses tagastada8.
7 RKHKo 30.03.2020, 3-18-1537/47, p 15 - link 8 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, Riigikohtu seisukohad p 1 - link
4
3.12. Oma 22.04.2026 kirja nr 31-2/26-8/3 (lisa 1) punktis 1.7 tõi komisjon esile, et varasema
kohtupraktika 9 kohaselt pole annetuse määratluse järgi vajalik, et saaja oleks annetuse
saamiseks aktiivselt tegutsenud. See tähendab, et vaatamata sellele, et annetuse saaja pole
teenust tellinud, seda teenust on siiski osutatud, teenus on vastu võetud ja seda osutatud teenust
on kasutatud. Pakkumise vastuvõtmisega ja intervjuu andmisega väljendasite tahet
isikureklaami avaldamiseks. Linnavolikogu liikmena ja linnaosa vanemana on Teil mõju ja
võim kujundada avalike vahenditega välja antava lehe sisu. Komisjon on seisukohal, et poliitik
on kohustatud EKS kohaselt igakordselt hindama, kas näiliselt intervjuud ja sellele tugineva
artikli avaldamist sisaldava pakkumise vastuvõtmine kujutab endast poliitikule mitterahalist
annetust, ning tegutsema vastavalt sellele hinnangule. Annetuseks ei ole üksnes raha andmine,
vaid ka igasugune poliitikule loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, mille saamisega
asetub annetuse saaja võrreldes oma poliitiliste konkurentidega soodsamasse positsiooni.10
Keelatud annetuse vastuvõtmisest keeldumise kohustus tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.11
3.13. Keelatud annetuse rahalise väärtuse hindamisel lähtub komisjon linnaosa veebilehel
avaldatud linnaosa lehe reklaami hinnakirjast12. Reklaami kui rahaliselt hinnatava hüve olemus
ei võimalda seda erinevate eesmärkide kaupa osadeks jagada ning avaldatud artiklile vastavas
mahus poliitiku isikureklaami avaldamine on Tallinna reeglite kohaselt hinnastatav linnaosa
lehe reklaami hinnakirja alusel. Komisjon lähtub ühe lehekülje reklaamimooduli hinnast
(1 155 koos käibemaksuga). Persooniloo maht vastab kahele leheküljele ja seega kujuneb
reklaami hinnaks 2*1 155 = 2 310 eurot. Komisjoni hinnangul olete saanud Tallina linnalt hüve,
so keelatud annetuse, mille rahaline väärtus on 2310 eurot ja see tuleb linnale tagastada.
3.14. Komisjonile teadaolevalt ei ole Te saadud hüve ehk reklaami eest tasunud.
4. Ettekirjutuse tegemise õiguslik alus
4.1. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on EKS § 121 lg 3, mis keelab kasutada
valimiskampaania läbiviimiseks avalikke vahendeid, välja arvatud EKS-i alusel makstavaid
riigieelarvelisi eraldisi. EKS § 121 lg 3 järgi kohaldatakse avalike vahendite kasutamisel
valimiskampaania läbiviimiseks EKS §-s 124 sätestatud keelatud annetuse vastuvõtmise
tagajärgi.
4.2. EKS § 12³ lg 1 sätestab, et annetus on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma
vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav
rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö.
4.3. EKS § 123 lg 2 kohaselt on annetused, mis ei vasta EKS § 123 lg-s 1 nimetatud
tingimusele, keelatud. Eelkõige on keelatud juriidilise isiku annetus (EKS § 123 lg 2 p 2) ja
teenuste loovutamine tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule (EKS § 123 lg 2 p 3).
4.4. Reklaami kui rahaliselt hinnatava hüve määratlemisel tuleb hinnata, kas see annab
reklaami saajale eelise, mida ta peaks muidu rahaliselt hüvitama. Antud juhul tegi Kristiine
linnaosa leht persooniloo avaldamisel reklaami linnavolikogu liikmele, kes tegutseb linnaosa
vanemana. Vastavalt linnaosa lehe veebilehele tuleb reklaami eest tasuda ja kuna teenust on
osutatud tasuta, on tegemist selle loovutamisega tingimustel, mis ei ole kättesaadav teistele,
ning see on EKS kohaselt käsitatav keelatud annetusena.
4.5. EKS § 124 lg 1 kohaselt kuulub keelatud annetus viivitamatult tagastamisele selle teinud
isikule. Ettekirjutus ei eelda subjektiivset tahtlust hüve saamiseks ega ebaseaduslikuks teoks,
9 TlnRnKo 29.03.2019, 3-18-1316/44, p 17 - link 10 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, p 11 ja 20 - link 11 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, p 9 - link 12 Kristiine linnaosa lehe reklaami ja kuulutuste hinnakiri - link
5
vaid on suunatud objektiivse olukorra taastamisele sõltumata selle tekkimise asjaoludest. EKS
ei eelda poliitiku poolt reklaami tellimist, aktiivset levitamist või jagamist, et tegemist oleks
isikureklaamiga või keelatud annetusega. Piisab, kui reklaam on toodetud ja esitatud kolmanda
isiku kulul ja toetab poliitiku kuvandit.
4.6. EKS § 1211 lg 1 p-i 2 kohaselt teeb komisjon keelatud annetuse tagastamata jätmise korral
ettekirjutuse selle tagastamiseks eelise saanud poliitikule. Selline on olnud senine komisjoni
menetluspraktika ja ettekirjutuste vaidlustamisega seotud kohtupraktika.13
4.7. Seega on komisjon formaalselt pädev ettekirjutust tegema, arvestades mh ka eelnevalt
esitatud õigusnorme keelatud annetuse sisu osas. Ettekirjutus vastab haldusaktile esitatud
kirjalikule vorminõudele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 55 lg 2). Komisjon on järginud
haldusmenetluse reegleid, selgitanud isikule tema suhtes kavandatud ettekirjutuse sisu ning
vajadust esitada tõendeid (HMS § 36). Samuti on komisjon järginud HMS-i § 40 lg-s 1
sisalduvat nõuet anda enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimalus esitada kirjalikus,
suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (ärakuulamisõiguse
tagamine). Komisjon on teostanud nii kaalutlusõigust (HMS § 4 ja § 54) kui uurimispõhimõtet
(HMS § 6 ja § 54) ja menetluse käigus uurinud kogutud ja esitatud tõendeid. Komisjon on
ühtlasi analüüsinud menetlusosalise poolt esitatud seisukohti ja vastuväiteid ning jõudis
järeldusele, et esitatud arvamus ja vastuväited ei välista käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades
ettekirjutuse tegemist (vt p 3).
4.8. Komisjon on seisukohal, et ettekirjutus vastab haldusakti materiaalse õiguspärasuse ja
põhjendatuse nõudele (HMS § 54 ja § 56). Komisjon on lähtunud eeskätt EKS regulatsioonist.
