| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-1/26/144 |
| Registreeritud | 07.06.2026 |
| Sünkroonitud | 08.06.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Teie: 29.05.2026 nr 16-6/24-03275-012
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Meie: 07.06.2026 nr 12-1/26/144
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande eelnõude kooskõlastamisest Kaitseministeerium esitas 29.04.2026 kirjaga nr 12-1/26/10 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande eelnõud Piirsalu ja Aidu alade osas. TTJA esitas 29.05.2026 kirjaga nr 16-6/24-03275-012 Kaitseministeeriumile omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud REP-i ning KSH aruande eelnõudele. Esitame käesoleva kirja lisas Kaitseministeeriumi seisukohad TTJA kommentaaridele ja ettepanekutele. Samuti esitame Teile kooskõlastamiseks REP-i ning KSH aruande eelnõud, mis on täiendatud lähtudes TTJA kommentaaridest ja ettepanekutest ning Kaitseministeeriumi seisukohtadest. Eelnõud on kättesaadavad siit: https://dgestonia.sharepoint.com/sites/DGE/DGE/Forms/AllItems.aspx?e=5%3Acab715bb47384cf5b8d6 1f8a0b435b02&sharingv2=true&fromShare=true&at=9&CID=5c964d41%2Dc64a%2D4bc6%2D9408% 2D6239f9eb80d4&FolderCTID=0x012000D1BD915E112F674D9EFF691E039028B7&id=%2Fsites%2F DGE%2FDGE%2FProjektid%2FMaakondadevahelised%2FKaitset%C3%B6%C3%B6stuspargi%20REP %20ja%20KSH%2024004951%2F02%5FTTJA%2Dle%20jagatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirp kaitsetööstuse arendamise erinõunik Lisad: TTJA kommentaarid ja ettepanekud ning Kaitseministeeriumi seisukohad
Priit Alekask [email protected]
Lisa. TTJA kommentaarid ja e epanekud ning Kaitseministeeriumi seisukohad
Lehekülje nr
Peatükk Peatüki pealkiri Probleem TTJA e epanek Kaitseministeeriumi seisukoht
44-45 5 Planeeringu elluviimise
ngimused
Punk s 15 on järgnev selgitus: E evõ ed peavad saama käitamisloa vastavalt sellele, mis kategooria e evõ ega on tegu vastavalt Kemikaaliseadusele. Näiteks A- kategooria suurõnnetuse ohuga e evõte (SOE) peab enne tegevuse alustamist koostama dokumendid vastavalt Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusele nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga e evõ e kohustuslikele dokumen dele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. Käitamisloa saamiseks peab A-kategooria SOE esitama ohutusaruande, sh võimalike riskide maandamise ennetavate ja leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP), mille asjakohasust ja piisavust on hinnanud Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet (TTJA) ja Päästeamet. Seejuures tuuakse käi ses toimuvate
KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei vabasta käitajat muude KemS-ist tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid. Nõuded dokumen de sisule on esitatud MTM 01.03.2016. a määruses nr 18. Laske- ja lahingumoona tootmisel antakse käitamisluba RelvS kohaselt ning lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt, mis sisaldab ka KemS kohaselt nõutavaid dokumente, kui tegemist on ohtliku e evõ ega või suurõnnetuse ohuga e evõ ega. Lisaks ohutusaruandele ja e evõ e HOLP- ile peavad käitajad koostama ka teabelehe. Palume punk 15 selgituses viidatud asjaolud arvesse võ a.
Tänud täpsustamast, failis “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” ptk 5 punk s 15 on sõnastust täpsustatud (lisatud tekst on näha ka dokumendis): „15. E evõ ed peavad saama tegevus- ja käitamisload ning koostama lubade saamiseks vajalikud dokumendid vastavalt lõhkematerjaliseadusele, relvaseadusele ja kemikaaliseadusele. KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei vabasta käitajat muude KemS-ist tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid vastavalt e evõ e ohtlikkuse kategooriale. Nõuded KemS alusel koostatavate dokumen de sisule on esitatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusega nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga e evõ e kohustuslikele dokumen dele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõte peab esitama teabelehe, ohutusaruande, sh võimalike riskide maandamise ennetavate ja leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüsi) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP). Käi ses toimuvate tegevuste ohualade ulatus tuuakse välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel võetakse arvesse nii käi se sisesed kui ka välised ohustatud objek d.
tegevuste ohualade ulatus välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel võetakse arvesse nii käi se sisesed kui ka välised ohustatud objek d. Samu peavad lõhkematerjali tehase hooned ja muud lõhkematerjali käitlemise kohad saama käitamisloa vastavalt LMS-ile.
Lõhkematerjali käitleval e evõtjal peab olema tegevusluba ja lõhkematerjali käitlemiskohal käitamisluba vastavalt LMS-ile. :Lõhkematerjalitehasele käitamisloa andmise eelduseks on vastavus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, sh peavad olema tagatud tehasevälised ja tehasesisesed ohutud kaugused. Käitamisloa taotlemisel esitatakse mh KemS kohaselt nõutavad dokumendid, kui käitlemiskohas hoitavad ohtlike ainete kogused ületavad kemikaali ohtlikkuse alammäära ja kui käitlemiskohal puudub kemikaaliseaduse kohane luba (LMS § 26 lg 1 p. 8). Laske- ja lahingumoona tootmiseks on e evõtjal vaja tegevusluba ja tootmiskohale antakse käitamisluba RelvS kohaselt. Lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt (RelvS § 8344), mis sisaldab ka KemS kohaselt nõutavaid dokumente.“ Ka KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.5 vastavalt muudetud.
11 1.1.8 Heide välisõhku Lõhkeainetehas on olemuselt väikesemahuline keemiatööstus ja selle projekteerimisele, ehitamisele ja käitamisele rakenduvad "peenkeemia" parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendis "Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemils, August 2006" ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL)
TTJA hinnangul on sõnastust, millega põhjendatakse nimetatud PVT viitedokumendi rakendamist, vaja täpsustada, kuna arvestades asjaolu, et RDX/HMX-i tootmiseks kasutatakse keemilisi meetodeid ja tegemist on orgaaniliste lõhkeainetega, siis antud tegevuse osas tulebki rakendada PVT viitedokumen „Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals“. Lisaks on vastavalt Vabariigi Valituse
KSH aruande täienduse ptk 1.1.8 sõnastuses kasutatud ‘keemiatööstus’ tuleneb tööstusheite seaduse tegevusvaldkondade sõnastusest. Samas on täpsustav viitamine keemilistele meetoditele asjakohane. Arvestades, et tegevuste ülevaates ei ole viidet kompleksloa kohuslusele ja sellest tulenevalt PVT rakendamise üldisele kohustusele (mi e ainult välisõhu kvaliteedi mõjutamisel), on asjakohane täiendada ptk 1.1.1 üldist ülevaadet. Seetõ u on lk 7 lisatud: “Kõik eelnimetatud kolm tegevust on eraldivõetuna
2022/2427 kinnitatud parima võimaliku tehnika alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks.
06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käi se tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 lg 1 p 19 ja lg 2 kohaselt tegemist keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega.
keskkonnakompleksloa kohuslusega, kuna neis kasutatakse keemilisi meetodeid.“ ... Samu on siia ptk-st 1.1.8 üle toodud viited PVT allikatele. Lisatud on ka viide, et tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõ ega.
15 1.2.5 Transport ja logis ka
Arvestuslikult sõidab alale ja alalt ära ühes ööpäevas maksimaalselt 500–1000 sõiduautot, 10 väikeveokit ja 4 raskeveokit.
Edastatud dokumen dest ei selgu, kuidas taoline liikluskoormuse suurenemine mõjutab lähiümbruse liikluskorraldust ning vajadust luua uusi ligipääsuteid või olemasolevaid rekonstrueerida. Palume tuua välja võimalikke kitsaskoh ning vajadusel esitada nende lahendamist.
