Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmine

1

EELNÕU

03.06.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) tervisepiiranguga inimene – pikaajalise haiguslehe alusel töötaja või inimene, kellel on

tervisest tulenev takistus;“;

3) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 1, lõike 6 punkt 6 ja lõike 8 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 lõike 9 punktid 1‒3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 7 lõiget 9 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamist.“;

6) paragrahvi 7 lõike 10 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2, § 10 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3 ning § 45

pealkirjas ja lõigetes 1, 4 ja 5 asendatakse tekstiosa „sõidu- ja majutustoetus“ tekstiosaga

„sõidutoetus“ vastavas käändes;

8) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3, lõike 2 punkt 7, lõike 4 punkt 1, lõike 8 punkt 1, lõike 81

punkt 1 ja lõike 14 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Töötajale ja muule isikule ei osutata töövahenduse proovitööd.“;

10) paragrahvi 9 lõike 4 punktid 2‒4, lõike 8 punktid 3‒5, lõike 81 punktid 3‒5 ja lõike 14

punktid 5‒8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 9 lõiget 4, lõiget 8 ja lõiget 81 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine.“;

2

12) paragrahvi 9 lõiget 14 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine;“;

13) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1 ja 4 ning lõike 2 punktid 2, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 1, 7 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 11 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine,

tööpraktika, nõustamisteenused, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine, ka

pärast töötuna arveloleku lõpetamist;

2) tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud

töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse

saamise ajal;“;

16) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja nõustamisteenused, ka pärast

töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist;“;

17) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „kogemusnõustamine,“;

18) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) individuaalsed lahendused, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine ja tööalane

rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.“;

19) paragrahvi 11 lõike 21 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 11 lõike 21 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) individuaalsed lahendused ja tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, ka pärast

haiguslehe lõpetamist.“;

21) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Lõigetes 1‒4 sätestatud tööturuteenuse saamise säilimise õigust võib kohaldada sõltumata

sellest, kas inimene vastab tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud

tingimustele.“;

22) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui töötukassa annab teenuse osutamiseks haldusakti, võib töötukassa seada järgmised

haldusakti kõrvaltingimused:

1) kohustused ja vastutus, mis tulenevad käesolevast määrusest ja teistest õigusaktidest;

2) kohustused ja vastutus, mis tulenevad seoses vähese tähtsusega abi, riigiabi ning ESF+

vahendite kasutamisega seoses.“;

23) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) töövahenduse proovitöö;“;

24) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4 ja 8 ning § 14 lõike 2 punktid 6 ja 10 tunnistatakse

kehtetuks;

25) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

3

„(3) Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku inimese

osalemise proovitööl. Proovitööl tutvub inimene tööandja juures vaba töökoha

tööülesannetega, töökorraldusega ning tööandja hindab inimese tööoskusi.

(4) Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev.

(5) Tööandja peab proovitöö ajal tagama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu

täitmise.“;

26) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Karjäärinõustamise eesmärk on toetada inimest haridus- ja tööturuvalikute tegemisel,

aidates tal leida ja mõtestada karjäärikujundamiseks vajalikku teavet ning arendada tema

teadlikkust iseenda võimalustest, tööturu vajadustest ja arengusuundadest.

(2) Karjäärinõustamisel juhendatakse ja nõustatakse inimest karjääri kujundamiseks vajaliku

teabe otsimisel, sealhulgas tööotsimise, õppimis- ja töötamisvõimaluste ning tööturu olukorra

kohta, samuti selle teabe seostamisel tema karjääriplaanidega, ning nõustatakse teda

karjäärivalikute, oskuste arendamise või muudes karjäärikujundamise küsimustes, lähtudes

tema isikuomadustest, haridusest ja oskustest.“;

28) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 3‒6 järgmises sõnastuses:

„(3) Karjäärinõustamise teenust võib osutada grupitegevusena töötoas või loenguna, või

EURESe temaatilise töötoana.

(4) Karjäärinõustamise teenuse raames võib korraldada tööandjate ja haridusasutuste külastusi

ning töövarjupäevasid.

(5) Töötukassa võib lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks:

1) tellida või korraldada toitlustust ja transporti;

2) tellida või viia ellu teavitustegevusi ja kampaaniaid;

3) tellida või viia ellu § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusi, sealhulgas teenuse osutamiseks

vajalikke lahendusi ning digilahendusi;

4) kaasata spetsialiste või eksperte.

(6) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.“;

29) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tööandja peab esitama tööpraktika taotluse enne tööpraktika algust.“;

32) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41)Tööpraktika võib toimuda pühade ja tähtpäevade seaduse §-des 1 ja 2 sätestatud pühade

ajal ning töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud ööajal ja §-s 53 sätestatud pühadele

eelneval tööpäeval lühendatud tööpäevast kauem vaid praktikandi nõusolekul.“;

4

33) paragrahv 27 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahv 27 lõike 6 teises lauses asendatakse arv „37“ arvuga „401“;

35) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Juhendaja peab omama juhendamiseks vajalikku pädevust ning juhendataval erialal

kutseharidust ja kutsetunnistust, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav.

(62) Tööandja peab tagama:

1) praktikandi juhendamise igal praktika toimumise päeval;

2) praktikandile tasuta transpordi taotlusel märgitud tööpraktika toimumise asukohast

tööpraktika toimumise tegelikku asukohta, kui tööpraktika toimub mujal kui taotlusel

märgitud asukoht.“;

36) paragrahvi 27 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal

osaletud iga päeva eest tööandja juhendamistasu päevamääras.“;

37) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Tööandja juhendamistasu päevamäär on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud neljakordne tunni töötasu alammäär.

(72) Juhendamistasu makstakse, kui tööandja on töötukassale esitanud:

1) andmed inimese tööpraktikal osalemise kohta;

2) tagasiside tööpraktika ülesannete täitmise ja ametikohale sobivuse kohta.“;

38) paragrahvi 27 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut või teenuse osutamiseks sõlmitud

võlaõiguslikku lepingut ega nimetata ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel, kuid tööandja

peab tagama töölepingu seaduse §-s 7, § 8 lõigetes 1 ja 2, § 28 lõike 2 punktis 7, § 43 lõigetes

1–3, lõike 4 punktis 3 ning lõigetes 41 ja 5, § 46 lõikes 1 ning §-des 47, 49 ja 51–53 ning

töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.“;

39) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 9–13 järgmises sõnastuses:

„(9) Tööandja jälgib, et tööpraktika sisu, tehtavad tööd ja juhendamine on kooskõlas vastavat

tegevusala reguleerivate õigusaktidega.

(10) Tööpraktikat ei võimaldata, kui:

1) tööandjal on äriregistrist kustutamise hoiatus või tema suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;

2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või

töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid;

3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on

saabunud või

4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata.

(11) Töötukassal on õigus tööpraktikat mitte võimaldada, kui tööandja kohta on

karistusandmed karistusregistris.

5

(12) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul tööpraktika võimaldamise otsust muuta või otsus

kehtetuks tunnistada, kui tööpraktika ei võimalda saavutada tööpraktika eesmärke.

(13) Töötukassal on õigus jätta juhendamistasu maksmata, kui tööandja ei ole järginud

lõigetes 1–6 ja 72–9 sätestatut.“;

40) paragrahvid 28 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 34 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Individuaalsete lahenduste eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda

tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist.

(2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise või töötamise

jätkamisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine.“;

42) paragrahvi 34 lõike 3 punktid 2 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:

„2) tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale hüvitada

tööturuteenuste kasutamise või töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud

lisakulud;

21) tervisest tuleneva takistusega muule isikule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste

kasutamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud.“;

43) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3, §-d 35–37 ja § 39 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

44) määrust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine

(1) Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise eesmärk on toetada tööandjat kulude

tegemisel, mis kaasnevad talle tervisepiiranguga inimese tööle võtmise või tema tööl

püsimisega.

(2) Tööandja korraldab tervisepiiranguga inimesele töötamise toetamise.

(3) Töötukassa hüvitab või tasub tööandjale tervisepiiranguga inimese tööle asumise ja tööl

püsimise toetamiseks:

1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu;

2) tööalase abivahendi soetamise kulu;

3) tugiisikuga töötamise tasu;

4) tööalasel koolitusel osalemisega seotud töötaja terviseseisundist tingitud lisakulud.

(4) Lõikes 3 nimetatud:

1) tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitatakse, kui töö tegemiseks vajalik ehitis,

ruum või töövahend muudetakse inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks;

2) tööalase abivahendi soetamise kulu hüvitatakse, kui inimesele antakse kasutada abivahend,

milleta ei ole inimesel tervisest tuleneva takistuse või terviseprobleemi tõttu võimalik oma

tööülesandeid täita;

3) tugiisikuga töötamise tasu makstakse, kui tugiisik toetab ja juhendab inimest tööellu

sisseelamisel, tööülesannete õppimisel ja täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või

tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles oma tervisest tuleneva takistuse või

terviseprobleemi tõttu tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist;

6

4) lisakulud hüvitatakse, kui töötaja tööalasel koolitusel osalemisega kaasnevad

terviseseisundist tingitud lisakulud.

(5) Lõike 4 punktis 2 nimetatud tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on inimesel

tervisest tulenevast takistusest või terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete

täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.

(6) Töötukassa hindab kulu hüvitamise või tasu maksmise otsustamiseks tervisepiiranguga

inimese tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe aluseks olevast

terviseseisundist tingitud tööle asumise või töötamise takistusi ning nende kõrvaldamise kulu

vajadust ja mõistlikkust.

(7) Lõikes 3 nimetatud kulu ei hüvitata ega tasuta, kui:

1) tööandjal on äriregistrist kustutamise hoiatus või tööandja suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;

2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või

töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid;

3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on

saabunud või

4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata.

(8) Töötukassal on õigus lõikes 3 nimetatud kulu mitte hüvitada, kui tööandja kohta on

karistusandmed karistusregistris.

(9) Tööandjale hüvitatakse lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kuludest 50 kuni 100%, kui

taotlusel märgitud inimene töötab. Kui taotlusel märgitud inimene ei asu tööle või kui tema

töösuhe tööandja juures lõpeb enne kohanduse valmimist või abivahendi soetamist ja lõike 9

punktis 2 nimetatud kuludokumentide esitamist, hüvitatakse tööandjale kuni 50% kulu

hüvitamise otsuses toodud kuludest.

(10) Tööandjale hüvitatakse lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulu, kui:

1) kulu on tehtud pärast kulu hüvitamise otsuse tegemist;

2) tööandja on esitanud kulu tegemist tõendavad arved ja nende pangaülekandega tasumist

tõendavad dokumendid;

3) lõike 3 punktis 1 nimetatud kohandus on valmis ja punktis 2 nimetatud abivahend on

soetatud ja kasutamisvalmis hiljemalt kuue kuu või põhjendatud juhul kuni 12 kuu jooksul

otsuse tegemisest.

(11) Tugiisikuga töötamise tasu makstakse tööandjale:

1) kuni 12 kuu jooksul alates otsuses nimetatud teenuse alguse kuupäevast;

2) kindlaks määratud mahus, arvestades inimese individuaalset abi vajadust ja tööaega.

(12) Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele tugiisikuga töötamist võimaldada korduvalt,

sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks.

(13) Teenuse maht inimese eeldatavast töötamise ajast määratakse:

1) 25% ulatuses, kui inimene vajab abi tööülesannete täitmisel piiratud ulatuses;

2) 50% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes;

3) 75% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes.

7

(14) Tööandjale makstakse lõike 3 punktis 3 nimetatud tasu kuumäära alusel, mis on võrdne

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääraga. Tugiisiku tasu

arvutatakse määratud teenuse mahu ja inimese tööaja alusel. Hüvitamise määraks on

kuumäära ja otsusega vastavalt lõikele 13 määratud inimese individuaalse abivajaduse ja tema

tööaja korrutis.

(15) Üks tugiisik võib samal ajal olla tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks

kokku kuni neljale inimesele.

(16) Töötukassa pakub vajadusel töötajale, tema tugiisikule ning tööandjale tugiisikuga

töötamise alast nõustamist.“;

45) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 44 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel.“;

47) paragrahvi 44 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Stipendiumi päevamäär on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud neljakordne

tunni töötasu alammäär.“;

48) paragrahvi 45 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõidutoetust makstakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest inimese elukoha ja

tööturuteenuse osutamise asukoha vahemaa (edaspidi vahemaa) alusel. Sõidutoetus

arvestatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha lühima kahekordse

vahemaa alusel.Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ja vahemaa ümardatakse kilomeetri

täpsusega. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab

katkematult üle südaöö, makstakse sõidutoetust ühe päeva eest.

(3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidutoetust igal teenusel

osalemise eest, kuid kokku mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses.“;

49) paragrahvi 45 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Sõidutoetuse ülemmäär päevas on 26 eurot.“;

50) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui vahemaa on üle kümne kilomeetri, makstakse sõidutoetust 0,10 eurot kilomeetri

kohta.

(8) Kui vahemaa on kuni kümme kilomeetrit, makstakse sõidutoetust viis eurot teenusel

osalemise päeva eest:

1) tervisest tuleneva takistusega töötule, kui ta osaleb § 10 lõikes 2 nimetatud teenusel;

2) tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel töötajale või tervisest

tuleva takistusega muule isikule, kui ta osaleb § 10 lõikes 3 nimetatud teenusel.

(9) Lõikes 8 nimetatud inimestele makstakse üle kümne kilomeetrise vahemaa korral lõikes 8

sätestatud sõidutoetusele lisaks sõidutoetust 0,10 eurot iga kümmet kilomeetrit ületava

kilomeetri kohta.

8

(10) Lõikeid 8 ja 9 kohaldatakse tervisepiiranguga inimesele teenuse alustamisel. Kui tervisest

tulenev takistus muutub või töötamist võimaldav pikaajaline haigusleht lõpeb teenuse saamise

ajal, jätkatakse sõidutoetuse maksmist lõigete 8 ja 9 alusel. Kui tervisest tulenev takistus

tuvastatakse või inimene asub tööle pikaajalise haiguslehe alusel teenuse saamise ajal, siis

tema sõidutoetust ümber ei arvutata ja jätkatakse maksmist lõike 7 alusel.“;

51) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „,alaealise töötamise

toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine“ tekstiosaga „ja alaealise

töötamise toetamine“;

52) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine, palgatoetus ja alaealise

töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega

(EL):“;

53) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolitustoetus, tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatav

tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalane abivahend ning tugiisikuga töötamine,

palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni

määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELTL 187, 26.06.2014, lk 1–78),

juhul kui:“;

54) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab

tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames osutatava tööruumide ja -vahendite

kohandamise, tööalase abivahendi ja tugiisikuga töötamise teenuse osutamisel komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse artikli 34

tingimused on täidetud;“;

55) paragrahvi 48 lõike 4 punktis 6 ja § 50 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „19“ arvuga

„20“;

56) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 15–17 järgmises sõnastuses:

„(15) Kui töötukassa otsustab §-des 19, 28, 33 ja 43 sätestatud tööturuteenuste osutamise enne

1. septembrit 2026. a, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist kuni

31. augustini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.

(16) Kui enne 1. septembrit 2026. a on inimesega tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud

taotlus §-des 19, 28, 33 ja 43 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ja töötukassa ei ole

tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. septembrit 2026. a, osutatakse tööturuteenust

ja makstakse tööturutoetust enne 1. septembrit 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.

(17) Kui töötukassa sõlmib § 19 lõikes 6 nimetatud halduslepingu lõigetes 4 ja 5 sätestatud

tegevuste läbiviimiseks enne 1. septembrit 2026. a, jätkatakse tegevuste läbiviimist kuni 31.

augustini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.“;

57) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 18–22 järgmises sõnastuses:

9

„(18) Kui töötukassa otsustab või sõlmib halduslepingu §-des 27 ja 35–37 sätestatud

tööturuteenuste osutamiseks enne 1. aprilli 2027. a, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ja

tööturutoetuste maksmist kuni 31. märtsini 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.

