Regionaalministri 22. novembri 2023. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ muutmine

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Regionaalministri 22. novembri 2023. a määruse nr 82

„Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega

kohanemise investeeringutoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Regionaalministri 22. novembri 2023. a määruses nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade

kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ühele erametsavaldajale kuuluval metsamaal hooldusraie tegemiseks võib taotlusvoorus

esitada ühe taotluse, mille esitab kas erametsavaldaja ise või metsaühistu.“;

2) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „hooldusraie ja“;

3) paragrahvi 14 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hooldusraie korral on metsaühistule endale ja igale tema liikmele, kelle kohta metsaühistu

toetust taotleb, kuuluval metsamaal hooldusraie tegemine eraldi toetatav tegevus ning KIK

hindab igat tegevust eraldi. KIK moodustab hindamistulemuste alusel nii metsaühistu kui ka

erametsavaldaja esitatud taotluste puhul toetatavate tegevuste kaupa paremusjärjestuse, milles

loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud tegevus.

(4) Hooldusraie korral eelistatakse võrdsete hindepunktide summa puhul seda toetatavat

tegevust, mille puhul hooldusraiet tehakse füüsilisele isikule kuuluval metsamaal, seejärel

tegevust, mille kohta on taotlus esitatud ajaliselt varem.“;

4) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hooldusraie korral rahuldab KIK nõuetekohased taotlused hindamistulemuste alusel

paremusjärjestusse seatud parimate toetatavate tegevuste osas toetuseks ettenähtud vahendite

piires Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2

ja lõike 6 alusel.“;

5) paragrahvi 161 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma hinnapakkumuste esitamiseks täiendavat

tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste

EELNÕU

25.05.2026

2

esitamise tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

6) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Lisa 1 Hooldusraie hindamise kriteeriumid

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/375

Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri

22. novembri 2023. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega

kohanemise investeeringutoetus“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal-ja põllumajandusminister

Lisad: 1. EN_2026_mets_muutmine.pdf

2. SK_2026_mets_muutmine.pdf

3. Lisa_1_hooldusraie_hindamiskriteeriumid.pdf

Kristine Hindriks [email protected] 5696 1039

Regionaalministri 22. novembri 2023. a määrus nr 82

„Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega

kohanemise investeeringutoetus“

Lisa 1

(regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas)

määruse nr XX sõnastuses)

HOOLDUSRAIE HINDAMISE KRITEERIUMID

Hindamiskriteerium Hindepunkt

Selle erametsavaldajale või metsaühistule või metsaühistu sellele

liikmele, kelle metsamaa kohta metsaühistu toetust taotleb, kuuluva

hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala, mille kohta toetust

taotletakse

Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on kuni 1,99 hektarit 16

Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 2,00–3,99 hektarit 12

Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 4,00–5,99 hektarit 8

Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 6,00–7,99 hektarit 4

Hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala on 8,00 hektarit või sellest

suurem 0

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 22. novembri 2023. a

määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise

investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu juurde.

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri 22. novembri 2023. a määruse

nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“

muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Regionaalministri 22. novembri 2023 määruses nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade

kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus) muudetakse hooldusraie

tegevuse paremusjärjestusse seadmise aluseid. Muudatuse järgselt käsitletakse metsaühistu

liikmetest erametsavaldajaid iseseisvalt - hindepunktide saamisel konkureerivad nad

hindepunktidele oma taotletud metsamaa pindala alusel ja mitte enam metsaühistu ja selle

liikmete taotletud keskmise pindala alusel. Eelpool toodud muudatusega seoses muudetakse ka

määruse lisa 1 ning hindepunktide aluseks olevaid metsamaa suuruse vahemikke. Selle

muudatuse eesmärk on tagada toetatavate tegevuste selgem diferentseerimine ning vältida

olukorda, kus ebaproportsionaalselt suur hulk toetavaid tegevusi koondub ühte ja samasse

hindamise vahemikku.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika peaspetsialist Kristine Hindriks (5696 1039,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Palginõmm (5678 2596,