Küsimus puudutab KSH aruande täienduse ptk 1.2.5 Aidu ala kohta. Tegemist on ööpäevase liiklussagedusega. Sisuliselt ainuke juurdepääsutee on kõrvalmaantee nr 13217 Maidla-Kohtla-Nõmme-Kohtla tee. Aasta keskmine ööpäevane liiklus 2025. aastal oli 512 sõidukit, millest 93% sõidu- ja pakiautod, 6% veoautod ja bussid (30 tk), 1% autorongid (5 tk). Sellel õigul ei ole toimunud liiklusõnnetusi mitme sõiduki osalusel (Kohtla-Nõmme - Maidla lõigu ainuke õnnetus on toimunud Kohtla- Nõmme lähistel, põhjus ‘muu’, 2021. aastal). Kohtla -Järve - Mäetaguse tee liiklussagedus on 1936 sõidukit, Ööpäevas 10 väikeveoki ja 4 raskeveoki lisandumine ei tekita täiendavat olulist koormust. Sõiduautode puhul tuleb märkida, et juurdepääs on võimalik nii Maidla (Kiviõli ja Püssi) kui Kohtla Nõmme (Kohtla kaudu Kohtla- Järve ja Jõhvi) suunalt. Sisuliselt tähendab see, et töötajaskond jagunema kahe suuna vahel. KSH aruande ptk 1.2.4 on toodud, et kogu personali hulk suurekaliibrilise laskemoona tehases võib olla kuni 1000 inimest. kes töötavad vahetustega. Korraga võib territooriumil viibida kuni 600 töötajat. Dokumendis “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” on ptk 4.2.4 toodud, et parkimiskoh sõiduautodele nähakse e e ca 400, mis täpsustub projekteerimisel (sh sõltub see sellest,
mil määral rakendub ptk 5 toodud meede nr 7: saabumine tehase juurde ühistranspordiga ja kergliiklusega), väljaehitamine toimub etapiviisiliselt vastavalt vajadusele (st tehas ei hakka kohe tööle maksimaalse võimusega, selle saavutamine võib võ a aastaid). Samas on toodud ülevaade planeeringulistest meetmetest, mida kavandatakse kaitsetööstuspargi alale juurdepääsuga seotud võimalike mõjude väl miseks - rajatakse täiendav juurdepääsutee (st võimalik on teel nr 13217 väl da sõidukite koondumist ühte punk ja koormusi juurdepääsuteedel hajutada). Planeeringu elluviimise ngimustes (asukoha eelvaliku täienduse dokumendi ptk 5) on võimalikke kitsakoh adresseeritud ning esitatud vajalike meetmete e epanekud: nr 7 Koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega on oluline planeeringu elluviimisel näha e e turvalised lahendused kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks. nr 13 (ehitusaegsed veod ja kooskõlastamine Transpordiame ga). Ohtlike veoste kavandamise osas lisame planeeringu elluviimise peatükki meetme, et veoste logis ka tuleks kavandada selliselt, et need ei ka uks Aidu moonatehase vahetuste vahetumise aegadega, mil võib eeldada juurdepääsuteedel suuremat koormust. Planeering on kooskõlastatud ka Transpordiame ga, sh arvestatakse Transpordiame ngimusega: Ehitusaegsete massvedude ajal on planeeringust huvitatud isikul kohustus tagada madala kandevõimega (nt pinnatud kruusateede) riigiteede vastavus seisundinõuetele vedude põhimarsruudil või - marsruu del. Massvedude marsruudid
täpsustatakse Transpordiame ga enne vedude algust ning sõlmitakse leping seisundinõuete tagamiseks vedude ajal ja kahjustatud ka eosade taastamiseks massvedude lõppemisel. Piirkonna teede korrashoid ja toimiv liikluslahendus on ka Kaitsetööstuspargi igapäevase töö seisukohalt oluline.
16 1.2.6 Veekasutus Tehases võib olla kuni 1000 inimest (peatükk 1.2.4). Selgitus puudub, kuidas on lahendatud nii suure hulga inimeste korral olmereoveekäitlus.
Kuidas on korraldatud olmereoveekäitlus? KSH aruande täienduses on toodud, et korraga viibib territooriumil kuni 600 töötajat (ptk 1.2.4). Veevajadus (tootmiseks ja olmeks) on kuni 350 m3 ööpäevas (ptk-is 1.2.6). Reovee puhastamiseks rajatakse reoveepuhas , millest väljuv heitvesi juhitakse tõenäoliselt ala ümbritsevatesse tranšeede veekogusse, mis on hendatud Ojamaa jõega. Väiksemas koguses (kuni 50 m3/ööp) on võimalik heitve immutada ka pinnasesse.
43, 46. 101
2.2.7.1.2; 2.2.7.3; 3.4
Ebasoodsa keskkonnamõju väl miseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed Piirsalu alal
• ≥ 30 sõiduki parklad: rajada kõvaka ega ning sealt kogunev sademevesi enne veekogusse juh mist suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb tagada regulaarne hooldus; • Alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kõvaka eta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata otse veekogusse, vaid peab läbima sobiva looduslähedase sademeveesüsteemi.
Palume planeeringus arvestada, et sõidukite parklate rajamisel kas kõvaka ega või mi e, tuleb lähtuda nende alade kasutusotstarbega (nt veokite ootealad), võ es arvesse ka selle kandevõimet, mis omakorda lähtub seal parkivate sõidukite suurusest ja massist. Täpsemad ngimused peavad olema paika pandud parkla projekteerimis ngimustes. Palume täiendada sõnastust.
Viidatud teks lõik täpsustab veekaitseteemasid. Parklate kandevõime jms on ehituslik projekteerimine ja otseselt veekaitsega ei seondu. Viidatud sõnastus lisatakse faili “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” ptk 4. Projekteerimis ngimuste andmise aluseks olevad ngimused, alapeatükk 4.1.4 (Piirsalu) ja 4.2.4 (Aidu) parklate teema juurde: „Parkimiskohtade arvu ja lahenduse kavandamisel tuleb arvesse võ a ala kasutusotstarvet – nt veokite ooteala on eraldi töötajate parkimiskohtadest ja suurema kandevõimega lähtudes käi st teenindavate veokite suurusest ja massist. Täpsemad
ngimused tuleb anda parkla(te) projekteerimis ngimustes.“
69-71 2.3.2 Vibratsioon Dokumendis on selgitatud, et vibratsiooni teke ja levik on eelkõige seotud plahvatava lõhkelaengu kogusega. Samu on selgitatud, et Soome kaitseväes õppuste ajal läbiviidud suurekaliibriliste relvade/raskerelvade ja lõhkamiste tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu (see on väheldane), vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Lisaks tuuakse esile, et kaevandutegevuste käigus teostatavate lõhkamistega kaasneva vibratsiooni hindamisel lähtutakse mõõteseadusest ning LMS § 5 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“.
Dokumendist võib teha järelduse, et plahvatuse käigus tekkiva lööklaine energia on võetud võrdseks helilainega. Teadaolevalt on plahvatuse käigus tekkiva lööklaine kiirus suurem kui helilaine levimise kiirus, mistõ u võimalike hoonete või nende osade purunemine on seotud pigem lööklaine tugevusega kui helilaine tugevusega. Teatud määral võib seostada vibratsiooni ka helirõhutasemega, kuid see ei ole lineaarne seos. Tulenevalt eelnevast soovitame vibratsiooni hindamisel arvesse võ a ka ülerõhu väärtusi, mis tekitavad akende „klirisemist“ või purunemist. Samu soovitame vibratsiooni hindamiseks kasutada ka majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud metoodikat vibratsiooni hindamiseks või siis kasutada muud alterna ivset üldtunnustatud metoodikat, mille kaudu põhistada dokumendis esitatud seisukohta, et lõhkamiste tekitatud vibratsiooni levik maapinna kaudu on väheldane. Selle hindamiseks võib samu teostada arvutusi erinevate TNT koguste korral.
Arvestame e epanekuga. Lisame KHS aruande täiendusse ptk 2.3.2 viite, et edaspidiste tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning ohutute lõhkeainekoguste määramisel arvestada ka majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“. Antud juhul on ohutute lõhkeaine koguste määramine oluline eelkõige Kaitsetööstuspargi sees kavandavaid hoonestusalasid silmas pidades. Kaitsetööstuspargist väljapoole jäävate võimalike tundlike aladega on eeldatavas tagatud piisav vahemaa ning otsest vibratsioonist ngitud ohtu hoonetele ei esine.