4.9. Eelpool loetletud faktiliste asjaolude ja tõendite kohaselt:
4.9.1. avaldas Kristiine linnaosa leht persooniloo, mille koostamiseks andis intervjuu ja
nõusoleku 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinna valimisringkonnas
nr 2 registreerimisnumbri nr 895 all kandideerinuna Tallinna linna volikokku valituks osutunud
Ahti Kallikorm, kes loo ettevalmistamise, ilmumise ja ettekirjutuse tegemise ajal tegutseb
Kristiine linnaosa vanemana;
4.9.2. persoonilugu toetab Ahti Kallikormi avalikku nähtavust ja mõjutab tema kuvandit ning
on seega poliitiku isikureklaam;
4.9.3. reklaami eest ei ole tasunud poliitik ise ega tema erakond;
4.9.4. sarnane reklaamivõimalus ei ole kättesaadav teistele poliitikutele samadel tingimustel;
4.9.5. tegemist on rahaliselt hinnatava tasuta saadud hüvega, mille rahaline väärtus on
mõõdetav.
4.10. Faktiliste asjaolude ja tõendite ning viidatud EKS sätteid kogumis hinnates, teeb
komisjon järelduse, et Tallinna linna rahastatud väljaande „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) lugu
„Ahti Kallikorm: arstina näed, et nii mõnegi tervisehäda taga on riigi möödalask“ on:
4.10.1.1. EKS § 121 lg 3 kohaselt avalike vahendite keelatud kasutamine, millele kohaldatakse
EKS § 124 sätestatud keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärgi;
4.10.1.2. EKS § 123 lg 2 alusel keelatud annetus, mis sätestab, et eelkõige on keelatud juriidilise
isiku annetused;
4.10.1.3. EKS § 123 lg 2 p 3 alusel keelatud annetus, mis sätestab, et eelkõige on keelatud
teenuste loovutamine tingimustel, mis ei ole kättesaadav teistele isikutele;
13 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, p 12.2 - link
6
4.11. EKS § 124 alusel tuleb keelatud annetus tagastada selle teinud isikule ning EKS § 1211
lg 1 p 2 alusel on komisjonil õigus teha ettekirjutus, kui keelatud annetus on tagastamata.
5. Ettekirjutus
Eeltoodust tulenevalt teeb Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
Ahti Kallikormile EKS § 121 lg 3, 123 lg 2 p 2 ja p 3, § 124 lg 1 kohaselt ning EKS § 1211 lg 1
p 2 alusel järgneva ettekirjutuse:
5.1. Tagastada käesolevas ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus, so Kristiine linnaosa
lehes avaldatud reklaami väärtus summas 2310 eurot annetuse teinud Tallinna linnale;
5.2. Esitada komisjonile tõendid (maksedokumendid) punktis 5.1. tehtud ettekirjutuse
täitmise kohta komisjoni e-posti aadressil [email protected].
6. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
6.1. Ettekirjutus tuleb täita 60 päeva jooksul ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.
6.2. Ettekirjutus edastatakse adressaadile e-posti teel.
7. Vaidlustamise kord
Ettekirjutusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast
arvates esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud
korras.
8. Sunniraha hoiatus
8.1. EKS § 1212 lg 1 sätestab, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon võib määrata
EKS § 1211 lg 1 p-des 1-3, 5 ja 6 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.
8.2. Sunniraha eesmärk on kallutada isikut tegema ettekirjutuses sisalduvat tegu või hoiduma
keelatud teost. Sunnivahendit on võimalik rakendada korduvalt kuni ettekirjutusega taotletava
eesmärgi saavutamiseni. Sunniraha tasumine ei vabasta ettekirjutuse täitmise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Sibul
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees
Lisad:
1. Komisjoni 22.04.2026 kiri nr 31-2/26-8/3
2. A. Kallikormi 07.05.2026 vastus
Ahti Kallikorm
[email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 31-2/26-8/3
Menetluse algatamine,
menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine
1. Menetluse faktiline käik ja õiguslikud alused
1.1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) teeb järelevalvet
selle üle, kas poliitilise tegevuse rahastamisel järgitakse erakonnaseadusest tulenevaid
nõudeid, sealhulgas keeldu kasutada poliitiliseks tegevuseks avalikke vahendeid.
1.2. Käesoleval juhul on komisjonile laekunud pöördumine seoses Tallinna linna rahastatud
väljaande „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) sisuga, milles on avaldatud mitmeleheküljeline
intervjuu Kristiine linnaosa vanema Ahti Kallikormiga. Nimetatud käsitlust saadavad mitmed
suured fotod, sealhulgas kaanefoto. Pöördumises leitakse, et tegemist ei ole üksnes ametialase
teavitusega, vaid isikukeskse kajastusega, millel võib olla poliitilise kuvandi kujundamise
eesmärk. Täiendavalt on osutatud asjaolule, et vähemalt ühel fotol kannab Ahti Kallikorm
erakonna Isamaa sümboolikat, mis võib viidata erakonna kaudsele reklaamimisele avaliku
raha eest ning olla käsitatav juriidilise isiku keelatud annetusena erakonnaseaduse tähenduses.
1.3. Pöördumises palutakse hinnata, kas Ahti Kallikormi ulatuslik ja visuaalselt esiletõstetud
kajastamine kvalifitseerub poliitiliseks reklaamiks ning kas tegemist võib olla avaliku ressursi
kasutamisega erakonna huvides, samuti kaaluda järelevalvemenetluse algatamist.
1.4. Komisjon tutvus viidatud väljaandega oma 19.03.2026 toimunud koosolekul 1 ning
leiab, et tegemist on Kallikormi kui poliitiku persoonilooga, kus ta muuhulgas räägib
riigivõimust seoses probleemidega arstiabis. Tegemist on avalike vahendite arvelt tehtud
poliitilise reklaamiga, mis juhul, kui selle eest pole tasutud, on käsitletav juriidilise isiku
keelatud annetusena. Komisjon otsustas algatada haldusmenetluse ning kuulata ära
menetlusosalise arvamus ja vastuväited.
1.5. Komisjon tugineb oma hinnangus EALL nõukogu poolt 14.06.2007 kinnitatud
”Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise heale tavale” 2 , mille kohaselt käsitletakse
reklaamina igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis.
Komisjon käsitleb poliitilise reklaamina avalikult levitatavat informatsiooni, mida saab
seostada otseselt poliitiku ametialaste tegevustega ning eesmärkidega. Poliitiline reklaam on
reklaam reklaamiseaduse ja ringhäälinguseaduse tähenduses, kuna vastuvõtja tajub neid
tavapärase reklaamsõnumina ning visuaalsel, helilisel või kontseptuaalsel alusel ei ole
poliitilisi ja valimisreklaame võimalik eristada tavalisest toote või teenuse reklaamist.
1 Komisjoni 19.03.2026 koosoleku protokoll nr 62, päevakorrapunkt 4 - link 2 Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava – link
2
Poliitilise reklaami eesmärk on tõsta poliitiku mainet ja tuntust. Reklaami sõnumit, visuaali ja
mõju kogumis hinnates leiab komisjon, et tegemist on poliitiku isikureklaamiga.
