Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 02/06/2023

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

31/05/23

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1258853.6 HU

Eelotsuse asi C-247/23

Deldits 1

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Fővárosi Törvényszék - Ungari)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on

vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada

eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul

alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

-2-

Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“.

Maria Krausenböck

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 02/06/2023

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-247/23 - 1

Kohtuasi C-247/23 (Deldits)1

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

18. aprill 2023

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus, Ungari)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

29. märts 2023

Kaebaja:

VP

Vastustaja:

Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság (riikliku välismaalaste

politsei peadirektoraat)

Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus, Ungari)

[...]

Kaebaja: VP ([…] Budapest (Ungari) […])

[…]

Vastustaja: Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság (riikliku

välismaalaste politsei peadirektoraat) ([…] Budapest (Ungari) […])

[…]

1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 29.3.2023 – KOHTUASI C-247/23

2

Anonüümseks muudetud versioon

Kohtuasja ese: halduskaebus, mis käsitleb varjupaigaregistri

pidamist.

KOHTUMÄÄRUS

Eelotsusetaotluse esitanud kohus algatab Euroopa Liidu Kohtus

eelotsusemenetluse, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli

2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) artikli 16

tõlgendamist.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab Euroopa Liidu Kohtule järgmised

eelotsuse küsimused:

1. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et

riigisisese õiguse alusel registrite pidamise eest vastutav asutus on

kohustatud seoses andmesubjekti õiguste kasutamisega parandama asutuse

registreeritud isikuandmeid selle isiku soo kohta, kui need andmed on pärast

registrisse kandmist muutunud ega vasta seetõttu isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud õigsuse põhimõttele?

2. Kas juhul, kui vastus esimesele eelotsuse küsimusele on jaatav, tuleb

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 16 tõlgendada nii, et isik, kes taotleb

oma sugu puudutavate andmete parandamist, peab esitama tõendid oma

parandamistaotluse põhjendamiseks?

3. Kas juhul, kui vastus teisele eelotsuse küsimusele on jaatav, tuleb

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 16 tõlgendada nii, et taotleja on

kohustatud tõendama, et tema sugu on kirurgiliselt muudetud?

[…] [Riigisiseseid menetlusnorme puudutavad kaalutlused]

Põhjendus

1 Varjupaigaregistri pidamist käsitlevat kohtuasja lahendav halduskohus palub

Euroopa Liidu Kohtul (edaspidi „Euroopa Kohus“) ELTL artikli 267 alusel

tõlgendada liidu õigusnorme, mis on vajalikud põhikohtuasja vaidluse

lahendamiseks.

Kohtuvaidluse ese ja asjassepuutuvad faktid

2 Kaebaja on Iraani kodanik, keda tunnustati Ungaris 2014. aastal pagulasena.

Selles menetluses väitis ta, et tema põgenemise põhjus on, et ta on transseksuaalne

isik, ning tema esitatud psühhiaatria- ja günekoloogiaspetsialistide tõendid

toetasid naisena sündinud kaebaja transseksuaalset identiteeti. Pärast pagulasena

tunnustamist kanti taotleja varjupaigaregistrisse naissoost isikuna.

DELDITS

3

Anonüümseks muudetud versioon

3 Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu sellele, et varjupaigaregistrit

kasutatakse pagulaseks tunnistatud füüsiliste isikute isikuandmete (sealhulgas

nende sugu) salvestamiseks ja et pädev varjupaigaasutus töötleb neid andmeid

kuni 25 aastat pärast selle pagulasseisundi võimalikku lõppemist.

4 Kaebaja esitas 2022. aastal vastustajale taotluse, tuginedes isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklile 16, ja palus parandada varjupaigaregistris märgitud soo

meheks ning muuta tema eesnime. Menetluse käigus esitas ta juba varem esitatud

eriarstide tõendid. Vastustaja jättis taotluse 11. oktoobri 2022. aasta otsusega […]

rahuldamata. Selle otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja tõendanud, et

tema sugu oli kirurgiliselt muudetud, ning esitatud dokumendid kinnitasid üksnes

transseksuaalsust, kuid mitte seda, et sugu oleks muudetud.