82-83 2.3.4.1 Ohutute kauguste määramine
Ohutute kauguste arvutamisel on kasutatud 100 t TNT ekvivalendi asemel arvestuslikku RDX-i kogust 70 t. Samas on peatüki alguses öeldud, et mõjude hindamise aruande täienduses on ohutute kauguse määramise aluseks
Palume üle kontrollida, et antud peatükis esitatud ohutute kauguste arvutustes on kasutatud lõhkeaine koguseid TNT ekvivalendis, kuna osad ohutute kauguste arvutused on tehtud arvestusega, kus RDX-i koguseks on võetud 70 t, mi e selle kogust TNT ekvivalendis, mis on 100 t. Palume asjakohaselt korrigeerida.
KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.1 on RDX kogusele viidatud, et tekiks ligikaudne seos TNT ekvivalen de ja tegeliku käideldava koguse vahel (lõhkeainetehase üldist tootmis-mahtu, samu tootmises käideldavaid koguseid iseloomustavad RDX kogused). Kõik arvutused on KSH aruandes üle kontrollitud, et nad oleks tehtud TNT ekvivalen des.
lõhkeaine kogused arvestatud TNT ekvivalen .
82-95 2.3.4 Ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine
Ohutute kauguse arvutuse tulemused on kord ümardatud alla poole, kord üles poole ning tundub, et täisarvuks ümardamisel on lähtutud matemaa lise ümardamise põhireeglist, kus alla 5 olev komakoht ümardatakse alla ning 5 ja suurem komakoht ümardatakse üles.
Peatükkides 1 ja 1.2.2 on selgitatud, et lisaks siseriiklikule regulatsioonile kasutatakse NATO regulatsiooni AASTP-1. Selgitame, et AASTP-1 regulatsioonis on standardiseeritud reegel, mille kohaselt kaugusi meetrites ümardatakse ala üles poolt lähima meetrini ning lõhkeaine koguseid ümardatakse alla poole lähima kilogrammini. Seetõ u palume üle kontrollida ning vajadusel parandada ohutute kauguste arvutustulemusi viidatud reegli kohaselt.
Arvestame e epanekuga. Täiendamise KSH aruande täienduse arvutusi tehes ümardused AASTP-1 reeglite järgi.
84 2.3.4.1.1 Piirsalu ala Täpploendi teises punk s on kirjutatud: Tootmist teenindavad hooned peaksid lõhkematerjali käitlevatest ohtlikest hoonetest jääma vähemalt 137 m kaugusele, v.a juhul kui projekteerimisel on rakendatud lisameetmeid, mis tõendatult vähendavad määrusega sätestatud ohutuid kaugusi (määruse nr 63 § 4 lg 14), sh kui ohustatav objekt asub vahetult õhulööklaine levimise tõkke taga võib kauguseks määrata 69 m (määruse nr 63 § 4 lg 10 järgi.
Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr 63 § 4 lg 10 kohaselt võib kooskõlastatult TTJA-ga vähendada ohutuid kaugusi kuni 50%, kui kaitstav objekt asub vahetult õhulööklaine levimise tõkke taga. See eeldab, et tehase ehitusprojek s on üldtunnustatud metoodika ja ohutu kauguse ulatust mõjutavate ehituslike ja muude meetmetega arvestades tõendatud, et ohutud kaugused erinevad määruses nr 63 sätestatust (määruse nr 63 § 4 lg 14). Kuna TTJA-le on jäetud ohutu kauguse vähendamise ulatuse määramiseks kaalutlusõigus, ei saa eelnõus kindlas kõneviisis väita, et ohutuks kauguseks võib määrata poole väiksema ohutu kauguse, vaid seda võib TTJA-ga kooskõlastatult vähendada 137 m pealt kuni 69 meetrini. Palume asjakohaselt korrigeerida.
Viidatud KSH aruande täienduse teks s ei tähenda koostaja arusaamise järgi sõna ’võib’ kindlat kõneviisi vaid sisaldabki kaalutlusõigust kuna viidatakse määruse nr 63 § 4 lg 10. Selguse huvides oleme sõnastust täiendatud tuues välja viidatud punk de ngimused, mis võimaldavad ohutut kaugust vähendada.
85 2.3.4.3 Käideldavad ohtlikud
A-kategooria SOE koostama riskianalüüsi jm
Vastavalt KemS § 22 lg 2 p 3 peab A- kategooria suurõnnetuseohuga e evõ e
KSH aruande täienduse teks s on KemS § 22 lg 2 p 3 nimetatud dokumen dest ära toodud
kemikaalid ja nende ohualade määramine kemikaaliseadu se (KemS) alusel
koostama teabelehe, ohutusaruande, e evõ e hädaolukorra lahendamise plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust. Palume asjakohaselt korrigeerida.
riskianalüüs, kuna just riskianalüüsi koostamise käigus arvutatakse ohualade ulatus. Täisviide vajalikele dokumen dele on KSH aruande põhiosas. Selguse huvides on osutatud KSH aruande teks täiendatud ka teiste dokumen de nimetustega.
86 2.3.4.3 Käideldavad ohtlikud kemikaalid ja nende ohualade määramine kemikaaliseadu se (KemS) alusel. Plahvatusohtlik e ainete käitlemisel tekkivate ohualade võrdlus ohutute kaugustega
Kui võrrelda neid kaugusi LMS-i alusel leitud kaugustega, siis on KemS-i alusel leitud Ro ala ulatus (k = 22,2) mõnevõrra väiksem kui LMS-i ohutu kaugus üksikult asuvast elamust, tööstus- või ühiskondlikust hoonest (k = 22): 100 t TNT ekvivalendi / ~70 t RDX plahvatuse korral on Ro 1 030 m, sellele kogusele vastab ohutu kaugus 1 320 m.
Ohtliku ohuala Ro ja LMS-i mõistes ohutu kauguse arvutustes on tehtud arvutusvead. Õiged arvutustulemused on järgnevad: =22,2×√100 000 3≅1032 =22×√100 000 3≅1022 Arvutustulemuste põhjal saab ka väita, et LMS-i mõistes ohutu kaugus on mõnevõrra väiksem KemS-i alusel leitud ohtliku ohuala Ro ulatusest. Palume asjakohaselt korrigeerida.
Selgituseks, et selle võrdluse eesmärk oli näidata, et kui arvutused teha määruses nr 63 toodud sõnastuse järgi, kus arvutusvalemites on massiks Q „hoitava lõhke-materjali mass kg“ ja määrus nr 18 sõnastus järgi, kus Q on „plahvatava aine mass kilogrammides taandatud TNT-le“, saadakse erinevad tulemused. Eelmiste märkuste alusel on selge, et ka määruse nr 63 arvutusvalemis tuleb kasutada massi TNT ekvivalen des, siis k väärtuste vähest erinevust ei oleks põhjust eraldi rõhutada – tegemist on ligikaudu samade kaugustega. Täiendame KSH aruande täienduse teks vastavalt. Arvutustulemuste kontroll: 100 000 kg k = 22,2 korral on m väärtus 1030,43 m (nii EXCEL kui teaduskalkulaator) ≈ 1031 m; k = 22 korral 1021,15 m ≈ 1022 m.
87-88 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on toodud lõhkeainetehases käideldavate kemikaalide ohuklassifikatsioon, kusjuures tumedas kirjas on näidatud ohulaused, mida võetakse arvesse e evõ e ohtlikkuse kategooria määramisel.
