| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/5621 |
| Registreeritud | 05.06.2026 |
| Sünkroonitud | 08.06.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Helen Puks (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 03.06.2026, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond
Kriminaalasja number: 26278000642
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxx xxxxxx
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxxxx xxxxxx-t kahtlustatakse KarS
§ 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema:
- 12.04.2026 kella 03.45 paiku xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxx tn xx-x korteris lõi
oma abikaasat xxxx xxxxxx-t ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli tagajärjel
eeluurimises tuvastamata arv kordi rusikas käega näo piirkonda, tekitades kannatanule
füüsilist valu, muhu vasaku kulmu kohale, paistetuse vasakule põsesarnale, verejooksu ninast
ja alumise huule siseküljele marrastuse.
- 30.04.2026 kella 04.00 ajal xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxx xx-x korteris lõi oma
abikaasat xxxx xxxxxx-t tekkinud tüli käigus ühel korral rusikaga parema silma piirkonda
ning haaras xxxx xxxxxx-e kaelast surudes küüsi talle kaela, tekitades kannatanule füüsilist
valu, parema silma alla hematoomi, kaela paremale poole punetava marrastuse, kaela taha
kolm paralleelselt punetavat marrastust, kaela vasakule poole punetevad marrastused.
Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxx xxxxxx ja xxxxxxx xxxxxx on 6 aastat
abielus olnud ning koos on nad olnud 12 aastat. Elatakse koos xxxxx linnas xxxxxxxx tänaval ning
neil on üks ühine laps, kes on 14 aastane. Omavahelised suhted on olnud enamasti head, kuid 2025
aasta aprillis need halvenesid peale xxxxxxx xxxxxx-e emaga seotud probleemide ilmnemist. Peale
seda on olnud suhted teravad ja on tülitsetud.
12.04.2026 sai tüli alguse xxxx sõnul tema asjadest. xxxxxxx läks liiga närvi ning xxxx sõnul oli ka
tema reaktsioon liiast.xxxx kannatanuna ütlusi ei soovinud antud juhtumi kohta anda, küll aga nähtub
xxxx poolt häirekeskusesse tehtud kõnest, et xxxxxxx tungis kallale ning xxxx-l oli nägu verine ja
mitmed muhud. xxxx ütleb kõnes, et tal on mitu suurt muhku, ninast on kõvasti verd tulnud ja äkki
on ka huuled katki, kõik nägu valutab. xxxx sõnul naine lõi teda rusikaga näkku. Politsei
vormikaamerasse ütleb mees, et tüli sai alguse sellest, et naine arvas et mees petab teda. Xxxx selgitas,
et vägivallatsemise lõpetamiseks võttis ta naise kaela ümbert kinni.
30.04.2026 varahommikul jõi xxxxxxx xxxxxx alkoholi ning nad vestlesid omavahel, meenutades
lapsepõlve ja xxxxxxx pere. Mingil hetkel tekkis vaidlus ning xxxxxxx süüdistas xxxx-t selles, et
viimane ei mõista teda ja ei seisa tema eest piisavalt. xxxxxxx oli arvamusel, et xxxx hoolib oma
emast rohkem kui temast. Xxxx proovis teda veenda ja selgitada, et see ei ole nii, kuid selle peale
xxxxxxx hoopis ägestus. Vestlus oli läinud väga aktiivseks ja hääled olid tunduvalt valjemad kui
tavapäraselt kõneledes. Tüli ägenedes püüdis xxxxxxx mitmel korral haarata küüntega xxxx näost ja
kaelast. Esimesel korral õnnestus xxxxxxx-l vigastada küünega xxxx parema silma alust. Ühel hetkel
haaras xxxxxxx xxxx kaela ümbert pressides kätega ning surudes küüsi kaela. Sellepeale haaras xxxx
xxxxxxx randmete piirkonnast kinni ja lükkas xxxxxxx endast eemale et haardest vabaneda. xxxxxxx
kaotas tasakaalu ja kukkus selili maha. Xxxxxxx tõusis koheselt püsti ning xxxx eemaldus ja läks ära
ülakorrusele. Kuna allkorruselt kostus mütsatusi siis xxxx läks vaatama ning nägi, et xxxxxxx hoidis
käes sülearvutit ja siis viskas selle maha. xxxx otsustas kutsuda politsei.