5 Kaebaja palub oma halduskaebuses eelotsusetaotluse esitanud kohtul nimetatud

otsus tühistada. Ta väidab, et olemuslikult tähendab transseksuaalsus soo

muutumist ja esitatud meditsiinilised dokumendid kinnitavad, et toimunud on soo

ümbermääratlemine. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale,

eeskätt kohtuotsustele, mis tehti kohtuasjas A. P., Garçon ja Nicot versus

Prantsusmaa (kaebused nr 79885/12, 52471/13 ja 52596/13) ning kohtuasjas S. V.

versus Itaalia (kaebus nr 55216/08), ja väidab, et soo muutmine ei pea toimuma

kirurgiliselt. Ta rõhutab, et ta identifitseerib end mehena; et meditsiiniliste

aruannete kohaselt on tema välimus mehelik ja et nendes aruannetes on tema

diagnoosiks pandud haiguste rahvusvahelise klassifikatsiooni kood F64.0, mis

vastab transseksuaalsusele.

6 Vastustaja palub halduskaebus rahuldamata jätta ning tema hinnangul ei ole

kaebaja esitanud mingeid autentseid dokumente või meditsiinilisi dokumente, mis

kinnitaksid soo muutmist.

Eelotsusetaotluse põhjendused ja poolte väited

7 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et otsuse tegemiseks on vaja tõlgendada

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 16.

8 Kaebaja arvates tuleb talle anda võimalus andmete „parandamiseks“. Menetluse

raames ei ole asjakohane nõuda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 16 alusel

taotluse esitajatelt ülemääraste tõendite esitamist, eelkõige tõendamist, et on

teostatud meditsiiniline protseduur soo muutmise eesmärgil. Selline nõue oleks

vastuolus EIK kohtupraktikaga ja rikuks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 1

(õigus inimväärikusele), artiklit 3 (õigus isikupuutumatusele) ja artiklit 7 (õigus

era- ja perekonnaelu austamisele) ega järgiks ka harta artikli 52 lõikes 3

tunnustatud põhiõiguste kaitse valdkonnas võrdväärsuse põhimõtet. Kaebaja

rõhutab, et mitu liikmesriiki (Rootsi, Taani, Malta, Iirimaa, Belgia, Kreeka ja

Portugal) tuginevad soo õiguslikul tunnustamisel transseksuaalse isiku avaldusele.

EELOTSUSETAOTLUS 29.3.2023 – KOHTUASI C-247/23

4

Anonüümseks muudetud versioon

9 Vastustaja arvates ei ole kaebaja esitanud puuduse kõrvaldamise taotlust

nõuetekohaselt, kuna ta ei ole esitanud ühtegi autentset dokumenti ega

meditsiinilist dokumenti, mis tõendaks soo muutumist.

Asjaomased õigusnormid

10 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 16:

„Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja parandaks põhjendamatu

viivituseta teda puudutavad ebaõiged isikuandmed. Võttes arvesse andmete

töötlemise eesmärke, on andmesubjektil õigus nõuda mittetäielike isikuandmete

täiendamist, sealhulgas täiendava õiendi esitamise teel.“

11 2007. aasta LXXX seaduse varjupaigaõiguse kohta (a menedékjogról szóló

2007. évi LXXX. törvény) (edaspidi „varjupaigaõigust käsitlev seadus“) § 81:

„Pädev varjupaigaasutus töötleb vastavas registris pagulaste, täiendava kaitse

saajate, vastuvõetute (befogadott) ja ajutise kaitse saajate (menedékes), samuti

rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute ja Dublini menetluse alla kuuluvate isikute

(edaspidi ühiselt „käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluvad isikud“)

isikuandmeid, andmeid, mis käsitlevad nende riigis viibimist ning abi ja toetusi,

millele neil on õigus, ning nende andmete hilisemaid muudatusi, selleks et:

a) kontrollida, kas neil on pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja

või vastuvõetu seisund, ja tagada, et neil on õigus kasutada sellest seisundist

tulenevaid õigusi;

b) kontrollida, kas neil on õigus saada abi ja toetusi vastavalt sellele nagu

määratletud käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides;

c) tuvastada nende isikut;

d) vältida mitmekordseid menetlusi, ja

e) tuvastada, kas taotlus on esitatud mitu korda.“

12 Varjupaigaõigust käsitleva seaduse § 82 punkt f:

„Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse füüsiliste isikute isikuandmetena

järgmisi käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluvate isikute andmeid:

[…]

f) sugu;“.

13 Varjupaigaõigust käsitleva seaduse § 83 lõike 1 punkt a:

DELDITS

5

Anonüümseks muudetud versioon

„Varjupaigaregister sisaldab käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluvate

isikute kohta järgmisi andmeid:

a) füüsiliste isikute isikuandmed;“.