Juhime tähelepanu asjaolule, et MTM 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning e evõ e ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 2 lõigete 8 kuni 10 kohaselt tuleb suhtarvu määramisel arvestada määruse lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale määruse lisa tabelis 1 toodud ohukategooriatesse kuuluvate ohtlike kemikaalidega. Seega tuleb lisa tabelis 2 nimetatud ohtlikule ainele määratud alammäärasid ja
Tänud täpsustamast ja selgitamast. Siinkohal tuleb nen da, et Tabeli 13 pealkirja sõnastuses olev viide e evõ e ohtlikkuse kategooria määramisele võib tekitada arusaama, et tabeli eesmärk on anda hinnang, kas käi ses on alammäära ja künniskogused ületatud, sh arvestades määruses nr 10 viidatud suhtarvude liitmise valemeid. KSH põhiaruandes nii oligi, kuna arvestades kaitsetööstuspargi alale tulla võivaid erinevaid e evõ eid, ei olnud nende käi ste ohtlikkuse tase teada. Antud juhul tuleb konkreetsele alale ainult üks käi s ja tulenevalt
künniskoguseid kasutada käi se ohtlikkuse kategooria määramisel tervise- , füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriates, kui ohtlikule ainele on omistatud ohulause, mis on ära nimetatud tabelis 1. Näiteks: Ammooniumnitraat (AN) on ära nimetatud tabeli 2 ridadel 1 kuni 4. Eeldades, et lõhkeaine tootmiseks kasutatakse tehnilist AN-i (TGAN - technical grade ammonium nitrate), siis sellele kehtestatud alammäär ja künniskogused on leitavad realt 3. AN-le on omistatud ohulaused H272 ning H319. Ohulause H272 on ära toodud tabelis 1 füüsikalise ohukategooria P8 osas, mis tähendab seda, et käi se ohtlikkuse kategooria arvutamisel tuleb tabeli 2 real 3 esitatud alammäära ja künniskoguseid kasutada ainult füüsikalise ohu kategoorias, kuna ohulause H319 osas ei ole tabelis 1 käi se ohtlikkuse kategooria määramiseks alammäära ja künniskoguseid kehtestatud. Lisaks juhime tähelepanu, et kõiki asjakohaseid ohulauseid ei ole tabelis 13 tumedas kirjas esitatud, mis peaksid olema käi se ohtlikkuse kategooria määramisel arvesse võetud. Samas tuleb arvesse võ a ka asjaolu, et kui ohtlik kemikaal võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse see madalaimat alammäära ja künniskogust nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse (määrus nr 10 § 2 lg 6). Käi se ohtlikkuse kategooria määramisel tuleb arvesse võ a ohtliku kemikaali maksimaalset
määruse nr 10 § 3 lg 1 on selge, et nii Piirsalu käi s kui Aidu käi s on A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõ ed (KSH aruande täienduse ptk-des 2.3.4.2.1 ja 2.3.4.2.2 on ka vastavad selgitused antud) ja § 3 lg 2 (ja ka järgnevaid) suhtarvude liitmise valemeid koos juurdekuuluvate selgitustega ei ole põhjust rakendada (ega ka aruandes ära tuua). KSH aruandes täienduses on eesmärk näidata erinevate ainete ohuklassifikatsiooni ja eraldi ei ole põhjust kaasamist ohtlikkuse kategooria määramisse rõhutada. Seetõ u on tabeli 13 pealkirja korrigeeritud, samu ei rõhutata teatud ohuklassifikatsioone.
võimalikku kogust, mis käi ses on või võib olla olemas. Kui käi ses on ohtlikku kemikaali kuni 2% asjakohasest alammäärast või künniskogusest, ei võeta seda kogust olemasoleva summaarse koguse arvutamisel arvesse juhul, kui aine asukoht käi ses ei saa põhjustada õnnetust (määrus nr 10 § 2 lg 4).
87 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on esitatud Piirsalu kompleksis eeldatavalt käideldavad kemikaalid ja nende ohuklassifikatsioonid.
Palume lisada tabelisse ka kemikaalide CAS (Chemical Abstracts Service) ja EC (European Community) numbrid, et tagada esitatud andmest ühene arusaamine.
Arvestades, et CAS numbrid ja EC numbrid iseloomustavad aineid, mi e kemikaale (mis on ained ja segud), samu võivad osade ainete iden fitseerimine ja ka ohtlikkus sõltuda konkreetsest tarnijast (nt parafiinvaha puhul) ja osade ainete nimetusi-iden fikaatoreid ei ole lähtuvalt potentsiaalsete tarnijate ärisaladusena käsitlemise nõudest võimalik avalikus dokumendis esitada (kuid mõjude hindaja on sõlminud konfidentsiaalsuslepingu ja talle on konkreetsed ained ja nende klassifikatsioon teada), siis ei ole tabeliga 13 eesmärgiks võetud anda ülevaadet, mille detailsus oleks ainete iden fitseerimisel ja ka riskide hindamisel samaväärne KemS § 22 lg 2 p 3 nimetatud dokumen dega. KSH aruande täienduse ptk-is 2.3.4 on antud selgitus „Kirjeldatud detailid käesolevas peatükis on eelduslikud, et anda mõjude illustra ivne hinnang. Samas ei tohi kõiki käesolevas peatükis kirjeldatud detaile lugeda kuidagi piiravaks või lõplikuks – need võivad järgmistes etappides täpsustuda.“ Eeltoodust lähtuvalt ei anna CAS ja EC numbrite lisamine aruandele lisaväärtust, tekkivad lüngad pigem võivad tekitada küsimusi. Seetõ u aruannet ei täiendata.
92 2.3.4.3.1 Piirsalu ala. Füüsikalised ohud
Kirjutatud on, et atsetooni mahu BLEVE toimumisel tekiks 143 m raadiusega tulekera. Tulekera lühiajalised soojuskiirguse ohualad oleksid: • ehi stele ohtlik ala (37 kW/m2) 113 m; • inimestele ohtlik Re ala (25 kW/m2) 148 m; • ohuala piir ehk Ro ala (8 kW/m2) 282 m.
Kuna ei ole teada, milliste atsetooni koguste põhjal on ohualade arvutused teostatud, siis ei ole TTJA-l võimalik kontrollida nende arvutuste õigsust. Samas saab TTJA oma ohualade arvutamise kogemuste põhjal väita, et BLEVE toimumisel tekkiva tulekera raadius ei ole suurem, kui on ehi stele arvutav ohtlik ala. Isegi tulekera diameetri väärtus (2 x raadius) jääb reeglina väiksemaks ehi ste ohtliku ala raadiuse väärtusest. Palume teostatud ohualade ja tulekera raadiuse arvutused üle kontrollida ning asjakohaselt parandada.
Atsetooni BLEVE arvutused on tehtud ALOHA tarkvaraga, mis annab tulemuseks läbimõõdu. Antud juhul on teks sa unud eksitus ja viidatud on raadiusele. Samas viitate, et ka läbimõõt on teie kogemuse järgi väiksem kui ehi sele ohtliku ala raadius. ALOHA võimaldab määrata BLEVE- sse kaasatava aine kogust, mis võib olla vahemikus 0-100%. Kasuta eeldatavat halvimat olukorda iseloomustavat kogust (100% ehk 30 tonni) ja sellest tulenevalt saadi ka suur läbimõõt. Samas oli eesmärgiks hinnata, kas BLEVE tagajärjed võivad ulatuda tundlikele aladele. 50% atsetooni kaasamine ei muuda tulekera läbimõõtu. 10% atsetooni puhul on tulekera läbimõõt 84 m, põlemise kestus 7 sekundit. Selleks, et tulekera läbimõõt oleks väiksem kui ehi stele ohtliku soojuskiirguse ala raadius, peaks kaasatud olema ligikaudu 5% kogusest: sel juhul on tulekera läbimõõt 66 m ja ehi stele ohtliku alal raadius 72 m. Antud näite puhul lisatakse teks mahu s olev atsetooni prognooskogus (see on sama, mis eelnevates terviseohtlikkuse arvutustes – 30 tonni) ja ka näide arvutusest, kui tulekerasse on kaasatud 10% (3 tonni) mahu s olevat atsetooni. Tulekera raadius on parandatud läbimõõduks.
93 2.3.4.4 Piirsalu ala ÜRO number UN 0222 kohaldub 1.1D klassifikatsioonil ainult juhul, kui AN sisaldab kokku üle 0,2% põlevat või orgaanilist ainet süsinikusisalduse järgi. ÜRO kood UN 1942 kohaldub ammooniumnitraadile, mis sisaldab kokku <= 0,2 põlevat või orgaanilist ainet süsinikusisalduse järgi.