(19) Kui töötukassa otsustab §-des 20, 23, 25, 32, 38 ja 39 sätestatud tööturuteenuse osutamise

enne 1. aprilli 2027. a, jätkatakse tööturutoetuste maksmist kuni 31. märtsini 2027. a kehtinud

tingimustel ja korras.

(20) Enne 1. aprilli 2027. a sõlmitud halduslepingud §-s 36 sätestatud tööalase abivahendi

kasutada andmiseks lõpevad 31. märtsil 2027. a ning abivahendi võib tasuta võõrandada

inimesele, kes abivahendit kasutas.

(21) Kui enne 1. aprilli 2027. a on inimesega tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud

taotlus §-des 27 ja 35–37 sätestatud tööturuteenuse saamiseksja töötukassa ei ole

tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. aprilli 2027. a, osutatakse tööturuteenust ja

makstakse tööturutoetust enne 1. aprilli 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.

(22) Kui enne 1. aprilli 2027. a on esitatud taotlus või on inimesega tegevuskavas kokku

lepitud §-des 20, 23, 25 ja 32 sätestatud tööturuteenuse saamiseks ja töötukassa ei ole

tööturuteenuse võimaldamist otsustanud enne 1. aprilli 2027. a, makstakse tööturutoetust enne

1. aprilli 2027. a kehtinud tingimustel ja korras.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 1, 3, 6, 8, 12, 14–17, 19, 21, 24, 26–29, 40, 45, 51, 55 ja 56 jõustuvad

1. septembril 2026. a.

(2) Määruse § 1 punktid 9, 23 ja 25 jõustuvad 1. septembril 2026. a ja kehtivad kuni 31.

detsembrini 2028. a.

(3) Määruse § 1 punktid 2, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 18, 20, 22, 30–39, 41–44, 46–50, 52–54 ja 57

jõustuvad 1. aprillil 2027. a.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

03.06.2026

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi tööhõiveprogramm, määrus või THP).

Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused tööhõiveprogrammis hõlmavad

tööturuteenuste tingimuste ja sihtrühmade muudatusi, mis on vajalikud teenuste

kaasajastamiseks, töötuskindlustusvahendite säästliku kasutamise eesmärgil ning tulenevalt

rakenduspraktikast.

Olulisemad muudatused tööturuteenustes on, et ühendatakse sarnase eesmärgiga

karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenused üheks karjäärinõustamise teenuseks.

Samuti ühendatakse erinevad tervisest tuleneva takistusega inimeste teenused (tööruumide ja -

vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisiku teenus ja

individuaalsed lahendused tööandjale) üheks tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise

teenuseks. Edaspidi on tööandjal võimalik töötukassa otsuse alusel saada vastavaid erinevaid

teenuse komponente ühe sama teenuse raames, mis lihtsustab oluliselt tööandjate jaoks teenuse

kasutamist. Lisatakse tervisepiiranguga inimese mõiste tulenevalt uue teenuse nimest.

Tervisepiiranguga inimese all mõeldakse pikaajalise haiguslehe alusel töötajat või tervisest

tuleneva takistusega inimest. Lisaks lõpetatakse arengutreeningu teenuse osutamine enne

töötuks jäämist juhina töötanud inimestele, kuna teenuse sihtrühm on väike ning teenuse

kulutõhusus ei ole piisavalt tõendatud. Samuti lõpetatakse eraldi teenuse osutamine

rahvusvahelise kaitse saajatele, kuna uut sihtrühma on selles teenuses väga vähe. Lõpetatakse

ka kogemusnõustamise eraldi tööturuteenusena pakkumine, kuid teenust on võimalik ka

edaspidi saada tööalase rehabilitatsiooni raames. Muudatused hõlmavad veel tööpraktika ja

sõidu- ja majutustoetuse tingimuste muutmist. Tööpraktika puhul ei sõlmita edaspidi

tööandjaga halduslepingut, piisab haldusaktina töötukassa otsusest, mis lihtsustab teenuse

kasutamist tööandjate jaoks. Tööpraktika saab kesta kuni 2 kuud ja edaspidi saavad nii tööandja

tööpraktika juhendamistasu kui tööpraktikal osaleja stipendiumit kuni poole alampalga ulatuses

(päevamääraks arvestatakse neljakordne tunni töötasu alammäär). Sellega tõuseb oluliselt

tööpraktikal osalejate stipendium. Samal ajal lõpetatakse stipendiumi maksmine

tööturukoolitusel ja toetatud töölerakendumisel osalejatele. Muutub ka sõidu- ja majutustoetuse

nimetus sõidutoetuseks, kuna see peegeldab täpsemalt vastava tööturutoetuse sisu. Sõidutoetust

makstakse edaspidi alates inimese elukoha ja tööturuteenuse toimumise asukoha vahemaast 10

kilomeetrit. Sellega jäävad ära väga väikesed sõidutoetuse maksed alla 10-kilomeetriselt

vahemaalt. Erandiks on tervisest tuleneva takistusega inimesed, kellele makstakse sõidutoetust

ka esimese 10 kilomeetri eest fikseeritud määras 5 eurot, kuna tegemist on sihtrühmaga, kellel

on transpordiga seoses enim takistusi ja täiendavaid kulusid.

Muudatused vähendavad halduskoormust, kuna muudatustega ühendatakse erinevaid sarnase

eesmärgiga teenuseid (karjääriinfo ja karjäärinõustamine ning tervisepiiranguga inimeste

teenused) ning lõpetatakse teenuste osutamine, mille sihtrühm on väike (arengutreening) või

mille kvaliteedi tagamine on keerukas (kogemusnõustamine). Oluline halduskoormuse

vähenemine kaasneb seoses sõidutoetuse väga väikeste maksete lõpetamisega.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (teenistusest lahkunud), sama osakonna

juhataja Kirsti Melesk ([email protected], 5443 0834), sama osakonna nõunikud Annika

Sepp ([email protected], 5911 9425), Anna-Liina Väkram ([email protected],

5911 5470), Heidi Paabort ([email protected], 5854 8258) ja Reine Hindrekus-Koppel

([email protected], 5379 0331) ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis

([email protected], 5354 4276), töövaldkonna andmete juht Sigrid Saagpakk

([email protected], 5434 4237), Eesti Töötukassa teenuse osakonna juht Liina Võsaste

([email protected]), õigusteenuste osakonna juht Irina Borozdina

([email protected], 614 8644), õigusnõunik Ira Songisepp

([email protected], 614 8520), vanemanalüütik Angela Poolakese

([email protected], 614 8547), vanemanalüütik Indrek Polding

([email protected], 614 7910), juhatuse liige Brit Rammul

([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid

uusi kogutavaid andmeid eelnõuga ei lisandu.

Eelnõuga muudetakse tööhõiveprogrammi 01.09.2026 jõustvas sõnastuses avaldamismärkega

RT I, 22.01.2026, 11.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määrusesse tehtavad muudatused,

paragrahv 2 muudatuste jõustumise ajad.

Eelnõu § 1 punktiga 1 kaotatakse määruse § 6 terminite loetelust mõiste „rahvusvahelise kaitse

saaja“, kuna sellele sihtrühmale enam eraldi teenust ei osutata.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse tööhõiveprogrammi § 6 terminite loetelu uue terminiga

„tervisepiiranguga inimene“, mille all mõistetakse nii tervisest tuleneva takistusega inimest

THP § 6 punkt 7 alusel kui ka pikaajalise haiguslehe alusel töötajat § 6 punkt 51 alusel.

Muudatus on tehniline ning ei laienda ega kitsenda isikute ringi, kellele tööhõiveprogrammi

raames terviseseisundist tulenevat tuge osutatakse. Termin koondab olemasolevad sihtrühmad

ühe nimetuse alla ning võimaldab edaspidi seda sihtrühma ühe terminina nimetada.

Eelnõu § 1 punktidega 3–6 muudetakse määruse §-s 7 tööturuteenuste loetelusid. Määruse § 7

lõikes 4 kaotatakse karjääriinfo vahendamine, kuna teenus ühendatakse karjäärinõustamisega.

Lõikes 6 kaotatakse oskuste arendamise tööturumeetmete loetelust arengutreening, kuna

teenuse osutamine lõpetatakse. Samuti kaotatakse lõikes 8 töövalmiduse toetamise meetme

teenuste loetelust kogemusnõustamine, kuna teenuse osutamine lõpetatakse. Lõikes 9

kaotatakse töövõime toetamise tööturumeetme teenuste loetelust tööruumide ja -vahendite

kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine ja tugiisikuga töötamine, mis koondatakse

teenuse alla tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine ning vastav uus teenus lisatakse

lõikesse 9 punktina 7. Lõikes 10 kaotatakse tööle asumise ja tööl püsimise toetamise

3

tööturumeetme alt teenus rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine, kuna teenuse

osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse määruse § 8 lõike 2 punktis 2, § 10 lõike 2 sissejuhatavas

lauseosas ja lõikes 3 ning § 45 pealkirjas ja lõigetes 1, 4 ja 5 nimetus sõidu- ja majutustoetus

nimetusega sõidutoetus, mis vastab paremini selle tööturutoetuse sisule.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse §-s 9 teenuste loetelu, mida osutatakse nii

töötutele, töötajatele kui muudele isikutele. Lõikest 1 kaotatakse punkt 3, kuna karjääriinfo

vahendamise teenus ühendatakse karjäärinõustamisega. Lõikest 2 kaotatakse punkt 7, kuna

arengutreeningu teenuse pakkumine lõpetatakse. Ka lõike 4 punkt 1, lõike 8 punkt 1, lõike 81

punkt 1 ja lõike 14 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks, sest nii kogemusnõustamise kui ka

rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuste osutamine lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse määruse § 9 lõikega 12, sätestades, et töötajale ja muule

isikule ei osutata töövahenduse proovitööd. Töövahenduse proovitöö teenust osutatakse üksnes

töötutele (vt täpsemalt eelnõu § 1 punktis 25).

Eelnõu § 1 punktidega 10-12 muudetakse määruse § 9 lõike 4 punkte 2‒4, lõike 8 punkte 3‒

5, lõike 81 punkte 3‒5 ja lõike 14 punkte 5‒8. Nimetatud lõiked reguleerivad seda, milliseid

teenuseid osutatakse tervisest tuleneva takistusega töötule ja töötajale, pikaajalise haiguslehe

alusel töötajale ning tööandjale. Nendest lõigetest eemaldatakse tööruumide ja -vahendite

kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ning

individuaalsed lahendused tööandjale, mis koondatakse teenuse alla tervisepiiranguga inimese

töötamise toetamine ning vastav uus teenus lisatakse § 9 lõigetesse 4, 8 ja 81 punktina 7 ning

lõikesse 14 punktina 91.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõike 1 punktid 1 ja 4 ning lõike

2 punktid 2, 5 ja 6, kuna töötukassa ei maksa edaspidi stipendiumi tööturukoolitusel ja toetatud

töölerakendamisel osalejatele ning sõidutoetust karjäärinõustamisel, kvalifikatsiooni saamise

toetamisel ja tööpraktikal osalejatele. Stipendium senisest suuremas määras jääb alles

tööpraktikal osalejatele.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõike 2 punktid 1, 7 ja 10, kuna

töötukassa ei maksa edaspidi sõidutoetust karjääriinfo vahendamisel tööotsingu ja EURESe

temaatilises töötoas, arengutreeningul ning kogemusnõustamisel osalejatele (vt täpsemalt

sõidutoetuse muudatuste kohta eelnõu § 1 punktis 49 ja 50).

Eelnõu § 1 punktidega 15–20 muudetakse määruse § 11 lõike 1 punkti 1 ja 2, lõike 2 punkti 1

ja 3 ning lõike 21 punkti 1 ja 3 selliselt, et eemaldatakse viited kogemusnõustamisele ja

arengutreeningule seoses teenuste pakkumise lõpetamisega. Eemaldatakse ka viited tööruumide

ja -vahendite kohandamisele, tööalase abivahendi kasutada andmisele ja tugiisikuga

töötamisele, mis koondatakse ühe teenuse alla ja asendatakse vastavalt viitega tervisepiiranguga

inimese töötamise toetamisele.

Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse määruse § 11 lõige 5, millega täpsustatakse, et §-s 11

sätestatud tööturuteenuse saamise õiguse säilimist võib kohaldada ka juhul, kui inimese staatus,

mis talle vastavalt TöMSi kohaldamisalale (§ 3 lg 1) andis õiguse teenustele, on teenuse saamise

või teenusele asumiseks ettenähtud ajal muutunud. THP § 11 on sätestatud teenuste saamise

õiguse säilimise tööturustaatuse muutudes (nt töötu asub tööle). Seega üldjuhul säilib inimesel

õigus kokkulepitud või alustatud teenusele. Praktikas on tõstatunud küsimus seoses TöMS § 3

lõike 1 punktis 2 toodud alusega: tähtajalise elamisloa alusel Eestis elamine. Kas õigus alustatud

4

või kokkulepitud teenusele säilib ka siis, kui tähtajaline elamisluba kaotab (ajutiselt) kehtivuse?

Ajutisi katkestusi kehtivuses on viimastel aastatel tulnud ette seoses PPA suure koormusega

Ukraina kodanike ajutise kaitse ja muudel alustel antud elamislubade pikendamisega. Et

TöMSis on eraldi regulatsioon tööturumeetmete pakkumise lõpetamiseks (§ 12 lg 2), kus ainsa

lõpetamise tingimusena on sätestatud tegevuskava mitte täitmine, võimaldab seadus tõlgendust,

et inimene võib jätkata teenusel osalemist pärast elamisloa kehtivuse lõppu. Muudatuse

eesmärk on suurendada õigusselgust tuues tööturuteenuse saamise õiguse säilimise

regulatsiooni juures välja ka TöMS kohaldamisalaga seonduva.

Eelnõu § 1 punktiga 22 lisatakse määruse § 12 lõige 21, mis sätestab võimaluse seada

kõrvaltingimusi juhul, kui töötukassa annab teenuse osutamiseks haldusakti. Sellisteks otsuses

nimetatud kõrvaltingimusteks saavad olla kohustused ja vastutus, mis tulenevad sellest

määrusest ja teistest õigusaktidest või mis kaasnevad seoses vähese tähtsusega abi, riigiabi ning

ESF+ vahendite kasutamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 23 lisatakse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuste loetellu uus töövahenduse

proovitöö teenus (vt täpsemat selgitust eelnõu § 1 punktis 25).

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 1 ja § 14 lõike 2 punktid, mis

viitavad arengutreeningule ja kogemusnõustamisele, kuna vastavate teenuste osutamine

lõpetatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 25 taasavatakse proovitöö teenus, mida osutatakse töövahenduse raames.

Kavandatava muudatusega luuakse õiguslik alus töötukassa vahendatava inimese osalemiseks

proovitööl töövahenduse teenuse osutamise käigus. Proovitöö eesmärk on võimaldada

tööandjal hinnata inimese tööoskusi ning inimesel tutvuda vaba töökoha tööülesannete ja

töökorraldusega enne töölepingu sõlmimist.

Sätte kujundamisel on arvestatud Riigikohtu lahendiga nr 2-20-5834, milles kohus selgitas, et

enne töölepingu sõlmimist võivad pooled pidada lepingueelseid läbirääkimisi võlaõigusseaduse

§ 14 ja töölepingu seaduse § 11 alusel ning tööandjal võib olla õigus kontrollida kandidaadi

tööoskusi nn proovitöö käigus. Riigikohus rõhutas seejuures, et proovitöö on lubatav üksnes

kitsastes piirides ega tohi kujuneda tegelikuks töötamiseks tööandja majanduslikes huvides.

Lubatav on eelkõige lühiajaline tööoskuste hindamine, sealhulgas tööolukorra matkimine või

otsese juhendamise all toimuv tegevus, mille käigus kandidaat ei täida tööülesandeid iseseisvalt

ega loo tööandjale majanduslikku väärtust. Samuti peab tööandja inimesele enne proovitöö

algust selgitama tööoskuste eelhindamise kestust ning aega, millal tehakse teatavaks töölepingu

sõlmimise või sõlmimata jätmise otsus. Alaealise osalemine proovitööl on lubatud üksnes

sellise töö puhul, mida alaealisel on töölepingu seaduse kohaselt lubatud teha, arvestades

alaealisele kehtivaid töö liigi, töökeskkonna ja töötingimuste piiranguid.