[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse paragrahvi 11 lõikega 4, mille kohaselt ühele

erametsavaldajale kuuluval metsamaal hooldusraie tegemiseks võib taotlusvoorus esitada ühe

taotluse, mille esitab kas erametsavaldaja ise või metsaühistu. Muudatuse eesmärk on seotud

hindepunktide andmisel tehtava täpsustamisega, mille kohaselt antakse edaspidi hooldusraie eest

hindepunkte iga isiku kogu metsamaa kohta, millel hooldusraiet tehakse, eelistades väiksema

metsamaa omanikke. Mitme taotluse esitamise keeluga välditakse olukordi, kus erametsavaldaja

taotleb toetust näiteks nii eraisikuna kui ka metsaühistu kaudu ning saab seeläbi eelisseisundi

nende taotlejate ees, kes metsaühistusse ei kuulu. Kuna hindamiskriteeriumiks on taotluses

hõlmatud hooldusraiega hõlmatud erametsamaa pindala ja rohkem hindepunkte antakse väiksema

erametsamaal hõlmatud hooldusraiega hõlmatud pindala kohta, siis eelise saab see taotleja, kes

taotleb toetust ühele erametsamaale ühe taotluse raames ja teisele erametsamaale teise taotluse

raames. Muudatuse järgselt hinnatakse sama erametsavaldaja taotletud hooldusraiega metsamaad

tervikuna, kuna sama taotleja taotleb üks kord. Muudatus aitab tagada toetuse andmise tingimuste

ühetaolise kohaldamise ning taotlejate võrdse kohtlemise. Isiku õigused ei saa sellest riivatud,

kuna tal on võimalik valida, kas ta esitab kogu oma metsamaa kohta taotluse ise või teeb seda

metsaühistu kaudu, kui ta on ühitu liige. Metsaühistute tegevus ei ole piiratud kindlaks määratud

piirkonnaga, ning metsaühistu kaudu saab toetust taotleda kogu Eesti territooriumil asuvate

metsamaade kohta.

KAVAND

26.05.2026

2

Eelnõu punktidega 2 ja 3 muudetakse paragrahvi 14 lõikeid 2, 3 ja 4, mis käsitlevad hindamist

hooldusraie korral, kus taotletud hooldusraiega hõlmatud metsamaad loetakse eraldi toetatavaks

tegevuseks ning täiendavate kriteeriumide kohaldamist, kui erametsavaldajad saavad võrdse arvu

punkte.

Kehtiva määruse järgi, kui taotleja on metsaühistu, loetakse hooldusraiega hõlmatud metsamaa

pindala suuruseks metsaühistule ja tema liikmetele, kelle metsamaa kohta metsaühistu toetust

taotleb, kuuluva hooldusraiega hõlmatud metsamaa keskmine pindala. See leitakse järgmiselt:

hooldusraiega hõlmatud metsamaade pindalad liidetakse ning saadud summa jagatakse

metsaühistu nende liikmete arvuga, kelle metsamaa kohta metsaühistu hooldusraieks toetust

taotleb. Selline hindamise viis, kus metsaühistu saab hindepunkti liikmete keskmise pindala järgi,

jätab metsaühistu enda ja tema liikmed ebavõrdsesse olukorda - võrreldes erametsavaldajatega,

ei saa keskmise taotletud pindala tõttu hindepunkte need erametsavaldajad, kelle nimel taotluse

esitanud metsaühistus arvutatud keskmine erametsamaa pindala on suurem erametsavaldaja enda

erametsamaa pindalast.

Muudatuse tulemusel käsitatakse metsaühistu enda ja iga tema liikme maal tehtavat hooldusraiet

eraldi toetatava tegevusena ja iga tegevust hinnatakse eraldi. Nii metsaühistu enda, metsaühistu

liikmeks oleva erametsavaldaja kui ka selle erametsavaldaja, kes esitas taotluse ise, hooldusraiega

hõlmatud metsapindala kohta antakse hindepunkte iga isiku kogu metsamaa kohta isiku eraldi ja

seatakse hindepunktide alusel ka paremusjärjestusse. Muudatuse eesmärk on tuua metsaühistu

kaudu metsaühistu liikmed ja metsaühistust eraldi taotlevad erametsavaldajad konkureerima

võrdsel alusel – vastavalt sellele, kui suurele alale erametsamaa valdaja hooldusraieks taotleb

toetust. Täpsed erametsmaa vahemikud hindepunktide andmiseks on sätestatud eelnõu lisas 1

„Hooldusraie hindamise kriteeriumid“, mida eelnõuga samuti uuendatakse nii, et hooldusraiega

hõlmatud metsamaa pindala vahemikud jagatakse väiksemate metsamaa väärtuste vahel, et toetus

jõuaks väiksema erametsa omanikuni. Sel viisil moodustub eristuv paremusjärjestus väiksema

väärtusega hindamisvahemikega, mis hoiab ära sellise olukorra tekkimist, kus enamik

erametsavaldajad saavad sama arvu hindepunkte.

