Üldkäskkiri

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja

„Merepääste- ja ennetustööl osalevate mittetulundusühingutele kulude hüvitamise

põhimõtete ja piirmäärade kinnitamine“

lisa

1

MEREPÄÄSTE- JA ENNETUSTÖÖL OSALEVATELE

MITTETULUNDUSÜHINGUTELE KULUDE HÜVITAMISE

PÕHIMÕTTED JA PIIRMÄÄRAD

1. Üldsätted

1.1. Käesolev kord sätestab merepäästetöödel ja ennetustööl osalevatele vabatahtlike le

merepäästjatele ja mittetulundusühingule (edaspidi MTÜ) merepäästetöödel ja ennetustööl osalemisega ning merepäästetöö valmisoleku tagamise ja muude otsingu- ja merepäästetöö korraldamisega kaasnevate kulude hüvitamise põhimõtted ja

piirmäärad (edaspidi kord).

1.2. Punktis 1.1 nimetatud ja esimese ja teise astme õppel ning täiendusõppel osalemisega kaasnevad kulud hüvitatakse:

1.2.1. isikule, kes on vabatahtlik merepäästja politsei ja piirivalve seaduse § 1081 lõike 1

tähenduses; 1.2.2. MTÜ-le, kellel on sõlmitud Politsei-ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA)

koostöökokkulepe merepäästetööl osalevate vabatahtlike merepäästjate tegevuse korraldamiseks ja merepäästetöö tegemiseks;

1.2.3. MTÜ-le, kellel on sõlmitud PPA-ga koostöökokkulepe ennetustöö tegemiseks.

1.3. Merepäästetöödele kaasatavate MTÜ-de loetelu ja vabatahtliku merepäästeüksuse le

antud ressursi- ja võimekuseklassi määramisel (sh valmisoleku hüvitise määramise l) lähtutakse PPA peadirektori käskkirjast „Otsingu- ja päästetöödel osaleva vee- ja õhusõiduki võimekuse hindamise juhend“.

1.4. Merepäästetöödele kaasatavate MTÜ-de valmisoleku tasemed ja valmiso leku

navigatsioonihooaeg lepitakse kokku PPA ja MTÜ vahel sõlmitavas koostöökokkuleppes, võttes aluseks piirkondlikud riskid, määratud ressurssi- ja võimekusklass ning regiooni olemasolevad merepääste võimekused.

1.4.1. Valmisoleku taseme ja navigatsioonihooaja muutmise põhjendatud ettepanekud esitatakse MTÜ ettepanekul SAR teenuse omaniku poolt kirjalikult PPA vara

võõrandamise, merepäästetehnika remondi- ja hoolduskulude hüvitamise ning tegevustoetuste määramise komisjonile (edaspidi komisjon).

1.5. Merepäästetöödel ning ennetustöödel osalevatele vabatahtlikele merepäästjatele ja MTÜ-le sihtotstarbeliselt planeeritud eelarve ülejääk kasutatakse võttes arvesse

esindusorganisatsioonide ettepanekuid: 1.5.1. MTÜ-le ja/või vabatahtlikele merepäästjatele merepääste tehnika ja varustuse

soetamise hüvitamiseks;

1.5.2. merepäästetehnika ja -varustuse või hoone renoveerimiseks ja remondiks ; 1.5.3. MTÜ-le ja/või vabatahtlikele merepäästjatele ennetustegevuse vahendite ja varustuse

soetamise hüvitamiseks; 1.5.4. arenduskulude hüvitamiseks; 1.5.5. Punktis 1.5 viidatud kulude hüvitamise taotlemise kord lepitakse kokku PPA ja MTÜ

vahel sõlmitud koostöökokkuleppes.

2

1.6. Merepäästetöö valmisoleku tagamise ja muude merepäästetöö korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise taotlemise kord lepitakse kokku PPA ja MTÜ vahel sõlmitud

koostöökokkuleppes.

