Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses biometaani sisestuspunktide rajamisega

Marek Reinaas

Majanduskomisjoni esimees

[email protected]

Koopia

[email protected]

Biometaani sisestuspunktid Eestis

Eelmisel aastal kaasas Kliimaministeerium seotud osapooli biometaani sisestuspunktide

väljaehitamise raames kaasa mõtlema, et kuhu oleks vajalik vastavaid punkte rajada. Meetme maht

oli 7-8 mln eurot ja rahastusallikaks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027.

Eetsi Gaasiliit andis oma sisendi juba eelmise aasta aprilli alguses, tuues välja kõige

potentsiaalsemad asukohad biometaani sisestuseks, mille geograafiline skoop langeb tänasel päeval

vägagi kokku AS Elering avaliku konsultatsiooni „Hajutatud taaskäivitamise võimekuse teenuse

tingimused“ põhimõttelise geograafilise jaotusega gaasijaamade paiknemise ja varustuskindluse

tagamisega.

Kahetsusväärselt vähendas Vabariigi Valitsus biometaani sisestuspunktide väljaehitamiseks

mõeldud vahendeid kahel korral, esimesel korral 4 mln euroni ja teisel korral vähendati kaks korda

ja lõplikuks mahuks jäeti alles 2 mln eurot. Vastavad vahendid suunati Keskkonnainvesteeringute

Keskusele, kes korraldas toetusmeetme „Avalike biometaani sisestuspunktide rajamine“.

Huvi meetme vastu oli suur, kuna vahendeid on vähe, siis tekib Eestis võibolla üks sisestuspunkt.

Näiteks Lätis on täna üks sisestuspunkt Džukstes, kaks sisestuspunkti väljaehitamisel Raganas ja

Rezéknes ning kolm sisestuspunkti on planeerimisel. Leedus on hetkel kaks biometaani

sisestuspunkti, aga neil on see-eest 5 tootjat, kes on otse võrku ühendatud.

Peamised põhjused, miks biometaani sisestuspunktide väljaehitus on oluline ja aegkriitiline:

1) Biometaani sisestuspunkt on üks väga oluline eeldus turunõudluse kõrval täiendavate

biometaanijaamade tekkeks, sest konteinervedu on kulukas ja kui ei ole võimalik toodangut

kliendile pakkuda, siis ei ole võimalik biometaanijaamade rajamisse investeerida.

Ülekandevõrku sisestamine annab võimaluse pakkuda biometaani Eestis või ELis kõikidele

2

gaasitarbijatele või tekitada võimalus biometaani veeldamiseks sobivates asupaikades, nt

meretranspordis või off-grid klientidele.

2) Biometaani sisestuspunkt parandab Eesti varustuskindluse tagamist, sest üle Eesti tekiks

täiendavaid biometaanijaamasid ja läbi sisestuspunktide suudaksime end gaasiga ise

varustada;

3) Harmoneerub Eleringi plaaniga rajada üle Eesti erinevatesse paikadesse gaasielektrijaam

reservvõimsuste tagamiseks. Kui biometaanijaamade toodangut oleks võimalik sisestada

ülekandevõrku, siis oleks see täiendav meede riskide maandamiseks elektrienergia tootmisel.

See võiks anda positiivse tõuke biometaanijaamade parema integreerimise energiasüsteemi,

miks mitte pakkuda gaasijaamade ehitusel võimalust tagada gaasivaru just läbi

biometaanijaamade, mis ühtlasi pakuks tuge biometaani tootjatele.

Lähtudes eelpool toodust teeme ettepaneku, et Eestis peaks olema 4-5 biometaani sisestuspunkti,

mis peaksid paiknema geograafiliselt Eestimaa eri piirkondades. Lähtuvalt tänasest geopoliitilisest

olukorrast, jätkuvast vajadusest kasutada laialdasemalt kodumaised taastuvkütuseid,

põllumajandusheitmete vähendamise tungivast vajadusest ning Eesti varustuskindluse ja

toimepidevuse tagamiseks, teeme ettepaneku erakorraliselt eraldada biometaani sisestuspunktide

rajamiseks täiendavalt 5-6 mln eurot.

Eesti Gaasiliit ootab majanduskomisjoni seisukoha võttu ja konstruktiivset tegevust olukorra

lahendamiseks.