UN 0222 osas on õigem öelda, et selle koodi alla kuulub ammooniumnitraat, mis sisaldab 0,2% põlevaineid, kaasa arvatud mistahes orgaanilised ained, mis on arvutatud süsiniku järgi, arvestamata muid lisandeid. UN 1942 osas on õigem öelda, et selle koodi alla kuulub ammooniumnitraat, mis sisaldab mi e üle 0,2% põlevaid aineid, kaasa arvatud igasugused orgaanilised ained nagu
Tänud selgitamast. Ptk 2.3.4.4 teks on vastavalt korrigeeritud.
süsinik ja väljaarvatud igasugused muud lisatud ained.
Lisa. TTJA kommentaarid ja e epanekud ning Kaitseministeeriumi seisukohad
Lehekülje nr
Peatükk Peatüki pealkiri Probleem TTJA e epanek Kaitseministeeriumi seisukoht
44-45 5 Planeeringu elluviimise
ngimused
Punk s 15 on järgnev selgitus: E evõ ed peavad saama käitamisloa vastavalt sellele, mis kategooria e evõ ega on tegu vastavalt Kemikaaliseadusele. Näiteks A- kategooria suurõnnetuse ohuga e evõte (SOE) peab enne tegevuse alustamist koostama dokumendid vastavalt Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusele nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga e evõ e kohustuslikele dokumen dele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. Käitamisloa saamiseks peab A-kategooria SOE esitama ohutusaruande, sh võimalike riskide maandamise ennetavate ja leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP), mille asjakohasust ja piisavust on hinnanud Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet (TTJA) ja Päästeamet. Seejuures tuuakse käi ses toimuvate
KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei vabasta käitajat muude KemS-ist tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid. Nõuded dokumen de sisule on esitatud MTM 01.03.2016. a määruses nr 18. Laske- ja lahingumoona tootmisel antakse käitamisluba RelvS kohaselt ning lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt, mis sisaldab ka KemS kohaselt nõutavaid dokumente, kui tegemist on ohtliku e evõ ega või suurõnnetuse ohuga e evõ ega. Lisaks ohutusaruandele ja e evõ e HOLP- ile peavad käitajad koostama ka teabelehe. Palume punk 15 selgituses viidatud asjaolud arvesse võ a.
Tänud täpsustamast, failis “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” ptk 5 punk s 15 on sõnastust täpsustatud (lisatud tekst on näha ka dokumendis): „15. E evõ ed peavad saama tegevus- ja käitamisload ning koostama lubade saamiseks vajalikud dokumendid vastavalt lõhkematerjaliseadusele, relvaseadusele ja kemikaaliseadusele. KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS kohast käitamisluba, kui KemS käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded on hõlmatud LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei vabasta käitajat muude KemS-ist tulenevate kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama KemS kohaselt nõutud dokumendid vastavalt e evõ e ohtlikkuse kategooriale. Nõuded KemS alusel koostatavate dokumen de sisule on esitatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusega nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga e evõ e kohustuslikele dokumen dele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõte peab esitama teabelehe, ohutusaruande, sh võimalike riskide maandamise ennetavate ja leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüsi) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP). Käi ses toimuvate tegevuste ohualade ulatus tuuakse välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel võetakse arvesse nii käi se sisesed kui ka välised ohustatud objek d.
tegevuste ohualade ulatus välja riskianalüüsis. Riskide hindamisel võetakse arvesse nii käi se sisesed kui ka välised ohustatud objek d. Samu peavad lõhkematerjali tehase hooned ja muud lõhkematerjali käitlemise kohad saama käitamisloa vastavalt LMS-ile.
Lõhkematerjali käitleval e evõtjal peab olema tegevusluba ja lõhkematerjali käitlemiskohal käitamisluba vastavalt LMS-ile. :Lõhkematerjalitehasele käitamisloa andmise eelduseks on vastavus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, sh peavad olema tagatud tehasevälised ja tehasesisesed ohutud kaugused. Käitamisloa taotlemisel esitatakse mh KemS kohaselt nõutavad dokumendid, kui käitlemiskohas hoitavad ohtlike ainete kogused ületavad kemikaali ohtlikkuse alammäära ja kui käitlemiskohal puudub kemikaaliseaduse kohane luba (LMS § 26 lg 1 p. 8). Laske- ja lahingumoona tootmiseks on e evõtjal vaja tegevusluba ja tootmiskohale antakse käitamisluba RelvS kohaselt. Lisaks RelvS nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt (RelvS § 8344), mis sisaldab ka KemS kohaselt nõutavaid dokumente.“ Ka KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.5 vastavalt muudetud.
11 1.1.8 Heide välisõhku Lõhkeainetehas on olemuselt väikesemahuline keemiatööstus ja selle projekteerimisele, ehitamisele ja käitamisele rakenduvad "peenkeemia" parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendis "Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemils, August 2006" ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL)
TTJA hinnangul on sõnastust, millega põhjendatakse nimetatud PVT viitedokumendi rakendamist, vaja täpsustada, kuna arvestades asjaolu, et RDX/HMX-i tootmiseks kasutatakse keemilisi meetodeid ja tegemist on orgaaniliste lõhkeainetega, siis antud tegevuse osas tulebki rakendada PVT viitedokumen „Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals“. Lisaks on vastavalt Vabariigi Valituse
KSH aruande täienduse ptk 1.1.8 sõnastuses kasutatud ‘keemiatööstus’ tuleneb tööstusheite seaduse tegevusvaldkondade sõnastusest. Samas on täpsustav viitamine keemilistele meetoditele asjakohane. Arvestades, et tegevuste ülevaates ei ole viidet kompleksloa kohuslusele ja sellest tulenevalt PVT rakendamise üldisele kohustusele (mi e ainult välisõhu kvaliteedi mõjutamisel), on asjakohane täiendada ptk 1.1.1 üldist ülevaadet. Seetõ u on lk 7 lisatud: “Kõik eelnimetatud kolm tegevust on eraldivõetuna
2022/2427 kinnitatud parima võimaliku tehnika alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks.
06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käi se tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 lg 1 p 19 ja lg 2 kohaselt tegemist keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega.
keskkonnakompleksloa kohuslusega, kuna neis kasutatakse keemilisi meetodeid.“ ... Samu on siia ptk-st 1.1.8 üle toodud viited PVT allikatele. Lisatud on ka viide, et tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõ ega.
15 1.2.5 Transport ja logis ka
Arvestuslikult sõidab alale ja alalt ära ühes ööpäevas maksimaalselt 500–1000 sõiduautot, 10 väikeveokit ja 4 raskeveokit.
Edastatud dokumen dest ei selgu, kuidas taoline liikluskoormuse suurenemine mõjutab lähiümbruse liikluskorraldust ning vajadust luua uusi ligipääsuteid või olemasolevaid rekonstrueerida. Palume tuua välja võimalikke kitsaskoh ning vajadusel esitada nende lahendamist.