2. Merepäästetööl osalemisega kaasnevate vajalike kulude hüvitamine

2.1. MTÜ-le hüvitatakse merepäästetööl osalemisega kaasnevad merepäästetöö valmisoleku ja

vahetult merepäästetööl osalemise kulud, mis on teostatud otsingu- ja päästetööde

juhtumikoordinaator (edaspidi SMC) korralduse alusel.

2.2. Merepäästetöö alla ei liigitu SMC poolt määratletud väikelaevade mereabiteenuse

juhtumid ning selle eest ei maksta hüvitisi.

2.3. Vahetult merepäästetööl osalemise tunnipõhise kulu hüvitise suuruse määravad

alljärgnevad arvestuslikud komponendid: sidekulud, transpordikulud

2.3.1. 1 tunni hüvitise määr on ära toodud Lisas 1 merepäästetööl osalemisel kaasnevate side- ja transpordikulude hüvitamise tabelis, hindade kõikumisest tulenev hindade

muutumine vaadatakse üle 1 kord aastas enne navigatsiooni hooaja algust ning kooskõlastatakse eelnevalt vabatahtlike esindusorganisatsioonidega.

2.3.2. Vabatahtliku merepäästja sidekulude, transpordi kulude hüvitamisele on õigus ka siis, kui tegelikku reageerimist merele ja/või piiriveekogule ei toimu. Sellisel juhul makstakse hüvitist 3 tunni ulatuses seoses reageerimiseks tehtud ettevalmistustega ning

sellest lähtuvate kulutuste hüvitamiseks. veesõiduki kulud

2.3.3. 1 tunni hüvitise määr on ära toodud Lisas 1 olevas merepääste- ja ennetustöö l osalemisel kaasnevate veesõiduki kulude hüvitamise tabelis. Kütuse hindade kõikumisest tulenev hindade muutumine vaadatakse üle 1 kord aastas enne

navigatsiooni hooaja algust ning kooskõlastatakse eelnevalt vabatahtlike esindusorganisatsioonidega.

2.3.4. Merepäästetööl kulutatud aja arvestus algab hetkest, kui ühingu veesõiduk sõidab merevalvekeskuse (edaspidi MVK) korraldusel välja merepäästetöödele ning lõpeb sadamas, kui veesõiduk saabub sinna vahetult peale ülesande täitmist. Juhtudel, kus

olenevalt merepäästetööde asukohast tekib vajadus transportida veesõidukit treileril, hüvitatakse transpordile kulunud aeg 2 tunni ulatuses. 1 tunni hüvitise määr on ära

toodud Lisas 1 olevas side- ja transpordikulude hüvitamise tabelis. 2.3.5. Kulude arvestused merepäästetööl tehakse 15-minutilise täpsusega selliselt, et 15-

minutilise perioodi ületavad 1-7 minutit ümardatakse eelmise veerandtunnini ja 8-14

minutit ümardatakse järgmise veerandtunnini. Esimene tund arvestatakse täistunnina. 2.3.6. Merepäästetööl osalemise kulu hüvitist makstakse arve alusel kord kvartalis kaasatud

tehnika ja vabatahtlike merepäästjate arvestusliku aja järgi, lähtudes PPA-ga sõlmitud koostöökokkuleppes kokkulepitud MTÜ valmisoleku tasemest ja/või MVK valmisoleku kontrolli aruandest.

2.4. Valmisoleku hüvitise arvestuse aluseks on järgmised komponendid 1:

2.4.1. administreerimise kulu jaguneb: 2.4.1.1. 6-11 vabatahtliku merepäästja kohta 400 eurot aastas; 2.4.1.2. 12-20 vabatahtliku merepäästja kohta 700 eurot aastas;

2.4.1.3. 21 ja enam vabatahtliku merepäästja kohta 1000 eurot aastas;

1 Valmisoleku hüvitise piirmäärad hakkavad kehtima alates 01.01.2023.

3

2.4.1.4. 40 ja enam vabatahtliku merepäästja kohta 1300 eurot aastas; 2.4.2. vabatahtliku merepäästja kulu jaguneb:

2.4.2.1. 6-11 vabatahtliku merepäästja kohta 400 eurot aastas; 2.4.2.2. 12-20 vabatahtliku merepäästja kohta 700 eurot aastas;