Lugupidamisega

Heiko Heitur

Tegevjuht

Eesti Gaasiliit

(digitaalselt allkirjastatud)

Marek Reinaas

Majanduskomisjoni esimees

[email protected]

Koopia

[email protected]

Biometaani sisestuspunktid Eestis

Eelmisel aastal kaasas Kliimaministeerium seotud osapooli biometaani sisestuspunktide

väljaehitamise raames kaasa mõtlema, et kuhu oleks vajalik vastavaid punkte rajada. Meetme maht

oli 7-8 mln eurot ja rahastusallikaks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027.

Eetsi Gaasiliit andis oma sisendi juba eelmise aasta aprilli alguses, tuues välja kõige

potentsiaalsemad asukohad biometaani sisestuseks, mille geograafiline skoop langeb tänasel päeval

vägagi kokku AS Elering avaliku konsultatsiooni „Hajutatud taaskäivitamise võimekuse teenuse

tingimused“ põhimõttelise geograafilise jaotusega gaasijaamade paiknemise ja varustuskindluse

tagamisega.

Kahetsusväärselt vähendas Vabariigi Valitsus biometaani sisestuspunktide väljaehitamiseks

mõeldud vahendeid kahel korral, esimesel korral 4 mln euroni ja teisel korral vähendati kaks korda

ja lõplikuks mahuks jäeti alles 2 mln eurot. Vastavad vahendid suunati Keskkonnainvesteeringute

Keskusele, kes korraldas toetusmeetme „Avalike biometaani sisestuspunktide rajamine“.

Huvi meetme vastu oli suur, kuna vahendeid on vähe, siis tekib Eestis võibolla üks sisestuspunkt.

Näiteks Lätis on täna üks sisestuspunkt Džukstes, kaks sisestuspunkti väljaehitamisel Raganas ja

Rezéknes ning kolm sisestuspunkti on planeerimisel. Leedus on hetkel kaks biometaani

sisestuspunkti, aga neil on see-eest 5 tootjat, kes on otse võrku ühendatud.

Peamised põhjused, miks biometaani sisestuspunktide väljaehitus on oluline ja aegkriitiline:

1) Biometaani sisestuspunkt on üks väga oluline eeldus turunõudluse kõrval täiendavate

biometaanijaamade tekkeks, sest konteinervedu on kulukas ja kui ei ole võimalik toodangut

kliendile pakkuda, siis ei ole võimalik biometaanijaamade rajamisse investeerida.

Ülekandevõrku sisestamine annab võimaluse pakkuda biometaani Eestis või ELis kõikidele

2

gaasitarbijatele või tekitada võimalus biometaani veeldamiseks sobivates asupaikades, nt

meretranspordis või off-grid klientidele.

2) Biometaani sisestuspunkt parandab Eesti varustuskindluse tagamist, sest üle Eesti tekiks

täiendavaid biometaanijaamasid ja läbi sisestuspunktide suudaksime end gaasiga ise

varustada;

3) Harmoneerub Eleringi plaaniga rajada üle Eesti erinevatesse paikadesse gaasielektrijaam

reservvõimsuste tagamiseks. Kui biometaanijaamade toodangut oleks võimalik sisestada

ülekandevõrku, siis oleks see täiendav meede riskide maandamiseks elektrienergia tootmisel.

See võiks anda positiivse tõuke biometaanijaamade parema integreerimise energiasüsteemi,

miks mitte pakkuda gaasijaamade ehitusel võimalust tagada gaasivaru just läbi

biometaanijaamade, mis ühtlasi pakuks tuge biometaani tootjatele.

Lähtudes eelpool toodust teeme ettepaneku, et Eestis peaks olema 4-5 biometaani sisestuspunkti,

mis peaksid paiknema geograafiliselt Eestimaa eri piirkondades. Lähtuvalt tänasest geopoliitilisest

olukorrast, jätkuvast vajadusest kasutada laialdasemalt kodumaised taastuvkütuseid,

põllumajandusheitmete vähendamise tungivast vajadusest ning Eesti varustuskindluse ja

toimepidevuse tagamiseks, teeme ettepaneku erakorraliselt eraldada biometaani sisestuspunktide

rajamiseks täiendavalt 5-6 mln eurot.

Eesti Gaasiliit ootab majanduskomisjoni seisukoha võttu ja konstruktiivset tegevust olukorra

lahendamiseks.

Lugupidamisega

Heiko Heitur

Tegevjuht

Eesti Gaasiliit

(digitaalselt allkirjastatud)