Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 20.04.2026 nr 10-11/916 - 1

Meie 05.06.2026 nr 9.3-2/26/3225-3

Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu ning KSH aruande

eelnõu avalikustamine

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Paldiski mnt 108 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

(edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande

avalikust väljapanekust.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise eesmärk on Paldiski mnt 108 ärimaa

sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning ehitusõiguse määramine

1–22 korruseliste äriruumidega korterelamute ehitamiseks ning määrata üldised

maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 2,03 ha. KSH läbiviimise

eesmärk on selgitada planeeringu elluviimisega kaasnev oluline keskkonnamõju ning pakkuda

välja meetmed ebasoodsa mõju vältimiseks või vähendamiseks. Haabersti linnaosa

üldplaneeringu kohaselt on antud maa-ala juhtotstarbeks määratud segahoonestusala, olles

samal ajal rohevõrgustiku arengualal.

Materjalid sisaldavad muuhulgas:

 Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine detailplaneeringu alal (Akukon

Eesti OÜ, 05.02.2025, töö nr 250245-1). Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud

Stratum OÜ 2022. a õhtuse tipptunni liiklusmudeli ja 2045.a AKÖL (aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus). Mürahinnangu kohaselt ulatuvad olemasolevas olukorras

detailplaneeringu maa-alal päeval liiklusmüra tasemed kuni 70 dB, öösel kuni 60 dB.

Hoone teepoolsel küljel (fassaadil) ulatuvad liiklusmüra tasemed päeval kuni 65 dB,

öösel kuni 57 dB. Antud hinnangus puudub informatsioon selle kohta, et oleks arvestatud

ka viadukti mõjuga. Lisaks ei ühti antud mürahinnangus ning põhijoonisel toodud

lahendused.

 Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine detailplaneeringu alal (Akukon

Eesti OÜ, 25.02.2026, töö nr 250245-2-A). Vastavalt mürahinnangus toodule on

arvestatud ka Paldiski maanteel oleva viadukti mõjuga. Liiklusmüra taseme hindamisel

on kasutatud Stratum OÜ 2025. a õhtuse tipptunni liiklusmudeli ja 2045.a AKÖL

andmeid. Olemasolevas olukorras ulatuvad detailplaneeringu maa-alal päevasel

ajavahemikul kuni 70 dB, öisel ajavahemikul kuni 60 dB liiklusmüra tasemed.

Planeeritava hoone fassaadil ulatuvad olemasolevas olukorras liiklusmüra tasemed

päevasel ajavahemikul kuni 68 dB, öisel ajal kuni 60 dB. Prognoositavas olukorras on

müratasemed samaväärsed.

2(4)

 Helirõhutasemete mõõtmised detailplaneeringu alal (Akukon Eesti OÜ, 20.02.2026, töö

nr 250245-M01-31588). Mõõtmispunktide andmetest on välistatud operatiivsõiduki

möödasõidust tingitud mürasündmused ja muud liiklust mittepuudutavad

mürasündmused. Päevasel ajavahemikul ulatus mõõtepunktis MP1 mõõtmisperioodi A-

ekvivalentne helirõhutase (1 h ajaperioodi kohta) kuni 67 dB (kell 17.00 ja 09.00), öisel

ajavahemikul 63 dB (kell 09.00). Maksimaalsed müratasemed ulatusid päevasel

ajavahemikul kuni 86 dB ja öisel ajavahemikul kuni 78 dB.

 Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine detailplaneeringu alal (Akukon

Eesti OÜ, 14.04.2026, töö nr 250245-2-B). Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud

Stratum OÜ 2025. a õhtuse tipptunni liiklusmudeli ja 2045. a AKÖL andmeid.

Arvestatud on ka Paldiski maanteel oleva viadukti mõjuga. Olemasolevas olukorras

ulatub detailplaneeringu maa-alal liiklusmüra tase päeval kuni 70 dB, hoone fassaadil

kuni 68 dB. Mänguväljakul päeval kuni 55 dB. Öisel ajavahemikul maa-alal kuni 60 dB,

hoone fassaadil kuni 60 dB, mänguväljakul kuni 50 dB. Prognoositavas olukorras on

müratasemed samaväärsed.

Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel

ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55 dBA (müratundliku

hoone teepoolsel küljel 60 dBA).

KSH aruandes on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Transpordist tuleneva õhusaaste arvutustulemused näitasid, et peamiste saasteainete:

lämmastikdioksiidid (NO2), süsinikoksiidid (CO, CO2), peente PM10 ja eriti peente

PM2,5 osakeste puhul käsitletaval alal saastatuse taseme piirväärtuste ületamisi ei toimu.

 Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et

planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

 Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks,

on 400 Bq/m3. Paldiski mnt 108 kinnistu kohal jääb radoonikiirguse nivoo 10 - 18

kBq/m³, mis vastab foonile – normaalne! Radoonitase Paldiski mnt 108 krundi

piirkonnas on keskmisel tasemel, mistõttu võib tekkida vajadus piirkonda kavandatud

hoonete puhul kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed.

 Kavandatavate tegevustega võib kaasneda potentsiaalsed negatiivsed mõjud, mis on

eelkõige seotud suurenevast transpordivahendite hulgast antud piirkonnas ja sellest

tulenev kergesti lenduvate ainete heide keskkonda, liiklusmüra ja muud häiringud, millel

võib olla vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, samuti mõju üldisemale

lähiümbruskonna keskkonnale.

 Liiklusest tulenevate mõjude vähendamiseks tuleb:

o Müra mõju vähendamiseks oleks soovitav hoonestuse elamuosa kavandada

võimalikult eemale Paldiski mnt-st ning korterid kavandada kõrgematele

korrustele. Hoone alumised korrused kavandada äripindadeks.

o Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida mürarikkaid ehitustöid öisel

ajal (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni

välisterritooriumile).

o Standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"

tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone seinakonstruktsioonid

planeerida piisava heliisolatsiooniga.

o Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata ka akende heliisolatsioonile

teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav oleks kasutada kolmekordseid

õhkvahega klaaspakettaknaid. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast,

võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra

isolatsiooni indeks;

3(4)

o ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-

EN ISO 717- 1:2021; Sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue

kujul R’tr,s,w+Ctr;

o välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav

müratase ruumis oleks ületatud;

o rõdude korral soovitame projekteerida suletud (klaasitud) rõdude lahendus, mis

vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

o Peale hoone valmimist ja kinnistu välispiiri taashaljastamisel rajada kavandatava

hoone ja Paldiski mnt ning Rannamõisa tee vahele hekiribad. Haljastusel on

inimesele psühholoogiline efekt, mistõttu inimesel väheneb müra tajumine, kui

ta otseselt ei näe müraallikat. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vaid müratõkke

seisukohalt ei ole haljastus piisav leevendusmeede, kuna tema reaalne

mürasummutusefekt on väike. Seega oleks otstarbekas planeerida mitmeid

erinevaid mürasummutus meetmeid. Pigem toimib rajatav hekk õhusaastelevikut

piirava meetmena. Krundipiirile rajatav hekk - soovitavalt okaspuudest (jugapuu,

elupuu, kuusk).

 Enne ehitise vastuvõtmist tuleb arendajal teostada hoone siseruumides müratasemete

mõõtmine, veendumaks ruumide vastavuses töökeskkonna või eluruumide nõuetele.

Mõõtmiste käigus tuleb määrata maanteedelt tuleneva liiklusmüra taseme väärtused

päevasel (7-23) ja öisel (23-7) perioodil, vähemalt ühes Paldiski maanteele lähimas, st.

hoone teepoolsel küljel ning madalaima korruse korteris ja äripinnal. Mõõtmistulemused

esitada Tallinna Keskkonna- ja kommunaalametile.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus.

 Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub detailplaneeringu realiseerimisel müra

olukord veelgi paremaks, sest alal likvideeritakse autode parandamisega,

pukseerimisega jne seotud võimalikud mürahäiringud ning samuti istutatakse uus

kõrghaljastusega puhverala nii Paldiski maantee ja planeeritud hoone vahelisele alal kui

ka Rannamõisa tee ja planeeritud hoone vahelisele alale. Paldiski maantee ja

Rannamõisa tee äärde planeeritud täiendav kõrghaljastusega haljasala rajamine mis on

ette nähtud avalikeks haljasaladeks, st alale on kavandatud avalikult kasutatav ja

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohane tänavahaljastus, mis ei ole elanike

rekreatsiooniala. Elanike puhkeala on kavandatud hoonestuse hoovialale kus on väiksem

müratase. Samuti on mürauuringust tulenevalt kavandatud mänguväljaku asukoht

tähistatud hoonestuse hoovialal, kus on kõige madalam müratase.

 Kuna detailplaneeringu algatamise otsuse on toodud tingimus, et peale detailplaneeringu

kehtestamist tuleb läbi viia alale parima arhitektuurse lahenduse saamiseks koostöös

Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga arhitektuurivõistlus (vastav nõue kajastatud p. 6.1)

ja seega on detailplaneeringus näidatud hoonestuse paiknemine illustratiivne ja elu- ja

äripindade paiknemine ei ole teada, siis on lisatud ka planeeringusse täiendavad

tingimused selle kohta, et arhitektuurivõistluses võetaks aluseks ka alale teostatud

mürauuring ning eluruumid kavandada mürauuringust tulenevalt sobivatesse

asukohtadesse ning suurema müratasemega hooneosadesse kavandada äripinnad.

Amet on tutvunud detailplaneeringu ja KSH materjalidega ning juhib tähelepanu

järgnevale:

 KSH aruandes puudub kõige värskema mürahinnangu käsitlus (Akukon Eesti OÜ,

14.04.2026, töö nr 250245-2-B), mis on lisatud Tallinna planeeringu registris asuvate

detailplaneeringu materjalide hulka.

 KSH aruandes on kirjutatud: „Hoonete siseruumide nõuded ja vajalikud heliisolatsiooni

meetmed soovitame määrata eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitise

4(4)

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel, kus toodud liiklusmüra normtasemed

on rangemad võrreldes sotsiaalministri määrusega nr 42, tabel 3.“. Amet juhib

tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel

planeerimisel arvestada sisemüra normtasemete täitmiseks sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM

määrus nr 61). Projekteerimisel juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra

normväärtuste täitmine siseruumides.

 Kuna detailplaneeringuga kavandatakse lisaks äripindade rajamist, tuleks tähelepanu

pöörata sellele, kas äripindade kasutamise, teenindamise, kauba laadimise, parkimise ja

muu seotud tegevusega võib kaasneda mürahäiringuid planeeringualal või selle

läheduses paiknevatele eluruumidele. Vajaduse korral tuleks välja tuua

leevendusmeetmed.

 Käsitleda tuleks planeeringu elluviimisega kaasnevate tehnoseadmete võimalikku müra

mõju planeeringualal ja selle lähiümbruses paiknevatele müratundlikele aladele.

 Tuleks hinnata lennumüra võimalikku mõju planeeringualale kavandatavatele

müratundlikele kasutusviisidele ning käsitleda asjakohaseid leevendusmeetmeid.

 KSH aruandes ei ole eraldi käsitletud insolatsiooni ja päevavalgustingimusi. Amet peab

asjakohaseks, et planeeringu edasistes etappides hinnatakse vajaduse korral nimetatud

tingimustega seotud võimalikke mõjusid ning käsitletakse asjakohaseid

leevendusmeetmeid.

 Amet märgib, et samaaegselt KSH aruande eelnõu avaliku väljapanekuga toimub ka

detailplaneeringu kooskõlastamine, mille kohta on amet esitanud oma seisukoha

05.06.2026 kirjaga nr 9.3-1/25/9959-6.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]