Kriminaalmenetluse käigus on xxxxxxx xxxxxx kuulatud 15.05.2026 kahtlustatavana üle KarS § 121
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja
valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, millise kuriteo
toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Kriminaalasja materjalid saabusid 18.05.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223
lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab
uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud
alustel ja korras.
Xxxx xxxxxx on 13.04.2026, 30.04.2026 ja 25.05.2026 esitanud avaldused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks. Xxxx xxxxxx on kirjutanud, et nad on naisega tekkinud konfliktid läbi arutanud ning
omavahel täielikult ära leppinud. Vestluses kannatanu xxxx xxxxxxx-ga kinnitas ta, et ta ei soovi oma
abikaasa karistamist ning tahab, et menetlus lõpetataks. Xxxx xxxxxx-e sõnul edasine
kriminaalmenetluse jätkamine ei kaitse tema huve kannatanuna, vaid pigem kahjustaks tema pere
stabiilsust ja käimasolevat nõustamisprotsessi. Xxxx xxxxxx telefonivestluses selgitas, et ta ei näe
süüd oma abikaasal vaid pigem tema enda poolses käitumises ja sõnades, mis ta naisele lausus. Xxxx
sõnul on neil olukord keeruline seoses xxxxxxx emaga ning see on neile pingeid tekitanud.
Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx avaldas 03.06.2026 prokurörile, et nad on xxxx xxxxxxx-ga ära
leppinud ja tahavad perena edasi minna. Xxxxxxx avaldas, et kooselu xxxx-ga on olnud
vägivallavaba, need kaks juhtumit olid tingitud halbade asjade kokku langemisest. xxxxxxx avaldas,
et tal olid tõsised perekondlikud probleemid (emale eestkoste määramine, emale hooldekodu
leidmine, vennaga vara jagamine), mis põhjustasid emotsioonide kuhjumise ja ei osanud neid sellel
hetkel kuidagi kontrollida. xxxxxxx kinnitas, et ta on alustanud abi otsimist ning tal on juba kokku
lepitud esimene aeg psühholoogile ning murekohad emaga on lahenenud. xxxxxxx kinnitas, et
mõistab, et tema teguviis ei olnud õige ja ta siiralt kahetseb. Samuti selgitas xxxxxxx, et aastal 2010
ja 2011 oli ta saanud äsja täiskasvanuks, isa ei osalenud pereelus, ema kasvatas teda üksinda ja vend,
kes oli talle isafiguuriks ja ema abistaja, oli hukkunud liiklusõnnetusest. Venna hukkumine pani
xxxxxxx a pikaks ajaks leinaperioodi ning xxxxxxx emale mõjus poja hukkumine vaimsele tervisele
nii halvasti, et vajas ravi.
KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles
kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga
tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning
kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise
astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või
tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
Käesoleval juhul leiab prokurör, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged
ja võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul
kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202
alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on
käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale
ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine
juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü
hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid
kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxxxxx xxxxxx kahetseb, et lahendas
olukorda selliselt. Tegemist polnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid nendeni viis asjaolude
kokkulangemine ja emotsioonid ning kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Lisaks mõistab
xxxxxxx xxxxxx et ta käitus valesti. Karistusregistri andmetel ei ole xxxxxxx xxxxxxx-l kehtivaid
kriminaal- ja väärteokaristusi. 2010 aastal on xxxxxxx xxxxxx-e suhtes küll kriminaalmenetlus
otstarbekuse printsiibil lõpetatud, kuna ta kasutas vägivalda teise naisterahva suhtes ning 2011 on
teda Tartu Maakohtu kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 121 järgi, kuna kasutas vägivalda
taksojuhi suhtes. Tänaseks päevaks on kriminaalkaristus arhiveeritud. Peale 2010 ja 2011 aastat ei
ole xxxxxxx xxxxxx toime pannud ühtegi uut kuritegu. Eelnimetatud juhtumite ajal oli xxxxxxx
xxxxxx üsna hiljuti saanud täiskasvanuks. Olles noor, on sageli inimesed kergesti mõjutatavad ning
ei anna endile veel päris täpselt aru, millised tagajärjed võivad nende tegudel edaspidi olla. Seega ei
ole hetkel alust arvata, et vägivald on xxxxxxx xxxxxxx-l väljakujunenud käitumismuster. Xxxxxxx
xxxxxx on prokurörile kohtumisel ka selgitanud, miks sellised juhtumid leidsid aset ning need on
antud määruses ka kajastatud.