1.6. Komisjon lähtub muuhulgas ka Riigikohtu seisukohast, et avalik-õiguslik juriidiline isik
(so ka kohalik omavalitsus) ei tohi katta poliitikute tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud
kulutusi. Kui seda ikkagi tehakse, on see keelatud annetus (EKS § 123 lg 1 ja § 123 lg 2 p 2)
ning selle väärtus tuleb poliitikul tagastada3.
1.7. Olete Delfile selgitanud, et linnaosaleht pöördus ise Teie poole 4 . Varasema
kohtupraktika 5 kohaselt pole annetuse määratluse järgi vajalik, et saaja oleks annetuse
saamiseks aktiivselt tegutsenud. See tähendab, et vaatamata sellele, et annetuse saaja pole
teenust tellinud, seda teenust on siiski osutatud, teenus on vastu võetud ja seda osutatud
teenust on kasutatud. Komisjon märgib, et intervjuu tegemist Teile pakuti, Te olete selle vastu
võtnud. Pakkumise vastuvõtmisega ja intervjuu andmisega väljendasite tahet isikureklaami
avaldamiseks. Komisjon on seisukohal, et poliitik on kohustatud EKS kohaselt igakordselt
hindama, kas näiliselt intervjuud ja sellele tugineva artikli avaldamist sisaldava pakkumise
vastuvõtmine kujutab endast poliitikule mitterahalist annetust, ning tegutsema vastavalt
sellele hinnangule. Annetuseks ei ole üksnes raha andmine, vaid ka igasugune poliitikule
loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, mille saamisega asetub annetuse saaja
võrreldes oma poliitiliste konkurentidega soodsamasse positsiooni. 6 Keelatud annetuse
vastuvõtmisest keeldumise kohustus tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.
1.8. Varasemas praktikas on komisjon sarnastel juhtudel tuginenud keelatud annetuse
rahalise väärtuse hindamisel linnaosa veebilehel avaldatud reklaami hinnakirjale. Komisjon
lähtub ühe lehekülje reklaamimooduli hinnast (1155 koos käibemaksuga). Artikli maht vastab
kahele leheküljele ja seega kujuneb reklaami hinnaks 2*1155 = 2310 eurot.
2. Õiguslik tagajärg ning menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine
2.1. Komisjonile teadaolevalt ei ole Te Tallinna linnale eelnevalt nimetatud annetust
tagastanud – tasunud Kristiine Lehe 2026 aasta veebruarikuu numbris avaldatud
isikureklaamina käsitletava artikli avaldamise eest.
2.2. EKS § 1211 lg 1 p-st 2 tulenevalt on komisjonil õigus teha ettekirjutus keelatud annetuse
tagastamiseks, kui seda ei ole tehtud.
2.3. Tuginedes esitatud teabele ja kogutud tõenditele kaalub komisjon Teile ettekirjutuse
tegemist EKS § 121 lg 3, § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1 ning § 1211 lg 1 p 2 alusel põhjusel,
et olete saanud Tallinna linnalt keelatud annetuse summas 2310 eurot, mida Te pole
tagastanud.
2.4. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan andma
menetlusosalisele võimaluse esitada asjas oma arvamus ja vastuväited ning HMS § 38 lg 3
kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada
olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.
3 RKHKo 3-3-1-50-16, Riigikohtu seisukohad p 1 – link 4 Delfi 28.02.2026 artikkel „Partei müts peas ja kampaanialause trükitud. Linnaosavanemad
said linnalehtedesse persoonilood“ – link 5 Tallina Ringkonnakohtu 29.03.2019 otsus nr 3-18-1316, p 17 6 Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-19-874 p 15; Riigikohtu
halduskolleegiumi 10.10.2016 otsus nr 3-3-1-50-16 p 11
3
Lähtudes eelnevast, palub komisjon Teil esitada oma arvamus ja võimalikud
vastuväited, samuti muud menetluses olulist tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning
keelatud annetuse tagastamise korral seda kinnitavad tõendid digitaalselt
allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 30.04.2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Oviir
komisjoni esimees
Katrin Laaniste
ETTEKIRJUTUS nr 159 digitaalallkirja kuupäev nr 31-3/26-24/1
1. ETTEKIRJUTUSE ADRESSAT
Ahti Kallikorm
2. Faktilised asjaolud, menetluse senine käik ja kogutud tõendid
2.1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) kontrollib, kas
erakonnad ja nende liikmed järgivad erakonnaseadusest (EKS) tulenevaid nõudeid, sealhulgas
poliitilise tegevuse rahastamise õiguspärasust.
2.2. Komisjonile esitati pöördumine seoses Tallinna linna rahastatud väljaande „Kristiine
Leht“ (nr 2 (286)) sisuga, milles on avaldatud mitmeleheküljeline intervjuu Kristiine linnaosa
vanema Ahti Kallikormiga. Pöördumises paluti hinnata, kas Ahti Kallikormi ulatuslik ja
visuaalselt esiletõstetud kajastamine kvalifitseerub poliitiliseks reklaamiks ning kas tegemist
võib olla avaliku ressursi kasutamisega erahuvides, samuti kaaluda järelevalvemenetluse
algatamist.
2.3. Komisjon tutvus viidatud väljaandega oma 19.03.2026 toimunud koosolekul1 ning leidis,
et Kallikormi kui poliitiku persooniloo avaldamine on käsitatav avalike vahendite arvelt tehtud
poliitilise isikureklaamiga. Kui selle eest pole tasutud, on kohaliku omavalitsuse eelarveliste
vahendite arvelt tehtav annetus üheaegselt käsitatav ka juriidilise isiku keelatud annetusena.
Komisjon otsustas algatada haldusmenetluse ning kuulata ära menetlusosalise arvamus ja
vastuväited. Menetluse algatamisest anti Teile teada 22.04.2026 kirjaga nr 31-2/26-8/3 (lisa 1),
milles komisjon põhjendas oma seisukohta ning teavitas, et kavatseb teha ettekirjutuse keelatud
annetuse tagastamiseks. Ühtlasi selgitas komisjon, kuidas on saadud tagastamisele kuuluva
annetuse väärtus. Komisjon palus Teil esitada oma arvamus ja vastuväited, samuti muud
menetluses olulist tähtsust omavad asjaolud ja tõendid või keelatud annetuse tagastamise korral
esitada seda kinnitavad tõendid.
2.4. Komisjonile 07.05.2026 antud vastuse (lisa 2) kohaselt Te komisjoni järeldustega ei
nõustu ning olete seisukohal, et komisjon ei ole lähtunud artikli ilmumise asjaoludest, sisust
ega eesmärgist. Märgite vastuses, et tegemist oli tavapärase teavitustegevusega, mille ajastus ja
eesmärk oli põhjendatud. Ühtlasi toote välja, et linnaosa lehes on persoonilugude avaldamine
väljakujunenud praktika, lehe sisu järgis linna kehtestatud kommunikatsioonipõhimõtteid,
komisjoni järeldus ei ole proportsionaalne ning kavandatava ettekirjutuse tegemiseks puudub
õiguslik alus.