Nimetatud põhimõtetest lähtudes sätestatakse määruses, et proovitöö maksimaalne kestus on

üks päev. Ajapiirangu eesmärk on vältida proovitöö kasutamist varjatud töötamisena ning

tagada, et tegemist oleks üksnes tööoskuste eelhindamisega.

Proovitöö ei ole mõeldud tööandja majanduslikes huvides töö tegemiseks ega asenda töötamist

töölepingu või muu võlaõigusliku suhte alusel. Juhul kui tööandja soovib inimest töö tegemisse

tegelikult kaasata või tema tööpanust kasutada, tuleb selleks kasutada seaduses ette nähtud

töötamise vorme. Töötul on võimalik lühiajaliselt töötada tööturumeetmete seaduse §-s 11

sätestatud töötamise ehk nn tööampsude tegemise tingimustel. Sellega tagatakse inimesele

töötamisel asjakohased õigused ja kaitse ning välditakse proovitöö kasutamist varjatud

töötamisena.

5

Lisaks nähakse ette tööandja kohustus tagada proovitöö ajal töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmine. See on vajalik inimese elu ja tervise kaitseks olukorras, kus inimene viibib tööandja

töökeskkonnas ning osaleb tööülesannete sisuga seotud tegevustes.

Teenus võimaldab tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töölepingu sõlmimist ning

tööotsijal tutvuda töö sisu ja töökorraldusega, aidates seeläbi vähendada ebasobivale tööle

asumise riski. Proovitöö erineb tööampsust selle poolest, et tööampsu puhul toimub tegelik

töötamine ning pooled on väljendanud vastastikust valmisolekut töö tegemiseks ja selle eest

tasu maksmiseks. Proovitöö eesmärk seevastu on üksnes inimese tööoskuste ja sobivuse

lühiajaline eelhindamine enne töösuhte tekkimist.

Proovitöö teenust osutati kuni 2023. aastani (k.a). Seoses tööampsude tegemise võimaluse

lisandumisega alates 2020. aasta septembrist otsustati teenuse osutamine lõpetada. Töötukassa

andmetest nähtub siiski, et kuigi suur osa tööandjatest, kes varasematel aastatel (2021–2023)

võimaldasid proovitööd, on kasutanud ka tööampse, ei ole need meetmed täielikult kattuvad.

Esineb piirkondi, valdkondi ja tööotsijate gruppe, kelle puhul kattuvus on väiksem. Seetõttu on

proovitöö teenuse taasavamise eesmärk katsetada selle mõju töötukassa töövahenduse teenuse

tulemuslikkusele ning suurendada tööle asumise tõenäosust.

Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks määruse § 19, kuna karjääriinfo vahendamise

teenuse osutamine lõpetatakse seisuga 01.09.2026 Teenuse osutamine lõpetatakse eesmärgiga

ühendada dubleerivad ja sarnase eesmärgiga teenused ning pakkuda edaspidi inimestele

vajaduspõhist karjäärikujundamise tuge ühe tervikteenusena. Karjääriinfo vahendamise teenuse

sisu ja osutamise praktika kattub olulisel määral karjäärinõustamise teenusega ning inimeste

vajadused eeldavad sageli mõlema elemendi samaaegset pakkumist. Kahe eraldiseisva, sarnase

eesmärgiga teenuse paralleelne hoidmine ei ole seetõttu põhjendatud ning suurendab

halduskoormust ja teenustele suunamise keerukust. Teenuse kehtetuks tunnistamise tulemusel

integreeritakse karjääriinfo vahendamise senised põhitegevused karjäärinõustamise teenuse

koosseisu. Muudatus ei vähenda teenuse kättesaadavust ega sisu, vaid lihtsustab teenuste

struktuuri ja võimaldab karjäärialast tuge pakkuda terviklikult ühe teenuse raames.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse määruse § 20 lõigete 1 ja 2 sõnastust.

Lõikes 1 täpsustatakse karjäärinõustamise teenuse eesmärki, et tuua selgemalt esile karjääriinfo

vahendamise roll teenuse osana. Sõnastuse täiendusega rõhutatakse, et karjäärinõustamine

hõlmab lisaks nõustamisele ka isiku teadlikku toetamist vajaliku info leidmisel ja mõtestamisel,

sealhulgas haridus- ja tööturuvõimaluste, karjääri planeerimise ja karjääriotsuste tegemise ning

vajalike oskuste arendamise küsimustes. Muudatus täpsustab senist regulatsiooni ning kajastab

paremini teenuse eesmärki olukorras, kus varem eraldiseisvad karjäärinõustamise ja

karjääriinfo vahendamise teenused on liidetud üheks terviklikuks teenuseks.

Lõike 2 sõnastust täiendatakse seoses karjääriinfo vahendamise teenuse liitmisega

karjäärinõustamise teenusega, et kajastada teenuse terviklikku sisu pärast teenuste ühendamist.

Muudatusega täpsustatakse, et karjäärinõustamine hõlmab lisaks nõustamisele ka isiku

juhendamist karjäärialase info otsimisel ja selle seostamisel karjääriplaanidega, sealhulgas töö-

, õppimis- ja töötamisvõimaluste ning tööturu olukorra osas.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendataksemääruse § 20 lõigetega 3–6, mis varasemalt reguleerisid

karjääriinfo vahendamise teenuse sisu ning mis seoses karjäärinõustamise ja karjääriinfo

teenuste liitmisega tuuakse terviklikult karjäärinõustamise teenuse alla. Täiendusega

koondatakse seni eraldiseisva teenuse osaks olnud regulatsioon ühte teenusesse, tagamaks

teenuse õiguslik selgus ja sidusus.

6

Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks määruse § 21 lõige 3, mille kohaselt toimub

töökeskne nõustamine vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Vastavalt TöMS § 9 on töötu

kohustatud osalema nõustamisel temaga kokku lepitud ajal ja viisil. Vastavalt TöMS § 7

märgitakse tegevuskavas järgmine nõustamise aeg ja viis. Tegemist on dubleeriva

regulatsiooniga, sest töökeskse nõustamise täpse sageduse ja nõustamise viis lepitakse

inimesega kokku tema tegevuskavas. Töökeskse nõustamise kohtumiste sagedus lähtub

tegevuskavas kokkulepitust ning seetõttu ei ole vajalik töökeskse nõustamise sagedust

tööhõiveprogrammis korrata ja töökeskse nõustamise sagedus lähtub edaspidi tegevuskavas

sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse määruse§ 27 lõige 3 kehtetuks. Tööpraktika teenuse

osutamisel asendatakse tööandjaga halduslepingu sõlmimine töötukassa otsuse tegemisega.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada tööpraktika teenuse menetlus teiste töötukassa teenustega

ning lihtsustada teenuse korraldamist. Edaspidi on teenuse osutamise aluseks töötukassa otsus,

mis tehakse tööandja taotluse alusel. Otsusepõhine lähenemine vähendab halduskoormust ning

muudab teenuse taotlemise ja osutamise menetluse kiiremaks ja paindlikumaks. Muudatus ei

mõjuta teenuse sisu ega osapoolte õigusi ja kohustusi, mis on edaspidi lepingu asemel sätestatud

tööhõiveprogrammis ning on töötukassa otsuse tegemisel osapooltele siduvad.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse määruse § 27 lõikega 31, millega sätestatakse nõue

tööandjale esitada tööpraktika taotlus töötukassale enne tööpraktika algust. Sätte eesmärk on

tuua senine praktika määruse tasandile, tagades õigusselgus ja teenuse osutamise õiguspärasus.

Kuigi ka varasemalt eeldas teenuse korraldus, et tööpraktika leping sõlmitakse enne teenuse

algust, ei olnud see nõue THP-s selgesõnaliselt sätestatud. Täiendus võimaldab töötukassal

hinnata taotletud tööpraktika vastavust teenuse tingimustele ja kavandatu kooskõla inimese

vajadustega enne selle alustamist. Kui tööandja alustab tööpraktika teenuse pakkumist enne

taotluse esitamist ja otsuse tegemist, tööpraktikat ei võimaldata.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse määruse § 27 lõikega 41, millega sätestatakse tööpraktika

läbiviimise eritingimused öisel ajal ning riigipühadel ja nendega seotud tööaja erisuste korral.

Muudatuse eesmärk on tagada praktikandi parem kaitse ning selgus tööpraktika korraldamisel

olukordades, mis eeldavad tavapärasest tööajast erinevaid tingimusi. Sätte kohaselt võib

tööpraktika nimetatud ajal toimuda üksnes praktikandi nõusolekul, mis tagab praktikandi

vabatahtliku osalemise ning vastab tööõiguslikes suhetes kehtivatele põhimõtetele. Muudatus

loob ühtse ja selge õigusliku aluse selliste olukordade käsitlemiseks ning väldib võimalikke

tõlgendamisvaidlusi tööpraktika korraldamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks määruse § 27 lõige 5, millega oli ette nähtud

võimalus pikendada tööpraktika kestust kuni nelja kuuni sõltuvalt inimese olukorrast.

Muudatusega kehtestatakse ühtne tööpraktika kestus, et tagada selged ja võrdsed tingimused

ning lihtsustada teenuse korraldamist. Pikendamise võimalus tunnistatakse kehtetuks, kuna

selle kasutamine on olnud piiratud ning see ei ole praktikas osutunud vajalikuks teenuse

eesmärkide saavutamiseks. Muudatus viib regulatsiooni kooskõlla teenuse tegeliku

kasutuspraktikaga ja vähendab erisuste rakendamisega seotud halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 34 ajakohastatakse määruse § 27 lõike 6 viidet tugiisiku regulatsioonile

olukorras, kus määruse § 37 tunnistatakse kehtetuks ning edaspidi reguleeritakse tugiisiku

teenus §-s 401 (vt täpsemalt seletuskirja punktid 43 ja 44), et tagada määruse vastavus kehtivale

õiguslikule raamistikule. Vajadusel otsustab Eesti Töötukassa ühe juhendaja kohta

juhendatavate arvu, lähtudes teenuse kvaliteedi tagamiseks vajalikust juhendamise mahust

Oskusteta või vähese töökogemusega praktikandid võivad vajada tavapärasest intensiivsemat

7

juhendamist, regulaarset tagasisidet ning suuremat tuge tööharjumuste ja tööoskuste

omandamisel. Samuti võivad erinevad tegevusvaldkonnad ja tööülesanded erineda juhendamise

keerukuse, tööohutuse nõuete ja praktilise väljaõppe mahu poolest. Kui juhendatavate arv on

võrreldes vajaliku juhendamise mahuga liiga suur, võib see vähendada tööpraktika sisulist

kvaliteeti ja teenuse tulemuslikkust. Näiteks võib väiksem juhendatavate arv olla põhjendatud

juhul, kui:

 praktika toimub kõrgendatud tööohutusriskiga keskkonnas, kus juhendaja peab pidevalt

jälgima töövõtete ohutust;

 juhendatavad on vähese töö- või õpikogemusega ning vajavad igapäevaselt suuremat

individuaalset juhendamist;

 tööülesanded eeldavad keerukate oskuste järkjärgulist omandamist või pidevat

tagasisidet;

 juhendajal on lisaks juhendamisele ulatuslikud tööülesanded, mis piiravad võimalust

samaaegselt mitut praktikanti piisavas mahus toetada.

Samas võib teatud juhtudel olla võimalik juhendada korraga rohkem praktikante, kui

tööülesanded on sarnased, juhendatavad tegutsevad meeskonnana ning juhendamise vajadus on

väiksem.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse määruse § 27 lõigetega 61 ja 62, millega täpsustatakse

nõuded tööpraktika juhendajale ning tööandja kohustustele praktika korraldamisel. Muudatuste

eesmärk on tõsta tööpraktika kvaliteeti, tagada praktikandi parem toetamine ning viia

regulatsioon kooskõlla muudetud menetlusega, kus tööpraktika osutamise aluseks on edaspidi

töötukassa otsus.

Lõigetega 61 ja 62 tuuakse tööhõiveprogrammi senised tingimused, mis olid reguleeritud

tööandjaga sõlmitavas halduslepingus. See on vajalik, et tagada õigusselgus ja osapoolte

kohustuste üheselt mõistetav regulatsioon olukorras, kus halduslepingu sõlmimiselt liigutakse

üle otsuse tegemisele.

Lõikega 61 kehtestatakse nõue, et juhendajal peab olema juhendamiseks vajalik pädevus ning

juhendataval erialal kutseharidus ja kutsetunnistus juhul, kui see on õigusaktide kohaselt

nõutav. Nõuete sätestamine aitab tagada juhendamise ühtlase kvaliteedi ning vastavuse

erialastele standarditele.

Lõikega 62 täpsustatakse tööandja kohustusi, sätestades nõude tagada praktikandi juhendamine

igal tööpraktika toimumise päeval ning vajaduse korral praktikandile tasuta transport

tööpraktika taotluses märgitud asukohast tegelikku praktika toimumise kohta. Nõuete eesmärk

on tagada praktikandi juhendamise järjepidevus ning praktika kättesaadavus olukorras, kus

praktika toimub teises asukohas kui algselt kavandatud.

Muudatused ei muuda tööpraktika teenuse sisu, vaid koondavad ja täpsustavad senise praktika

tööhõiveprogrammi tasandil.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse määruse § 27 lõiget 7, millega muudetakse tööpraktika

juhendamise eest tööandjale makstava juhendamistasu arvestamise korda. Senise regulatsiooni

kohaselt maksti juhendamistasu astmeliselt vastavalt tööpraktika kestusele, muudetud

sõnastuse kohaselt makstakse juhendamistasu ühtse päevamäära alusel. Muudatus lihtsustab

juhendamistasu arvestamist ning muudab regulatsiooni selgemaks (vt täpsemalt seletuskirja

punktis 37).

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse määruse §-i 27 lõigetega 71 ja 72, millega muudetakse

tööandjale makstava juhendamistasu arvestamise ja maksmise alused. Senise regulatsiooni

8

kohaselt maksti juhendamistasu tööandjale astmeliselt vastavalt tööpraktika kestusele kuni

nelja kuu jooksul, mille tulemusena vähenes juhendamistasu määr praktika edenedes.

Muudatusega lühendatakse tööpraktika maksimaalset kestust (vt rohkem seletuskirja punkt 33)

ning loobutakse astmelisest tasustamisest, kehtestades ühtse juhendamistasu päevamäära kogu

tööpraktika perioodi vältel. Juhendamistasu suurus seotakse jätkuvalt töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääraga.

Muudatus kujundab tööandjale selgema ja ühtlasema stiimuli praktikandi juhendamiseks kogu

praktika vältel, vältides tasu vähenemisest tulenevat motivatsiooni langust. Ühtne tasumäär

koos lühema praktika kestusega loob tasustamises parema kooskõla panuse ja hüve vahel ning

toetab juhendamise järjepidevust ja kvaliteeti.

Lõikega 72 täpsustatakse juhendamistasu maksmise eeltingimused, sidudes tasu maksmise

tööandja kohustusega esitada andmed praktikandi osalemise ning tagasiside praktika läbimise

ja sobivuse kohta, millega tugevdatakse tasu maksmise seost tegeliku juhendamise ja selle

tulemustega. Kui tööandja nimetatud dokumente ei esita, juhendamistasu ei maksta.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse määruse § 27 lõiget 8, millega täpsustatakse tööpraktika

ajal inimesega sõlmitavate lepingute piiranguid ning ajakohastatakse tööandjale kohalduvaid

nõudeid. Muudatusega täpsustatakse ja ajakohastatakse viiteid töölepingu seaduse sätetele,

mille järgimine on tööandjale kohustuslik ka tööpraktika korraldamisel. Sätete täpsustamine

tugevdab praktikandi kaitset, hõlmates senisest selgemalt erinevaid töötamisega seotud aspekte

ning aidates vältida ja ennetada tööpraktika kujunemist varjatud töösuhteks. Samuti vähendab

muudatus võimalikke tõlgendusprobleeme regulatsiooni kohaldamisel.

