Arvamuse edastamine

Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee

Teie: 29.05.2026 nr 8-1/4287-1 Justiits- ja Digiministeerium Meie: 05.06.2026 nr 1-10/0175-1 Arvamus Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise eelnõule

Statistikaamet esitab arvamuse Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise eelnõule ning leiab, et eelnõus Statistikaametit puudutavaid sätteid ei ole võimalik toetada esitatud kujul. Statistikaameti hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud riikliku statistika seaduse muutmine viisil, millega lisatakse Statistikaametile uus andmeväljastusteenuse osutamise ülesanne. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta Statistikaametit puudutavad sätted eelnõust välja.

1. Kõigepealt peame vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõu ettevalmistamise ja kaasamise

praktikatele. Statistikaamet on varasemates aruteludes ja kirjavahetuses esitanud oma

seisukohad, sealhulgas toonud esile küsimusi seoses andmeväljastusteenuse lisamisega riikliku

statistika seadusesse. Viimane sisuline suhtlus sellel teemal toimus märtsi alguses. Pärast seda

ei ole Statistikaamet saanud täiendavat tagasisidet ega selgitusi, kuid eelnõu on esitatud

kooskõlastamiseks sisuliselt samal kujul. Selline lähenemine ei toeta piisavalt sisulist arutelu,

arvestades eelnõu võimalikku mõju Statistikaameti ülesannetele ja töökorraldusele.

2. Samuti juhime tähelepanu eelnõu kooskõlastamiseks ette nähtud tähtajale. Arvestades eelnõu

võimalikku mõju Statistikaameti tegevusele, sh õiguslikke, tehnilisi ja ressursiga seotud aspekte,

võib esitatud tähtaega pidada väga lühikeseks. See raskendab põhjaliku ja mitmekülgse

mõjuanalüüsi tegemist ning põhjaliku tagasiside kujundamist.

3. Statistikaameti seisukoht ei ole võrreldes varasemate aruteludega muutunud. Me ei vaidlusta

keskse andmenõusoleku ja volituste haldamise lahenduse üldist eesmärki ega välista selle

kasutamist tulevikus, kui vastav õiguslik raamistik, tehniline lahendus, vastutuse jaotus ning kulud

on piisava selgusega määratletud ja läbi analüüsitud. Samas ei näe me praeguses etapis

piisavalt alust siduda Statistikaametit konkreetse teenuse osutamise regulatsiooniga.

4. Kehtivas riikliku statistika seaduses on nõusoleku alusel andmete levitamine juba reguleeritud.

Eelnõu lisab sellele täiendava teenusekihi ning kavandab Statistikaametile täiendava rolli

andmete ettevalmistaja ja väljastajana väljaspool statistika tegemise põhieesmärki. Sellega

kaasnevad mitmed sisulised, tehnilised ja andmekaitsest tulenevad küsimused, mille käsitlus

eelnõus ja seletuskirjas vajab täpsustamist.

5. Eelnõu ja seletuskiri lähtuvad eeldusest, et kehtiv õigusraamistik ei anna Statistikaametile

piisavat alust andmete edastamiseks nõusoleku alusel. Statistikaameti hinnangul ei ole see

järeldus piisavalt põhjendatud. Kehtivas regulatsioonis on sätestatud võimalus levitada

tuvastatavaid andmeid isiku nõusolekul, kuid seletuskirjas ei ole üheselt selgitatud, millised

konkreetsed olukorrad jäävad kehtiva õiguse kohaselt katmata ning miks olemasolevaid

tõlgendusvõimalusi ei peeta piisavaks. Samuti ei ole selgelt kirjeldatud, milles seisneb

kavandatava uue regulatsiooni sisuline lisandväärtus kehtiva õiguse suhtes, samuti kuidas see

praktikas õigusselgust suurendab.

6. Eelkõige ei ole piisava selgusega kirjeldatud, millist konkreetset probleemi eelnõuga soovitakse

lahendada. Seletuskirjas toodud näited ja kasutuslood ei võimalda üheselt järeldada, et pakutav

lahendus oleks vajalik või parim viis vastava eesmärgi saavutamiseks. Näiteks

kestlikkusaruandlusega seonduvalt oli sihtrühmade tagasiside kriitiline ning viitas vajadusele

lihtsamate lahenduste järele. Palgalõhe aruandluse näide ei ole otseselt seostatav kavandatava

nõusolekuteenusega. Ka varasemates aruteludes ei ole esile toodud selgelt piiritletud juhtumeid,

kus kavandatav lahendus oleks ainulahendus või selgelt eelistatav.