2.5. Komisjon arutas Teie vastust oma 21.05.2026 koosolekul 2 ning jäi seisukohale, et
Tallinna linna rahastatud väljaande „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) avaldatud lugu „Ahti
1 Komisjoni 19.03.2026 koosoleku protokoll nr 62, päevakorrapunkt 4 - link 2 21.05.2026 koosoleku protokoll nr 2, päevakorrapunkt 1 – link
2
Kallikorm: arstina näed, et nii mõnegi tervisehäda taga on riigi möödalask“ (edaspidi
persoonilugu) avaldamine on käsitatav Teie kui poliitiku isikureklaamina.
3. Komisjoni seisukohad faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt, arvestades esitatud
täiendavaid argumente
3.1. Komisjon selgitab oma seisukohti täiendavalt ja põhjendab, miks Teie esitatud
vastuväited ja põhjendused komisjoni seisukohti ei muutnud.
3.2. Esmalt selgitab komisjon, et kuigi Eestis ei kehti klassikaline kohtupretsedendi süsteem,
on kohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel suunisteks õiguse ühetaolisel rakendamisel. Samuti
on Tallinna õigusaktide kohaldamise kontekstis seadusel (ja seda selgitaval kohtupraktikal)
õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom ja seega lähtub komisjon eelkõige seadusest. Vastuses
(lisa 2) viidatud 01.06.2025 korraldus nr 595 ”Tallinna linnaosade ajalehtedes reklaami
avaldamise põhimõtete ja hindade kehtestamine” on kohaliku omavalitsuse eneseregualtsiooni
korras kehestatud akt, milles sätestatu üle komisjon järelevalvet ei teosta.
3.3. Seadused ei kohusta kohalikku omavalitsust välja andma info- ja teabelehti ja see on
kohaliku omavalitsuse enesekorraldus- ehk kaalutlusõiguse küsimus (PS § 154 lg 1). Teabe
avaldamine riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on
avalik-õigusliku iseloomuga tegevus.3 Kohalik omavalitsus määrab ise olulises osas lehe sisu
ning rõhuasetused ning tegu ei ole vaba ajakirjandusväljaandega ja sellele ei laiene PS §-st 45
tulenev väljendusvabadus. 4
3.4. Linna infokanalites avaldatud teave peab lähtuma ainult avalikust huvist. Kohaliku
omavalitsuse infokanaleid peetakse ülal avalikest vahenditest ja need peavad kajastama vaid
kohalikku omavalitsust puudutavaid teemasid. Nimetatud infokanalite kasutamine poliitiliseks
kasuks pole kooskõlas EKS regulatsiooniga. Probleemile on osundanud Riigikontroll oma 2018
aasta auditiaruandes, mis käsitles omavalitsuste teavitustegevust valdade ja linnade
infolehtedes5. Seejuures on Riigikontrolli hinnangul avaliku huviga otseses vastuolus olukord,
kus peateemana või ainsa teemana kiidetakse omavalitsusjuhti või tema poliitilist ühendust
(auditiaruanne, lk 2).
3.5. Kohtupraktika6 kohaselt on reklaami ja teavituse eristamisel oluline hinnata avaldatava
teabe eesmärki, sisu ja konteksti ning isegi kui infolehes avaldatud teabel on objektiivne
uudisväärtus, ei pruugi see automaatselt tähendada neutraalset meediakajastust. Eristamisel
saab lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
3.5.1. Eesmärk: teavituse eesmärk on avaliku võimu tegevusest informeerimine või avalike
ülesannete täitmine. Reklaami, eriti poliitilise reklaami peamine eesmärk on valijate
mõjutamine ja isiku või erakonna tuntuse suurendamine.
3.5.2. Sisu ja rõhuasetus: kui kirjutis keskendub poliitiku isiklikele seisukohtadele, tema
kandideerimisfaktile või positiivse kuvandi loomisele ja tegevusplaanidele, mitte aga
linnavõimu konkreetsele tegevusele, viitab see reklaamile. Reklaamiks loetakse ka sellist
teavet, mis on redigeeritud viisil, et see tõstab esile vaid ühe konkreetse isiku.
3.5.3. Väljaande iseloom: kuna kohaliku omavalitsuse infoleht ei ole poliitiliselt tasakaalustatud
ega erapooletu, peetakse seal ilmuvaid poliitiku isikut kajastavaid artikleid pigem reklaamiks.
3.6. Olete seisukohal, et tegemist oli tavapärase persooni tutvustava looga ning toote
võrdluseks välja Kristiine linnaosa lehe jaanuarikuu numbri loo mittepoliitikust linna
3 RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 14 - link 4 Õiguskantsleri 2020 aasta sisukoht, lk 1 - link 5 Riigikontrolli 2018 aasta auditiaruanne - link 6 RKHKo 30.03.2020, 3-18-1537/47 – link
3
ametnikuga. Võrdlus ei ole kohane, sest persooniloo avaldamise ajal olite Te valitud Tallinna
linnavolikogu liige ning tegutsev linnaosa vanemana. Komisjon kontrollib, kas erakonnad,
nende nimekirjas kandideerinud isikud, valimisliidud ja üksikkandidaadid järgivad EKS
nõudeid.
3.7. Poliitiku isiku, kogemuste, harrastuste, perekonna, vaadete jms tutvustamine ei kuulu
tema ametiülesannete hulka. Asjaolu, et selline tutvustamine toimub pärast valimisi, ei välista
selle mainekujunduslikku ega isikureklaamina mõjuvat olemust. Poliitiku tegevus avaliku
positsiooni saavutamisel ja hoidmisel hõlmab laiemalt kogu poliitilist reklaami ja
mainekujundust ning saab lähtuda üksnes poliitiku (või erakonna) erahuvist. Avalik võim ei
tohi rahastada ega pakkuda rahaliselt hinnatavaid hüvesid muudel juhtudel kui neil, mis on
otsesõnu seaduses ette nähtud.
3.8. Avalike vahendite valimiskampaanias kasutamine on keelatud EKS § 121 lg 3 kohaselt.
Eesti seadustes ei ole antud ühest definitsiooni mõistele „valimiskampaania“, kuid seda mõistet
on võimalik sisustada kampaaniaga seotud tegevuste, piirangute ja aruandluskohustusega. EKS
eristab järgmisi kulu- ja tegevusliike – reklaam (tele-, raadio-, interneti-, väli- ja trükireklaam
ning ajakirjanduslik reklaam); suhtekorraldus; publikatsioonid ja avalikud üritused.
Ettekirjutuse aluseks olevale artiklile sarnaseid artikleid käsitatakse sisuturundus- (st tekst, mis
näeb välja ja mida esitatakse kui ajakirjanduslikku uudist või artiklit, kuid mille eesmärk on
tutvustada tooteid, teenuseid või brändi ning sisaldab varjatud üleskutseid) ja
mainekujundusartiklitena (teadlik tegevus, mille eesmärk on luua, hoida või muuta avalikkuse
ettekujutust isikust – usalduse ja positiivse kuvandi ehitamisega). Poliitikuid tutvustava
eesmärgiga sõnumid on poliitilise tegevuse osa nii enne kui pärast valimisi ning sellekohased
kulud esitatakse EKS kohastes aruannetes (EKS § 121 lg 9).