Muudatuse kontekstis täpsustatakse ka õppimiskohustuse käsitlust seoses võimaliku alaealise

tööpraktikal osalemisega. TöMS § 8 lõike 4 punkti 1 tähenduses loetakse õppimiskohustus

täidetuks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 101 lõike 2 kohaselt. Lapsel on õppimiskohustus

kuni 18-aastaseks saamiseni, välja arvatud juhul, kui ta on enne 18-aastaseks saamist

omandanud kesk- või kutsehariduse. Töölepingu seaduse § 7 lõikes 11 sätestatud

õppimiskohustus on tööõiguslik eriregulatsioon, mis kehtib üksnes töölepingu seaduse

kohaldamisel ega ole aluseks tööturumeetmetesse kaasamise tingimuste hindamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse määruse § 27 lõigetega 9–13, millega täpsustatakse

tööandjale esitatavaid nõudeid, tööpraktika võimaldamise piiranguid ning töötukassa õigusi

järelevalves ja tasu maksmisel. Muudatuste eesmärk on tagada tööpraktika kvaliteet,

õiguspärasus ning teenuse sihipärane rakendamine olukorras, kus tööpraktika osutamise

aluseks on edaspidi töötukassa otsus.

Lõigetega 9–13 tuuakse tööhõiveprogrammi senised tingimused, mis olid varasemalt

reguleeritud tööandjaga sõlmitavas halduslepingus või mida kontrolliti enne halduslepingu

sõlmimist halduskoostöö seaduse § 12 alusel. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks

ning osapoolte kohustuste ja töötukassa õiguste üheselt mõistetavaks sätestamiseks olukorras,

kus halduslepingu sõlmimiselt liigutakse üle otsuse tegemisele.

Lõikega 9 sätestatakse tööandja kohustus tagada, et tööpraktika sisu, tehtavad tööd ja

juhendamine on kooskõlas vastava tegevusala õigusaktidega.

Lõigetega 10 ja 11 sätestatakse tööandja sobivuse kriteeriumid ning alused tööpraktika mitte

võimaldamiseks, sealhulgas tööandja majanduslikust olukorrast, õiguskuulekusest ja

varasemast koostöökäitumisest tulenevad riskid. Muudatuse eesmärk on vähendada riske ning

suunata tööpraktika usaldusväärsete tööandjate juurde.

9

Lõikega 12 sätestatakse töötukassa õigus muuta tööpraktika võimaldamisega seotud otsust või

tunnistada see kehtetuks, kui tööpraktika ei võimalda saavutada selle eesmärke.

Lõikega 13 nähakse ette võimalus jätta juhendamistasu maksmata juhul, kui tööandja ei täida

kehtestatud nõudeid. Tugevdamaks regulatsiooni täitmise tagamist ning vähendab väärkasutuse

riski.

Eelnõu § 1 punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks määruse § 28 ja 33. Määruse § 28 tunnistatakse

kehtetuks kuna arengutreeningu teenuse osutamine lõpetatakse seisuga 01.09.2026.

Arengutreeningu teenuse osutamine lõpetatakse, kuna teenus oli suunatud kitsale sihtrühmale

– inimestele, kes enne töötuna arvele võtmist tegutsesid ettevõtte või asutuse juhina ning selle

kasutus on olnud piiratud. Sihtrühma toetamiseks on võimalik kasutada karjäärinõustamise

teenust, mis aitab saavutada teenuse eesmärke, ning vajaduse korral ka teisi olemasolevaid

tööturuteenuseid. Teenuse kehtetuks tunnistamine võimaldab lihtsustada teenuste struktuuri ja

kasutada ressursse tõhusamalt.

Määruse § 33-s on sätestatud kogemusnõustamise teenusega seonduv. Kuna

kogemusnõustamise teenuse osutamine lõpetatakse alates 1. september 2026. a, tuleb ka vastav

säte kehtetuks tunnistada. Kogemusnõustamise teenuse pakkumine eraldi tööturuteenusena

lõpetatakse, kuna töötukassal on keeruline tagada teenuse ühtlane kvaliteet ja standardiseeritus.

Kogemusnõustajate kvalifikatsiooninõuded põhinevad üksnes koolitustõendi olemasolul,

puudub ametlik kutsestandard ning senine kogemusnõustajate kutseregister ei oma seaduslikku

staatust. Sellest tulenevalt on teenuse kvaliteet praktikas kõikunud ja ühtlase taseme tagamine

on keeruline, mis omakorda mõjutab teenuse usaldusväärsust. Kogemusnõustamine on pigem

sotsiaalse ja psühhosotsiaalse toe vorm, mis peaks olema kättesaadav eelkõike tervise- ja

sotsiaalsüsteemi kaudu. Tervisepiiranguga inimesed saavad vajaduse korral

kogemusnõustamise teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse kaudu. Teenuse sihtrühma

huvides on vajalikku abi otstarbekam ja mõjusam pakkuda terviklikumate teenuste koosseisus.

Kogemusnõustamise jätkamisega kaasneks mitmed riskid, mis tulenevad eelkõige teenuse

ebaühtlasest kvaliteedist. Eestis ei ole kogemusnõustajatele kehtestatud ühtseid riiklikke

kvaliteedinõudeid ega kutsekvalifikatsiooni süsteemi, mistõttu võivad nõustajate ettevalmistus

ja pädevus olla väga erinevad. Riskina võib esile tuua olukorra, kus nõustamist pakutakse

valdkondades, milles nõustajal puudub isiklik läbielatud kogemus või piisav sisuline pädevus.

Sellisel juhul võib nõustamine tugineda pigem üldistele arusaamadele, mitte nõustaja enda

autentsele kogemusele. See võib vähendada nõustamise usaldusväärsust ja praktilist väärtust

kliendi jaoks. Samuti võib probleemiks olla piiri hägustumine kogemusnõustamise ja

professionaalse abi vahel. Ilma selgete pädevuspiiride ja järelevalveta võib tekkida olukordi,

kus kogemusnõustaja annab nõu küsimustes, mis eeldavad tervishoiu-, psühholoogia- või

sotsiaaltööalast professionaalset ettevalmistust. See võib viia ebaasjakohaste soovituste,

eksitava info või kliendi vajadustele mittevastava toe pakkumiseni. Täiendava riskina võib välja

tuua, et teenuse kvaliteet sõltub suurel määral konkreetse kogemusnõustaja isiklikust

vastutustundest, eneseteadlikkusest ja eetilistest hoiakutest, kuna ühtne kutse-eetika,

kohustuslik supervisioon või standardiseeritud hindamissüsteem puuduvad või ei ole laialdaselt

rakendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse määruse § 34 lõiget 1 ja 2. Lõikes 1 täpsustatakse

individuaalsete lahenduste teenuse eesmärki. Sättest eemaldatakse viide tööandja toetamisele,

kuna tööandja toetamine tervisepiiranguga inimese tööle võtmisel ja töötamisel on sätestatud

edaspidi THP paragrahvis 401. Individuaalse lahenduse teenust osutatakse edaspidi vaid

töötule, töötajale või muule isikule endale.

10

Lõikes 2 täpsustatakse individuaalsete lahenduste sisu. Sellest jäetakse välja tööalasel

koolitusel osalemisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine, sest edaspidi on võimalik

seda tööandjal taotleda THP-sse lisatava paragrahv 401 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse määruse § 34 lõike 3 punkte 2 ja 21 ning sõnastatakse,

mida pakutakse tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel

töötajale ja tervisest tuleneva takistusega muule isikule individuaalsete lahenduste kaudu, s.o

tööturuteenuste kasutamise või töötamisega jätkamisega seotud lisakulude hüvitamine, mis on

tingitud inimese terviseseisundist. Näiteks viipekeeletõlgi kulu hüvitamine, kui inimene vajab

tõlgi abi tööturukoolitusel või tööintervjuul osalemisel või isikliku saatja või eritranspordi kulu

hüvitamine, kui inimesel ei ole võimalik iseseisvalt teenusele minna. Individuaalse lahenduse

hüvitamine sõltub alati konkreetsest juhtumist ning lepitakse kokku inimese ja töötukassa

nõustaja vahel.

Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks määruse § 34 lõike 3 punkt 3, §-d 35 kuni 37

ja § 39 lõige 3.

Määruse § 34 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks kuna edaspidi saab tööandja töötaja

tervisest tulenevate piirangute puhul hüvitist küsida THP-sse lisatava paragrahv 401 alusel.

Kehtetuks tunnistatakse määruse §-d 35 kuni 37, mis reguleerivad tööruumide- ja vahendite

kohandamist, tööalase abivahendi kasutada andmist ning tugiisikuga töötamist. Antud teenuste

sisu koondatakse uueks terviklikuks teenuseks - tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise

teenus. Muudatus võimaldab lihtsustada teenuste struktuuri, liites nelja teenuse komponendid

ühtse menetluse raamidesse ning kasutada ressursse (sh IT kulud) tõhusamalt. Teenuse

sihtrühma huvides on vajalikku abi otstarbekam pakkuda terviklikumate teenuste koosseisus,

mis on tööandjale lihtsamini kommunikeeritav. Ühtlasi vähendab muudatus tööandjate

halduskoormust. Tööandjal piisab ühe taotluse esitamisest ning tal ei ole vaja eelnevalt hinnata

ega määratleda, milline konkreetne teenus või meede on inimese töötamise toetamiseks vajalik.

See muudab teenuse kasutamise tööandja jaoks selgemaks ja lihtsamini korraldatavaks.

Kehtetuks tunnistatakse määruse § 39 lõige 3, mis sätestab, et toetatud töölerakendamise teenust

ei osutata puuduva töövõimega inimesele. Muudatuse tulemusena on edaspidi võimalik toetatud

töölerakendamise teenust osutada ka puuduva töövõimega inimesele. Muudatus on vajalik,

kuna kehtiv piirang ei ole mõistlik ega kooskõlas teenuse eesmärgiga. Toetatud

töölerakendamise teenus on suunatud inimese tööellu sisenemise ja tööalase toimetuleku

toetamisele ning puuduv töövõime ei tähenda alati, et inimene ei ole suuteline tööd tegema.

Puuduva töövõimega inimeste seas on isikuid, kellel on motivatsioon ja tegelik võimekus

töötada toetatud tingimustes, kuid kelle puhul kehtiv õiguslik piirang on teenusele ligipääsu

välistanud. Muudatus on kooskõlas eesmärgiga suurendada terviseprobleemidega inimeste

võimalusi osaleda tööturul juhul, kui see on nende individuaalsetest võimekusest lähtuvalt

võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse määruse 2. peatüki 2. jagu paragrahviga 401, millega

sätestatakse tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenuse sisu, eesmärk ja osutamise

tingimused. Uue teenuse tingimuste kehtestamine on vajalik seniste eraldi reguleeritud teenuste

koondamiseks ühtse ja tervikliku teenuse alla. Teenuse raames ühendatakse tööruumide

ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ning

tööandjale pakutavad individuaalsed lahendused. Senine korraldus, kus tervisepiiranguga

inimese töötamise toetamiseks on võimalik kasutada mitut eri teenust, teeb tööandjale teenuste

süsteemi sageli raskesti mõistetavaks ning keeruline on hinnata, millist teenust konkreetses

11

olukorras taotleda. Samuti suurendab see halduskoormust, sest tööandjal tuleb esitada mitme

teenuse kohta eraldi avaldus ning töötukassal neid eraldi menetleda. Muudatuse kohaselt

pakutakse tööandjale suunatud toetavaid komponente ühe teenusena, mis lihtsustab taotlemist

ja vähendab menetluskoormust: tööandjal tuleb esitada üks taotlus ning töötukassal üks kord

menetleda. Kui tööandja ei oska taotluse esitamisel täpselt määratleda, millist lahendust või

meetmeid ta vajab, nõustab töötukassa tööandjat ning aitab koos tööandja ja töötajaga välja

selgitada sobivaimad toetavad meetmed.

Lõikes 1sätestatakse teenuse eesmärk, milleks on toetada tööandjat kulude tegemisel, mis

kaasnevad tervisepiiranguga inimese tööle võtmise või tema tööl püsimisega. Teenus lähtub

põhimõttest, et terviseseisundist tulenevaid takistusi on mõistlik hinnata ja lahendada

terviklikult ning vajaduspõhiselt, mitte üksikute eraldiseisvate komponentide kaudu.

Tööandjate jaoks muutub teenuse taotlemine lihtsamaks ja arusaadavamaks, kui vajalikke

toetavaid meetmeid on võimalik saada ühe teenuse raames.

Lõikes 2 sätestatakse tööandja kohustus korraldada tervisepiiranguga inimesele töötamise

toetamine kui töötaja oma tervislikust seisundist tulenevalt seda vajab. Sätte eesmärk on

rõhutada, et teenuse eesmärk ei ole üksnes kulude hüvitamine, vaid tööandja aktiivne roll

vajalike lahenduste rakendamises töökohal. Praktikas tähendab see, et tööandja tagab

kokkulepitud tegevuste (näiteks tööruumide ja -vahendite kohanduse, tööalase abivahendi

kasutusele võtmise või tugiisikuga töötamise korralduse) elluviimise ning nende toimimise, et

tervisepiiranguga inimesel oleks võimalik tööülesandeid täita ja töösuhet jätkata. Lõikega

täpsustatakse osapoolte vastutust: töötukassa otsustab ja hüvitab või tasub määruses sätestatud

ulatuses, tööandja aga korraldab ja viib toetavad tegevused ellu ning integreerib need

töökorraldusse.

Lõikes 3 sätestatakse, milliseid kulusid ja millisel viisil hüvitatakse või tasutakse tööandjale

tervisepiiranguga inimese tööle asumise ja tööl püsimise toetamiseks. Lõike kohaselt hõlmab

teenus nelja peamist komponenti: tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu, tööalase

abivahendi soetamise kulu, tugiisikuga töötamise tasu ning tööalasel koolitusel osalemisega

seotud töötaja terviseseisundist tingitud lisakulud. Sätte eesmärk on koondada seni eri

paragrahvides ja osaliselt ka individuaalsete lahenduste kaudu reguleeritud tööandja

toetusmeetmed ühe teenuse alla, et tööandjal oleks võimalik taotleda vajalikke toetavaid

tegevusi ühtse menetluse raames ning töötukassal oleks võimalik hinnata ja otsustada töökoha

ja töötamisega seotud tervisest tulenevate takistuste kõrvaldamist terviklikult.

Lõikes 4 sätestatakse lõikes 3 nimetatud teenuse komponentide sisu ehk täpsustatakse, millistel

juhtudel ja mis tingimustel on võimalik hüvitada või tasuda tööruumide ja -vahendite

kohandamise kulu, tööalase abivahendi soetamise kulu, tugiisikuga töötamise tasu ning

tööalasel koolitusel osalemisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud. Lõike eesmärk on

tagada, et teenuse raames hüvitatakse üksnes tööle asumise või töötamisega seotud takistuste

kõrvaldamiseks vajalikud ning põhjendatud kulud. Sisuliselt kordab lõige 4 seni

tööhõiveprogrammi eri teenuste paragrahvides 35–37 sätestatut, koondades need ühtse teenuse

alla. Olulisem sisuline muudatus puudutab tugiisikuga töötamise teenuse sisu täpsustamist: kui

kehtiva määruse järgi on tugiisiku poolt füüsilise kõrvalabi pakkumine välistatud, siis käesoleva

muudatusega võimaldatakse tugiisikul seda osutada. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on

tugiisikud füüsilist kõrvalabi siiski osutanud ning selle järele on ka tegelik vajadus. Samuti

täpsustatakse, et tugiisik võib inimese tervislikust seisundist tulenevate vajaduste tõttu pakkuda

tuge tööülesannete õppimisel ja töökeskkonda sisseelamisel, aidates kaasa sujuvamale

kohanemisele töökohal. Muus osas on muudatus peamiselt süsteemne, koondades senised

12

meetmed ühtse teenuse alla, ning ei muuda teenuse sisulist ulatust võrreldes varasema

regulatsiooniga.

Lõikes 5 täpsustatakse, et tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on inimesel tervisest

tulenevast takistusest või terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis

on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. Lõige vastab seni kehtinud määruse § 36 lõike 3

sõnastusele.

Lõikes 6 sätestatakse tööandjale kulu hüvitamise või tasu maksmise otsustamise alused.