§ 14 lõikega 2 muudetakse paragrahvi 14 lõike 2 sõnastust, et määruse alusel antavate toetatavate

tegevuste hindamine oleks selgem ja hindamiskriteeriumitega kooskõlas.

§ 14 lõikega 3 sätestatakse, et hooldusraie korral on metsaühistu ja iga tema liikme metsamaal

tehtav hooldusraie eraldi toetatav tegevus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK)

hindab igat tegevust eraldi ehk teisisõnu käsitletakse hooldusraie korral metsaühistu iga liikme

või metsaühistu enda omandis või kasutusvalduses olevat metsamaad kui eraldi tegevust.

§ 14 lõike 4 kohaselt eelistatakse hooldusraie korral võrdsete hindepunktide summa puhul esmalt

seda toetatavat tegevust, kus hooldusraiet tehakse füüsilisele isikule kuuluval metsamaal,

olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise isikuga, kes taotleb toetust ise või läbi metsaühistu.

Kui ka siis on võrdne arv punkte, siis eelistatakse tegevust, mille kohta on taotlus esitatud ajaliselt

varem. Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla eelmises lõikes sätestatud muudatusega

hooldusraie puhul mitte hinnata taotlusi, vaid toetatavaid tegevusi ehk taotletud metsamaad

erametsavaldaja lõikes olenemata sellest, kas erametsavaldaja taotleb toetust ise või metsaühistu

koosseisus.

Kehtiva määruse sõnastuse puhul eelistatakse füüsilisest isikust taotlejaid, kes tulevad taotlema

eraldi. See olukord ei ole vähendatud eelarve puhul õiglane, kuna ka metsaühistute liikmed, kes

tulevad taotlema ühistu koosseisus, võivad olla füüsilisest isikust erametsavaldajad ja neid on

KIK-i poolt koostatud statistika järgi umbes 80% metsaühistu liikmetest. Muudatuse järgselt

võetakse hindamisel arvesse ka neid füüsilisi isikuid, kes taotlevad toetust metsaühistu

koosseisus.

3

Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 15 (taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmine)

lõiget 3. Muudatuse eesmärk on hooldusraie puhul määrata toetus nende metsamaade

hooldusraieks toetust taotlenud erametsavaldajatele, kelle metsamaa on saanud rohkem

hindepunkte. Ehk teisisõnu kui metsaühistu taotleb toetust enda ja oma liikmete valduses olevale

metsamaale, siis saab KIK määrata toetuse nendele metsamaade valdajatele, kes on saanud

parema positsiooni paremusjärjestuses. Need aga, kes on saanud vähem hindepunkte ja kellele

toetusvahendeid ei jätku, nendele toetust ei määrata. Kehtivas määruses hinnati metsaühistute

poolt esitatud taotluste korral taotlust tervikuna läbi hooldusraiega hõlmatud metsamaa keskmise

pindala metsaühistu ja selle liikmete kohta. Mis tähendab seda, et kui metsaühistu koosseisus

taotleja oleks saanud toetust oma taotletud pindala järgi, siis jääks ta toetusest ilma, kuna

metsaühistu puhul võetakse arvesse kõikide metsaühistu liikmete, kes taotlesid, keskmine

erametsamaa suurus, mis reeglina on kõrgem.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse paragrahvi 161 lõike 2 punkti 6 sõnastust, mille kohaselt

on edaspidi ostumenetluse oluliste tingimuste muutmine paindlikum. Kehtiva määruse kohaselt

ei ole ostumenetluse käigus selle oluliste tingimuste muutmine lubatud, mis tähendab seda, et

muuta ei või tellitava töö, teenuse või soetatava vara kirjeldust ja tehnilisi andmeid, samuti

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks määratud pakkumuste hindamise

kriteeriume ning pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kui aga tegemist on ilmselge ebatäpsuse

kõrvaldamisega, mis sisuliselt nimetatud tingimusi ei muuda, on sellise paranduse tegemine

lubatud, sest seda ei käsitleta kui viidatud tingimuste muutmisena. Muudatuse tulemusena

võimaldatakse edaspidi ostumenetluse olulisi tingimusi muuta, kuid üksnes juhul, kui antakse

hinnapakkumuste esitamiseks täiendav tähtaeg, mis ei ole lühem kui vähemalt pool esialgsest

hinnapakkumuste esitamise tähtajast.