3.9. Poliitikute tegevus oma tuntuse ja populaarsuse suurendamiseks ei piirdu aktiivse
valimiskampaania perioodiga. Keskmine mõistlik inimene tajub avalikus ruumis eksponeeritud
poliitikute piltide ja tegevuslubadustega tekste ja visuaale poliitreklaamina. Sisuliselt pole
ühelgi hetkel võimalik väita, et poliitiku populaarsusel ja selle suurendamiseks avaldataval
teavitusel pole seost tulevaste valimistega. Seetõttu kehtib keeld kasutada valimiskampaania
läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid kogu aeg igasuguse teavitamise kohta,
mille vähemalt üheks eesmärgiks on suurendada erakonna või poliitiku tuntust.
3.10. Täiendavalt oma 22.04.2026 kirja nr 31-2/26-8/3 (lisa 1) punktis 1.5 toodule selgitab
komisjon oma hinnangut järgmiselt – persoonilugu sisaldab poliitiku mainekujunduse elemente
ja kujundab intervjueeritava kuvandit, sest selle fookus on isikul, mitte linnaosa teemadel ja
selles ei esine ebamugavaid küsimusi ega kriitikat intervjueeritava suhtes ning selles tuuakse
välja intervjueeritava poliitiline teekond ja valituks osutumine ning tema plaanid poliitikuna
konkreetses positsioonis. Artiklis kajastatu väljub linnavõimu tegevuse teavitamise raamidest.
Seega on komisjon seisukohal, et linnaosa lehes avaldatuna võib tegu olla formaalselt
teavituslooga, kuid sisuliselt annab see ametis olevale poliitikule avalike vahendite arvelt
positiivset nähtavust ja mainekujundust ehk mõjutab valijat.
3.11. Kehtiv õigus ei reguleeri, millist teavet võib kohalik omavalitsus infolehtedes avaldada
ja kuigi infolehtedes võib käsitleda ka kohalikke valimisi või muid teemasid, ei tähenda see
vabadust avaldada teavet mis tahes eesmärgil 7 ning avalik-õiguslik juriidiline isik (so ka
kohalik omavalitsus) ei tohi katta poliitikute tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutusi.
Kui seda ikkagi tehakse, on tegemist keelatud annetusega EKS § 123 lg 1 ja § 123 lg 2 p 2
tähenduses ning see tuleb annetuse saajal õiglases väärtuses tagastada8.
7 RKHKo 30.03.2020, 3-18-1537/47, p 15 - link 8 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, Riigikohtu seisukohad p 1 - link
4
3.12. Oma 22.04.2026 kirja nr 31-2/26-8/3 (lisa 1) punktis 1.7 tõi komisjon esile, et varasema
kohtupraktika 9 kohaselt pole annetuse määratluse järgi vajalik, et saaja oleks annetuse
saamiseks aktiivselt tegutsenud. See tähendab, et vaatamata sellele, et annetuse saaja pole
teenust tellinud, seda teenust on siiski osutatud, teenus on vastu võetud ja seda osutatud teenust
on kasutatud. Pakkumise vastuvõtmisega ja intervjuu andmisega väljendasite tahet
isikureklaami avaldamiseks. Linnavolikogu liikmena ja linnaosa vanemana on Teil mõju ja
võim kujundada avalike vahenditega välja antava lehe sisu. Komisjon on seisukohal, et poliitik
on kohustatud EKS kohaselt igakordselt hindama, kas näiliselt intervjuud ja sellele tugineva
artikli avaldamist sisaldava pakkumise vastuvõtmine kujutab endast poliitikule mitterahalist
annetust, ning tegutsema vastavalt sellele hinnangule. Annetuseks ei ole üksnes raha andmine,
vaid ka igasugune poliitikule loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, mille saamisega
asetub annetuse saaja võrreldes oma poliitiliste konkurentidega soodsamasse positsiooni.10
Keelatud annetuse vastuvõtmisest keeldumise kohustus tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.11
3.13. Keelatud annetuse rahalise väärtuse hindamisel lähtub komisjon linnaosa veebilehel
avaldatud linnaosa lehe reklaami hinnakirjast12. Reklaami kui rahaliselt hinnatava hüve olemus
ei võimalda seda erinevate eesmärkide kaupa osadeks jagada ning avaldatud artiklile vastavas
mahus poliitiku isikureklaami avaldamine on Tallinna reeglite kohaselt hinnastatav linnaosa
lehe reklaami hinnakirja alusel. Komisjon lähtub ühe lehekülje reklaamimooduli hinnast
(1 155 koos käibemaksuga). Persooniloo maht vastab kahele leheküljele ja seega kujuneb
reklaami hinnaks 2*1 155 = 2 310 eurot. Komisjoni hinnangul olete saanud Tallina linnalt hüve,
so keelatud annetuse, mille rahaline väärtus on 2310 eurot ja see tuleb linnale tagastada.
3.14. Komisjonile teadaolevalt ei ole Te saadud hüve ehk reklaami eest tasunud.
4. Ettekirjutuse tegemise õiguslik alus
4.1. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on EKS § 121 lg 3, mis keelab kasutada
valimiskampaania läbiviimiseks avalikke vahendeid, välja arvatud EKS-i alusel makstavaid
riigieelarvelisi eraldisi. EKS § 121 lg 3 järgi kohaldatakse avalike vahendite kasutamisel
valimiskampaania läbiviimiseks EKS §-s 124 sätestatud keelatud annetuse vastuvõtmise
tagajärgi.
4.2. EKS § 12³ lg 1 sätestab, et annetus on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma
vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav
rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö.
4.3. EKS § 123 lg 2 kohaselt on annetused, mis ei vasta EKS § 123 lg-s 1 nimetatud
tingimusele, keelatud. Eelkõige on keelatud juriidilise isiku annetus (EKS § 123 lg 2 p 2) ja
teenuste loovutamine tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule (EKS § 123 lg 2 p 3).
4.4. Reklaami kui rahaliselt hinnatava hüve määratlemisel tuleb hinnata, kas see annab
reklaami saajale eelise, mida ta peaks muidu rahaliselt hüvitama. Antud juhul tegi Kristiine
linnaosa leht persooniloo avaldamisel reklaami linnavolikogu liikmele, kes tegutseb linnaosa
vanemana. Vastavalt linnaosa lehe veebilehele tuleb reklaami eest tasuda ja kuna teenust on
osutatud tasuta, on tegemist selle loovutamisega tingimustel, mis ei ole kättesaadav teistele,
ning see on EKS kohaselt käsitatav keelatud annetusena.