Küsimus puudutab KSH aruande täienduse ptk 1.2.5 Aidu ala kohta. Tegemist on ööpäevase liiklussagedusega. Sisuliselt ainuke juurdepääsutee on kõrvalmaantee nr 13217 Maidla-Kohtla-Nõmme-Kohtla tee. Aasta keskmine ööpäevane liiklus 2025. aastal oli 512 sõidukit, millest 93% sõidu- ja pakiautod, 6% veoautod ja bussid (30 tk), 1% autorongid (5 tk). Sellel õigul ei ole toimunud liiklusõnnetusi mitme sõiduki osalusel (Kohtla-Nõmme - Maidla lõigu ainuke õnnetus on toimunud Kohtla- Nõmme lähistel, põhjus ‘muu’, 2021. aastal). Kohtla -Järve - Mäetaguse tee liiklussagedus on 1936 sõidukit, Ööpäevas 10 väikeveoki ja 4 raskeveoki lisandumine ei tekita täiendavat olulist koormust. Sõiduautode puhul tuleb märkida, et juurdepääs on võimalik nii Maidla (Kiviõli ja Püssi) kui Kohtla Nõmme (Kohtla kaudu Kohtla- Järve ja Jõhvi) suunalt. Sisuliselt tähendab see, et töötajaskond jagunema kahe suuna vahel. KSH aruande ptk 1.2.4 on toodud, et kogu personali hulk suurekaliibrilise laskemoona tehases võib olla kuni 1000 inimest. kes töötavad vahetustega. Korraga võib territooriumil viibida kuni 600 töötajat. Dokumendis “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” on ptk 4.2.4 toodud, et parkimiskoh sõiduautodele nähakse e e ca 400, mis täpsustub projekteerimisel (sh sõltub see sellest,
mil määral rakendub ptk 5 toodud meede nr 7: saabumine tehase juurde ühistranspordiga ja kergliiklusega), väljaehitamine toimub etapiviisiliselt vastavalt vajadusele (st tehas ei hakka kohe tööle maksimaalse võimusega, selle saavutamine võib võ a aastaid). Samas on toodud ülevaade planeeringulistest meetmetest, mida kavandatakse kaitsetööstuspargi alale juurdepääsuga seotud võimalike mõjude väl miseks - rajatakse täiendav juurdepääsutee (st võimalik on teel nr 13217 väl da sõidukite koondumist ühte punk ja koormusi juurdepääsuteedel hajutada). Planeeringu elluviimise ngimustes (asukoha eelvaliku täienduse dokumendi ptk 5) on võimalikke kitsakoh adresseeritud ning esitatud vajalike meetmete e epanekud: nr 7 Koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega on oluline planeeringu elluviimisel näha e e turvalised lahendused kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks. nr 13 (ehitusaegsed veod ja kooskõlastamine Transpordiame ga). Ohtlike veoste kavandamise osas lisame planeeringu elluviimise peatükki meetme, et veoste logis ka tuleks kavandada selliselt, et need ei ka uks Aidu moonatehase vahetuste vahetumise aegadega, mil võib eeldada juurdepääsuteedel suuremat koormust. Planeering on kooskõlastatud ka Transpordiame ga, sh arvestatakse Transpordiame ngimusega: Ehitusaegsete massvedude ajal on planeeringust huvitatud isikul kohustus tagada madala kandevõimega (nt pinnatud kruusateede) riigiteede vastavus seisundinõuetele vedude põhimarsruudil või - marsruu del. Massvedude marsruudid
täpsustatakse Transpordiame ga enne vedude algust ning sõlmitakse leping seisundinõuete tagamiseks vedude ajal ja kahjustatud ka eosade taastamiseks massvedude lõppemisel. Piirkonna teede korrashoid ja toimiv liikluslahendus on ka Kaitsetööstuspargi igapäevase töö seisukohalt oluline.
16 1.2.6 Veekasutus Tehases võib olla kuni 1000 inimest (peatükk 1.2.4). Selgitus puudub, kuidas on lahendatud nii suure hulga inimeste korral olmereoveekäitlus.
Kuidas on korraldatud olmereoveekäitlus? KSH aruande täienduses on toodud, et korraga viibib territooriumil kuni 600 töötajat (ptk 1.2.4). Veevajadus (tootmiseks ja olmeks) on kuni 350 m3 ööpäevas (ptk-is 1.2.6). Reovee puhastamiseks rajatakse reoveepuhas , millest väljuv heitvesi juhitakse tõenäoliselt ala ümbritsevatesse tranšeede veekogusse, mis on hendatud Ojamaa jõega. Väiksemas koguses (kuni 50 m3/ööp) on võimalik heitve immutada ka pinnasesse.
43, 46. 101
2.2.7.1.2; 2.2.7.3; 3.4
Ebasoodsa keskkonnamõju väl miseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed Piirsalu alal
• ≥ 30 sõiduki parklad: rajada kõvaka ega ning sealt kogunev sademevesi enne veekogusse juh mist suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb tagada regulaarne hooldus; • Alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kõvaka eta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata otse veekogusse, vaid peab läbima sobiva looduslähedase sademeveesüsteemi.
Palume planeeringus arvestada, et sõidukite parklate rajamisel kas kõvaka ega või mi e, tuleb lähtuda nende alade kasutusotstarbega (nt veokite ootealad), võ es arvesse ka selle kandevõimet, mis omakorda lähtub seal parkivate sõidukite suurusest ja massist. Täpsemad ngimused peavad olema paika pandud parkla projekteerimis ngimustes. Palume täiendada sõnastust.
Viidatud teks lõik täpsustab veekaitseteemasid. Parklate kandevõime jms on ehituslik projekteerimine ja otseselt veekaitsega ei seondu. Viidatud sõnastus lisatakse faili “Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas” ptk 4. Projekteerimis ngimuste andmise aluseks olevad ngimused, alapeatükk 4.1.4 (Piirsalu) ja 4.2.4 (Aidu) parklate teema juurde: „Parkimiskohtade arvu ja lahenduse kavandamisel tuleb arvesse võ a ala kasutusotstarvet – nt veokite ooteala on eraldi töötajate parkimiskohtadest ja suurema kandevõimega lähtudes käi st teenindavate veokite suurusest ja massist. Täpsemad
ngimused tuleb anda parkla(te) projekteerimis ngimustes.“
69-71 2.3.2 Vibratsioon Dokumendis on selgitatud, et vibratsiooni teke ja levik on eelkõige seotud plahvatava lõhkelaengu kogusega. Samu on selgitatud, et Soome kaitseväes õppuste ajal läbiviidud suurekaliibriliste relvade/raskerelvade ja lõhkamiste tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu (see on väheldane), vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Lisaks tuuakse esile, et kaevandutegevuste käigus teostatavate lõhkamistega kaasneva vibratsiooni hindamisel lähtutakse mõõteseadusest ning LMS § 5 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“.
Dokumendist võib teha järelduse, et plahvatuse käigus tekkiva lööklaine energia on võetud võrdseks helilainega. Teadaolevalt on plahvatuse käigus tekkiva lööklaine kiirus suurem kui helilaine levimise kiirus, mistõ u võimalike hoonete või nende osade purunemine on seotud pigem lööklaine tugevusega kui helilaine tugevusega. Teatud määral võib seostada vibratsiooni ka helirõhutasemega, kuid see ei ole lineaarne seos. Tulenevalt eelnevast soovitame vibratsiooni hindamisel arvesse võ a ka ülerõhu väärtusi, mis tekitavad akende „klirisemist“ või purunemist. Samu soovitame vibratsiooni hindamiseks kasutada ka majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud metoodikat vibratsiooni hindamiseks või siis kasutada muud alterna ivset üldtunnustatud metoodikat, mille kaudu põhistada dokumendis esitatud seisukohta, et lõhkamiste tekitatud vibratsiooni levik maapinna kaudu on väheldane. Selle hindamiseks võib samu teostada arvutusi erinevate TNT koguste korral.
Arvestame e epanekuga. Lisame KHS aruande täiendusse ptk 2.3.2 viite, et edaspidiste tegevuste (lõhketööde) kavandamisel ning ohutute lõhkeainekoguste määramisel arvestada ka majandus- ja taristuministri 08.09.0217 määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“. Antud juhul on ohutute lõhkeaine koguste määramine oluline eelkõige Kaitsetööstuspargi sees kavandavaid hoonestusalasid silmas pidades. Kaitsetööstuspargist väljapoole jäävate võimalike tundlike aladega on eeldatavas tagatud piisav vahemaa ning otsest vibratsioonist ngitud ohtu hoonetele ei esine.
82-83 2.3.4.1 Ohutute kauguste määramine
Ohutute kauguste arvutamisel on kasutatud 100 t TNT ekvivalendi asemel arvestuslikku RDX-i kogust 70 t. Samas on peatüki alguses öeldud, et mõjude hindamise aruande täienduses on ohutute kauguse määramise aluseks
Palume üle kontrollida, et antud peatükis esitatud ohutute kauguste arvutustes on kasutatud lõhkeaine koguseid TNT ekvivalendis, kuna osad ohutute kauguste arvutused on tehtud arvestusega, kus RDX-i koguseks on võetud 70 t, mi e selle kogust TNT ekvivalendis, mis on 100 t. Palume asjakohaselt korrigeerida.