Eelnõu punktiga 6 kehtestatakse määruse lisa 1 „Hooldusraie hindamise kriteeriumid“ uues

sõnastuses. Muudatuse eesmärk on jagada hooldusraiega hõlmatud metsamaa pindala

väiksemateks erametsamaa vahemikeks, et moodustuks eristuv paremusjärjestus ning eelistuse

saavad isikud, kes teevad hooldusraiet väiksemal alal. Seeläbi jõuab toetus väiksemate

metsaomanikeni, kellel reeglina on majandada ka väiksem erametsamaa.

KIK analüüsis 2025. a taotlusvoorus esitatud taotlusi. 2025. a taotlusvooru andmetel, eeldusel, et

toetuse eelarve jääb 500 000 euro suuruseks, langevad kõik taotlused vahemikku 0-5 ha ja kõik

taotlejad saaksid ühepalju hindepunkte. Programmperioodi (2023–2027) lõpuni on jäänud kaks

aastat, kuhu mahub kaks taotlusvooru kogueelarvega 1 300 000 eurot. Andmeanalüüsist nähtus,

et 2025. a taotlusvooru põhjal taotleb mediaantaotleja toetust 2,9 ha erametsamaale ja keskmine

taotletud pindala on 4,2 ha. Seetõttu lähtutakse hooldusraie puhul hindamiskriteeriumite

väljatöötamisel põhimõttest, et toetust saavad erametsaomanikud, kes on taotlema tulnud

väiksemale erametsamaale ning hindamiskriteeriumide vahemikud on sellised, kus taotlused saab

panna paremusjärjestusse, ilma et enamik langeksid ühe ja sama hindamiskriteeriumi vahemikku.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr

1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud

määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

4

2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning

tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183,

08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise

põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–

34);

3) komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81).

Eelnõus nimetatud ELi õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Kuni 10-aastaste puistude hooldusraieks ette nähtud rahastus on oluliselt vähenenud ja seetõttu

on vaja lahendada selle tegevuse hindamise aluseid. Kavandatavatest alternatiividest on

programmperioodi lõpuaastateks variant, kus loobutakse metsaühistu puhul taotletud

hooldusraiega keskmise metsamaa pindalast ning luuakse võimalused metsaühistu ja metsaühistu

liikmete konkureerimiseks tegeliku hooldust vajava metsamaa alusel, kõige lihtsam ja kooskõlas

taotluste hindamiskriteeriumide loogikaga jõuda eelkõige väiksemate metsavaldajateni, kelle maa

on väiksem. Sekkumise rakendajale ei too muudatus kaasa olulist töökoormuse tõusu.

Muudatusega koheldakse metsaühistu liikmeid ja eraldi taotlema tulnud isikuid võrdselt, kuna

taotlusi hinnatakse samas paremusjärjestuses ja loobutakse metsaühistu puhul keskmise taotletud

hooldusraiega metsamaa pindalast. Sel viisil toetab muudatus eesmärki suurendada nii iseseisvalt

kui metsaühistu liikmena taotlenud väiksemate metsaomanike ligipääsu toetusele, kelle valduses

olev metsamaa on valdavalt ka väiksem.

Teise muudatusega eelistatakse hindamisel võrdsete hindepunktide puhul füüsilisi isikuid,

sõltumata sellest, kas see füüsiline isik esitas taotluse eraldi või liitus mõne metsaühistu

taotlusega.

Kokkuvõttes parandab muudatus väikest metsamaad omavate erametsaomanike ligipääsu

toetusele ja toetuse saamine ei sõltu sellest, kas nad esitasid taotluse ise või on metsaühistu

liikmed, kelle maal tehakse hooldusraiet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse andmiseks KIK-ile, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooniametile, MTÜ-le Eesti Erametsaliit ning informatsiooniks seirekomisjonile.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Kantsler

Triin Kõrgmaa