14 Varjupaigaõigust käsitleva seaduse § 83/A lõige 5:

„Pädev varjupaigaasutus on kohustatud omal algatusel kustutama õigusnormidega

vastuolus olevad kanded, parandama ebaõiged kanded ja lisama väljajäänud

kanded tema poolt peetavas ametlikus registris.“

Eelotsuse küsimuste esitamise aluseks olevate põhjuste lühikokkuvõte

15 Eeltoodut arvestades on vaja algatada eelotsusemenetlus, et selgitada välja täpsed

tingimused, mille alusel tunnustatakse andmesubjekti õigust andmete

parandamisele vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 16 seoses tema

soo kohta registreeritud andmetega.

16 Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused on asjakohased, sest kuigi

kohaldatavad Ungari õigusnormid, nimelt varjupaigaõigust käsitlev seadus,

sisaldavad üldiselt sätteid registreeritud andmete muutmise ja vigaste kannete

parandamise kohta, ei reguleeri need õigusnormid ei menetlust ega nõudeid seoses

käesolevas kohtuasjas kõne all oleva soo ja sellest tuleneva nime muutusega.

Alkotmánybíróság (Ungari konstitutsioonikohus) tunnistas oma 27. juuni

2018. aasta otsuses 6/2018 põhiseadusega vastuolus oleva olukorra olemasolu

tegevusetuse tõttu, mis rikub Ungari põhiseaduse (Magyarország Alaptörvénye)

artiklit II (inimväärikuse puutumatus) ja artikli XV lõiget 2 (diskrimineerimise

keeld), ja mis tuleneb asjaolust, et seadusandja ei ole reguleerinud nende isikute

soo ja nime muutmise korda, kellel ei ole Ungari kodakondsust ja kes elavad

seaduslikult [Ungaris], samas kui Ungari kodanikele on see võimalus antud.

Alkotmánybíróság (Ungari konstitutsioonikohus) kutsus Ungari parlamenti täitma

oma seadusandlikku funktsiooni hiljemalt 31. detsembriks 2018. Sarnaselt leidis

EIK 16. juuli 2020. aasta otsuses kohtuasjas Rana versus Ungari (kaebus

nr 40888/17), et on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 8, kuna

Ungari ei andnud pagulasseisundi saanud isikule võimalust osaleda seksuaalse

kuuluvuse seadusliku tunnustamise menetluses. Vaatamata nimetatud

kohtuotsustele ei sisalda Ungari õigus ikka veel vajalikke sätteid menetluse

läbiviimiseks.

17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib samuti tähelepanu sellele, et pärast eespool

viidatud Alkotmánybírósági (Ungari konstitutsioonikohus) kohtuotsust ei ole ka

Ungari kodanikele enam tagatud võimalus oma soo muutmise seaduslikuks

tunnustamiseks ja seega ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohus täita õiguslünka,

kohaldades analoogia alusel Ungari kodanikke puudutavaid sätteid. Ka kaebaja ise

juhtis tähelepanu Ungari õigusnormide puudumisele ja tugines seetõttu oma

halduskaebuses otse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 16.

EELOTSUSETAOTLUS 29.3.2023 – KOHTUASI C-247/23

6

Anonüümseks muudetud versioon

18 Eelnevatest kaalutlustest lähtudes on põhikohtuasja vaidluse lahendamiseks vaja

kindlaks teha, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 16 kui Euroopa Liidu

õiguse vahetult kohaldatava normi alusel võib vastustajalt nõuda, et ta parandaks

oma registris olevad sugu käsitlevad andmed, ja kui see on nii, siis milliste

tõendite esitamist võib parandamist taotlevalt isikult nõuda.

19 […]

[…] [Riigisiseseid menetlusnorme puudutavad kaalutlused]

Budapest, 29. märts 2023.

20 […]

[…] [Allkirjad]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 06.06.2023 16:29

Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]>

Teema: C-247/23

Adressaadid: [email protected], [email protected]

Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/219

Kohtuasja number: C-247/23

Vastuse kuupäev: 16.06.2023

Staadium: Uus menetlus

Märksõnad: andmete parandamine; isikuandmete kaitse; kolmanda riigi

kodanik; registrikanne; sugu vahetanud isik; tõendamiskohustus

Õiguslikud vormid: määrus (EL) nr 2016/679

Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil

https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7097

Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie

vastutusalasse.

Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun

viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema.

Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha

esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta).

EL õiguse büroo

Välisministeerium