4.5. EKS § 124 lg 1 kohaselt kuulub keelatud annetus viivitamatult tagastamisele selle teinud
isikule. Ettekirjutus ei eelda subjektiivset tahtlust hüve saamiseks ega ebaseaduslikuks teoks,
9 TlnRnKo 29.03.2019, 3-18-1316/44, p 17 - link 10 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, p 11 ja 20 - link 11 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, p 9 - link 12 Kristiine linnaosa lehe reklaami ja kuulutuste hinnakiri - link
5
vaid on suunatud objektiivse olukorra taastamisele sõltumata selle tekkimise asjaoludest. EKS
ei eelda poliitiku poolt reklaami tellimist, aktiivset levitamist või jagamist, et tegemist oleks
isikureklaamiga või keelatud annetusega. Piisab, kui reklaam on toodetud ja esitatud kolmanda
isiku kulul ja toetab poliitiku kuvandit.
4.6. EKS § 1211 lg 1 p-i 2 kohaselt teeb komisjon keelatud annetuse tagastamata jätmise korral
ettekirjutuse selle tagastamiseks eelise saanud poliitikule. Selline on olnud senine komisjoni
menetluspraktika ja ettekirjutuste vaidlustamisega seotud kohtupraktika.13
4.7. Seega on komisjon formaalselt pädev ettekirjutust tegema, arvestades mh ka eelnevalt
esitatud õigusnorme keelatud annetuse sisu osas. Ettekirjutus vastab haldusaktile esitatud
kirjalikule vorminõudele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 55 lg 2). Komisjon on järginud
haldusmenetluse reegleid, selgitanud isikule tema suhtes kavandatud ettekirjutuse sisu ning
vajadust esitada tõendeid (HMS § 36). Samuti on komisjon järginud HMS-i § 40 lg-s 1
sisalduvat nõuet anda enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimalus esitada kirjalikus,
suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (ärakuulamisõiguse
tagamine). Komisjon on teostanud nii kaalutlusõigust (HMS § 4 ja § 54) kui uurimispõhimõtet
(HMS § 6 ja § 54) ja menetluse käigus uurinud kogutud ja esitatud tõendeid. Komisjon on
ühtlasi analüüsinud menetlusosalise poolt esitatud seisukohti ja vastuväiteid ning jõudis
järeldusele, et esitatud arvamus ja vastuväited ei välista käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades
ettekirjutuse tegemist (vt p 3).
4.8. Komisjon on seisukohal, et ettekirjutus vastab haldusakti materiaalse õiguspärasuse ja
põhjendatuse nõudele (HMS § 54 ja § 56). Komisjon on lähtunud eeskätt EKS regulatsioonist.
4.9. Eelpool loetletud faktiliste asjaolude ja tõendite kohaselt:
4.9.1. avaldas Kristiine linnaosa leht persooniloo, mille koostamiseks andis intervjuu ja
nõusoleku 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinna valimisringkonnas
nr 2 registreerimisnumbri nr 895 all kandideerinuna Tallinna linna volikokku valituks osutunud
Ahti Kallikorm, kes loo ettevalmistamise, ilmumise ja ettekirjutuse tegemise ajal tegutseb
Kristiine linnaosa vanemana;
4.9.2. persoonilugu toetab Ahti Kallikormi avalikku nähtavust ja mõjutab tema kuvandit ning
on seega poliitiku isikureklaam;
4.9.3. reklaami eest ei ole tasunud poliitik ise ega tema erakond;
4.9.4. sarnane reklaamivõimalus ei ole kättesaadav teistele poliitikutele samadel tingimustel;
4.9.5. tegemist on rahaliselt hinnatava tasuta saadud hüvega, mille rahaline väärtus on
mõõdetav.
4.10. Faktiliste asjaolude ja tõendite ning viidatud EKS sätteid kogumis hinnates, teeb
komisjon järelduse, et Tallinna linna rahastatud väljaande „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) lugu
„Ahti Kallikorm: arstina näed, et nii mõnegi tervisehäda taga on riigi möödalask“ on:
4.10.1.1. EKS § 121 lg 3 kohaselt avalike vahendite keelatud kasutamine, millele kohaldatakse
EKS § 124 sätestatud keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärgi;
4.10.1.2. EKS § 123 lg 2 alusel keelatud annetus, mis sätestab, et eelkõige on keelatud juriidilise
isiku annetused;
4.10.1.3. EKS § 123 lg 2 p 3 alusel keelatud annetus, mis sätestab, et eelkõige on keelatud
teenuste loovutamine tingimustel, mis ei ole kättesaadav teistele isikutele;
13 RKHKo 10.11.2016, 3-3-1-50-16, p 12.2 - link
6
4.11. EKS § 124 alusel tuleb keelatud annetus tagastada selle teinud isikule ning EKS § 1211
lg 1 p 2 alusel on komisjonil õigus teha ettekirjutus, kui keelatud annetus on tagastamata.
5. Ettekirjutus
Eeltoodust tulenevalt teeb Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
Ahti Kallikormile EKS § 121 lg 3, 123 lg 2 p 2 ja p 3, § 124 lg 1 kohaselt ning EKS § 1211 lg 1
p 2 alusel järgneva ettekirjutuse:
5.1. Tagastada käesolevas ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus, so Kristiine linnaosa
lehes avaldatud reklaami väärtus summas 2310 eurot annetuse teinud Tallinna linnale;
5.2. Esitada komisjonile tõendid (maksedokumendid) punktis 5.1. tehtud ettekirjutuse
täitmise kohta komisjoni e-posti aadressil [email protected].
6. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
6.1. Ettekirjutus tuleb täita 60 päeva jooksul ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.
6.2. Ettekirjutus edastatakse adressaadile e-posti teel.
7. Vaidlustamise kord
Ettekirjutusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast
arvates esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud
korras.
8. Sunniraha hoiatus
8.1. EKS § 1212 lg 1 sätestab, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon võib määrata
EKS § 1211 lg 1 p-des 1-3, 5 ja 6 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.
8.2. Sunniraha eesmärk on kallutada isikut tegema ettekirjutuses sisalduvat tegu või hoiduma
keelatud teost. Sunnivahendit on võimalik rakendada korduvalt kuni ettekirjutusega taotletava
eesmärgi saavutamiseni. Sunniraha tasumine ei vabasta ettekirjutuse täitmise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Sibul
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees
Lisad:
1. Komisjoni 22.04.2026 kiri nr 31-2/26-8/3
2. A. Kallikormi 07.05.2026 vastus
Ahti Kallikorm
[email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 31-2/26-8/3
Menetluse algatamine,
menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine
1. Menetluse faktiline käik ja õiguslikud alused
1.1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) teeb järelevalvet
selle üle, kas poliitilise tegevuse rahastamisel järgitakse erakonnaseadusest tulenevaid
nõudeid, sealhulgas keeldu kasutada poliitiliseks tegevuseks avalikke vahendeid.