7. Seletuskirjas esitatud väide ühtsete ja selgete reeglite kehtestamisest ei ole täiel määral selge.

Eelnõu keskendub eeskätt Statistikaametile ega loo võrreldavat raamistikku teiste

andmevaldajate jaoks. Samuti jäävad mitmed olulised aspektid – nõusolekuteenuse protsess,

täpsemad andmete väljastamise tingimused, osapoolte vastutus jm – üldsõnaliseks ja vajavad

täiendavat täpsustamist.

8. Seletuskiri tugineb osaliselt argumendile, et programmivälise statistikatöö raamistik ei ole piisav,

kuna selle raames võib andmeid kasutada üksnes statistilisel või teaduslikul eesmärgil. Samas

on statistiliste andmete kasutamise piirangud seotud statistika usaldusväärsuse ja

konfidentsiaalsuse tagamisega. Kavandatav lahendus võib neid põhimõtteid mõjutada, kuid selle

mõju ulatust ei ole seletuskirjas piisava põhjalikkusega hinnatud.

9. Täiendavalt vajab tähelepanu eelnõus kasutatav mõiste „andmeväljastusteenus“. Statistikas

kehtib statistilise konfidentsiaalsuse põhimõte, mille kohaselt kasutatakse andmeid eelkõige

statistilistel eesmärkidel ning muudel juhtudel üksnes piiratud erandite alusel. Euroopa Liidu

statistika raamistik, sealhulgas määrus (EÜ) nr 223/2009 ja Euroopa statistika praktikakoodeks,

rõhutavad neid põhimõtteid. Mõiste „andmeväljastusteenus“ võib jätta ebaselge mulje andmete

kasutamise tavapärasusest, kuigi praktikas on tegemist erandliku tegevusega. Samuti ei ole selle

mõiste sisuline tähendus ja ulatus eelnõus piisavalt täpselt määratletud, mis võib kahjustada

usaldust statistikasüsteemi vastu.

10. Seletuskirjas käsitletud juriidilise isiku nõusoleku ja IKÜM-i nõusoleku eristamine vajab täiendavat

selgust Statistikaameti rolli vaates. Praegu ei ole üheselt arusaadav, millises ulatuses peaks

Statistikaamet hindama isikuandmete töötlemise õiguslikku alust ning milline on praktiline

vastutuse jaotus osapoolte vahel.

11. Seletuskirjas viidatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtetele, kuid nende seos kavandatava

lahendusega ei ole üheselt selge. Haldusmenetluse eesmärk on muu hulgas tagada tõhus ja

efektiivne andmekasutus, kuid ei pruugi eeldada täiendava nõusolekupõhise mehhanismi

kasutamist.

12. Samuti tuleb arvestada, et Euroopa Liidu andmehalduse määrus, mis reguleerib samuti andmete

kättesaadavust, on kohaldatav alates 24. septembrist 2023. Määrusest tulenevate lahenduste ja

mehhanismide rakendamine Eestis on pooleli. Sellises olukorras on vajalik hinnata olemasoleva

regulatsiooni rakendamist enne uue paralleelse mehhanismi loomist.

13. Eelnõuga kaasnevad ka võimalikud ressursimõjud. Seletuskiri käsitleb kulusid peamiselt

liidestumise aspektist, kuid teenuse arendamise ja haldamisega seotud kulude ulatus võib olla

laiem. Samuti vajab täpsustamist rahastamise korraldus ning teenuse võimalik tasulisus.

14. Lisaks jäävad eelnõus ja seletuskirjas ebaselgeks mitmed praktilised küsimused, sealhulgas

andmete kasutamise ulatus, täiendavalt töödeldavate andmete mõiste ning andmete säilitamise

tingimused. Samuti ei ole üheselt selge, kas eelnõuga kavandatud andmeväljastusteenuse

osutamine on Statistikaametile üksnes võimalus või kujuneb sellest praktikas kohustus, ning

millises ulatuses peaks Statistikaamet sellist teenust pakkuma.

15. Seletuskirjas selgitati, et laiendatakse isikute ringi, kellele füüsiline isik saab nõusoleku alusel

andmeid edastada, kuid me ei leidnud eelnõust sellist muudatust.

16. Kokkuvõttes leiab Statistikaamet, et eelnõus kavandatud lahenduse vajadus, ulatus ja praktiline

toimimine vajavad täiendavat analüüsi ja selgitamist. Sellises olukorras ei näe me piisavat alust

siduda Statistikaametit kavandatava teenuse osutamise kohustusega.