On alust arvata, et xxxxxxx xxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud
järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on
võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS
§ 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma
xxxxxxx xxxxxx-e kriminaalvastutusele võtmata. Lisaks on käesolevas menetluses andnud kannatanu
xxxx xxxxxx mõista, et ta ei soovi menetluse jätkamist ja xxxxxxx xxxxxx kohtulikult karistamist.
Kahtlustatav xxxxxxx xxxxxx andis 03.06.2026 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja
nõustus osalema psühholoogilisel nõustamisel, jätkama koostööd psühhiaatriga, mitte panema 1 aasta
jooksul toime uut vägivallakuritegu ning osalema koolitusel. Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa
võib talle esitada rahalise nõude seoses xxxx xxxxxxx-le osutatud meditsiinilise abi eest, mis tuleb
tal tasuda.
Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma
määrusega.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000642 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.06.2026-
03.06.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest;
2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.06.2026-
03.06.2027, osalema psühholoogilise nõustamise teenusel Meliva Tartu kliinikus Inga
Ignatieva juures. Nõustamisteenusel osalemise kohta peab xxxxxxx xxxxxx esitama
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultandile Ingrit Järvele
([email protected]) hiljemalt 03.06.2027 väljavõtte või kinnituskirja teenusel
osalemise kohta. Nõustamise teenuse omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.
2.3. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.06.2026-
03.06.2027, jätkama koostööd enda psühhiaatri Krista Ruusiga (Ruus) ning alluma
ravivajaduse esinemisel või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni
ettenähtud ravile. Xxxxxxx xxxxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma
nõusoleku.
2.4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx osalema 26.09.2026 kell 11.00-
14.15 Tartu Rahvaülikooli poolt läbiviidaval koolitusel „Julgus olla vihane ja kuidas
muuta viha teadlikuks jõuks“. Koolitus aitab paremini mõista oma emotsioone,
suurendada eneseteadlikkust ning leida tervislikumaid viise eneseväljenduseks.
Koolitusel osalemiseks peab xxxxxxx xxxxxx registreerima end interneti teel: Julgus olla
vihane ja kuidas muuta viha teadlikuks jõuks - Tartu Rahvaülikool xxxxxxx xxxxxx
tasub koolituse maksumuse 56.00 eurot isiklikest vahenditest.
https://rahvaylikool.ee/koolitused/13145/kursus/
Koolituse läbimise kohta peab xxxxxxx xxxxxx esitama Lõuna
Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 05.10.2026 koolituse läbiviija poolt väljastatud
tõendi või diplomi e-posti teel aadressile [email protected] või tooma
paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kaks häirekeskusesse tehtud
kõned ja kolm politseiametniku vormikaamera videosalvestist asuvad prokuratuuri infosüsteemis.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanule xxxx xxxxxx. Xxxxxxx xxxxxxx-le on lõpetamise määrus 03.06.2026 Lõuna
Ringkonnaprokuratuuris üle antud. Teadmiseks edastada Tervisekassale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna
ringkonna prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Tõlki toimingus ei osalenud.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Helen Puks
Kaitsjat toimingu juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan
täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Olen
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud:
Xxxxxxx xxxxxx