KSH aruande täienduse ptk 2.3.4.1 on RDX kogusele viidatud, et tekiks ligikaudne seos TNT ekvivalen de ja tegeliku käideldava koguse vahel (lõhkeainetehase üldist tootmis-mahtu, samu tootmises käideldavaid koguseid iseloomustavad RDX kogused). Kõik arvutused on KSH aruandes üle kontrollitud, et nad oleks tehtud TNT ekvivalen des.
lõhkeaine kogused arvestatud TNT ekvivalen .
82-95 2.3.4 Ohtlikud ained ja avariiliste juhtumite hindamine
Ohutute kauguse arvutuse tulemused on kord ümardatud alla poole, kord üles poole ning tundub, et täisarvuks ümardamisel on lähtutud matemaa lise ümardamise põhireeglist, kus alla 5 olev komakoht ümardatakse alla ning 5 ja suurem komakoht ümardatakse üles.
Peatükkides 1 ja 1.2.2 on selgitatud, et lisaks siseriiklikule regulatsioonile kasutatakse NATO regulatsiooni AASTP-1. Selgitame, et AASTP-1 regulatsioonis on standardiseeritud reegel, mille kohaselt kaugusi meetrites ümardatakse ala üles poolt lähima meetrini ning lõhkeaine koguseid ümardatakse alla poole lähima kilogrammini. Seetõ u palume üle kontrollida ning vajadusel parandada ohutute kauguste arvutustulemusi viidatud reegli kohaselt.
Arvestame e epanekuga. Täiendamise KSH aruande täienduse arvutusi tehes ümardused AASTP-1 reeglite järgi.
84 2.3.4.1.1 Piirsalu ala Täpploendi teises punk s on kirjutatud: Tootmist teenindavad hooned peaksid lõhkematerjali käitlevatest ohtlikest hoonetest jääma vähemalt 137 m kaugusele, v.a juhul kui projekteerimisel on rakendatud lisameetmeid, mis tõendatult vähendavad määrusega sätestatud ohutuid kaugusi (määruse nr 63 § 4 lg 14), sh kui ohustatav objekt asub vahetult õhulööklaine levimise tõkke taga võib kauguseks määrata 69 m (määruse nr 63 § 4 lg 10 järgi.
Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr 63 § 4 lg 10 kohaselt võib kooskõlastatult TTJA-ga vähendada ohutuid kaugusi kuni 50%, kui kaitstav objekt asub vahetult õhulööklaine levimise tõkke taga. See eeldab, et tehase ehitusprojek s on üldtunnustatud metoodika ja ohutu kauguse ulatust mõjutavate ehituslike ja muude meetmetega arvestades tõendatud, et ohutud kaugused erinevad määruses nr 63 sätestatust (määruse nr 63 § 4 lg 14). Kuna TTJA-le on jäetud ohutu kauguse vähendamise ulatuse määramiseks kaalutlusõigus, ei saa eelnõus kindlas kõneviisis väita, et ohutuks kauguseks võib määrata poole väiksema ohutu kauguse, vaid seda võib TTJA-ga kooskõlastatult vähendada 137 m pealt kuni 69 meetrini. Palume asjakohaselt korrigeerida.
Viidatud KSH aruande täienduse teks s ei tähenda koostaja arusaamise järgi sõna ’võib’ kindlat kõneviisi vaid sisaldabki kaalutlusõigust kuna viidatakse määruse nr 63 § 4 lg 10. Selguse huvides oleme sõnastust täiendatud tuues välja viidatud punk de ngimused, mis võimaldavad ohutut kaugust vähendada.
85 2.3.4.3 Käideldavad ohtlikud
A-kategooria SOE koostama riskianalüüsi jm
Vastavalt KemS § 22 lg 2 p 3 peab A- kategooria suurõnnetuseohuga e evõ e
KSH aruande täienduse teks s on KemS § 22 lg 2 p 3 nimetatud dokumen dest ära toodud
kemikaalid ja nende ohualade määramine kemikaaliseadu se (KemS) alusel
koostama teabelehe, ohutusaruande, e evõ e hädaolukorra lahendamise plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust. Palume asjakohaselt korrigeerida.
riskianalüüs, kuna just riskianalüüsi koostamise käigus arvutatakse ohualade ulatus. Täisviide vajalikele dokumen dele on KSH aruande põhiosas. Selguse huvides on osutatud KSH aruande teks täiendatud ka teiste dokumen de nimetustega.
86 2.3.4.3 Käideldavad ohtlikud kemikaalid ja nende ohualade määramine kemikaaliseadu se (KemS) alusel. Plahvatusohtlik e ainete käitlemisel tekkivate ohualade võrdlus ohutute kaugustega
Kui võrrelda neid kaugusi LMS-i alusel leitud kaugustega, siis on KemS-i alusel leitud Ro ala ulatus (k = 22,2) mõnevõrra väiksem kui LMS-i ohutu kaugus üksikult asuvast elamust, tööstus- või ühiskondlikust hoonest (k = 22): 100 t TNT ekvivalendi / ~70 t RDX plahvatuse korral on Ro 1 030 m, sellele kogusele vastab ohutu kaugus 1 320 m.
Ohtliku ohuala Ro ja LMS-i mõistes ohutu kauguse arvutustes on tehtud arvutusvead. Õiged arvutustulemused on järgnevad: =22,2×√100 000 3≅1032 =22×√100 000 3≅1022 Arvutustulemuste põhjal saab ka väita, et LMS-i mõistes ohutu kaugus on mõnevõrra väiksem KemS-i alusel leitud ohtliku ohuala Ro ulatusest. Palume asjakohaselt korrigeerida.
Selgituseks, et selle võrdluse eesmärk oli näidata, et kui arvutused teha määruses nr 63 toodud sõnastuse järgi, kus arvutusvalemites on massiks Q „hoitava lõhke-materjali mass kg“ ja määrus nr 18 sõnastus järgi, kus Q on „plahvatava aine mass kilogrammides taandatud TNT-le“, saadakse erinevad tulemused. Eelmiste märkuste alusel on selge, et ka määruse nr 63 arvutusvalemis tuleb kasutada massi TNT ekvivalen des, siis k väärtuste vähest erinevust ei oleks põhjust eraldi rõhutada – tegemist on ligikaudu samade kaugustega. Täiendame KSH aruande täienduse teks vastavalt. Arvutustulemuste kontroll: 100 000 kg k = 22,2 korral on m väärtus 1030,43 m (nii EXCEL kui teaduskalkulaator) ≈ 1031 m; k = 22 korral 1021,15 m ≈ 1022 m.
87-88 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on toodud lõhkeainetehases käideldavate kemikaalide ohuklassifikatsioon, kusjuures tumedas kirjas on näidatud ohulaused, mida võetakse arvesse e evõ e ohtlikkuse kategooria määramisel.