2.4.2.3. 21-40 vabatahtliku merepäästja kohta 1000 eurot aastas; 2.4.2.4. 40 ja enam vabatahtliku merepäästja kohta 1300 eurot aastas; 2.4.3. reageeriva tehnika valmisoleku taseme kulu jaguneb:

2.4.3.1. valmisolekuaste VO15 kohta 4000 eurot aastas; 2.4.3.2. valmisolekuaste VO30 kohta 3200 eurot aastas;

2.4.3.3. valmisoleku aste VO1H kohta 500 eurot aastas; 2.4.3.4. valmisoleku aste VO2H kohta 100 eurot aastas; 2.4.4. reageerimiskoha paiknemise kulu jaguneb:

2.4.4.1. riskipiirkond kõrge (piirkonnas võib paikneda PPA SRU, aastas rohkem kui 5 SAR ja/või mereabi juhtumit. Laevaliikluse tihedus kõrge) kohta 1600 eurot aastas;

2.4.4.2. riskipiirkond keskmine (piirkonnas puudub PPA SRU, aastas kuni 5 SAR ja/või mereabi juhtumit. Laevaliikluse tihedus keskmine) kohta 1100 eurot aastas;

2.4.4.3. riskipiirkond madal (piirkonnas paikneb PPA SRU, SAR ja/või mereabi juhtumeid

piirkonnas ei ole. Laevaliikluse tihedus madal) kohta 500 eurot aastas;

2.4.5. reageeriva veesõiduki ja muu päästetehnika kulu jaguneb:

2.4.5.1. kinnise roolimajaga mootorpaat, võimekusklass 3A kohta 3700 eurot aastas;

2.4.5.2. kinnise roolimajaga mootorpaat, võimekusklass 3B kohta 3000 eurot aastas;

2.4.5.3. kinnise roolimajaga mootorpaat, võimekusklass 3C kohta 900 eurot aastas;

2.4.5.4. lahtine mootorpaat, võimekusk lass 2A kohta 3100 eurot aastas;

2.4.5.5. lahtine mootorpaat, võimekusklass 2B kohta 2400 eurot aastas;

2.4.5.6. lahtine mootorpaat, võimekusklass 2C kohta 1000 eurot aastas;

2.4.5.7. eriotstarbeline, võimekusklass 1A kohta 900 eurot aastas;

2.4.5.8. eriotstarbeline, võimekusklass 1B kohta 200 eurot aastas;

2.4.6. Punktides 2.4.2 ja 2.4.3 kirjeldatud koond valmisoleku hüvitist korrigeeritakse vastavalt

lepingulisele valmisoleku tasemele (VO taseme erinevus 25% kvartali kohta)

alljärgnevalt:

2.4.6.1. 15 minuti reageerimise ajaga MTÜ/reageerimiskoht–lisandub valmiso leku

hüvitisele 10 % aastas;

2.4.6.2. 30 minuti reageerimise ajaga MTÜ/reageerimiskoht – valmisoleku hüvitist ei

korrigeerita;

2.4.6.3. 60 minuti reageerimise ajaga MTÜ/reageerimiskoht – valmisoleku hüvit is t

vähendatakse 15 % aastas;

2.4.6.4. rohkem kui 60 minuti reageerimise ajaga MTÜ/reageerimiskoht – valmiso leku

hüvitist vähendatakse 30 % aastas.

2.4.7. Valmisoleku hüvitist arvestatakse reageerimiskoha põhiselt, tingimusel, et

reageerimiskohas on eraldi võimekusklassi omav veesõiduk ja reageeriv meeskond,

mille meeskonnas on vähemalt 6 vabatahtlikule merepäästjale esitatud nõuetele

vastavat tunnustatud vabatahtlikku merepäästjat (väikesaartel 3 liiget). Juhul kui ühte

kriteeriumit ei ole täidetud, peetakse arvestust MTÜ põhiselt.