Töötukassa hindab, millised tööle asumise või töötamise takistused tulenevad töötaja tervisest

tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe aluseks olevast terviseseisundist ning kas

nende kõrvaldamiseks kavandatav kulu on vajalik ja mõistlik. Sätte eesmärk on täpsustada, et

tervisest tuleneva takistusega töötaja puhul hüvitatakse need töötamise takistused, mis

tulenevad temal tuvastatud töövõime vähenemisest või puudest, mitte igasugusest

terviseseisundist tingitud kulud. Näiteks kui inimesel on tuvastatud töövõime vähenemine

liikumispiirangu tõttu, kuid tal on ka nägemise piirang, mis on korrigeeritud prillidega ega

põhjusta töövõime vähenemist, siis ei hüvitata prille tööalase abivahendina. Säte vastab

sisuliselt varasemale regulatsioonile, kus sama põhimõte oli sätestatud tööruumide ja -

vahendite kohandamise ning tööalase abivahendi teenuse juures.

Lõikes 7 sätestatakse, et lõikes 3 nimetatud kulu ei hüvitata ega tasuta, kui esineb mõni

tööandjaga seotud asjaolu: 1) tööandjal on äriregistrist kustutamise hoiatus või tööandja suhtes

on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mis viitab riskile, et tööandja ei ole võimeline

tagama töösuhte jätkumist või teenuse eesmärkide saavutamist; 2) tööandja on oluliselt

rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud

koostööpõhimõtteid, mille korral on põhjendatud risk teenuse nõuetekohaseks osutamiseks või

avalike vahendite sihipäraseks kasutamiseks; 3) tööandjal on äriregistrile esitamata

majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, sest see takistab tööandja

majandusliku olukorra läbipaistvat hindamist; või 4) tööandjal on ajatamata maksuvõlg

summas 100 eurot või rohkem, et vältida toetuse maksmist tööandjale, kellel on lahendamata

maksuvõlgnevus. Nimetatud välistused on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamisega seotud

riskide maandamiseks ning selleks, et toetust antakse üksnes nõuetele vastavatele ja

usaldusväärsetele tööandjatele. Ühtlasi ühtlustatakse sellega töötukassa kontrollitavad asjaolud

teiste tööandjaga seotud tööturuteenuste tingimustega (sh tööpraktika), et rakenduspraktika

oleks teenuste lõikes võimalikult ühesugune ja selge.

Lõikes 8 sätestatakse, et töötukassal on õigus lõikes 3 nimetatud kulu põhjendatud juhul mitte

hüvitada, kui tööandja kohta on karistusandmed karistusregistris. Säte annab töötukassale

kaalutlusõiguse hinnata, kas tööandja karistatus võib mõjutada teenuse eesmärkide saavutamist,

teenuse nõuetekohast osutamist või avalike vahendite sihipärast kasutamist. Erinevalt lõikes 5

nimetatud alustest ei ole tegemist automaatse välistusega, vaid võimalusega jätta kulu

hüvitamata üksnes juhul, kui karistusandmetest tulenevalt on see konkreetse juhtumi asjaolusid

arvestades põhjendatud. Regulatsioon ühtlustab tööandjaga seotud kontrollitavad asjaolud

tööpraktika teenuse tingimustes kasutatava lähenemisega.

Lõikes 9 sätestatakse tööandjale lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulude hüvitamise määr.

Sätte kohaselt hüvitatakse tööandjale nimetatud kuludest iga kululiigi kohta 50–100%, kui

taotlusel märgitud inimene töötab. Varasema regulatsiooni kohaselt hüvitati tööruumide ja -

13

vahendite kohandamise kulu samuti 50–100% ulatuses ning töötukassa otsustas hüvitamise

määra juhtumipõhiselt, arvestades inimese tervisest tulenevaid takistusi ja tegelikku abi

vajadust. Erinevus võrreldes varasemaga seisneb eelkõige selles, et lõige 8 reguleerib edaspidi

ka tööalase abivahendi soetamise kulu hüvitamist - varem hüvitati tööalase abivahendi kulu

üldjuhul 100% ulatuses, kuid käesoleva teenuse raames on ka tööalase abivahendi puhul ette

nähtud 50–100% hüvitamise vahemik ning töötukassal on võimalus määrata hüvitamise määr

tööandja taotletud lahenduse ja selle maksumuse mõistlikkust arvestades. Muudatuse eesmärk

on tuua erinevad toetusmeetmed ühe teenuse ja samasuguse hüvitamise põhimõtete alla. Juhul

kui abivahendi soetamine ei ole tööandja kaudu võimalik, on tervisepiiranguga inimesel

võimalik vajaliku abivahendi või muu töötamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulu

hüvitamist taotleda individuaalsete lahenduste teenuse kaudu. Lisaks sätestatakse, et juhul, kui

avaldusel märgitud inimene ei asu tööle või kui tema töösuhe tööandja juures lõpeb enne

kohanduse valmimist või abivahendi soetamist ja kuludokumentide esitamist, hüvitatakse

tööandjale kuni 50% kulu hüvitamise otsuses toodud kuludest. See maandab tööandja riski

olukorras, kus tööandja on juba teinud põhjendatud kulutused, kuid tööle asumine või töösuhe

ei realiseeru tööandjast mittetulenevatel põhjustel.

Lõikes 10 täpsustatakse tööandjale lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulude hüvitamise

tingimusi ning dokumenteerimisnõudeid. Säte on vajalik, et tagada toetuse sihipärane

kasutamine ja üheselt mõistetav menetlus nii tööandjale kui ka töötukassale. Esiteks

sätestatakse, et kulu hüvitatakse üksnes juhul, kui see on tehtud pärast kulu hüvitamise otsuse

tegemist. Sellega välditakse olukordi, kus taotletakse tagantjärele hüvitamist kulule, mille

tegemist ei ole saanud eelnevalt hinnata ega otsusega heaks kiita. Teiseks nähakse ette, et

tööandja esitab kulu tegemist tõendavad arved ja nende pangaülekandega tasumist tõendavad

dokumendid, mis tagab kulude kontrollitavuse. Kolmandaks seotakse hüvitamine tulemuse

tähtajaga, mis ajaks peab tööruumide ja -vahendite kohandus valmis olema või tööalane

abivahend soetatud ja kasutamisvalmis. Tähtajaks on 6 kuud, põhjendatud juhul on võimalik

tähtaega pikendada kuni 12 kuuni. See võib olla vajalik suuremate kohanduste tegemiseks, kus

on vaja koostada projekt ja taotleda luba.

Lõikes 11 sätestatakse tugiisikuga töötamise tasu maksmise tingimused. Säte on sisuliselt sama

mis varasemas tugiisikuga töötamise paragrahvis. Lõike kohaselt makstakse tugiisikuga

töötamise tasu tööandjale kuni 12 kuu jooksul alates otsuses nimetatud teenuse alguse

kuupäevast. Lisaks nähakse ette, et tasu makstakse kindlaks määratud mahus, arvestades

inimese individuaalset abi vajadust ja tööaega, mis võimaldab teenuse mahtu kohandada

proportsionaalselt tegeliku vajaduse ja töötamise koormusega.

Lõikes 12 sätestatakse, et põhjendatud vajaduse korral võib tugiisikuga töötamist võimaldada

korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal, kui inimese individuaalne

abivajadus seda eeldab. Säte kordab varasemas tugiisikuga töötamise paragrahvis kasutatud

sõnastust.

Lõikes 13 sätestatakse tugiisikuga töötamise teenuse mahu määramise alused ning

täpsustatakse teenuse mahud kolmeks tasandiks (25%, 50% ja 75% inimese eeldatavast

töötamise ajast). Kehtiva regulatsiooni kohaselt on tugiisiku teenuse mahud 50%, 75% ja 100%.

Muudatuse eesmärk on võimaldada teenust pakkuda ka väiksema abivajaduse korral, mida

senine 50% alampiir ei võimaldanud ning mille tõttu on praktikas osadel juhtudel määratud

50% maht ka siis, kui tegelik vajadus on väiksem. Väiksem tugiisiku teenuse vajadus on

14

enamjaolt füüsiliste takistuste puhul. Samal põhjusel jäetakse välja varasem 100% teenuse

mahu tasand. Töötukassa rakenduspraktika kohaselt ei ole avatud tööturul töötava

tervisepiiranguga töötaja puhul üldjuhul usutav, et ta vajab ja saab reaalselt tugiisiku abi kogu

tööaja ulatuses, sest tugiisik on enamasti kolleeg, kes täidab eelkõige oma tavapäraseid

tööülesandeid ning toetab töökaaslast sellele lisaks. Kolmeastmeline jaotus (25/50/75) muudab

teenuse mahu hindamise ja otsuste tegemise ühtlasemaks ja selgemaks ning võimaldab teenuse

mahtu proportsionaalselt kohandada inimese individuaalse abivajaduse ja tööaja järgi.

Lõikes 14 sätestatakse tugiisikuga töötamise tasu arvutamise alused. Tasu on jätkuvalt seotud

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääraga, kuid võrreldes kehtiva

regulatsiooniga muudetakse arvestusloogikat: päevapõhise arvestuse asemel rakendatakse

kuumääral põhinevat arvestust. Kuumäär on võrdne töötasu alammääraga ning konkreetne tasu

kujuneb kuumäära, otsusega määratud teenuse mahu (lõige 11) ja inimese tööaja korrutisena.

Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust nii tööandjale (tõendite esitamine selle

kohta, mitmel päeval tugiisik teenust osutas) kui ka töötukassale nende tõendite kontrollimisel.

Kuumääral põhineva arvestuse korral makstakse tööandjale igakuiselt otsuses kokkulepitud

summa kuni otsuse kehtivuseni ning tasu suurus on juba otsusega seotud teenuse mahu ja tööaja

alusel selgelt määratud.

Lõikes 15 sätestatakse tugiisiku (ja § 27 tähenduses tööpraktika juhendaja) samaaegse teenuse

osutamise piirmäär. Lõike esimene osa on sisuliselt sama nagu kehtivas määruses, et üks

tugiisik võib samal ajal olla tugiisikuks või tööpraktika juhendajaks kokku kuni neljale

inimesele, et tagada teenuse kvaliteet ja vältida olukorda, kus tugiisiku tähelepanu ja toetus

hajub liiga paljude toetatavate vahel. Toetatavate inimeste arvu otsustab vajadusel Eesti

Töötukassa, arvestades teenuse kvaliteedi tagamise ja piisava toe pakkumise vajadust.

Tugiisiku teenus on suunatud isikutele, kes vajavad tööturule sisenemisel või töötamise

jätkamisel suuremat kõrvalabi, juhendamist ja motiveerimist. Toe vajadus võib oluliselt erineda

sõltuvalt inimese tööharjumusest, sotsiaalsetest oskustest, tervislikust seisundist, varasemast

töökogemusest või muudest tööturul osalemist mõjutavatest asjaoludest. Kui tugiisikul on

samaaegselt toetada palju inimesi võrreldes vajaliku toe mahuga, võib väheneda teenuse

sisuline kvaliteet ja eesmärkide saavutamine.

Näiteks võib väiksem toetatavate arv olla põhjendatud juhul, kui:

 töötaja vajab sagedast individuaalset juhendamist tööharjumuse kujundamisel või

tööülesannetega kohanemisel;

 inimesel esineb vaimse tervise, suhtlemise või toimetulekuga seotud raskusi, mis

eeldavad regulaarset ja ajamahukat tuge;

 töökoht või tööülesanded on keerukad ning nõuavad tugiisiku pidevat kohalolu või

sekkumist; töötajal puudub varasem töökogemus või võimekus töötada iseseisvalt.

Samas võib teatud juhtudel olla võimalik toetada korraga rohkem inimesi (kuni 4), kui nende

toevajadus on väiksem, tööülesanded on sarnased või tugi seisneb peamiselt perioodilises

nõustamises ja motiveerimises.

Lõikes 16 sätestatakse, et töötukassa pakub vajadusel töötajale, tema tugiisikule ning tööandjale

tugiisikuga töötamise alast nõustamist. Sätte eesmärk on toetada teenuse kvaliteetset ja ühtset

rakendamist praktikas ning ennetada arusaamatusi rollide, töökorralduse ja teenuse mahu osas.

Vajadus sellise nõustamise järele on praktikas tulnud eelkõige tugiisikutelt endilt.

15

Eelnõu § 1 punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks määruse § 43, mis reguleerib rahvusvahelise

kaitse saaja töötamise toetamise teenust. Teenuse pakkumine on seotud tööturul kohanemiseks

abi vajavate rahvusvahelise kaitse saajate arvu järsu kasvuga seoses Ukraina sõjapõgenike

massilise sisserändega (alates 2022), kes on tänaseks tööturul hästi kohanenud. Aastatel 2024–

2025 on 93–94% töötuna registreeritud rahvusvahelise kaitse saajatest tööle liikunud ilma

mentorluse toetuseta ning vaid 6–7% mentorluse toega. Seega leiab valdav enamus

rahvusvahelise kaitse saajatest töö ka ilma täiendava sihitud toetuseta, mistõttu ei ole

põhjendatud eraldi toetuse jätkamine rahvusvahelise kaitse saajatele. Asjakohasem on

rakendada ühtseid tööturumeetmeid koos teiste sihtrühmadega.

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse määruse § 44 lõike 4 sõnastust, millega lihtsustatakse

stipendiumi maksmise alust. Senise regulatsiooni kohaselt maksti stipendiumi nende päevade

eest, kui inimene osales tööturuteenusel kas teenuse osutamise asukohas või reaalajas

veebikeskkonnas. Muudetud sõnastuse kohaselt makstakse stipendiumi nende päevade eest, mil

inimene osaleb tööturuteenusel. Käesoleva tööhõiveprogrammi muudatuste jõustumisel

makstakse stipendiumi edaspidi üksnes tööpraktika teenusel osalemisel. Kuna tööpraktika võib

tulenevalt praktiseeritava töö olemusest toimuda ka kaugtöö vormis või eeldada tööpäevasisest

liikumist erinevate asukohtade vahel, ei ole teenuse sidumine konkreetse asukoha või

veebikeskkonnas osalemise vormiga põhjendatud.

Muudatuse eesmärk on muuta regulatsioon selgemaks ja tehnoloogianeutraalseks ning vältida

vajadust eristada teenuse osutamise vorme stipendiumi maksmisel.

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse määruse § 44 lõike 6 sõnastust, millega muudetakse

stipendiumi päevamäära arvestamise alust. Senise regulatsiooni kohaselt oli stipendiumi

päevamäär fikseeritud suuruses 3,84 eurot. Muudatuse kohaselt seotakse stipendiumi

päevamäär töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunni töötasu alammääraga,

määrates selle suuruseks neljakordse alammäära. Stipendiumi suurus on kookõlas TöMS § 15

punktiga 1, mille kohaselt ei tohi kehtestatav toetuse päevamäär olla suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuuekordne tunni töötasu alammäär.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada stipendiumi suurus ning siduda see töötasu alammääraga,

tagades stipendiumi väärtuse säilimise ajas. Muudatus suurendab praktikandile makstavat

toetust ning võimaldab pakkuda senisest suuremat ja õiglasemat hüvitist tööpraktikal osalemise

eest. Suurenev toetus aitab omakorda tõsta inimeste motivatsiooni tööpraktikal osalemiseks ja

aktiivseks panustamiseks.

Ühtlasi loob muudatus suurema kooskõla tööandjale makstava juhendamistasu arvestamise

põhimõtetega, mis on samuti seotud töötasu alammääraga, tagades tasustamise ühtse ja

läbipaistva loogika (vt seletuskirja punkt 37) ning loob osapoolte tasustamisel tasakaalu.

Eelnõu § 1 punktiga 48 täpsustatakse määruse § 45 lõigete 2 ja 3 sõnastust, et muuta

sõidutoetuse arvestamise reeglid selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Muudatusega nimetatakse

„sõidu- ja majutustoetus“ ümber „sõidutoetuseks“ ning sõnastatakse arvestuse alus lühemalt,

säilitades senise põhimõtte, et toetus arvestatakse elukoha ja teenuse osutamise asukoha lühima

kahekordse vahemaa järgi ning alla 500 meetri vahemaid ei arvestata. Lisaks täpsustatakse, et

vahemaa ümardatakse kilomeetri täpsusega, mis ühtlustab arvestust ja vähendab vaidlusi

vahemaa määramisel. Samuti säilib reegel, et üle südaöö katkematult kestva osalemise korral

makstakse toetust ühe päeva eest.