Juhime tähelepanu asjaolule, et MTM 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning e evõ e ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 2 lõigete 8 kuni 10 kohaselt tuleb suhtarvu määramisel arvestada määruse lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale määruse lisa tabelis 1 toodud ohukategooriatesse kuuluvate ohtlike kemikaalidega. Seega tuleb lisa tabelis 2 nimetatud ohtlikule ainele määratud alammäärasid ja
Tänud täpsustamast ja selgitamast. Siinkohal tuleb nen da, et Tabeli 13 pealkirja sõnastuses olev viide e evõ e ohtlikkuse kategooria määramisele võib tekitada arusaama, et tabeli eesmärk on anda hinnang, kas käi ses on alammäära ja künniskogused ületatud, sh arvestades määruses nr 10 viidatud suhtarvude liitmise valemeid. KSH põhiaruandes nii oligi, kuna arvestades kaitsetööstuspargi alale tulla võivaid erinevaid e evõ eid, ei olnud nende käi ste ohtlikkuse tase teada. Antud juhul tuleb konkreetsele alale ainult üks käi s ja tulenevalt
künniskoguseid kasutada käi se ohtlikkuse kategooria määramisel tervise- , füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriates, kui ohtlikule ainele on omistatud ohulause, mis on ära nimetatud tabelis 1. Näiteks: Ammooniumnitraat (AN) on ära nimetatud tabeli 2 ridadel 1 kuni 4. Eeldades, et lõhkeaine tootmiseks kasutatakse tehnilist AN-i (TGAN - technical grade ammonium nitrate), siis sellele kehtestatud alammäär ja künniskogused on leitavad realt 3. AN-le on omistatud ohulaused H272 ning H319. Ohulause H272 on ära toodud tabelis 1 füüsikalise ohukategooria P8 osas, mis tähendab seda, et käi se ohtlikkuse kategooria arvutamisel tuleb tabeli 2 real 3 esitatud alammäära ja künniskoguseid kasutada ainult füüsikalise ohu kategoorias, kuna ohulause H319 osas ei ole tabelis 1 käi se ohtlikkuse kategooria määramiseks alammäära ja künniskoguseid kehtestatud. Lisaks juhime tähelepanu, et kõiki asjakohaseid ohulauseid ei ole tabelis 13 tumedas kirjas esitatud, mis peaksid olema käi se ohtlikkuse kategooria määramisel arvesse võetud. Samas tuleb arvesse võ a ka asjaolu, et kui ohtlik kemikaal võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse see madalaimat alammäära ja künniskogust nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse (määrus nr 10 § 2 lg 6). Käi se ohtlikkuse kategooria määramisel tuleb arvesse võ a ohtliku kemikaali maksimaalset
määruse nr 10 § 3 lg 1 on selge, et nii Piirsalu käi s kui Aidu käi s on A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõ ed (KSH aruande täienduse ptk-des 2.3.4.2.1 ja 2.3.4.2.2 on ka vastavad selgitused antud) ja § 3 lg 2 (ja ka järgnevaid) suhtarvude liitmise valemeid koos juurdekuuluvate selgitustega ei ole põhjust rakendada (ega ka aruandes ära tuua). KSH aruandes täienduses on eesmärk näidata erinevate ainete ohuklassifikatsiooni ja eraldi ei ole põhjust kaasamist ohtlikkuse kategooria määramisse rõhutada. Seetõ u on tabeli 13 pealkirja korrigeeritud, samu ei rõhutata teatud ohuklassifikatsioone.
võimalikku kogust, mis käi ses on või võib olla olemas. Kui käi ses on ohtlikku kemikaali kuni 2% asjakohasest alammäärast või künniskogusest, ei võeta seda kogust olemasoleva summaarse koguse arvutamisel arvesse juhul, kui aine asukoht käi ses ei saa põhjustada õnnetust (määrus nr 10 § 2 lg 4).
87 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on esitatud Piirsalu kompleksis eeldatavalt käideldavad kemikaalid ja nende ohuklassifikatsioonid.
Palume lisada tabelisse ka kemikaalide CAS (Chemical Abstracts Service) ja EC (European Community) numbrid, et tagada esitatud andmest ühene arusaamine.
Arvestades, et CAS numbrid ja EC numbrid iseloomustavad aineid, mi e kemikaale (mis on ained ja segud), samu võivad osade ainete iden fitseerimine ja ka ohtlikkus sõltuda konkreetsest tarnijast (nt parafiinvaha puhul) ja osade ainete nimetusi-iden fikaatoreid ei ole lähtuvalt potentsiaalsete tarnijate ärisaladusena käsitlemise nõudest võimalik avalikus dokumendis esitada (kuid mõjude hindaja on sõlminud konfidentsiaalsuslepingu ja talle on konkreetsed ained ja nende klassifikatsioon teada), siis ei ole tabeliga 13 eesmärgiks võetud anda ülevaadet, mille detailsus oleks ainete iden fitseerimisel ja ka riskide hindamisel samaväärne KemS § 22 lg 2 p 3 nimetatud dokumen dega. KSH aruande täienduse ptk-is 2.3.4 on antud selgitus „Kirjeldatud detailid käesolevas peatükis on eelduslikud, et anda mõjude illustra ivne hinnang. Samas ei tohi kõiki käesolevas peatükis kirjeldatud detaile lugeda kuidagi piiravaks või lõplikuks – need võivad järgmistes etappides täpsustuda.“ Eeltoodust lähtuvalt ei anna CAS ja EC numbrite lisamine aruandele lisaväärtust, tekkivad lüngad pigem võivad tekitada küsimusi. Seetõ u aruannet ei täiendata.
92 2.3.4.3.1 Piirsalu ala. Füüsikalised ohud
Kirjutatud on, et atsetooni mahu BLEVE toimumisel tekiks 143 m raadiusega tulekera. Tulekera lühiajalised soojuskiirguse ohualad oleksid: • ehi stele ohtlik ala (37 kW/m2) 113 m; • inimestele ohtlik Re ala (25 kW/m2) 148 m; • ohuala piir ehk Ro ala (8 kW/m2) 282 m.
Kuna ei ole teada, milliste atsetooni koguste põhjal on ohualade arvutused teostatud, siis ei ole TTJA-l võimalik kontrollida nende arvutuste õigsust. Samas saab TTJA oma ohualade arvutamise kogemuste põhjal väita, et BLEVE toimumisel tekkiva tulekera raadius ei ole suurem, kui on ehi stele arvutav ohtlik ala. Isegi tulekera diameetri väärtus (2 x raadius) jääb reeglina väiksemaks ehi ste ohtliku ala raadiuse väärtusest. Palume teostatud ohualade ja tulekera raadiuse arvutused üle kontrollida ning asjakohaselt parandada.
Atsetooni BLEVE arvutused on tehtud ALOHA tarkvaraga, mis annab tulemuseks läbimõõdu. Antud juhul on teks sa unud eksitus ja viidatud on raadiusele. Samas viitate, et ka läbimõõt on teie kogemuse järgi väiksem kui ehi sele ohtliku ala raadius. ALOHA võimaldab määrata BLEVE- sse kaasatava aine kogust, mis võib olla vahemikus 0-100%. Kasuta eeldatavat halvimat olukorda iseloomustavat kogust (100% ehk 30 tonni) ja sellest tulenevalt saadi ka suur läbimõõt. Samas oli eesmärgiks hinnata, kas BLEVE tagajärjed võivad ulatuda tundlikele aladele. 50% atsetooni kaasamine ei muuda tulekera läbimõõtu. 10% atsetooni puhul on tulekera läbimõõt 84 m, põlemise kestus 7 sekundit. Selleks, et tulekera läbimõõt oleks väiksem kui ehi stele ohtliku soojuskiirguse ala raadius, peaks kaasatud olema ligikaudu 5% kogusest: sel juhul on tulekera läbimõõt 66 m ja ehi stele ohtliku alal raadius 72 m. Antud näite puhul lisatakse teks mahu s olev atsetooni prognooskogus (see on sama, mis eelnevates terviseohtlikkuse arvutustes – 30 tonni) ja ka näide arvutusest, kui tulekerasse on kaasatud 10% (3 tonni) mahu s olevat atsetooni. Tulekera raadius on parandatud läbimõõduks.
93 2.3.4.4 Piirsalu ala ÜRO number UN 0222 kohaldub 1.1D klassifikatsioonil ainult juhul, kui AN sisaldab kokku üle 0,2% põlevat või orgaanilist ainet süsinikusisalduse järgi. ÜRO kood UN 1942 kohaldub ammooniumnitraadile, mis sisaldab kokku <= 0,2 põlevat või orgaanilist ainet süsinikusisalduse järgi.
UN 0222 osas on õigem öelda, et selle koodi alla kuulub ammooniumnitraat, mis sisaldab 0,2% põlevaineid, kaasa arvatud mistahes orgaanilised ained, mis on arvutatud süsiniku järgi, arvestamata muid lisandeid. UN 1942 osas on õigem öelda, et selle koodi alla kuulub ammooniumnitraat, mis sisaldab mi e üle 0,2% põlevaid aineid, kaasa arvatud igasugused orgaanilised ained nagu
Tänud selgitamast. Ptk 2.3.4.4 teks on vastavalt korrigeeritud.
süsinik ja väljaarvatud igasugused muud lisatud ained.