2.4.8. Veesõiduki ja muu päästetehnika kulu suuruse määramisel võetakse aluseks

veesõidukile PPA poolt määratud ressurssi- ja võimekuseklass. Juhul kui MTÜ-l on

rohkem kui 1 veesõiduk, võetakse hüvitise suuruse määramisel aluseks kõige kõrgeim

võimekusklass.

4

2.4.9. Valmisoleku hüvitist makstakse arve alusel vastavalt lepingulisele valmiso leku

tasemele proportsionaalselt valves oldud aja eest (eelmise kvartali keskmine

valmisoleku aste tagatud minimaalselt 75% ajast)2. Arvestuse aluseks on MVK andmed

vastavalt PPA ja MTÜ vahel sõlmitud koostöökokkuleppe Lisa 2-le.

2.5. Vahetult õppusel (sh harjutused jms), kontrollväljakutsel ja muudel otsingutööde l

osalemise tunnipõhise kulu hüvitise suuruse määravad alljärgnevad arvestuslikud komponendid: veesõiduki kulud

2.5.1. 1 tunni hüvitiste määrad on toodud Lisas 1 olevas muudel otsingutöödel ja õppusel osalemisega kaasnevate veesõiduki kulude hüvitamise tabelis. Kütuse hindade

kõikumisest tulenev hindade muutumine kooskõlastatakse eelnevalt vabatahtlike esindusorganisatsioonidega.

2.5.2. kontrollväljakutse 1 tunni hüvitise määrad on toodud Lisas 1 olevas merepääste- ja

ennetustööl osalemisel kaasnevate veesõiduki kulude hüvitamise tabelis. muud transpordikulud

2.5.3. hüvitise määrad on toodud Lisas 1 olevas otsingutööl, ennetustööl, koolitusel ja õppusel osalemisega kaasnevate transpordi-, toitlustuse ja sidekulutuste hüvitamise tabelites 4 ja 6.

2.5.4. Õppused (sh harjutused jms), milledel osalemine MTÜ-le hüvitatakse, lepitakse õppuse korraldaja ja MTÜ vahel eraldi kokku. Juhul kui õppuse korraldaja ei ole PPA tuleb

õppuse kulud mida hüvitatakse eelnevalt kooskõlastada PPA kontaktiga.

2.6. Arveid esitatakse 4 (neli) korda kalendriaastas möödunud kvartali kohta ja kulusid

hüvitatakse kvartaalsete maksetena.

2.6.1. Arved, mis esitatakse hiljem lepingus kokkulepitud kuupäevast (kvartalile teise

järgneva kuu kümnes kuupäev), jäetakse rahuldamata.

3. Ennetustööl osalemisega kaasnevate vajalike kulude hüvitamine 3.1. Ennetustööl osalemise kulu hüvitise suuruse määravad alljärgnevad arvestuslikud

komponendid: 3.1.1. Ennetustööga seotud transpordi-, toitlustuse- koolituse- ja sidekulutuste hüvit ise

määrad on ära toodud Lisas 1 ennetustööl ja õppusel osalemisega kaasnevate transpordi-, toitlustuse-, koolituse- ja sidekulutuste hüvitamise tabelis, hindade kõikumisest tulenev hindade muutumine vaadatakse üle 1 kord aastas enne

navigatsiooni hooaja algust ning kooskõlastatakse eelnevalt vabatahtlike esindusorganisatsioonidega.

3.1.2. Ennetustööga seotud veesõiduki 1 tunni hüvitise määrad on ära toodud Lisas 1 veesõidukite kulude hüvitamise tabelis 1.

3.2. Ennetustöö tegevuse (sh ennetuskoolituse) sisu ja maht lepitakse eelnevalt kokku PPA poolse kontaktiga.

3.3. Muude ennetustöödega kaasnevad kulutuste hüvitamise taotlemise kord, lepitakse

kokku PPA ja ühingu vahel sõlmitud ennetustööde tegemise lepingus.

3.4. Võimalusel hüvitatakse muud ennetustööga kaasnevad põhjendatud kulud TSÜS §65

(turuhinna) alusel.

2 75 % arvestust hakatakse rakendama alates 01.01.2024.