1.2. Käesoleval juhul on komisjonile laekunud pöördumine seoses Tallinna linna rahastatud
väljaande „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) sisuga, milles on avaldatud mitmeleheküljeline
intervjuu Kristiine linnaosa vanema Ahti Kallikormiga. Nimetatud käsitlust saadavad mitmed
suured fotod, sealhulgas kaanefoto. Pöördumises leitakse, et tegemist ei ole üksnes ametialase
teavitusega, vaid isikukeskse kajastusega, millel võib olla poliitilise kuvandi kujundamise
eesmärk. Täiendavalt on osutatud asjaolule, et vähemalt ühel fotol kannab Ahti Kallikorm
erakonna Isamaa sümboolikat, mis võib viidata erakonna kaudsele reklaamimisele avaliku
raha eest ning olla käsitatav juriidilise isiku keelatud annetusena erakonnaseaduse tähenduses.
1.3. Pöördumises palutakse hinnata, kas Ahti Kallikormi ulatuslik ja visuaalselt esiletõstetud
kajastamine kvalifitseerub poliitiliseks reklaamiks ning kas tegemist võib olla avaliku ressursi
kasutamisega erakonna huvides, samuti kaaluda järelevalvemenetluse algatamist.
1.4. Komisjon tutvus viidatud väljaandega oma 19.03.2026 toimunud koosolekul 1 ning
leiab, et tegemist on Kallikormi kui poliitiku persoonilooga, kus ta muuhulgas räägib
riigivõimust seoses probleemidega arstiabis. Tegemist on avalike vahendite arvelt tehtud
poliitilise reklaamiga, mis juhul, kui selle eest pole tasutud, on käsitletav juriidilise isiku
keelatud annetusena. Komisjon otsustas algatada haldusmenetluse ning kuulata ära
menetlusosalise arvamus ja vastuväited.
1.5. Komisjon tugineb oma hinnangus EALL nõukogu poolt 14.06.2007 kinnitatud
”Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise heale tavale” 2 , mille kohaselt käsitletakse
reklaamina igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis.
Komisjon käsitleb poliitilise reklaamina avalikult levitatavat informatsiooni, mida saab
seostada otseselt poliitiku ametialaste tegevustega ning eesmärkidega. Poliitiline reklaam on
reklaam reklaamiseaduse ja ringhäälinguseaduse tähenduses, kuna vastuvõtja tajub neid
tavapärase reklaamsõnumina ning visuaalsel, helilisel või kontseptuaalsel alusel ei ole
poliitilisi ja valimisreklaame võimalik eristada tavalisest toote või teenuse reklaamist.
1 Komisjoni 19.03.2026 koosoleku protokoll nr 62, päevakorrapunkt 4 - link 2 Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava – link
2
Poliitilise reklaami eesmärk on tõsta poliitiku mainet ja tuntust. Reklaami sõnumit, visuaali ja
mõju kogumis hinnates leiab komisjon, et tegemist on poliitiku isikureklaamiga.
1.6. Komisjon lähtub muuhulgas ka Riigikohtu seisukohast, et avalik-õiguslik juriidiline isik
(so ka kohalik omavalitsus) ei tohi katta poliitikute tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud
kulutusi. Kui seda ikkagi tehakse, on see keelatud annetus (EKS § 123 lg 1 ja § 123 lg 2 p 2)
ning selle väärtus tuleb poliitikul tagastada3.
1.7. Olete Delfile selgitanud, et linnaosaleht pöördus ise Teie poole 4 . Varasema
kohtupraktika 5 kohaselt pole annetuse määratluse järgi vajalik, et saaja oleks annetuse
saamiseks aktiivselt tegutsenud. See tähendab, et vaatamata sellele, et annetuse saaja pole
teenust tellinud, seda teenust on siiski osutatud, teenus on vastu võetud ja seda osutatud
teenust on kasutatud. Komisjon märgib, et intervjuu tegemist Teile pakuti, Te olete selle vastu
võtnud. Pakkumise vastuvõtmisega ja intervjuu andmisega väljendasite tahet isikureklaami
avaldamiseks. Komisjon on seisukohal, et poliitik on kohustatud EKS kohaselt igakordselt
hindama, kas näiliselt intervjuud ja sellele tugineva artikli avaldamist sisaldava pakkumise
vastuvõtmine kujutab endast poliitikule mitterahalist annetust, ning tegutsema vastavalt
sellele hinnangule. Annetuseks ei ole üksnes raha andmine, vaid ka igasugune poliitikule
loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, mille saamisega asetub annetuse saaja
võrreldes oma poliitiliste konkurentidega soodsamasse positsiooni. 6 Keelatud annetuse
vastuvõtmisest keeldumise kohustus tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.
1.8. Varasemas praktikas on komisjon sarnastel juhtudel tuginenud keelatud annetuse
rahalise väärtuse hindamisel linnaosa veebilehel avaldatud reklaami hinnakirjale. Komisjon
lähtub ühe lehekülje reklaamimooduli hinnast (1155 koos käibemaksuga). Artikli maht vastab
kahele leheküljele ja seega kujuneb reklaami hinnaks 2*1155 = 2310 eurot.
2. Õiguslik tagajärg ning menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine
2.1. Komisjonile teadaolevalt ei ole Te Tallinna linnale eelnevalt nimetatud annetust
tagastanud – tasunud Kristiine Lehe 2026 aasta veebruarikuu numbris avaldatud
isikureklaamina käsitletava artikli avaldamise eest.
2.2. EKS § 1211 lg 1 p-st 2 tulenevalt on komisjonil õigus teha ettekirjutus keelatud annetuse
tagastamiseks, kui seda ei ole tehtud.
2.3. Tuginedes esitatud teabele ja kogutud tõenditele kaalub komisjon Teile ettekirjutuse
tegemist EKS § 121 lg 3, § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1 ning § 1211 lg 1 p 2 alusel põhjusel,
et olete saanud Tallinna linnalt keelatud annetuse summas 2310 eurot, mida Te pole
tagastanud.
2.4. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan andma
menetlusosalisele võimaluse esitada asjas oma arvamus ja vastuväited ning HMS § 38 lg 3
kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada
olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.
3 RKHKo 3-3-1-50-16, Riigikohtu seisukohad p 1 – link 4 Delfi 28.02.2026 artikkel „Partei müts peas ja kampaanialause trükitud. Linnaosavanemad
said linnalehtedesse persoonilood“ – link 5 Tallina Ringkonnakohtu 29.03.2019 otsus nr 3-18-1316, p 17 6 Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-19-874 p 15; Riigikohtu
halduskolleegiumi 10.10.2016 otsus nr 3-3-1-50-16 p 11
3
Lähtudes eelnevast, palub komisjon Teil esitada oma arvamus ja võimalikud
vastuväited, samuti muud menetluses olulist tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning
keelatud annetuse tagastamise korral seda kinnitavad tõendid digitaalselt
allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 30.04.2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Oviir
komisjoni esimees
Katrin Laaniste
Ahti Kallikorm
[email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 31-2/26-8/3
Menetluse algatamine,
menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine
1. Menetluse faktiline käik ja õiguslikud alused
1.1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) teeb järelevalvet
selle üle, kas poliitilise tegevuse rahastamisel järgitakse erakonnaseadusest tulenevaid
nõudeid, sealhulgas keeldu kasutada poliitiliseks tegevuseks avalikke vahendeid.