16

Lõikes 3 vahetatakse nimetus sõidu- ja majutustoetus nimetusega sõidutoetus, mis vastab

paremini selle tööturutoetuse sisule ning täpsustatakse sätte sõnastust – sõidutoetuse ülemmäär

päevas on 26 eurot ka juhul, kui inimene osaleb samal päeval mitmel eri teenusel.

Eelnõu § 1 punktidega 49 ja 50 sõnastatakse sõidutoetuse arvestamise alused määruse § 45

lõigetes 6–10. Lõikes 6 sätestatakse, et sõidutoetuse ülemmäär päevas on 26 eurot, mis on

võrdne kehtiva sõidu- ja majutustoetuse ülemmääraga. Sellega piiratakse ühe päeva eest

makstava sõidutoetuse maksimaalne summa sõltumata teenusel osalemiste arvust ja

arvestuslikust vahemaast.

Määruse § 45 täiendatakse lõigetega 7–10, millega täpsustatakse sõidutoetuse arvestamise

loogikat ja erisusi. Üle 10 km vahemaa korral makstakse sõidutoetust 0,10 eurot kilomeetri

kohta (lõige 7). Sellega jääb muutumatuks sõidutoetuse määr, kuid erinevalt kehtivast

regulatsioonist on minimaalne distants sõidutoetuse maksmiseks 10 km. Kavandatava

muudatuse eesmärk on muuta sõidu- ja majutustoetuse süsteem sihipärasemaks ning paremini

kooskõlla viia toetuse tegeliku kasutusloogikaga. Praeguse süsteemi rakendamisel on ilmnenud,

et toetust makstakse suures ulatuses ka väga lühikeste, eeskätt linnasiseste liikumiste eest, mis

ei ole meetme algse eesmärgi – teenusel osalemisega seotud oluliste kulude hüvitamise –

seisukohalt põhjendatud. See võimaldab vähendada toetuse määramise halduskoormust, kuna

välistatakse väikeste ja administratiivselt kulukate maksete tegemine. Halduskoormuse

vähenemine on oluline, kuna senine süsteem eeldab suurt hulka väiketehinguid, mille

menetlemine ei ole kulutõhus.

Määruse § 45 lõigetes 8 ja 9 sätestatakse sõidutoetuse erisused suurema toevajadusega

sihtrühmadele. 10 km või lühema vahemaa korral makstakse 5 eurot teenusel osalemise päeva

eest kindlaksmääratud sihtrühmadele (tervisest tuleneva takistusega töötule § 10 lõikes 2

nimetatud teenustel ning tervisest tuleneva takistusega töötajale, pikaajalise haiguslehe alusel

töötajale või tervisest tuleneva takistusega muule isikule § 10 lõikes 3 nimetatud teenusel; lõige

8). Sama sihtrühma puhul lisandub üle 10 km vahemaa korral sellele 5-eurosele baasosale

täiendav 0,10 eurot iga 10 km ületava kilomeetri kohta (lõige 9). Sellega tugevdatakse toetust

tervisepiiranguga inimestele.

Lõikes 10 sätestatakse teenuse jooksul toimuvate staatusemuutuste käsitlemise põhimõte.

Tervisepiiranguga inimese puhul lähtutakse sõidutoetuse määramisel teenusele suunamise

kuupäeval kehtinud asjaoludest ning hilisemad muutused, näiteks tervisest tuleneva takistuse

muutumine või haiguslehe lõppemine, ei anna alust toetuse ümberarvutamiseks. Samuti ei

arvutata toetust ümber juhul, kui tervisest tulenev takistus tuvastatakse või pikaajalise

haiguslehe alusel tööle asumine toimub teenuse saamise ajal, vaid toetuse maksmist jätkatakse

senistel alustel. Regulatsiooni eesmärk on tagada süsteemi selgus ja lihtsus.

Eelnõu § 1 punktiga 51 kaotataksemääruse§ 47 lõikest 1 viide rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamisele, kuivõrd eraldi teenus sihtrühmale lõpetatakse (vt täpsemad selgitused

eelnõu § 1 punktis 45).

Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse määruse § 47 lõike 1 sissejuhatav lauseosa selliselt, et

vähese tähtsusega abina antavate teenuste loetelust jäetakse välja individuaalsed lahendused

tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine ja rahvusvahelise

kaitse saaja töötamise toetamine, kuna nende teenuste osutamine lõpetatakse. Loetellu lisatakse

uue teenusena tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine.

Eelnõu § 1 punktidega 53 ja 54 lisatakse määruse § 47 lõikesse 2täiendus, et tervisepiiranguga

inimese töötamise toetamise meetme raames pakutavad tööruumide ja -vahendite kohandamise

17

ja tööalase abivahendi hüvitamine ning tugiisikuga töötamine on lõike alapunktides toodud

juhtudel komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 antav abi ehk grupierandi alusel antav abi.

Eelnõu § 1 punktiga 55 asendatakse määruse § 48 lõike 4 punktis 6 ning § 50 lõike 2 punktis

6 arv „19“ arvuga „20“, kuna karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenused

ühendatakse ning ESF+ vahenditest rahastatavad tegevused liiguvad § 20 lõigeteks 4 ja 5.

Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse määruse §-i 57 lõigetega 15–17 ning kehtestatakse

rakendussätted seoses määruse muudatustega, mis jõustuvad 1. septembril 2026. aastal.

Lõige 15 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud või otsustab §-des 19 (karjääriinfo

vahendamine), 28 (arengutreening), 33 (kogemusnõustamine) ja 43 (rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamine) sätestatud tööturuteenuste osutamise kuni 2026. aasta 31. augustini

kehtinud redaktsiooni alusel, siis kohaldatakse ka tööturuteenuste osutamisele, tööturutoetuste

maksmisele kuni 2026. aasta 31. augustini kehtinud tingimusi ja korda. Töötukassa on

tööturumeetmete seaduse või tööhõiveprogrammi alusel otsustanud tööturuteenuste osutamise,

kui see on kokku lepitud tegevuskavas või on tehtud otsus või kinnituskiri teenuse

võimaldamise kohta. Säte tagab, et inimesed saaksid teenusel lõpuni osaleda enne määruse

muudatust kehtinud tingimustel.

Lõige 16 reguleerib olukorda, kus inimesega on tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud

taotlus §-des 19 (karjääriinfo vahendamine), 28 (arengutreening), 33 (kogemusnõustamine) ja

43 (rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) teenuste saamiseks enne kõnesoleva

määruse muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole 31. augusti 2026. aasta seisuga veel

otsustanud, kas osutada teenust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa teenuste osutamise

ning tööturutoetust makstakse kuni 2026. aasta 31. augustini kehtinud tingimustel ja korras.

Lõige 17 reguleerib olukorda, kus töötukassa on sõlminud § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

tegevuste läbiviimiseks (tööandjate ja haridusasutuste külastused ning töövarjupäevad)

halduslepingu enne 2026. aasta 01. septembrit kehtinud redaktsiooni alusel, siis jätkatakse

lepingu täitmist ning tegevuste läbiviimist kuni 2026. aasta 31. augustini kehtinud tingimustel

ja korras.

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse määruse § 57 lõigetega 18–22 ning kehtestatakse

rakendussätted seoses määruse muudatustega, mis jõustuvad 1. aprillil 2027. aastal.

Lõige 18 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud või otsustab või on sõlminud

halduslepingu §-des 27 (tööpraktika ), 35 (tööruumide ja -vahendite kohandamine), 36 (tööalase

abivahendi kasutada andmine) ja 37 (tugiisikuga töötamine) sätestatud tööturuteenuste

osutamise kuni 2027. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel, siis kohaldatakse ka

tööturuteenuste osutamisele ja tööturutoetuste maksmisele kuni 2027. aasta 31. märtsini

kehtinud tingimusi ja korda.

Lõige 19 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud või otsustab §-des 20

(karjäärinõustamine), 23 (tööturukoolitus), 25 (kvalifikatsiooni saamise toetamine), 32

(nõustamisteenused), 38 (tööalane rehabilitatsioon) ja 39 (toetatud töölerakendamine)

sätestatud tööturuteenuste osutamise kuni 2027. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel,

siis kohaldatakse tööturutoetuste maksmisele kuni 2027. aasta 31. märtsini kehtinud tingimusi

ja korda.

18

Lõige 20 sätestab, et tööalase abivahendi võib tasuta võõrandada inimesele, kes abivahendit

kasutas, kui §-s 36 sätestatud haldusleping on sõlmitud enne 1. aprilli 2027. a. Samuti loetakse

sõlmitud leping seisuga 31. märtsil 2027. a lõppenuks.

Lõige 21 reguleerib olukorda, kus inimesega on tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud

taotlus §-des 27 (tööpraktika), 35 (tööruumide ja -vahendite kohandamine), 36 (tööalase

abivahendi kasutada andmine) ja 37 (tugiisikuga töötamine) sätestatud teenuste saamiseks enne

1. aprilli 2027. a, kuid töötukassa ei ole 31. märtsi 2027. aasta seisuga veel otsustanud, kas

osutada teenust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa teenuste osutamise ning

tööturutoetust makstakse kuni 2027. aasta 31. märtsini kehtinud tingimustel ja korras.

Lõige 22 reguleerib olukorda, kus inimesega on tegevuskavas kokku lepitud või on esitatud

taotlus §-des 20 (karjäärinõustamine), 23 (tööturukoolitus), 25 (kvalifikatsiooni saamise

toetamine) ja 32 (nõustamisteenused) sätestatud teenuste saamiseks enne 1. aprilli 2027. a, kuid

töötukassa ei ole 31. märtsi 2027. aasta seisuga veel otsustanud, kas osutada teenust või mitte.

Sellisel juhul otsustab töötukassa teenuste osutamise ning tööturutoetust makstakse kuni 2027.

aasta 31. märtsini kehtinud tingimustel ja korras.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

Punktid, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise, arengutreeningu ja

kogemusnõustamise lõpetamist ning karjääriteenuste ühendamist (ja seega karjääriinfo

vahendamise lõpetamist), jõustuvad 1. septembril 2026. aastal.

Punktid, mis puudutavad proovitöö kehtestamist, jõustuvad 1. septembril 2026. aastal ja

kehtivad kuni 31. detsembrini 2028. aastal. Teenus kehtestatakse tähtajaliselt, et hinnata

proovitöö mõju ja tulemuslikkust tööle asumise toetamisel ning otsustada seejärel kas teenusega

jätkata või selle pakkumine lõpetada.

Punktid, mis puudutavad tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenust (ja sellega

seoses tööruumide ja -vahendite kohandamise, tööalase abivahendi kasutada andmise ja

tugiisikuga töötamise teenuste koondamist uue loodava teenuse alla) ning individuaalsete

lahenduste, tööpraktika, stipendiumi ja sõidutoetuse ümberkujundamist, jõustuvad 1. aprillil

2027. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „tervisepiiranguga inimene“. Terminiga tähistatakse

koondnimetusena isikut, kelle puhul on töötamise või tööturuteenusel osalemisega seotud

19

toetuse vajadus tingitud terviseseisundist, hõlmates nii tervisest tuleneva takistusega inimest

kui ka pikaajalise haiguslehe alusel töötajat. Tegemist on tehnilise terminiga, mis on kasutusele

võetud õigusselguse ja regulatsiooni sidususe huvides seoses uue teenuse „tervisepiiranguga

inimese töötamise toetamine“ kehtestamisega. Termin ei muuda ega laienda nende isikute ringi,

kellele tööhõiveprogrammi alusel tuge osutatakse, vaid koondab senised sihtrühmad ühe

nimetuse alla.

5. Määruse mõjud

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõju olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ega infoühiskonda;

haridust, kultuuri ega sporti; riigikaitset ega välissuhteid ning siseturvalisust ega keskkonda,

mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

5.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Muudatus 1: Arengutreeningu teenuse lõpetamine

Mõju sihtrühm: registreeritud töötud, kes on varasemalt töötanud ettevõtte või asutuse juhina

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Arengutreeningu teenuse eesmärk on toetada inimese ametialast arengut ja muutustega

toimetulekut. Teenus oli suunatud endistele juhtidele pakkudes võimalust individuaalseks

eneseanalüüsiks ning professionaalse arengutreeneri (coach) toel oma juhtimisalaste

kompetentside arendamiseks, juhtimiskogemuste analüüsimiseks ja arenguvajaduste

märkamiseks.

Teenuse kasutus on olnud väga väike – 2024. aastal kasutas teenust 34 inimest ja 2025. aastal

21 inimest. Samal ajal oli Eesti Töötukassa andmetel 2026. aasta 31. märtsi seisuga

registreeritud töötute seas 3360 juhtimiskogemusega inimest, mis moodustas ligikaudu 7,6%

kõigist registreeritud töötutest. Seega on teenusega kokku puutunud vaid väga väike osa

sihtrühmast. Muudatuse mõju avaldumise ulatus on väike, kuna teenus ei ole olnud sihtrühma

jaoks peamine teenus tööturule naasmisel. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna

kokkupuude teenusega on olnud harv ega ole mõjutanud sihtrühma igapäevast toimetulekut.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib teenuse lõpetamise tagajärjel suureneda juhtimiskogemusega

inimeste pikaajalise töötuse risk. Teenuse lõpetamisega väheneb sihtrühma ligipääs

personaalsele tööturuteenusele, mis oli suunatud juhtimiskogemusega inimestele. See võib

pikendada tööotsingute kestust juhikogemusega inimeste puhul, vähendada motivatsiooni ning

raskendada kvalifikatsioonile vastava töö leidmist, kuid riski realiseerumise tõenäosust võib

pidada madalaks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Arengutreeningu teenuse lõpetamise mõju juhtimiskogemusega registreeritud töötutele on

ebaoluline, arvestades teenuse piiratud kasutust, teiste tööturuteenuste kättesaadavust ning

ebasoovitavate mõjude esinemise madalat tõenäosust.

20

Muudatus 2: Kogemusnõustamise teenuse lõpetamine

Mõju sihtrühm: pikaajalisel haiguslehel olevad töötajad ning osalise või puuduva töövõimega

või määratud puudega töötavad või registreeritud töötud

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Kogemusnõustamise teenuse eesmärk on suurendada sihtrühma valmisolekut, motivatsiooni ja

enesekindlust tööotsinguteks ja tööeluks. Kogemusnõustamise teenuse lõpetamine mõjutab

eelkõige inimesi, kelle tööalane toimetulek ning tööturule naasmine sõltuvad lisaks praktilistele

meetmetele ka psühhosotsiaalsest toest. Teenus on pakkunud võimalust saada tuge sarnase

kogemusega inimeselt, mis aitas toime tulla pikaajalise haiguse, osalise või puuduva töövõime

või määratud puudega seotud väljakutsetega. Samas on esinenud keerukusi teenuse kvaliteedi

tagamisel.

Teenuse lõpetamine võib vähendada teenuse kasutajate valmisolekut tööle naasmiseks ning

halvendada nende toimetulekut tööturul. Samuti võib teenuse lõpetamine piirata sihtrühma

suutlikkust järjepidevalt osaleda tööturumeetmetes. Samas praktikas on teenuse kvaliteet

kõikunud ning kogemusnõustamisel osalejate tööle liikumise määr on jäänud tagasihoidlikuks.

2024. aastal kogemusteenuse lõpetanutest rakendus aasta jooksul pärast teenuse lõppu 42,7%,

paljud teenuse lõpetanud lõpetasid arveloleku omal soovil (31,8%). Mitmekülgsema

abivajadusega tervisest tuleneva takistusega inimesed ja pikaajalise haiguslehe alusel töötajad

saavad edaspidi vajadusel kogemusnõustamise teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse kaudu.

Kogemusnõustamise teenusele toimus 2025. aastal 366 sisenemist. Mõju avaldumise sagedus

on väike, kuna kokkupuude teenusega on olnud harv ega ole mõjutanud sihtrühma igapäevast

toimetulekut.