5

3.5. Arveid menetletakse vastavalt käesolevale korrale ja/või PPA ja MTÜ vahel sõlmitud

koostöökokkuleppele.

3.6. Arveid esitatakse 4 (neli) korda kalendriaastas möödunud kvartali kohta ja kulusid

hüvitatakse kvartaalsete maksetena. 3.7. Kui ühing ei täida kokkulepitud ennetustöö tegevusi osaliselt või täies mahus, on PPA-l

õigus jätta hüvitamata ennetustöö kulud osaliselt või täies mahus. 3.8. Arved, mis esitatakse hiljem lepingus kokkulepitud kuupäevast (kvartalile järgneva kuu

viieteistkümnes kuupäev), jäetakse rahuldamata.

4. Esimese- ja teise astme õppel ning täiendusõppel osalemisega kaasnevate kulude

hüvitamine

4.1. Vabatahtliku merepäästja õppel osalemise kulu hüvitise suuruse määravad alljärgnevad

arvestuslikud komponendid: 4.1.1. vabatahtliku merepäästja esimese astme õppel osalemise hüvitis kuni 560 eurot ühingu

liikme kohta. 4.1.2. vabatahtliku merepäästja teise astme õppel osalemise hüvitis kuni 351 eurot ühingu

liikme kohta.

4.1.3. vabatahtliku merepäästja täiendusõppel osalemise hüvitis kuni 180 eurot ühe liikme kohta.

muud transpordikulud

4.1.4. hüvitise määrad on toodud Lisas 1 olevas ennetustööl, koolitusel ja õppusel osalemisega kaasnevate transpordi-, toitlustuse ja sidekulutuste hüvitamine tabelis.

4.2. Vabatahtliku merepäästja õppe kulude hüvitamine tuleb eelnevalt kooskõlastada PPA

kontaktiga. 4.3. Vabatahtliku merepäästja esimese astme osalemise kulu hüvitamiseks tuleb PPA

kontaktile esitada vajalikud dokumendid koolituse läbinud isiku tunnustamiseks.

4.4. Arveid esitatakse 4 (neli) korda kalendriaastas möödunud kvartali kohta ja kulusid hüvitatakse kvartaalsete maksetena.

4.5. Arved, mis esitatakse hiljem lepingus kokkulepitud kuupäevast (kvartalile teise

järgneva kuu kümnes kuupäev), jäetakse rahuldamata.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 20.09.2022 nr 1.1-1/91

Merepääste- ja ennetustööl osalevatele

mittetulundusühingutele kulude hüvitamise

põhimõtete ja piirmäärade kinnitamine

Politsei ja piirivalve seaduse § 10816 lõike 3 alusel ning lähtudes eesmärgist määrata ühtsed rahastamise põhimõtted merepäästetöödele kaasatavate vabatahtlike merepäästepäästjate ja juriidiliste isikutega, kellega on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud:

1. Kinnitan merepääste- ja ennetustööl osalevate mittetulundusühingutele kulude hüvitamise

põhimõtted ja piirmäärad (lisatud).

2. Käskkiri kehtib tagasiulatuvalt alates 01.07.2022. Käskkirja lisa punkt 2.4 hakkab kehtima

alates 01.01.2023, punkti 2.4.9 põhimõtet rakendatakse alates 01.01.2024.

3. Kontrolli käskkirja täitmise üle panen valmisoleku ja reageerimise büroo juhile.

4. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks arendusosakonna valmisoleku ja reageerimise

büroo juhile, mereturvalisuse grupile, arendusosakonna eelarvebüroole, piirivalveosakonna rahvusvahelise operatiivinfo büroo merevalvekeskusele, piirivalveosakonna laevastiku juhile, prefektidele, prefektuuride teabebüroode juhtidele, Põhja, Lõuna, Ida prefektuuri

piirivalvebüroode juhtidele, Krista Aasale, Egert Belitševile, Jalmar Ernitsale ja Žanna Kreštšenkole dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher

peadirektor

Kristo Kotkas, 6149125, [email protected]