Lähtudes eeltoodust teeb Statistikaamet ettepaneku jätta riikliku statistika seaduse muudatused eelnõust välja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee peadirektor

/Koostaja nimi/ /Koostaja telefon/ /Koostaja e-posti aadress/

Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee

Teie: 29.05.2026 nr 8-1/4287-1 Justiits- ja Digiministeerium Meie: 05.06.2026 nr 1-10/0175-1 Arvamus Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise eelnõule

Statistikaamet esitab arvamuse Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise eelnõule ning leiab, et eelnõus Statistikaametit puudutavaid sätteid ei ole võimalik toetada esitatud kujul. Statistikaameti hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud riikliku statistika seaduse muutmine viisil, millega lisatakse Statistikaametile uus andmeväljastusteenuse osutamise ülesanne. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta Statistikaametit puudutavad sätted eelnõust välja.

1. Kõigepealt peame vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõu ettevalmistamise ja kaasamise

praktikatele. Statistikaamet on varasemates aruteludes ja kirjavahetuses esitanud oma

seisukohad, sealhulgas toonud esile küsimusi seoses andmeväljastusteenuse lisamisega riikliku

statistika seadusesse. Viimane sisuline suhtlus sellel teemal toimus märtsi alguses. Pärast seda

ei ole Statistikaamet saanud täiendavat tagasisidet ega selgitusi, kuid eelnõu on esitatud

kooskõlastamiseks sisuliselt samal kujul. Selline lähenemine ei toeta piisavalt sisulist arutelu,

arvestades eelnõu võimalikku mõju Statistikaameti ülesannetele ja töökorraldusele.

2. Samuti juhime tähelepanu eelnõu kooskõlastamiseks ette nähtud tähtajale. Arvestades eelnõu

võimalikku mõju Statistikaameti tegevusele, sh õiguslikke, tehnilisi ja ressursiga seotud aspekte,

võib esitatud tähtaega pidada väga lühikeseks. See raskendab põhjaliku ja mitmekülgse

mõjuanalüüsi tegemist ning põhjaliku tagasiside kujundamist.

3. Statistikaameti seisukoht ei ole võrreldes varasemate aruteludega muutunud. Me ei vaidlusta

keskse andmenõusoleku ja volituste haldamise lahenduse üldist eesmärki ega välista selle

kasutamist tulevikus, kui vastav õiguslik raamistik, tehniline lahendus, vastutuse jaotus ning kulud

on piisava selgusega määratletud ja läbi analüüsitud. Samas ei näe me praeguses etapis

piisavalt alust siduda Statistikaametit konkreetse teenuse osutamise regulatsiooniga.

4. Kehtivas riikliku statistika seaduses on nõusoleku alusel andmete levitamine juba reguleeritud.

Eelnõu lisab sellele täiendava teenusekihi ning kavandab Statistikaametile täiendava rolli

andmete ettevalmistaja ja väljastajana väljaspool statistika tegemise põhieesmärki. Sellega

kaasnevad mitmed sisulised, tehnilised ja andmekaitsest tulenevad küsimused, mille käsitlus

eelnõus ja seletuskirjas vajab täpsustamist.

5. Eelnõu ja seletuskiri lähtuvad eeldusest, et kehtiv õigusraamistik ei anna Statistikaametile

piisavat alust andmete edastamiseks nõusoleku alusel. Statistikaameti hinnangul ei ole see

järeldus piisavalt põhjendatud. Kehtivas regulatsioonis on sätestatud võimalus levitada

tuvastatavaid andmeid isiku nõusolekul, kuid seletuskirjas ei ole üheselt selgitatud, millised

konkreetsed olukorrad jäävad kehtiva õiguse kohaselt katmata ning miks olemasolevaid

tõlgendusvõimalusi ei peeta piisavaks. Samuti ei ole selgelt kirjeldatud, milles seisneb

kavandatava uue regulatsiooni sisuline lisandväärtus kehtiva õiguse suhtes, samuti kuidas see

praktikas õigusselgust suurendab.

6. Eelkõige ei ole piisava selgusega kirjeldatud, millist konkreetset probleemi eelnõuga soovitakse

lahendada. Seletuskirjas toodud näited ja kasutuslood ei võimalda üheselt järeldada, et pakutav

lahendus oleks vajalik või parim viis vastava eesmärgi saavutamiseks. Näiteks

kestlikkusaruandlusega seonduvalt oli sihtrühmade tagasiside kriitiline ning viitas vajadusele

lihtsamate lahenduste järele. Palgalõhe aruandluse näide ei ole otseselt seostatav kavandatava

nõusolekuteenusega. Ka varasemates aruteludes ei ole esile toodud selgelt piiritletud juhtumeid,

kus kavandatav lahendus oleks ainulahendus või selgelt eelistatav.