1.2. Käesoleval juhul on komisjonile laekunud pöördumine seoses Tallinna linna rahastatud
väljaande „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) sisuga, milles on avaldatud mitmeleheküljeline
intervjuu Kristiine linnaosa vanema Ahti Kallikormiga. Nimetatud käsitlust saadavad mitmed
suured fotod, sealhulgas kaanefoto. Pöördumises leitakse, et tegemist ei ole üksnes ametialase
teavitusega, vaid isikukeskse kajastusega, millel võib olla poliitilise kuvandi kujundamise
eesmärk. Täiendavalt on osutatud asjaolule, et vähemalt ühel fotol kannab Ahti Kallikorm
erakonna Isamaa sümboolikat, mis võib viidata erakonna kaudsele reklaamimisele avaliku
raha eest ning olla käsitatav juriidilise isiku keelatud annetusena erakonnaseaduse tähenduses.
1.3. Pöördumises palutakse hinnata, kas Ahti Kallikormi ulatuslik ja visuaalselt esiletõstetud
kajastamine kvalifitseerub poliitiliseks reklaamiks ning kas tegemist võib olla avaliku ressursi
kasutamisega erakonna huvides, samuti kaaluda järelevalvemenetluse algatamist.
1.4. Komisjon tutvus viidatud väljaandega oma 19.03.2026 toimunud koosolekul 1 ning
leiab, et tegemist on Kallikormi kui poliitiku persoonilooga, kus ta muuhulgas räägib
riigivõimust seoses probleemidega arstiabis. Tegemist on avalike vahendite arvelt tehtud
poliitilise reklaamiga, mis juhul, kui selle eest pole tasutud, on käsitletav juriidilise isiku
keelatud annetusena. Komisjon otsustas algatada haldusmenetluse ning kuulata ära
menetlusosalise arvamus ja vastuväited.
1.5. Komisjon tugineb oma hinnangus EALL nõukogu poolt 14.06.2007 kinnitatud
”Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise heale tavale” 2 , mille kohaselt käsitletakse
reklaamina igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis.
Komisjon käsitleb poliitilise reklaamina avalikult levitatavat informatsiooni, mida saab
seostada otseselt poliitiku ametialaste tegevustega ning eesmärkidega. Poliitiline reklaam on
reklaam reklaamiseaduse ja ringhäälinguseaduse tähenduses, kuna vastuvõtja tajub neid
tavapärase reklaamsõnumina ning visuaalsel, helilisel või kontseptuaalsel alusel ei ole
poliitilisi ja valimisreklaame võimalik eristada tavalisest toote või teenuse reklaamist.
1 Komisjoni 19.03.2026 koosoleku protokoll nr 62, päevakorrapunkt 4 - link 2 Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava – link
2
Poliitilise reklaami eesmärk on tõsta poliitiku mainet ja tuntust. Reklaami sõnumit, visuaali ja
mõju kogumis hinnates leiab komisjon, et tegemist on poliitiku isikureklaamiga.
1.6. Komisjon lähtub muuhulgas ka Riigikohtu seisukohast, et avalik-õiguslik juriidiline isik
(so ka kohalik omavalitsus) ei tohi katta poliitikute tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud
kulutusi. Kui seda ikkagi tehakse, on see keelatud annetus (EKS § 123 lg 1 ja § 123 lg 2 p 2)
ning selle väärtus tuleb poliitikul tagastada3.
1.7. Olete Delfile selgitanud, et linnaosaleht pöördus ise Teie poole 4 . Varasema
kohtupraktika 5 kohaselt pole annetuse määratluse järgi vajalik, et saaja oleks annetuse
saamiseks aktiivselt tegutsenud. See tähendab, et vaatamata sellele, et annetuse saaja pole
teenust tellinud, seda teenust on siiski osutatud, teenus on vastu võetud ja seda osutatud
teenust on kasutatud. Komisjon märgib, et intervjuu tegemist Teile pakuti, Te olete selle vastu
võtnud. Pakkumise vastuvõtmisega ja intervjuu andmisega väljendasite tahet isikureklaami
avaldamiseks. Komisjon on seisukohal, et poliitik on kohustatud EKS kohaselt igakordselt
hindama, kas näiliselt intervjuud ja sellele tugineva artikli avaldamist sisaldava pakkumise
vastuvõtmine kujutab endast poliitikule mitterahalist annetust, ning tegutsema vastavalt
sellele hinnangule. Annetuseks ei ole üksnes raha andmine, vaid ka igasugune poliitikule
loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, mille saamisega asetub annetuse saaja
võrreldes oma poliitiliste konkurentidega soodsamasse positsiooni. 6 Keelatud annetuse
vastuvõtmisest keeldumise kohustus tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.
1.8. Varasemas praktikas on komisjon sarnastel juhtudel tuginenud keelatud annetuse
rahalise väärtuse hindamisel linnaosa veebilehel avaldatud reklaami hinnakirjale. Komisjon
lähtub ühe lehekülje reklaamimooduli hinnast (1155 koos käibemaksuga). Artikli maht vastab
kahele leheküljele ja seega kujuneb reklaami hinnaks 2*1155 = 2310 eurot.
2. Õiguslik tagajärg ning menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine
2.1. Komisjonile teadaolevalt ei ole Te Tallinna linnale eelnevalt nimetatud annetust
tagastanud – tasunud Kristiine Lehe 2026 aasta veebruarikuu numbris avaldatud
isikureklaamina käsitletava artikli avaldamise eest.
2.2. EKS § 1211 lg 1 p-st 2 tulenevalt on komisjonil õigus teha ettekirjutus keelatud annetuse
tagastamiseks, kui seda ei ole tehtud.
2.3. Tuginedes esitatud teabele ja kogutud tõenditele kaalub komisjon Teile ettekirjutuse
tegemist EKS § 121 lg 3, § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 124 lg 1 ning § 1211 lg 1 p 2 alusel põhjusel,
et olete saanud Tallinna linnalt keelatud annetuse summas 2310 eurot, mida Te pole
tagastanud.
2.4. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 1 peab haldusorgan andma
menetlusosalisele võimaluse esitada asjas oma arvamus ja vastuväited ning HMS § 38 lg 3
kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada
olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.
3 RKHKo 3-3-1-50-16, Riigikohtu seisukohad p 1 – link 4 Delfi 28.02.2026 artikkel „Partei müts peas ja kampaanialause trükitud. Linnaosavanemad
said linnalehtedesse persoonilood“ – link 5 Tallina Ringkonnakohtu 29.03.2019 otsus nr 3-18-1316, p 17 6 Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-19-874 p 15; Riigikohtu
halduskolleegiumi 10.10.2016 otsus nr 3-3-1-50-16 p 11
3
Lähtudes eelnevast, palub komisjon Teil esitada oma arvamus ja võimalikud
vastuväited, samuti muud menetluses olulist tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning
keelatud annetuse tagastamise korral seda kinnitavad tõendid digitaalselt
allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 30.04.2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Oviir
komisjoni esimees
Katrin Laaniste