Joonis 1. Kogemusnõustamise teenusele sisenemiste arv. (Allikas: Töötukassa

„Tööturuteenused“ töölaud)

Arvestades teenuse iseloomu ning sihtrühma suuremat toetusvajadust, on mõju ulatus ja

avaldumise sagedus hinnatav väiksena.

Ebasoovitavate mõjude risk

Teenuse sulgemise ebasoovitava mõjuna võib suureneda pikaajalise töötuse risk, kuna tööturule

naasmine võib ilma kogemusnõustamise pakutava emotsionaalse ja motiveeriva toeta viibida.

21

Samuti on risk, et osa inimesi katkestab tööturuteenustes osalemise või loobub tööotsingutest

täielikult, mis võib süvendada sotsiaalset isolatsiooni ning vaimse tervise probleeme.

Nimetatud riskide esinemise tõenäosust võib pidada madalaks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Kogemusnõustamise teenuse lõpetamise mõju ulatus ja sagedus on hinnatav väikeseks,

arvestades teenuse kasutajate arvu (366 sisenemist 2025. aastal) ning teenuse rolli haavatavate

sihtrühmade tööalase motivatsiooni ja järjepidevuse toetamisel. Leevendava meetmena jääb

teenus kättesaadavaks tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames. Kokkuvõttes arvestades mõju

ulatust, sagedus ning ebasoovitavate mõjude esinemise tõenäosust on teenuse lõpetamise mõju

ebaoluline.

Muudatus 3: Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse lõpetamine

Mõju sihtrühm: rahvusvahelise kaitse saajad

Teenuse eesmärk on suurendada sihtgruppi kuuluvate rahvusvahelise kaitse saajate, ajutise

kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidikoos

nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja)tööhõives osalemist, aidata kaasa nende iseseisvale

toimetulekule ning kohanemisele ja lõimumisele Eesti ühiskonda. Teenusega toetatakse

tööandjate valmidust värvata tööle rahvusvahelise kaitse saaja.

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena või täiendava

kaitse saajana ning kellele on antud Eesti Vabariigi tähtajaline elamisluba. Siseministeeriumi

andmetel oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kehtiv tähtajaline elamisluba 42 300

rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajal, mis moodustas 3,1% Eesti elanikest.1

Rahvusvahelise kaitse saajate töötamise toetamise teenus hõlmab kvalifikatsiooni saamise

kulude hüvitamist, tööalase tõlketeenuse kulude hüvitamist ning tööandjale mentorlustasu

maksmist. 2025. aastal kasutas 99,4% teenusele sisenejatest tööandjale mentorlustasu

maksmise teenust ning 0,6% kvalifikatsiooni saamise või tööalase tõlketeenuse kulude

hüvitamist.

1 Siseministeerium. (s.a.). Rahvusvaheline kaitse. Rahvusvaheline kaitse | Siseministeerium

22

Joonis 2. Rahvusvahelise kaitse saaja

töötamise toetamise teenustel sisenenute

arv, teenuste lõikes (Allikas: Töötukassa

„Tööturuteenused“ töölaud)

Joonis 3. Rahvusvahelise kaitse saaja

tööandjale mentorluse tasu maksmise

teenusele sisenenute arv (Allikas: Töötukassa

„Tööturuteenused“ töölaud)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Teenuse pakkumine oli seotud tööturul kohanemiseks abi vajavate rahvusvahelise kaitse saajate

arvu järsu kasvuga, kes on tänaseks tööturul hästi kohanenud. Töötukassa andmetel 2025. aastal

arvel olnud töötutest rakendus 6. kuu jooksul tööle 60,2% rahvusvahelise kaitse saajatest ja

56,1% töötutest, kes ei olnud rahvusvahelise kaitse saajad. Aastatel 2024–2025 on 93–94%

töötuna registreeritud rahvusvahelise kaitse saajatest tööle liikunud ilma mentorluse toetuseta

ning vaid 6–7% mentorluse toega. Seega leiab valdav enamus rahvusvahelise kaitse saajatest

töö ka ilma täiendava sihitud toetuseta, mistõttu ei ole põhjendatud eraldi toetuse jätkamine

rahvusvahelise kaitse saajatele. Seega võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks.

Teenuse lõpetamine mõjutab rahvusvahelise kaitse saajaid, kes vajavad tööturule sisenemisel

või tööl püsimiseks täiendavat tuge. Tööandjale makstav mentorlustasu on olnud

rahvusvahelise kaitse saajale kaudne tugimeede, mis on suurendanud võimalusi tööle asumiseks

ning vähendanud tööandjate riske. Samas tööandja valmidust värvata väiksema

konkurentsivõimega töötuid toetatakse jätkuvalt läbi palgatoetuse teenuse.

Teenuse kasutamine on ajaliselt piiratud nendele rahvusvahelise kaitse saajatele, kellele on

elamisluba antud mitte rohkem kui viis aastat tagasi. See tähendab, et 2022. aastal ja varem

rahvusvahelise kaitse saanud isikud ei saaks teenust kasutada pärast 2027. aastat. Mõju

avaldumise sagedus on seega väike, kuna kokkupuude teenusega on pigem harv.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib teenuse lõpetamine pidurdada rahvusvahelise kaitse saajate laiemat

ühiskondlikku lõimumist, kuna töötamine on üks kesksemaid integratsiooni mehhanisme.

Teenuse lõpetamisega väheneb sihtrühma toetatus tööle asumisel, mis võib raskendada tööle

sisseelamist ning suurendada töötamise katkemise või töötuks jäämise riski. Mõju on eriti

oluline nende inimeste puhul, kellel puudub piisav eesti keele oskus või erialane kvalifikatsioon

ning kelle jaoks kulude hüvitamise võimalus on olnud tööturule sisenemisel toetav meede.

Samas oli 2025. aasta töötukassa andmetel vähemalt ühte palgatoetuse sihtrühma (kuni

29aastane; 55-aastane või vanem; vanglast vabanenu; tervisest tuleneva takistusega või olnud

tööta 365 päeva viimase 450 päeva jooksul) kuuluvate osakaal rahvusvahelise kaitse saanud

registreeritud töötutest 87%, mis viitab, et kattuvus palgatoetuse teenusega on kõrge.

Kokkuvõttes võib ebasoovitavate mõjude riski realiseerumist pidada väikseks.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Arvestades teenuse kasutajate arvu, kokkupuute sagedust ning mõju koondumist haavatavale

sihtrühmale, on rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse lõpetamise mõju

ebaoluline.

Muudatus 4: Proovitöö teenuse avamine

Mõju sihtrühm: registreeritud töötud

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Proovitöö teenus võimaldab tööandjal veenduda töötaja sobivuses enne püsiva töölepingu

sõlmimist ning tööotsijal tutvuda töö sisuga, mis aitab vältida ebasobival tööl alustamist ja

23

töötusesse tagasi langemist. Proovitöö teenus erineb tööampsust, mis on lühiajaline töötamine,

kus vastastikune valmisolek on olemas ja eeldused töö tegemiseks täidetud. Proovitöö teenust

osutati kuni 2023. aastani (k.a), mil seoses tööampsude tegemise võimaluse lisandumisega

(alates 2020. aasta septembrist) otsustati teenus sulgeda. Proovitöö teenuse ja tööampsu

võrdlusandmetest nähtub (Töötukassa andmetel), et kuigi üldjuhul on suur osa (85%)

varasemalt (2021–2023) proovitööd võimaldanud tööandjatest kasutanud tööampse, esineb

piirkondi, valdkondi ja tööotsijate gruppe, kelle puhul kattuvus on väiksem.

2021–2023 proovitööd kasutanud 1501 asutust ei ole ühtegi tööampsu pakkunud u kolmandik

(so 506 asutust). Pooled nendest asutustest on väikesed (töötajate arvuga 0–4), kolmandik on

Ida-Virumaa asutused, üle viiendiku Harjumaa asutused ning tegevusvaldkondadest on enam

esindatud töötlev tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus. Proovitööl osalesid tööampsust

sagedamini mehed, madalama haridustasemega ja Ida-Virumaa töötud, kes olid viimati

lihttöölised ning kelle põhiline suhtluskeel ei olnud eesti keel. Tööampsu tegijate seas oli

rohkem Tallinna ja Harjumaa töötuid ning eesti keelt kõnelevaid teenindus- ja müügitöötajaid.

Proovitöö teenuse avamine töövahenduse teenuse osutamise käigus võib suurendada

eelmainitud sihtrühmade, valdkondade ja piirkondade puhul tulemuslikumalt töösuhte loomist

ja tööle rakendumist. Prognoosi kohaselt osaleb aastas keskmiselt proovitöö teenusel u 3500

inimest, mis moodustab kõigist uutest registreeritud töötutest (2025.aastal 88 150) alla 5% ehk

mõju ulatus on väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava riskina võidakse proovitööd kasutada varjatud töötamisena, samas juhul, kui

tööandja soovib inimest töö tegemisse tegelikult kaasata või tema tööpanust kasutada, tuleb

kasutada seaduses ette nähtud töötamise vorme (nt tööampsu tegemise võimalust). Riski

realiseerumise tõenäosus on pigem madal, kuna tööotsijale on majanduslikult kasulikum teha

tööampsu, mis on tööandja poolt tasustatud. Proovitöö teenusel osalemist ei tasustata.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju on ebaoluline, kuna tegemist on varem kasutusel oleva teenuse taasavamisega,

mis ei mõjuta teenuse kasutajaid olulisel määral.

Muudatus 5: Karjääriinfo vahendamise teenuse ühendamine karjäärinõustamise

teenusega

Mõju sihtrühm: Karjäärinõustamist soovivad isikud

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenustele siseneti 2025. aastal kokku üle 139

000 korra. See näitab teenuste olulist rolli õpi- ja töövalikute tegemisel. Muudatuse tulemusel

koondatakse karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenused ühe nimetuse alla.

Teenuse sisu, osutamise viis ning kättesaadavus sihtrühmale ei muutu.

Teenuse liikumine ühise nimetuse alla ei too kaasa sisulisi muudatusi teenuse kasutajatele ning

mõju sihtrühmale ei ole tuntav.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju on ebaoluline, kuna tegemist on tehnilise ja korraldusliku muudatusega, mis

ei mõjuta teenuse kasutajaid.

24

Muudatus 6: Tervisepiiranguga inimestele suunatud teenuste ühendamine

Mõju sihtrühm: tervisepiiranguga inimesed ja tööandjad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatusega koondatakse tervisepiiranguga inimestele suunatud teenused ühe

„Tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise“ teenuse alla. Teenus hakkab hõlmama

varasemalt pakutud teenuseid: tugiisikuga töötamine, tööalase abivahendi kasutada andmine

ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, individuaalsed lahendused tööandjale.

Tegemist on teenustega, mida Töötukassa on varasemalt pakkunud samale sihtrühmale

eraldiseisvate teenustena. Muudatuse tulemusel ei muutu teenuste sisu ega kättesaadavus.

Registreeritud töötute seas oli 2025. aasta jaanuaris tervisest tuleneva takistusega töötute

osakaal 19,2% ning 2026. aasta jaanuaris 18,7%. See tähendab, et 2026. aasta jaanuaris oli 8568

tervisest tuleneva takistusega registreeritud töötut, kes võisid vajada tööturule sisenemisel või

tööotsingutel täiendavat tuge.

Joonis 4. Tervisest tuleneva takistusega inimestele suunatud teenustele sisenemiste arv.

(Allikas: Töötukassa „Tööturuteenused“ töölaud)

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju sihtrühmale on ebaoluline, kuna teenuste sisu ja kättesaadavus jäävad

muutumatuks.

Muudatus 7: Tööpraktika teenuse muudatused, sh stipendium

Mõju sihtrühm: registreeritud töötud või pensioniealised või kinnipeetavad, kes ei tööta

Teenuse eesmärk on arendada inimese töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Töökogemuse

saamine ja ametialaste oskuste omandamine toimub töökohal ja tööandja juhendamisel.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

25

On leidnud kinnitust, et tööpraktikal osalemise teenus suurendab hilisemat töötamise

tõenäosust: kuuendal kuul alates praktika algusest on praktikal osalemise korral tõenäosus

töötada 14,3 protsendipunkti võrra suurem kui siis, kui inimene ei oleks praktikal osalenud.

Peale kuuendat kuud hakkab mõju vähenema ning 12 kuud pärast praktika alustamist on

praktikal osaleja tõenäosus töötada 9,4 protsendipunkti suurem kui sarnasel töötul, kes praktikal

ei osalenud. Seejärel väheneb mõju ajas veelgi ning 18. kuul stabiliseerub ligikaudu 6

protsendipunkti juures. Tööpraktika mõju töötamisele on sotsiaaldemograafilistes gruppides

väga sarnane, vanuse lõikes ilmneb, et teenuse mõju on suurem vanemates vanusegruppides. 2

Töötukassa arvutused näitavad, et teenus on kulutõhus, 36.kuuks on iga lisaks kulutatud euro

toonud ühiskonnale tagasi 1,3 eurot.

Tööpraktika teenust kasutati 2025. aastal 1216 korral. Teenust kasutati enim Ida-Viru (33,6%)

ja Harju maakonnas (30,1%), Praktilise töökogemuse omandamine on tööle asumisel määrava

tähtsusega.

Joonis 5. Tööpraktika teenusele sisenemised maakondade lõikes 2025. aastal. (Allikas:

Töötukassa „Tööturuteenused“ töölaud)

Tööpraktika maksimaalse kestuse lühendamine kuni kahe kuuni võib vähendada tööpraktikal

omandatavate oskuste sügavust, eriti keerukamatel ametikohtadel, kus väljaõpe eeldab pikemat

kohanemisperioodi, samas konsentreeritum praktika läbimine võib viia kiirema tööle

rakendumiseni. 2025.aastal oli üle kahe kuu kestnud tööpraktikaid 74 ning kuni kahekuulise

kestusega praktikaid 1008. Seega moodustasid kõikidest tööpraktikatest ligi 6% üle 2 kuu

pikkused praktikad, mistõttu on muudatuse tegelik mõju hinnatav väikeseks.

Tööpraktikal osalejate stipendiumi päevamäära suurenemine (3,84-lt poole alampalgani, vaata

ka muudatuse punkti 8) tõstab teenusel osalemise atraktiivsust ning võib suurendada

motivatsiooni tööpraktikal osalemiseks. 2025. aastal tööpraktikal osalemise eest stipendiumi

saanutest olid ligi pooled (47,6%) pikaajalised töötud.

Ebasoovitavate mõjude risk

2 Töötukassa. (November 2024). TÖÖPRAKTIKA MÕJUHINDAMISE TULEMUSED.

Vaadatud lingil: Tööpraktika mõjuhindamise tulemused_nov2024.pdf

26

Ebasoovitava mõjuna võib tööpraktika lühem kestus vähendada oskuste ja töörutiini

omandamise mõju, mis võib mõnel juhul alandada tööpraktika järgselt tööle asumise

tõenäosust.

Riskide realiseerumise tõenäosus on siiski madal.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Tööpraktika teenuse muudatuste mõju on kokkuvõttes hinnatavebaoluliseks.

Muudatus 8: Sõidu- ja majutustoetuse asendamine sõidutoetusega ning stipendiumi

muudatused

Mõju sihtrühm: Töötukassa teenustel osalevad inimesed

8.1. Sõidutoetus

Teenuse eesmärk on soodustada tööturuteenusel osalemist, kattes osalemisega seotud kulusid.

Muudatusega nimetatakse sõidu- ja majutustoetus ümber sõidutoetuseks, kuna see peegeldab

täpsemalt vastava tööturutoetuse sisu. Sõidutoetust makstakse edaspidi alates inimese elukoha

ja tööturuteenuse toimumise asukoha vahemaast 10 kilomeetrit, mis tähendab sõidutoetuse

kilomeetri määra 0,10 eurot kilomeetri kohta väga väikeste maksete lõpetamist. Erandiks on

tervisest tuleneva takistusega inimesed, kellele makstakse sõidutoetust alates 1 kilomeetrist ja

fikseeritud määras 5 eurot, kuna tegemist on sihtrühmaga, kellel on transpordiga seoses enim

takistusi ja täiendavaid kulusid.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Aastal 2025 maksti sõidu- ja majutustoetust 39 578x teenusel osalejale. Unikaalsetest toetust

saanud isikutest moodustasid 40,4% karjäärinõustamisel osalejad ning 35,3%

tööturukoolitustel osalejad. Pikaajalised töötud moodustasid sõidu-ja majutustoetust saanud

unikaalsetest isikutest 32,2%.

