Lugupeetu

Esitan käesolevaga selgitustaotluse seoses seaduseelnõuga "Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) 560 SE" (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/62fde454-6c94-4c0b-a555-e6e663ebba09/kriminaalmenetluse-seadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kohtumenetluse-optimeerimine-ja-kohtulahendite-avalikkus/). Kõnesoleva eelnõu raames oli algselt menetluses ettepanek võimaldada oportuniteedi rakendamist ka I astme süütegude korral. Riigikogu õiguskomisjonis toetust selline ettepanek ei leidnud. Menetluse raames esitas aga Justiits- ja digiministeerium teise KrMS § 202 lg 1 sõnastusettepaneku, mille kohaselt ei ole enam II astme süütegudes oportuniteedi kohaldamise eelduseks kannatanule kahju heastamine või heastama asumine. Selline ettepanek leidis õiguskomisjonis 19.05.2026 istungil toetust.

Taoline muudatus, mis võimaldab lõpetada kriminaalmenetluse kannatanule kahju heastamata, asetab kannatanud oluliselt teistsugusesse ja raskemasse olukorda, kuna loob prokuratuurile ja kohtutele diskretsiooni lõpetada kriminaalmenetluse avaliku menetlushuvi puudumisel ilma asjakohast kahju hüvitamise kohustust määramata. Nimelt - kui hetkel kehtiva regulatsiooni vahetuks eelduseks on kahju heastamine või heastama asumine, siis tuleva seadusemuudatuse tulemusel on prokuratuuril võimalik "ebamugavas menetluses" kriminaalmenetlus lõpetada ilma asjakohast kohustust määramata. Muu hulgas ei ole prokuratuuril ega kohtutel võimalik kahtlustatavat/ süüdistatavat selleks ka kohustada, kuna oportuniteet eeldab täiendavate kohustuste määramisel kahtlustatava või kannatanu nõusolekut (ning seda ka uues sõnastuses). Ehk et kui varasemalt nägi menetleja võimalust menetluse lõpetamiseks oportuniteediga, motiveeris taoline olukord kahtlustatavat või süüdistatavat ilma süüdimõistva lahendita kahju hüvitama. Uues sõnastuses ei oleks enam kahju hüvitamine oportuniteedi kohaldamise vältimatuks eelduseks, mistõttu ebamugavas tupikusse jõudnud menetluses võib menetleja soostuda lõpetama kriminaalmenetluse oportuniteediga ja kannatanule kahju heastamise ja olukorra taastamisega mitte tegelema.  Kuigi kannatanule jääb tõesti võimalus kaitsta oma tsiviilõigusi maakohtus, siis on kõigile üheselt mõistetav, et enamikel juhtudest kannatanud seda menetlust ette ei võtaks. Kannatanutel sageli pole selleks ressurssi, eraldi tsiviilvaidluse ettevõtmine on ohvri läbielamiste seisukohalt veelgi rusuvam. Ühtlasi ei ole tsiviilvaidlus kahtlustatava ega süüdistatava suhtes nii mõjus kui kriminaalmenetlus, mistõttu võimalikud kompromissid ja kokkulepped, mis oleksid muidu saavutatavad kriminaalmenetluse raames, jääksid tõenäoliselt tsiviilkohtumenetluses saavutamata.

Palun selgitada, kuidas on menetlejale asjakohase diskretsiooni võimaldamine (oportuniteedi kohaldamine ilma imperatiivse eelduseta kannatanule kahju heastada või heastama asuda) põhjendatud ning Riigikogu otsusega kriminaalpoliitika põhialustest aastani 2030 kooskõlas, arvestades et viidatud kriminaalpoliitika põhialuste peatükis 4 sõnastatakse eesmärgina muu hulgas ohvrisõbralik süüteomenetlus (süüteomenetluse sihiks on õigusrikkumisele eelnenud olukorra ja ohvri turvatunde taastamine ning kahju heastamine (taastav õigus)).

Lugupidamisega

Andrei Svištš
vandeadvokaat
(+372) 5348 5993

Advokaadibüroo RASK
(+372) 618 0820
www.rask.ee | *Püsi lähedal  – jälgi ka LinkedInis.

Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat