Nabala tee 2a Kiili alev, Kiili vald 75401 Harjumaa

tel 6790260 fax 6040155

www.kiilivald.ee [email protected]

Registrikood 75020983 Swedbank EE142200001120218700 SEB Pank EE211010052030588006

KIILI VALLAVALITSUS

Terviseamet [email protected]

Meie 03.06.2026 nr 8-1/1000-3

Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele Kiili alev Andrese detailplaneering

Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Kiili alev Andrese detailplaneeringu osas.

Lähtuvalt arendaja taotlusest on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Andrese katastriüksuse (30401:001:1654) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 1 maatulundusmaa krunt ja 3 transpordimaa krunti. Üksikelamu krundile (krundi min suurus 2000 m2) tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks elamumaadele moodustatakse planeeringuala teenindavale teele mõeldud transpordimaa krundid ja üldkasutatava ala krunt (planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa). Sotsiaalmaale planeerida looduslik haljasala. Maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala. Maatulundusmaale ehitusõigust mitte planeerida. Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m (planeeritavate sõiduteede laius ca 5 m ja kõnniteede min laius 2 m).

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Kiili alev Andrese detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule on planeeringualast lõuna ja lääne suunas maakasutuseks määratud väikeelamumaa: olemasolev – ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruseliste korterelamute maa ning planeeringualast põhja suunas maakasutuseks määratud võimalik arengu väikeelamumaa juhtotstarbega. Samuti jääb planeeringuala ka vastavalt Kiili valla üldplaneeringule detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. Vastavalt Kiili valla kehtivale üldplaneeringule ei ole käsitlevale detailplaneeringu alale juhtotstarvet määratud. Andrese katastriüksus on üldplaneeringu aluskaardil märgitud metsamaaks. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 1 maatulundusmaa krunt ja 3 transpordimaa krunti katastriüksusele, kuhu üldplaneeringuga elamumaa maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole, muutes seega praeguse metsamaana märgitud ala üldplaneeringus elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alaks.

Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]) koostas keskkonnamõju strateegilise eelhindamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks planeeritud tegevustele.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatava tegevuse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marek Vainola vallavanem

Lisa: Kiili Vallavolikogu otsuse eelnõu

Eduard Ventman, 6790272 [email protected]

KIILI VALLAVOLIKOGU

EELNÕU

OTSUS

Kiili

Kiili alev Andrese detailplaneeringu koostamise algatamine

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1 ja lg 5 ja § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 20.06.2024 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1000 ja xx.xx.2026 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/xxx.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

1. Algatada Kiili alev Andrese detailplaneeringu koostamine (DP0371). Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 10,81 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Andrese katastriüksuse (30401:001:1654) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 1 maatulundusmaa krunt ja 3 transpordimaa krunti. Üksikelamu krundile (krundi min suurus 2000 m2) tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust

mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks elamumaadele moodustatakse planeeringuala teenindavale teele mõeldud transpordimaa krundid ja üldkasutatava ala krunt (planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa). Sotsiaalmaale planeerida looduslik haljasala. Maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala. Maatulundusmaale ehitusõigust mitte planeerida. Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m (planeeritavate sõiduteede laius ca 5 m ja kõnniteede min laius 2 m). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

5. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Kiili alev Andrese detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja joonis on esitatud lisas nr 4.

7. Kiili alev Andrese detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

8. Mitte algatada Kiili alev Andrese detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alev Andrese detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste

põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavolikogul on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

12. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

13. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merje Einmann vallavolikogu esimees

Lisad:

1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu xx.xx.2026 otsusele nr xx; 2. Kiili alev Andrese detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alev Andrese detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 4. Kiili alev Andrese detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 5. Kiili alev Andrese detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Kiili alev Andrese detailplaneeringu KSH eelhinnang.

Ärakiri: Maa- ja Ruumiamet, ehitus- ja planeerimisosakond, kaasatud vastavalt nimekirjale

Toominga tänav T3

Lehise põ ik 5

Andrese tänav T1

Lehise põ ik 3

Lehise põ ik 7

Lehise põ ik 2

Toominga tänav T2

Andrese tänav T2

Loovälja tee 4

Tüüstre tee 5a

Kirsi tänav

Loovälja tee 1

Tüüstre tee 9

Looaasa tänav T2

Lehise tänav T2

Toominga tänav T1

Tüüstre tee 9a

Kooli tänav T1

Tüüstre tee 5

Tüüstre tee

Loopõllu

Toominga tänav T4

Kase tänav

Andrese tänav

Kreegi tänav

Lehise põ ik 9

Väl jaotsasauna

Uue-Loovälja

Loovälja tee 6

Eeruma tänav

Looaasa tänav T1

Loovälja tee T1

Väike-Loovälja

Lehise tänav T1

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................................................... 3

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ............................................................... 3

2.1. Seadusjärgsed kitsendused ............................................................................................... 3 2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus ......................................................... 3

3. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ................................................................................................................. 4

4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ................................ 4

4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel ...................................................................................... 4 4.2. Planeeringu eesmärgid kehtestamisel ................................................................................ 4 4.3. Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule ........................................................... 5

5. PLANEERINGUALA LAHENDUS ............................................................................................. 6

5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad ...................................................................................... 6 5.2. Planeeringuala krundijaotus ............................................................................................... 6 5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted ........................................................ 6 5.4. Krundi ehitusõigus .............................................................................................................. 6 5.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................... 7 5.6. Avaliku ruumi nõuded ......................................................................................................... 7 5.7. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................. 7

5.7.1. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 7 5.7.2. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 8

5.8. Miljööväärtuslikud alad ....................................................................................................... 8 5.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 8 5.10. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................... 8

5.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................... 8 5.10.2. Elektrivarustus ........................................................................................................... 8 5.10.3. Sidevarustus .............................................................................................................. 8 5.10.4. Soojavarustus ............................................................................................................ 9

5.11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................... 9 5.11.1. Jäätmete käitlemine ................................................................................................... 9

5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed ............................................................. 9 5.13. Kaitsealused objektid ....................................................................................................... 9 5.14. Keskkonnatingimused ...................................................................................................... 9 5.15. Tuleohutuse tagamine .................................................................................................... 10 5.16. Servituutide vajaduse määramine .................................................................................. 11

6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .................................. 11

7. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE ........................................................................................... 11

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1:1000 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000

III TEHNILISED TINGIMUSED IV KOOSKÕLASTUSED

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

3

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1. Seadusjärgsed kitsendused Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri. 1.2. Arengukavad ja -strateegiad: Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26). 1.3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OÜ AderGeo, 04.04.2024. a, töö nr M190324. 1.4. Eesti standardid: Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritav maa-ala asub Kiili alevi ida osas. Juurdepääs planeeritavale alale on 11115 Kurna-Tuhala teelt maha sõiduga Andrese tänav T1 lõigult ja Lehise tänavale.

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Andrese 30401:001:1654 108130 m² maatulundusmaa 100%

Planeeringuala on hoonestamata. 2.1. Seadusjärgsed kitsendused

• elektri õhuliin alla 1 kV, kaitsevöönd 4 m laiuselt;

• Sahkari-Rebase maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km², eesvoolu kaitsevöönd 40 m

laiuselt. 2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala on looduslik rohu- ja metsamaa, mis piirneb osaliselt väljakujunenud elamurajoonidega, kuhu on rajatud üksikelamud ja paariselamud ning maatulundusmaadega. Alal kasvab kõrghaljastust ning hiljuti on teostatud metsaraiet, mistõttu on need alad kaetud põõsastikuga. Üldplaneeringu järgselt jääb katastriüksuse kirdeossa rohevõrgustiku ala. Planeeringuala piirneb alljärgnevate maaüksustega:

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Loometsa 30401:001:0848 20938 m² maatulundusmaa 100%

Looheina 30401:001:0847 73603 m² maatulundusmaa 100%

Pähkli 30401:001:0951 274649 m² maatulundusmaa 100%

Lepa 30401:001:0826 63682 m² maatulundusmaa 100%

Lehise põik 9 30401:001:0038 2436 m² elamumaa 100%

Lehise põik 2 30401:001:0036 2004 m² elamumaa 100%

Lehise tänav T2 30401:001:2566 3719 m² transpordimaa 100%

Lehise tänav T1 30401:001:2069 2691 m² transpordimaa 100%

Andrese tn 18 30401:001:1657 1959 m² elamumaa 100%

Andrese tn 20 30401:001:1659 1919 m² elamumaa 100%

Andrese tn 22 30401:001:1661 2010 m² elamumaa 100%

Andrese tn 17 30401:001:1658 1908 m² elamumaa 100%

Andrese tänav 30401:001:1662 1982 m² transpordimaa100%

Looaasa tn 6 30401:001:2652 14570 m² maatulundusmaa100%

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

4

3. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas, Kiili alevi idapoolses osas. Kiili vald on hea sotsiaalse ja majandusliku seisuga, kiire ruumilise arenguga vald. Arengut mõjutab eelkõige Tallinna linna lähedus ja strateegiline asukoht tugimaanteedega 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ja 11 Tallinna ringtee. Kiili vald pakub uutele elanikele head transpordiühendust suurlinnaga, odavamat kinnisvara ja meeldivat elukeskkonda looduse lähedal. Elanikkonna kasv on pidev. Planeeritav ala piirneb läänesuunal Lehise tänavaga, põhja- ja lõunasuunal hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Idas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala asub väljakujunenud elamurajoonide naabruses, kuhu on rajatud üksikelamud ja paariselamud. Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega. Kortermajad on 2 – 5- korruselised lame- ja viilkatustega. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kinnistu põhjapiiril on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke- virgestusala, metsad). Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~500 m kaugusel 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Planeeritavale alale on hea juurdepääs 11115 Kurna-Tuhala teelt, Andrese ja Lehise tänavate kaudu. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatavad üksikelamud piirkonda sobivad:

• Kiili alevi lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (11 Tallinna ringtee);

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond;

• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;

• lasteaia ja põhikooli lähedus;

• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke-virgestusala, metsad). 4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis 108130 m² suuruse katastriüksuse

jagamine 10 elamumaa, 3 transpordimaa,1 maatulundus- ja 1 üldkasutatava maa krundiks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse seadmine kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguste üksikelamute ja igale krundile ühe 1-korruselise kuni 4,5 m kõrguse abihoonete

ehitamiseks. Heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate planeeringutega. Detailplaneeringu lahendusega antakse lahendid ja luuakse eeldused maaüksuse ümberkujundamiseks ümbritseva keskkonnaga sobivaks tervikuks. 4.2. Planeeringu eesmärgid kehtestamisel

• kujundada planeeritud hoonestus nii, et tekiks naabruse olemasolevate elamutega ühtlane hoonestus;

• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Maaüksuse korrastamine ja sihtotstarbelisse kasutusse võtmine;

• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust.

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

5

4.3. Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga (Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) ei ole planeeringualal määratud maa juhtotstarvet. Kinnistu piirneb elamumaa sihtotstarbega (võimalikud arengualad) maaüksustega ja ala läbib rohevõrgustiku koridor.

Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu kaardist

Väikeelamumaa (EV), kus võivad paikneda üksikelamud, ridaelamud, kahekorruselised korterelamud.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasolevale maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele üksikelamuid. Koostatud detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:

• valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²;

• üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

• üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300 m²;

• väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoone 4,5 m;

• eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;

• teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m;

• läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi);

• müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis ühekordse klaasiga vms);

• palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada;

• kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt; Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega.

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

6

5. PLANEERINGUALA LAHENDUS 5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 108130 m² Kavandatud kruntide arv 15 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa – 10 21256 m² 19% transpordimaa – 3 5864 m² 6% üldkasutatav maa – 1 5217 m² 5% maatulundusmaa – 1 75793 m² 70% 5.2. Planeeringuala krundijaotus Planeeringulahendusega muudetakse olemasolevat krundijaotust. Krundistruktuuri planeerimisel on lähtutud alal paiknevast arheoloogiamälestise kaitsevööndist ja tehnovõrkude kaitsevöönditest. Alale on kavandatud viisteist (15) krunti – kümme (10) elamumaa sihtotstarbega (pos 1 – 10) . Üksikelamu krundid on suurusega 2000 – 2868 m²; üks üldkasutatava- ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt (pos 14 ja 15) ja sinna hoonestust ei rajata ning lisaks kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 11, 12, 13). Ala keskele ja ühenduse rajamiseks Andrese tänavaga on planeeritud kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti. Krundijaotus on antud põhijoonisel AS-04. 5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted

Ehitusalade kavandamisel on ala planeeritud krundi piirist 5 m kaugusele ja lõunaküljel 10 m

kaugusele. 5.4. Krundi ehitusõigus Käesoleva planeeringu tulemusena määratakse elamumaa kruntidele ehitusõigus, hoone korruselisus ning ehitisealune pind. Määratakse hoonestamiseks lubatud ala, seadusest tulenevad kitsendused ja servituudid.

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse

sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud arv (põhihoone /

abihoone)

Hoonete suurim lubatud ehitise-

alune pind

Hoonete lubatud max

kõrgus: põhihoone/ abihoone

Põhihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

Abihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

1 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

2 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

3 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

4 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

5 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

6 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

7 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

8 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

9 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

10 EP 100% // E 100% 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 4,5 m 2 / -1 1 / -

11 LT 100% // L 100% - - - - -

12 LT 100% // L 100% - - - - -

13 LT 100% // L 100% - - - - -

14 Ü 100% - - - - -

15 M 100% - - - - -

Abihooned peavad paiknema hoonestusalas. Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

7

5.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded

• Hoone ehitusala on määratud krundi piiridest min 4,0 m kaugusele; teepoolse osas 5 m;

• elamu suurim lubatud kõrgus on 9,0 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust;

• hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal;

• katusekalle: 0 – 30°;

• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;

• välisviimistlus: puit, vineer, betoon, krohv, tellis;

• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;

• mitte projekteerida ümarpalkhooneid;

• abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;

• hoone esimese korruse terrassid võivad ulatud hoonestusalast välja;

• puitaed kõrgusega 1,4 m, kinnistute vahel võib olla võrkpiire kõrgusega 1,6 m;

• välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;

• ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili vallavalitsuse vallaarhitektiga eskiisi staadiumis. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja

materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga

väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse

ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded Piirde kujunduses arvestada naaberala olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja materjalikäsitlusega. Piirdeaia rajamine ei ole kohustuslik. Teede poolsed piirdeaiad on lubatud rajada osaliselt läbipaistvad puitaiad ning ei tohi olla kõrgemad kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 meetrit. Võib rajada haljaspiirdeid. Väravad

ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Täpne piirdeaia lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. 5.6. Avaliku ruumi nõuded Avalik ruum hõlmab planeeringus üldkasutatava ja transpordimaa sihtotstarbega krunte. Haljastussüsteem ja teed on planeeritud ühenduses olemasolevatega ja moodustab terviku piirkonna aladega. Teedevõrgu ja haljasalade ühendamine tagab turvalise ja ohutu liiklemise ning võimaldab ligipääsu erineval viisil liikuvate ja erineva vanusega inimestele. Rohekoridor (põhijoonisel pos 15) peab jääma avalikult kasutatavaks. Selle kasutamist ei tohi piirata ja sinna ei saa määrata ehitusõigust. 5.7. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 5.7.1. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojekt kooskõlastada:

• Päästeametiga;

• Transpordiametiga;

• Kiili vallavalitsusega;

• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

8

5.7.2. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Müra

• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;

• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

• atmosfääriõhu kaitse seadusega. Insolatsioon Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. Radooniohu vältimine Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2023 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:

• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases);

• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;

• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

5.8. Miljööväärtuslikud alad Planeeringuala ei hõlma miljööväärtusega ala ja seal ei paikne mälestisi. 5.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Parkimine on lahendatud oma krundil. Detailplaneeringuga on kavandatud kaks parkimiskohta ühele krundile. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. 5.10. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. 5.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahendatakse Osaühing Kiili KVH poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. 5.10.2. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. 5.10.3. Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse vastavalt telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele.

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

9

5.10.4. Soojavarustus Planeeritava elamu soojavarustuse tagamiseks on kavandatud lokaalsed lahendused, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, nt õhk-vesi soojuspumbad. Horisontaalse maaküttesüsteemi rajamisel teha eelnevalt kindlaks pinnase sobivus antud rajatisele. Maaküttesüsteemi torustik peab olema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel ja

torustiku peale ei tohi rajada kõrghaljastust. Päikesepaneelide paigaldamisel järgida, et naaberkinnistutele ei tekiks ebamugavaid kontraste ja peegeldusräigust. Planeeringuga on antud võimalused kombineeritud soojavarustuse lahendusteks. Täpne kütte liik antakse järgnevas projekteerimise staadiumis. 5.11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Hoone ja juurdepääsu planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada istutatavate puude juurestiku kaitsevööndiga. Rajatav kõrghaljastus on planeeritud elamukvartali tee äärde pos 12 transpordimaa krundile, sh nende indikatiivne asukoht määratakse planeeringu koostamisel. 5.11.1. Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerid paigutatakse krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Olmes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 129 tuleb sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses. Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning planeeringualal immutatakse sademeveed pinnasesse kinnistu piirides. Planeeringualalt lahendada hoonete ehitusprojektide koostamisel sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt. 5.13. Kaitsealused objektid Alal ei paikne kaitsealuseid objekte ja planeeringuga ei tehta ettepanekuid maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks. 5.14. Keskkonnatingimused

• Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale;

• detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

10

• kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;

• kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus;

• kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid;

• kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Keskkonnalubade taotlemise vajadus Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige planeeringualale ligipääs peab olema tagatud võimalusega, et ei koormataks kitsast Saare tänavat, müra, õhusaaste, vibratsiooniga) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Planeeringu koostamise käigus tuleb teostada kogu ala ja juurdepääsu tee ulatuses müra uuring ja planeeringus näha ette leevendusmeetmed ja nende seire. Elamurajooni rajamisel ei ole eeldada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seadus § 6 lg 1

nimetatud tegevusi. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus.

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendus- ja sademevee süsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist. 5. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus. 6. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse kaheksa üksik- ja kaheksa paariselamut ning abihooned. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva

planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.

Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. 5.15. Tuleohutuse tagamine Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

11

Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides.

• Kasutusviis I kasutusviis, eluhooned Planeeritava hoone tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav

juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.16. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga tehakse ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus;

• juurdepääsuvõimalus;

• territoriaalsus;

• atraktiivsus;

• vastupidavus;

• valgustatus. Käesolev planeering soovitab:

• krundid valgustada ja heakorrastada;

• tagada hea nähtavus;

• parkida sõidukid oma krundile;

• kasutada vastupidavaid materjale;

• paigaldada selged viidad;

• selgelt eristatavad juurdepääsud. 7. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING

MÕJU LOODUSKESKKONNALE Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud elamute rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Osaliselt planeeringualal ja vahetuse läheduses asub arheoloogiamälestis Kalmistu „Kabelimägi” (reg.nr 17918), mille kaitsevöönd on 50 meetrit (maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates). Detailplaneeringu lahendusega on sellega arvestatud ja hoonestust kaitsevööndisse ei ole planeeritud. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,

Kiili alev, Andrese kinnistu detailplaneeringu eskiis

12

looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

S

N

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

LÕIGE 1-1

kr un

di p

iir

kr un

di p

iir

pl an

.p iir

e

pl an

.p iir

e

5.5

P LA

N E

E R

IT U

D V

E E

TR A

S S

P LA

N E

E R

IT U

D K

A N

A LI

S A

TS IO

O N

IT R

A S

S

2.5

P LA

N E

E R

IT A

V TÄ

N A

VA V

A LG

U S

TU S

K A

A B

E L

P LA

N E

E R

IT A

V M

P K

A A

B LI

K O

R ID

O R

P LA

N E

E R

IT A

V S

ID E

K A

A B

E LL

IIN

3.04.0 5.0

20.0

PLANEERITUD JALGTEE

PLANEERITUD TEHNORAJATISED

P LA

N E

E R

IT U

D S

U R

VE K

A N

A LI

S A

TS IO

O N

T R

A S

S

Lehise tn

Andrese tn

ROHEVÕRGUSTIKU ETTEPANEK

12

2

3 4

5

6

1

7

8

9

10

11

PLANEERINGUALA NÄITAJAD: Planeeringuala suurus 108130 m² Kavandatud kruntide arv 15 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 10 21256 m² 19%

transpordimaa 3 5864 m² 6% üldkasutatav maa 1 5217 m² 5%

maatulundusmaa 1 75793 m² 70%

LÕIGE 2-2

kr un

di p

iir

kr un

di p

iir

5.52.5 2.01.0 1.0

12.0

1314 15

5.5 2.53.0 4.05.0

20.0

P LA

N E

E R

IT A

V TÄ

N A

VA V

A LG

U S

TU S

K A

A B

E L

P LA

N E

E R

IT A

V M

P K

A A

B LI

K O

R ID

O R

P LA

N E

E R

IT A

V S

ID E

K A

A B

E LL

IIN

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2023 1

P LA

N E

E R

IT U

D V

E E

TR A

S S

P LA

N E

E R

IT U

D K

A N

A LI

S A

TS IO

O N

IT R

A S

S P

LA N

E E

R IT

U D

S U

R VE

K A

N A

LI S

A TS

IO O

N T

R A

S S

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2023 1

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2112

2

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2113 3

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2868

4

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2038 5

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2026 6

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2013 7

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2018 8

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2016 9

9m/4,5 (2/1)

3001/1

E 100%2029 10

- - --

L 100%267

11

- - --

L 100%4026

12

- - --

Ü 100%5217

14

- - --

M 100%75793

15

- - --

L 100%1571

13

1

Arhitektuurinõuded Kitsendused ja servituudid

Po s

nr

Kr un

di k

oh a-

Kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

Eh iti

se al

un e

H oo

ne te

Kr un

di s

ih to

ts ta

rv e

ja

o sa

ka al

( %

) ka

ta st

riü ks

us e

liik id

e ka

up a

Su le

tu d

br ut

op in

d ka

ta st

riü ks

us e

liik id

e ka

up a

H oo

ne te

a rv

kr

un di

l ( el

am u/

Katusekalle: 0° – 30°

k oh

a- a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

E 100% Välisviimistlus: puit, vineer, betoon,

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

E 100%

300

300

Su ur

im h

oo ne

te kõ

rg us

–

m aa

pi nn

as t (

m ) /

ab so

lu ut

ne kõ

rg us

(m )

ab ih

oo ne

)

1/1

Piire: tänavapoolsel krundi piiril võib olla puidust lattaed või võrkpiire hekiga kõrgusega 1,4 m ja võrkpiire kinnistute vahel, kõrgusega kuni 1,6 m.

14

15

9 m;4,5m/

9 m;4,5m/ 53,60 m; 49,10m

9 m;4,5m/

9 m;4,5m/

9 m;4,5m/

9 m;4,5m/

9 m;4,5m/

9 m;4,5m/

9 m;4,5m/

1/1 9 m;4,5m/

krohv, tellis

- servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;

- vee- ja reovee kanalisatsiooni liitumiskaevudele, 1 m mõlemale poole kaevu, võrguvaldaja kasuks;

- vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks;

- sidekaabelliinile, 1 m mõlemale poole äärmise kaabli teljest, võrguvaldaja kasuks;

- servituudivajadusega ala planeeritud elektrimaakaabelliinile ja tänava- valgustuse maakaabelliinile, 1 m mõlemale poole äärmise kaabli teljest;

aa dr

es s

p in

d m

²

k or

ru se

lis us

el

am u

/ a bi

ho on

e

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

2 ; 1

3001/1

3001/1

3001/1

3001/1

3001/1

3001/1

3001/1

3001/1

500

54,80 m; 50,30 m

54,80 m; 50,30 m

54,80 m; 50,30 m

53,60 m; 49,10m

53,60 m; 49,10m

53,60 m; 49,10m

53,60 m; 49,10m

54,60 m; 50,10 m

54,60 m; 50,10 m

Lehise tn 1 500

500

500

500

500

500

500

500

500

L 100%

L 100%

-

-

M 100%

-Ü 100%

- L 100%

-

-

-

-

-

-

-

- - -

- - -

- - -

-

-

-

-

-

2023

2112

2113

2868

2038

2026

2013

2018

2016

2029

267

4026

1571

5217

75793

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

MADALPINGE KAABEL

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAK

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD JALGTEE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

ROHEVÕRGUSTIKU ETTEPANEK

ÜLDPLANEERINGU JÄRGI

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOL KUNI 10 km²

LÕIGE 1-1 LÕIGE 2-2

kr un

di p

iir

kr un

di p

iir

5.52.5 2.01.0 1.0

12.0

5.5 2.53.0 4.05.0

20.0

P LA

N E

E R

IT A

V TÄ

N A

VA V

A LG

U S

TU S

K A

A B

E L

P LA

N E

E R

IT A

V M

P K

A A

B LI

K O

R ID

O R

P LA

N E

E R

IT A

V S

ID E

K A

A B

E LL

IIN

P LA

N E

E R

IT U

D V

E E

TR A

S S

P LA

N E

E R

IT U

D K

A N

A LI

S A

TS IO

O N

IT R

A S

S P

LA N

E E

R IT

U D

S U

R VE

K A

N A

LI S

A TS

IO O

N T

R A

S S

PLANEERINGUALA NÄITAJAD: Planeeringuala suurus 108130 m² Kavandatud kruntide arv 15 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 10 21256 m² 19%

transpordimaa 3 5864 m² 6% üldkasutatav maa 1 5217 m² 5%

maatulundusmaa 1 75793 m² 70%

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik

M 1:1000

ESKIIS

03.06.2024

Töö nr 559

AS-04

KIILI VALD, KIILI ALEV

ANDRESE KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

Krundi sihtotstarve ja osakaal (%) detailplaneeringu liikides

Suurim hoonete kõrgus (m) ehitisealune Hoonete arv krundil

pind (m²) (elamu/abihoone) Suurim korruselisus

Suurim (elamu/abihoone)

Krundi planeeritud suurus (m²)

Pos nr

(elamu/abihoone)

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 04.04.2024, töö nr M190324 (koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis).

Lisa 6

Kiili Vallavalitsuse ……………korraldusele nr …..

Kiili vallas Kiili alevis Andrese detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

Detailplaneeringu koostaja: Optimal Projekt OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine

linnaosa, Keemia tn 4, 10615, e-post [email protected]; tel

56605462).

KSH eelhinnangu koostaja: Kiili Vallavalitsus

Registrikood: 75020983

Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Harjumaa

Telefon: 6790260

e-post: [email protected]

Eelhinnangu vastutav koostaja: Margit Kuulmann, keskkonnanõunik

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev,

Harjumaa).

1. PLANEERITAVA ALA ANDMED

Kinnistu aadress Kinnistu

suurus

Katastriüksuse

number

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

1 Andrese 108130.0 m²

(10,81 ha)

30401:001:1654 Maatulundusmaa 100%

1.1. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Andrese katastriüksuse

(30401:001:1654) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

1.2. Eelhinnangu koostamise vajalikkus

Vastavalt Planeerimisseadus § 124 lõikele 5 detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on

aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §

6 lõike 1 kohasele tegevusele, on keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik.

Käesoleval juhul ei kavandata detailplaneeringu koostamisel KeHJS 6 lõike 1 kohaseid

tegevusi ja keskkonnamõju strateegilise hindamine ei ole kohustuslik.

KeHJS § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumitest ning lõikes 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Muuhulgas,

tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 2 tuleb hinnata, kas detailplaneeringus planeeritav tegevus on

välja toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.

Detailplaneeringu käigus ei kavandata antud määruses nimetatud tegevusi.

Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Andrese detailplaneeringu koostamisel

muudetakse üldplaneeringu põhilahendust ning vajalik on anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang.

Andrese detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS §

33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6

kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Käesolev eelhinnang on koostatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumite alusel. Hindamisel on kasutatud Maa-

ameti, Keskkonnaagentuuri ja EELIS andmestikke.

2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU

2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Andrese katastriüksuse

(30401:001:1654) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste

määramine ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja

haljastus.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole Andrese katastriüksusele määratud juhtfunktsiooni.

Kavandatav detailplaneering ei ole seetõttu kooskõlas üldplaneeringuga ning seda tuleb

käsitleda üldplaneeringut muutvana.

Samuti ei ole kavandatav lahendus kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringu lahendusega,

mille kohaselt on ala määratud hajaasustusalaks ning rohevõrgustiku ettepanekuga alaks.

Andrese katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100% maatulundusmaaks ja suurus on

108130.0 m2, millest 96185.0 m² moodustab metsamaa, 8133.0 m² looduslik rohumaa, 3812.0

m² muu maa.

Sellest tulenevalt taotletav detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga,

mistõttu detailplaneeringu eesmärki arvesse võttes tuleb kavandatavat detailplaneeringut

pidada üldplaneeringut muutvaks.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili

valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal.

Detailplaneeringuga soovitakse moodustada kuni 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa

krunt, 1 maatulundusmaa krunt ja 3 transpordimaa krunti.

Üksikelamu krundile (krundi min suurus 2000 m2) tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise

elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning

üksikelamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna

moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust

mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb

lahendada elamukrundi piires.

Lisaks elamumaadele moodustatakse planeeringuala teenindavale teele mõeldud

transpordimaa krundid ja üldkasutatava ala krunt (planeeritavast alast vähemalt 15% peab

moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa). Sotsiaalmaale planeerida looduslik haljasala.

Maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala.

Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m

(planeeritavate sõiduteede laius ca 5 m ja kõnniteede min laius 2 m).

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritav ala asub Kiili alevi keskosas. Juurdepääs planeeritavale alale on 11115 Kurna-

Tuhala teelt maha sõiduga Andrese tänav T1 lõigult ja Lehise tänavale.

Planeeritavale alale ei ole määratud kehtestatud üldplaneeringu kohaselt juhtfunktsiooni,

sihtotstarve on määratud 100% maatulundusmaaks suurusega 108130.0 m2, millest 96185.0

m² moodustab metsamaa, 8133.0 m² looduslik rohumaa, 3812.0 m² muu maa. (vt. joonisel 1).

Joonis 1. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust, kuhu on märgutud planeeritava ala

piir (punase joonega).

Maa-ameti andmetel seavad alale kitsendusi (vt. joonis 3):

• Ranna või kalda veekaitsevöönd Sahkari-Rebase (41094500201600042M) (id

13697767);

• Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd kuni 10km² Sahkari-Rebase

(41094500201600042M) (Id 13697766):

• Maaparandushoiu-ala, Maaparandussüsteemi maa-ala Sahkari-Rebase

(4109450020160004);

• Elektripaigaldise kaitsevööndid (vid 8272492) ja (kood 291101717).

2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, sest

kehtiva Kiili valla üldplaneeringu kohaselt ei ole Andrese katastriüksusele juhtfunktsiooni

määratud.

Samuti Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt ei ole Andrese katastriüksuste

maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala lääne serv piirneb osaliselt

elamumaadega ning ülejäänud katastriüksuse ümber on asustamata maatulundusmaad.

Planeeringuala jääb Kiili alevisse, detailplaneeringu kohustusega alasse ja liigitub koostatava

üldplaneeringu alusel hajaasustusalaks ning on hõlmatud tervenisti rohevõrgustiku

ettepanekuga. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal ei ole see kehtivaks õiguslikuks

aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutuse osas.

Joonis 1.1 Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust.

Ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda, mille vee-ettevõtjaks on määratud

Osaühing Kiili KVH. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumine on kohustuslikud.

Detailplaneering võib avaldada mõju rohevõrgustiku toimimisele, koormata

maaparandussüsteemi eesvoolu ning mõjutada naaberkinnistute detailplaneeringuid, seoses

teede asukoha valiku, sademeveega, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja

valgushäiringutega.

2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Planeeritav ala asub Kiili alevi keskosas, mis piirnev osaliselt välja kujunenud elamuala

piirkonnas. Planeeritavat ala läbib valdavalt rohevõrgustik ning on piiritletud

maaparandussüsteemidega.

Üldplaneeringu kohaselt maatulundusmaa väiksemateks elamukruntideks jagamisest võib

Kiili vald keelduda. Erandjuhtumil võib väiksemaks jagamine toimuda põhjendatud vajadusel

detailplaneeringu alusel. Väiksemad krundid võib moodustada alajaamade, pumplate jt

tehniliste kommunikatsioonide jaoks.

Planeeritavast alast valdava osa moodustab metsamaa. Üldplaneeringu kohaselt on Kiili valla

metsadel potentsiaali, et arendada neid rekreatsioonialadena ja maakonna rohevõrgustiku

terviklikkuse säilitamiseks. Üldplaneeringuga on valla rohestruktuuri täiendatud, et tulevikus

suunata rohekoridoridele ja tugialadele valla rekreatsiooni, sh nii aktiivset (matka- ja

suusarajad, puhkekohad, vabaõhu spordikompleksid) kui ka passiivset (uued metsaalad

loomade liikumiseks ja loomade ning taimestiku vaatlemiseks, ka metsaandide korjamiseks).

Metsa-alad tuleks säilitada püsimetsadena ning eelistada nendes valikraiet.

Täna on planeeritaval alal juba väljakujunenud metsarajad, mis on aluseks, et suunata

rohekoridoridele ja tugialadele valla rekreatsiooni. Samuti näeb üldplaneering ette, et

rohealadele kavandada inimeste liikumiseks suunatud ja läbimõeldud teed ja rajad, et vähem

häirida loomade ja lindude elutegevust. Puhkemetsadesse ja elamualadega piirnevasse

rohevõrgustikku on soovitav kavandada jalgteid ja muud sobivat infrastruktuuri ning seda

regulaarselt hooldada. Lisaks üldplaneeringus näidatud rohekoridoridele tuleb

detailplaneeringutes arvestada ka rohevõrgustiku puhveralade tagamisega ning rohevõrgustiku

servaalade loodusliku mitmekesisuse suurendamisega.

Konfliktsed piirkonnad maakondlikult tasemel on seal, kus roheline võrgustik lõikub

inimtekkeliste infrastruktuuridega (maanteed) või rohelist võrgustikku välistavate aladega (nt.

asulad jne). Seega Kiili valla rohevõrgustikku ohustab tiheasustusega asulate ulatuslik

kasvamine. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade

osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%.

Kiili valla geoportaali GIS andmetel (seisuga 16.08.2024), piirneb planeeringuala lähiümbrus

järgmiste detailplaneeringutega:

• alast läänes – Andrese kinnistu detailplaneering, eesmärgiks Kruntideks jaotamine,

ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude

lahendamine. Kehtestatud 09.08.2007. Detailplaneering on ellu viidud.

• alast lõunas –

– Eroma maaüksuse lahusmaatüki nr 1 detailplaneering, eesmärgiks kruntideks

jaotamine, sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine. Kehtestatud

08.06.1999. Detailplaneering on ellu viidud.

– Lehise tn 8, Tominga tn 15 ja Lehise kinnistute detailplaneering, eesmärgiks

kruntide piiride muutmine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse,

parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Kehtestatud 09.04.2009. Detailplaneering

on ellu viidud.

– Kiili alevis Tüüstre tee 5 detailplaneering, olemasoleva elamumaa jagamine ning

moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga

jagatakse olemasolev elamumaa sihtotstarbega krunt kaheks eraldiseisvaks

üksikelamumaa krundiks. Kehtestatud 28.09.2020. Detailplaneering on osaliselt

elluviidud.

Joonis 1.2. Väljavõte Kiili valla geoinfosüsteemist detailplaneeringud ja

projekteerimistingimused.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri ja Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetest (seisuga 16.08.2024).

2.4.1. Geoloogia ja maavarad

Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu liustikusetted e. moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnavorm

on silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandikuala.

Interpoleeritud pinnakatte paksus on ca. 4,46 m. Tulenevalt uuringupunktide varieeruvast

tihedusest võib tegelik pinnakatte paksus oluliselt erineda.

Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on Kiili vald määratud kõrge

või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuseks.

Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetele paiknevad planeeringualal

koreserikkad rähksed ja rähksed gleimullad (Gk) ja gleistunud leostunud mullad (Kog) (vt.

joonis 2). Mullastiku perspektiivne boniteet alal on 53.

Joonis 2. Muldade paiknemine.

Maa-ameti metsamuutuste kaardi ja metsaregistri andmetel on moodustab planeeringuala

valdava osa metsamaa 96185 m².

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringuala maardla alal ja alal ei

ole ette nähtud loodusvarade kaevandamist. Eeldatavalt ei oma planeeringuala oma asukohast

tulenevalt mõju geoloogialale ega piirkonna turbamaardlatele.

2.4.2. Põhja- ja pinnavesi

Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb

planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult

nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik ette

näha meetmed põhjavee kaitseks.

Planeeringualale veekasutuse planeerimisel tuleb arvestada nii piirkonnale (vallale)

kasutamiseks kinnitatud põhjaveevarusid kui vee erikasutuslubadega juba lubatud veevõttu

kogu valla ulatuses (vaba ressursi olemasolu). Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei

ole põhjavee reostust piirkonnas teada.

Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist. Reovee ärajuhtimine

lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) trassiga. ÜVK teenuse osutajaks on Kiili

vallas Kiili KVH OÜ.

Pinnavee liikumine (veerežiim) sõltub suuresti sademete hulgast. Periooditi on planeeringu

alal põhjavee tase kõrge ja ala on liigniiske. Liigset pinnavett juhivad piirkonnast ära

kuivendussüsteemid. Suurvee perioodidel (näit. varakevadel) kraavide vee ärajuhtimisvõime

ja vastuvõtuvõime ei pruugi olla piisavad. Selline liigniiskus ei ole tavaliselt taimedele

hukutava mõjuga, kuid ei pruugi olla sobiv äri- ja tootmismaa kui ka elamumaa kasutajatele. Kuivendussüsteemide regulaarne korraoleku tagamine on oluline pinnavee juhtivusele

piirkonnast.

Vooluveekogudest ja veekaitselistest objektidest jäävad planeeringualale (vt joonis 3):

• puurkaev (PRK0015688) koos veehaarde hooldusalaga 10 m;

Joonis 3. Kitsendused planeeringualal (Maa-amet 01.05.2026)

Planeeringualaga piirneb maaparandussüsteemi reguleerivate võrkudega Sahkari-Rebase

(kood 4109450020160) ja Rebase (kood 4109450020160). Planeeringuala on lisaks

ümbritsetud maaparandussüsteemide eesvooludega Sahkari pkr. avatud eesvool valgalaga

kuni 10 km2 ja piirneb Rebase maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2

(vt joonis 4).

Piirkonna sademe- ja kuivendusveed juhitakse mööda Sahkari-Rebase kuivenduskraave ja

kollektoreesvoole (valgalaga kuni 10 km2), mis suubuvad lõpuks läbi Rebase ja Sahkari

kraavide Vääna jõkke.

Joonis 4. Maaparandussüsteemid (Maa-amet 01.05.2026)

2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik - koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt

funktsioneerivaks tervikuks.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt nähtuvalt paikneb

planeeringuala rohelises võrgustikus. Rohevõrgustiku tuumala T9 piirnev põhja-lõuna suunal.

Vastavalt Maa-ameti teemaakaardi andmetele on planeeritav ala kaetud puittaimestikuga ja

eraldatud metsaeraldistega.

Ehitustegevust ei planeerita kehtiva üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustikku ettepanekuga

alasse. Planeeritav elamuala jääb rohevõrgustikkust välja ehk selle piirile. Selliselt tagatakse

rohevõrgustiku senine toimimine. Arvestades eelpool toodut, sh planeeritava ala asukohta, ei

oma kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju rohevõrgustikule ja selle

toimimisele. Arendustegevuste puhul, mis muudavad maa siht- või juhtotstarvet rohelise võrgustiku aladel

või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne)

rohevõrgustikus on omavalitsusel õigus nõuda rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangut

vastava planeeringu või ehitusloa menetluse käigus

Taimestik - detailplaneeringuala on metsamaa ja kaetud puittaimestikuga. Planeeringuala ja

selle ümbrus planeeritakse täiendav kõrghaljastuse puhver, et vähendada kõrval aladele

suurenevast liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra,

valgusreostus, õhusaaste). Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti. Mõjud

taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi ehitisi

(hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede ehitamisega kaasneb

taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada üldplaneeringust tulenevate

kinnistu haljastusnõuete täitmiseks.

Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.

Loomastik - mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja

valgushäiringute näol. Samuti kaob infrastruktuuri ja hoonete ehitamisega loomadele sobiv

looduslik elukeskkond, s.h senised avatud alad, kuid seda eelkõige ainult hoonestamisele

kuuluva ala piires. Planeeringuga piirnev metsamaa koos rohevõrgustikuga säilib eeldatavalt

elupaigaks ja toitumisalaks jätkuvalt paljudele loomadele ja lindudele.

Mõju täpset suurust täna määrata ei ole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes

kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt

olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi,

suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib

eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja

ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju

loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline.

Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab

vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Planeeringu koostamisel, kui selgub konflikt rohevõrgustiku toimimisega tuleb koostada

loomaastiku uuring, et selgitada välja loomade täpsemad liikumisteed ja rohevõrgustiku

toimimise tagamine.

Täiendavate (kõrg)haljastatud alade rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust

tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas.

Selliselt lahendatuna kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt planeeringuala rohevõrgustiku.

2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad; hoiualad;

kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ning

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse

andmetele ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid

ega kaitsealasid.

• Lähim Natura 2000 ala – Rahaaugu loodusala (kood RAH0000338), asub ca 10 km

lõuna suunas.

• Lähim kaitseala – Kurna mõisa park (registrikood KLO1200378), asub põhja pool

11115 Kurna -tuhala tee ääres, ca 3,4 km kaugusel.

Kaugusest tulenevalt kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Rahaaugu

loodusalale ega Kurna mõisa pargile.

Lähtudes registri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses

looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala lähimad

kaitstavad loodusobjektid on:

• I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning

nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende

sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool,

ca 2,4 km kaugusel.

• II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht,

asub lõuna suunal, ca 1,2 km kaugusel.

• III kaitsekategooria kaitsealune fauna ja floora – näiteks herilaseviu (Pernis apivorus)

(kood KLO9115394) ja rukkirääk (Crex crex) (kood KLO9115488) jäävad juba

kaugemale kui 4,5 km.

• kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub

alast ca 3,8 km kaugusel põhja suunas;

Väike-konnakotka ja suure-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km

raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste

igapäevategevusest1.

Põldtsiitsitajat ohustab peamiselt arvukuse languse ja elupaikade kadumine seoses

valglinnastumisega ja asulate kasvamisega seotud üldine häirimine. Tundlik taime- kui

loomakasvatuse taimekaitsevahenditele. Samuti ohustab herilaseviu arvukust elupaikade ja

kasvukohtade hävimine või rikkumine ning on tundlik põllumajandusmürkide suhtes.

Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast

suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus neile eeldatavalt olulist negatiivset mõju ega

häiringut.

2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused

Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade

kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad,

matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud

kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning

nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised;

monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad

(maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhuja muud sõidukid, nende osad või nende

kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga.

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele ei asu planeeringualal

arheoloogiamälestisi.

Lähimas arheoloogiamälestised – kinnismälestised, kultusekivid (registrinumber 17929 ja

17924), asuvad ca 1,2 m põhja ja kirde suunas. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega

ei kaasne eeldatavalt arheoloogiamälestistele negatiivset mõju.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel muid pärandkooslusi planeeringualal ei esine. Lähimad

pärandkultuuri objektid on:

• Kiili kõrts (registreerimisnumber 304:KOR:002), mis asub ca 660 m loode suunas;

• Maksima tall (registreerimisnumber 304:LAU:004), mis asub ca 620 m lääne suunas;

• turbavõtukoht (registreerimisnumber 304:TVK:002), mis asub ca 3,2 km

planeeringualast läänes:

• Kurna park (registreerimisnumber 653:MOK:001) ja Kurna vallamaja

(registreerimisnumber 304:VAL:001), mis asub ca 3,5 km põhja suunas.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju

eelnimetatud arheoloogiamälestisele ega pärandkultuuride objektidele.

2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA

KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA

3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju

Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 1

maatulundusmaa krunt ja 3 transpordimaa krunti, määratakse ehitusõigus ja

hoonestustingimused ning lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega

varustamine ja haljastus.

Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt.) taotlemise vajadus

selgub detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate

andmete põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.

Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või

piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega

ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõningane kaudne mõju

taimestikule, loomastikule ja täiendav surve kuivendussüsteemide eesvooludele.

Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida

ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Riiklikusse

registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu olulist mõju ei avalda.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib

ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii

detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise

käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete

kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega

seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise

või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.

Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid

võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb

ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt äritegevusest

tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja detailplaneeringu

elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja

antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

sätestatud müra normtasemeid. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel

planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju

on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi andmetele kuulub planeeritav ala kõrge või

väga kõrge radoonisisaldusega riski piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila

kaart on pigem piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste

vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd

kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje

meetmed.

Planeeringuala kavandatud viisil kasutamine toob endaga kaasa olmevee kasutamise vajaduse.

Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.

Kuna Kiili vallale eraldatud põhjaveevarud on piiratud, siis tuleb hinnata teenuse pakkujaga

reaalseid liitumisvõimalusi.

Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning

planeeringualal on planeeritud immutatakse sademeveed kinnistu piirides pinnasesse,

pinnasesse immutamise võimalusi peab analüüsima ja kaasama vastava valdkonna

spetsialistid, et leida lahendused sademevee käitlemiseks. Planeeringuga tuleb tegevusi

kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud.

Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele

vastavad kuivendussüsteemid. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb

läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, et oleks tagatud vee vaba liikumine kuni

eesvooluni.

Sademevee käitlemisel tuleb kasutada võimalusel lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb

eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja

muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist ja soodustades selle viivitamist. Katustelt, teedelt ja

parkimisplatsidelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel.

Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Hoonete varustamine veega ning

olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate

võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat

pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Sademevesi lahendada detailplaneeringu

kooseisus.

3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus

Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste

ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud

mõjudeks.

Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (s.h

planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid, kuivõrd

piirkond on juba mõjutatud piirkonnas asuvatest üksikelamutest. Detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad mõjud ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks.

Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud

avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, põhjavee reostus) ja nende vältimise meetmed või

nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi

kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning

ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad

lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektist ning tööohutust

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid

ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust

(nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib

ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada.

Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt

jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.

Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja

valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist ja piirkonnas levinud maakasutust, ei ole

tegemist mõjude olulise suurenemisega.

3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning

piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik

mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna

atraktiivsust.

3.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Arendustegevuse tulemusena muutub osaliselt olemasolev maakasutus. Maatulundusmaa

krunt on planeeritud säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohealana. Detailplaneeringuga

nähakse ette kõrghaljastus elamukvartali tee äärde. Planeeringualal ei paikne kultuuripärandit,

kinnismälestisi ega maardlaid.

Kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt üldplaneeringu järgset rohevõrgustiku

toimimist, mis piirneb planeeringualaga ega planeeringualast põhja pool leitud I

kaitsekategooria liikide väike-konnakotka ja suur-konnakotka püsielupaiku ega II ja III

kategooria kaitsealuseid liike (täpsemalt punktis 2.4.3).

Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast

(sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne

mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne.

Ehitusaegse liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete

ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul

on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt:

• I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning

nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende

sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool,

ca 2,4 km kaugusel.

• II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht,

asub lõuna suunal, ca 1,2 km kaugusel.

• III kaitsekategooria kaitsealune fauna ja floora – näiteks herilaseviu (Pernis apivorus)

(kood KLO9115394) ja rukkirääk (Crex crex) (kood KLO9115488) jäävad kaugemale

kui 4,5 km.

• kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub

alast ca 3,8 km kaugusel põhja suunas.

Väike-konnakotka ja suur-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km

raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste

igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada

nende püsielupaiga puutumatus. Arvestades konnakotkaste kodupiirkonnaks peetava pesa

ümber oleva 2 km raadiusega ala suurust, ei vähene nende potentsiaalne toitumisala, kuna

planeeringuala jääb selles välja.

Võttes arvesse leiukohtade piisavat kaugust ei oma planeeringu ala tegevuse nendele

eeldatavalt mõju, kui järgitakse ehitustegevusel leevendusmeetmeid.

3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ei paikne

planeeringualal ega selle läheduses Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.

4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos

lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Terviseametile, Maa- ja

ruumiametile ja Transpordiametile. Ametkondade kokkuvõtlikud seisukohad alljärgnevates

punktides.

4.1. Väljavõte Keskkonnaameti kirjast…

4.2. Väljavõte Terviseameti kirjast…

4.3. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kirjast…

4.4. Transpordiameti, Kiili Vallavalituse poolt saadetud kirjale …

5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA

EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED

TEGEVUSED

5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral

käitumise lahendused.

5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavad nõuded.

5.3. Planeeringu koostamise käigus tuleb teha radooniuuring ning näha ette meetmed

radoonikaitseks eluruumides.

5.4. Välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru.

5.5. Vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse ja sademevee

käitlemine lahendada pädeva isiku poolt säästvaid sademeveelahendusi silmas pidades.

5.6. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži ja

sademeveesüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse

muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu

koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

5.7. Näha ette planeeringualaga piirneva eesvoolu korrastus/rekonstrueerimine, kuni toimiva

eesvooluni.

5.8. Planeeringuala paikneb rohevõrgustikus. Kõik tegevused rohevõrgustikus tuleb

kavandada selliselt, et säiliks rohevõrgustiku terviklikkus, toimimine ja sidusus, mille

kohta tuleb koostada rohevõrgustiku toimivuse tagamise eksperthinnang.

5.9. Planeeringuala sees paiknev rohevõrgustiku ala, kuhu hoonestust ei kavandata,

säilitatakse ning kujundatakse poollooduslikuks rekreatiivseks alaks. Kavandatavad

tegevused (sh olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine, valikuline võsastiku

eemaldamine ning lihtsate liikumisradade rajamine) ei takista rohevõrgustiku toimimist,

vaid toetavad selle kasutatavust kohaliku kogukonna poolt. Selline lähenemine aitab

tasakaalustada arendustegevust ja rohevõrgustiku säilimist, parandades samal ajal

elanike liikumisvõimalusi ja ligipääsu looduslikule keskkonnale luues väärtust

kogukonnale.

5.10. Detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

5.11. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui

hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt sätestatud nõuetele.

5.12. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada teiste ametkondade poolt tehtud märkuste ja

ettepanekutega.

Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu koostamisel arvestama ka

muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes.

LÕPPJÄRELDUS

Arvestades Andrese detailplaneeringu kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei

ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel olulist ebasoodsat keskkonnamõju, mis on

oluline KeHJS-i mõistes.

Kiili Vallavalitsusele esitatud teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine

on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ning käesoleva

dokumendi peatükis 5 toodu osas.

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,

faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Margit Kuulmann

Keskkonnanõunik

29.05.2026