Edaspidi makstakse sõidutoetust alates 10 kilomeetri pikkusest vahemaast (varasemalt alates

500 meetrist), samal ajal kui toetust arvestatakse kilometraaži põhiselt alates esimesest

kilomeetrist. Toetuse maksimaalne suurus jääb muutumatuks. Muudatuse tulemusel ei hüvitata

enam lühikesi, peamiselt linnasiseseid liikumisi. Sõidu- ja majutustoetuse muudatus võib

negatiivselt mõjutada eelkõige töötuid, kelle elukoha ja teenuse toimumise vahemaa jääb alla

10 kilomeetri. Näiteks tööturukoolitusel osalejatest jäi 71,4% puhul teenuse kaugus elukohast

alla 10 kilomeetri. Kuna aga kuni 10 kilomeetrise vahemaa eest makstava sõidutoetuse suurus

täna on kuni 2 eurot, võib muudatuse mõju ulatus teenustel osalemisest loobumiseks pidada

minimaalseks.

Muudatusel võib olla positiivne mõju tervisepiiranguga inimeste tööturuteenustel osalemisele.

Tervisepiiranguga inimestele makstakse muudatuse järgselt kuni 10-kilomeetrise vahemaa

puhul toetust fikseeritud summas 5 eurot tänase 10 seni kilomeetri kohta asemel. Kui täna

maksti tervisepiiranguga inimesele 10 kilomeetrise vahemaa (so 20-kilomeetrise distantsi) eest

10 sendise kilomeetri toetuse puhul 2 eurot, siis muudatuse järgselt 5 eurot. Tervisepiiranguga

inimeste puhul jääb samuti kehtima 26 euro suurune päevane piirmäär. Selline muudatus võib

parandada tervisepiiranguga inimeste ligipääsu tööturuteenustele.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib lühikeste vahemaade hüvitamise lõpetamine vähendada

osalemisvalmidust , eriti madalama sissetulekuga inimeste puhul, aga selle mõju ulatust võib

pidada madalaks.

27

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju tööturuteenustel osalemisele on hinnatav ebaoluliseks, kuna toetus suunatakse

tõhusamalt ning teenuste kättesaadavus tervikuna ei halvene.

8.2. Stipendium

Stipendiumi eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine. Stipendiumi makstakse

tööturuteenusel iga osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel, mis on 3,84 eurot

päevas. Toetuse suuruse ajakohastamine (3,84 eurolt poole alampalgani) ja parem sihitamine

tööle rakendumist tõstval teenusel (tööpraktika) osalemise suurendamiseks (vaata tööpraktika

mõju muudatuse punktis 7) tõstab teenusel osalemise atraktiivsust. Stipendiumi maksmise

lõpetamine tööturukoolitusel ja toetatud tööle rakendamisel osalejatele võib avaldada

mõningast negatiivset mõju, kui vähendab motivatsiooni neil teenustel osalemiseks, eeskätt

madalama toimetulekuvõimega inimeste puhul, samas võib riski realiseerumist pidada

madalaks, kuna tänane stipendiumi suurus katab vaid väikese osa teenuse päeval kaasnevatest

(nt söögikorra) kuludest.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju tööturuteenustel osalemisele on hinnatav ebaoluliseks, kuna toetuse vahendid

suunatakse tõhusamalt ning koolituse ja toetatud tööle rakendumise teenustel osalemine

tervikuna ei halvene.

5.2. Majanduslik mõju

Muudatus 3: rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse lõpetamine

Mõju sihtrühm: Tööandjad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Aastal 2025 oli Eestis 159 827 ettevõtet. Tööandjatel oli võimalik taotleda mentorlustasu või

kulude hüvitamist rahvusvahelise kaitse saaja tööle võtmisel tähtajatu või vähemalt neljakuulise

tähtajaga töölepingu alusel.

Teenuse lõpetamisega suureneb tööandjate omafinantseering rahvusvahelise kaitse saajate

juhendamisele ja mentorlusele. See võib vähendada tööandjate motivatsiooni rahvusvahelise

kaitse saajate värbamiseks ning omakorda piirata selle sihtrühma töövõimalusi eeskätt

sektorites ja piirkondades, kus keele- ja kultuuriline tugi on tööle asumisel eriti oluline. Samas

aastatel 2024–2025 on 93–94% töötuna registreeritud rahvusvahelise kaitse saajatest tööle

liikunud ilma mentorluse toetuseta ning vaid 6–7% mentorluse toega. Seega leiab valdav

enamus rahvusvahelise kaitse saajatest töö ka ilma täiendava sihitud toetuseta, mistõttu ei ole

põhjendatud eraldi toetuse jätkamine rahvusvahelise kaitse saajatele.

Mõju olulisus tööandjatele on hinnatav väikeseks, kuna teenust kasutanud tööandjate arv on

aasta-aastalt vähenenud. 2022. aastal kasutas rahvusvahelise kaitse töötamise toetust 459

tööandjat, 2025. aastal 130.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib tööandjate motivatsioon ja huvi rahvusvahelise kaitse saajate

värbamise vastu väheneda. Eriti majanduslikult ebakindlates tingimustes või tööandjate puhul,

kus kvalifikatsiooni omandamine ja juhendamise maht on suur, võib teenuse lõpetamine

suurendada tööandjate koormust ning vähendada valmisolekut rahvusvahelise kaitse saajaid

tööle võtta. Samas arvestades teenust kasutanud tööandjate arvu, võib mõju hinnata

vähetõenäoliseks.

28

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenuse lõpetamise mõju tööandjatele on

hinnatav ebaoluliseks. Mõju võib avalduda üksikutes sektorites ja ettevõtetes, kuid teenuse

kasutajate arvu vähenemine piiravad mõju ulatust ja sagedust.

Muudatus 5: Tervisepiiranguga inimestele suunatud teenuste ühendamine

Mõju sihtrühm: Tööandjad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatusega lihtsustub teenuste struktuur liites nelja teenuse komponendid ühtse menetluse

raamidesse, mis vähendab tööandjate halduskoormust. Vajaliku abi osutamine terviklikuma

teenuse koosseisus muudab teenuse kasutamise tööandja jaoks selgemaks ja lihtsamini

korraldatavaks. Tööandjal piisab ühe taotluse esitamisest ning tal ei ole vaja eelnevalt hinnata

ega määratleda, milline konkreetne teenus on töötaja või värvatu töötamise toetamiseks vajalik.

Muudatus mõjutab seega teenuse taotlemise kogemust. Kuna teenust kasutanud tööandjate arv

on pigem tagasihoidlik, on mõju ulatus väike ja kokkupuude teenusega pigem harv.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju sihtrühmale on ebaoluline, kuna teenuste sisu ja kättesaadavus jäävad

muutumatuks

Muudatus 7: Tööpraktika teenuse muudatused

Mõju sihtrühm: Tööandjad

Haldusleping

Muudatuste järgselt asendatakse varasemad halduslepingud tööandjatega haldusotsustega.

Halduslepingute asemel haldusotsuste kasutamine võib kaudselt parandada teenuse

kättesaadavust ja menetluse kiirust, vähendades halduskoormust tööandjale ja Töötukassale.

Juhendamistasu

Tööpraktika juhendamistasu arvestamise korda muudetakse. Kehtiva korra järgi makstakse

tööpraktika juhendamistasu tööandjale esimesel kuul 100%, teisel kuul 75% ning kolmandal ja

neljandal kuul 50% juhendamise päevamäärast. Muudatuse järgselt on tööpraktika

maksimaalne kestus kuni kaks kuud ning juhendamistasu makstakse üksnes madalaima määra

järgi, milleks on neljakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu

alammäär tunnis.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatuste tulemusel väheneb tööandjate kogutoetus tööpraktikal osalevate isikute

juhendamiskulude katmiseks, mis võib suurendada tööandjate omafinantseeringut praktikal

viibiva töötaja juhendamisel.

Muudatus võib avaldada suuremat mõju eelkõige väiksematele ettevõtetele või töökohtadele,

kus juhendamise maht ja ajakulu on suur ning sõltuvus juhendamistasudest märkimisväärne.

Samas on kehtiva korra kohaselt pikemaajalise juhendamistasu kasutamine piiratud, mistõttu ei

pruugi muudatus enamiku tööandjate jaoks senist käitumist oluliselt muuta.

Ebasoovitavate mõjude risk

29

Ebasoovitava mõjuna võib väheneda tööandjate motivatsioon pakkuda tööpraktika kohti, eriti

majandusliku ebakindluse tingimustes, kus juhendamisega kaasnev lisakulu võib osutuda

määravaks. See võib omakorda piirata tööpraktika kohtade kättesaadavust teatud sektorites või

piirkondades.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Tööpraktika teenuse muudatuste mõju tööandjatele on ebaoluline. Kuigi juhendamistasu

vähenemine suurendab tööandjate omafinantseeringut, piirab mõju ulatust asjaolu, et

tööpraktika kestus on lühike ning varasemaltki oli juhendamistasu kasutamine ajaliselt piiratud.

5.3. Mõju riigivalitsemisele

Muudatused 1–8.

Mõju sihtrühm: Töötukassa

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad Töötukassa tegevust eelkõige teenuste portfelli,

töökorralduse ning halduskoormuse kaudu. Mitmete teenuste (arengutreening,

kogemusnõustamine, rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine) lõpetamine vähendab

teenuste haldamisega seotud administratiivset koormust, sh lepingute sõlmimist ja haldamist,

teenuse osutamise järelevalvet ning arveldamist teenusepakkujatega ja tööandjatega. See

võimaldab Töötukassal suunata ressursse senisest enam suurema kasutajaskonnaga ja mõjuga

tööturuteenuste korraldamisse ning põhiprotsesside tõhustamisse.

Samal ajal eeldavad mitmed muudatused Töötukassalt üleminekuperioodil täiendavat

töökorralduslikku pingutust. Teenuste ühendamine (karjäärinõustamine ja karjääriinfo

vahendamine; tervisepiiranguga inimestele suunatud teenused), avamine (proovitöö) ning

toetuste arvestamise loogika muutmine (sõidu- ja majutustoetuse, stipendiumi, juhendamistasu

muudatused) nõuavad infosüsteemide arendust, juhendmaterjalide uuendamist ning töötajate

täiendavat koolitamist. Samuti on vajalik ajakohastada avalikku infot ning teavitada kliente

muudatustest, et tagada teenuste järjepidev kasutamine ja arusaadavus klientidele.

Tööpraktika teenuse muudatused, sh halduslepingute asendamine haldusotsustega, vähendavad

pikemas vaates Töötukassa halduskoormust ja menetluse ajakulu, kuid rakendamisetapis

eeldavad protsesside ümberkujundamist ning uute töövoogude juurutamist. Haldusotsuste

kasutamine loob eeldused ühtlasemaks menetluspraktikaks ja kiiremaks teenusele

suunamiseks, mis toetab Töötukassa menetlusvõimekust.

Sõidu-ja majutustoetuse muudatus vähendab Töötukassa halduskoormust, lõpetades

väljamaksete tegemise distantside puhul, kus vahemaa teenuse toimumiskoha ja elukoha vahel

on kuni 10 kilomeetrit (v.a vähenenud töövõimega inimeste puhul).

Teenuste ja toetuste koondamine ning lihtsustamine aitab kaasa Töötukassa teenusstruktuuri

selgemaks muutmisele ja paremale juhitavusele ning IT investeeringute efektiivsemale

kasutusele. Mõju riigivalitsemisele on valdavalt positiivne ning avaldub eelkõige

halduskoormuse mõõdukas vähenemises ja tööprotsesside tõhustumises. Mõju ulatus ja

sagedus on hinnatav väikese kuni keskmisena, kuna suurem osa muudatustest on korralduslikku

laadi ega eelda Töötukassa funktsioonide ümberkujundamist või täiendavate struktuuriüksuste

loomist.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitava mõjuna võib esineda ajutine teeninduskvaliteedi langus või töökoormuse

suurenemine üleminekuperioodil, mil Töötukassa töötajad peavad rakendama uusi

teenuskorralduslikke lahendusi ning toetama kliente muudatustega kohanemisel. Samuti on

risk, et teenuste lõpetamisega kaasneb osal klientidest suurem nõustamisvajadus, mis võib

kasvatada Töötukassa töötajate töökoormust.

30

Nende riskide realiseerumise tõenäosus on siiski madal, kuna teenuste sisu suures osas ei muutu

ning mitmete teenuste lõpetamisega kaasneb samal ajal halduskoormuse vähenemine. Lisaks

jäävad sihtrühmadele kättesaadavaks alternatiivsed tööturuteenused, mis toetavad Töötukassa

töö jätkuvat tulemuslikkust.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuste mõju Töötukassale on kokkuvõttes hinnatav ebaoluliseks. Eelnõu toetab teenuste

süsteemi lihtsustamist ja haldusprotsesside ja IT investeeringute tõhustamist tuues pikemas

vaates kaasa parema ressursikasutuse.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Tööhõiveprogrammi tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ja ESF+ vahenditest ning välisvahendite riiklikust

kaasfinantseeringust. Eelnõu muudatuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega

-tulusid.

Tööhõiveprogrammi rahalist mahtu (määruse § 3) ja tööhõiveprogrammi väljund-ja

tulemusnäitajaid (määruse § 3) ei muudeta. Tabelis 1 toodud teenuste lõpetamise ja muutmisega

vabanenud vahendid suunatakse teistesse teenustesse, et täita Töötukassa strateegilisi eesmärke.

Kokkuvõttes vähenevad perioodil 2027–2029 muudatuste tulemusel nimetatud

tööturuteenuste kulud ca 7,2 miljoni euro võrra.

Tabel 1. Määruse rakendamisega kaasnev kulude muutus

2027 2028 2029 Rakendusaeg

1.arengutreeningu

lõpetamine

–36 500 –48 000 –49 300 01.09.26

2.rahvusvahelise kaitse

saaja töötamise toetamise

lõpetamine

–532 300 –445 000 –371 600 01.09.26

3.kogemusnõustamise

lõpetamine

–158 100 –169 500 –173 000 01.09.26

4.proovitöö 0 0 0 01.09.26

5. karjääriteenused 0 0 0 01.09.26

6. vähenenud töövõimega

inimeste teenuste

ühendamine

–45 600 –149 600 –166 500 01.04.27

7.tööpraktika muudatused,

sh juhendajatasu ja

stipendium

–45 800 –72 700 –76 600 01.04.27

8.1. sõidu-ja majutustoetuse

muudatused

–300 –221 000 –224 100 01.04.27

8.2. stipendiumi maksmise

lõpetamine, v.a tööpraktika

teeenusel

–1 000 000 –1505 800 –1 541 700 01.04.27

KOKKU –1 966 600 –2 611 600 –2 602 800 –7 181 000

Kuigi osa muudatustest rakendub alates 2026. aasta septembrist, siis kulude prognoosimisel ei

ole nende teenuste 2026. aasta eelarvet muudetud kahel põhjusel. Esiteks teenuse sulgemise eel

võib suureneda huvi teenuse kasutamine vastu. Teiseks peab tööotsijatele, kelle teenusvajadus

31

on hinnatud ja kokku lepitud enne 1. septembrit, jääma mõislik aeg teenusele sisenemiseks ka

pärast 1. septembrit.

7. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 1, 3, 6, 8, 12, 14–17, 19, 21, 24, 26–29, 40, 45, 51, 55 ja 56 jõustuvad 1.

septembril 2026. aastal.

Määruse § 1 punktid 9, 23 ja 25 (proovitöö teenus) jõustuvad 1. septembril 2026. a ja kehtivad

kuni 31. detsembrini 2028. aastal.

Määruse § 1 punktid 2, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 18, 20, 22, 30–39, 41–44, 46–50, 52–54 ja 57

jõustuvad 1. aprillil 2027. aastal.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti

Töötukassale, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate

Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

04.06.2026 nr 2-2/2017-1

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kirsti Melesk

[email protected]