7. Seletuskirjas esitatud väide ühtsete ja selgete reeglite kehtestamisest ei ole täiel määral selge.

Eelnõu keskendub eeskätt Statistikaametile ega loo võrreldavat raamistikku teiste

andmevaldajate jaoks. Samuti jäävad mitmed olulised aspektid – nõusolekuteenuse protsess,

täpsemad andmete väljastamise tingimused, osapoolte vastutus jm – üldsõnaliseks ja vajavad

täiendavat täpsustamist.

8. Seletuskiri tugineb osaliselt argumendile, et programmivälise statistikatöö raamistik ei ole piisav,

kuna selle raames võib andmeid kasutada üksnes statistilisel või teaduslikul eesmärgil. Samas

on statistiliste andmete kasutamise piirangud seotud statistika usaldusväärsuse ja

konfidentsiaalsuse tagamisega. Kavandatav lahendus võib neid põhimõtteid mõjutada, kuid selle

mõju ulatust ei ole seletuskirjas piisava põhjalikkusega hinnatud.

9. Täiendavalt vajab tähelepanu eelnõus kasutatav mõiste „andmeväljastusteenus“. Statistikas

kehtib statistilise konfidentsiaalsuse põhimõte, mille kohaselt kasutatakse andmeid eelkõige

statistilistel eesmärkidel ning muudel juhtudel üksnes piiratud erandite alusel. Euroopa Liidu

statistika raamistik, sealhulgas määrus (EÜ) nr 223/2009 ja Euroopa statistika praktikakoodeks,

rõhutavad neid põhimõtteid. Mõiste „andmeväljastusteenus“ võib jätta ebaselge mulje andmete

kasutamise tavapärasusest, kuigi praktikas on tegemist erandliku tegevusega. Samuti ei ole selle

mõiste sisuline tähendus ja ulatus eelnõus piisavalt täpselt määratletud, mis võib kahjustada

usaldust statistikasüsteemi vastu.

10. Seletuskirjas käsitletud juriidilise isiku nõusoleku ja IKÜM-i nõusoleku eristamine vajab täiendavat

selgust Statistikaameti rolli vaates. Praegu ei ole üheselt arusaadav, millises ulatuses peaks

Statistikaamet hindama isikuandmete töötlemise õiguslikku alust ning milline on praktiline

vastutuse jaotus osapoolte vahel.

11. Seletuskirjas viidatakse haldusmenetluse seaduse põhimõtetele, kuid nende seos kavandatava

lahendusega ei ole üheselt selge. Haldusmenetluse eesmärk on muu hulgas tagada tõhus ja

efektiivne andmekasutus, kuid ei pruugi eeldada täiendava nõusolekupõhise mehhanismi

kasutamist.

12. Samuti tuleb arvestada, et Euroopa Liidu andmehalduse määrus, mis reguleerib samuti andmete

kättesaadavust, on kohaldatav alates 24. septembrist 2023. Määrusest tulenevate lahenduste ja

mehhanismide rakendamine Eestis on pooleli. Sellises olukorras on vajalik hinnata olemasoleva

regulatsiooni rakendamist enne uue paralleelse mehhanismi loomist.

13. Eelnõuga kaasnevad ka võimalikud ressursimõjud. Seletuskiri käsitleb kulusid peamiselt

liidestumise aspektist, kuid teenuse arendamise ja haldamisega seotud kulude ulatus võib olla

laiem. Samuti vajab täpsustamist rahastamise korraldus ning teenuse võimalik tasulisus.

14. Lisaks jäävad eelnõus ja seletuskirjas ebaselgeks mitmed praktilised küsimused, sealhulgas

andmete kasutamise ulatus, täiendavalt töödeldavate andmete mõiste ning andmete säilitamise

tingimused. Samuti ei ole üheselt selge, kas eelnõuga kavandatud andmeväljastusteenuse

osutamine on Statistikaametile üksnes võimalus või kujuneb sellest praktikas kohustus, ning

millises ulatuses peaks Statistikaamet sellist teenust pakkuma.

15. Seletuskirjas selgitati, et laiendatakse isikute ringi, kellele füüsiline isik saab nõusoleku alusel

andmeid edastada, kuid me ei leidnud eelnõust sellist muudatust.

16. Kokkuvõttes leiab Statistikaamet, et eelnõus kavandatud lahenduse vajadus, ulatus ja praktiline

toimimine vajavad täiendavat analüüsi ja selgitamist. Sellises olukorras ei näe me piisavat alust

siduda Statistikaametit kavandatava teenuse osutamise kohustusega.

Lähtudes eeltoodust teeb Statistikaamet ettepaneku jätta riikliku statistika seaduse muudatused eelnõust välja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee peadirektor

/Koostaja nimi/ /Koostaja telefon/ /Koostaja e-posti aadress/