Vastus

Tere

Täname pöördumise eest.

Sotsiaalkindlustusametile on üksikjuhtumitena teada olukordi, kus toetatud elamise teenuse osutamisel on tekkinud vaidlusi teenuse saaja ja teenuseosutaja vahel eluruumi kasutamisega seotud kulude kandmise üle. Meile teadaolevalt ei ole tegemist valdavaks peetava praktikaga, kuid üksikuid juhtumeid on esinenud.

Praegu on menetluses näiteks juhtum, kus teenuse saaja vaidlustab kohustuse tasuda elektripistiku ümberpaigutamise eest toetatud elamise teenuse raames kasutatavas eluruumis. Selle juhtumi asjaolude kohaselt oli teenuseosutaja eelnevalt teinud korteris remondi, sealhulgas uuendanud elektrisüsteemi. Hiljem soovis teenuse saaja enda mugavusest lähtudes olemasoleva pistikupesa ümberpaigutamist ning teenuseosutaja asus seisukohale, et kuna tegemist ei olnud eluruumi puuduse kõrvaldamisega, vaid teenuse saaja soovitud muudatusega, tuleb vastav kulu kanda teenuse saajal.

Toetatud elamise teenuse puhul ei ole seaduses ette nähtud teenuse omaosalust majutuse eest. Kui teenuse saaja kasutab teenuseosutaja pakutavat eluruumi, reguleerivad poolte õigusi ja kohustusi eelkõige nendevaheline leping (teenuse osutamise ja kasutamise kokkulepe) ning vajadusel eraldi sõlmitud eluruumi üürileping. Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse üürilepingu sätteid (§-d 271–338).

Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse, kulude koostisosade ja kulude katmise täpsustatud tingimused“ § 1¹ lõike 3 kohaselt kaetakse toetatud elamise teenuse maksimaalse maksumuse hulgas teenust saavate isikute kasutuses olevate ruumide sisustuse ja inventari kulu. Määruse seletuskirja kohaselt peetakse sisustuse ja inventari all silmas muu hulgas valgustite, pesumasinate, voodite, madratsite, riidekappide, laudade, toolide, ruloode ja kardinate kulusid.

Sellest tulenevalt on Sotsiaalkindlustusameti hinnangul teenuseosutaja kohustatud tagama teenuse saaja kasutuses oleva eluruumi tavapärase korrashoiu ning kandma eluruumi tavapärasest kasutamisest ja amortiseerumisest tulenevad kulud. Näiteks amortiseerunud veesegisti, elektrisüsteemi või muu eluruumi tavapärase inventari remont või väljavahetamine ei peaks üldjuhul jääma teenuse saaja kanda.

Kui teenuseosutaja soovib teenuse saajalt kahju hüvitamist nõuda, peab selleks olema õiguslik alus. Üldjuhul eeldab see, et teenuse saaja on ise kahju tekitanud (näiteks inventari tahtliku või hooletusest põhjustatud rikkumisega) või et vastav vastutus on poolte vahel selgelt kokku lepitud. Tavapärasest kulumisest ja amortiseerumisest tingitud remondi- või asenduskulusid ei saa Sotsiaalkindlustusameti hinnangul automaatselt teenuse saajale üle kanda.

Samuti võib küsitavaks pidada olukorda, kus teenuseosutaja nõuab teenuse saajalt remondikulusid enda hinnakirja alusel juhtudel, mil tegemist ei ole teenuse saaja poolt põhjustatud kahjuga. Sellisel juhul tekib küsimus, kas tegemist on eluruumi tavapärase korrashoiu kuluga, mis peaks jääma teenuseosutaja kanda.

Kokkuvõtvalt leiame, et toetatud elamise teenuse puhul ei tulene õigusaktidest alust nõuda teenuse saajalt eluruumi tavapärase kasutamise ja amortiseerumisega seotud remondi- või asenduskulude kandmist. Selline kohustus võiks kõne alla tulla eelkõige juhul, kui teenuse saaja on kahju ise põhjustanud või kui tegemist on tema soovil tehtavate täiendavate muudatustega, mis ei ole vajalikud eluruumi tavapäraseks kasutamiseks.

Heade soovidega

Lagle Kalberg
talituse juhataja

Sotsiaal- ja erihoolekande osakond
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________

53002295

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri.

Tere

Vabandan, viitasin eelmises kirjas täiesti valele õiguslikule alusele, mis  puudutab hoopis kogukonnas elamise teenust. Palun see tähelepanuta jätta.

Heade soovidega

Tere!

Õiguskantslerini on jõudnud küsimus, mis puudutab erihoolekandeteenuse osutaja (toetatud elamise teenus) tegevust. Täpsemalt on mure selles, et teenuseosutaja nõuab kliendilt sisse remondikulud (nt mittetöökorras veesegisti).  

Kas SKA on selle teemaga kokku puutunud?

Mure on tingitud eelkõige sellest, et kulud tuleb hüvitada teenuseosutaja hinnakirja alusel ning klient ei saa ise nt eraturult soodsamat teenust tellida. Samuti on mure selles, et tegemist pole kliendi tekitatud kahjuga, vaid mh normaalse amortiseerumisega, mistõttu võib olla üsna juhuslik, kas konkreetne kulu nõutakse sisse eelmiselt, praeguselt või järgmiselt kliendilt.

Kas SKA teada on selline praktika valdav? Kui nii, siis millisele õiguslikule alusele teenuseosutajad tuginevad? Ma eeldan, et rahastamismääruse § 1¹ lõike 6 punktile 2 (majutusega seotud kulud ja majutusega seotud ühiste ruumide hoolduskulud kuuluvad omaosaluse hulka)?

Heade soovidega